1.3_VAlgamaa terviseprofiil 2014

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "1.3_VAlgamaa terviseprofiil 2014"

Väljavõte

1 VALGA MAAVALITSUS VALGAMAA TERVISEPROFIIL 2014 VALGA 2014

2 SISUKORD I VALGAMAA ELANIKE TERVISE JA SEDA MÕJUTAVATE TEGURITE KAARDISTUS... 5 MAAKONNA RAHVASTIKU ÜLDANDMED... 5 MAAKONNA RAHVASTIKU TERVISEANDMED SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED Tööturu situatsioon Toimetulek Kaasatus kogukonna tegevustesse LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND TERVISLIK ELUVIIS TERVISETEENUSED KASUTATAUD ALLIKAD Koostanud ja kujundanud: Elo Paap Rahastaja: Terviseprofiili koostamist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, programm Tervislikke valikuid toetavad meetmed raames 2

3 VALGA MAAKOND Rahvaarv Pindala ,53 km² Asustustihedus - 14,4 elanikku km² kohta Maakonna keskus - Valga linn Omavalitsusüksusi - 2 linna ja 11 valda Valga maakond asub Lõuna-Eestis. Valgamaa naabriteks on Viljandi-, Tartu-, Põlva- ja Võrumaa. Maakond piirneb samuti Läti Vabariigiga. Valga maakonna administratiivne keskus Valga linn. Lisaks Valgale on omavalitsuslik staatus veel Tõrva linnal ning 11 vallal. Asustusüksusteks on Valga maakonnas vallasisene linn Otepää, seitse alevikku ja 150 küla. Eesti pealinn Tallinn asub Valgast ligikaudu 250 km kaugusel, ülikoolilinn Tartu 89 km kaugusel. Läti Vabariigi pealinna Riiga on 155 km. Valga on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt Eesti 14. maakond. Enamuse maakonna rahvastikust veidi üle 80% moodustavad eestlased. Vene rahvusest elanikke on veidi vähem kui 15%. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks tõmbekeskuseks: Otepää piirkond (Palupera, Puka, Otepää ja Sangaste vald), Tõrva Helme piirkond (Põdrala, Helme, Hummuli vald ja Tõrva linn) ning Joonis 1. Valga maakonna omavalitsused. Allikas: Statistikaamet 3

4 Valga piirkond (Tõlliste, Karula, Õru, Taheva vald ja Valga linn). Osa Valgamaast endine Helme kihelkond on ka Mulgimaa osa. Valga maakonna ettevõtlus põhineb väikeettevõtetel. Kõige rohkem ettevõtteid tegutseb põllumajanduse ja metsamajanduse valdkonnas. Oluline koht on kaubandusel, töötleval tööstusel ja ehitusel, samuti turismil. Valga maakonna tuntumad ettevõtted on Atria Eesti AS, Valga Gomab Mööbel AS, Pühajärve Puhkekodu AS, UPM Kymmene AS Otepää Vineeritehas, Sangaste Linnas AS, Ritsu AS. Kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate kasutamine ja oma kogemuste levitamine on maakonna oluline tulevikuareng. Valgamaa kuppelmaastikud oma tippude, kaunite orgude ning järvedega on paljude eestlaste jaoks Lõuna-Eesti sümbol vaheldusrikkad maastikud pakuvad loodusnautlejale rohkelt avastamisrõõmu ja inspiratsiooni loomeinimestele. Karula rahvuspark on kindlasti koht, kus loodusesõbra hing rahu leiab. Valgamaa eriti Otepää piirkond on tuntud suurte rahvusvaheliste spordiürituste korraldamisega. Näiteks Otepääl on toimunud maailmakarika etapp suusatamises, mida Eestimaa inimesed pikisilmi ikka ja taas ootavad. Suvel saab nautida kuppelmaastikul Lõuna-Eesti rallit, mis on saamas traditsiooniliseks rahvarohkeks suveürituseks. Valgamaal korraldatakse suuri kultuuriüritusi üle-eestilise kuulsuse on omandanud Leigo järvemuusika kontserdid ning Tõrva loits mis on omanäolisemad Eestis. Valgamaale jagub hulgaliselt põnevaid vaatamisväärsusi. Siin asuvad uhked Taagepera ja Sangaste lossid, Hellenurme vesiveski, kus võimalik jälgida kuidas varemalt jahu tegemine käis, vene väejuht Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestel ja esimese eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel Ala külas, Eesti lipu muuseum Otepää külas jne. Valgamaalt on pärit esimene Eesti olümpiavõitja, tõstja Alfred Neuland. /Eesti Statistikaameti piirkondlik portaal - uuendatud: 31. mai 2013/ 4

5 I VALGAMAA ELANIKE TERVISE JA SEDA MÕJUTAVATE TEGURITE KAARDISTUS MAAKONNA RAHVASTIKU ÜLDANDMED Joonis 2. Valgamaa ja Eesti asustustihedus. Allikas: Statistikaamet Joonis 3a. Valga maakonna rahvaarvu (arvestatud rännet) muutus võrreldes 2000.aastaga. Allikas: Statistikaamet Joonis 3b. Eesti rahvaarvu (arvestatud rännet) muutus võrreldes 2000.aastaga. Allikas: Statistikaamet TE arengu planeerimisel oluline arvestada: 1. Valga maakonna rahvastik väheneb järjepidevalt nii väljarände kui ka negatiivse iibe tõttu. Valga maakonna inimesed lähevad elama suurlinnadesse ja välismaale. Väljaränne on suurem kui sisseränne. Üha keerulisem on maakonna piirialadel pakkuda mitmekesiseid (tervise)teenuseid. Asustatus on peamiselt koondunud kolme keskuse Valga, Otepää ja Tõrva ümber. 5

