2015 Aastaaruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal Aruanne Areng ja koostöö

2015 Aastaaruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal Aruanne Areng ja koostöö

3 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 1 6 Aastatuhande arengueesmärgid ja sihid edaspidiseks inimväärne elu kõigile kõikjal 2 8 Ühine töö tuleviku nimel 3 9 Tuleviku arengukoostöö kavandamine 10 tuste kava rakendamine 5 12 Kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv 6 13 Hea valitsemistava 7 1 Õigusemõistmise tugevdamine 8 15 Rahu ja stabiilsus 9 17 Strateegilised partnerlused 10 18 Solidaarsus ja Euroopa Komisjon Rahvusvaheline koostöö ja areng Rue de la Loi 175, B-108 Brüssel Faks: +32 (0)2 299 6 07 E-post: europeaid-info@ec.europa.eu Internet http://ec.europa.eu/europeaid/index_en.htm http://eeas.europa.eu/index_en.htm Aastaaruandega saab tutvuda internetis 23 Euroopa Liidu ametlikus keeles: http://ec.europa.eu/europeaid/multimedia/publications_en Inglisekeelsed paberkandjal aastaaruanded on kättesaadavad taotluse alusel (EuropeAid-INFOPOINT-PUBLICATIONS@ec.europa.eu). 11 19 Tulevikku vaadates 12 20 Finantslisad

2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 5 EESSÕNA VOLINIK NEVEN MIMICA Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik 201. aasta tähistas ettevalmistusi ja üleminekut rahvusvahelises koostöös ja arengus nii ülemaailmsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Mul oli hea meel võtta vastu Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri pakkumine asuda täitma Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku ametikohuseid ja liituda välisasjade volinike tugeva meeskonnaga, mida juhib Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini. Soovides jätkata oma eelkäija Andris Piebalgsi tööd, on minu eesmärgiks tagada, et Euroopa Liidul oleks jätkuvalt määrava tähtsusega roll arengukava edendamises ja pakkuda meie parterriikidele väga vajalikku arenguabi. 201. aastal võeti esimest korda kasutusele terve rida uusi arenguabi vahendeid seoses ELi mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 201 2020. Sildrahastamise abil tagati rahalise e jätkumine ja seega ka meie tegevuse jätkamine partnerriikides 10. Euroopa Arengufondi ja 2015. aasta märtsis jõustuva 11. Euroopa Arengufondi perioodi vahel. Abi andmise kavandamine on nüüd otsesemalt seotud partnerriikide endi poliitika ja strateegiaga, mis tõhustab rahastamise mõju. Käesolevas 201. aasta aruandes on kirjeldatud, kuidas on Euroopa Liit suutnud täita kohustust edendada ülemaailmselt tasandil oma põhiväärtusi - rahu, turvalisus, jätkusuutlik areng, vaesuse vähendamine ja inimõigused. Jätkati jõupingutusi seoses aastatuhande arengueesmärkide elluviimisega, et tagada parim edasiminek enne 2015. aasta lõpus saabuvat tähtaega, saavutades märkimisväärset edu sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid ja vaesuse vähendamine. Peale selle kasutati arenguabi mitmete kriisiolukordade lahendamiseks, näiteks Ebola viiruse puhangule reageerimiseks Lääne-Aafrikas. Käesolevale dokumendile lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatakse üksikasjalikum teave selle kohta, kuidas on Euroopa Liit 201. aastal täitnud oma kohustusi, andnud tulemuslikku abi ja viinud ellu oma geograafilisi ja temaatilisi programme. Esitatud materjal kujutab endast ülevaadet tööst, mida 201. aastal tegid tuhanded inimesed kogu maailmas ühise eesmärgiga muuta maailm kõikide jaoks paremaks paigaks. Meid ootavad jätkuvalt ees olulised väljakutsed, mis pakuvad innustust järgnevateks aastateks. Koos liikmesriikide poolt pakutava arenguabiga on Euroopa Liit jätkuvalt suurim arenguabi rahastaja maailmas. 201. aastal andis Euroopa Liit arenguabi eks 58,2 miljardit eurot. Seetõttu on Euroopa Liidul õnnestunud teha end hästi kuuldavaks rahvusvahelistel läbirääkimistel, mille tulemusena võeti vastu uus jätkusuutliku arengu kava 2030. aastani. Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni esindav isik pole vastutav järgneva teabe kasutamise eest. Kõik fotod EL, v.a: Esileht: Woraput/iStock; P3: Szefei/iStock; P6: Wildpixel/iStock, P11: Kevin Landwer-Johan/iStock; P1: pixelfusion3d/istock; P16: sansubba/istock; P17: Sean_Warren/iStock; P20: Oktay Ortakcioglu/istock Euroopa Liit, 2016 Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud. Kataloogimisandmed on esitatud väljaande lõpus. Kontseptsioon/trükieelne: Global Concept Consulting. Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2016 Trükitud Belgias, märts 2016 Trükitud ELi ökomärgisega paberile

