Toitumine raseduse ja imetamise ajal

Väljavõte

1 RASEDUS JA TOITUMINE Raseduse ajal saavad mõjutatud kõik keha organsüsteemid ja see seab toitumisele teistsugused nõuded kui mitterasedale. Peale selle on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine parim kink oodatavale lapsele. Rasedus on ainuke aeg elus, kus naise toitumine otseselt kedagi teist mõjutab. Seepärast pole kunagi hilja oma toitumisharjumusi muuta. Andes kehale toiduga vajalikke toitaineid, mõjutab see meie fertiilsust ja tagab parema enesetunde raseduse ajal, lisaks saab laps toiduga kõik vajaliku uute kudede ülesehituseks. Meie igapäevane toit mõjutab meie keha tööd, seda kuidas kasvame ja haigustest paraneme, kuidas hoiame energiat ja jõudu edaspidisteks aastateks. Meie rasedusaegsed toitumisharjumused on määrava tähtsusega tulevase lapse tervisele ja panevad aluse lapse toitumisele tulevikus. TERVISLIK TOITUMINE RASEDUSE AJAL Toitumist hinnata toitumise/menüü järgi, mitte analüüside järgi - piisav arv kaloreid positiivne kaaluiive - kõiki vajalikke toidugruppe toitu toidupüramiidi järgi - vajalikud põhitoitained rasedale vajalikus koguses - kiudaineid vähemalt 28g/pv tassi vedelikku - Tagada vajalikud vitamiinid ja mineraalained - soola maitse järgi - alkoholivaba ning kohvi alla 4 tassi päevas - jälgida ohutusnõudeid toidu käitlemisel ENERGIAVAJADUS Erinevad allikad annavad energiavajaduse kohta erinevaid andmeid. Ühe allika andmetel suureneb rasedusaegne lisaenergia tarbimine 300 kcal päevas. Soovituslik lisakalorite tarbimine päevas raseduse ajal on teisel trimestril +340 kcal, kolmandal trimestril +452 kcal päevas. See on jämedakoeline üldistus ja ei kehti kõigi naiste kohta. Uurimustes on leitud, et see energiavajadus kõigub olenevalt naisest kcal päevas. Naiste kalorite tarbimise määr peab olema positiivne ning kogu raseduse jooksul tõusvas suunas. Teine allikas ütleb, et kaloraaž peaks olema kcal/kg esimesel trimestril raseduseelse kaalu kohta ja 30 kcal/kg raseduseelse kaalukohta kcal II ja III trimestril. Alakaalulistel peaks see olema suurem. Seega sõltub kalorite vajadus nii raseduseelsest kehakaalust kui ka füüsilisest aktiivsusest. 1/3 tõusnud kaloritevajadusest raseduse ajal on seotud tõusnud südame tööga, teine kolmandik hingamiseks energia kasutamise ja rinnanäärme, emaka ja platsenta kasvuga. Viimane kolmandik on loote vajaduste rahuldamiseks. Kuidas hinnata naise kalorite vajadust? Seda saab hinnata kaalus juurdevõtmise alusel. Kes ei võta juurde, on negatiivses kalorite bilansis. 1

2 VAJALIKUD TOIDUAINETE GRUPID Ka raseduse ajal kehtivad toidupüramiidi põhimõtted. Jälgida, et menüüs oleks kõiki toiduainete gruppe ning mitmekesisust erinevate toidugruppide piires. Kiudainete vajadus saab kaetud, kui menüü on mitmekesine ja sisaldab puu- ja köögivilju, täisteravilja ja kaunvilja. Veevajadus raseduse ajal suureneb ja sellest annab märku suurenenud janutunne. Keskmiselt tarbivad naised 9 klaasi vett päevas, kuid veevajaduse hindamisel tuleb arvestada nii naise kehakaalu kui füüsilist aktiivsust, lisaks keskkonna temperatuuri, milles viibitakse. Vedeliku tarbimise piisavust saab kaudselt hinnata ka uriini värvuse järgi tume uriin on kontsentreeritud ja viitab vähesele vedeliku tarbimisele. PÕHITOITAINED Rasvhapped Oluliste rasvhapete, linoleenhappe ja alfa-linoleenhappe ebapiisav tarbimine võib mõjutada loote kasvu ja arengut. Uuringud näitavad, et nimetatud rasvhapete piisaval tarbimisel pikeneb gestatsiooniaeg ja suureneb loote sünnikaal. Viimase aja uuringud on keskendunud alfa-linoleenhappe ja selle derivaadi dokosaheksaeenhappe (DHA) mõjule seoses loote nägemisarengu ja õppimisvõimega. Selle olulisust rõhutatakse, sest on selgunud, et keha ei tooda alfa-linoleenhappest piisavalt DHA-d. Keha poolt muudetakse DHA-ks ainult 1-4% alfa-linoleenhapet. Eikosapentaeenhape (EPA) on samuti alfa-linoleenhappe derivaat ning seda leidub kindlates toiduainetes. EPA-d on keha valmis muutma DHA-ks. DHA puudus silma võrkkesta arengu ajal vähendab nägemisteravust ja aeglustab objektide visuaalse äratundmise kiirust. Samamoodi võib looteeas piisavas koguses saadud DHA mõjutada IQ-ga mõõdetavat vaimset arengut ja probleemilahendusoskusi. Rinnapiim on hea DHA allikas, kuid piimasegud mitte, kui neile seda just lisatud pole. Naised, kes on taimetoidul ja ei tarbi kala või teisi mereande, neil on loote kasvu jaoks kehas vähe DHA-d. Valgud Ema ja loode vajavad valku rakkude ehitamiseks ja energiaks. Valguvajadus suureneb eriti teisel ja kolmandal rasedustrimestril kui laps kasvab kõige kiiremini. Soovitatav valgu hulk on +25g/pv ehk 71g päevas üle 14a naiste jaoks. Süsivesikud Raseduse ajal peaks kogukaloritest tulenema % süsivesikutest. Et tagada loote ajule vajalik glükoosi tase, peavad naised tarbima minimaalselt 175 g süsivesikuid päevas. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütokemikaale ja on heaks ennetuseks kõhukinnisuse tekkele. RASEDUSE JAOKS OLULISED VITAMIINID JA MINERAALID 2

