PLANEERI VÄETAMINE HOOLEGA- AITAB STRESSI VASTU Väetamise planeerimine: PÕHIVÄETAMINE TOITEELEMENTIDE OMASTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID Tartu 19.11.2019 mullaanalüüsid teadmised kultuuri taimetoitainete vajadusest ja omastamise rütmidest saagi kasutusotstarve (värskeltturustamine, säilitus, töötlemine, jne) saagi eesmärk- 30, 50 või100 tonni? Kui suur osa taimede poolt seotud toitaineid eemaldatakse? Ja veelpaljumuudki Varasemad kogemused ka väga olulised NIMETAGE 3 ELEMENTI, MIS MOODUSTAVAD 96% TAIMEST? MÕNED TOITAINED ON KVALITEETSED Kõik taimed vajavad kõiki toitaineid, kuid mõnda neist kutsutakse kvaliteet -aineteks, näiteks: Kaltsium(Ca) muudab taimerakud tugevaks ja taimed vastupidavamaks kuumuse ja haiguste suhtes Kaalium( K ) tõstab taimede vastupanu külmale, põuale ja haigustele Boor ( B ) is seotud taimede haiguskindlusega Taimede kasvule on oluline ka K / Ca / Mg suhe mullas: Mg : Ca 1 : 5 10 Mg : K 1 : 1-2 *-anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid moodustav Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 1
YARA POCKLINGTONI MULLAANALÜÜSI NÄIDIS, Mullad, mison kõrgek sisaldusega, agasamassuure( Ca Mg) :K suhtega, on potentsiaalse kaaliumi defitsiidiga Viljakas muld ei tähenda veel taime toitainetega head varustatust Mullas olevad toitained Taimede poolt omastatavad toitained Konkurentsjakoostöö mullas Ilmastik N P K Mg B Mn Cu Fe Zn Mo liigne külm liigne külm külm liigne liigne vihmane külm kuum kuiv sademete niiske sademete niiske niiske sademete sademete külm kevad niiske periood hulk periood hulk periood periood hulk hulk põuane suvi periood külm põuaperiood periood periood kuum kuiv külm niiske valgusküllane periood vahelduv ilmastik Sõbrad ja vaenlased Sünergiad ja antagonismid Muld ph madal OA < 5,5 > 7,5 Kõva, tihke muldl madal OA happeline aluseline < 6 > 7,5 Liivane liivane kerge happeline happeline õhurikas raske savi K rikas < 5,5 < 6,5 liivane lubjarikas kerge Vett läbilaskev N rikas Ca rikas < 5 > 7,5 kerge liivane õhurikas turbane Vett läbilaskev OA rikas < 5 > 6,5 liivane lubjarikas orgaaniline N liig K liig Mg liig OA rikas < 4,5 > 7,5 lubjarikas tihke Ca rikas savine õhuvaene Cu rikas > 6,5 liivane lleostuv orgaaniline turbane lubjarikas külm niiske P rikas < 4,5 > 7,5 happeline savine madal OA < 5,5 Analüüsige seda enda andmetega Põhku ei Org.väetami veeta ära ne puudub Org. väetamine puudub Mg liig Ca liig Liigne lupjamine K liig liigne lupjamine N liig liigne kastmine otsekülv OA liig Liigne lupjamine N liig K liig Mg liig Cu (pestitsiidide) liig drenaaž puudub liigne kastmine P liig liigne lupjamine Liigne kastmine lupjamata Org.väetami ne puudub Tehnoloogia OA liig Tegurid, mis kutsuvad puudujääki esile Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 2
