TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse arengukava aastani 2030 stsenaariumide majandusmõju analüüs Uuringu autorid Olavi Grünvald Aivo Lokk Uuringu teostajad Finantsakadeemia OÜ Väärtusinsener OÜ Tellija Riigikantselei Uuringu algatasid Eesti Arengufond ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuring viidi läbi Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Töö tegemisele aitasid kaasa Kiel Economics Research & Forecasting GmbH & Co, Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ eksperdid. Finantsakadeemia OÜ Kontaktisik: Olavi Grünvald olavi@finantsakadeemia.eu Väärtusinsener OÜ Kontaktisik: Aivo Lokk aivo.lokk@gmail.com 1
TEEMA: ENMAK 2030 majandusmõjude hinnang, lühikokkuvõte Sissejuhatus Vastavalt kokkuleppele esitame lühikokkuvõtte, mis tutvustab Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) stsenaariumide koostamise, võrdlemise ja hindamise protsessi kolmanda etapi stsenaariumite majandusmõjude hindamine teostamisel kasutatud metoodikat ning leitud tulemusi. Täpsem ülevaade metoodikast ja tulemustest on esitatud 25.03. 2014 tellijale esitatud pikemas aruandes. Tellijale on esitatud ka MS Excel programmis koostatud arvutusmudel (Mudel). Metoodika lühitutvustus Energiamajanduse valdkondade stsenaariumite majandusmõju hindamiseks hinnati esmalt nende mõju vastavate sektorite tootmismahtude muutustele. Järgmise sammuna hinnati tootmismahtude muutuse mõju olulistele majandusnäitajatele lisandväärtus, sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubanduse saldo, tööhõive. Selleks kasutati Eesti 2010 aasta sisendväljund tabelite 1 põhjal arvutatud koefitsiente 2. Majanduse seisundi indeksi koostamiseks arvutati majandusnäitajate muutused võrreldes baasprognoosiga. Indeksis kasutati näitajate keskmisi muutusi vaadeldud perioodidel (2015-2030 ja 2015-2050). Ressursikasutuse ja keskkonna (primaarenergia- ja fossiilse energia tarbimine, CO2 emissioon) näitajate prognoosid on tehtud valdkonna ekspertide poolt. Ressursikasutuse indeksis on need näitajad suhestatud SKP-sse. Indeksite koostamisel anti igale indeksi komponendile kaal, mis põhinevad aruande koostajate hinnangutel. Tulemuste kokkuvõte Töö ülesandeks oli hinnangu andmine ENMAK meetmetele majanduse konkurentsivõime seisukohast. Majanduse konkurentsivõime definitsioon lähtub ENMAK strateegilistest eesmärkidest: Konkurentsivõime seisukohalt on parim selline tegevus, kus majanduse energiamahukust vähendatakse ja riigi energiajulgeolekut suurendatakse majanduse seisundile positiivset või võimalikult väikest negatiivset mõju avaldades. Analüüsi tulemused on kokku võetud majanduse seisundi ja ressursimahukuse indeksites. Indeksite komponendid (indikaatorid) näitavad vastava indikaatori keskmist aastast muutust võrreldes baasprognoosiga ehk olukorraga, kus ENMAK meetmeid ei rakendata. Indeksi komponentide loetelu ja nende kaalud koos selgitustega on toodud järgnevas tabelis: 1 Avaldab Statistikaamet. 2 Loe lähemalt nobelisti V.Leontjev sisend-väljundtabelite kohta http://en.wikipedia.org/wiki/inputoutput_model. 2
Näitaja Kaal Selgitus Majanduse seisund skaala {1,,5} SKP inimese kohta / SKP on majanduse seisundi mõõdikuna jätkuvalt enimkasutatud 5 Baasprognoos* näitaja, mistõttu on see valitud ka indeksi juhtnäitajaks. Väliskaubanduse saldo muutus / SKP Arvestades Eesti väliskaubanduse bilansi negatiivsust iseseisvuse ajal on väliskaubanduse saldole antud suhteliselt suur kaal. 4 Seejuures on arvestatud, et energiakandjate impordi vähenemine muudab majanduse vähem tundlikuks energiakandjate hinnamuutuste suhtes. Tööviljakuse 2 Tööturu näitajaid on käsitletud nende koosmõjus, kuna meetmete muutus/baasprognoos mõju eelkõige tööviljakusele on keeruline välja tuua. Seetõttu on Tööhõive muutus/ 2 ka näitajatele eraldi suhteliselt väike kaal antud. Baasprognoos Ressursimahukus skaala {1,,3} Primaarenergia