27.11.2017 /// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti Töö nr 2873/17 Tartu 2017 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS... 10 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND... 13 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele... 15 5.2. Mõju põhja- ja pinnaveele... 16 5.3. Müra... 17 5.4. Õhukvaliteet... 18 5.5. Valgus... 18 5.6. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine... 19 5.7. Avariiolukorrad... 19 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED... 20
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 5 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu projekti koosseisu. Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine nelja sõidurajaga eraldusribaga maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega. Projekteeritav ca 1,5 km pikkune teelõik paikneb Harju maakonnas Harku vallas, piirneb vasakult Harkujärve ning Tiskre küladega ja paremalt Tallinna linna Haabersti linnaosaga. (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid (sh joonised) seisuga november 2017.
6 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti Joonis 1.1 Projekteeritava T11390 km 2,6-4,1 lõigu asukoht. Väljavõte projekti asukoha skeemist www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 7 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu 2. Vastavalt VV määrusele: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
8 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, seega tuleb otsustajal anda eelhinnang. Antud juhul on tegu infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega (KeHJS 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele 13 p 8 tee rajamisega. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: 6 1. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul v ajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise ke skkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lä htudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 9 (5) Käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, e sitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
10 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine neljarajaliseks eraldusribaga maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega. Vastavalt Maanteeameti tehnilisele kirjeldusele tuli käesoleva projekti koostamisel aluseks võtta Tinter Projekt OÜ poolt koostatud töö nr 38-11-TP Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna Harkujärve-Tiskre lõigu km 2,612-5,312 tehnilise projekti korrektuur II ehitusetapp ning seda muuta järgnevas: ristlõikes vähendada eraldusriba laiust, projekteerida müratõkked ning valgustus projekteerida ainult ringristmikule ja teeületuskohtadele. Samuti tuli Tinter Projekt OÜ poolt koostatud lahenduses korrigeerida ebatäpsusi ja viia vastavusse kehtivate normide ja nõuetega. Projekteeritud lahendus on mahutatud SKA Inseneribüroo OÜ poolt koostatud töö nr 09016 koosseisus oleva krundijaotuskava äralõigetega määratud alale ja olemasolevale teemaa-alale ning arvestab piirkonna planeerigutega. Ehitatav teelõik on kogu ulatuses 4 sõidurajaga ja eraldatud sõidusuundadega. Teelõigu pikkuseks on 1622 m ja sõidutee laiuseks 15,3-22,4 m. Parempoolne Tallinn-Rannamõisa sõidusuund järgib olemasolevat trassi, Rannamõisa- Tallinn sõidusuuna osa on projekteeritud oleva tee kõrvale uuele muldele. Vana- Rannamõisa tee ja Rannamõisa tee t-kujuline ristmik suletakse praeguses asukohas. Selle asemele on projekteeritud Rannamõisa teele ringristmik ligikaudu 200m Tallinna suunas. Vasakul pool Rannamõisa teed kulgev olemasolev jalgratta- ja jalgtee PK 10+80 PK 11+67 õgvendatakse, kuna teest vasakule jääv tankla peab olema II e hituetapi alguseks likvideeritud. Olemasolevale jalgrattateele on rajatud uued ühendused projekteeritud bussipeatuste ja teeületuskohtadega. Paremale poole Rannamõisa teed on projekteeritud uued jalgtee lõigud projekteeritud bussipeatustest teeületuskohtad eni. Vastavalt Rannamõisa tee 14k detailplaneeringule on uued jalgteed projekteeritud mõlemale poole rajatavat Vana-Rannamõisa tee lõiku. Jalgratta- ja jalgteede katte laius on 2,0 4,0m, haljastatud tugipeenra laius 0,25m, mulde nõlvakalle: 1:2. Ehitatakse välja uued Tiskre oja autobussipeatused ja nendevaheline teeületuskoht, mis on ühendatud vasakul kulgeva olemasoleva kergliiklusteega. Lisanduvad autobussipeatused Vana-Rannamõisa ringristmikule. Bussipeatustesse on projekteeritud laiendused, ooteplatvormid ja paviljonid. Peatustesse on ette nähtud 15 cm kõrguse äärekiviga platvorm, mis on ühendatud kergliiklusteedega. Ehitatakse välja uued Jõeküla autobussipeatused ja nendevaheline teeületuskoht, mis on ühendatud vasak ul kulgeva olemasoleva kergliiklusteega ja paremal Tiskre teega. Tiskre oja ületus on lahendatud eelneva projektiga ning jääb käesoleva projekti mahust välja, kavandatavad tegevused algavad vahetult peale oja ületust. Hetkel projekteeritaval teel sadeveekraavid praktiliselt puuduvad. Projektiga nähakse ette uued kraavid kohtadesse, kus