6 Joonis 4. Valgamaa rahvastiku soo- ja vanusjaotus 2013 võrreldes 2000.aastaga. Allikas: Statistikaamet Joonis 5. Valgamaa rahvastiku vanusjaotus (arvestatud rännet). Allikas: Statistikaamet Joonis 6. Valgamaa rändesaldo kordaja. Allikas: Statistikaamet TE arengu planeerimisel oluline arvestada: 2. 22,5% elanikkonnast on vanem kui 65 eluaastat. 15,2% elanikkonnast on noorem kui 15 eluaastat. Eakate elanike osakaal Valgamaal suureneb ning laste ja tööealise elanikkonna hulgas toimub vastupidine protsess. Esmas- ja korduvsünnitajate keskmine vanus oli aastal Eestis vastavalt 26,8 ja 31,6 selles vanuses naisi on maakonnas üha vähem. Valgamaa on Eesti maakondadest üks suurema väljarändega maakondi. Välja on rännanud palju haritud, aktiivseid ja noori elanikke. 6

7 Joonis 7a. Sündimuse üldkordaja elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet Joonis 7b. Suremuse üldkordaja elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet Joonis 7c. Loomuliku iibe kordaja. Allikas: Statistikaamet TE arengu planeerimisel oluline arvestada: 3. Valgamaa iibenäitajad on Eesti keskmisest oluliselt negatiivsemad, iive on langustrendiga aastal oli Valgamaal neli alaealist sünnitajat, see on üle poole vähem kui varasematel aastatel (v.a a, kui oli ainult kaks alaealist sünnitajat). Alla 14-aastaseid sünnitajaid pole. Sünnitajate arv aastaste naiste hulgas on aastaga võrreldes vähenenud pea poole võrra. Sellesse vanusevahemikku jääb aasta keskmine esmassünnitajate vanus (26,8 a), mis tähendab, et oma esiklapse sünd lükatakse sageli tuleviku. Samas on olemas mõningane tõusutrend kolmekümneste ja vanemate naiste sünnituste sageduses, mis kinnitab, et pigem sünnitatakse hiljem või siis on tehtud positiivne otsus pere juurdekasvu suhtes. Valgamaa on üks eakama elanikkonnaga maakond, mis mõjutab oluliselt ka suremuse üldkordaja arvandmeid. 7

8 MAAKONNA RAHVASTIKU TERVISEANDMED Joonis 8. Tervisekaotust ehk suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastaid 1000 elaniku kohta (2006). Joonis 9. Tervisest tingitud igapäevategevuste piiratud inimeste osakaal kogu elanikkonnast (suurel või mõningal määral). Allikas: Statistikaamet Joonis 10. Varajaste surmade (<65 eluaastat) osakaal (%) kõigist surmadest. Allikas: Statistikaamet TE arengu planeerimisel oluline arvestada: 4. Valgamaa on üks suurema tervisekaotusenäitajaga maakondi Eestis. Määravamaks tervisekaotuse põhjuseks on rahvastiku enneaegne suremus. Varajane tervisekaotus haiguste tõttu mõjutab oluliselt inimeste igapäevast tegutsemisvõimekust ja osalemist ühiskondlikus elus. Valgamaal on Eesti keskmisest rohkem inimesi, kelle igapäevategevused on tervisest tulenevalt piiratud. Valgamaal on Eesti suurim eakate osakaal maakonna rahvastikus. Valgamaa varajase suremuse (enne 65. eluaastat) määr on aastatega langenud. 8

9 Joonis 11a. Õnnetussurmade osakaal (%) kõigist surmadest. Joonis 11b. Alkoholisurmade osakaal (%) kõigist surmadest. Joonis 12. Suremuskordaja vereringeelundite haigustesse. Allikad: Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut TE arengu planeerimisel oluline arvestada: Valgamaal on Eesti keskmisest väiksem õnnetussurmadekordaja. Meeste õnnetussurmade osakaal on langustendentsiga. Alkoholisurmade osakaal Valgamaal on sarnane Eesti keskmisega, samas tuleb tähelepanu pöörata Valgamaa naiste alkoholisurmade osakaalu suurenemisele. Eestis on nii meeste kui naiste vereringeelundihaigustesse suremuse kordaja langustendentsiga. Sarnased trendid valitsevad viimastel aastatel ka Valgamaa naiste vereringeelundihaigustesse suremuse kordajates. Valgamaa meeste vereringeelundihaigustesse suremuse kordaja on tõusva trendiga. 5. 9

10 Joonis 13. Esmashaigestumiskordaja pahaloomulistesse kasvajatesse. Joonis 14. Haigestumus sugulisel teel levivatesse nakkushaigusesse. TE arengu planeerimisel oluline arvestada: 6. Joonis 15. Tuberkuloosi esmashaigestumuskordaja inimese kohta. Joonis 16. Puukide ja nende poolt põhjustatud haiguste levik. Valgamaal on Eesti keskmisest väiksem haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse. Samas naiste esmashaigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse on tõusva trendiga, meestel vastupidi. Haigestumus sugulisel teel levivatesse haigustesse on tõusva trendiga. Alates aastast on Valgamaal tuberkuloosi esmashaigestumus järjepidevalt vähenenud. Alates aastast on Valgamaal puukide ja nende põhjustatud haiguste levik tõusva trendiga, kas aasta langustrend annab lootust puugihaiguste taandumiseks? 10

11 1. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 1.1. Tööturu situatsioon Joonis 17. Demograafiline tööturusurveindeks. Allikas: Statistikaamet TE arengu planeerimisel oluline arvestada: 7. Joonis 18. Tööhõive määr. Allikas: Statistikaamet Maakondlik töösurveindeks näitab, et lähikümnenditel on Valgamaal tööturule sisenejaid vähem kui sealt lahkujaid aasta lõpuks oli Valgamaa suurima töötuse määraga (9,1%) piirkond Eestis. Valgamaa tööhõivemäär ei ole viimase 10 aasta vältel kunagi olnud nii väike kui aastal. Valgamaa elanikel on väiksem sissetulek kui eestlastel keskmiselt, see mõjutab erinevate (tervise)teenuste tarbimist. Samas on brutopalga tõus korrelatsioonis Eesti keskmise brutopalgaga. Joonis 19. Keskmine brutopalk. Allikas: Statistikaamet 11

