EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING RE

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Vahehindamine ELi mitmeaastane programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks ET ET

2 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Vahehindamine ELi mitmeaastane programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks 1. SISSEJUHATUS Käesolevas teatises käsitletakse ajavahemiku programmi Turvalisem Internet ( Safer Internet, edaspidi programm ) vahehindamist. Hindamise viis läbi ettevõte Technopolis Group. Hindamise põhieesmärk oli hinnata küsimustike vastuste, sidusrühmadega peetud arutelude ja aastaaruannete põhjal programmi otstarbekust, tõhusust, tulemuslikkust, üldisemat mõju ja programmi jätkamise mõttekust. Programmi põhieesmärgid on: suurendada üldsuse teadlikkust; luua üldsuse jaoks kontaktpunktid, kuhu saab teatada ebaseaduslikust ja kahjulikust infosisust ja tegevusest, eeskätt laste kuritarvitamist kujutavatest materjalidest, kontakti otsimisest seksuaalsuhte eesmärgil ning küberkiusamisest; toetada eneseregulatsiooni algatusi selles valdkonnas ja kaasata lapsi turvalisema võrgukeskkonna loomisse; luua teadmusbaas sidustehnoloogia kasutamise uute suundumuste kohta ja selle kohta, kuidas need mõjutavad laste elu. Võrreldes varasemate programmidega hõlmab praegune programm ka uusi sidustehnoloogialahendusi, kahjulikku tegevust (nt kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil ja küberkiusamine) ning kõnealuse valdkonna kohta teadmusbaasi loomist. Programmi rakendatakse põhiliselt avalike projektikonkursside alusel valitud projektide kaasrahastamise abil. Selle tulemusena rahastatakse hulgaliselt eri tegevussuundade projekte, mida täiendatakse vajaduse korral mitterahastatava tegevusega. Projektide eesmärk on luua noorte jaoks turvalisem võrgukeskkond ning mitterahastatavad algatused hõlmavad turvalisema Interneti päeva toetamist, turvalisema Interneti foorumi korraldamist, ettevõtjate eneseregulatsiooni tugevdamist ja toetamist ning rahvusvahelist koostööd muude asjakohaste organisatsioonidega. Programmi kaudu kaasrahastatakse turvalisema Interneti keskusi, 1 mis on teadlikkuse suurendamise jaoks väga olulised. Sellised keskused on loodud kõigis liikmesriikides ning Islandil, Norras ja Venemaal. Kõigis keskustes (v.a Portugali omas) on sisse seatud abiliinid, kust vanemad ja lapsed võivad saada vastuseid küsimustele, mis puudutavad seda, kuidas lapsed sidustehnoloogiat kasutavad. Need keskused ja abiliinid kuuluvad võrgustikku 1 Turvalisema Interneti keskused: ET 1 ET

3 INSAFE 2. Enamikus riikides toimivad turvalisema Interneti keskustes ka vihjeliinid, kuhu saab üldsus teatada Internetis leiduvatest ebaseadusliku sisuga materjalidest. Kui on teatatud ebaseadusliku sisuga materjalidest, saadavad vihjeliinide töötajad selle teabe edasi riigi pädevatele õiguskaitseasutustele ja/või Interneti-teenuse osutajale ning paluvad neil need materjalid eemaldada. Kui materjalid pärinevad mõnest muust riigist, teatavad vihjeliinide töötajad nendest Interneti vihjeliinide rahvusvahelise liidu (INHOPE) liikmele. Kõnealune liit 3 kooskõlastab vihjeliinide tegevust. Programmi alusel toimuva tegevuse põhieesmärk on suurendada teadmisi selle kohta, kuidas noored tehnoloogiat kasutavad. Programmi kaudu toetatakse mitut eri teemasid ja valdkondi käsitlevat uurimisprojekti. Paljude asjakohaste projektide kaudu teadmisi kogudes ei tõsteta mitte üksnes turvalist Internetti puudutavate uuringute profiili, vaid laiendatakse kõigi programmi tegevussuundadega seotud teadmisi. Praegu viiakse ellu järgmisi teadmiste suurendamise projekte. Projekti EU Kids Online II (valitud välja eelmise programmi raames) eesmärk on koguda teadmisi selle kohta, milliste