uue tee puhul on vee äravool takistatud (eelkõige vasakule poole teed, kergliiklustee piirkondadesse, kus sadevee imbumiseks ruumi vähe). www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 11 Projekteeritud on ka välisvalgustus ülekäigukohtadele spetsiaalsete ülekäigurajavalgustitega. Lisaks on projekteeritud ületuskohtadele eelnevatele ja järgnevatele teelõikudele 140 m ulatuses märgistav valgustus, et tagada autojuhi silmadele adaptatsioon ja hoiatada autojuhte ees olevast oh ust. Bussipeatustesse on projekteeritud teevalgustusest eraldi sisse ja väljalülitatav valgustus. Vastavalt müra modelleerimise tulemustele on projektiga ette nähtud rajada Saare kinnistu ette üks müratõkkesein pikkusega 140m ja kõrgusega teepinnast 3,5m. Käesolev projektlahendus koostatakse kooskõlas järgmiste piirkonnas eelnevalt koostatud projektidega: SKA Inseneribüroo OÜ töö nr 09016 Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 2,612-5,312 remondi ja ehituse tehniline projekt (2010); Tinter Projekt OÜ töö nr 38-11-TP Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna Harkujärve-Tiskre lõigu km 2,612-5,312 tehnilise projekti korrektuur II ehitusetapp (2011); K-Projekt AS töö nr 15095 Rannamõisa tee rekonstrueerimise põhiprojekt (2016); Reaalprojekt OÜ töö nr G17137 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6 4,1 geodeetiline alusplaan ; Reaalprojekt OÜ töö nr GL17056 Mnt nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6 4,1 ehitusgeoloogiline uuring. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv, kruus ja killustik). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Projektlahendus on kujutatud joonisel 3.1. Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.
12 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti Joonis 3.1 Projektlahendus. Väljavõte eelprojekti projekti asendiskeemist www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 13 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 2,6-4,1 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Harju maakonnas, Harku vallas ning kulgeb Tallinna linna ja Harku valla vahelise piiri ääres. Liiklussagedus vaadeldavas lõigus 2016 aasta andmetel oli 16789 autot ööpäevas (sh 16395 sõidu- ja pakiautot, 309 veoautot ja autobussi ning 85 autorongi). Kiirusepiirang vaadeldavas lõigus on 70 km/h. Olemasolev liikluskeskkond on liiklejaid häiriv: jalakäijatel on tipptundidel sõidutee ületamine raskendatud ning suure liiklussageduse tõttu on tipptundidel raskendatud ka sõidukite pealesõit maanteele ja vasakpöörete sooritamine maanteelt. Olemasolevad ristmikud ei ole piisava läbilaskevõimega. Teelõiku ümbritsevad avatud põllu- ja rohumaad ja (mõnevõrra harvemad) metsatukad. Elamuid jääb tee lähedale enam lõigu algus- ja lõpuosas. Vahetult enne lõigu algust ristub teega Tiskre oja (reg kood VEE1094000), mis kulgeb edasi teest mõnevõrra eemal, paremal pool teed, ulatudes tee lähedale (~40m kaugusele) veel lõigu keskosas (vt joonis 4.1). Vastavalt looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m. Projekti piirkonnas registreeritud puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega on kantud joonisele 4.1. Projekteeritav tee jääb ühe puurkaevu sanitaarkaitsealale - PRK0018629. Maa-ameti avaliku kaardirakenduse 4 andmetel asub projekteeritav lõik looduslikult suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.1). EEELIS-e 5 andmetel on projektialale lähimad looduskaitse alused objektid II kaitsekategooria nahkhiireliikide elupaigad, mis asuvad Harku järve alal, aga need jäävad teest vähemalt 300m kaugusele ning teest eraldab neid ka olemasolev asustus. Rohkem kaitsealuseid loodusobjekte projekti lähipiirkonnas EELISe andmetel ei asu. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu projekti piirkonnas kultuurimälestisi. 4 http://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardiserver-p2.html 5 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur
14 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti Joonis 4.1 Tiskre oja (sinisega, koos kaitsevöönditega) ja puurkaevude (sinakasrohelisega, koos sanitaarkaitsealadega) paiknemine projekti piirkonnas. Maa-ameti avalik kaardirakendus Joonis 4.2 Projektiala põhjavee looduslik kaitstus. Maa-ameti avalik kaardirakendus www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 15 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee km 2,6-4,1 laiendamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negatiivse mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded arvesse võ etud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 6 projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Vasakul pool teed, kuhu tee laiendamine on kavandatud, näeb Harku valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) lõigu alguses ette roheala säilitamist. Sama ala on kantud rohevõrgustiku tuumalana ka koostamisel olevasse avalikustamise läbinud teemaplaneeringusse Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonest usalasid täpsustav teemaplaneering. Kuna teed laiendatakse vahetult olemasoleva tee kõrvale, on roheala pindala võimalik kadu minimaalne ning oluline mõju rohealale puudub. Mööda projekteeritavat teed rohealast edasi on enamusel osal lõigust üldplaneerin guga tee kõrvale kavandatud tiheasustusala - elamumaa või elamu- ja ärimaa; ala on jaotatud kruntideks ning planeeritud teedevõrk ja taristu. Ohutute liiklemistingimuste tagamine on tiheasustusalal pigem positiivse mõjuga ning probleemid suure liiklustihedusega ja hetkeolukorra ohtlikkusega on välja toodud ka üldplaneeringu seletuskirjas. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringu lahendusega vastuolus. Samas on üldplaneeringus ka välja toodud, et see detailselt teedevõrku ei lahenda nin g et teede täpne asukoht ja liiklusskeemi lahendus määratakse hilisemate teemaplaneeringute, detailplaneeringute, tee eelprojektide või tee ehitusprojektidega. Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneering on vallavolikogu 29.12.2016 otsusega nr 156 ka algatatud. Harku valla esindajad on kaasatud käesoleva projekti koostamise protsessi. 6 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju.
16 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 5.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Vahetult enne lõigu algust ristub teega Tiskre oja (reg kood VEE1094000), mis kulgeb edasi teest mõnevõrra eemal, paremal pool teed, ulatudes tee lähedale (~40m kaugusele) veel lõigu keskosas (vt joonis 4.1). Vastavalt looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivate piirangutega. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki. Projekteeritav tee jääb lisaks ühe puurkaevu sanitaarkaitsealale - PRK0018629. Antud kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt Veeseaduse 28 lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Ning vastavalt sama seaduse 28 lg 4 (1) võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Hetkel projekteeritaval teel sadeveekraavid praktiliselt puuduvad. Projektiga nähakse ette uued kraavid kohtadesse, kus uue tee puhul on vee äravool takistatud (eelkõige vasakule poole teed, kergliiklustee piirkondadesse, kus sadevee imbumiseks ruumi vähe). Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna ph tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge. Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperi oodi pikkus. Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linnasisestel teedel tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega (tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis - ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi). Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproov ivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Arvestades uurimistöödes toodud järeldu si, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 17 000 autot ööpäevas. 7 Antud juhul on liiklussagedus lõigul üle 15 000 auto ööpäevas, mistõttu tuleb sadaveelahendustele kindlasti tähelepanu pöörata. Oluline on, et sadevett ei juhitaks otse suublasse (Tiskre ojasse), vaid loodaks võimalus sadevee eelnevaks looduslikuks puhastumiseks. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Kus võimalik, on soovitatav lasta veel valguda ja hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale, mitte koguda kraavidesse. Kui teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Veekeskkonna reostuse ohtu tuleb vältida ka ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Tiskre oja) ja kaevudest. Vaba veega kraavide ja nendel paiknevate truupide rek onstrueerimisel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju oja seisukorrale ja vee-elustikule. 5.3. MÜRA Eelprojekti raames on liiklusmüra detailsemalt käsitletud eraldi töös Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1: liiklusmüra modelleerimine 8. Töö tulemusel on soovitatud Saare kinnistu ette rajada müratõkkesein pikkusega 140m ja kõrgusega teepinnast 3,5m. Vastav müratõke on eelprojektis ka ette nähtud. Tee lähedusse jäävate suhteliselt kõrge müratasemega kinnistute Tiskre tee 35, Tiskre tee 37 ja Tiskre tee 41 detailplaneering on varasemalt Maanteeametiga kooskõlastatud tingimusel, et vajadusel rajab müra leevendavad meetm ed detailplaneeringu arendaja. Väljavõte detailplaneeringu kehtestamise korraldusest (Tallinna Linnavalitsus 10.05.2006 korraldus number 934): Maanteeamet kooskõlastas 14. juunil 2005 detailplaneeringu järgmistel lisatingimustel: müra taotlustaseme määram isel arvestada, et tegemist on uue elamualaga; müra leevendusmeetmed rakendada enne ehitusloa väljastamist; arvestada Maanteeameti 30. mai 2005 kirjas nr 113-2/1141 toodud tingimustega. Maanteeameti esitatud tingimused on detailplaneeringusse sisse viidud. Tee rajamise järgselt on pisteliselt soovitatav kontrollida mürataseme vastavust kehtivatele piirväärtustele ning piirväärtuse ületamise korral rakendada täiendavaid müra vähendamise meetmed. Täiendavate müra vähendavate meetmete rakendamise vajadus 7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 8 Hendrikson & Ko, töö nr 2873/17, 2017.