Toitainete omastatavus erineva ph tingimustes Erinevate elementide kätte saamine taimede poolt sõltub väga palju mulla ph tasemest Mikroelementide omastamineon heaph vahemikus5,5-6,5, põhitoitainete omastamine pisut kõrgema ph juures Ideaalne on vahemik 6,3-7,2 Enamike toitainete omastamisega on kõik korras ka vahemikus 6,0 kuni 7,5 N-P2O5-K2O liikuvus mullas 18 päeva pärast väetamist Lämmastiku liikumine mullas N P K 1 mm 1 mm 1 mm Vähesel määral Keskmiselt Kõrge kontsentratsioon Fosfori liikumine mullas Kaaliumi liikumine mullas TOITAINETE OMASTAMINE SÕLTUB KAUGUSEST JUURTEST VÄETAMISE EFEKTIIVSUS SÕLTUVALT KOGUSEST Fosfor mullas praktiliselt ei liigu, aga on oluline just juurestiku arenguks ja selle kaudu ka hilisemaks saagi moodustamiseks ka kaltsium, magneesium ja tsink liiguvad mullas vaid 1 cm piires Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 3
MAKROELEMENTIDE IMENDUMINE PÄEVAS - KOGU KARTULITAIME KOHTA SAKSAMAA N, P, K, Ca (mg/päev/taim) 300 250 200 150 100 50 0-50 0-15 15-30 30-45 45-60 60-75 75-90 90-105 N P K Ca Mg 30 25 20 15 10 5 0-5 Mg (mg/päev/taim) mullas: Lämmastik- tähtsaim toitaine - orgaaniline ( huumus, mikroorganismid) - anorgaaniline (nitraat, ammonium, karbamiid) nitraat on aldis väljauhtumisele, denitrifikatsioonile ja lendumisele Lämmastiku puuduse ilmingud: - vanade taimeosade kolletumine - madal valgu sisaldus - taim üldiselt kahvatut värvi - kriitiline piir köögiviljade lehtedes: 3,5 % (N) Päevi peale idanemist REF: Kolbe and Stephan-Beckmann - 1997 KUID KÕIKI SEOTUD TOITAINEID EI VIIDA ÄRA PUUDUVATE TOITEAINETE MÕJU SUHKRUPEEDIL TOITAINETE SIDUMINE JA EEMALDAMINE PORGANDIL AMSTERDAM Toitaine Toitaine sidumine lehtedes [kg/ha] Toitaine sidumine juurtes [kg/ha] Toitainete sidumine kokku Toitaine eemaldamine [kg/ha] MiksN on tähtis: saaklaboris-kuivastavelement on 100 % puudu: N 52 68 120 45 (38 %) P 2 O 5 13 38 51 25 (49 %) K 2 O 170 240 410 158 (39 %) CaO 92 32 124 21 (17 %) MgO 11 12 23 8 (35 %) SO 3 27 18 45 13 (29 %) Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 4
PÕHITOITAINETE NPK MÕJU KARTULILE Põllul- kui me annaks väetamisel vaid osad makrotoitained LÄMMASTIK Kapsad seovadtihti250 300 kg N/ ha Kuid saagiga eemaldatakse põllult sellest 100-150 kg/ha Ainult väike osa koristatakse ja seepärast potentsiaalne lämmastiku kogus järelkultuurile on suur SPARGELKAPSAS VAJAB KUNI 10 KG N/HA/PÄEVAS SPARGELKAPSAS N imendumine [kg N/ha/päev] 14 12 10 keskmine N sidumine [kg N/päev] Lillkapsas 4 Spargelkapsas 3.6 Hiina kapsas 3.5 Nuikapsas 4.3 Enamik toitainetest, mida spargelkapsas seob, jääb tegelikult põllule 8 6 Cauliflower Broccoli Chinese cabbage Kohlrabi 4 2 0 7 14 21 28 35 42 49 56 63 Inst. for vegetables & ornamentals, Germany, Päevi peale istutamist Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 5