6 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 7 1 Aastatuhande arengueesmärgid ja sihid edaspidiseks inimväärne elu kõigile kõikjal Euroopa Liit (EL) ja selle liikmesriigid olid 201. aastal taas maailma suurimad arenguabi andjad ning nad edendasid selliseid Euroopa põhiväärtusi nagu rahu, julgeolek, säästev areng, vaesuse vähendamine ja inimõigused kogu maailmas. EL jätkas tuste kava 1 esmatähtsate valdkondade, eelkõige inimõiguste, demokraatia ja muude hea valitsemistava põhiaspektide ning kaasava ja säästva majanduskasvu toetamist. 201. aastal töötas EL välja terviklikud lahendused, et tegeleda selliste suurte kriisidega nagu Ukraina konflikt, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaani kriisid, Daeshi (Isise) terroritegevus Lähis-Ida piirkonnas ja kaugemal ning Ebola viiruse puhang Lääne-Aafrikas. Komisjoni 201. aasta juuni teatises Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni 2 on esitatud ELi seisukoht rahvusvahelistel läbirääkimistel säästva arengu eesmärkide kui aastatuhande arengueesmärkide järelmeetme üle, milles kirjeldatakse peamisi põhimõtteid ja pakutakse välja esmatähtsad valdkonnad ja võimalikud sihid 2015. aasta järgse arengukava ja säästva arengu eesmärkidega seoses. Nõukogu toetas teatist 16. detsembril 201 3. Aastatuhande eesmärkide saavutamine Aastatuhande eesmärkide saavutamise tähtaja 2015. aasta lähenemisega kaasnesid suured edusammud nende täitmisel. Esimene eesmärk vähendada vaesust poole võrra saavutati edukalt viis aastat enne tähtaega, 2010. aastal. Samal aastal jõuti ka eesmärgini vähendada poole võrra nende inimeste osakaalu, kellel puudub juurdepääs puhtale joogiveele. Eesmärk vähendada nälga kannatavate inimeste arvu poole võrra on saavutatav, alatoidetud inimeste osakaal maailmas vähenes 1990. 1992. aasta 23,2 %lt 2010. 2012. aastal 1,9 %le. Aastatuhande eesmärk, et kogu maailma lapsed saaksid täies mahus alghariduse, on täidetud Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Ida-Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Euroopas ja Kesk-Aasias. Suuri edusamme on tehtud alghariduses soolise võrdõiguslikkuse tagamises, arenguriikides on poiste ja tüdrukute suhtarv kooli registreerimisel 97 %. ELi märkimisväärne on kiirendanud edasiminekut tervishoiuga seotud aastatuhande eesmärkide saavutamisel. 2012. aastaks oli alla viieaastaste laste suremus 1990. aastaga võrreldes peaaegu poole võrra väiksem. Samamoodi vähenes emade suremus 1990. 2013. aastal 5 % võrra. Ajavahemikul 2001 2012 kahanes uute HIVi nakatunute arv %. Tuberkuloosi haigestumiste ja sellest tulenevate surmade arv on vähenemas ja eesmärk vähendada selle levikut poole võrra on käega katsuda. Ka malaariaga seotud eesmärk saavutatakse täielikult, sest aastatel 2010 2012 vähenes malaariasse suremuse määr 2 %. 1 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/european-development-policy/agenda-change_en, COM(2011)637 final, 13.10.2011 2 COM(201) 335, 2.6.201. 3 http://www.consilium.europa.eu/en/workarea/downloadasset.aspx?id=0802190987

8 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 9 2 Ühine töö tuleviku nimel 3 Tuleviku arengukoostöö kavandamine EL ja selle liikmesriigid on endiselt maailma suurimad ametlikud arenguabi andjad. ELi ühine arenguabi summa ulatus 201. aastal 58,2 miljardi euroni, mis moodustab 0,2 % summaarsest kogurahvatulust. Ainuüksi ELi liikmesriikide arenguabi kogusumma küündis 201. aastal 56,1 miljardi euroni, mis moodustab 0,1 % summaarsest kogurahvatulust. Euroopa Komisjon jätkas 201. aastal arengu poliitilist ja rahalist toetamist kõikjal maailmas, eraldades välise arenguabi jaoks üle 9,9 miljardi euro, mis moodustab umbes 7 % ELi 201. aasta üldeelarvest. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatakse: Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid. ELi eristab rahvusvahelisel areenil see, et ta lisas poliitikavaldkondade arengusidususe oma esmasesse õigusesse. Junckeri komisjoni ametissenimetamisega 1. novembril 201 loodi uus töömeetod, mis kujutab endast poliitikavaldkondade seostatuse töövahendit. Komisjoni asepresidentide juhitavad pädevusvaldkondade klastrid soodustavad valdkondadevaheliste poliitikameetmete kujundamist, mis aitab tagada ELi arengukoostöö tõhusust suurendavat laiahaardelist lähenemist arengueesmärkidele. 201. aastal jätkas komisjon jõupingutusi poliitikavaldkondade arengusidususe suurendamiseks kõikidel tasanditel. 201. aasta alguses kogusid komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus esimest korda ühiselt delegatsioonidelt aruandeid poliitikavaldkondade arengusidususe kohta. 