3 Normaalne segatoit on enamasti piisav katmaks vitamiinide ja mineraalainete vajadust ka raseduse ja imetamise ajal. Ekslik on arvamus, et sel ajal on kõike vaja topelt. Tegelikkuses on suurema osa mineraalainete ja vitamiinide vajadus suurenenud, aga mitte kahekordselt. Vitamiinide ja mineraalainete omastatavus on kõige suurem naturaalsel kujul toiduainetest. Samuti puudub sel juhul üledoseerimise oht, mis võib tekkida toidulisandite kasutamisel või vitamiinidega rikastatud toidu tarvitamisel. Kui toit on mitmekülgne, sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, siis vitamiinipreparaate ei ole enamasti vaja. Vitamiinivajadus võib suureneda haiguse ajal ja kevad-talvisel perioodil. Siis võiks kasutada perinataalseid vitamiine, mis sisaldavad nii vitamiine kui mineraalaineid, mis on valmistatud just raseda vajadusi silmas pidades. Kuumuse, hapniku ja valguse mõju vitamiinidele vt Foolhape Madal tase on seotud rasedusaegse aneemiaga ja vähenenud loote kasvuga. Folaat see mõiste sisaldab kõiki ühendeid, millel on foolhappe omadused ning mis sisaldavad vitamiini monoglutamaadi ja polüglutamaadi vorme. Monoglutamaat on esindatud peamiselt foolhappe vormis, see on sünteetiline folaadi vorm, mida kasutatakse toidulisandites ja sellega rikastataud toiduainetes. Sarnane looduslik vorm esineb ka mõnes toiduaines (apelsin, ananass, papaia mahl, kuivatatud oad). Neile kahele viidatakse tavaliselt järgmiselt monoglutamaadile kui foolhappele ja polüglutamaadile kui toidus sisalduvale ehk looduslikule folaadile. Foolhape on 100% kättesaadav tühja kõhuga võttes, toiduga koos 85%, loodulikud folaadid on umbes 50% ulatuses kättesaadavad. Tarbi foolhapet sisaldavaid toite eelkõige toorelt, sest kuumtöötlemisel hävineb enamus foolhappest. Folaadi vajadus suureneb raseduse ajal oluliselt, sest aset leiab kudede ja organite moodustamine/kasvamine foolhape on vajalik rakkude jagunemiseks ning raku geneetilise materjali moodustamiseks ja parandamiseks. Folaat on metüülgrupi (CH3) doonor ja ensüümide kofaktor metaboolsetes reaktsioonides. Kaasatud DNA sünteesi, geeni avaldumisesse ja geeni regulatsiooni. Folaadi puudus halvendab neid protsesse, mis omakorda viivad ebanormaalse raku jagunemise ja koe moodustumiseni. Folaat on metüüldoonoriks homotsüsteiini muutmisel aminohape metioniiniks. Homotsüsteiini muutmine sõltub põhiliselt kolmest ensüümist ja folaadist ning B12 ja B6 vitamiinist kui kofaktoritest. Just eriti folaadi puudus, vähem levinult B12 puudus, nagu ka geneetilised häired ensüümides, võivad viia homotsüsteiini kuhjumiseni. Selle tagajärjel võib olulisel loote arenguhetkel tekkida metioniini puudus. Kõrge rakusisene ja plasma homotsüsteiini tase võib anda folaadi ebapiisavuse tõttu kõrvaltoimeid. Tavaline geenidefekt on ensüüm 5,10 metüleen-tetrahüdrofolaat reduktaasis (MTHFR). See vähendab MTHFR aktiivsust poole võrra. Selle erinevaid vorme ja defekte metioniin süntetaasis arvatakse olevat 30%- populatsioonist. Häired: spina bifida (seljaaju ei ole sulgunud ja spinaalvedelik koguneb väljapoole seljaaju), anencephalia (pea- või seljaaju puudumine), entsefalocele (aju on kolbast väljaspool) Arvatakse, et päeva pärast viljastumist häirib folaadi puudus (kui embrüo on 2-3 mm pikk) normaalset raku jagunemist ja põhjustab NTD (neuraaltoru defekte). See 3

4 on kõige paremini ärahoitav kaasasündinud anomaalia, 70% hoiab ära foolhappe tarbimisega. Saab määrata seerumi ja punavereliblede folaadisisaldust. Punaliblede sisaldus on parem pikaajalise puuduse näitaja, seerumi sisaldus näitab vaid lähiaja tarbimist. Punavereliblede folaadi sisaldus üle 300 mg/ml ehk 680 mmol/l on seotud väga madala NTD riskiga. See saadakse 400mcg foolhappe tarbimisega päevas. See on kõrgem naistel, kes tarbivad lisandeid ja foolhappega rikastatud hommikusöögihelbeid kui nendel, kes seda ainult toiduga saavad. Folaadi head allikad on paljud puuviljad ja köögiviljad, kuid ainult mõned neist sisaldavad tõeliselt omastatavat vormi: apelsin, apelsini mahl, ananass, papaia, oad. Kui naine on saanud NTD-ga lapse, peab ta tarbima 4 mg foolhapet, et vähendada uue NTDga lapse sünni riski. 1 mg on ülemine piir igapäevaselt tarbimiseks. Toiduga tarbimisele ei ole ülemist piiri. 1 mg tarbimine võib maskeerida B12 vitamiini puuduse sümptoome. Kui B12 puudus jääb ravimata, saadakse parandamatud neuroloogilised kahjustused. Rasedust planeerides ja esimese 12 rasedusnädala jooksul tarbida 400 mikrogrammi foolhapet toidulisandina lisaks mitmekülgsele toidule. B6 vitamiin Paljud rasedusaegsed seisundid saavad abi B6 vitamiini tarbimisest. Selle tarbimisel tuleb olla ettevaatlik viimasel trimestril. Suuremates kogustes kui 100 mg päevas (mõne naise puhul), võib B6 vitamiin pärssida prolaktiini, rinnapiima tootmise jaoks vajaliku hormooni tootmist. Nendel, kellel on kavas last rinnaga toita, on soovitav hoida toidulisandi B6 doos mg vahel, et tagada piisav rinnapiima kogus. A vitamiin A vitamiinil on oluline roll raku jagunemisel. Puudus on väga harvaesinev arenenud maades, kuid arengumaades on see levinud probleem. Raseduse varases staadiumis olnud puudus võib tekitada loote kopsu-, kuseteede ja südame väärarenguid. Suuremat probleemi tekitab aga liigne A-vitamiini tarbimine sünteetilise retinooli ja retinoolhappe (kuid mitte beeta-karoteeni) vormis. Üle IU A vitamiini tarbimine päevas ning selliste ravimite nagu Accutane ja Retin-A tarvitamine vistrike ja kortsude ravis võib suurendada väärarengute tekkimise ohtu (eriti kui neid tarvitatakse varases raseduse staadiumis). Lootel tekivad: väikesed või puuduvad kõrvad, ebanormaalne või puuduv kuulmekanal, aju alaareng, südame defektid. Vit A ehk Retinooli max 5000 IU päevas rasedana. See on preparaatides enamasti beeta-karotenoididega asendatud. D vitamiin D vitamiini puuduse all võivad kannatada naised, kes: tarbivad toorpiima saavad vähe päikesevalgust nahale kes kasutavad pidevalt päikesekaitsekreemi tumedanahalised veganid Tagajärg halvenenud luu moodustumine tänu kehvale Ca imendumisele. 4

