Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/318381 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi Fortum Eesti AS 1.2. Registrikood / Isikukood 12114252 2.1. Käitise nimetus Pärnu elektri ja soojuse koostootmisjaam 2.2. Käitise aadress Niidu 24 Pärnu linn 2.4 T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 0625 X: 6473321, Y: 531811 2.5 Käitise tegevuse algusaeg 3. T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. 3.2. T ööaeg tundides ööpäevas 24 3.3. T ööaeg tundides aastas 8760 3.4. Ülesseatud tootmis võimsus 76 MW 3.5. Aastane tootmis maht 4. Loa andja andmed 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2. Registrikood 70008658 4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/17
Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Käitis asub Pärnu linna kirde piiril Rääma raba vahetus läheduses. Asukoht on soodne eelkõige valdavaid tuule suundasid silmas pidades. Tabel 3. Käitise tegevus Jaam varustab nii kaugküttevõrku soojusega kui ka lähedalasuvaid tööstuskliente vajaliku auruga. Jaam on Pärnu linna kaugküttesüsteemi põhivarustaja. Põhijaama kõrval on ka abikatlamaja, mida kasutatakse põhikatla käivitamiseks, samuti on abikatlamaja kasutusel põhikatlamaja seisaku ajal või tarbimise tipukoormusel. Toodetud elektrienergia tarnitakse Elering AS kuuluvasse põhivõrku M etsakombinaadi alajaama kaudu Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available T echniques for Large Combustion Plants T ootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad Põlemisjäägid Veereostus Lendtuhk püütakse teisest ning kolmandast suitsukäigust ja kottfiltrist ja ladustatakse 200 m3 mahuga lendtuha silosse. Koldetuhk sõelutakse ja põlemisräbu kogutakse koldetuha konteinerisse, aga liiv suunatakse tagasi koldesse. Nii kolde- kui ka lendtuhk antakse üle vastavat litsentsi omavale firmale T ahkete osakeste püüdmiseks kütuse vastuvõtualalt ja territooriumi asfalteeritud pindadelt kogutud sadeveed läbivad settebasseini ja suunatakse järelpuhastuseks Pärnu linna puhastile PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Soovitav on põlemisjääkide taaskasutus nende prügilasse ladestamise asemel: teetammide ehitus, ammendatud soode täitmine jne BREF 5.5.15 lk 342 Reostunud sade-, lekke- ja pesuveed puhastatakse muda- ja õlipüüdjas. BREF 5.5.14 lk 341; tabel 5.35 PVT jrk nr(d) Vastavusmärge 2/17
Veereostus Võimaliku õlireostusega veed puhastatakse õlipüüdjas ja suunatakse järelpuhastuseks Pärnu linna puhastile Heitmed HF ja HCl heite kontrollimine. HF ja HCl piirväärtus puidu ja turba kasutamisel on <25 mg/nm3 Heitmed Heitmed Heitmed Heitmed Süsinikoksiidi heite vähendamine pideva põlemisprotsessi monitooringuga, kaasaegse lahendusega kolle, põlemisprotsessi juhtimine täisautomaatne Lämmastikoksiidide heite vähendamine keevkihtkolde kasutamisega, ammoniaakvee lisamine suitsugaasidele (SNCR) Vääveldioksiidi heite vähendamine turba ja puiduhakke koospõletamisega, vajadusel naatriumbikarbonaadi (NaHCO3) lisamine enne kottfiltrit T ahkete osakeste ja raskmetallide püüdmiseks kasutatakse kottfiltrit. Reostunud sade-, lekke- ja pesuveed puhastatakse muda- ja õlipüüdjas. BREF 5.5.14 lk 341; tabel 5.35 Vajadusel aluse pritsimine suitsugaasidesse BREF 5.5.10 lk 341 50-250 mg/nm3 CO emissiooni vähendamine: täieliku põlemise tagamine hea kolde ehitusega, pidev monitooring ja hooldus. Optimaalne NOx minimeerimise süsteem vähendab ka CO heidet. BREF 5.5.9, lk 340 Keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 48 "Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded" kohaselt kehtib biomassi ja turba põletamisel 50-100 MW põletusseadmetes NOx heite piirväärtus 300 mg/nm3 Keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 48 "Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded" kohaselt kehtib biomassi ja turba põletamisel üle 50 MW põletusseadmetes SO2 heite piirväärtus biomassi puhul 200 mg/nm3 ning turba puhul 300 mg/nm3 Keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 48 "Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded" kohaselt kehtib biomassi ja turba põletamisel 50-100 MW põletusseadmetes tahkete osakeste heite piirväärtus 30 mg/nm3 NOx emissiooni vähendamine: kütuse põletamine keevkihtmeetodil, lisandite (ammoniaak või karbamiid) lisamine koldesse, õhu ühtlane jaotus, suitsugaaside retsirkulatsioon. BREF 5.5.8 lk 339, 340, tabel 5.34 Vääveldioksiidi heite vähendamine turba ja puiduhakke koospõletamisega, vajadusel lubjakivi lisamine enne kottfiltrit. BREF 5.5.7 lk 336-338; tabel 5.33 Kott- või elektrostaatilise filtri kasutamine BREF 5.5.5, 5.5.6 lk 335, 336, tabel 5.32 Soojuse tootmine Soojuse ja elektri koostootmisjaam. Soojuse- ja elektrienergia koostootmisjaam. BREF 5.5.4 lk 334, 335 T ahke kütuse põletustehnoloogia T ahke kütuse põletustehnoloogia T ahke kütuse eeltöötlus T ahke kütuse eeltöötlus Põlemisprotsessi juhtimine ja kontroll täisautomaatne Automaatne arvutipõhine põlemisprotsessi juhtimine ja jälgimine. BREF 5.5.3 lk 334 Keevkihtkoldesse juhitakse kütus ja inertmaterjal (liiv) tigukonveieriga. 0,8 meetri paksune keevkiht tekib õhu puhumisel läbi põhjaresti. Biomassi ja turba põletamisel kasutada keevkihttehnoloogiat. BREF 5.5.3 lk 334 Kütuse sõelumine ja suurte tükkide purustamine Kasutatava kütuse homogeensuse tagamine. BREF 5.5.2 lk 334 Nii hakkepuit kui ka freesturvas läbivad elektromagnetilise metallieemaldaja ja ketassõela 3/17 Kasutatava kütuse homogeensuse tagamine. BREF 5.5.2 lk 334
Ammoniaakvee vastuvõtt ja ladustamine T ahkekütuse transport, mahalaadimine, ladustamine ja transport katlasse T ahkekütuse transport, mahalaadimine, ladustamine ja transport katlasse T ahkekütuse transport, mahalaadimine, ladustamine ja transport katlasse T ahkekütuse transport, mahalaadimine, ladustamine ja transport katlasse T ahkekütuse transport, mahalaadimine, ladustamine ja transport katlasse Ammoniaakvee vastuvõtu- ja mahalaadimisplats on valatud spetsiaalse betooniseguga, kanalisatsiooniühendus normaalselt suletud, mahuti ohutusvannis Kõik kütuse vastuvõtu, ladustamise ja transpordiseadmed on varustatud tuleohudetektoriga koos uputava tulekustutussüsteemiga Ammoniaakvee kasutamine on keskkonnale ohutum. BREF lk 333 T uleohu signalisatsioon ladustus- ja vastuvõtuhoonetes. BREF lk. 333 Kütuse vastuvõtualalt kogutud sadevesi läbib settebasseini Reostunud sadevete setitamine. BREF lk 333 Hakkpuidu transport toimub kinniste kuni 90 m3 poolhaagisautodega. Mahalaadimiseks on autod varustatud liikuvate põhjadega. Kõik autod kaalutakse enne ja pärast kütuse mahalaadimist. Hakkpuidu vastuvõtt toimub katusega hoones, mille üks külg on avatud. Peale mahalaadimist transporditakse kütus kinnises kraapkonveieris sõelumishoonesse, kus eraldatakse kütusest võimalikud metallosad ja purustatakse suuremad tükid, oksad ja kännud. Sõelumisele järgneb ladustamine 3000 m3 mahuga betoonsilos. Silost transporditakse kütus kinnise kraapkonveieriga katla päevasilosse ja sealt edasi tigukonveieriga katlasse. Kasutatavad seadmed ja lahendused peavad tagama minimaalse tolmuheite. BREF lk 333 T arnitava freesturba niiskus 36-54 % (keskmine 42,9%) T urba niiskusesisaldus vähemalt 40% BREF lk 333 Freesturba transport toimub kinniste kuni 90 m3 poolhaagisautodega. Mahalaadimiseks on autod varustatud liikuvate põhjadega. Kõik autod kaalutakse enne ja pärast kütuse mahalaadimist. Freesturba vastuvõtt toimub kinnises, õhukardinatega varustatud vastuvõtuhoones. Hoones on kesktolmuimeja, mis kütuse mahalaadimise ajal tekkiva tolmu tolmukonteinerisse imeb. Juhtimine, arvestus Ettevõtte juhtimissüsteem vastab standardite ISO 9001:2000, ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 nõuetele Peale mahalaadimist transporditakse kütus kinnises kraapkonveieris sõelumishoonesse, kus eraldatakse kütusest võimalikud metallosad ja purustatakse suuremad oksad ja kännud. Sõelumisele järgneb ladustamine 3000 m3 mahuga betoonsilos. Silost transporditakse kütus kinnise kraapkonveieriga katla päevasilosse ja sealt edasi tigukonveieriga katlasse. Kasutatavad seadmed ja lahendused tagavad minimaalse tolmuheite BREF lk 333 Ettevõtte juhtimissüsteem vastab sertifitseeritud juhtimissüsteemile. BREF lk154 Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 4/17
Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine Müra vältimine või vähendamine Pinna- ja põhjavee kaitse PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Õhuheitmete vähendamine Suitsugaaside puhastamiseks kottfilter Vastab Koheselt Müra vähendamine jaamahoones ja ümbruskonnas Isolatsioon ja helikindlad ruumid Vastab Koheselt Pinnase võimaliku reostuse vältimine, avarii korral kiire reostuse kogumine Avarii korral tegevusplaani rakendamine Vastab Koheselt Pinnase kaitse Lekete ja avariide vältimine Korralik tehnohooldus Vastab Koheselt Reovee tekke vähendamine Vee säästlik kasutamine Vastab Koheselt Jäätmete kõrvaldamine Jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale firmale Jäätmetekke minimeerimine Puidu- ja turbajäätmete taaskasutus Energia ja kütuse tõhus kasutamine Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Mittesobilike (liiga suurte) puidu- ja turbatükkide purustamine Vastab Koheselt Vastab Koheselt Koostootmisjaamal on kõrge kasutegur Koostootmisjaam Vastab Koheselt Latentse soojuse kasutamine suitsugaasidest Suitsugaasidest veeauru kondenseerimine Vastab Koheselt Suitsugaaside puhastamine Kottfilter, NaHCO3 ja ammoniaakvee kasutamine Vee säästlik kasutamine Vee korduvkasutamine T äpse arvestuse pidamine kasutatavate koguste üle Abimaterjalide säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine T ööks vajaliku minimaalse koguse kasutamine T äpse arvestuse pidamine kasutatavate koguste üle Vastab Koheselt Vastab Koheselt Vastab Koheselt Optimaalse koguse kasutamine Automaatne doseerimine Vastab Koheselt T oorme säästlik kasutamine Koostootmisjaamal on kõrge kasutegur Keevkihtkolle, elektri ja soojuse koostootmine Vastab Koheselt Meetme rakendamise tähtaeg Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine 5/17
Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN Nimetus kaubakood Abimaterjalid 28363000 Naatriumbikarbonaat (NaHCO3) Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Kottides 5 60 m³ Heitgaaside puhastamine 1 900 m³/a Abimaterjalid 250100 Sool (NaCl) Kottides 4 4.50 m³ Veepuhastus 15 m³/a Abimaterjalid 25051000 Liiv Silo 3 40 m³ Keevkihtkolde täitematerjal 1 300 m³/a T oore 27030000 Freesturvas Silo 2 1 000 t Soojuse ja energia tootmine 180 000 t/a 0,0003 T oore 44011000 Puiduhake Silo 1 1 005 t Soojuse ja energia tootmine 97 000 t/a 0,0004 Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus kaubakood Abimaterjalid 28142000 Ammoniaagi vesilahus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik Tootmis protsess Mahuti 7 50 m³ Suitsugaaside puhastus Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohukate gooria 1 600 m³/a Ammoniaak 7664-41-7 Väga tuleohtlik Abimaterjalid 28151200 Naatriumalus Mahuti 8 15 m³ Vee 60 m³/a Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 Sööbiv 80 ettevalmistus Abimaterjalid 28070000 Väävelhape Mahuti 6 15 m³ Vee 40 m³/a Väävelhape 7664-93-9 Sööbiv 96 ettevalmistus T oore 27111100 Maagaas Ei säilitata Stardi-, tugija abikütus 3 320 000 m³/a Metaan 74-82-8 Eriti tuleohtlik Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % 25 98 Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine 6/17
Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti T üüp Terasest kemikaalide mahuti Terasest kemikaalide mahuti Terasest kemikaalide mahuti Maht Kasutusele võtmise kuupäev Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta 50 1.12.10 Ammoniaagi vesilahus Kuulub tehnilise järelvalve kontrolli alla 15 1.12.10 Naatriumalus Ei kuulu tehnilise järelvalve pädevusse 15 1.12.10 Väävelhape Ei kuulu tehnilise järelvalve pädevusse Andmed hoolduse kohta Üks kord aastas plaanilise remondi käigus Üks kord aastas plaanilise remondi käigus Üks kord aastas plaanilise remondi käigus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr. plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust Kaugus veekogudest 7 7,5 1,62 1,39 8 10 1,62 1,39 6 10 1,62 1,39 Kaugus puurkaevudest Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 7/17
Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused Tabel 16. Äkkheide vette Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed 8/17
Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0.039 tonni 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.048 tonni 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.012 tonni 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.014 tonni 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.029 tonni 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.001 tonni 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.01 tonni 124-38-9 Süsinikdioksiid 231 702.507 tonni VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 216.478 tonni PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 22.30 tonni 7446-09-5 Vääveldioksiid 947.758 tonni 630-08-0 Süsinikmonooksiid 341.674 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 453.175 tonni Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 9/17
Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) 2 Abikatla korsten VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.023 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.338 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.338 1 Põhikatla korsten 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0.002 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.002 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.001 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.001 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.783 7446-09-5 Vääveldioksiid 33.347 630-08-0 Süsinikmonooksiid 11.77 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 15.693 Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite allika nr plaanil või kaardil T egevusala või tehnoloogia protsess/osakond; tsehh, tehnoloogiaseade Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine 1 Põhikatel Kottfilter 1 Pidev 99 CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, % Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Kirjeldus Kord 3 aasta jooksul teostada mõõtmised korstnast välisõhku suunatavate HF ja HCl kontsentratsioonide (mg/nm3) määramiseks. Esimesed mõõtmised teostada ja andmed esitada Keskkonnaametile hiljemalt 2019. a lõpuks. Pidevalt seiratakse NOX, SO2, Co ja tahkete osakeste heitkoguseid. Keskkonnaametile esitada kord kvartalis koos keskkonnatasude deklaratsioonidega andmed nende ainete heitkoguste kohta (g/s ja t/a). Kord kvartalis esitada Keskkonnaametile andmed välisõhku suunatud SO2, NOx ja tahkete osakeste ööpäeva keskmiste heitkoguste (mg/nm3) kohta. Saadud tulemusi võrrelda keskkonnaministri 28.06.2013 määruses nr 48 "Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded" sätestatud heite piirväärtustega. Seiresagedus Seire tähtaeg Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis 31.12.2019 10/17
Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik T ekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t/a 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 0.05 20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 16 07 08* - Õli sisaldavad jäätmed 1 16 05 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud 0.20 13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0.10 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 30 15 01 03 - Puitpakendid 1 T onni põhitoodangu kohta 13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 1 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.10 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 10 10 01 24 - Keevkihtkatelde liiv 1 300 10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed) 10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk 8 610 0.10 t/a 1 650 Kogumine Vedu T aaskasutamine Toimingu kood Kogus (t/a) Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 11/17
Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Arvestus ja aruandlus Jäätmete üleandmine Jäätmete kogumine ja vedu (vajadusel) T uleb pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud, vaheladustatud või veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üle andmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse ning veomooduste kohta. Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Vedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud käitluskohta. T agada vastav väljaõpe töötajale, kelle tööst sõltub oluliselt keskkonnareostustest hoidumine ja kinnitada vastutavad isikud haldusobjektidele. Informeerimine Ettevõte on kohustatud oma tegevuses juhinduma jäätmeseadusest ja sellest lähtuvatest õigusaktidest. Kirjeldus T ranspordivahendid läbinud nõutava tehnilise kontrolli. Olulistest tehtavatest muudatustest taotluses esitatud ja käesolevas loas kinnitatud andmetes tuleb teatada kirjalikult loa andjale hiljemalt 14 päeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Rakendamine Regulaarne Pidev Pidev Pidev Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik 12/17
Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine 13/17
Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Kütuse nimetus Vedeldatud maagaas (LNG) KN kood Väävel % Tuhk % Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Tootmisprotsessis Muu Kokku Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Energia tootmine, MWh/a Elekter Ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks Sisetranspordiks Omatarve Soojus ja aur 27111100 36 3 320 3 320 0 33 200 33 200 Puiduhake 440139 0.05 3 97 000 97 000 0 0 T ükkturvas 27030000 0.23 7.60 21 180 000 180 000 0.0003 20 000 172 000 192 000 2 500 249 500 252 000 Müük Kokku Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Elektrienergia ja kaugküttesoojuse tootmine Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Müük Kokku Omatarve Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang 20 000 500 20 500 2 500 2 500 0 Muu tarnija Kokku Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Tabel 45.1 Vibratsioon Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Müra allikas Müra allika L- EST97 koordinaadid Kütuse vastuvõtt, elektri tootmine X: Y: Müra tase tootmisterritoorimi piiril III kategooria Müra vähendamise kava või vajaduse puudumise põhjendus Käitise katsetusperioodil tellida Fortum Eesti AS poolt T ervisekaitseinspektsioonist mürataseme kontrollmõõtmine, mille alusel otsustatakse müra vähendavate meetmete täiendav kasutamine. Päevane tase (07:00-23:00) olemasolevatel aladel III kategooria Öine tase (23:00-07:00) olemasolevatel aladel III kategooria 14/17
Omaseire Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg Müra- ja vibratsiooni seire Müra mõõtmine jaama territooriumi elamute poolsel piiril 3 kuud peale jaama käivitamist ja kaebuste korral vastavate abinõude rakendamine Heitetekke seire Õhuheitmete pidevmõõtmine Regulaarne Jäätmekäitluskoha seire Tuhasilo täituvuse jälgimine Regulaarne Jäätmetekke seire Peetakse arvestust erinevat liiki jäätmete koguste kohta Regulaarne Tootmise seire Peetakse arvestust kütuse kasutamise ja toodangu kohta Regulaarne Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed 15/17
Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, Võimaliku tehnoloogiaprotsess avarii ohu kirjeldus Koostootmisjaama käitamine Koostootmisjaama käitamine Koostootmisjaama käitamine Koostootmisjaama käitamine Koostootmisjaama käitamine Koostootmisjaama käitamine Koostootmisjaama käitamine T ööõnnetused Elektrivarustuse katkemine. T ulekahju NH3 leke H2SO4 leke NaOH mahuti leke Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Fortum T ermest AS-il on olemas hädaolukorra lahendamise plaan, kus on kirjas võimalikud ohud, tegutsemine hädaolukordade korral ja evakuatsiooni skeemid. Elektrijaama seadmeid tarninud firmad annavad seadmete üleandmisel kaasa seadmete ohutu käitamise juhendid. Elektrivarustuse katkemisel auruturbiini generaatori