12 1.2. Toimetulek Joonis 20. Ülalpeetavate määr. Allikas: Statistikaamet TE arengu planeerimisel 8. oluline arvestada: Valgamaa ülalpeetavate määr on suurem kui Eesti keskmine, see omakorda võib luua eeldused vaesusmäära tõusuks. Väiksema sissetulekuga inimeste subjektiivne tervisehinnang on halvem, samuti on halvemad vaimse ja füüsilise tervise näitajaid. Rahuldatud toimetulekutoetuste arv Valgamaal on jäänud aasta tasemele. Valgamaa inimesed vajavad toimetulekutoetust enam kui Eestis keskmiselt. Valgamaa inimeste elatustase on Eesti keskmisest oluliselt madalam ning nimetatud trend süveneb. Keskmisest madalam elatustase võib oluliselt mõjutada paikkonna inimeste tervisekäitumist. Joonis 21. Toimetulekutoetuste rahuldatud taotluste arv toimetulekupiiri tagamiseks 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Joonis 22. Elanikkonna suhtelise vaesuse määr (inimesed, kelle elamistingimused on alla ühiskonnas keskmiselt või üldiselt aktsepteeritud elatustaset). Allikas: Statistikaamet 12

13 Sotsiaalteenused Joonis 23. Arvele võetud vanemliku hooleta ja abivajavad lapsed Valga maakonnas. Allikas: Statistikaamet Joonis 24. Puuetega inimeste osatähtsus elanikkonnast. Allikas: Statistikaamet Tabel 1. Valga maakonna sotsiaalne pass (valikuline) seisuga a. Allikas: Statistikaamet ja Valga Maavalitsus Kohtus vanemaõigusteta jäetud vanemate lapsi 12 Töötud (kauem kui 1 a) ( andmed) 559 Eakad, vanus TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 9. Valga maakonna sotsiaalhoolekande eesmärk on lastega perede, puuetega inimeste ja eakate sotsiaalse turvalisuse ning toimetuleku tagamine. Selleks pakutakse maakonnas kõiki hoolekandeteenuste liike ning tegutsetakse selle nimel, et eakate (65+) ja puuetega inimeste avahooldusteenuste kvaliteet paraneks. Paremaks teenusepakkumiseks tehakse koostööd kolmanda sektoriga. Oluliselt panustatakse Valgamaa lastega perede heaolu parandamisse. Hoolekandeteenust pakub Valgamaal 12 asutust, neis on kokku 850 kohta. Neist kolm asutust pakuvad teenust psüühilise erivajadusega inimestele ja kaks asutust asenduskoduteenust. Valgamaal tegutseb 10 päevakeskust, kes pakuvad teenust ligi 600 inimesele aastal moodustasid sotsiaalse kaitse kulud Valga maakonna kõigi KOV eelarvetesse planeeritud kuludest 11,8%. Allikas: Rahandusministeerium Vanus Vanus 80 ja üle 1834 Vanaduspension 8210 Toitjakaotuspension 295 Töövõimetuspension

14 1.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse Kaasamine on kodanikuühiskonna üks toimimisvorme kodanikuühenduse liikmeskonna või sihtrühma parem rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes. Kaasamise abil on võimalik edendada osalusdemokraatiat ja samas parandada otsuste kvaliteeti. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2007) Valga maakond on loonud mitmeid võimalusi elanike kaasamiseks erinevatesse otsustusprotsessidesse. Inimesed on kaasatud kogukonna tegevustesse erinevate ühingute, seltside, kolmanda sektori ühenduste, survegruppide, vabatahtlike tegevuste jms kaudu. Need on siis omakorda, esindades ühendust, kaasatud Valga Maavalitsuse komisjonide töösse, loeteluga võimalik tutvuda maavalituse kodulehel menüü maavalitus all Maakonna tervisedenduse arengu seisukohalt on äärmiselt oluline kaasamise vorm Valgamaa Tervisenõukogu, mis ühendab riigiasutuste, KOV-de ja nende allasutuste esindajad, kes ühiselt otsustavad maakonna tervisearengu üle. Tervisenõukogu otsuseid ja tegevusi toetab ning aitab ellu viia palju koostööpartnereid, neist paljud vabaühendused. Eriti tihe koostöö on aastate vältel olnud maanteeameti lõuna regiooniga, päästeameti lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkonnaga, politsei ja piirivalveameti lõuna prefektuuri preventsioonitalitusega, Eesti Punase Risti Valgamaa seltsiga, Kaitseliidu Valgamaa malevaga, Valgamaa Puuetega Inimeste Kojaga, Valgamaa Pensionäride Ühendusega, Hummuli vallaga, Valga linnavalitsusega, Valga maavalitsusega, AS Valga Haiglaga, maakonna haridusasutustega (koolid, lasteaiad), kohalike omavalitsustega, maakonna sotsiaaltöötajatega jt. Tervisetegevuste õnnestumiseks on olulised kõik asutused, mis toetavad paikkonna elanike sotsiaalset sidusust. Valga maakonnas on 16 rahva- ja kultuurimaja, lisaks seltsimajad paljudes külades. Neis rahvamajades jm tegutseb Valgamaal kokku 3321 rahvakultuuriharrastajat. Maakonnas on 25 raamatukogu ning 4 laenutuspunkti. Enamasti on raamatukogudes ka Interneti kasutamise võimalus. Valgamaal on üheksa muuseumi spordiharrastajale pakub tegutsemisvõimalusi 61 Valgamaa spordiorganisatsiooni. Head tingimused selleks on loodud 131 spordirajatises. Valga Maavalitsuse tunnustus: Valgamaa Vapimärk Valgamaa Teenetemärk Tänukiri Aasta Õpetaja Valgamaa ettevõtluse auhind Aasta Sotsiaalala töötaja Aasta Noorsootöö parimad Valgamaa Kultuuripärl Kaunis Kodu Aasta sportlased Aasta Ema jt tunnustused Joonis 25. Valga maakonna tunnustused. Allikas: Valga Maavalitsus TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 10. Kõik koostööpartnerid vajavad selget sõnumit enda olulisusest ning tagasisidet oma ideede rakendumisest paikkonna arengus. Koostööpartnerite tunnustamine on väga oluline sädeinimesi peab hoidma. Valga maavalitsuse tervisedendusvaldkonna pikaajalised koostööpartnerid vajavad pidevat moraalset toetust ühenduse tegevuse aktiivseks jätkamiseks. Vabaühenduste olemasolu ja aktiivsus toetab oluliselt paikkonna sotsiaalset sidusust, mis omakorda mõjutab paikkonna elanike terviseolukorda. 14