ohtudega on lapsed ja nende vanemad Euroopas Interneti ja uue tehnoloogia kasutamisel kokku puutunud ja milliseid ohutusabinõusid nad on kasutanud. See on esimene projekt, mille käigus uuritakse enamiku ELi liikmesriikide laste ja vanemate hoiakuid Interneti-ohutuse suhtes ning nende abinõusid Interneti turvaliseks kasutamiseks. Projekt tugineb eelmisele projektile EU Kids Online I, kuid selles osaleb 21 riigi asemel 25 riiki. Projekt European Online Grooming Project (POG) (Internetis seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise probleemiga tegelev projekt) (valitud välja eelmise programmi raames) on loodud selleks, et uurida, kuidas Internetis seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise eest süüdi mõistetud kurjategijad ohvreid otsivad. See on esimene Euroopa uurimisprojekt, mille käigus uuritakse selliste kurjategijate omadusi ja käitumist, kes on oma noorte ohvrite otsimiseks kasutanud Internetti. Projekti viivad koostöös ellu kuus nelja riiki (Ühendkuningriik, Itaalia, Belgia ja Norra) esindavat partnerit. Projekti üks osa on uuring, mille käigus vaadatakse läbi süüdimõistetute toimikud. Samuti koostatakse ülevaated projektis osalevates partnerriikides tehtud teadusuuringutest ja neis riikides avaldatud poliitikaalasest kirjandusest. Lisaks küsitletakse olulisi sidusrühmi Internetis seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise probleemiga toimetuleku ja selle probleemi vältimise kohta. Projekti Risk taking Online Behaviour - Empowerment through Research and Training (ROBERT) (riskide võtmine Internetis vastutustundliku käitumise soodustamine uuringutulemuste ja koolitamise abil) 4 eesmärk on teha Internetis suhtlemine laste ja noorte jaoks ohutuks; selleks uuritakse kuritarvitamist Internetis, tegureid, mis muudavad noored inimesed kuritarvituse suhtes haavatavaks, ja vahendeid noorte kaitsmiseks. Samuti uuritakse, milliseid strateegiaid kasutavad kurjategijad Internetis lastega seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimiseks, ning püütakse välja selgitada, kust saab alguse kuritarvitamine Internetis. Lastele ja noortele antakse paremad võimalused enda kaitsmiseks Internetis. Paremate enesekaitsevõimaluste loomine on eriti suureks abiks haavatavamaks peetavatele lasterühmadele. Ebaseadusliku sisuga materjalide vastu võitlemist käsitleva meetme raames kaasrahastatakse Teadlikkuse suurendamise keskuste Euroopa võrgustik: Rahvusvaheline Interneti vihjeliinide liit: Projekt Risktaking Online Behaviour - Empowerment through Research and Training : ET 2 ET

4 programmi alusel algatusi, mille kaudu toetatakse õiguskaitseasutusi võitluses laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate materjalide vastu. Projekt FIVES - Forensic Image and Video Examination Support valiti välja eelmise programmi raames ja seda rakendati 1. veebruarist 2009 kuni 31. jaanuarini Projekti eesmärk oli töötada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide ja videote uurimiseks välja uued info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, mis aitaksid politseil läbi töötada suurt hulka konfiskeeritud seadmeid. Projekti INTERPOL International Child Sexual Exploitation Image Database (ICSEDB) (Interpoli rahvusvaheline piltide andmebaas laste seksuaalse ärakasutamise kohta) eesmärk on rohkem lapsi tuvastada ja kuritarvitamisest päästa. Põhivahend on piltide võrdlemise tarkvara, mille abil saab ohvreid ja asukohti omavahel seostada. Interpoli riikides asuvatel pääsuõigustega kasutajatel on andmebaasile otsejuurdepääs ja nad saavad andmebaasi kasutada reaalajas. Pikemas perspektiivis loodetakse see süsteem teha kättesaadavaks veel 30 riigile. Kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks on turvalisema Interneti