5 Soovitav on nädalas ½-2 h käte, näo ja käsivarte päevitamine. Põhjamaade talvepäike on aga D-vitamiini moodustamiseks liiga nõrk. Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi poolt kinnitatud raseduse jälgimise juhendile on raseduse ajal soovitav päevane D vitamiini kogus 10 mikrogrammi päevas. Vitamiin D tarvitamine lisandina on soovitav vähese päikesepaistega kuudel (sügisel, talvel); peamiselt siseruumides ja kunstliku valgustuse käes viibivatele rasedatele; rasedatele kes tarbivad vähe piimatooteid, mune, kala, liha ja rasedatele, kelle raseduseelne kehamassi indeks oli >30 kg/m2. Vitamiin D liig (üle 50 µg) päevas võib olla kahjulik. Toksilisuse tunnused: valulikud silmad, kihelev nahk, oksendamine, neerude ja südame kahjustused. Tavalise toiduga ei ole üldjuhul võimalik vitamiini D liiga palju tarbida. C vitamiin Vitamiin C aitab haiguste ja väsimuse vastu, ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, tugevdab immuunsüsteemi. Vitamiin C puudusel muutuvad veresooned hapraks, igemed tundlikuks, nahk jumetuks. Haavad ja põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti verevalumid, liigesed muutuvad hellaks. Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka vitamiin C puudus. Vitamiin C nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaised viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, ning teised puuja köögiviljad. Kaltsium Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi leidub kehas rohkem kui ühtki teist mineraalainet, ligikaudu 99% temast on luudes ja hammastes. Kaltsiumi peamine ülesanne seisnebki koos fosforiga luukoe moodustumises, kuid sellel on väga oluline koht ka vere hüübimise ja südametegevuse seisukohalt. Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi ainevahetuses on oluline osa magneesiumil. Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Piimatooted on parimad kaltsiumiallikad ning umbes 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi sisaldavad ka herned, rooskapsas, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, riis, petersell, rosinad lihatooted, kala, spinat, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused ja munakollane. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, alkohol, keedusool, tsitruselised, äädikas ning toidu kõrge oksaalhappe sisaldus. Kaltsiumipreparaate toodetakse väga erinevatest lähteühenditest. Osa neist omastab organism hästi, osa aga väga väikeses koguses. Mida inimene tavaelus söögiks ei kasuta, seda organism üldjuhul ka ei omasta. Näiteks läheb suuremalt jaolt tühja dolomiidist, munakoortest või korallidest toodetud kaltsium. Ka glükonaatkaltsiumi omastab organism suhteliselt halvasti. Ebasoovitatav on sisse võtta kaltsiumipreparaate, mis sisaldavad magusainet aspartaam. Aspartaam on üks suhkruasendajaid, aga kaltsiumipreparaate tuleb kasutada aasta vältel. Seega pole mõtet ühelt poolt organismi vajaliku ainega aidata ning samal ajal teiselt poolt seda mürgitada. Hästi omastab organism tsitraatsoolana esinevat kaltsiumi. Eriti hea, kui tablett sisaldab peale kaltsiumi ka tasakaalustatult magneesiumi ja vitamiini D. 5

6 Lisamanustamine on õigustatud järgmiste häirete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, kestev väsimus, hemorroidid, aneemia, rasedusega kaasnev hüpertensioon Kaltsiumi ainevahetus muutub raseduse ajal märkimisväärselt. Tõuseb võime omastada toidust kaltsiumi, tõuseb kaltsiumi eraldumine uriini kaudu, ringlus luudes kiirem. Raseduse viimasel kolmandikul on lisavajadus 300 mg päevas, seda saadakse luudest kaltsiumi vabastades (kuid mitte hammastest). Luudest kadunud kaltsium asendatakse hiljem, kui kaltsiumi ja D-vitamiini manustamine on piisav. Kaltsiumi puudust seostatakse rasedusaegse kõrge vererõhuga, vähenenud luu mineraliseerumisega, imikute tõusnud vererõhuga, Ca vähesusega rinnapiimas. Päevane vajadus nii rasedal kui mitterasedal on 1000 mg kaltsiumi päevas raseduse ajal on vajadus suurem, kuid on tõusnud ka keha võime toidust kaltsiumi omastada. Ca ja plii eraldumine luudest. Plii kantakse emalt üle lootele ning see võib takistada normaalset kesknärvisüsteemi arengut. Naiste veres, kes ei tarbi päevas piisavalt palju kaltsiumi, on rohkem pliid kui neil, kes tarbivad 1000 mg või rohkem päevas. Luukoes sisaldub umbes 95% keha pliisisaldusest ning kui luud demineraliseeruvad, vabaneb plii vereringesse. Magneesium Magneesium (Mg) on vajalik raku energeetika toimimiseks, närvitalitluseks ja lihaskoe talitluseks. Magneesium reguleerib südamelihase tööd. Tarbitud magneesiumist imendub 30 45%. Vajalik kogus rasedatel ja imetavatel naistele on: mg päevas. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, fosfor (P), vitamiin D, omastamist rakkude poolt soodustavad ka vitamiinid C ja B6. Pikaajaline alkoholi, östrogeenide ja diureetikumide tarbimine suurendab vajadust magneesiumi järele. Raseduse ajal on peale raua ja kaltsiumi ka magneesium väga tähtis mineraalaine. Kui tarbida vaid suurtes kogustes kaltsiumi, siis muutuvad lapse luud rabedaks ja suureneb sünnitrauma ja hilisemate luumurdude oht. Magneesium annab aga luudele painduvuse. Magneesiumi vajadus on tõusnud preeklampsiat ja hüpertensiooni põdevatel rasedatel. Vähene magneesium organismis võimaldab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis ning see häirib vereringet väikestes arterites, põhjustades omakorda vererõhu tõusu. Magneesiumi vaegus on ohtlik nii emale kui ka lapsele. On leitud, et lastel, kelle emal on olnud magneesiumivaegus, on suur risk insuliinresistentsuse ja metaboolse sündroomi tekkeks (kalduvus rasvumisele, kõrge vererõhk, vere lipiidide ja veresuhkru taseme tõus, mis viib südame- ja veresoonkonna haigusteni). Raud ja rasedus Raseduse ajal vajavad naised kokku umbes 1 g (1000 mg) lisarauda. 300 mg kasutatakse loote ja platsenta poolt 250 mg kaotatakse sünnituse käigus 450 mg kasutatakse ära punaste vererakkude massi suurendamiseks 12 %-l naistest on tõenäosus rasedusaegse aneemia tekkeks. Rauavaegusest tingitud aneemia võib põhjustada enneaegset sünnitust või väiksemat sünnikaalu (2-3 x suurem tõenäosus). Rasedusaegsel rauapuudusel on leitud seoseid 5 a lastel madalate tulemustega intelligentsus-, motoorika, keele-, tähelepanu testides. Täpsed mehhanismid pole teada, kuid seos võib olla vähenenud hapniku jõudmisega 6