15 Joonis 26. Valgamaa positsioneerub kogukonna tunde ja sotsiaalsete suhete kaardistamisel maakondadest 13. kohale keskmise arvutamisel aluseks 10 tunnust., Paikkonna tervisemõjurite uuring 2011 TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 11. Sotsiaalse kapitali all mõeldakse toetavaid võrgustikke, kindlustunnet pakkuvaid suhteid ja ühiste väärtuste kogumit, millel on suundumus kasvada ja taastoota sotsiaalset kapitali. Toetavas ja tolerantses ühiskonnas püsib rahvas terve. Seosed sotsiaalse kapitali ja tervise vahel on tänaseks leidnud kindlat tõendamist. Teadusuuringud tervisevaldkonnas näitavad, et mida suurem on ühe paikkonna sotsiaalne sidusus, vastastikune usaldus ja turvatunne, seda parem on seal rahva tervis. Toetava sotsiaalse keskkonna arendamist peetakse rahvastiku tervise seisukohast üheks olulisemaks ja tulemuslikumaks sammuks. Valga maakond on üks Eesti nõrgema sotsiaalse sidususe näitajatega maakondi. Valgamaa inimene tunneb huvi oma kodukandis toimuva vastu ja peab seda oluliseks ning vajadusel ulatab ka abikäe teisele Valgamaa inimesele. Samas on Valgamaa inimene erinevates organiseeritud tegevustes passiivne kaasamõtleja ja - lööja. Lisaks on inimesed suhteliselt passiivsed ise midagi muutma ja tegema. Valgamaa elanikud ei ole enda arvates ka väga aktiivsed terviseteemalistel sündmustel osalejad. 15

16 Joonis 27. Valgamaa kohalikud omavalitsused, kus on koostatud terviseprofiil ja tervisedenduse tegevuskava. Allikas: Valga Maavalitsus Tänapäeval on tervist toetavate sekkumiste planeerimine üha enam päevakorral, samas esineb planeerimisprotsessis mitmeid kitsaskohti. Üheks suuremaks puuduseks paikkonna tervise sekkumiste planeerimisel on usaldusväärse info puudumine. Paikkonnad ei oma sageli ülevaadet piirkonna tervislikust seisundist ja tervisemõjuritest ning enamasti käsitleb kasutatav info üksikuid näitajaid, mis ei kajasta paikkonna tervikolukorda. Tervise tervikolukorrast ülevaate saamiseks ja tõenduspõhiste sekkumiste planeerimiseks on oluline koostada paikkonna terviseprofiil. Terviseprofiil on elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kvantitatiivne ja kvalitatiivne kirjeldus, mille järgi saab määratleda tervise probleemid, sekkumist nõudvad valdkonnad ja vajalikud tegevused parema tervise saavutamiseks (Tilts 2010). TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 12. Valgamaal on tervisedendustegevus süsteemselt planeeritud kuuel kohalikul omavalitsusel, see moodustab 46,2% Valgamaa omavalitsustest (Eestis on terviseprofiilid 50% omavalitsustest). Kahel Valgamaa omavalitsusel on planeeritud koostada omavalitsuse terviseprofiil arengukavas fikseeritud plaan. Omavalitsustel, kellel veel ei ole terviseprofiili (7 KOV), on arengukavas rahva tervist edendavad eesmärgid sõnastatud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna peatükis. Sellega seoses on pandud suur arendamiskohustus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest vastutavatele inimestele (perearst ja - õde, sotsiaaltöötaja jne). Rahva tervist toetavaid probleemikaardistusi ja eesmärgipüstitusi esineb veel Valgamaa omavalitsuste arengukavade kultuuri, sporti, turvalisust ja vaba aega kajastavates peatükkides. Samas ei anna see piisavat ülevaadet tegelikust terviseolukorrast piirkonnas ning seab kahtluse alla planeeritud sekkumiste vajalikkuse ja tõenduspõhisuse. 16

17 2. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG Joonis 28. Laste arv Valga maakonnas. Allikas: Statistikaamet Joonis 29. Teismeliste raseduste kordaja. Joonis 30. Alaealiste süüteod Valga maakonnas. Allikas: Valga politseijaoskond Joonis 31. Kooli territooriumil lastega juhtunud õnnetused toimumiskoha järgi, Valga maakonnas. Allikas: Eesti Haigekassa TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 13. Valgamaa laste arv väheneb. Samas on laste ja noorte riskivat või suisa kuritegelikku käitumist kajastavad numbrid ebastabiilsed, järjepidevat muutust paremuse poole ei ole. Eestis on teismeliste rasedusi üha vähem, mis viitab üha paremale teadlikkusele seksuaalkäitumisest noorte hulgas, Valgamaal kahjuks ei ole see trend järjepidev. Valga maakonna alaealiste komisjonis arutletavate juhtumite arv väheneb, sama tendentsi lubab ka alaealiste süütegude suhtarvu vähenemine 1000 alaealise kohta alates aastast. Koolivigastuste arv Valgamaal on vähenenud. 17