N VORM VÄETISTES N-NO 3 sünergilineimendumiseefektkooskatioonidega (Ca / K / Mg) N-NH 4 võistlebteistekatioonidega (Ca / K / Mg) N-NH 4 liigväetusskeemisvõibsuurendadaleheservapõletusijateisica seotud toitumishäireid N-NO 3 on sobivamtaimedelejasedataimedomastavadkakergemini Nitraatide koguseid tuleb siiski täpselt kasutada. SuuredkogusedN-NH 4 võivadjäädamuldataimedepooltkasutamataja need võivad ka taime imendununa vabastatada seal soovimatuid lämmastiku koguseid, seda eriti kasvu hilisemates faasides. Seepärast hilisemates kasvufaasides N anda nitraadina. FOSFOR TAIME ENERGIA ohtralt seemnetes (varuained, genotüüp) vajalik kasvavate taimeosade uuendamiseks (lehed juured) fosforivajadus on kõige suurem kasvu alguses stimuleerib juurte ja seemnete väljakujunemist kiirendab valmimist/küpsemist ja seemnete moodustamist 23 FOSFOR TAIME ENERGIA mullas: - orgaanilises ja anorgaanises vormis -väetisefosfor neeldubhappelistestingimustesraud-ja alumiiniumoksiidide pinnale -valdavosa neeldunud fosforist on taimele kasutuskõlbmatu(lupjamine parandab olukorda) ei allu väljauhtumisele fosfori puuduse ilmingud: - punakas värvitoon - vähene seemnesaak - nõrk juurestik - nõrk võrsete areng FOSFORI EFEKTIIVSEM KASUTAMINE Mikrogranuleeritud starterväetiste ( N & P) kasutamine Tavaliselt koosneb 10-11% N, 45-48 % P2O5 Zn, graanul 0,5-1mm Mõju rohkem nende kultuuride juures, kus algfaas on keeruline soojanõudlik kultuur, aeglane või pikalt kestev algareng jms Normidsõltuvaltkultuurist10-25kg/ha, külvimasinaleraldiväljakülviseade, mis suunab väetise külvirea juurde Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 6
Väetis mullapinnal laotatult MAP võidap 4-5 cm kaugusel Starterväetise mikrograanul seemne läheduses(u 2 cm kaugusel) Kaalium elutegevuse regulaator taimes keskmiselt 1,5 % rakumahlas (osmootse rõhu reguleerimine) ensüümiaktivaatorina vajalik kogu kasvuperioodi jooksul mõjutab taime veemajandust ja talvekindlust soodustab juurte ja mugulate kasvu NÄIDE ELUST: VALGE PEAKAPSAS FOSFORIPUUDUS Kaalium elutegevuse regulaator 1 1 2 2 3 2 Tulemus- saagikadu Tunnused: P puudusegaleht on purpurpunase värvusega Põhjused: - P on seotud mullas raskesti lahustuvateks ühenditeks - Happelised mullad - Külmad ja niisked ilmad Tagajärjed: - Nõrgalt arenenud juurestik - Väiksemadpead = saagikadu Mida teha? Ennetavaks vältimiseks: Stardifosfor: 15-20 kg/ha istutamise ajal Parandamiseks: KõrgeP leheväetis: 3-5 kg/ha kui lehti on piisavalt mullas: - ühevalentse katioonina mullalahuses - muutuva kaaliumina mineraalide struktuuris - kergest mineraalmullast leostub üsna lihtsalt välja kaaliumi puuduse ilmingud: - turgori vähenemine rakkudes( veepuudus ) - närtsimine(süsivesikute süntees) - kõigepealt vanemates lehtedes - leheservad muutuvad heledaks/pruunistuvad - kriitiline sisaldus kv.taime lehtedes: 2 % (K) Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 7