1 saadud aruannet hõlmasid 62 partnerriiki. Uus komisjon muutis ka volitusi ja nime. Arengu ja koostöö peadirektoraadist sai ülemaailmse arengukava arenemisega seoses rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO). Rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonna volinikuks nimetati Neven Mimica. Volinike välisteenistuse töörühm, mida juhatab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident Federica Mogherini, alustas korrapäraseid kohtumisi 201. aasta novembris. Töörühma liikmed on järgmiste valdkondade volinikud: rahvusvaheline koostöö ja areng, Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimised, kaubandus ning humanitaarabi ja kriisiohjamine. Sõltuvalt iga kohtumise päevakorrateemadest kutsutakse sinna ka muid volinikke. 201. aastal loodi ka Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR). See toimus pärast seda, kui Euroopa naabruspoliitika direktoraat viidi arengu ja koostöö peadirektoraadist üle endisesse laienemise peadirektoraati. 201. aasta oli perioodi 201 2020 mitmeaastase finantsraamistiku esimene aasta ja selle jooksul võeti vastu hulgaliselt mitmeaastaste näidisprogrammide dokumente, mis hõlmasid nii kahepoolseid riikliku ja u koostöö kui ka temaatilisi programme. Peaaegu kõikides partnerriikidega koostöö arendamist käsitlevates programmitöö dokumentides järgiti põhimõtet, et konkreetseid ELi riigipõhiseid strateegiadokumente enam eraldi ei koostata, vaid programmitöös osutatakse otseselt partnerriigi enda poliitikameetmetele ja strateegiatele. Programmitööd iseloomustas kooskõlas muutuste kavaga 5 suur valdkondlik rõhuasetus ELi abi mõju ja hallatavuse suurendamisele. 201. aasta aprillis Brüsselis peetud ELi-Aafrika tippkohtumisel anti uut hoogu ELi-Aafrika ühisstrateegiale 6 ja otsustati ELi-Aafrika partnerlust kooskõlas poliitiliste 51, mld EUR 6 rahastamisvahendit 201 2020 suunistega edasi viia. Ühises tegevuskavas ajavahemikuks 201 2017 kehtestatud prioriteete kajastati kohe ELi programmitöö protsessis, eelkõige seoses Euroopa Arengufondi raames tegutseva Aafrika rahutagamisrahastuga 7 ja vastloodud üleaafrikalise programmiga, 8 mis on arengukoostöö rahastamisvahendi 9 esimene kogu kontinenti hõlmav programm. Komisjon ja selle liikmesriigid jätkasid 201. aastal pingutusi arengukoostöö ühise kavandamise nimel. Protsessiga liiguti edasi 18 partnerriigis ning 1 partnerriigis 10 viidi ühise kavandamise dokumentide koostamine lõpuni. Enamik ühise kavandamisega hõlmatud riikidest kuuluvad kas vähem arenenud või väiksema keskmise sissetulekuga riikide hulka, rohkem kui pooled neist liigitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ebakindlateks riikideks. 201. aastal alustati ELi eelarvest rahastatava kuue uue välisrahastamisvahendi arengukoostöö rahastamisvahendi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, 11 ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ( II), 12 stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi, 13 demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi 1 ning partnerluse rahastamisvahendi 15 rakendamist. Uute vahendite näol on tegemist muutuste kava prioriteetide saavutamise meetmetega. Vahenditele eraldatakse ajavahemikuks 201 2020 kokku 51, miljardit eurot. ELi eelarvest väljapoole jääv 11. Euroopa Arengufond jõustus märtsis 2015 ning selle rahaliste vahendite maht on 30,5 miljardit eurot, mis on mõeldud koostööks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega 16. Kulukohustused on õiguslik lubadus kulutada raha teatud projektidele või lepingutele jne kas kulukohustuse võtmise aastal või hiljem. Maksete puhul räägitakse rahast, mis tuleb välja maksta kõnealuse aasta jooksul. 5 KOM(2011) 637 (lõplik), 13.10.2011. 6 https://ec.europa.eu/europeaid/regions/africa/continental-cooperation/joint-africa-eu-strategy_en 7 https://ec.europa.eu/europeaid/regions/africa/continental-cooperation/african-peace-facility_en 8 https://ec.europa.eu/europeaid/regions/africa/continental-cooperation/pan-african-programme_en 9 Määrus (EL) nr 233/201; ELT L 77, 15.3.201, lk. 10 Birma/Myanmar, Burundi, Ghana, Guatemala, Kambodža, Komoorid, Laos, Lõuna-Sudaan, Mali, Namiibia, Rwanda, Senegal, Togo ja Tšaad. 11 Määrus (EL) nr 232/201; ELT L 77, 15.3.201, lk 27. 12 Määrus (EL) nr 231/201; ELT L 77, 15.3.201, lk 11. 13 Määrus (EL) nr 230/201; ELT L 77, 15.3.201, lk 1. 1 Määrus (EL) nr 235/201; ELT L 77, 15.3.201, lk 85. 15 Määrus (EL) nr 23/201; ELT L 77, 15.3.201, lk 77. 16 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/txt/?uri=uriserv:r12102

10 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 11 tuste kava rakendamine Peamine abi ja arengu tõhususe tegevuskava raamistik on üleilmne tulemuslik arengukoostöö partnerlus, mis on vabatahtlik ja mitut sidusrühma hõlmav foorum. Üleilmse tulemusliku arengukoostöö partnerluse liikmete esimene kõrgetasemeline kohtumine peeti aprillis 201 Mexicos, kuhu tuli kokku tõeliselt mitmekesine rühm rahastajaid ja partnereid, et keskenduda arengumaade jaoks olulistele teemadele, edusammude jälgimise ja mõõtmise mehhanismidele ning tõhususe parandamisele kohapeal. Mexico kohtumisel pandi alus 39 vabatahtlikule algatusele. Mexico kohtumisel avati veebiplatvorm EU Aid Explorer, 17 mis moodustab osa ELi tegevusest läbipaistvuse suurendamise ja aruandekohustuse parandamise nimel. ELi kodanikud ja partnerid saavad uurida rahastajate vahendite kasutamist ning rahastajad ise saavad parandada kooskõlastatust ja tõhusust. 13. mail 201 võttis komisjon vastu teatise Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides 18. Selles uues strateegias käsitletakse erasektori kaasamist ELi arengukoostöö uue ja üliolulise mõõtmena, püüdes parandada ärikeskkonda ja erasektori arendamise tingimusi partnerriikides ning innustada erasektorit arengukoostöös rohkem osalema. Komisjon kinnitab, et segarahastamine ehk ELi te kombineerimine teiste avalike või erarahastajate laenude või kapitaliga on oluline viis, mille abil võimendada arengu valdkonna täiendavaid vahendeid. 201. aasta lõpuks rahastati ELi eelarvest, Euroopa Arengufondist ja liikmesriikidest pärit rohkem kui 1,99 miljardi euroga 233 projekti ja kaasati umbes 19 miljardi euro ulatuses laene Euroopa finantsasutustelt ja elt arengupankadelt. Segarahastamine aitas ELi i ja tururahastamist strateegiliselt ühendades kaasata ELi partnerriikides rohkem kui miljardi euro ulatuses investeeringuid. 201. aastal suurendasid ELi ed, mis ulatusid kokku 19 miljoni euroni, investeeringute kogumahtu peaaegu 7,7 miljardit eurot. Komisjon võttis endale kohustuse suurendada ELi abi osakaalu innovaatiliste rahastamisvahendite kaudu ning määras kindlaks vahendid, peamised valdkonnad ja sektorid, kus segarahastamist saaks rohkem kasutada 19. Alates 2011. aasta novembrist ja pärast seda, kui sõlmiti uus kokkulepe tegevuse kohta ebakindlates riikides, 20 on tehtud suuri edusamme praeguse arengupoliitika ja sellega seotud tavade parandamiseks riigi tasandil ja reformide kaudu. EL osaleb aktiivselt OECD rahvusvahelises konfliktide ja ebakindlate olukordade võrgustikus ning valitsustevahelises rahvusvahelises dialoogis rahutagamise ja riigi ülesehitamise teemal. Inimõiguste jõulise edendajana pidas EL 201. aastal arutelusid 37 partnerriigi ja u rühmitusega. ELi pühendumus kõnealuses valdkonnas väljendus kõiki inimõiguste aspekte hõlmavate õiguspõhise lähenemise töövahendite väljatöötamises ja kasutamises ELi arengukoostöös 21. Mais 201 väljendati ülemkogu järeldustes heameelt selle märkimisväärse sammu üle 22. Lähtudes ELi poliitilisest eesmärgist toetada selliseid valitsusväliseid osalejaid nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, 23 võeti 201. aasta juulis arengukoostöö rahastamisvahendi raames vastu kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste temaatiline programm, 2 mille eesmärk on suurendada nimetatud osalejate kaalu partnerriikides. 201. aastal eraldati 56 riigile kokku 152 miljonit eurot riigipõhist t kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmeid toetavate riigi tasandi algatuste elluviimiseks juhtimise, riigiasutuste vastutuse ja kaasava poliitika kujundamise tugevdamise valdkonnas. Samuti eraldati 29 riigile kokku 1,5 miljoni euro ulatuses riigipõhist t kohalikke omavalitsusi ja kohalike omavalitsuste riiklikke ühendusi toetavate riigipõhiste algatuste elluviimiseks. 201. aastal kinnitati eelarveega seotud 2011. aasta poliitikameetmete häid tulemusi ja selle uut rakenduslikku käsitusviisi. See on parandanud märgatavalt järjepidevust, aruandlust, riskijuhtimist ja poliitilist dialoogi. 201. aasta lõpuks oli 8 riigis ning ülemeremaal ja -territooriumil ellu viidud 233 eelarvee programmi kokku 11,175 miljardi euro ulatuses. 201. aastal küündisid eelarvee väljamaksed üle 1,6 miljardi euro, moodustades 15,9 % ametliku arenguabi väljamaksetest. EL tahab endiselt eraldada vähemalt 20 % ELi est sotsiaalsele kaasatusele ja inimarengule. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ees võetud kohustustega moodustavad inimarenguga seotud ed praegu 25 % vahenditest, mis on eraldatud arengukoostöö rahastamisvahendi raames üleilmsete avalike hüvede ja probleemide temaatilisest programmist. Teadusuuringud ja innovatsioon võivad arengut hoogustada, parandades ELi programmi Horisont 2020 kaudu inimpotentsiaali ja taristut ning kujundades uusi teenuseid ja tooteid. Veel on EL võtnud selge kohustuse eraldada vähemalt 20 % oma kogukulutustest kliimavaldkonnale. Keskkonna ja kliimamuutuste probleemide süvalaiendamine arengukoostöös püsib esmatähtsal kohal ning kliimameetmetele eraldatakse eelarvest vähemalt 20 %. Teine tähtis poliitiline eesmärk on elurikkuse rahastamise kahekordistamine 2015. aastaks. 22. mail 201 sai alguse juhtalgatus ELi bioloogiline mitmekesisus kogu eluks (BLife), 25 et aidata vaesematel riikidel kaitsta oma ökosüsteeme, võidelda looduslike liikidega seotud kuritegevusega ja arendada välja keskkonnahoidlikku majandust. Algatuse hinnanguline eelarve ajavahemikuks 201 2020 on kuni 800 miljonit eurot. 201. aastal alustati soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud ELi e strateegilist hindamist partnerriikides. 17 http://europa.eu/rapid/press-release_ip-1-3_en.htm?locale=en 18 COM(201)263 final, 13.5.201 19 COM(201) 733 final, 15.12.201 20 http://www.newdealpeace.org/ 21 SWD(201) 152 final, 30..201 22 http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/foraff/12682.pdf 23 COM(2012) 92 final on Civil Society, SWD(2012) 57 final on Development Education and Awareness Raising, COM(2013) final on Local Authorities 2 C(201) 865 final, 15.7.201 25 http://europa.eu/rapid/press-release_ip-1-593_en.htm?locale=en

12 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 13 5 Kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv 6 Hea valitsemistava Kogu maailmas ei ole umbes 1, miljardil inimesel elektrit ja peaaegu kolm miljardit kasutab toidu keetmisel ja kütmisel tahkekütust (traditsiooniline biomass ja kivisüsi). Energiavaldkond on seotud vaesuse kaotamise, puhtale veele juurdepääsu, majanduskasvu, tervise, hariduse, naiste mõjuvõimu suurendamise ja toiduga kindlustatusega. 201. aasta septembris New Yorgis toimunud ÜRO kliimaalasel tippkohtumisel allkirjastas EL koos Aafrika riikidega viis ühisdeklaratsiooni suurema energiaalase koostöö kohta, et tugevdada poliitilisi sidemeid partnerriikide poliitiliste kohustuste vahel energiavaldkonnas ning soodustada ELi ja teiste asjaomaste rahastajate toetatud meetmeid. EL jätkas 201. aastal demokraatia toetamist kogu maailmas, alates ELi naabrusest kuni Sahara-taguse Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerikani. Valimiste, parlamentide ja erakondade ning meedia arendamise toetamiseks eraldati üle 93 miljoni euro. 9,8 mln EUR EL jätkas 201. aastal Aafrika valitsemisstruktuuri väljatöötamise toetamist, eraldades 9,8 miljonit eurot Aafrika Liidu komisjonile, et parandada valimiste vaatlemise võimekust, ning Üleaafrikalisele Parlamendile, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjonile ning Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohtule. ELi valimisvaatlusmissioonidel jätkati demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu saadud 0 miljoni euro suuruse aastaeelarvega demokraatliku valimisprotsessi vastu usalduse loomist ning selle usaldusväärsuse ja läbipaistvuse edendamist. 201. aastal saadeti seitse ELi valimisvaatlusmissiooni Egiptusesse, Guinea Bissausse, Kosovosse, 26 Malawisse, Maldiividele, Mosambiiki ja Tuneesiasse. Afganistani saadeti valimiste hindamise töörühm ning üheksa valimisekspertide missiooni saadeti Alžeeriasse, Boliiviasse, El Salvadori, Fidžile, Iraaki, Liibüasse, Mauritaaniasse, Nigeeriasse ja Taisse ning kaks valimiste järelmissiooni saadeti Nigeeriasse ja Kongo Demokraatlikku Vabariiki. Erasektori investeeringute hoogustamiseks energiale juurdepääsu tagamise valdkonnas eraldati 75 miljonit eurot. Esitati maapiirkondade elektriga varustamise rahastamise uue algatuse (ElectriFI) ettepanek, et tugevdada veelgi energiaalaseks koostööks, eelkõige maapiirkondade elektriga varustamiseks eraldatud ELi vahendite kasutamist, jätkusuutlikkust ja mõjujõudu. 75 mln EUR 26 Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 12/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

1 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 15 7 Õigusemõistmise tugevdamine 8 Rahu ja stabiilsus Õiglus ja õigusriigi põhimõte olid 201. aastal jätkuvalt ELi eesmärkide ja tegevuse keskmes. EL oli endiselt seotud õiguskorra, julgeoleku ja õigussuutlikkuse suurendamise programmidega enam kui 50 riigis üle maailma. Kolmandate riikide kohtusüsteemide tugevdamise jõupingutusi toetades aitas EL ületada riikide ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suutlikkuse vahel haigutavat lõhet. Korruptsioon on arengu peamine takistus. EL uuendas oma korruptsioonivastast pühendumust 201. aasta teatisega Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni, 27 edendades kohaste õigusraamistike ja riiklike poliitikameetmete vastuvõtmist ja rakendamist 2015. aasta järgses raamistikus. 201. aastal tegeleti korruptsioonivastase võitlusega projektide raames mille maksumus oli kuni 77 miljonit eurot riigi tasandil läbi õiguste kaitse, teadlikkuse tõstmise ja aruandluse ning kontrolli-, järelevalveorganite ja kohtuvõimu suutlikkuse suurendamise. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend lubab ELil tekkivates kriisiolukordades sihipäraste meetmetega kiiresti reageerida. 201. aastal võimaldas see ELil osutada kiireloomulist ja õigeaegset abi seoses selliste kiiret tähelepanu nõudnud kriisidega, nagu need, mis leidsid aset Ukrainas, Süürias/Iraagis, Kesk-Aafrika Vabariigis, ning seoses Ebola viiruse puhanguga. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kõnealused meetmed moodustavad harilikult osa ELi esialgsest tegevusest rahumeelsete ühiskondade ülesehitamisel ning vaesuse kaotamisel nõrkades ja konfliktidest haaratud riikides, mis on ELi jaoks esmatähtis. 201. aastal jätkas EL protsessi New Deal 28 (uus kokkulepe tegevuse kohta ebakindlates riikides) toetamist, et tagada ELi tegevuse positiivne mõju vaesuse vähendamisel ja konfliktide ennetamisel. 201. aasta lõpus osales EL 16 ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalises missioonis või -operatsioonis kohapeal. 201. aastal pandi alus kahele tsiviilmissioonile (EUCAP Sahel Mali 29 ja EUAM Ukraine 30 ) ja ühele sõjalisele operatsioonile Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR CAR) 31. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid erinevad suuruse (10 1 000 töötajat) ja ülesannete poolest. Üks sõjaline missioon käivitati Malis 2013. aastal (EUTM Mali) 32 ja see kestab kuni 2016. aastani. Alates Mali poliitilisest ja julgeolekukriisist on EL jätkuvalt toetanud Mali territoriaalset terviklikkust, põhiseadusliku korra taastamist riigis ja püüdu kriis dialoogi kaudu poliitiliselt lahendada. EL kaasati Alžiiri rahuprotsessi kaasvahendajana juunis 201. 201. aastal kirjutati mitmete nõrkade Ebola epideemiast haaratud riikidega, sealhulgas Guinea, Sierra Leone ja Libeeria, alla riigi ülesehitamise lepingud, et toetada tervishoiuteenuseid, säilitada makromajanduslik stabiilsus ja luua epideemiaga seotud meetmete jaoks eelarvepoliitiline manööverdamisruum. EL toetas Kesk-Aafrika Vabariigis ke stabiliseerimiseks tehtavaid jõupingutusi. Alates jaanuarist 201 nimetati ametisse uus üleminekuvalitsus ja septembris asendati Aafrika Liidu missioon MISCA ÜRO rahuvalveoperatsiooniga MINUSCA. 36 mln EUR EL on suurim ametliku arenguabi andja Kesk-Aafrika Vabariigile ja 15. juunil 201 käivitati innovaatiline ELi hallatav mitme rahastajaga usaldusfond Bêkou 33. Seda uut usaldusfondi toetati 201. aastal 36 miljoni euroga, kuhu andsid oma panuse Euroopa Arengufond, Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland. Lisaks eraldati kõnealusele fondile riigi ülesehitamise lepingu raames 27 miljonit eurot hariduse ja tervishoiu jaoks, 20 miljonit eurot valimisprotsesside jaoks ja 33 miljonit eurot eelarvet ebakindlate olukordade lahendamiseks, mis võimaldas säilitada riigi põhifunktsioonid. 20 mln EUR 33 mln EUR 27 mln EUR 27 COM(201) 335, 2.6.201. 28 http://www.newdealpeace.org/ 29 ELi suutlikkuse suurendamise missioon Malis (Sahel Mali). 30 ELi nõuandemissioon Ukrainas. 31 ELi (sõjaline) jõud Kesk-Aafrika Vabariigis. 32 ELi koolitusmissioon Malis. 33 https://ec.europa.eu/europeaid/trust-fund-bekou_en

16 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 17 9 Strateegilised partnerlused Detsembris 2013 esitati liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni ühisteatises ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele 3 ettepanekud, kuidas tugevdada ELi välistegevuse ühtsust, terviklikkust ja tõhusust, pöörates erilist tähelepanu konfliktidele ja kriisiolukordadele. Pärast ülemkogu 201. aasta mai järeldusi ELi tervikliku lähenemisviisi kohta töötasid komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus koostöös ELi liikmesriikidega välja tegevuskava, mis võeti vastu 2015. aastal. EL jätkas 201. aastal Aafrika Sarve jaoks kavandatud strateegilise raamistiku 35 rakendamist, järgides terviklikku lähenemisviisi rahule ja stabiilsusele piirkonnas. Riikide tasandil haaras EL juhtiva rahvusvahelise partneri rolli Somaalias, osutades poliitilist, rahalist ja julgeolekuga seotud t. EL oli jätkuvalt ka Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISOM) suurim rahaline toetaja. 201. aastal kiideti heaks Euroopa Arengufondist 89 miljoni euro suuruse e eraldamine Somaaliale. 1 mln EUR Kahepoolne koostöö Süüria valitsusega on peatatud aates 2011. aastast, kuid 201. aastal anti Süüria raskustes olevate kodanike toetamiseks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu hädavajalikku humanitaarabi (1 miljonit eurot). Nende vahenditega toetati tervishoiu- ja haridusvaldkonna meetmeid ning aidati leida elatusvahendeid ja suurendada kodanikuühiskonna suutlikkust. Samuti toetati naaberriike, eelkõige Jordaaniat ja Liibanoni kriisist tulenevate tagajärgedega toimetulekul. 201. aastal eraldati neile kolmele riigile Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu kokku 213 miljonit eurot. Jordaanias kasutati abi peamiselt Süüria pagulaste laste hariduskulude hüvitamiseks. Liibanonis kasutati abi riigi taristu, sealhulgas koolide, esmatasandi arstiabi ja reovee puhastamise probleemidega tegelemiseks. Süüria kriisile reageerimise ELi u sihtfondi loomiseks eraldati 20 miljonit eurot, millele lisandus Itaalia kui esimese kaasrahastajast partneri eraldatud kolm miljonit eurot. 213 mln EUR ELil on strateegiline huvi arendada sidemeid partneritega, kelle tähtsus maailmaasjades kaasarääkimisel on üha olulisem, sealhulgas riikidega, kes ei ole enam kahepoolse arenguabi suhtes rahastamiskõlblikud, nagu Brasiilia, Hiina, India ja Mehhiko. Lisaks tugevdab EL õiglast partnerlust tärganud turumajandusega riikidega (näiteks Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika). Kõnealuste vajadustega tegelemiseks võeti 201. aastal vastu partnerluse rahastamisvahend 36. Partnerluse rahastamisvahendist toetatakse ELi sisepoliitika välismõõdet, mis ulatub konkurentsivõimest ja rändest kuni teaduse ja innovatsioonini, ning selle raames tegeletakse suurte ülemaailmsete probleemidega nagu energia, julgeolek, kliimamuutused ja keskkonnakaitse, ning ELi majandusdiplomaatia konkreetsete aspektidega. Vahendi raames toetatakse ka avalikku diplomaatiat (sealhulgas kultuuridiplomaatiat) ning ELi väärtuste ja huvide edendamisega seotud teavitustegevust. 3 JOIN(2013) 30 (final), 11.12.2013. 35 http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=en&f=st%2016858%202011%20init 36 http://ec.europa.eu/dgs/fpi/what-we-do/partnership_instrument_en.htm

18 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 19 10 Solidaarsus ja 11 Tulevikku vaadates ELi humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (DG ) eraldas 201. aastal enam kui 1,3 miljardit eurot abi looduskatastroofide, relvastatud konfliktide ja pikaajaliste kriisidega tegelemiseks. Lääne-Aafrika kõige olulisem probleem 201. aastal oli Ebola viiruse puhang, mis tappis üle 11 000 inimese. Komisjon kui üks esimesena reageerinud rahvusvahelistest doonoritest võttis arengu ja esmase taastusabina 201. ja 2015. aastal kasutusele 210 miljonit eurot. Koos täiendavate humanitaarabi eraldiste ja 138, miljoni euroga ravi, diagnostika ja vaktsiinide teadusuuringute jaoks ulatus Euroopa Komisjoni kogu 1 miljoni euroni. ELi panus, sealhulgas ed ELi eelarvest ja liikmesriikidelt, ulatus kokku enam kui 1,2 miljardi euroni. Lisaks eraldas tööstus innovatiivsete ravimite algatuse raames üle 100 miljoni euro. Komisjoni märkimisväärne ülemaailmsetele tervisealastele algatustele nagu ülemaailmne vaktsineerimise ja immuniseerimise liit (GAVI) on aidanud teha edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, eelkõige vähendada alla viieaastaste laste suremust. Ülemaailmne vaktsineerimise ja immuniseerimise liit võttis 201. aastal uue kohustuse muuta pneumokoki vaktsiinid kättesaadavamaks vähem arenenud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides, milleks eraldati 10 miljonit eurot. Parlament ja nõukogu kiitsid juunis 201 heaks ELi osalemise mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis koos Sahara-taguse Aafrikaga ning ELi 683 miljoni euro suuruse panusega. ELi rahaline ülemaailmsele haridusprogrammile on aidanud kaasa jõupingutustele parandada haridusvaldkonna aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Juunis 201 võõrustas komisjon Brüsselis üleilmse hariduspartnerluse teist hariduse täiendamisele pühendatud konverentsi. Konverentsil võeti enneolematu kulukohustus 26 miljardit eurot lisaks hariduse riiklikule rahastamisele. Sooline võrdõiguslikkus oli 201. aastal endiselt üks suurimaid probleeme ning EL kasutas laiaulatuslikku reageerimisstrateegiat, mis hõlmas soolise ebavõrdsusega seotud tegevuse tugevat süvalaiendamist praktiliselt kõigisse suurematesse abiprogrammidesse. Vastselt vastuvõetud arengukoostöö rahastamisvahendi üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmis on ajavahemikuks 2015 2020 reserveeritud üle 100 miljoni euro naiste ja laste heaolu tagamiseks, osutades erilist tähelepanu sellistele kahjulikele tavadele nagu naiste suguelundite moonutamine/lõikamine, laste varajased ja sunnitud abielud. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine on olulised arengumeetmete valdkonnaülesed aspektid. Naiste oluline roll Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kõigis arenguvaldkondades kerkis eriti esile uuringus AKV naised, arengus osalejad 37. See väljaanne näitlikustas rohujuure tasandi organisatsioonide üliolulist rolli naiste õiguste teostamisel ja nende panust säästvasse arengusse. meie maailm meie väärikus meie tulevik 2015 Euroopa arenguaasta EL nimetas 2015. aasta Euroopa arenguaastaks (EYD2015), mille juhtlause on Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik. EYD2015 on täiesti esimene Euroopa arenguaasta ja selle eesmärk on tõsta ELi kodanike ja muude sidusrühmade teadlikkust ELi välistegevusest arenguvaldkonnas. 