18 Joonis 32. Valga maakonna laste arv haridusasutustes. Allikas: Statistikaamet Joonis 33. Tervist edendavate haridusasutuste arv Valga maakonnas. Joonis 34. Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud laste osakaal. Joonis 35. Õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed. TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 14. Valgamaa üldhariduskoolide õpilaste arv kahaneb aasta-aastalt igas kooliastmes. Trend on üle Eesti sarnane, samas Eestis keskmiselt veel ei hirmuta lastepõud algkooliosas. Lasteaialaste arv Valgamaal on paaril viimasel aastal kahanenud, samas kui Eestis keskmiselt on trend vastupidine. Koolid peavad oma põhitegevuse kõrvalt üha rohkem tegelema sotsiaalsete probleemidega vägivald, legaalsete ja illegaalsete sõltuvusainete tarbimine, toitumishäired, vähene kehaline aktiivsus. Samas on laste ja noorte sotsiaalne toimetulek nõrk. Koolid on üle koormatud tegevustega kampaaniad, olümpiaadid, võistlused. Süsteemse lasteaedade tervisedenduse metoodika rakendamisega tegeleb ehk võrgustikuga Tervist Edendav Lasteaed on liitunud 13% Valgamaa lasteaedadest (35,7% Eesti lasteaedadest). Süsteemse koolide tervisedenduse metoodika rakendamisega tegeleb ehk võrgustikuga Tervist Edendav Kool on liitunud 26,1% Valgamaa koolidest (37,6% Eesti koolidest). Valgamaal (ja ka Eestis) tegeleb terviseliikumisega üha vähem õpilasi, samas on üha rohkem ülekaalulisi ja rasvunud kooliõpilasi. 87,8% küsitletud Valgamaa õpilastest hindab oma tervist heaks või üsna heaks. 18

19 Joonis 36. Valgamaa laste ja noorte võimalused olla kaasatud ning märgatud. Allikas: Valga Maavalitsus, Valgamaa noorteportaal TANKLA Joonis 37. Valgamaa aastased lapsed, kes on kogenud füüsilist vägivalda, küsitlus Valgamaa noorte turvalisus ja ohutus koolis, kodus, kodukohas 2012 põhjal. Allikas: Valga Maavalitsus, tervisetuba Joonis 38. Valga maakonna laste surmad (3 aasta libisev keskmine). Allikas: Statistikaamet TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 15. Valgamaa lastel ja noortel on võimalus osaleda, olla kaasatud ja ise algatada erinevaid ettevõtmisi, mis tagavad sotsiaalset sidusust. Valgamaa noorteportaali TANKLA sündmuste kava pakub nii kultuuriürituste, õpiedukuse võrdlemise, sportimise kui muu huvitegevuse võimalusi. 70% Valgamaa noortest (14 26-aasatsed) väidab, et Valgamaal on hea või väga hea elada. Noorte silmis on Valgamaa nõrkusteks tasuvate töökohtade puudus, halb bussiliiklus, vähene usk oma kodukohas pakutavatesse võimalustesse ja vähene turvatunne. Allikas: TANKi küsitlus Kas Valgamaal on hea elada? Noorte vägivalla põhjusteks on valdavalt alkoholijoobest ajendatud kaklused; tahtlik vägivald tänavatel; lapselik kiusamine, tõukamine/lükkamine. Väikelaste (0 4) suremus on suurenenud. Peamine väikelaste surma põhjus on järelevalvetus. 5- kuni 14-aastase laste suremus on vähenenud. Selles vanuses on peamiseks surmapõhjuseks õnnetusjuhtumid, mürgistused ja vigastused. 19

20 Joonis 39. Laste (0 17) suhtelise vaesuse määr omavalitsustes, Allikas: Statistikaamet Tabel 2. Laste (0 17) suhtelise vaesuse määr maakonniti, Allikas: Statistikaamet Laste suhtelise Piirkondade arve, Piirkondade arve, Madalaima ja vaesuse määr, % kus laste kus laste kõrgeima laste vaesuse määr on vaesuse määr on vaesuse alla Eesti üle Eesti määraga keskmist keskmise piirkonna vaesuse määra vahe, % Harju maakond 12, ,9 Tartu maakond 14, ,9 Saare maakond 15, ,8 Lääne maakond 17, ,1 Rapla maakond 18, ,4 Pärnu maakond 19, ,8 Järva maakond 19, Hiiu maakond 19, ,6 Lääne-Viru maakond 20, ,3 Viljandi maakond 22, ,7 Võru maakond 23, ,6 Jõgeva maakond 24, ,4 Põlva maakond 25, ,7 Valga maakond 26, ,2 Ida-Viru maakond 29, ,5 TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: aastal elas Eestis 17,5% alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses. Maakondade võrdluses oli laste suhtelise vaesuse määr kõige suurem Ida-Viru maakonnas (29,2%) ning järgmine oli Valga maakond (26,5%). Valgamaa kõige suurima ja väiksema laste vaesuse määraga piirkonna vaesusemäära vahe oli 13,2%. Kõige suuremaks probleemiks on laste vaesus omavalitsustes, mis asuvad piiriäärsetel aladel Kirdeja Lõuna-Eestis. Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses lapsed sellistes piirkondades, kus on suurem töötus, rohkem mitte-eestlasi (kelle eesti keele oskus on halvem ja sissetulek madalam) või suurem maaelanike ning naturaalmajanduse osatähtsus

21 3. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND Joonis 40. Tervist edendavate võrgustikega liitumine Valga maakonnas (kumulatiivne). Siit leiad kõik Valgamaa spordiehitised: e/ehitised.php?maakond Joonis 41. Valga maakonna liikumisrajad. Allikas: Valga Maavalitsus 17. TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: Eesti rahvastiku tervise arengukavale tuginedes on hinnanguliselt kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Tuginedes dokumendile Valgamaa elanike rahulolu-uuring 2012 võib väita, et inimesed olid Valgamaa eluga varem enam rahul kui täna vastavalt pidas aasta uuringus Valgamaad heaks elukohaks 78% ja aastal kõigest 66% vastajatest. TET-võrgustiku ideoloogiat e tervist avalikult toetavaid ettevõtteid on Valgamaal vähe. TEK-võrgustiku väärtusi e tervist avalikult toetavaid koole on Valga maakonnas 26,1%. TEL-võrgustiku väärtusi e tervist avalikult toetavaid lasteaedu on Valga maakonnas vähe 13%. Valgamaal on 61 spordiorganisatsiooni, 2 spordikooli ja 2254 spordiharrastajat. Lisaks on 131 spordirajatist ja terviserada. Allikas: Eesti Spordiregister Valgamaal on kokku 100,1 km liikumisradu. Riikliku Teederegistri andmetel on jalg- ja jalgrattateid riigimaanteede ääres Eestis kokku 510 km. Valgamaal on kergliiklusteid kokku 37,7 km. Kattega teede osatähtsus Valga maakonna riigimaanteedel on vabariigi keskmistest näitajast üks väiksemaid aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kattega teid 65,9%, samas Valgamaal 46,7%. 21