tarbimine/skp 1 Energiamahukuse vähendamine on ENMAK peamisi eesmärke ja majanduse konkurentsivõime tugevdaja. Fossiilsed kütused/skp 3 Fossiilsed kütused on Eestis täna domineerivad energiaallikad. Nende impordist sõltuvad suuresti transport ja soojamajandus (maagaas). Seetõttu on nii energiamahukuse kui ka energiasõltuvuse seisukohalt fossiilsete kütuste tarbimise vähenemine väga oluline. CO2 emissioon/skp 1 Oluline on vähendada energiatarbimist just sellisel viisil, et vähendaks koormust keskkonnale, seetõttu on ressursimahukuse indeksisse toodud ka keskkonnamõõdik. * Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos; Arvestades ressursikasutuse näitajate suhteliselt suuremat muutust ENMAK meetmete mõjul võrreldes majanduse seisundi indikaatoritega on viimaste kaalumisel kasutatud mõnevõrra suuremat (1-5) skaalat. Seega on energiatõhususe suurendamise meetmete majanduslikku hinda rohkem tähtsustatud. Eelpoolt toodud näitajate kaalud põhinevad aruande koostajate hinnangul ning töö läbiviijate poolt koostatud MS Excel programmis valmistatud mudelis on selle kasutajatel võimalik kaalusid oma äranägemise järgi muuta. Valdkonna ekspertide poolt väljatöötatud stsenaariumite lühitutvustus on toodud järgnevalt: Hooned 2 - Mõõdukad toetused ja meetmed energiatõhususe kasvatamiseks; Hooned 3 - Mahukad toetused ja meetmed energiatõhususe kasvatamiseks; Soojus 2 - Aktiivne riigipoolne sekkumine energiamajanduse efektiivsuse tõstmiseks; Soojus 3 - Eeldatakse riigi panustamist teadmistepõhisesse soojamajandusse; Transport 2 - Osalises mahus meetmete pakett energiatarbimise vähendamiseks transpordis; Transport 3 - Täismahus meetmete pakett energiatarbimise vähendamiseks transpordis; Kütus 2 - Biometaani tootmine 40% potentsiaalist, üks bioetanooli tehas; Kütus 3 - Biometaani tootmine 100% potentsiaalist aastaks 2050, kaks bioetanooli tehast; Elekter 2 - Kehtestatakse suuremad energiajulgeoleku nõuded (N-1-1 reegel) Elekter 3 - Taastuvenergia osakaalu järk-järguline suurendamine; Elekter 4 - Tugevalt taastuvenergiale rõhuv stsenaarium; Elekter 5 - Minnakse järk-järgult üle põlevkivist elektri tootmiselt põlevkiviõli tootmisele ja uttegaasi kasutamisele elektritootmises. Võrgud2 - Võrkude mõõdukas renoveerimine/uuendamine; 3
Võrgud 3 Põlevkivi 2 aastas; Põlevkivi 3 aastas. - Võrkude ulatuslik renoveerimine/uuendamine; - Põlevkiviõli ja uttegaasi/elektri tootmine baseerub 15 miljonil tonnil põlevkivil - Põlevkiviõli ja uttegaasi/elektri tootmine baseerub 25 miljonil tonnil põlevkivil Numbriga 1 oli tähistatud kõikide valdkondade täiendava sekkumiseta stsenaariumid, mis olid ka aluseks nn sekkuvate stsenaariumite mõjude hindamiseks. Stsenaariumite täpsem kirjeldus on toodud Arengufondi energiatalgute kodulehel, www.energiatalgud.ee. Indeksi positiivne väärtus näitab, et olukord on vastavas valdkonnas (majanduse seisund, energiamahukus) muutub eeldatavalt paremaks. Järgnevatel joonistel on toodud indeksite väärtused eelpool kirjeldatud stsenaariumite ja kahe vaadeldud perioodi lõikes. Majanduse seisundi indeks 1.5 0.5-0.5-0.1 0.2 0.6 0.9 0.5 1.3 0.6 0.2 0.9 2015-2050 2015-2030 -1.5-2.0-1.4 Suurimat majandusmõju omab põlevkivi kolmas ja kütuste kolmas stsenaarium, esimene on samas ka kõige suurema primaarenergia tarbimise ning keskkonnakoormusega. Ressursimahukuse seisukohalt omab kõige suuremat positiivset mõju Elekter 4 ehk tugevalt taastuvenergiale (TE++) rõhuv stsenaarium ning Põlevkivi 2 stsenaarium, mis näeb ette põlevkivi kasutusmahtude vähendamist 20 miljonilt tonnilt 15 miljoni tonnini. 4
Ressursimahukuse indeks 6.0 5.0 4.0 2.8 3.0 2.0 2.0 1.2 1.2 - -0.1-0.1-0.3-2.0-3.0-4.0-5.0 3.6-3.9 4.4-3.2 2015-2050 2015-2030 Joonistelt on näha, et valdav osa stsenaariumitest omavad positiivset mõju mõlema parameetri alusel. Suuremad vastassuunalised erinevused on Elekter 5 stsenaariumil ning mõlemal põlevkivi stsenaariumil. 5