KAALIUMIL ON ROLL ÕHULÕHEDE REGULATSIOONIS, PIISAV K SISALDUS ON OLULINE TRANSPIRATSIOONI KADUDE VÄHENDAMISEL STRESSI TINGIMUSTES Vee aurumine (g H 2 O/g kuivaine/päevas) 50 40 30 20 1 2 3 4 K % kuivaines Avatud õhulõhed Tugevadvarred Parem seisukindlus K H 2 O Stress Suletud õhulõhed K H 2 O Kaaliumipuudus Kaaliumi piisavalt REF: Blanchet et al. - 1962 Kaltsium rakkude ehitusmaterjal taimes keskmiselt: < 1 % (1-idulehelised taimed) 1-3 % (2-idulehelised taimed) rakuseinte ehitusmaterjal ensüümide koostisosa osmootse rõhu reguleerija elektrilaengute tasakaalustamine teised katioonid võivad osalt korvata mullas: -valdav katioon - kahevalentse katioonina mullalahuses KLOORIGA KOMPLEKS- JA KAALIUMVÄETISED SUURENDAVAD MULLA SOOLSUST Kaltsium rakkude ehitusmaterjal Salt Index: kaaliumkloriid= 116 / kaaliumsulfaat = 46 Paljud suure tulukusega kultuurid on tundlikud mulla soolsusesuhtes, Liigne soolsus võib tähendada kergesti üle 10% saagikadu Taim omastab kaltsiumi passiivselt kaltsiumi liikumine taimes on piiratud - omastamine vaid juuretippude kaudu - ei liigu vanadest lehtedest noortesse tundlikud mõõdukalt tundlikud kartul valge peakapsas tomat kurk porgand maasikas sibulad õunapuu mustikad kaltsiumi puuduse ilmingud: - kõigepealt võrsetippudes ja noortes lehtedes -noored lehed deformeerunud ja klorootilised, hiljem nekrootilised (kuivavad) - liigub kehvasti viljadesse (õunapuu-kärntõbi, tomati viljatipumädanik, salati äärislaiksus) Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 8
CA TRANSPORT ON ÜHESUUNALINE PROTSESS AINULT ALT ÜLESPOOLE Allapoole liikumist ei toimu- Vastupidiselt teistele toitainetele Ca transporti võrsetest mugulatesse peaaegu ei toimu Juured ja mugulad peavad saama Ca- vajaduse rahuldatud mulla lahusest imendumise teel. C a C a C a C a MUGULATE CA SISALDUSE SUURENDAMISEKS TULEB CA VIIA MUGULATESSE LÄBI STOOLONITE C a Stoolon C a C a Periderm suudab omastada Ca otse mulla lahusest, kuid see ei jõua mugula sisemusse. Vaskulaarne ring (soonestik) Periderm Mugul KALTSIUMI LIIKUMINE KARTULITAIMES CA SISALDUS SISEMISTES JA VÄLIMISTES LEHTEDES servapõletus 0.7 2.1 Sisemine leht Madal transpiratsioon Välimine leht Kõrge transpiratsioon Ca sisaldus 3 cm suuruses salatilehes(mg/g kuivaines) ) Lactuca sativa Buttercrunch Source: Barta, D.J. and Tibbitts, W., 2000 Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 9
KALTSIUMI JAOTUMINE LEHES tipburn 0.3 0.3 0.3 0.5 0.8 0.2 0.3 0.8 0.5 0.5 0.9 1.5 0.9 0.9 0.7 Sisemine leht Madal transpiratsioon 1.2 0.9 1.0 4.4 2.42.1 2.4 2.1 2.0 1.7 1.6 1.9 1.6 2.2 2.6 2.1 2.1 1.9 1.7 1.4 2.1 Välimine leht Kõrge transpiratsioon Ca sisaldus roodudevahelises koes 3 cm suuruses salatilehes(mg/g kuivaines) Lactuca sativa Buttercrunch Source: Barta, D.J. and Tibbitts, W., 2000 *Analyses par HPLC faites au Centre Wallon de Biologie Industrielle, Unité de Bio-Industries, Gembloux, Belgique. ORGAANILINE VÄETIS või HUMIINHAPETEGA TOOTED 5 aastat Huumusainete doseerimine 1 nädal Orgaaniline väetis 7,5* g/kg Põllumuld(crop soil) 0,5* * g/kg Humistar 150* * g/kg Humistar on 20x rohkem kontsentreeritud kui orgaaniline väetis. Humistar on 300x rohkemkontsentreeritud kontsentreeritud kui keskmine põllumuld. HUMISTAR MÕJU JUURESTIKU ARENGULE PIKAAJALISE MÕJUGA HUMISTAR ON HUMIIN-JA