22 Turvalisus Joonis 42. Inimkannatanutega liiklusõnnetused Valgamaal. Joonis 43. Liiklusõnnetustes hukkunud ja vigastatud Valgamaal. TE arengu planeerimisel 18. on oluline arvestada: Üldjoontes on liikluskultuur paranemas, liiklusõnnetusi, sh kannatanutega õnnetusi, on vähem. Samas ei tohi tähelepanuta jätta liiklusõnnetuste arvu suurenemist Valgamaal paaril viimasel aastal. Alkoholijoobes juhi süül toimunud liiklusõnnetuste arv on tõusva trendiga. Eestis keskmiselt on viimastel aastatel kuritegevuse näitajad halvemad kui Valgamaal. Alates aastast on kuritegevus Valgamaal langeva trendiga. Joonis 44. Joobes sõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetused Valgamaal. Joonis 45a. Kuritegevus Valgamaal. Allikas: Statistikaamet Joonis 45b. Kuritegevus Eestis. Allikas: Statistikaamet 22

23 Joonis 46. Tulekahjude ja neis hukkunute arv Valgamaal. Allikas: Statistikaamet ja Päästeamet Joonis 47. Uppumised Valgamaal. Allikas: Valga Maavalitsus Joonis 48. Tööõnnetuste ja neis hukkunute arv Valgamaal. TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 19. Tulekahjude arv Valgamaal on viimastel aastatel vähenenud ning jäänud alla 140 tuleõnnetuse aastas aasta oli õnnelik aasta ning Valgamaal ei olnud ühtegi tulesurma. Järgnevad aastad ei olnud enam nii positiivsed; aasta oli eriti traagiline Valgamaal hukkus tuleõnnetustes kaheksa inimest aastal uppus Valgamaal rohkem inimesi kui varasematel aastatel. Sarnane tõusutrend oli kahjuks kõikjal üle Eesti. Viimastel aastatel on tööõnnetuste hulk Valgamaal püsinud samal tasemel, kõikumine on umbes 4 6 juhtumit. Tööinspektsiooni väitel on tööõnnetuste peamisteks põhjusteks ohutusnõuetele mittevastavad töökohad ja -vahendid ning ohutusnõuete eiramine töötajate poolt a teostas Tööinspektsioon töötervishoiu- ja tööohutusalast järelvalvet 79 Valga linna ja maakonna ettevõttes (2011. a 67 ettevõttes). Avastati 275 rikkumist, samas kui a oli 263 rikkumist. Allikas: Tööinspektsioon 23

24 4. TERVISLIK ELUVIIS Joonis 49. Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud tööealiste elanike osakaal. Joonis 50a. Tööealiste elanike osakaal, kes vähemalt kuuel päeval nädalas söövad värsket juurvilja. Joonis 50b. Tööealiste elanike osakaal, kes söövad vähemalt kuuel päeval nädalas värskeid puuvilju või marju. Joonis 51. Tööealiste osakaal, kes teevad tervisesporti vähemalt kaks korda nädalas. Joonis 52. Ülekaaluliste ja rasvunute (tööealiste) tööealiste osakaal kõigist tööealistest. TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 20. Oma tervise hinnang on inimese enda arvamus oma tervisliku seisundi kohta. Valgamaa vastajate hinnang oma tervisele on Eesti keskmisest madalam. Tervise Arengu Instituudi koostatud uuringu Paikkonna tervisemõjurite uuring Valgamaa raport (TAI RAPORT) põhjal annavad hinnangu hea pigem noored, töötavad ja kõrgharidusega Valgamaa inimesed. Valgamaa inimesed söövad Eesti keskmisest oluliselt vähem puu- ja juurvilju. Seda kinnitab ka TAI RAPORT. Puu- ja juurvilju söövad vähe pigem mehed, vanemaealised, madalama haridustasemega ja töötud inimesed. Ülekaaluliste ja rasvunute osakaal Valgamaal (52%) on Eesti keskmisest (57%) madalam. TAI RAPORT väidab, et ülekaalulised on pigem kõrgema haridustaseme ja ostujõuga inimesed ning pered, kus lapsed on juba täiskasvanud ja kodust lahkunud. Tervisespordiharrastajaid on rohkem kui Eestis keskmiselt ning see on Valgamaal tõusev trend. TAI RAPORT väidab, et vähemaktiivsed tervisespordiharrastajad on pigem vanemaealised, keskharidusega ja kõrgema ostujõuga inimesed. 24

25 Joonis 53. Vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitavate (tööealiste) elanike osakaal, soo lõikes. Joonis 54a. Igapäevaste suitsetajate osakaal tööealistest elanikest. Allika: Tervise Arengu Instituut Joonis 54b. Raseduse ajal suitsetavate naiste osakaal kõigist sünnitanutest. Allika: Tervise Arengu Instituut TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 21. Alkoholi tarvitamine on Valgamaal aastate lõikes sarnane ning Eestis keskmisega võrreldes suurem. TAI RAPORTi järgi tarbivad alkoholi korra nädalas ja rohkem pigem mehed, keskealised, kõrgharidusega ning paarisuhtes olevad inimesed. Lisaks tarbivad pigem need, kellel tervise enesehinnang on keskmine või hea ning inimesed, kes ka enda arvates tarbivad palju alkoholi ning ei ole suutnud loobuda suitsetamisest. Piirkondlike näitajate põhjal saab väita, et aastate lõikes Valga maakonnas igapäevaste suitsetajate hulk väheneb ning on Eesti keskmisest väiksem. Samas on TAI RAPORTi väitel Valgamaal igapäevaseid suitsetajaid 26% vastajatest, mis on sarnane Eestis keskmisega. TAI RAPORTi järgi on Valgamaa igapäevane suitsetaja pigem mees, noor ja keskharidusega. Valgamaa naiste igapäevane suitsetamine on kerge langustrendiga, kahjuks ei saa seda täheldada Valgamaa rasedate naiste kohta. 25