7 platsentasse ja looteni ning tõusnud infektsioonide arvuga ja muutustega neurotransmitterite funktsioonis rauapuuduses naisel. Suurim raua puudus tekib raseduse lõpu poole ja isegi naistel, kes alustavad rasedust piisava raua varuga. Suurim raua ülekanne lootele toimub 30 rasedusnädalal, siis on ka raua imendumine suurim. Piisavat rauavaru omaval naisel imendub 10%, madala rauavaruga naisel 20%, rauapuudusaneemiat põdeval naise 40% toidus olevast rauast. Ema rauavarude tühjenemine vähendab lapse raua varu, soodustab lapsel aneemia väljakujunemist ja on seotud sünnitusjärgse depressiooniga. Hemoglobiini kontsentratsioon langeb normaalselt teise trimestri keskel ja kolmandal trimestril natuke tõuseb. Need muutused on tingitud rohkem plasma lahjendusest kui raua puudusest. Madal hemoglobiin või seerumi ferritiin võib olla seotud plasma mahu suurenemisega hüpervoleemiaga. Madal plasmamahu kasv seostub väikese sünnikaaluga, nagu eespool kirjeldatud. Rauapuuduse diagnoosimine on palju keerulisem kui arvatakse, ükski test pole kohane, sest paljud faktorid, k.a. infektsioon ja põletik mõjutavad raua seisundit. Kuna iga test mõõdab erinevat asja, tuleb teha mitu testi. Raua imendumine mitme erineva mineraaliga lisandist on väiksem kui ainult rauapreparaadist (imendumise vahe kahekordne). Lisanditest saadud raud imendub annuste tõustes vähem. Suurte rauaannuste andmine ei ole õigustatud, imendumine on väike ja kahjulikkus on isegi suur. Vaba raua (ülejääkide) olemasolu seedeelundites tekitab kõrvalnähte iiveldust, krampe, gaase ja kõhukinnisust. Nende hulk suureneb annuse tõustes. Rauda sialdavad toidulisandid (60 mg või rohkem) igapäevaselt jätavad soolestiku lima vabade rauaradikaalide meelevalda. See oksüdatsioon põhjustab rakkudes põletikku ja mitokondriaalset kahjustust. Raua doosid üle 30 mg päevas vähendavad tsingi imendumist ja selle hulka kehas aastast on FDA nõue, et multivitamiinides ei ole rauda rohkem kui 30mg, mis vähendab tema mõju soolestikule. USAs on nõue naistel alates 12 rasedusnädalast tarbida 30 mg rauapreparaati igapäevaselt (määratakse, kui hemoglobiin on alla 11 g/dl või kui seerumi ferritiin on alla 30 mcg/l). Teisi tuleb jälgida, mitte anda lisandeid. Eestis sellist nõuet ei ole. Rauapuudusest tingitud aneemiaga naised peavad tarbima mg rauda päevas. Kuid naiste puhul, kes neid ei vaja, võib lapsesse kuhjunud naise poolt mittekasutatud raud põhjustada rauamürgistust. Päevane annus raseduse ajal 27 mg, sest 20% imendudes saab sellest kätte vaid 5,4 mg. Ülemine tarbimise piirmäär on 45 mg päevas. Aneemia tähendab midagi enamat kui lihtsalt madalat raua taset veres. Naine on aneemik, kui tema rauatase veres on teatud piirist madalam. Raud teeb kehas koostööd teiste toitainetega, et tõsta punaste vereliblede tootmist ja punaste vereliblede vähesus võib viidata B12, foolhappe, mangaani, vase ja B6 vitamiini puudusele. Vitamiin C aitab raual kehasse imenduda, nii et kaalu lisaainete tarbimist või joo söögi kõrvale sidrunimahla. Kui jääd rauatableti juurde, siis vaata, et see oleks kergesti imenduv raua (III) vorm, mitte raud II (Fe 2+) vorm (nt raudsulffaat, apteegis Retaferi nime all). Otsi preparaate, mis sisaldavad raud (III) glutamaati, raud (III) flumaraati ja eriti raud (III) biglütsinaati. Rauapreparaatide kasutamisel tuleb silmas pidada: 7

8 Vitamiin C suurendab raua imendumist. Kliid, tee, kohvi, piim, spinat ja munakollane vähendavad raua imendumist. Nende kasutamist koos rauapreparaatidega tuleks vältida. Piim seob raua enda külge ja preparaadina manustatud lisaraud väljub organismist ilma imendumata. Seega 2 tundi enne ja pärast rauapreparaadi võtmist ei tohi juua piima. Raud imendub kõige paremini, kui seda võetakse tühja kõhuga, seega on soovitatav võtta rauapreparaate toidukordade vahel koos joogiga (v.a tee, kohv või piim). Kui rauapreparaatide kasutamine tekitab iiveldust võib neid võtta enne magamaminekut. Kui rauapreparaatide võtmine on ununenud, siis tuleb uus annus võtta esimesel võimalusel. Kahekordistada annust ei tohi! Rauapreparaatide kasutamisel muutub väljaheide mustjat või tumerohelist värvi. Kõhukinnisus raua kasutamisel on levinud probleem. Soovitatav on kiudaineterikas dieet ja piisav vedeliku tarvitamine. Tsink On mitmete ensüümide kaasfaktoriks, k.a. nendele, mis osalevad valgu sünteesis. Nagu raua puhulgi, on selle omastamine loomsetest toiduainetest parem kui taimsetest. Raua preparaat üle 30 mg päevas vähendab tsingi sisaldust. Loomkatsetes tekitab puudus väärarenguid ja vaimset mahajäämust. Marginaalne tsingi puudus on seotud enneaegse sünnitusega, sünnitusaegse verejooksu ja infektsiooniga, pikenenud sünnitusega. Seerumi tsingi sisaldus ei ole väga hea selle tegeliku sisalduse näitaja. Teisalt peitub selles ka mingi tõde, et kindlate toitainete puudus naistel võib olla soo jätkamise organite tervise seisundi määramisel oluline. Üks nendest ühenditest on tsink. Naistel, kellel on surnultsündinud lapsi või on katkemisi, on leitud madal Zn tase, kuigi ei teata, mis selle on põhjustanud. Üks teooria ütleb, et nendel naistel, kellel on surnultsündinud lapsed, on kehas väga toksiliste metallide kaadmiumi ja tina tase kõrge. Tsink kaitseb nende mõlema elemendi eest ja aitab neid kehast väljutada. Tagasihoidlik lisandite tarvitamine võiks olla sellisel juhul mõistlik tegevus. Jood Seda on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja selle puudus varases raseduse faasis võib viia järeltulija kilpnäärme alatalitluseni. Seda saab ära hoida enne rasedust ja raseduse esimesel poolel joodi manustamisega, teisel poolel lisandi manustamine enam ei aita. Väheneb laste suremus ja paraneb psühhomotoorne areng. Naatrium On kriitilise tähtsusega keha veetaseme säilitamisel. Raseduse ajal vajadus tänu plasma määra suurenemisele tõuseb. Kuid suurenenud naatriumi kasutamist pole alati soositud. 30a tagasi pandi naised naatriumi vaesele dieedile ja arvati, et naatrium tõstab vee peetust ja vererõhku ning et sellest hoidumine aitab turseid ja kõrget vererõhku vältida. Praegu teame, et see pole tõsi ning ebapiisav naatriumi kogus võib tekitada komplikatsioone raseduse kulus ja lõpptulemuses. Naatriumi piirangud raseduse ajal võivad naatriumi säilitamismehhanismid ära kurnata ning selle tagajärjel 8