FULVOHAPETE KONTSENTRAAT, MIS TÕSTAB ORGAANILIST MULLAVILJAKUST TAIMED JUURDUVAD PEALE ÜMBER ISTUTAMIST KIIREMINI SEEMNED IDANEVAD KIIREMINI JA ARENEB TUGEVAM JUURESTIK PARANEB MULLA MIKROFLOORA JA ÜLDINE MULLAVILJAKUS TOITAINED (LÄMMASTIK, FOSFOR, KAALIUM) IMENDUVAD PAREMINI TAIME TAIMED TALUVAD PAREMINI EBASOODSATEST KASVUTINGIMUSTEST TINGITUD KASVUSTRESSI Kontro ontroll Humistar Pikad, sügavad, tugevad, pindmised ja rohkete narmasjuurtega juured tungivad kõikjale, kahekordistades oma imamispinda ning omastades rohkem toitaineid ja vett saagi paremaks 40 moodustamiseks Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 10
KUIDAS VEEL MUUTA TAIMEDE TOITUMIST PAREMAKS MIKROORGANISMID VASTUTAVAD ELUTÄHTSATE FUNKTSIOONIDE TOIMIMISE EEST MULLA ÖKOSÜSTEEMIS Mulla struktuuri säilitamine Mulla hüdroloogiliste protsesside reguleerimine Gaasi aside vahetusv Toitainete ringlus Mulla detoksifit ksifit- seerimine Orgaanilise aine lagundamine Sümbioos juurtega, taimedega Taime kasvu reguleerimine BIOSPLITO- ORGAANILISE AINE LAGUNDAJA Ensüümid Orgaanilised ühendid Taimejääkidekiirem lagunemine Mulla bioloogilineaktiivsusja füüsikalised omadusedparanevad Väiksem toksiinideja hallituse tekkimiseoht Muld rikastub kiiremini taimedele kättesaadavate toiteelementidega 1 l piisab 5 t taimejääkidelagundamiseks Mikroorganismide poolt sünteesitud ensüümid ja ensüümide aktivaatorid Bakterid Toitained Kontroll 60 päeva pärast BioSplitoga töötlemist Kasutamine: BioSplito1,0-2,0 l/ha pärast saagi koristamist. Sobib kasutamiseks segus herbitsiidiga KombinatsioonisBioSpektrumiga: BioSpectrum 0.25 l/ha BioSplito 0,5 0,75 l/ha BAKTERITE LIIGID BIOSPEKTRUM KASULIKUD MIKROORGANISMID MULLA TÖÖTLEMISEKS Bacillusspp SuuremlahustuvaP ja K hulk mullas Taimedvastupidavamad abiootilisele stressile Biofungitsiidne mõju Silikaate(ränisoolasid) lahustav bakter Azotobacterspp Õhulämmastiku fikseerimine Parem seemnete idanemineja taimede algkasv PGPR ( Taimede kasvu parandavad risobakterid) Lämmastiku sidumine Kasvuhormoonide süntees Juuremügarate moodustumine Toiteelementide omastamine S, Fe, Znvabanemine mulda Bakterid: Bacillus spp., Thiobacillus spp., Azotobacter spp., Fe, Zn, S vabastavad bakterid jt PGPR (kasvu soodustavad risobakterid sümbioosis taimedega) Seened: Mycorrizae seened aitavad taimi fosforiga varustada Merevetika Sargassum wightii ekstrakt Paraneb makro- ja mikrotoitainete omastatavus mullast, mulla struktuur ja mikrobioloogiline aktiivsus Suureneb taimede elujõud, paraneb haiguskindlus ja stressitaluvus Mulda erituvad antibiootilised ained kaitsevad juuri patogeenide rünnaku eest Kasutamine: BioSpektrum 0,5 l/ha (või BioSpektrum 0,25 l/ha BioSplito 0,5 0,75 l/ha), kas enne pindmist harimist, enne külvi või pärast külvi segus herbitsiidiga. Taliviljadele ja talirapsile võib kasutada ka kevadel pärast talvitumist, kas segus Ruter AA-ga (2-3 l/ha) või herbitsiidiga. 42 Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 11