18 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti võib esile kerkida eelkõige juhul, kui liikluskoormused kasvavad prognoositust kiiremini või raskeliikluse osakaal suureneb (võrreldes prognoosituga). Suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) teelõigud kuuluvad iga 5 aasta tagant koostatava strateegilise mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka. Vaadeldav maanteelõik on seega 2022. aastal valmiva maanteede strateegilise mürakaardi ning 2023. aastal valmiva müra vähendamise tegevuskava osa. Nimetatud uuringute raames hinnatakse täiendavalt mürakaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed. Mürauuringus on esitatud ka tingimused müratõkkeseinte akustilisetele parameetritele, millega tuleb projekti edasistes etappides arvestada, mürauuring on lisatud eelprojekti materjalidele. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.4. ÕHUKVALITEET Projekti realiseerimise järgselt ei too kavandatavad tegevused otseselt kaasa olulist õhusaastetasemete suurenemist. Vastupidiselt võib välja tuua hoopis õhusaastet vähendavaid asjaolusid liiklus muutub sujuvamaks, väheneb pööret ootavate töös mootoriga seisvate sõidukite hulk. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelkõige tingitud heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus, mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärs e asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.5. VALGUS Projektiga on ette nähtud ka täiendav välisvalgustus (sh ülekäigukohtade ja bussipeatuste juurde). Arvestades, et projekti piirkonnas on tegemist asustatud aladega, kus inimeste liiklemine on tõenäoline, parandab tee piisav valgustatus liiklusohutust ning omab läbi õnnetuste ohu vähenemise positiivset mõju. Samas tuleks uue valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 19 Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses). 5.6. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.7. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võiv ad olla keskkonnale ohtlikud.
20 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva T11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja kor rektsete töömeetoditega. Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: Vastavalt looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivate piirangutega. Projekteeritav tee jääb puurkaevu PRK0018629 sanitaarkaitsealale. Kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt Veeseaduse 28 lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Ning vastavalt sama seaduse 28 lg 4 (1) võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Sadeveelahenduste projekteerimisel on oluline, et sadevett ei juhitaks otse suublasse (Tiskre ojasse), vaid loodaks võimalus sadevee eelnevaks looduslikuks puhastumiseks. Kus võimalik, on soovitatav lasta veel valguda ja hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale, mitte koguda kraavidesse. Kui teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Veekeskkonna reostuse ohtu tuleb vältida ka ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Tiskre oja) ja kaevudest. Vaba veega kraavide ja nendel paiknevate truupide rekonstrueerimisel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju oja seisukorrale ja vee-elustikule. Tee rajamise järgselt on pisteliselt soovitatav kontrollida mürataseme vastavust kehtivatele piirväärtustele ning piirväärtuse ületamise korral rakendada täiendavaid müra vähendamise meetmed. Täiendavate müra vähendavate meetmete rakendamise vajadus võib esile kerkida eelkõige juhul, kui liikluskoormused kasvavad prognoositust kiiremini või raskeliikluse osakaal suureneb (võrreldes prognoosituga). Suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) teelõigud kuuluvad iga 5 aasta tagant koostatava strateegilise mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka. Vaadeldav maanteelõik on seega 2022. aastal valmiva maanteede strateegil ise www.hendrikson.ee
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti 21 mürakaardi ning 2023. aastal valmiva müra vähendamise tegevuskava osa. Nimetatud uuringute raames hinnatakse täiendavalt mürakaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed. Projektile lisatud mürauuringus on esitatud tingimused müratõkkeseinte akustilisetele parameetritele, millega tuleb projekti edasistes etappides arvestada. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Uue valgustuse rajamisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kin dlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses). Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.