Kagu-Eesti alkoholiprobleemist Maali Käbin (Tervise Arengu Instituut) 14.08.2019
Kui palju on liiga palju?
Allikas: alkoinfo.ee
Mis on nädala norm? Üks alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi, mis tähendab keskmiselt 32 ml viina, 240 ml õlut või 110 ml veini, olenevalt joogi alkoholisisaldusest. nädalas 16 ühikut alkoholi joov mees joob: aastas 832 ühikut ehk 26,2 pudelit viina, mis vastab tarbimisele 10,6 liitrit puhast alkoholi aastas (naised poole vähem). Eesti elanikkonnast moodustavad naised 53% Seega TAI soovituslik kogutarbimine oleks 7,8 liitrit absoluutset alkoholi per capita. Allikas: alkoinfo.ee
Kuhu seada piir? WHO hinnangul on 6 liitrit absoluutalkoholi aastas elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus on valitsuse esialgseks eesmärgiks vähendada alkoholi tarvitamist püsivalt 8 liitrini aastas elaniku kohta. Allikad: HEALTH21 health for all in the 21st century (WHO). Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium 2016.
Kui vähe on liiga vähe? Ülemaailmses haiguskoormuse analüüsis (Global Burden of Disease Study) leiti, et alkoholi tarvitamine on üks olulisim riskifaktor, mis põhjustab arvestatavat tervisekaotust kõigis riikides, kus alkoholi tarvitatakse. Alkoholi tarvitamise taseme tõusuga kasvab suremus kõigi erinevate surmapõhjuste tagajärjel ning eriti kasvajatesse. Minimaalne tervisekadu on ainult tarbimise nulltaseme juures. Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation, Global Burden of Diseases, Injuries, and Risk Factors Study 2016
Kui palju eestlased tegelikult joovad?
Liitrit 100% alkoholi Alkoholi tarbimine Liitrit täiskasvanud (15+) elaniku kohta 100% alkoholis 16,0 14,0 12,0 13,4 14,8 14,2 11,9 11,4 12,0 12,1 11,9 11,1 10,6 10,2 10,3 10,0 8,0 6,0 4,0 2,0 0,0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Allikas: Konjunktuuriinstituut, Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2018.
Kui paljud eestlased üldse joovad? Maailmas keskmiselt 39,5% inimestest tarvitab alkoholi. Mitmetes Aafrika riikides on alkoholi tarbimine nullilähedane. Eesti inimestest tarvitab elu jooksul alkoholi ligi 90%. Umbes üks kolmandik neist on alkoholi liigtarvitajad. Kagu-Eestis (Põlva-, Võru- ja Valgamaa) oli 2019. aastal 89158 elanikku. Neist 90% on 80242. Nendest omakorda kolmandik 26479 st potentsiaalselt üle 26 000 inimese, kes elu jooksul alkoholi liigselt tarvitab. Allikad: WHO, Institute for Health Metrics and Evaluation, Eesti terviseuuring 2006
% Neljandik täiskasvanutest tarvitab alkoholi vähemalt mõned korrad nädalas 40 35 30 25 20 15 10 5 0 33,9 26,7 2008 2010 2012 2014 2016 2018 Eesti keskmine Kagu-Eesti Allikas: Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 27,7 23,6
% Enim joovad end purju 35-44- aastased 25,0 21,4 20,0 15,0 17,9 15,9 17,1 18,2 14,2 12,5 12,4 10,0 9,1 8,7 5,0 0,0 16-24 25-34 35-44 45-54 55-64 Kagu-Eesti Eesti keskmine Vähemalt kord nädalas korraga vähemalt 6 annuse alkoholi tarvitamine (purju joomine) 2018 Allikas: Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
3 liitrit õlut korraga iga nädal Vähemalt korra nädalas on viimase 12 kuu jooksul ühe korra/sündmuse käigus kaksteist või enam annust alkoholi tarvitanud 7% telefoni- ja 9% veebiküsitlusele vastanutest ning vähemalt korra kuus vastavalt 20% ja 24% vastajatest. 12 annust alkoholi = 384 ml viina või 3 liitrit õlut Uuringu valim oli 18-64-aastased Eesti elanikud. Vanuses 20-64 elanikke Kagu-Eestis - ca 52197. 8% sellest on 4175 inimest, kes joob iga nädal korraga 3 liitrit õlut. Allikas: Alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindav üle-eestiline uuring (RARHA) 2017
Aga kui palju teised joovad?