seiskumise tõttu, lülitatakse elektritoide ümber Metsakombinaadi alajaamast varutoiteks ehitatud 10 kv kaablile. Elektrijaama ohutuks seiskamiseks ning hädaolukorras käitamiseks on paigaldatud diiselgeneraator. Arvutid ja muud juhtimis- ja jälgimisseadmed on varustatud sõltumatu toiteallikaga (UPS). Kütuse süttimisest kütuse laos, vastuvõtusõlmes või katla päevasilos annab teada tuletõrje signaalsüsteem, mille signaal jõuab nii elektrijaama juhtimissüsteemi kui ka automaatse häireedastussüsteemi kaudu Päästeteenistusse. T ulekahju likvideerimiseks kasutatakse auru- ja vee kustutussüsteeme. T ulekahjust elektrijaama muudes osades annavad teada samuti suitsu- või temperatuuriandurid ning tulekahju kustutatakse sprinklersüsteemi ja kantavate pulber- või CO2 kustutite abiga. Kantavate tulekustutitena kasutatakse 12 kg pulberkustuteid ja 6 kg süsihappegaasikustuteid. NH3 lekke korral tuleb spetsiaalriietuses ja kaitsevahenditega varustatud isikul sulgeda leke ning saastunud ala katta ja koristada spetsiaalse absorbendiga. Jäätmed panna spetsiaalsesse konteinerisse ja anda üle ohtlike jäätmete käitlejale. Neutraliseerimiseks sobib äädikhape. Ei oma bioakumulatsioonivõimet looduses. Nahale või silma sattumisel tuleb kannatanut uhtuda voolava veega kuni 15 minutit. NH3 avariide korral, kus töötajad on olnud ainega kaitsevahendita kokkupuutes (nahk, hingamisteed, alla neelamine) tuleb kohale kutsuda kiirabi. Väiksemate koguste lekke korral tuleb hape neutraliseerida ja selle võib rohke veega uhtuda kanalisatsiooni, suuremad kogused neutraliseerida sooda või lubjaga. Jäätmed katta saepuruga ning koguda konteinerisse. Väävelhappega kokkupuutunud kehaosad pesta rohke veega ja loputada söögisooda lahusega. Kannatanule anda hingata värsket õhku või hapnikku ning pöörduda arsti poole. Lekke korral tuleb esmalt peatad leke, kusjuures töötajad on täielikult kaitstud isikukaitsevahenditega: kummikud, keemiliselt püsivad kindad, täismask silmade ja näo kaitseks. Mahavalgunud vedelik tuleb absorbeerida liiva või turbaga ja koguda konteinerisse. Allesjäänud jäägid neutraliseerida lahjendatud happega. NaOH-ga reostatud koht tuleb pesta veega ja katta soodaga. Kogutud materjali tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid vastavalt kehtestatud seadusel. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) - Hädaolukorra tekkimisel rakendub õnnetuste ja avariide likvideerimise plaan - Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus - - - - - - Tabel 53. Tegevushälbed T egevushälbe liik T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede T ehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Katla seiskamine Vastavalt ekspluatatsiooni juhendile T ehnoloogiaseadmete töö alustamine Katla sissekütmine Kasutatakse maagaasi. Puhastusseadmete rikked Kottfiltri avarii Remondi ajaks jaam seisatatakse T ootmisseadmete rikked Katel, generaator Remondi ajaks jaam seisatatakse Puhastustööd Koostootmisjaama seadmed Võimusel kasutada kuivkoristust 16/17
Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Seadmed demonteeritada, trafo- ja määrdeõlid ning kemikaalide jäägid anda üle ohtlike jäätmete käitlejale, hooned lammutada või leida muu otstarve. Pinnasereostuse ilmnemisel tuleb see likvideerida vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt. Elektrijaama sulgemise vajadusel koostada Keskkonnaametile vastav sulgemiskava. Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus T eave avariide, õnnetuste, tulekahjude jms vahejuhtumite kohta Andmed välisõhku eralduvate saasteainete kohta T eavitada koheselt loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Järgneva viie tööpäeva jooksul esitada loa andjale selgitus toimunud vahejuhtumi ja selle tagajärgede likvideerimiseks rakendatud meetmete kohta. Kord kvartalis esitada andmed saasteainete heitkoguste kohta (t/kv, g/s ja mg/nm3) vastavalt tabelis 23 sätestatud nõuetele. Üks kord kvartalis Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpv Tabel 58. Kompleksloa lisad 17/17