26 Joonis 55. Mitte kunagi kondoomi kasutanute osakaal kogu tööealisest elanikkonnast. Joonis 56. Peaaegu alati helkuri kandjate osakaal tööealisest elanikkonnast. Joonis 57a. Peaaegu alati turvavööd kasutanute osakaal piirkonna tööealisest elanikkonnast. Joonis 57b. Peaaegu alati turvavööd kasutanute osakaal Eesti tööealisest elanikkonnast. TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 22. Piirkondlike näitajate poolest on Valgamaa inimesed riskivama seksuaalkäitumisega kui Eestis keskmiselt. Samas saab TAI RAPORTILE tuginedes väita, et juhupartneriga seksuaalvahekorras olles kasutab 71% Valgamaa vastajatest kondoomi, mis on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Samas on riskijad pigem naised, keskealised ja alg-või põhiharidusega inimesed. Valgamaa elanikud on paremad helkurikandjad kui Eesti elanikud keskmiselt. 69% TAI RAPORTIle vastajatest Valgamaal kannab helkurit alati või enamasti, see on rohkem kui Eesti keskmine. Korralikumad helkurikandjad on pigem naised, vanemaealised ning alg- või põhiharidusega inimesed. Sarnaselt Eesti keskmisega on Valgamaa inimesed hoolsad turvavöökasutajad autojuhina ning ka kaassõitjana ees- ja tagaistmel. TAI RAPORTIle tuginedes saab väita, et aastal olid Valgamaa inimesed Eesti keskmisest hoolsamad turvavöökinnitajad tagaistmel. Turvavöö suleb ka kaassõitjana tagaistmel vastavalt siis Valgamaal 69% ja Eestis 59% vastajatest. 26

27 5. TERVISETEENUSED Tervishoiuteenused Joonis 58. Hambaravi külastused Valga maakonnas. Joonis 59. Arstide sh perearstide ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid 1000 elaniku kohta. TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 23. Praegu on Valga maakonna elanikele valdavalt tagatud tervishoiuteenuse kättesaadavus kõikidel etappidel üldarstiabi, eriarstiabi, kiirabi ja õendusabi. Perearstiabi on kättesaadav kõikides Valga maakonna piirkondades, kuid üha keerulisem on leida maapiirkonna praksistesse arste; seda ei toeta ka käesolev esmatasandi tervishoiu reform. Praksiste koondamine tõmbekeskusesse teeb teenuse kättesaadavuse keerulisemaks. Probleemiks on eriarstide teenuse kättesaadavus, mis aastati varieerub. Eriarsti vastuvõtu ootejärjekord võib kesta 2 4 kuud aastal oli Valga maakonnas täidetud 2 hambatehniku, 1,5 proteesiarsti ja 11,10 hambaarsti kohta; seega üks hambaarst ca 1700 inimese kohta (norm eeldab 1 hambaarsti vähemalt 1800 inimese kohta). Iseküsimus on, kui taskukohane on hambaraviteenus Valga maakonna inimestele. Suureks puuduseks on ortodondi puudumine maakonnas. Valga maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut, kus töötab 15 perearsti, 2 asendusarsti, 2 abiarsti ja 19 pereõde. Valgamaal pakub statsionaarset arstiabi kolm tervishoiuteenuseosutajat: AS Valga Haigla, SA Otepää Tervisekeskus ja SA Tõrva Haigla. Otepää tervisekeskuses ja Tõrva haiglas on avatud voodikohad hooldusraviks, Valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka muud statsionaarset eriarstiabi. On võimalik kasutada koduõendusteenust, mille eest maksab haigekassa või inimene ise. Teenusepakkujad on Valga haigla, Otepää ja Tõrva tervisekeskused jt eraettevõtjad. 27

28 Nõustamisteenuste kättesaadavus Tabel 3. Valik nõustamisteenuseid Valgamaal Teenust pakkuv asutus Teenuse sisu Valgamaa Noorte Nõustamiskeskusel on kaks tegevussuunda: Nõustamiskeskus (VNNK) Karjäärinõustamine, karjääri- ja noorteinfo. Õppenoustamine, kus oma teenust pakuvad eripedagoog, logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoog. Keskuse üldeesmärk on tagada maakonna noorte nõustamiskeskuse loomise ja nõustamiskvaliteedi arendamise kaudu tugi ja karjääriteenuse kättesaadavus varase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja noorte edasise toimetuleku ning konkurentsivõime suurendamiseks igapäevaelus ja tööturul Erinoorsootöö Komisjoni tegevussuunad on: nõustamiskomisjon soovitada vanema või vanema nõusolekul koolieelse lasteasutuse direktori taotlusel eelkooliealise lapse paigutamist sobitus- või erirühma; soovitada vanema või vanema nõusolekul koolieelse lasteasutuse direktori taotlusel koolikohustuse täitmise edasilükkamist või alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmist; soovitada vanema või vanema nõusolekul kooli direktori taotlusel kohaldada hariduslike erivajadustega õpilastele võimetekohane õppekava või õppevorm; soovitada vanema või vanema nõusolekul kooli direktori taotlusel õpilasele õpingute jätkamist erikoolis, -klassis või -rühmas; soovitada vanema või vanema nõusolekul kooli direktoril koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi, ühe õpilase õpetamisele keskendunud õppe või tervislikel põhjustel koduõppe rakendamist; soovitada kooli direktori taotlusel hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava õppe jaoks vajalike tingimuste loomist ja rakendamist Valgamaa Nõustamiskeskus koolis. Keskuse ülesanded on: Toetada erivajadustega inimeste ning nende pereliikmete tööhõive suurendamist ja seeläbi toimetuleku parandamist; koondada ja jagada igakülgset teavet abistamaks erivajadustega inimesi ja neid ümbritsevat võrgustikku; tugevdada nõustamissüsteemi, et kujundada toimiv nõustamisvõrgustik, kasutades seejuures olemasolevate organisatsioonide pädevust. Pakutakse järgmisi teenuseid: Sotsiaalnõustamine; Psühholoogiline nõustamine; Perenõustamine; Võlanõustamine. Keskuse koostööpartnerid on: Töötukassa Valga osakond; Valga Töötute Aktiviseerimiskeskus; Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talitus; Valga Naiste Varjupaik; Valga Haigla perearstid; Valga Haigla AS; EKNK Valga Kogudus; Valga Linnavalitsuse Sotsiaalmaja; MTÜ Domus Petri Kogu; Valgamaa Puuetega Inimeste Koda MTÜ; MTÜ Sinilill (Tõrva); Valga politseijaoskond; Valga Hoolekandekeskus MTÜ; Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon Valgas; Valgamaa omavalitsused. 28