MIKROORGANISMIDE KASUTAMINE Oleme tulemustest näinud, et täiendava 20 EUR/ha investeeringu puhul bioloogilistesse toodetesse on sagedasti saavutav kasum 70-200 EUR /ha. Lisaksparandabsee mullaomadusikatulevikusningsaadavkasuon potentsiaalselt veelgi suurem Enamasti toodet voib segada vaetistega,pestitsiididega voi teiste bioloogiliste toodetega, kui tootja ei nae ette teisiti. See tähendab, et ei ole vaja teha täiendavalt kulu, vaid selle toote võib lisada sellesse pritsipaaki, millega minnakse niikuinii põldu töötlema. MIKS PEALTVÄETIS Vähendame leostumise tõttu kadu Vähendame toitainete osa, mis seotakse mullas taimedele kättesaamatul viisil See loob taime tegelike toitainete vajaduse rütmile lähedasema olukorra ning väheneb ka suure põhiväetise koguse tõttu kasvuperioodi alguses juurte piirkonnas liigkõrge soolade kontsentratsiooni tekkimise oht. MIDA ME SOOVITAME KASUTADA Senisedvariandid? Mison eelisedmiinused- AN, NS, NPK, NK Ärgem unustagem, et meil on vaja tasakaalustatud toitmist ehk kvaliteetelemente KÖÖGIVILJADE KASVUAEGNE PEALTVÄETAMINE Kaltsiumnitraat( TropicotevõiNitrabor)-Ca N ( B) Kaaliumnitraadilpõhinevad -QropComplex Top K NPK 12-6-24 väetis koos mikroelementidega. Tartu 19.11.2019 Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 12
TASAKAALUSTATUD VÄETAMINE ON OLULINE MILLALSIISON ÕIGEAEG? Pindmise juurestiku või pideva toitainete vajadusega liigid Lämmastikuga liialdamine võib põhjustadahõredatpeadja mittesoovitavat varreosa pikenemist MILLALSIISON ÕIGEAEG? Kultuurition see erinev KARTUL Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 13
KALTSIUMNITRAADI KASUTAMINE Enne/koos muldamisega: lauskülviga või samaaegselt muldamisega NÄHTAV KAALIUMIPUUDUS KAPSA LEHES Näitekskapsastelon K vajaduskõrgeja pikalt kestev läbi hooaja ning seepärast peaks vajaminevak kogusejagama2-3 väetuskorrale. Eriti tuleks seda teha kergematel liivastel muldadel, kussidumisvõimeväikeja leostumisrisk suur. Sellisel juhul saab väetamisel juba arvesse võtta ka kasvuaja alguse ilmastikku ning väetise kogust efektiivsemalt kasutada arvestades juba põllul oleva kultuuri tegeliku saagipotentsiaaliga. KALTSIUMNITRAADIGA PEALTVÄETAMISEL ON PARASVÖÖTMEGA KLIIMAS MADAL KÕRVETUSE OHT Kõrvetuse tase 6 5 4 3 2 Kaltsiumnitraati kasutamine ristõieliste pealtväetamisel väldib taimede kõrvetusohtu. NÄHTAV KALTSIUMIPUUDUS KAPSA LEHES Kapsadon vägatundlikudkaca suhtes, vajadussellejäreleon suur ja seepärast on väga oluline tagada kaltsiumiga varustatus kogu hooaja jooksul, mitte ainult kevadel. 1 0 Ammoonium nitraat Kaltsium nitraat (Yara International) (Levington Agriculture 1998, crop : pointed cabbage tested under conditions conducive to scorch). Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 14
TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Täname Yarat, SQMi, Tradecorpi, Biolchimi, Nandot jt nende materjalide kasutamise lubamise eest. Koostajad: Ene Kiudsoo, Indrek Teder 15