9 võib tekkida liigne naatriumi kadu. Rasedusaegsete tursete ja kõrge vererõhu kontrolli alla hoidmiseks ei ole naatriumi tarbimise piiramine näidustatud. TOIDULISANDID Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me kõik teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Ja me oleme midagi enamat kui lihtsalt söömise tulemus. Meid mõjutavad ka välised faktorid stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik faktorid mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitaineid imenduvad ja kui hästi me suudame neid omastada. Toidulisandite manustamise puhul on oluline terviklik lähenemine. Rasedale naisele rauatableti andmine ei pruugi rauasisaldust veres tõsta, sest probleem pole tõenäoliselt mitte raua väheses söömises, vaid raua imendumises. Mida naine tegelikult vajada võib, on c-vitamiini tarbimise suurendamine kas siis lisandite näol või söögi kõrvale sidrunimahla juues. Raua liigne tarbimine võib kehast väljutada kehale teisi vajalikke aineid, näiteks Zn. Teiseks näiteks on Ca. Kaltsiumil aitavad imenduda teised mineraalid, eriti Zn ja Mg. Toidulisandite tarbimise kohta on vähe uuringuid, kuid need vähesed, mis on tehtud, ütlevad, et igaks juhuks megakogustes toidulisandite tarbimine on mõttetu. Uuringud on näidanud, et megakogused A-vitamiini võivad tekitada sünnidefekte (A-vitamiini puudus võib sama teha). Määr, millest räägitakse, on IU igapäevaselt. Sellest kogusest enam ei võta naised iial. Samamoodi ei kehti see kõigi A-vitamiini vormide suhtes. Beetakaroteen, looduslikult leiduv aine, mis kehas muutub A- vitamiiniks, on kehale ohutu. Samas oleks tark raseduse ajal soovitavaid kogused mitte ületada. Teine olulne asjaolu, millele tähelepanu pöörata, on see, et iga rase naine peab tarbima foolhapet. On häid tõendeid selle kohta, et esimese kahe raseduskuu ajal foolhappe tarbimine (400 ug/mcg päevas) võib vähendada lapse spina bifidasse haigestumise riski. Ainus probleem seisneb selles, et pole mingit võimalust kindlaks teha kes on riskirühmas ja kes mitte. Seepärast soovitatakse seda kõigile fertiilses eas naistele. Kindlate toitainete puudus võib olla seotud alanenud fertiilsuse ja rasedusaegsete probleemidega. Üks nendest ühenditest on Zn. Naistel, kellel on surnultsündinud lapsi või on olnud raseduse katkemisi, on leitud madal Zn tase, kuigi ei teata mis selle on põhjustanud. Üks teooria ütleb, et nendel naistel, kellel on surnult sündinud lapsed, on kehas väga toksiliste metallide kaadmiumi ja tina tase kõrge. Zn kaitseb nende mõlema elemendi eest ja aitab neid kehast väljutada. Tagasihoidlik lisandite tarvitamine võiks olla sellisel juhul mõistlik. Arvestades meie toidulauda ja selle puudusi, võib naisel olla tark tarbida korralikke multivitamiine lisaainete vaba ning naturaalseid komponente sisaldav riisikliid, odravõrse mahl, alfa-alfa kõik need aitavad toitainetel organismi imenduda. 9

10 Raseduse ajal on eriti olulised C-vitamiinid ja B-vitamiinide kompleksid. Kui kaalud foolhappe tarbimist, siis on tõenäoliselt kõige mõttekam võtta seda B-vitamiinide kompleksi osana, nii et see saaks toimida paremini koostoimes teiste enda perekonna liikmetega. 1 g C-vitamiini päevas peetakse miinimumiks ning see võib ennetada haiguste teket või kui need ikkagi tekivad, siis vähendada selle kulgemise raskust ja kestvust. C-vitamiin on samuti kompleks ning imendub kõige paremini, kui toidulisand sisaldab bioflavonoide ja teisi sünergilisi komponente, näiteks kibuvitsa. Taimetoitlastest naised peavad eriti pöörama tähelepanu oma toitumisele ning vaatama, et nende Zn, B-komplekside, Ca ja Mg tase oleks piisav. Taimetoitlastele oleks kasulik oma dieeti lülitada piimatooted. Vähemalt raseduse ajaks, kui nad ka tavaliselt seda ei tee. Optimaalsed oluliste toitainete määrad raseduse ajal on järgmised: Vitamiinid optimaalne tase Mineraalid Optimaalne tase A iu Ca mg D iu P 1200 mg E iu Mg mg C iu Fe mg B1 25 mg Zn mg B2 25 mg Na 3000mg B5 50 mg K 5000 mg B mg Mn 5 mg B mcg Se 25 mcg Foolhape mcg I (jood) 175 mcg Niatsiin (B3) 50 mg Biotiin 200 mg TOIT JA OHUD RASEDUSE AJAL Alkohol Rasedusaegne alkoholi tarbimine on üks välditav sünnidefektide, vaimse alaarengu ja arenguhäirete tekkepõhjus. Üks naine 12-st tarbib raseduse ajal alkoholi ning üks naine 30-st tarbib igakuiselt ühel üritusel viis või enam drinki. Kuna rasedusele ohutut piiri ei ole teada, siis soovitatakse rasedust planeerides ja raseduse ajal alkoholi tarvitamisest loobuda. Vanema poolt tarbitud alkohol läbib väga kergelt platsentaarbarjääri. Kuna lootel pole veel välja arenenud ensüüme, mis alkoholi lõhustaksid, siis alkohol jääb loote vereringesse ringlema. Olukorras, kus loode on emast palju väiksem ja võrreldes emaga on temas palju vähem verd, põhjustab see alkoholikogus lootele emaga võrreldes palju suuremat kahju. Alkoholi tarbimine kriitilistel kasvu- ja arenguperioodidel võib kahjustada pöördumatult loote organeid ja kudede moodustamist, kasvu, tervist ja vaimset arengut. 10