keskustes loodud noorte arutelurühmad, kellega neis keskustes korrapäraselt nõu peetakse. Oktoobris 2010 kogunesid 30 Euroopa riigi noored teist korda võrgustiku INSAFE korraldatud Euroopa noorte arutelurühmas. Nende arvamusi ja soovitusi turvalise Interneti-kasutuse kohta võeti arvesse aastal turvalisema Interneti foorumil toimunud laiemal arutelul. Kodanikuühiskonda kaasatakse ka Internetis laste turvalisuse tagamise eest seisvate Euroopa vabaühenduste liidu (enasco) kaudu. See on võrgustik, mis ühendab laste õiguste kaitse organisatsioone, kes tegelevad laste turvalisuse tagamisega Internetis, ning seda rahastatakse kuni 31. augustini Võrgustik esitab riikide, Euroopa ja rahvusvahelistele otsustajatele ja asjakohastele sidusrühmadele oma ühised strateegiad ja soovitused. Samuti püütakse programmi kaudu lihtsamaks teha filtreerimistarkvara ja teenuste kasutamine ning infosisu märgistuse järgimine. Ajavahemikul tehtava võrdlusuuringu (SIP-Bench) tulemusel koostatakse vanemliku kontrolli vahendite paremusjärjestus, et aidata Euroopa lapsevanematel valida just nende vajadustele vastav vanemliku kontrolli vahend. Esimesed tulemused avaldati detsembris Esimese SIP- Bench-uuringu ( ) tulemused näitasid, et üldiselt muutusid kontrollivahendid nimetatud kolme aasta jooksul paremaks ja nende installimine lihtsamaks. Internet ja mobiiltehnoloogia areneb kiiresti ning seepärast on ettevõtjate eneseregulatsioon väga oluline, et suudetaks kiiresti reageerida muutustele selles, kuidas lapsed Internetti ja mobiiltehnoloogiat kasutavad ning milliste ohtudega nad silmitsi seisavad. Programmi raames toetatakse Euroopa tasandil kahte ettevõtjate eneseregulatsiooni algatust. Suurimad mobiilsideoperaatorid ja infosisu pakkujad kirjutasid aastal alla raamkokkuleppele Euroopa raamistik mobiiltelefonide turvalisemaks kasutamiseks teismeliste ja laste poolt aastal kirjutasid suurimaid Euroopas tegutsevaid suhtlusvõrke haldavad ettevõtjad alla ELi turvalisemate suhtlusvõrgustike põhimõtetele. Programmi raames toetatakse ka üritusi ja kampaaniaid, nagu turvalisema Interneti päev ja turvalisema Interneti foorum. ET 3 ET

5 2. HINDAMISE EESMÄRGID Hinnati ajavahemiku programmi Turvalisem Internet esimest poolt ja seepärast hinnati eeskätt programmi senist kulgu. Siiski tehakse hindamise põhjal ka soovitusi edaspidiste algatuste kohta. Programmi praeguses etapis tehtud vahehindamise käigus analüüsiti programmi tõhusust ja tulemuslikkust ning selle ülesehituse otstarbekust. Lisaks hinnati programmi senist mõju ja jätkamise mõttekust, kusjuures erilist rõhku pandi programmi sidususele. Programmi otstarbekust hinnati järgmiste küsimuste põhjal. Kas programmis Turvalisem Internet käsitletud probleemid on muutunud? Kas olukord, tehnoloogia või sotsiaalsed või majanduslikud tegurid on alates programmi käikulaskmisest muutunud? Kas programmi kohane põhitegevus ja programmi sihtvaldkonnad on kõige otstarbekamad ja programmi üldeesmärkide saavutamiseks endiselt asjakohased? Kas praegused eesmärgid on asjakohased ka tulevikus? Kui otstarbekad on programmi eesmärgid Interneti-kasutajate, lapsevanemate, õpetajate, laste ja ettevõtjate jaoks? Kas programm on olnud kasulik sihtrühmade jaoks? Programmi tõhusust hinnati järgmiste küsimuste põhjal. Kas programmi on rakendatud rahuldavalt? Kas programmi töömeetodid on piisavalt lihtsad? Kas programmi kohast tegevust on läbi viidud tõhusalt ja kulusäästlikult? Kas rahalised ja muud kasutada olevad vahendid on olnud piisavad? Programmi tulemuslikkust hinnati järgmiste küsimuste põhjal. Kuidas on programmi tulemused aidanud parandada laste kaitset Internetis ja digitaalkeskkonnas üldisemalt? Kas programmi abil on olukorda parandatud? Kas programmi osalised on tänu programmile algatanud ettevõtmisi, mida nad muidu teinud ei oleks? Kas on muid ettevõtmisi, mille abil saaks paremaid tulemusi saavutada? Millised on peamised tegurid, mis aitaksid programmi tulemuslikumaks muuta või takistavad seda tulemuslikumast muutmast? Programmi mõju ja jätkamise mõttekust hinnati järgmiste küsimuste põhjal. Kas selle vahehindamise põhjal saab teha järeldusi, mida saab kasutada edaspidiste programmide väljatöötamisel ja rakendamisel? Mil määral täiendas programm muid ELi programme ja algatusi nii, et välditaks topelttööd ja saavutataks võimalikult suurt mõju? Kas võib eeldada, et programmi kohasel tegevusel on pikaajaline mõju? ET 4 ET

6 Millises ulatuses oleks programmiga kaasnenud positiivsed muutused toimunud ka ilma ELi meetmeteta? Hindamise metoodika Hindamine toimus kolmes üksteisega kattunud etapis: algetapp, andmete kogumine ja analüüsimine ning vahehinnangu andmine ja lõpparuande koostamine. Andmed koguti peamiselt kahe Interneti-küsitluse (projektide osaliste küsitlus ja ulatuslikum sidusrühmade küsitlus) kaudu, milles esitatud küsimused peegeldasid peamisi hindamisküsimusi. Lisaks küsitlustele peeti laiema küsimusteringi kohta arutelu ka 25 sidusrühmade (projektide osalised, ettevõtjad, poliitikakujundajad, teised komisjoni peadirektoraadid ja vabaühendused) esindajaga. 3. HINDAMISTULEMUSED Hindamistulemused on positiivsed. Need näitavad, et programmi on edasi arendatud, et võtta arvesse tehnoloogilisi ja sotsioloogilisi küsimusi, mis on seotud Interneti turvalisema kasutamisega alaealiste poolt. Programmi on lihtne kohandada väliskeskkonna muutuvatele vajadustele, millest annab tunnistust praegune rõhuasetus suhtlusmeediale ja küberkiusamisele. Uute teemade käsitlemiseks tuleb programmi raames siiski ka edaspidi uurida uusi küsimusi ja luua pikaajaline strateegiline tulevikuvisioon. Samuti näitavad hindamistulemused seda, et programmil on mõju ka muule riigisisesele ja rahvusvahelisele tegevusele programmi raames valminud kirjutisi ning selle uurimis- ja muid tulemusi kasutatakse ja tsiteeritakse laialdaselt. Lisaks on programmis suures osas arvesse võetud selle viimaste hindamiste tulemusel tehtud soovitusi. Programmi on tõhusalt ellu viidud. Poliitilisel tasandil tehti kõnealuse programmi ja muude sellega seotud ELi programmide raames head koostööd. Hindamistulemused näitavad ka seda, et programm on tulemuslik. Nende kohaselt on programm edukas selle poolest, et enamikus liikmesriikides on loodud vihje- ja abiliinid ning teadlikkuse suurendamise keskused. Samuti järeldub hindamisest, et programmi praegune rõhuasetus ja ülesehitus on asjakohane ega vaja järgmiseks ajavahemikuks olulist muutmist. Eriti praeguste majanduspiirangute olukorras saavad projektid edasi kesta vaid siis, kui neid programmi raames toetatakse ja rahastatakse. Üldiselt on hinnang programmile väga positiivne, kuigi hindamistulemuste kohaselt võiks programmi mõnda aspekti veel täiustada. Mõne sidusrühma arvates tuleb laste otseseks kaasamiseks rohkem ära teha. Projekte tuleb rahastada pikema aja jooksul, et tagada nende suurem järjepidevus ja anda aega probleemide käsitlemiseks. Programm peab pidama sammu tehnoloogia arenguga ning selleks on vaja turu-uuringuid, teadmiste suurendamise projekte ja üldist teadmiste vahetamist. Lisaks tuleb programmis arvesse võtta seda, mida tehakse riikides õigusloome vallas. Ähvardab riikide eelarvekärbete ja neist tuleneva prioriteetide muutmise oht, mistõttu tuleb tagada, et riikide ja piirkondade prioriteedid ühtiksid Euroopa omadega, et programmil oleks edaspidi võimalikult suur mõju. 4. HINDAMISARUANDE SOOVITUSED Selleks et edasistel algatustel oleks suurem mõju, koostati vahehindamise tulemusel mõningad soovitused. ET 5 ET