Kus juuakse? Alkoholi tarbimises on väga suured erinevused eri riikide vahel. Tarbimine on suurim Euroopa piirkonnas ning siin on suurim ka alkoholist tingitud tervisekahjude osakaal. Baltimaad/osad Põhjamaad on maailma kõrgeima alkoholi tarbimisega riikide hulgas. Nende hulgast Leedu ja Läti kõige ees, järgnevad Eesti, Soome, Taani ja Põhjamaadest vähim juuakse Norras ja Islandil. Alkoholi müügikohti Eestis 100 000 elaniku kohta 195; Soomes 5,1; Rootsis 4,5. Allikas: WHO
Alkoholi tarvitamine liitrites per capita (15+) 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Eesti Läti Leedu Põhjamaad Soome Rootsi Norra Taani Island EL Allikas: WHO
Purjujoomine 15-19-aastaste hulgas Viimase 30 päeva jooksul 80 70 60 50 40 30 20 10 0 71,1 62,3 65,7 49,1 48 50,6 34,3 24,8 28,2 14 13,4 14,9 Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Taani Mehed Naised 95% CI 95% CI 95% CI 95% CI Allikas: ESPAD. Heavy episodic drinking
Milliseid kahjusid alkoholi tarvitamine kaasa toob? WHO raporti põhjal on alkohol tervisekahjustusi tekitavate tegurite hulgas maailmas kolmandal kohal kõrge vererõhu ja suitsetamise järel. Alkoholi tarvitamisest tingitud häired on ülemaailmselt kõige levinumad psühhoaktiivsete ainetega seotud häired. 2016. aastal hinnanguliselt 100,4 miljonit juhtu. 2016. aastal põhjustas alkoholi tarvitamine peaaegu 3 miljoni inimese surma, sealhulgas 15-49-aastaste meeste surmadest 12% olid alkoholi tarvitamisega seotud. Alkohol oli 2016. aastal enneaegsete surmade ja tervisekahjude põhjustajana ülemaailmselt 7. kohal, Eestis 6. kohal Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation
Kui palju põhjustab alkohol tervisekaotust Eestis? Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ligi 10 protsenti ehk laias laastus 40 000 kaotatud eluaastat aastas. 2017. aastal olid Eestis alkoholi tarvitamise häired enneaegsete surmade põhjustajana 8. kohal. Võrreldes 2007. aastaga on olukord paranenud (esikolmiku moodustavad südame isheemiatõbi, kõrgvererõhuga seotud südamehaigused ning infarkt). 8% haiguste tõttu kaotatud eluaastatest on Eestis seotud alkoholi tarvitamisega ning toimetulekuraskuste ja puuete põhjustajana on alkoholi tarvitamisega seotud häired 9. kohal. (Esikolmik on alaseljavalud, kukkumised ning peavalusid põhjustavad haigused.) Kui aga suremus ja haigestumus kokku liita, tõuseb alkoholiga seotud tervisekaotus tähtsuselt kuuendaks. (Ettepoole jäävad vereringeelundite haigused, kõrgvererõhutõbi, kopsuvähk ja suitsiid) Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation
Surmad alkoholist tingitud haigustesse 100 000 elaniku kohta, 2017 Allikas: Surma põhjuste register 2017, TAI
100 000 elaniku kohta Surmad alkoholist tingitud haigustesse 100 000 elaniku kohta, 2018 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Allikas: Surma põhjuste register 2018, TAI
Kuidas suremus on tarvitamisega seotud? Soome näide 5 tax increases + economic downturn 2004 tax cut & Estonia into EU Per capita alkoholi tarvitamine ja alkoholiga seotud suremus tööealiste hulgas. Allikas: Leifman, H. Opportunities and Challenges of the Nordic/Baltic alcohol policy model
TOP 10 enneaegsete (<65a) surmade põhjust Eestis 2005 2016 Muutuse % 2005-2016 1. Südame isheemiatõbi 1. Südame isheemiatõbi - 25% 2. Peaajuveresoonte haigused 2. Peaajuveresoonte haigused - 50% 3. Kopsuvähk 3. Kõrgvererõhutõbi 66% 4. Suitsiid 4. Kopsuvähk - 24% 5. Alkoholi liigtarvitamine 5. Suitsiid - 39% 6. Liiklusvigastused 6. Alkoholi liigtarvitamine - 31% 7. Kõrgvererõhutõbi 7. Alzheimeri tõbi 32% 8. Kardiomüopaatia 8. Jämesoolevähk - 12% 9. Maovähk 9. Kardiomüopaatia - 25% 10. Jämesoolevähk 10. Maovähk - 29% 14. Alzheimeri tõbi 15. Liiklusvigastused - 59% Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation
Ennetatavad surmad, 2018 % ennetatav Allikas: Surma põhjuste register, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Kõik surmad Neist ennetatavad HIV-tõbi 100% 48 48 Sõidukiõnnetused 100% 83 83 Muud õnnetused 100% 113 113 Enesetapp ja teadmata tahtlusega vigastused 100% 235 235 Alkoholist tingitud haigused 94% 453 426 Hepatiit C 83% 12 9 Huule, suuõõne ja neelu pahaloomuline kasvaja 76% 111 88 Emakakaela pahaloomuline kasvaja 73% 54 38 Tuberkuloos 69% 13 9 Söögitoru pahaloomuline kasvaja 65% 70 54 Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja 65% 124 76 Südame isheemiatõved 26% 2916 776 Suhkurtõbi 5% 230 10 KOKKU 3176
Tööturustaatus; 10% Alkohol; 5% Arstiabi kvaliteet; 10% Tubakas; 10% Toitumine ja liikumine; 10% Arstiabi kättesaadavus; 10% Haridus; 10% Tehislik keskkond; 5% Sissetulek; 10% Allikas: University of Wisconsin Public Health Institute (2010) Seksuaalkäitumine; 5% Perekond; 5% Keskkonna kvaliteet; 5% Kogukonna turvalisus; 5%
Aitäh kaasa mõtlemast!