11 Neli ja rohkem drinki päevas peetakse tugevaks alkoholi tarbimiseks raseduse ajal. See suurendab iseeneslikku raseduse katkemise, surnult sünni ja hällisurma ohtu. Ka mõnede regulaarselt alkoholi tarbivate naiste ebapiisav toitumine raseduse ajal koos alkoholi negatiivne mõjuga mõnele kindlale saadaolevale toitainele võib samamoodi anda oma panuse. Fetal alkohol syndrome (FAS) on kirjeldatud alates 1973.a. kasvupeetus, vaimne alaareng, halb koordinatsioon, tähelepanu ja käitumuslikud häired. Edaspidises elus esinevad iseseisva elu ja töötamise probleemid. Muutused väljenduvad ka neuroarengulistes probleemides. Kofeiin Suurtes kogustes kofeiini tarbimine raseduse ajal võib olla spontaanabortide põhjustajaks. Samuti intensiivistab kofeiin soolte peristaltikat, vähendades seega vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning võib olla raseduse ja imetamise ajal nende defitsiiti põhjustavaks teguriks. Üldjuhul hoidutakse raseduse ajal nii alkoholi kui liigse kofeiini tarbimisest. Kofeiin tõstab südametöö kiirust, on diureetilise toimega ja stimuleerib kesknärvisüsteemi. Läbib platsenta ning püsib loote veres kauem kui ema veres, sest loode eritab seda aeglasemalt. Kõige rohkem uuringuid on tehtud kohviga tänu selle suurele kofeiinisisaldusele, kuid mõju võivad avaldada ka teised kohvis sisalduvad ained. Vaatamata sellele pole leitud seoseid väärarengute, sünnidefektide, sünnituse komplikatsioonide jne vahel seoses kohviga. Kuid suurte koguste kohvi joomist (500mg päevas) on seostatud raseduse katkemistega. Kuni 4 tassi päevas peetakse raseduse ajal ohutuks. Listerioos Listerioos on gripilaadne haigus, mille põhjustajaks on bakter Listeria monocytogenes. Seda haigust esineb küll väga harva, kuid see võib põhjustada raseduse katkemist, loote surma või vastsündinule mitmeid haigusi. Seetõttu soovitatakse rasedatel hoiduda toiduainetest, milles nimetatud bakterit on leitud. Riskiga seotud toiduained on erinevad hallitusjuustud, mis on valmistatud pastöriseerimata piimast (nt kitsepiim). Kõvad juustud ja määrdejuustud on valmistatud pastöriseeritud piimast ning ei kujuta endast ohtu. Samuti on raseduse ajal hea vältida pastöriseerimata piima ning piimatooteid. Listerioosi põhjustaja bakter hukkub kuumuses ning seetõttu soovitatakse kõiki valmistoite uuesti kuumutada, eriti kui need sisaldavad linnuliha. Lisaks soovitatakse riski vähendamiseks puu- ja köögivilju hoolikalt pesta, eriti neid, mida süüakse kuumutamata kujul. Salmonelloos Salmonella bakter on üks peamistest toidumürgistuste põhjustajatest, mis raseduse ajal võib põhjustada ka raseduse katkemist, raseduse peetumist ja enneaegset sünnitust. Sagedamini on salmonellaga võimalik nakatuda süües toorest muna või pooltoorest linnuliha ning seetõttu soovitatakse rasedatel vältida toorest muna või toite, milles muna võib olla jäänud tooreks, samuti toorest või poolikult töödeldud linnuliha. 11

12 Mune tuleb keeta kuni munakollane ja -valge on tahked. Kõik lihaliigid, eriti linnuliha, tuleb korralikult läbi kuumutada. Keetmata toit tuleb külmkapis hoida keedetud toidust eraldi, et vältida nakkuse kandumist keetmata toidult keedetule. Toksoplasmoos Toksoplasmoos on haiguslik seisund, mille põhjustajaks on Toxoplasma gondii, mida võib leiduda toores lihas, pastöriseerimata piimas ja kassi roojas. Harvadel juhtudel võib infektsioon raseduse esimestel kuudel põhjustada mitmeid loote arenguanomaaliaid kaasa arvatud pimedaks jäämine ja vaimne alaareng. Rasedatele soovitatakse hoiduda toore ja pooltoore liha söömisest ning pastöriseerimata piima (eriti kitsepiima) ja piimatoodete tarbimisest. Bakterit on võimalik saada ka kassikasti puhastamisel ning seetõttu soovitatakse selleks kanda kummikindaid. Kindlasti on väga oluline, et rasedad jälgiksid toiduvalmistamisel hügieeni nõudeid. Alumiiniumnõud ja fooliumpaber toiduga vahetult kokku puutuda ei tohiks, kuna sel moel organismi ladestunud alumiinium võib põhjustada autismi ja neerukahjustusi ning seob endaga vajalikke vitamiine ja mineraale. Lisaks seostatakse alumiiniumit mitmete teiste tõsiste terviseprobleemidega. Konserve kasutades vala sisu kohe peale avamist purgist välja, et vältida õhu käes oksüdeerumist. TAIMETOITLASED JA RASEDUS Rasedate taimetoitlaste menüüs on tavaliselt madal B12, D, Ca, Zn, omega-3 rasvhapete ja riboflaviini tase. Seda tänu sellele, et menüüs puuduvad nende toitaineterikkad allikad. B12 puudus võib ilmneda alles sünnituse järgselt, põhjustades lapsel neuroloogilisi häireid ja kasvuprobleeme. B12 vitamiini sisaldavad vaid loomsed tooted, seega võib oluline puudus tekkida eelkõige veganitel, kes peavad seda lisandina juurde võtma. Rauapuudus rasedal on sama suur nii taimetoitlaste kui omnivooride hulgas. Taimetoitlaste dieedi puhul on tavaliselt tarbitavate valkude määr piisav, kuid see võib olla liialt vähene veganite puhul. Vaja on tarbida erinevaid taimsete valkude allikaid. Taimetoitlastest rasedad peavad tarbima üksteist täiendavat valku, et saada kätte täiuslik valgu vorm. Üksteist täiendavad valkude allikad on kaunviljad (läätsed, oad, kikerherned jne) ja teraviljad (mais, riis, oder jne). Taimetoitlastel on päevane valgu vajadus 30% suurem kui mittetaimetoitlastel, kuna taimne valk sisaldab vähem asendamatuid aminohappeid ja valgu omastamine taimset allikast on samuti madalam (v.a. soja) Liha aseained, vitamiinide ja mineraalainetega rikastatud mahlad, sojapiim, hommikusöögi helbed on need, mis kindlustavad B12 vitamiini, D vitamiini ja kaltsiumiga. Kala või kalatooteid mittetarbivate rasedate toidus võib asendada omega- 3 rasvhapete saamiseks vetikatest saadud DHA-ga. Kreeka pähklid, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned on samuti alfa-linoleenhappe allikaks, kuid kehas 12

13 muudetakse sellest vaid väike osa DHAks. Ka taimetoitlaste puhul on hea määrata vajalike toitainete tarbimist raseduse ajal juurdevõetava kaalu järgi. Soovitused: Vaja 300 kcal lisaenergiat raseduse II ja III trimestril Toit peab olema mitmekesine ja Toit peab sisaldama piisavalt valku. Kui naine ei söö loomseid tooteid ega tarbi piimatooteid, siis tuleb valk kindlustada taimsete allikate arvelt. Iga toidukord peaks sisaldama ka valku. Vali süsivesikute ja kiudainerikkaid toiduaineid täisteraleib, pasta, riis jm teravili, puuviljad, juurviljad Söö või joo vähemalt 4 portsjonit kaltsiumirikkad toiduained iga päev Vitamiin D aitab kaltsiumil imenduda. Piisava hulga D vitamiini saab kas päikesest või loomsetest toitudest. Veganid peavad minutit 3x nädalas võtma päikest kätele ja näole või tarvitama toidulisandit. Söö vähemalt 3 portsjonit rauarikkaid toiduaineid päevas, et kindlustada vajamineva 27 mg raua saamine Tarbi vähemalt ühte C vitamiini allikat päevas Tarbi vähemalt ühte foolhappe allikat iga päev Tarbi vähemalt ühte A vitamiini allikat iga päev Tarbi vähemalt ühte B12 vitamiini allikat iga päev. B 12 vitamiini sisaldavad vaid loomsed toiduained. Veganid ei pruugi saada toidust piisavat kogust ning vajavad seda toidulisandina juurde. TOITUMINE IMETAMISE AJAL Imetavatel emadel on võime toota piisaval hulgal ja kõrge kvaliteediga rinnapiima, mis toetab lapse kasvamist ja mis on vaatamata ema võimalikele toitumuslikele puudujääkidele suhteliselt püsiva koostisega. Imetamine omakorda mõjutab ema keha ja toitainete vajadust, mistõttu imetava ema toitainete vajadus on suurem. Rinnapiima kogus on esimestel päevadel väga väike, suureneb sünnitusjärgsel päeval ja saavutab järkjärgult optimaalse koguse. Terve, ekslusiivselt imetava naise rinnapiima kogus on umbes ml päevas. Mitmikute puhul võib see ulatuda kuni 2000 ml päevas. Ema toitainete vajadus Suurenenud on energia, valkude, vitamiinide A, C, E, B6, B12, foolhappe, niatsiini, riboflaviini ja tiamiini ning joodi, seleeni ja tsingi vajadus. Samas ei erine D ja K vitamiini, kaltsiumi, floori, magneesiumi ja fosfori vajadus mitteimetavate emadega võrreldes. Tasakaalustatud toidu korral peaks lisavajadused saama kaetud toiduga. Energia vajadus. Imetamise ajal sõltub ema energia vajadus ema vanusest, kaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Lisaks tuleb arvestada piima tootmiseks kuluvat energiat: kuud peale sünnitust 330 kcal päevas rohkem kui mitteimetaval emal. Kalkulatsioon baseerub eeldusel, et naine toidab last ainult rinnaga, s o 500 kcal/päevas (piima produktsioon umbes 780 ml/päevas arvestusega 67 13

14 kcal/100 ml kohta). Umbes 170 kcal/päevas võetakse raseduse ajal ladustatud varudest kudedest see tagab järkjärgulise kaalulanguse esimese kuue sünnitusjärgse kuu jooksul kuul peale sünnitust 400 kcal päevas rohkem kui mitteimetava emal. Kalkulatsioon baseerub arvestusel, et piima toodetakse 600 ml päevas sama energia hulga juures. Selles ajavahemikus ei arvestata enam kudedest saadava varuenergiaga kuna eeldatakse, et naise kaal püsib stabiilne. Koguenergia oleks seega imetamise korral esimesel poolaastal kcal/päevas ja kcal päevas teisel poolaastal sõltuvalt ema vanusest, kaalust ja aktiivsuse tasemest. Energiavajadus muutub lapse rinnast võõrutamisel UpToDate Estimated caloric needs of reproductive-aged women (nonpregnant, nonlactating) Age Sedentary* Moderately active Active Δ (years) (kcal/day) (kcal/day) (kcal/day) 15 to to to to to These estimates are based on the Estimated Energy Requirements (EER) equations, using reference heights (average) and reference weights (healthy) for each age group. These estimates apply to women who are not pregnant or breastfeeding. kcal: kilocalories. * Sedentary means a lifestyle that includes only the physical activity of independent living. Moderately active means a lifestyle that includes physical activity equivalent to walking about 1.5 to 3 miles per day at three to four miles per hour, in addition to the activities of independent living. Δ Active means a lifestyle that includes physical activity equivalent to walking more than three miles per day at three to four miles per hour, in addition to the activities of independent living. Data from: U.S. Department of Health and Human Services and U.S. Department of Agriculture Dietary Guidelines for Americans, 8th Edition, December Available at: (Accessed on June 28, 2016). Valgu vajadus. Esimesel poolaastal peaks olema valguvajadus 71 g/päevas, s o 25 g/päevas rohkem kui mitteimetaval emal. Soovitus baseerub piima hulgal 780 ml/päevas, piima keskmisel valgu sisaldusel (1g/100 ml) ja valgu kasutamise efektiivsusel piima sünteesiks (47%). Vitamiinid ja mineraalid. - Rasvlahustuvad vitamiinid. A ja E vitamiinide vajadus on suurenenud, et kompenseerida nende kadu rinnapiima kaudu. D ja K vitamiini vajadus ei ole suurenenud. Rinnapiim ei kata imiku D ja K vitamiini vajadust, mistõttu tuleb 14

15 imikutele manustada alates 5. elupäevast 400 IU D vitamiini. K vitamiin on vajalik normaalseks verehüübimiseks, seda tehakse vastsündinule süstina 2 tunni jooksul peale sündi. - Vesilahustuvad vitamiinid. C ja B vitamiinide vajadus ületab mitteimetavate emade päevase vajaduse. - Kaltsium, fosfor ja magneesium. Kaltsiumi vajadus on sama suur mitteimetava emaga, s o 1000 mg päevas alates 19. eluaastat, teismelistel 1300 mg päevas, kuigi umbes 200 mg eritatakse piimaga. Imetamise ajal suureneb kaltsiumi kasutamine luudest ja väheneb eritumine uriiniga. Kaltsiumi lisamanustamisel ei ole efekti, kuna imendumine soolestikust ei suurene. Luude kaltsiumi sisaldus taastub lapse rinnast võõrutamisel. Fosfori ja magneesiumi suurenenud imendumine luudesse ja vähenenud eritumine uriiniga on samuti sõltumatud toiduga saadavast fosfori ja magneesiumi hulgast. Seepärast on nende mineraalide päevane vajadus sarnane mitteimetava emaga. - Jälgmineraalid. Raud. Raua vajadus imetamise ajal on 9 mg/päevas täiskasvanul ja 10 mg teismelistel võrreldes mitteimetavate naistega (vastavalt 18 ja 15 mg/päevas). Põhjuseks imetamisest tingitud amenorröa, mis vähendab rauakadu. Tsink, jood ja seleen. Nende mineraalide vajadus on imetamise ajal natuke suurem, et kompenseerida nende eritumist rinnapiima. Recommended Dietary Allowances (RDA) or Adequate Intake (AI) and Tolerable Upper Limits (UL) for adult pregnant and lactating women Pregnant women* RDAs Lactating women* ULs for pregnant and lactating women Fat-soluble vitamins Vitamin A 770 mcg 1300 mcg 3000 mcg Vitamin D 600 international units (15 mcg) 600 international units (15 mcg) 4000 international units (100 mcg) Vitamin E 15 mg 19 mg 1000 mg Vitamin K 90 mcg 90 mcg ND Water-soluble vitamins Vitamin C 85 mg 120 mg 2000 mg Thiamin 1.4 mg 1.4 mg ND Riboflavin 1.4 mg 1.6 mg ND Niacin 18 mg 17 mg 35 mg Vitamin B mg 2 mg 100 mg 15