7 Otstarbekusega seoses soovitatakse programmi Turvalisem Internet raames jätkata pingutusi selle nimel, et uuritaks ja rahastataks ettevõtmisi, mis on Internetti kasutavate alaealiste kaitsmise seisukohast kõige olulisemad. Programmi eesmärke laiendada ei tuleks, vaid need peaksid jääma samaks. Programmi ja selles käsitletavate küsimuste puhul soovitatakse ka edaspidi kasutada pikaajalist strateegilist tulevikuvisiooni. Teadmiste suurendamiseks tuleks koostööd teha olulisimate valdkonna ettevõtjatega, rahvusvaheliste organisatsioonidega, infosisu pakkujatega ja tehnoloogiatootjatega. Sidusrühmadega juba tehtavat koostööd tuleks paremini ära kasutada. Tuleks kaaluda meetodeid, ettevõtmisi, tegevusvaldkondi jne, mille kaudu lapsi rohkem programmi kaasata ja mille kaudu nad saaksid selles aktiivsemalt osaleda. Programmi muudaks tõhusamaks projektide pikemaajalisem rahastamine ja vähesemad piirangud programmisisesel rahaliste vahendite eraldamisel. Tuleks veelgi kaaluda programmi rakendamist koos muude komisjoni korraldatavate projektidega. Vihje- ja abiliinide ning teadlikkuse suurendamise keskuste võrgustike tegevust tuleks ühisürituste ja töörühmade kaudu rohkem kooskõlastada. Tuleks ka edaspidi soodustada võrgustike INHOPE ja INSAFE tegevust. INTERPOL on valmis jätkama koostööd programmi Turvalisem Internet projektidega. Tulemuslikkuse seisukohast soovitatakse suurendada teadlikkust programmi Turvalisem Internet raames tehtavast tööst, et vältida riikide või piirkondade poliitilise toetuse vähenemise ohtu. Samuti tuleks programmi raames kaaluda meetmeid, mille abil tagada ettevõtjate järjekindlam pühendumus, ning pidada rohkem arutelusid alaealiste kaitset puudutavate õiguslike küsimuste üle. Rahvusvahelise koostöö vallas soovitatakse kaasata programmi ELi kandidaatriigid, Venemaa ja Kagu-Euroopa riigid, kes võiksid ühest küljest aidata andmeid koguda ja teisest küljest saada osa kogenud sidusrühmade teadmistest ja parimatest tavadest. Programmi raames tuleks tagada, et teadmusbaasi laiendamiseks kasutatakse teadusuuringuid, mis tuginevad järjest suuremale hulgale juba avaldatud teabele. Projektide kohta koostatavates aastaaruannetes tuleks paremini käsitleda tulemusi ja mõju. Ühtlasi tuleks programmi raames seista selle eest, et kogutud teadmised jõuaksid ka koolidesse ja õppekavadesse. Hindamisaruandes soovitatakse ka algatusi selleks, et suurendada programmi mõju ja jätkamise mõttekust. Esiteks võiks kaaluda kahe foorumi loomist üks programmi ja selle eesmärkidega seotud tehnoloogiaküsimuste arutamiseks ning teine riikides esilekerkinud asjakohaste seadusandlike küsimuste arutamiseks. Teiseks võiks välja töötada lisanäitajad teadlikkust suurendava tegevuse mõju mõõtmiseks. Samuti tuleks programmiga luua paremad võimalused selleks, et erinevate komisjoni programmide alusel rahastatavate projektide korraldajad saaksid teadmisi vahetada ja ühiseid probleeme arutada. 5. KOMISJONI MÄRKUSED JA JÄRELDUSED Vahehindamine annab kinnitust, et hindamisnäitajate järgi on programmiga Turvalisem Internet ettenähtud tegevus ja algatused edukad. Eriti positiivne on see, et programm on suutnud sammu pidada valdkonnas kiirelt toimuvate tehnoloogiliste ja sotsioloogiliste muutustega. Komisjon võtab tulemused täielikult teadmiseks ja arvestab tehtud soovitusi programmi praegustes ja edaspidistes tegevustes ja strateegiates. ET 6 ET

8 Komisjon palub Euroopa Parlamendil, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel (1) võtta arvesse, et programmi on keskmises perspektiivis edukalt rakendatud ning (2) abistada komisjoni tema töös selle nimel, et muuta programm Turvalisem Internet silmapaistvamaks, jätkata dialoogi turvalisema Interneti küsimustes ning toetada kõnealuse valdkonna osalejate ja sidusrühmade koostööd. ET 7 ET