29 Terviseameti talituse esindus Lõuna Valgamaa Nõustava ja samas järelevalveinstitutsioonina on väga olulisel kohal Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus aastal tegelesid järelevalvega kolm inspektorit: üks vaneminspektor ja üks inspektor keskkonnatervise valdkonnas ning üks inspektor nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas. Terviseamet on pädev asutus nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje ning nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas Ameti üheks oluliseks tegevusvaldkonnaks on koolide ning laste- ja sotsiaalasutuste pakutavate teenuste järelevalve. Eesmärgiks on juhtida tähelepanu tervisekaitsealastele puudustele ja seeläbi aidata kaasa laste ja hooldekoduklientide tervislikuma õppe-, kasvatus- ja elamiskeskkonna loomisele. Allikas: Valga Maavalitsus ja Valgamaa Nõustamiskeskus TE arengu planeerimisel on oluline arvestada: 24. Valgamaal on aastate vältel Euroopa Sotsiaalfondi toel edukalt arendatud kvaliteetseid ja mitmekülgseid nõustamisteenuseid. Väikses maakonnas on leitud ressursisäästlikke lahendusi ja koondatud nõustamisteenused ühe katuse alla. Samas on üheks olulisemaks sihiks parandada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Osa teenuseid (sotsiaalnõustamine, lastekaitse jne) pakutakse regulaarselt maakonna kõikides piirkondades, kuid samas on mitmeid teenuseid, mida saab ainult maakonnakeskusest; see võib omakorda mõjutada teenuse kättesaadavust. Lisaks maakondlikele nõustamisteenustele on võimalik abi leida riiklikelt interneti-, telefonijm nõustamisteenustelt. Selleks, et info eelnimetatu kohta jõuaks inimesteni, on see kajastatud mitmes maakondlikus infoportaalis. 29

30 KASUTATAUD ALLIKAD Eesti Statistika (2013) Eesti piirkondlik areng. Tallinn Eesti Statistika - Statistika andmebaas. ( ) Käbin, M. jt (2012). Tervis ja heaolu Eesti maakondades Tervise Arengu Instituut. Tallinn. Maavalitsuse terviseprofiili indikaatorite andmesisestustabel. ( ) Paap, E. (2011). Lisa. Viljandimaa terviseprofiil 2011 ja Tervisedenduse tegevuskava Viljandi Maavalitsuse Tervistuba. Saluveer, L. (2010). Valgamaa terviseprofiil ja tervisedenduse tegevuskava Valga Maavalitsus. Sotsiaalministeerium (2008). Rahvastiku tervise arengukava Tallinn Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. ( ). Tilts, I. (2010). Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine. Juhised. Tervise Arengu Instituut. Tallinn. Valga Maavalitsus. (2013). Valgamaa aastaraamat Valga. Viilmann, K. jt (2013). Paikkonna tervisemõjurite uuring Valgamaa raport. Tervise Arengu Instituut. Tallinn. 30

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

aruanne AT

aruanne AT Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega

Rohkem

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel Riigi funktsionaalne analüüs: tervisekond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisaladega asutuste arvult

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Võrgupunumine Tartumaal 2017)

(Microsoft PowerPoint - Võrgupunumine Tartumaal 2017) TERVISEDENDUSEST TARTUMAAL VÕRGUPUNUMINE on VÕTI 16.08.2017 Käsmus Lea Saul Tartu Maavalitsus tervisedenduse peaspetsialist Eesti Tervisedenduse Ühing juhatuse liige Tervise edendamine = tervise turundus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Terviseprofiil_2018.indd

Terviseprofiil_2018.indd VILJANDIMAA TERVISE- JA HEAOLU PROFIIL TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2019 2022 MAAKONDLIKU ARENGUSTRATEEGIA LISA 2 Käesolev dokument on valminud tellimusel, 2018 Profiili koostaja ja projektijuht: Elo Paap Profiili

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Lääne- Virumaa terviseprofiili indikaatorid

Lääne- Virumaa terviseprofiili indikaatorid LÄÄNE- VIRU MAAKONNA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2010-2012 Lääne- Virumaa 2010 Eessõna Head lääne-virulased, On igaühe vabadus ennetada terviseprobleeme, tegeleda aktiivselt spordiga ning järgida tervislikke

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Microsoft Word - PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL_lisa määrus 33_.doc

Microsoft Word - PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL_lisa määrus 33_.doc Lisa 1 Põlva Vallavolikogu 25.11.2010 määruse nr 33 juurde PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL TERVISEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2016 Põlva 2010 SISUKORD Joonised ja tabelid 3 Sissejuhatus 4 1. Terviseprofiili eesmärk

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem