PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE LOETELU 2019

Seotud dokumendid
Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator

Slide 1

Microsoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt

Kuidas alustada? Mesila asukoha valik Korjemaa iseärasused ja sellest tingitud valik

Põllumajandusministri 24

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne

untitled

Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020

untitled

sordileht_lisa

Folie 1

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

PowerPoint Presentation

Mee kvaliteet

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võ

PowerPoint Presentation

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

bioenergia M Lisa 2.rtf

Restoranu nedela_rudens_buklets_EST_Hanza web

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

Sõnajalad

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Uuringu aruanne Tartu,

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

KRISTALLILINE VÄETIS UUDISED 2013 PAREM OMASTATAVUS TÖÖLAHUSTE PAREM STABIILSUS SUUREMAD VÕIMALUSED KOMBINEERIMISEKS MIKROTOITAINEID SISALDAVATE VÄETI

Pealkiri

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Projekti „ Taimekahjustajate pestitsiidiresistentsuse uuringud„ lõpparuanne

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

Untitled-2

Toit loodusest.indd

Põllumajandusameti Teataja Sordikaitse ja sordileht 2/2018 Estonian Agricultural Board Gazette For Plant Breeders Rights and Variety Listing 2/

Welcome to the Nordic Festival 2011

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te

Microsoft Word - Koolitoit Hallistes mercedes

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

RÄPINA AIANDUSKOOL Kai Aviksoo ME17-42-M1 Rohttaimed digiherbaarium Sisukord Püsililled 1. Pojeng (Paeonia), päikeselisele kasvukohale 2. Punane siilk

AASTAARUANNE

1. Maasikakasvatus Kirjandus: Libek, A.V., Eskla, V. Maalehe maasikaraamat. 2012, 182 lk Ilus, L. Maasikas. 1988, lk.22-31, Maasikas aias ja kö

(Microsoft Word - Infinito v\344ikepakend - CLP \(2\).doc)

Soovitussortiment läbi aegade Vanemaid sortimente on koondatud raamatutesse: Eesti pomoloogia (1970: lk 26-39), aastad Kivistik, J., Kask, K

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon

Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik ( ) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

Lihaveisekasvatus aastal 2011

Suviodra Integreeritud Taimekaitse

PLM2010.pdf

Microsoft Word - utt_kits_abiks.rtf

m

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Hea praktika näide tervisliku toitumise edendamisest lasteaias 1. Töö pealkiri: nädalateema Kuidas maitseb vikerkaar. 2. Koostaja/koostajad: Tartu Las

PROJEKT: SA OLED SEE, MIDA SÖÖD Tallinna Luha Lasteaed Tallinn

RIIKLIKE MAJANDUSKATSETE TULEMUSED

Slide 1

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga

seletus 2 (2)

humana_A5_EST_2+2.indd

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

my_lauluema

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

Praks 1

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Slaid 1

PR_COD_2am

OTK_lyhi_2007

SISUKORD Alustuseks HARILIK RAUDROHI HARILIK KALMUS HARILIK MAARJALEPP KORTSLEHT HARILIK SIBUL KÜÜSLAUK KARULAUK LEPP HARILIK ALTEE AEDTILL HARILIK KI

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

01_loomade tundmaõppimine

Mahekonverents_2019_04_veeb.indd

PowerPoint Presentation

Keemia koolieksami näidistöö

PK_Bio_2017_est.indd

Tere

Microsoft Word - Kalev.doc

Pealkiri

Microsoft Word - Lisa_1_Lopparuanne-sertifitseerimine_parandatud.docx

Monitooring 2010f

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

Väljavõte:

ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU 2019 Loetelus on põllumajanduskultuurid jaotatud kultuurigruppidesse. Valige teile sobiv kasvatatav põllumajanduskultuur koos maakasutusega ja märkige need põldude joonistamise 4. sammus. Mõne põllumajanduskultuuri osas (nt muud kapsad, segavili, teraviljade segu jne) on vaja lisaks loetelus toodud põllumajanduskultuuri märkimisele ka kultuuri täpsustada. * õldude joonistamise 4. sammus märkige kasvatatava kultuuri otstarve/kasutusviis: - kultuuri kasvatatakse haljalt koristamiseks. - kultuur kasvab katmikalal. Need on kultuurid, mis kogu kasvuperioodi või enamuse sellest asuvad kasvuhoonetes, mis on kaetud klaasiga, elastse või jäiga plastiga. NB! ui kasvatate põllumajanduskultuuri teraks ja/või avamaal või madala katte all, jätke lahter tühjaks. aljaskesana kasvatatavate põllumajanduskultuuride puhul märkige kasvatatav põllumajanduskultuur põldude joonistamise 4. sammus ja tehke märge. Ökoalade tava järgimiseks kasvatatavate lämmastikku siduvate (N siduvate) kultuuride segud on loetelus eraldi märgitud - selgitav tekst on sulgudes ja selgituse veerus. NB! e-rias on mõned valitavad segud lühema sõnastusega. Ökalade nõude täitmiseks sobivad N siduvad kultuurid on esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, aedhernes, põldhernes,põldhiirehernes, suvivikk, aeduba, põlduba, sojauba. Need jagunevad järgmiselt: * Ökoalade nõude täitmiseks N siduvad kaunviljad: aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, aeduba, põlduba, sojauba. * Ökoalade nõude täitmiseks N siduvad heintaimed: esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas. õllumajanduskultuur erekond või sugukond Selgitus Teravili talinisu allakülvita Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või talinisu, v.a liblikõieliste Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või talinisu liblikõieliste Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. suvinisu allakülvita Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või suvinisu, v.a liblikõieliste Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või suvinisu liblikõieliste Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks ja ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. speltanisu allakülvita Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või speltanisu, v.a liblikõieliste Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või speltanisu liblikõieliste Nisu uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. rukis, v.a "Sangaste" rukis, allakülvita Rukis uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või "Sangaste" rukis allakülvita Rukis p uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või Maakasutustüüp Otstarve*

rukis, v.a "Sangaste",, v.a Rukis uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või liblikõieliste rukis, v.a "Sangaste", liblikõieliste Rukis uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. "Sangaste" rukis, v.a Rukis uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või liblikõieliste "Sangaste" rukis liblikõieliste Rukis uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. talioder allakülvita Oder uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või talioder, v.a liblikõieliste Oder uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või talioder liblikõieliste Oder uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. suvioder allakülvita Oder uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või suvioder, v.a liblikõieliste Oder uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või suvioder liblikõieliste Oder uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. kaer allakülvita aer uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või kaer, v.a liblikõieliste aer uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või kaer liblikõieliste aer uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülvi puhul on tegemist seguga, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. tatar allakülvita Tatar uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks ning mesilaste korjetaimedeks. tatar, v.a liblikõieliste Tatar uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks ning mesilaste korjetaimedeks. tatar liblikõieliste Tatar uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks ning mesilaste korjetaimedeks. ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. suvitritikale allakülvita Tritikale uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või suvitritikale, v.a liblikõieliste Tritikale uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või suvitritikale liblikõeliste Tritikale uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülvi puhul on tegemist seguga, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. talitritikale allakülvita Tritikale uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või talitritikale, v.a liblikõieliste Tritikale uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või talitritikale liblikõeliste Tritikale uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülvi puhul on tegemist seguga, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. teraviljade segu allakülvita - uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid teravilju kasvatatakse. teraviljade segu, v.a - uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või liblikõieliste SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid teravilju kasvatatakse.

teraviljade segu liblikõieliste - uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülvi puhul on tegemist seguga, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid teravilju kasvatatakse. mais Mais uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või - Mujal nimetamata teraviljad kuiva tera saamiseks (k.a seemneks), muu teravili allakülvita haljalt koristamiseks või ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, millist teravilja kasvatatakse. - Mujal nimetamata teraviljad kuiva tera saamiseks (k.a seemneks), muu teravili,v.a liblikõieliste haljalt koristamiseks või ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, millist teravilja kasvatatakse. muu teravili liblikõieliste - Mujal nimetamata teraviljad kuiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või ui allakülvks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, millist teravilja kasvatatakse. aunvili põldhernes v.a "Mehis" (100% ernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. põldhernest) põldhernes v.a "Mehis" tugikultuuriga ernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. (vähemalt 70% põldhernest) põldhernes "Mehis" (100% põldhernest ernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. "Mehis") põldhernes "Mehis" tugikultuuriga ernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. (vähemalt 70% põldhernes "Mehis") põldhernes "Mehis" tugikultuuriga (kuni ernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. 70% põldhernes "Mehis") põlduba, v.a "Jõgeva" iirehernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks ning mesilaste korjetaimedeks. põlduba "Jõgeva" iirehernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks ning mesilaste korjetaimedeks. maguslupiin Lupiin uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. suvivikk iirehernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või mesilaste korjetaimedeks. põld-hiirehernes (talivikk) iirehernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või mesilaste korjetaimedeks. lääts Lääts (Lens) uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. kikerhernes ikerhernes uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. segavili/segatis - Teravilja ja kaunvilja segu. Segavili on kuiva tera saamiseks (k.a seemneks) ja segatis haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks. SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid kultuure kasvatatakse. Segavili/segatis N siduvate kaunviljadega - Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. Teravilja ja kaunvilja segu. (N siduvaid kaunvilju aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle 50%) Segavili/segatis N siduvate kaunviljadega (N siduvaid kaunvilju segus üle 50%) Segavili on kuiva tera saamiseks (k.a seemneks) ja segatis haljalt koristamiseks või SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid kultuure kasvatatakse. kaunviljade segu - Mitme kaunvilja segu. uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid kultuure kasvatatakse.

N siduvate kaunviljade segu (N siduvaid kaunvilju aedhernes, põldhernes, põldhiirehernes, suvivikk, põlduba või aeduba segus üle 50%) N siduvate kaunviljade segu (N siduvaid kaunvilju segus üle 50%) - Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. Mitme kaunvilja segu. uiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid kultuure kasvatatakse. muu kaunvili - Mujal nimetamata kaunviljad kuiva tera saamiseks (k.a seemneks) või haljalt koristamiseks. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid kultuure kasvatatakse. Rühvelkultuurid varajane kartul Maavits/ oristamiseks enne 1. juulit, k.a seemnekartul. maavitsalised kartul "Ando" Maavits/ oristamiseks pärast 1. juulit, k.a seemnekartul. maavitsalised kartul v.a "Ando" Maavits/ oristamiseks pärast 1. juulit, k.a seemnekartul. maavitsalised suhkrupeet eet Suhkru ja alkoholi tootmiseks, ka Siia ei kuulu seemnekasvatus. poolsuhkrupeet eet Loomasöödaks, v.a seemnekasvatus. söödapeet eet.a suhkrupeet loomasöödaks. V.a seemnekasvatus. söödakapsas.a haljasmassi saamiseks. V.a seemnekasvatus. muu rühvelkultuur - Mujal nimetamata rühvelkultuurid, v.a seemne saamiseks. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, millist rühvelkultuuri kasvatatakse. Õli- ja kiukultuurid taliraps allakülvita Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. taliraps, v.a liblikõieliste Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. taliraps liblikõieliste Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. talirüps allakülvita Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. talirüps, v.a liblikõieliste Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. talirüps liblikõieliste Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. suviraps allakülvita Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. suviraps v.a liblikõieliste Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. suviraps liblikõieliste Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. ui allakülvi puhul on tegemist seguga, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. suvirüps allakülvita Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. suvirüps, v.a liblikõieliste Seemne saamiseks, k.a haljasmassi saamiseks. suvirüps liblikõieliste Seemne saamiseks, haljasmassi saamiseks. ui allakülviks on segu, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. õlilina Lina Seemne ja kiu saamiseks. päevalill äevalill Seemne saamiseks. õlirõigas Rõigas Seemne saamiseks. valge sinep allakülvita Sinep/ Seemne saamiseks, k.a mesilaste korjetaimeks. valge sinep, v.a liblikõieliste Sinep / Seemne saamiseks, k.a mesilaste korjetaimeks.

valge sinep liblikõieliste Sinep / Seemne saamiseks, k.a mesilaste korjetaimeks. ui allakülvi puhul on tegemist seguga, peab selles olema vähemalt 30% liblikõielisi. tuder Tuder / Seemne saamiseks, näidatakse koos nii põldtuder kui ka õlituder. kiulina Lina iu ja k.a seemne saamiseks. harilik kanep anep iu saamiseks. sojauba Sojauba Seemne saamiseks. muu õli- ja kiukultuur Ravim- ja maitsetaimed - Mujal nimetamata õli- ja kiukultuurid kiu ja õliseemne saamiseks. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, millist õli- ja kiukultuuri kasvatatakse. Maitsetaimed erinevad köögiviljadest selle poolest, et neid kasutatakse väikestes kogustes pigem toidu maitsestamiseks kui otseselt toiduks. aedtill Till aedpetersell etersell aed-apteegitill Apteegitill aedkoriander oriander basiilik Basiilik piparmünt Münt.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. põldmünt Münt.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. koirohi uju kurgirohi, harilik, urgirohi.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. lavendel, tähk-, Lavendel orashein, Orashein raudrohi, harilik, Raudrohi sigur, harilik, Sigur vaak, aed-, Vaak altee, harilik Altee aniis, harilik Näär aniisi-hiidiisop iidiisop.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. arnika, mägi- Arnika estragonpuju uju harakputk, aed- arakputk hiirekõrv, harilik iirekõrv/ humal umal iisop, harilik Iisop.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. jalgleht, himaalaja Jalgleht kannike, aas- annike kannike, lõhnav annike kapsasrohi, must kapsasrohi, sarepta karulauk Lauk kassinaeris, mets- assinaeris kassinaeris, muskus- assinaeris kassinaeris, roos- assinaeris kassinaeris, ümaralehine assinaeris kikkaputk, harilik ikkaputk kolmisruse Ruse kortsleht, harilik ortsleht kress, salat- ress/ kuldjuur, roosilõhnaline uldjuur kuningakepp, kaheaastane uningakepp käokuld, harilik äokuld lagritsa-magusjuur Magusjuur

lambalääts, põld- Lambalääts lavendel, prantsuse Lavendel lavendel, vahelmine Lavendel leeskputk, harilik Leeskputk liivatee, aed- Liivatee liivatee, nõmm- Liivatee liivatee, paljaleheline Liivatee liivatee, sidrun- Liivatee liivatee, varane Liivatee liivsinep, võõr- Liivsinep/ linnurohi, harilik irburohi lutiklill, pronks- Lutiklill maarjahein, lõhnav Maarjahein maarjaohakas, harilik Silybum maasapp, harilik Maasapp mailane, harilik Mailane majoraan, aed- une.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. mesiputk Mesiputk monarda, aed- Monarda monarda, sidrun- Monarda monarda, toruõieline Monarda muguljumikas Muguljumikas mungalill, suur Mungalill murulauk Lauk mustköömen, aed- Mustköömen mustköömen, türgi Mustköömen mustnupp, harilik unanupp münt, pikaleheline Münt.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. münt, ümaraleheline Münt.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. münt, rohe- Münt.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. münt, vääris- Münt.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. naistenõges, harilik Naistenõges.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. naistepuna, liht- Naistepuna neitsikummel, lõhnav Soolikarohi nõges, kõrve- Nõges näär, harilik Näär näär, suur Näär oblikas, hapu- Oblikas paiseleht aiseleht pajulill, väikeseõieline ajulill palderjan, harilik alderjan palsam-soolikarohi Soolikarohi piimjuur, aed- iimjuur piparrohi, aed- iparrohi piparrohi, mägi- iparrohi portulak, harilik ortulak pune, harilik une pöörirohi, koera- öörirohi/ maavitsalised rass, harilik Rass raudürt, harilik Raudürt rosmariin, harilik Rosmariin rukkilill Jumikas ruut, aed- Ruut

saialill, harilik Saialill salvei, aed- Salvei.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. salvei, muskaat- Salvei sidrunhein, harilik Sidrunhein sidrunmeliss Meliss sidrunpuju uju siilkübar, ahtalehine Siilkübar siilkübar, kahkjas Siilkübar siilkübar, purpur- Siilkübar sinerõigas, harilik Sinerõigas/ sinilatv, harilik Sinilatv soo-kassiurb assiurb soopihl Maran suhkruleht Suhkruleht südamerohi, lääne- Südamerohi südamerohi, veiste- Südamerohi.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. tedremaran Maran teekummel ummel teeleht, suur Teeleht tihashein, baikali Tihashein tihashein, harilik Tihashein tihashein, külgõieline Tihashein tondipea, moldaavia Tondipea.a kasvatatakse mesilaste korjetaimedeks. tõnnike, harilik Tõnnike vaak, inglise Vaak varemerohi Varemerohi võõrkapsas, põld- Võõrkapsas vägihein, kõrge Vägihein vägihein, suureõieline Vägihein vürtsköömen, harilik Vürtsköömen ürt-penimünt enimünt ürt-punanupp unanupp võilill, harilik Võilill muu ravim- ja maitsetaim - Mujal nimetamata ravim- ja maitsetaimed. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid ravim- ja maitsetaimi kasvatatakse. ravim- ja maitsetaimed väikestel pindadel - ui kasvatatakse mitmeid ravim- ja maitsetaimede kultuure, igat alla 0,1 ha, siis märgitakse nende kultuuride kasvupindade summa..a mesilaste korjetaimedeks. ÜT/RO, S, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid ravim- ja maitsetaimi kasvatatakse. SM taotlejad peavad lisaks märkima kultuuride osakaalud protsentides. ravim- ja maitsetaimede segu muude põllumajanduskultuuridega - asvatatakse lammaste ja kitsede ravimtaimedeks. 'LT rmv' märkega põllud, ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid ravim- ja maitsetaimi kasvatatakse. SM taotlejad peavad lisaks märkima kultuuride osakaalud protsentides. Muud tehnilised kultuurid moon (magun) Magun köömen öömen humal umal muu tehniline kultuur - Mujal nimetamata tehnilised kultuurid. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid kultuure kasvatatakse. öögivili valge peakapsas Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku

lehtkapsas lillkapsas nuikapsas (koolrabi) spargelkapsas (brokkoli) rooskapsas (brüsseli kapsas) hiina kapsas (hiina lehtnaeris) Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku muu kapsas - Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku unane peakapsas jm. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, millist kapsast kasvatatakse. artišok Artišok Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku kurk urk/ kõrvitsalised Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku paprika aprika Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku baklažaan Maavits/ maavitsalised Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku mugullauk Lauk Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku füüsal Füüsal Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku tomat Maavits/ Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku maavitsalised punapeet (söögipeet) eet Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku porgand organd Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku talisibul Lauk Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku harilik sibul (söögisibul) Lauk Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku küüslauk Lauk Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku aedhernes ernes Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku naeris kaalikas Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku tšillipipar aprika Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku aeduba Aeduba Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku asvatatakse mesilaste korjetaimedeks. jääsalat Salat Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku lehtsalat Salat Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku salatsigur Sigur Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku

salat Salat Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku peasalat Salat Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku rabarber Rabarber Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku mädarõigas Mädarõigas/ Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku porrulauk Lauk Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku mustrõigas Rõigas Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku varsseller Seller Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku juurseller Seller Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku maapirn äevalill Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku redis Rõigas Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku kabatšokk õrvits/ kõrvitsalised Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku suhkrumais Mais Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku minimais Mais Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku kõrvits õrvits/ kõrvitsalised Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku aed-mustjuur Mustjuur Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku patisson õrvits/ kõrvitsalised Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku spinat Malts Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku melon urk/ kõrvitsalised Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku arbuus Arbuus Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku spargel Aspar Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku lehtpeet eet Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku pastinaak astinaak Avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku muu köögivili - Mujal nimetamata, avamaal või madala katte all kasvatatav köögivili. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Siin ei näidata maitsetaimi. ÜT/RO, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, millist köögivilja kasvatatakse.

köögivili väikestel pindadel - ui kasvatatakse mitmeid köögiviljakultuure, igat alla 0,1 ha, siis märgitakse siia nende kultuuride kasvupindade summa. Siin ei näidata koduaias oma tarbeks kasvatatavat köögivilja. V, ÜT/RO, 'LT rmv' märkega põllud, SM ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid köögivilju kasvatatakse ja SM taotlejad peavad märkima kultuuride osakaalud protsentides. Maasikad aedmaasikad avamaal või madala katte all Maasikas Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku kuumaasikad avamaal või madala katte all Maasikas Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Lilled lilled ja ehistaimed (dekoratiivtaimed) avamaal või madala katte all Lühiajaline rohumaa V.a lilled iluaias. - Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku Siia märgitakse ka pikaajalised üheliigilised/heinaseemnepõllud. valge ristik "Jõgeva 4" (100% ristikut) Ristik p uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune)..a mesilaste korjetaimeks. valge ristik "Jõgeva 4" segus - uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja aasnurmikaga (mõlemat 50%) katteviljaalune). punane ristk (100% ristikut) Ristik uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune)..a mesilaste korjetaimeks. punane ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni Ristik uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja 20% heintaimi) katteviljaalune). punane ristik (ristikut 50-80%, teisi Ristik Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel roosa ristik (100% ristikut) Ristik uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune)..a mesilaste korjetaimeks. roosa ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni 20% heintaimi) Ristik uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). roosa risik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi Ristik Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel 20-50%) valge ristik (100% ristikut) Ristik uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune)..a mesilaste korjetaimeks. valge ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni Ristik uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja 20% heintaimi) katteviljaalune). valge ristik (ristikut 50-80%, teisi Ristik Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel harilik lutsern (100% lutserni) Lutsern uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. harilik lutsern (vähemalt 80% lutserni, Lutsern uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal. kuni 20% heintaimi) harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi Lutsern Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel humallutsern (100% lutserni) Lutsern uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. valge mesikas (100% mesikat) Mesikas uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. valge mesikas (vähemalt 80% mesikat, Mesikas uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal. 20% heintaimi) valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi Mesikas Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel kollane mesikas (100% mesikat) Mesikas uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. kollane mesikas (vähemalt 80% mesikat, Mesikas uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal. kuni 20% heintaimi) kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi Mesikas Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel harilik nõiahammas (100% nõiahammast) Nõiahammas uni 5- aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks.

harilik nõiahammas (vähemalt 80% Nõiahammas uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal. nõiahammast, kuni 20% heintaimi) harilik nõiahammas (nõiahammast 50- Nõiahammas Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel 80%, teisi harilik esparsett (100% esparsetti) Esparsett uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. harilik esparsett (vähemalt 80% Esparsett uni 5- aastasel lühiajalisel rohumaal. esparsetti, kuni 20% heintaimi) harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi Esparsett Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel harilik ussikeel (100% ussikeelt) Ussikeel uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. valkjas mesiohakas (100% mesiohakat) Mesiohakas uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. ida-kitsehernes (100% ida-kitsehernest) itsehernes uni 5- aastasel lühiajalisel rohumaal. ida-kitsehernes (vähemalt 80% idakitsehernest, itsehernes uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal. kuni 20% heintaimi) muud liblikõielised (vähemalt 80% - uni 5-aastane lühiajaline rohumaa (v.a seemnekasvatus ja liblikõielisi, kuni 20% heintaimi) katteviljaalune). N siduvate liblikõieliste heintaimede segu - Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5 aastane lühiajaline (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%) N siduv heint. segu (N siduvaid heintaimi üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%) rohumaa. Ükski segus kasvatatava N siduva kultuuri osakaal ei ole üle 80%. uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). liblikõieliste ja kõrreliste segu (30 80% - Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a liblikõielisi) N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%) N siduv heint. ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%) liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%) N siduv heint. ja muu põllumaj. kult. segu (N siduvaid heint. üle 50%, muid kultuure alla 50%) Valge ristik Jõgeva 4 segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik Jõgeva 4 üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%) Valge ristik Jõgeva 4 segus muude põllumaj. kultuuridega (ristik üle 50%, muid kultuure alla 50%) seemnekasvatus ja katteviljaalune). - Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel Ükski segus kasvatatava N siduva kultuuri osakaal ei ole üle 80%. - Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel Ükski segus kasvatatava N siduva kultuuri osakaal ei ole üle 80%. Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal

N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle 50% ja heintaimed on segus valdavad) N siduv heint. ja N siduv põllumaj. kult. segu (N siduvaid kult. üle 50%, segus valdavalt heint.) Ökoalade tava järgimiseks sobilik kultuur. uni 5-aastasel lühiajalisel Ükski segus kasvatatava N siduva heintaime (esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas) osakaal ei ole üle 80%. Sobilikud muud N siduvad põllumajanduskultuurid on vikk, hernes, uba ja sojauba. kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi) - Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). üheaastane raihein jm üheaastased heintaimed - Üheaastased heintaimed haljasmassi saamiseks. muu heintaimede segu - Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). Siia kuuluvad peamiselt heintaimedest koosnevad segud (võib olla koos teraviljade või teiste põllumajnduskultuuridega). õik taotlejad peavad täpsustama, milliseid heintaimi kasvatatakse. keerispea allakülvita eerispea uni 5- aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. keerispea, v.a liblikõieliste eerispea uni 5- aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. keerispea liblikõieliste eerispea uni 5- aastasel lühiajalisel rohumaal..a mesilaste korjetaimeks. esa mustkesa - M Must-, kultuurideta- ehk puhaskesa kesa, kus vegetatsiooniperioodil valmistatakse maa ette järgmiste kultuuride külviks ning eelkultuure ei kasvatata. Mustkesa tuleb harida soovitatavalt iga 2-3 nädala tagant, et umbrohutaimed ei kasvaks seal üle 5 cm kõrguseks. Ilmastikuolude tõttu aktsepteeritakse mustkesana erandjuhul maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. sööti jäetud maa - ülvikorrasüsteemis kasutatav maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. õld või külvikorraväli, millega valmistatakse ette järgmiste kultuuride kasvatamist. Maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse. ikaajaline kultuurrohumaa rohttaimed - R Eelkõige loomasööda tootmiseks kasutatav rohumaa, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ning ei ole põllumajandusliku majapidamise külvi-korraga hõlmatud 5 aasta jooksul või kauem. Ühe kultuuriga külvatud rohumaad (k.a heinaseemnepõlde) ei loeta pikaajaliseks rohumaaks, kuna rohumaa peab olema külvatud seemnete seguga. õikide 'LT rmv' märkega põldude puhul peab taotleja täpsustama, millist rohttaime kasvatatakse. eskkonnatundlik püsirohumaa rohttaimed - TR Natura aladel, 100% turvasmuldadel asuvad püsirohumaad. üsirohumaa on rohu või muude rohttaimede kasvupind, kas looduslikul viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud 5 aastat või kauem. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike tingimusel, et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Tagasirajatud püsirohumaa

valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%) muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi) - TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune), mida arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. - TAR uni 5-aastane lühiajaline rohumaa (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune), mida arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. õik taotlejad peavad täpsustama, milliseid heintaimi kasvatatakse. liblikõieliste ja kõrreliste segu (30 80% liblikõielisi) - TAR Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune), mida arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride - TAR Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a segu (30-80% liblikõielisi) seemnekasvatus ja katteviljaalune), mida arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% - TAR Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a kõrrelisi) seemnekasvatus ja katteviljaalune), mida arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. muu heintaimede segu - TAR Mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune), mida arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. Siia kuuluvad peamiselt heintaimedest koosnevad segud (võib olla koos teraviljade või teiste põllumajanduskultuuridega). õik taotlejad peavad täpsustama, milliseid heintaimi kasvatatakse. sööti jäetud maa - TAR ülvikorrasüsteemis kasutatav maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. õld või külvikorraväli, millega valmistatakse ette järgmiste kultuuride kasvatamist. Maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse. Arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. punane ristik (ristikut 50-80%, teisi roosa risik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%) valge ristik (ristikut 50-80%, teisi harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%) N siduv heint. segu (N siduvaid heintaimi üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%) Ristik TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja Ristik TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja Ristik TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja Lutsern TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja Mesikas TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja Mesikas TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja Nõiahammas TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja Esparsett TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja - TAR uni 5 aastane lühiajaline rohumaa. Ükski segus kasvatatava N siduva kultuuri osakaal ei ole üle 80%. uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). Arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana.

N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%) N siduv heint. ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%) N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%) N siduv heint. ja muu põllumaj. kult. segu (N siduvaid heint. üle 50%, muid kultuure alla 50%) Valge ristik Jõgeva 4 segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik Jõgeva 4 üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%) Valge ristik Jõgeva 4 segus muude põllumaj. kultuuridega (ristik üle 50%, muid kultuure alla 50%) N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle 50% ja heintaimed on segus valdavad) N siduv heint. ja N siduv põllumaj. kult. segu (N siduvaid kult. üle 50%, segus valdavalt heint.) - TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). Ükski segus kasvatatava N siduva kultuuri osakaal ei ole üle 80%. Arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. TAR TAR TAR uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). Ükski segus kasvatatava N siduva kultuuri osakaal ei ole üle 80%. Arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal. Arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. uni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal (v.a seemnekasvatus ja katteviljaalune). Ükski segus kasvatatava N siduva heintaime (esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas) osakaal ei ole üle 80%. Sobilikud muud N siduvad põllumajanduskultuurid on vikk, hernes, uba ja sojauba. Arvestatakse tagasirajatud püsirohumaana. uukoolid uukoolid - Avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Ei näidata oma tarbeks metsapuuistikute kasvatamist metsamaal. ÜT/RO taotlejad peavad täpsustama, milliseid taimi kasvatatakse. Viljapuu- ja marjaaiad õunapuu Õunapuu pirnipuu irnipuu hapu kirsipuu sh murelipuu Toompuu magus kirsipuu Toompuu ploomipuu Toompuu kreegipuu Toompuu haraline ploomipuu (alõtša) Toompuu

muud viljapuud - õik taotlejad peavad täpsustama, milliseid viljapuid kasvatatakse. punane sõstar Sõstar valge sõstar Sõstar must sõstar Sõstar karusmari Sõstar vaarikas Murakas astelpaju Astelpaju aroonia Aroonia ebaküdoonia Ebaküdoonia harilik sarapuu Sarapuu söödav kuslapuu uslapuu kurdlehine kibuvits ibuvits harilik pihlakas ihlakas viinapuu Viinapuu muud marjapõõsad õik taotlejad peavad täpsustama, milliseid marjapõõsaid kasvatatakse. jõhvikas Jõhvikas mustikas Mustikas viljapuu- ja marjaaiad väikestel pindadel - ui kasvatatakse mitmeid viljapuu- ja marjaaia kultuure ja üks kultuur hõlmab vähem kui 0,3 ha, siis märgitakse nende kultuuride kasvupindade summa. V ja SA ja MA taotlejad peavad täpsustama, milliseid puuvilju/marju kasvatatakse. aju paju aju Lühikese raieringiga paju. Seenekasvatus põllumajandusmaal seenekasvatus põllumajandusmaal - arjatamine väljaspool põllumajandusmaad arjatamine väljaspool põllumajandusmaad V ui mahepõllumajanduse toetuse taotlejad karjatavad loomi väljaspool põllumajandusmaad