16 Folate 600 mcg 500 mcg 1000 mcg Vitamin B mcg 2.8 mcg ND Minerals Calcium 1000 mg 1000 mg 2500 mg Phosphorus 700 mg 700 mg 4000 mg Iron 27 mg 9 mg 45 mg Zinc 11 mg 12 mg 40 mg Iodine 220 mcg 290 mcg 1100 mcg Selenium 60 mcg 70 mcg 400 mcg ND: Not determinable due to lack of data of adverse effects and concern with regard to lack of ability to handle excess amounts. * Females over 18 years old. The requirement for vitamin K is given as an "Adequate Intake (AI)" rather than an RDA, because there was insufficient scientific evidence to calculate the RDA. Adapted from: Guidelines for Perinatal Care, sixth edition (2007); and Institute of Medicine Dietary Reference Intakes for Calcium and Vitamin D (2011), which can be accessed via Erinevad olukorrad imetamise ajal. - Kaalulangetamine. Kuigi imetamine on energiakulukas, ei ole uuringud ühel meelel selle kaalulangust soodustavas mõjus. Uuringute süstemaatilised ülevaated ütlevad, et dieet või dieet ja harjutused on efektiivne kaalulangetamise vahend sünnitusjärgses perioodis nii imetavale kui mitteimetavale naisele. Kaalulangus peaks toimuma tasakaalustatud normaalse toitumise foonil. Liiga kiire kaalulangus võib tähendada liiga väikest kaloraazi ja see omakorda võib tähendada, et ema saab toidust liiga vähe toitaineid. Ülekaalulised ja rasvunud naised võivad vähendada oma päevast kaloraaži 500 kcal võrra ja teha neli korda nädalas aeroobseid harjutusi, et vähendada kaalu 0,5 kg võrra nädalas ilma, et see mõjutaks rinnapiima hulka. 0,5 kg kaalulangust nädalas on optimaalne. Ainult harjutustel ei ole nähtud sama mõju, mis harjutustel koos dieediga. - Taimetoitlased. Imetavad taimetoitlased on potentsiaalselt ohustatud mineraalide, valkude ja vitamiinide puudusest. Sõltuvalt sellest, milliseid toiduaineid ei tarbita, võivad nad vajada kaltsiumi, D ja B12 vitamiini lisandeid. - Veganid. Veganid vajavad kindlasti B12 lisandit. 16

17 - Paastumine. Lühiajaline paastumine ei vähenda rinnapiima hulka. Metaboolne kohatumine tagab lühiajalise paastumise korral piima hulga säilimise. Pikaajaline paastumine halvendab imetava naise toitumislikku staatust. - Naised, kellel on olnud bariaatriline operatsioon. Imetamine on peale bariaatrilist operatsiooni lubatud. Naine peab jätkama oma vitamiinide ja mineraalide lisandite võtmist ning peab regulaarselt jälgima toitainete adekvaatset taset organismis, eriti B12 vitamiini taset. - Alkohol. Kui imetav ema tarbib väikeses koguses alkoholi, siis ei tohiks ta vähemalt 2 tundi peale seda imetada. - Kohv. Enamus naistest saavad juua mõõdukas koguses kohvi ilma, et see mõjutaks oluliselt last. Soovitatakse juua maksimaalselt kuni 2-3 tassi kohvi päevas. Kuna kofeiini eritumine vastsündinu organismist on aeglane, siis võib mõnel lapsel esineda ärrituvust või unehäireid. Lapse kofeiini taluvus paraneb kuuselt. Ema toitumise mõju piima kvaliteedile. - Valgu koostis. Tavaliselt ei mõjuta ema toitumine rinnapiima valgu hulka ega kvaliteeti, seda isegi alatoitumuse puhul. - Rasva sisaldus. Ema toidus sisalduva rasva hulk avaldab minimaalset mõju rinnapiima rasvhappelisele koostisele. Kuigi on teada, et kui ema toidus on omega 3 rasvhappeid, s h lapse aju arenguks vajalikkus DHA-d, väljendub see ka rinnapiimas. - Rasvlahustuvad vitamiinid. Rasvlahustuvate vitamiinide hulk rinnapiimas väheneb ema vitamiinide puudusel ja paraneb lisandite võtmisel. - Vesilahustuvad vitamiinid. Ka vesilahustuvate vitamiinide hulk rinnapiimas väheneb ema vitamiinide puudusel ja paraneb lisandite võtmisel. Vesilahustuvate vitamiinide tase rinnapiimas ei ületa lubatud normi isegi siis kui ema tarbib väga suuri vitamiinide koguseid. B12 vitamiini defitsiidist on ohustatud veganid, alatoitumuses naised, naised latentse pernitsioosse aneemiaga ja naised, kes on läbinud bariaatrilise operatsiooni (bypass). B12 vitamiini puudus põhjustab lapse pöördumatu arengupeetuse. - Mineraalained. Enamuse mineraalide tase rinnapiimas on sõltumatu ema toitumisest või seerumi kontsentratsioonist (nt kaltsium, fosfor, magneesium, raud, vask, tsink). Seleeni ja joodi tase rinnapiimas sõltub ema toitumisest. Kasutatud allikad: Rasedate ja imetavate emade toidu- ja toitumissoovitused, temid=4&x=22&y=15 Nutrition During Pregnancy for Vegetarians cy_for_vegetarians.aspx Judith E Brown jt Nutrition Trough the Life Cycle. International Student Edition. 479 lk 17

18 Patrick Holford, Susannah Lawson Optimum Nutrition Before, During and After Pregnancy. 269 lk V. Ruth Bennett, Linda K. Brown Myles textbook for midwives lk Pat Thomas Alternative Therapies for Pregnancy and Birth Clinical Obstetrics. The Fetus and Mother. E. Albert Reece & John C Hobbins. Blackwell Publishing lk Maternal nutrition during lactation. Nancy F Butte, Alison Stuebe. UpToDate Diet and weight loss while breastfeeding. Australian Breastfeeding Assotsiation Lugemissoovitus: 18