IT praktikute Vabakond VII Üldkogu 2018.09.18
PÄEVAKAVA 13:00-13:10 Sissejuhatus 13:10-14:40 Väljatöötatud parimate praktikate esitlused Lepingute töörühm Olelusringi töörühm Teenuste töörühm 14:40-15:10 I arutelupaneel: töörühmade tulemuste rakendamisest 15:10-15:30 Kohvipaus 15:30-15:45 Avaliku ja erasektori koostöömudeli lähtekohtade tutvustus 15:45-16:40 II arutelupaneel: Avaliku ja erasektori koostöömudel 16:40-17:00 Päeva kokkuvõte
Sissejuhatus Agu Leinfeld ITL, Datel AS Siim Sikkut MKM
Developments for real gross value added, EU-28, 2006-2016 (2005 = 100)
Eesti majanduskasvu toetavad sektorid
IT sektori eesmärgid IKT mõjutab kogu elukorraldust Eestis Eesti on usaldusväärsete infoühiskonna teenuste kasutamisel maailmas nr 1 Eestis IKT kompetentsidega spetsialistide arvu kahekordistamine IKT lahenduste kasutuselevõtt annab fookusvaldkondades ½ lisandväärtuse kasvust
Vabakonna tööpõhimõtted Miks üldse vabakond? Sektori parimate praktikate väljatöötamisel öeldud inimeste isiklikke seisukohti ei refereerida isikuliselt Otsused tehakse konsensuse alusel Eesmärk: Win-Win-Win (riik-era-klient) Tulemid esitame võimalusel visuaalse mudeli või mallina Igal teemal vedaja nii riigi kui era poolelt
Vabakonna eesmärk ja taust Riigi ja ITL ühised ettevalmistused 2011.a lõpust ALGNE PIKAAJALINE EESMÄRK: tüki ostmiselt teenuste ostmisele üleminek ALGNE plaan: enne suurte muutuste kallale minekut vajalikud ühised kiiremad võidud, millelt edasi minna Mida oleme seni ühiselt ära teinud: Tüüplepingud (ajakohastatud + raam) Hankimise tavad (head tavad + olelusringi arvestamine) Strateegia ülevaated (mõjud ja seosed) Teenuste mudel (sõnavara, mudel + kvaliteet, head tavad)
Mitte aktiivsed Aktiivsed 2018 IT praktikute vabakonna seis ÜLDKOGU Korraldav Kogu Lepingud Olelusring Teenused Soodsaim lahendus Andme analüütika INFRA Suur Pilt Õigusloome
Ja läksime Küsimused peale ettekannet!
1) Tarkvaraarenduse tüüplepingud Lepingute töörühm Priit Lätt
Pikaajaline eesmärk Sektoriüleste IKT lepingute tüüptingimuste loomine, nende kasutuselevõtt ja ajakohasena hoidmine.
Tüüplepingute vajadus miks? Tüüpleping võimaldab tarkvaraarenduse projektides vajalikku paindlikkust ning hoiab ära äärmuslike lepingutingimuste dikteerimise hankija poolt (vähemkogenud hankijate puhul kahjuks sageli esinev probleem). Tüüpleping vähendab hankijate halduskoormust, vigu ja eksimusi. Tüüplepingu koostamisel on koondatud tarkvarahangete parimad tavad ning püütud leida lepingupoolte õiguste ja kohustuste vaheline optimaalne tasakaal. Ka riigihankeõiguse erialakirjanduses on hankelepingu tingimuste mõistlikkuse tagamiseks soovitatud kasutada hankelepingute sõlmimisel eelnevalt ettevalmistatud ja mõistlikel tingimustel koostatud tüüplepinguid.
2012 2013 2014 2015 2016 2018 Tüüplepingute teekaart TÜÜP- RAAMLEPING RIK, SMIT, RIA, RMIT, KEMIT ITL Soome tüüpleping (JIT) SISULINE TÖÖ SISULINE + JURIIDILINE TÖÖ LEVITAMINE + TEAVITUSTÖÖ Esimene tüüplepinguga riigihange TÜÜP- HANKELEPING TÜÜP- RAAMLEPINGU LOOMINE SEIRE / TEAVITUSTÖÖ / UUENDAMINE / Tüüplepingu laiem kasutuselevõtt
Tüüp-HANKELEPINGU ülesehitus ÜLDTINGIMUSED KODUKORD ERITINGIMUSED
Tagasiside ja kasutuskogemus hankelepingule Kasutamise tagasiside üldiselt positiivne. Olemasolevad lepingupõhjad käsitlesid puudulikult tarkvara arendust, st nii valdkonna- kui protsessispetsiifiliste punktide sätestamisel! Kasutamisaktiivsus on põhjendamatult madal. On ka neid, kes usuvad üksnes oma tüüplepingutesse. Raamlepingu vajadus suur osa tellimusi on raamhankena.
Tüüp-RAAMLEPINGU loomine Senine tüüp-hankeleping (projektileping) jääb endisel kujul alles sh uueneb ajas Lisandub tüüp-raamleping paks raamleping + õhukesed minihanked (hankelepingud) Go Live! 2018. a suvel
Tüüp-RAAMLEPINGU ülesehitus ÜLDTINGIMUSED KODUKORD HANKELEPING ehk minihange ERITINGIMUSED
Tüüp-RAAMLEPINGU dokumendid Leping Raamleping ja Hankeleping Raamleping Raamlepingu Eri- ja Üldtingimused koos lisadega Lepingu Eritingimused Lepingu Eritingimustes lepitakse kokku Lepingu Üldtingimustes või Kodukorras käsitlemata või Üldtingimusi või Kodukorda täpsustavates küsimustes. Pooled võivad Lepingu Eritingimustes kokku leppida ka erisusi Üldtingimustest, kuid nende puudumisel kohaldatakse Üldtingimusi. Lepingu Üldtingimused - Lepingu tekst, mida kohaldatakse lisaks Lepingu Eritingimustele. Hankeleping Raamlepingu raames sõlmitud leping
Olulisemad lepinguteemad Õigused ja kohustused Vastutus Skoobimuudatused Tööde vastuvõtmine Maksegraafik Intellektuaalomand Garantii
Baasprintsiibid Lepingupoolte õiguste ja kohustuste vahel peab olema mõistlik tasakaal ja lepingu eesmärki täidetakse poolte koostöös Toimiv projektiorganisatsioon Etapiviisiline realiseerimine ja muudatuste haldus Pooled saavad vastutada ainult enda valdusalas olevate kohustuste eest Õiguskaitsevahendite ja leppetrahvide kohaldamise mõistlikkus ja proportsionaalsus Eristatakse garantiitingimusi hooldus- ja reageerimisteenustele omastest tingimustest
LEPINGU ÜLDTINGIMUSED Mõisted Hankelepingute sõlmimise kord Lepingudokumentide ülesehitus ja prioriteetsus Tööde üleandmine ja vastuvõtmine (NB! Osaliselt ka Lepingu Eritingimustes) Garantii Lepingu maksumus ja arveldused Vastutus Konfidentsiaalsus ja andmekaitse Töötajate värbamise keeld Lepingu lõpetamise põhimõtted
KODUKORD Suhtlemist ja projekti elluviimist toetavad keskkonnad ja vahendid Üldine töökorraldus Projektiorganisatsioon Tellija ja täitja ülesanded tööprotsessis Tööprotsessi kirjeldus NB! Võrreldes tüüp-hankelepinuga, on Tööde üleandmine ja vastuvõtmine viidud Lepingu Üld- ja Eritingimustesse
Poolte andmed Lepingu ese, maksumus ja kehtivus Intellektuaalse omandi õigused Tööde üleandmine ja vastuvõtmine Leppetrahvide suurused
HANKELEPING Poolte andmed Hankelepingu ese Rahastamisallikas Hankelepingu maksumus ja arveldamise kord Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko Testimine Hankelepingu lisad: Tellija tellimus ja Tööde kirjeldus, projektiplaan, võtmeisikute andmed, keskkonnad jm
Mis edasi? Kas selliseid tüüplepinguid on vaja? Kas tüüplepingud on oluline juhendmaterjal või hakatakse neid ka üks-ühele kasutama? Kuhu poole sektor liikumas on? Kas täiendada riigihangete seadust (kohustus kasutada tüüplepinguid või lepingu olulised põhimõtted)?
Mis edasi? ITL on teinud ettepaneku muuta tüüplepingu kasutamine kohustuslikuks. Tüüplepingute kohustuslikkuse praktika on kasutusel mitmetes EL-i liikmesriikides (nt Prantsusmaa, Ühendkuningriigid ja Saksamaa). Eestis puudub seadusjärgne nõue tüüplepinguid kasutada. Kui RahMin/Riigikogu ei ole nõus muutma tüüptingimusi kohustuslikuks, on ITL teinud alternatiivse ettepaneku täiendada RHS-i hankelepingu oluliste põhimõtete ja tingimustega, millega hankija peab hankelepingut koostades arvestama. Sarnane lahendus on võetud kasutusele majandus- ja taristuministri 12.03.2015 määruses nr 21 Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord, 4. peatükk; samuti majandus- ja taristuministri 15.04.2015 määruses nr 31 Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord, 4. peatükk.
Töörühma liikmed Anneli Laurits (Maanteeamet) Ingrid Puurvee (SMIT) Jaan Oruaas Kaido Heinsalu (Tieto Estonia) Kati Vellak (CGI Eesti AS) Laura Kask (MKM) Margus Reitalu (RMIT) Merilin Kasesalu (Telia Eesti) Priit Lätt (PwC Legal Baltics) Ja varasemast veel mitmeid teisi!
Materjalid > Tarkvaraarenduse tüüpleping IT-praktikute wiki algallikas, alati ajakohane versioon https://itpraktikud.eesti.ee/dokuwiki/doku.php?id=itari:toogrupid:erasektor:start Tüüp-raamleping on veel versioonis 0.9 ning avalikult kättesaadav pole
2) OLELUSRINGI TÖÖRÜHM Olelusringi kulude arvestamine tarkvaralahenduste hankimisel Hanke juhendmaterjali ülevaade Kaido Heinsalu
TARKVARALAHENDUSE OLELUSRING Tarkvaralahenduse eluiga selle loomisest kuni kasutuse lõpuni. (tarkvaralahenduse elukaar) Tarkvaralahendus tarkvaraline lahendus, -toode või -teenus või nende terviklik kooslus.
OLELUSRINGI TÖÖRÜHM Töörühma eesmärgid Suuta näha tarkvaralahenduse kogukulu selle eluea jooksul. Aidata kaasa soodsaimate valikute leidmisele elukaare kontekstis. Teha võrreldavaks teenuse, toote ja ka ressursi hankimise valikud.
KOGUKULU TEADVUSTAMINE ⅓ kuludest - esialgne investeering (tingl. hankimine) ⅔ kuludest - käitlus, haldamine, hooldus
OLELUSRINGI ARVESTAMISE KOHUSTUSLIKKUS Riigihangete seadus sätestab alates aastast 2018 tarkvara arendusteenuste hankimisel olelusringi kulude arvestamise või arvestamata jätmise põhjendamise kohustuse.
OLELUSRINGI JUHENDMATERJAL Töörühm koostöös Rahandusministeeriumiga töötas välja olelusringi arvestamise juhendi. Juhenddokument Olelusringi kulude arvestamine tarkvaralahenduste hankimisel Lisa 1 Olelusringi arvutamise näitlik tabel Lisa 2 IT-lahenduste ja teenuste kulukomponendid ehk olelusringi kontrollnimekiri https://itpraktikud.eesti.ee/dokuwiki/doku.php?id=itari:toogrupid:erase ktor:start
OLELUSRINGI MÄÄRATLUS RIIGIHANKES Lepingu olelusring ühe konkreetse riigihanke lepinguga kaetud periood tarkvaralahenduse elukaarest.
MILLAL OLELUSRINGI ARVESTADA? Uute tarkvaralahenduste hankimisel Olemasolevate tarkvaralahenduste väljavahetamisel. Olemasoleva tarkvaralahenduste jätkuhankel. Jätkuhanke ettevalmistamisel peab Hankija veenduma, et jätkuhanke nõuded ei piiraks põhjendamatult võimalike alternatiivlahenduste pakkumist.
OLELUSRINGI HANKE SKOOP Tarkvaralahenduse hankimisel peab olema kaetud kogu elukaar: 1. Tarkvaralahenduse juurutus ja kasutuselevõtt sh kasutajate ja administraatorite koolitus 2. Tarkvaralahenduse kasutus ja käitlus sh sh majutus, hooldus, täiendarendused ja kasutajatugi 3. Tarkvaralahenduse lepinguperioodi lõpetamine ja uue hanke planeerimine, mis võib sisaldada: teenusepakkuja vahetust (teenuse ülemineku protsess, sh garantiiga seonduv) tarkvaralahenduse vahetust (sh andmete migratsioon olemasolevast uude lahendusse)
ÜLDPÕHIMÕTTED OLELUSRINGI ARVESTAMISEL Eeltöö ning turu-uuringu olulisus. Tellija ülesanne on enne hanget teha eeltöö selgitamaks välja, kas ja millisel kujul tema vajadusele vastavaid lahendusi turul leidub (võib tähendada eelanalüüsi või turu-uuringu hanget). Kogu elukaare kulude ülevaate omamine. Ära hangi ühte ehituskivi kui puudub ülevaade kogu lahenduse elukaare kuludest. Hankija peab enne hanget jõudma üldisele arusaamisele, kas tema ärivajaduse katteks on turul olemas standardlahendusi (sh täisteenus) või on tegemist pigem spetsiaaltarkvara hankimisega. Kirjelda ärivajadust ning eesmärki ja väldi põhjendamatute funktsionaalsete ja/või tehniliste nõuete ettekirjutamist.
ÜLDPÕHIMÕTTED OLELUSRINGI ARVESTAMISEL Hankija hangib töötava tarkvaralahenduse koos kõigi selle tööks ja toimimiseks vajalike komponentide ja lisateenustega (N: hooldus, koolitused jmt). Olemasolevate komponentide kasutamise põhjendamise vajadus. Hankija ei piiritle põhjendamatult pakutava lahenduse vormi (erilahendus, täisteenus, litsentsid vmt). Hankija põhjendab riigihanke alusdokumentides selgelt kõiki pakkumustele seatud kitsendusi.
ÜLDPÕHIMÕTTED OLELUSRINGI ARVESTAMISEL Hinnakomponent hindamisel on Lepingu olelusringi kogumaksumus. Lepinguperioodist väljapoole jääva perioodi hinnastamist hankija hankes ei küsi.
VALIK OLELUSRINGI KULUKOMPONENTE Litsentsid Keskkondade install ja ülesseadmine Baastarkvarade ja baasplatvormide versioonivahetused/uuendused Juurutamine ja tarkvaraarendus (sh tarkvara loomine, seasitamine, kohandamine) Tarnete (reliiside) paigaldamine Andmete migratsioon Koolitused Reageerimistasu ja tugiteenus (hooldus ja tugiteenus) Riistvara (rent/väljaost) Halduskulud (sh riistvara rent, taristu tööshoidmine (sh võrk), taristu ja baastarkvara turvauuendused, maintenance, administreerimine jmt) Muud kulud
AKTIIVSEMAD TÖÖRÜHMA LIIKMED LÄBI AASTATE Annika Rokk Evelin Karindi-Kask Kaido Heinsalu Kairi Tammik Kalev Pihl Karoli Niilus Kristel Mesilane Kätlin Šahmatova; Liisa Lukin Maarja-Viorika Paavel Margus Püüa Mario Sõrm Marko Arula Mart Mäe Pirje Petter Toomas Turk Urmas Järg Töörühma üldise meililistiga liitujatel palun endast märku anda kaido.heinsalu@tieto.com
KONTAKTID ja MATERJALID Kaido Heinsalu (ITL-i esindaja) kaido.heinsalu@tieto.com 53 41 5394 Margus Püüa (Riigi esindaja) Margus.Pyya@smit.ee 509 3049 Rahandusministeeriumi kontakt: Estella Põllu estella.pollu@fin.ee; 6113435 Materjalid: https://itpraktikud.eesti.ee/dokuwiki/doku.php?id=itari:toogrupid:erasektor:start Tagasiside olelusringi materjalile on väga teretulnud!
3) Teenuste töörühm Pikaajaline EESMÄRK: Eesti avalike teenuste väärtuspõhisele toimimisele kaasaaitamine Janek Rozov Agu Leinfeld
2014-2015 MKM, KuM, HTM, MeM, SiM, HITSA Teenuste töörühm 2016 Teenuste omanikud Teenuste kataloog 2017 TKTA Määrus -> Avalike teenuste nõukogu ATN on loodud 2018 IIIKV 2018 IIPA Kliendile väärtusloomist mõõdetakse! Datel AS, Tieto Estonia MUDELI VÄLJA TÖÖTAMIN E EESMÄRKIDE JA KVALITEEDI MÕÕDIKUTE MUDEL RAKENDAMINE Eksperdid: Danske Pank, RIA, IT Kolledž Eesti avalike teenuste osutamise mudel vers 1.0 Eesti avalike teenuste kvaliteedi metoodika vers 1.8.1 Hea kasutuskogemusega avalike teenuste kujundamise tavad vers 2.0
Avalike teenuste osutamise mudel 2016 Teenuse tarbija Teenuse osutaja Siseteenuse osutaja? KVALITEET? Kohustus Roll Huvi 2017-2018 Väärtus Partner (läbi hangete)
Üldkogus kokkulepitud eesmärgid 2018: Kokku leppida teenuse kvaliteedi mõiste (kommunikatsioon, teavitus, tagasiside kogumine on osa kvaliteedi näitajatest). Koostada teenuste kvaliteedimõõdikute metoodika (sh, kelle jaoks kvaliteeti mõõdetakse). Luua teenuste sihtrühmade kirjeldused (kliendi tüüp/profiil) kas on vaja täiendada (klient, ettevõte, amet)? Kuidas see sobib meie mudelisse? Läbi kvaliteedi hindamise ja väärtusloomise? Teekaart (Roadmap) rakendamiseks. Arutamisel on teenuste peakoordinaatorite võrgustiku tellimus: Teenuste dekomponeerimise näited.
Hea kasutuskogemusega avalike teenuste kujundamise tavad Teenuste töörühm 2018 IIIKV
Win win win Kodanik saab hea kasutuskogemuse kokkupuutes avalike teenustega, riik on üks ja tervik teenuste osutamisel. Riik saab rahulolevamad kliendid, parema koostöö partneritega, vahendite mõistlikum kasutamine, uhkus töö üle mida tehakse. Erasektor motiveerivamad ülesanded, rahulolevad kliendid, valdkonna teadmine, võimaluse eksportida tervik lahendusi.
Head tavad sisaldavad (miks ja mida) Mis on teenus? Millised võivad olla kliendid ning kuidas nad erinevad? Milline on teenuse osutamise mudel? Millised on hea teenuse kavandamise olulised eeldused? Milline teenus on kliendi arvates kvaliteetne? Milliseid kvaliteedi tasandeid veel vaadelda saab lisaks kliendi vaatele? Milline organisatsiooni korraldus aitab jõuda kvaliteetse teenuseni? Kuidas aru saada, kui kvaliteetselt teenust osutatakse?
Milline teenus on kliendi arvates kvaliteetne? Väga halb Minimaalne baastase ok Kvaliteet Väga hea Nähtamatu Vahetult tajutav Rahulolematuse ärahoidmine On kättesaadav Eri kanalites Leitav, info olemas Tagasiside Sisse suunatud 1. Mõõdetav 2. Detailne Kättesaadav, asjad ajatud Välja suunatud Ootused ületatud Mugav Proaktiivne Võrdlus analoogiga Organisatsiooni ülene Inimlik Ootus juhitud 1. Hinnanguline 2. Extra MILE- Tunne, et tehti midagi enamat
Heade tavade lisad näited kuidas kirjeldada Teenuste kvaliteedi maatriks Ühiskondlik väärtus Makrotasand (5 aasta vaade) Lubadus kliendile (SLA) Mesotasand (1 aasta vaade) Org sisene kvaliteedi süsteem mikrotasand (arendustsükli vaade) Nanotasand (nt IT teenuse SLAd, OLAd jne) Link dokumendile
Heade tavade lisad Tava; TERE; TKTA Juhend Kvaliteedi tase 1 Tase 2 Tase 3 Tavad Ühiskondlik tasand (makro) nt 5 aasta vaade Lubadus kliendile SLA (meso) 1 aasta vaade TERE TKTA Tulemusvaldkond (TUV) Programm Meede & programmi tegevus Org sisene KPId Arendustsükli vaade Avalik teenus Teenuse tegevus Ressursid (sh maksumus) Kliendi kontaktiga seotud teenus Osutamiste arv, rahulolu, maksumus, aeg Tavad: Hea kasutuskogemusega avalike teenuste kujundamise tavad TERE: Tegevuspõhine riigieelarve TKTA: Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused määrus
Juhend Kvaliteedi tase 1 Tase 2 Tase 3 Tavad Ühiskondlik tasand (makro) nt 5 aasta vaade 1-2 Lubadus kliendile SLA (meso) 1 aasta vaade TERE TKTA Tavad TERE TKTA 3 Heade Tulemus- tavade Programm lisad Meede & Tava; Avalik teenus TERE; Teenuse tegevus TKTA valdkond (TUV) 1 2 programmi tegevus 3-4 5 6 Kliendi kontaktiga seotud teenus 1 Org sisene KPId arendustsükli vaade 4 Ressursid (sh maksumus) 7 Osutamiste arv, rahulolu, maksumus, aeg NÄIDE: Siseministeeriumi valitsemisala, Häirekeskuse teenus: Hädaabinumber 112 EESTI ELANIKKONNA TURVATUNNE: kiire ja asjatundlik hädaabi Siseturvalisus ja õigusruum Kindlam ja kiirem abi korraldamine Hädaabiteadet e menetlemine Baastase Tagame kiire hädaabi jõudmise abivajajani 7/24 üle Eesti (aja- ja geokaetus) Kvaliteet (ootuste ületamine): automaatne teavitus (e-call); SMS teavitus Hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus Hädaabiteadete vastuvõtmine ja töötlemine hädaabinumbril 112 2 Baastase 90% kõnedest on vastatud 10 sek jooksul; ohuhinnang 30 sek; abi väljas 1 minutiga. Kvaliteet (ootuste ületamine): kõnede järeleanalüüs, et ennetada võimalike tulevasi tõrkeid. Maksumus Arv: 1 148 040 Rahulolu 90% Maksumus- Aeg-
Kuidas edasi? 1) Kvaliteedi mõõtmine on ATNis töösse võetud August 18 Oktoober 18 Kuni August 2019 3) Teenuste mudeli töötoad valdkondadega September 18 November 18 Avalike teenuste nõukogu - ATN 2) ATNi kaudu praktiliselt valideeritud
Ettepanek töörühma järgmise perioodi tegevuste osas: Lõpetada aparaatlik lähenemine inimeste teenindamisel, kliendikeskse sousti all. Töörühma täiskoosseisuline tegevus peatada kuni 2019 sügis. Viia läbi MKMi eestvedamisel valdkondade teenuste kirjeldamise või muud sellised vajalikud töötoad (vastavalt kirjeldatud mudelile) kuni august 2019. Kaaluda töörühma käivitamise vajadust järgmisel Üldkogul 2019.
Paneeli küsimused? Kuidas edasi TERE, TKTA, Vabakogukond? Kuidas lõpetada aparaatlik lähenemine inimeste teenindamisel?
Täname töögrupi aktiivseid liikmeid Heiti Mering (Tieto Estonia) Erkki Jakobson (HTM) Liilia Kristal (MeM) Guido Leibur (ITK, - ekspert) Priit Raspel (ITK, TEHIK - ekspert) Urve Pastarus (RIA) Kirke Saar (Telia) Liis Getter Silberg (RIK)
Kontaktid: Janek Rozov (Riigi esindaja) E-mail: janek.rozov@mkm.ee Mobiil: + 372 5332 7965 teenusem6iste@mkm.ee Agu Leinfeld (ITL esindaja) E-mail: agu.leinfeld@datel.ee Mobiil: +372 511 7557 Link:
I PANEEL: Arutelu töörühmade tulemuste rakendamisest Margus Noormaa (RMIT) Katrin Reinhold (TEHIK) Andre Krull (Nortal AS) Priit Kongo (NetGroup AS) Jüri Jõema (ITL)
Kohvipaus
RIIGI JA ERA IKT sektori koostöömudel Agu Leinfeld ITL, Datel AS Siim Sikkut MKM
Alustasime üksteise ärakuulamisega Mida siis eri poole välja tõid?
Millised on ITL ootused riigile ja riigi IKT tellijatele?
Millega ITL ja selle liikmed tegelevad? 2017 aasta näitel: tegutses ITL-is 5 aktiivset töörühma ja nõukoda, kes kohtusid 46 korral, kokku oli 464 osalejat 53 liikmesettevõttest. rääkides kaasa ja tehes liiduna ettepanekuid, analüüsis ja andis ITL oma panuse vähemalt 25 õigusakti muudatusettepanekule, mis mõjutavad ITL-i liikmete tegevust. oli ITL ametlikult esindatud 26 riigiasutuste, partnerorganisatsioonide või koolide moodustatud komisjonides ja nõukogudes ITL näeb endal olulist rolli IKT sektori kujundajana, hariduse ja tööjõu kujundajana ning kogu Eesti majanduse arendajana
Ootame otsustes riigile* ja majandusele soodsamate mõjudega arvestamist, ehk riigikapitalismi vältimist Avalik sektori osaleb pakkujana (maksumaksja rahaga) turul, kus on pakkumine Avalik sektor maksumaksja rahaga hakkab konkurentsi takistama kokkulepet jätkusuutliku ning mõistliku riigi IKT valitsemise mudeliks Tegutsemismudelit, kus riigi asutused töötaks võimalusi mööda kaasa IKT sektori ja riigi majanduse arendamisele teadlikult Koos välja töötatud parimate praktikate rakendamist Tegelik partnerlus (sõltumata hankemudelist) olulisemate lepete osas ühetaolist käitumist kõigi IKT ja mitte IKT majade IT juhtimisel Sh lepete viimist ka mitte ITL liikmete ja kogu riigi IKT juhtimiseni
Tegemist on kokkuvõtetega erinevatest ilmingutest Väärtusahela taandareng: liigume sektori väiksema lisandväärtuse suunal Riigis isetegemise trendi kasvamine: riigikapitalismi süvenemine Kulude läbipaistmatus väärinfo tegelike hindade kohta Puudub järjepidev formaat sektori laia arendamise arutamiseks Koostöö on ebaefektiivne Vastastikkuse usalduse puudumine Praktikate liikumise piiratus valitsemisalade vahel, riikide vahel Koos kokku lepitud parimate praktikate ebapiisav rakendumine
Lokaalselt optimeerides põletame raha Ei mõisteta, et sama raha eest ise tehes vs sisse ostes on tegemist ühiskonnale väga erineva tootlikkuse mõjuga; Riigi IT majadel tellimuste mahtudel on Eesti IKT turgu kujundav jõud; Tugeva Tellija rolli on sageli täitmata. Energia suunatud tõestamisele ja dubleerimisele. Tegeliku vajaliku võimekuse arendamise asemel tegeletakse turul olevate võimekuste dubleerimisega; Riigi IT majad ei näe ennast riigi, IKT sektori ja majanduse arendajana; Teiste riigi majade kogemus ja rahvusvaheline kogemus ei tule oma majas tehes sama hästi sisse, kui konkurentsi olukorras
Riigi poole ootused
Riigi roll: olla kompetentne tellija ja kriitiliste süsteemide ülalhoidja Huvid: (Kulu)efektiivsus Töökindlad lahendused, mis on jätkusuutlikud Saada ekspertiisi juurde Et võetud töö ka ära tehakse ja hästi Valukohad koostöös Väikestele hangetele ei tulda pakkuma Ei süveneta hankesse Teenuse lahendus pole skaleeruv Teadmised ei püsi ettevõtetes Vendor lock-in sh koodi juba sissekirjutatult Teenuse pakkuja kaob ära
Aprill august 2018 arutelude tulemid Korraldavast Kogust
Avaliku ja erasektori koostöömudeli vahetulemid (1) Mille nimel me koostööd teeme? (MIKS) Eesmärk on pakkuda ühiselt parimat lahendust kliendile* Riik oma tellimustega kujundab IKT sektorit ja kogu Eesti majanduse arengut *(klient = inimene tänavalt või juriidiline isik kellele soovitakse tagada parim kasutuskogemus avalikust teenusest)
Avaliku ja erasektori koostöömudeli vahetulemid (2) Koostöö saavutamiseks peame oluliseks: (MIDA?) Saavutada töökorraldus, kus meeskond äripoole tellija ja IT inimestega töötab ühise tervikliku lõppeesmärgi nimel (parim lahendus kliendile) ja võimalikult varakult Et riik ei konkureeriks mõjuva põhjuseta erasektoriga ise asju ära tehes, kui erasektorist on pakkumise valmidus olemas Tagada partnerlus, st partnerite võrdsus ja jätkusuutlik suhe Arvestada koostöövormides nii riske kui ka võimalusi innovatsiooni teha Sõnastada ühiskonna tasemel suured probleemid, mis võimaldaks luua koostööklastreid Kokku lepitud tavasid ja töökorraldust ühiselt rakendada (mitte sahtlisse jätta) Olla üksteisega ausad ja avatud
II PANEEL: Avaliku ja erasektori koostöömudel Mehis Sihvart (RIK) Ragner Paevere (SMIT) Marko Arula (KEMIT) Kalev Pihl (SK ID Solutions AS) Urmas Kõlli (Datel AS) Raul Ennus (Helmes AS)
PÄEVA KOKKUVÕTE
Töörühmade ettepanekud järgmiseks perioodiks Lepingute ja tüüptingimuste töörühm: seirata olukorda, kuidas toimub kokkulepitud tüüp- ja raamlepingu kasutusele võtmine. Tagasiside asutustele tüüplepingute kasutamise kohta. Töörühm peatada kuni 2019 sügis. Olelusringi töörühm: seirata olukorda, kuidas toimub kokkulepitud olelusringi arvestamise kasutusele võtmine riigihangetes. Tagasiside asutustele olelusringi arvestuse kasutamise kohta. Töörühm peatada kuni 2019 sügis. Teenuste töörühm: asuda kirjeldama teenuseid ning viia läbi kirjeldamise töötoad. Töörühm peatada kuni 2019 sügis.
Uute teemade vajadus? Sektori koostöö näiteid teistest sektoritest: Eriala standardid nõuded, sertifitseerimine, parimad tehnilised praktikad Kvaliteedi märgid ja brändid Eriala seadusloome Eriala kvalifikatsiooni raamistikud Erialade ja hariduse arendamine Riigi esindamine rahvusvahelistes regulaatorites Sektoriülesed projektid klastrid, ühistegevus
KOKKUVÕTE: ainus aktiivne töörühm eelseisvaks aastaks on koostöömudeli töörühm. Teiste töörühmade käivitamise vajadust hinnata 2019. aasta Üldkogul.
Arutelu järgmise perioodi sammude osas
Korralduslikud teadaanded Töögruppidega liituda saab jooksvalt Tulemid ja info saadaval: https://itpraktikud.eesti.ee/dokuwiki/doku. php?id=itari:toogrupid:erasektor:start
Tänud aktiivselt osalemast! Kohtumiseni järgmisel Üldkogul 2019.aastal