2015. aasta on rahvusvahelise arengu jaoks pöördeline aasta, mil vaesuse kaotamise ja säästva arenguga tegelemisel minnakse üle integreeritud lähenemisviisile. Kolm kõrgetasemelist rahvusvahelist kohtumist pakuvad võimalust leppida kokku uues tegevuskavas, sealhulgas koostada 2030. aasta säästva arengu tegevuskava koos säästva arengu eesmärkidega; juulis 2015 toimub Addis Abebas arengu rahastamise kolmas rahvusvaheline konverents ja septembris New Yorgis ÜRO säästva arengu tippkohtumine. Samuti on oluline, et detsembris 2015 Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (UN- FCCC COP21) kavatsetakse vastu võtta olulised eesmärgid kliimamuutuste piiramiseks, mis mõjutab olulisel määral rahvusvahelise arengupoliitika meetmeid. Ühine kavandamine jätkub ka 2015. aastal ja esimene aruandlus uue rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistiku alusel on kavandatud 2015. aasta viimasesse kvartalisse. Ränne ja eelkõige Vahemere rändekriis on üha kasvava tähtsusega probleem kogu Euroopa Liidu jaoks. Euroopa Ülemkogu otsustas seega kutsuda 11. 12. novembril 2015 Maltal kokku temaatilise tippkohtumise koos Aafrika Liidu ja kõnealuse poliitikavaldkonna peamiste riikidega. 2015. aastal rahastatakse programmi Horisont 2020 tööprogrammist mitmeid sotsiaal- ja humanitaarteaduste teadusuuringute projekte, luues uusi analüütilisi töövahendeid ja andes ideid, kuidas tugevdada ELi rolli ülemaailmse tasandi tegijana1. 2015. aasta prioriteedid hõlmavad ülemaailmsete tarneahelate vastutustundliku haldamise toetamist. Eelkõige toetab EL Saksamaa partnerlust säästva tekstiilitootmise valdkonnas 2 algatust vastutustundlike äritavade edendamiseks arenguriikides, kohaldamaks sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke standardeid terves tekstiilitootmise väärtusahelas. 2015. aasta teises pooles käivitatakse ajavahemikku 2013 2015 hõlmav iga kahe aasta tagant koostatav aruanne poliitikavaldkondade arengusidususe kohta ja sellesse lisatakse uuring poliitikavaldkondade arengusidususe liikmesriikide tasandil kohaldamise kohta. 2015. aastal avaldatakse komisjoni töödokumendina ka ajavahemikku 2016 2020 hõlmav ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös. Kümme aastat pärast 26. detsembri 200. aasta laastavat tsunamit aitab EL endiselt aktiivselt kaasa piirkonna taastamisele. Viimase kümnendi jooksul on Euroopa Komisjon eraldanud kogu piirkonna (Indoneesia, Sri Lanka, India, Maldiivid ja Tai) tsunami ohvritele humanitaarabi raames kokku 123 miljonit eurot. Ainuüksi Indoneesias on taastamistöödele kulunud lisaks 200 miljonit eurot. 37 http://www.acp.int/sites/acpsec.waw.be/files/final_bd%20-%20english.pdf 38 http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/201_2015/main/h2020-wp115-societies_en.pdf 39 https://www.textilbuendnis.com/index.php/en/

21 12 Tabel 1. 201. aastal välisabiks eraldatud ELi eelarveosa 7% Välisabi (eelarve + ); 9 906.178 M Komisjoni eelarve välisabita 1 ; 133 503.5 M Kulukohustused miljonites eurodes Komisjoni eelarve välisabita 133,50 mln Välisabi (eelarve + ) 9,906 mln Komisjoni eelarve + 13,10 mln 93% 1 Prognoos Tabel 2. Euroopa Arengufond () 201. aastal Millest ametlik arenguabi Vahendid Kulukohustused Väljamaksed Kulukohustused Väljamaksed Lomé Riikliku näidisprogrammi/rekonstrueerimise näidisprogrammi rahalised ed - 12-12 Pagulastele ettenähtud abi - - - - Stabex 1 3 1 3 Riskikapital - 0-0 SYSMIN - - - - Suurtes võlgades olevad vaesed riigid - - - - Intressi kasutamine (Lomé) - - - - Ülekanne kuuendast ist - - - - Ülekanne seitsmendast ist - 0-0 Lomé kokku 1 15 1 15 Cotonou Rahastamispakett - programmikohane abi 58 2,062 58 2,032 Rahastamispakett B - ettenägematu 83 325 83 315 Piirkondlikud projektid 103 07 103 06 AKV riikide vaheline koostöö 13 630 88 302 Rahastamispaketi kaasrahastamine 62 30 - - - - - - Kulutuste haldamine + Kongo Demokraatlik Vabariik 10 112 10 111 Cotonou kokku 1,222 3,566 835 3,16 i rahalised ed kokku 1,223 3,581 836 3,180 Finantslisad 201. aastal Euroopa Arengufondi () rahastatav arenguabi vahendite kaupa (summa miljonites eurodes) Välja arvatud EIP hallatav Investeerimisrahastu (10. ) 201. aasta kulukohustused on välja arvutatud Arenguabikomitee menetluse järgi: 201. aastal võetud kulukohustused vähenesid 201. aastal kulukohustustest vabastamisega seotud summade võrra.

22 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 23 Kokku Haldab Haldavad muud Millest ametlik EuropeAid peadirektoraadid arenguabi Tabel 3. ELi välisabi üldine eelarve 201. aastaks Rubriik/ Poliitikavaldkond 01 - ECFIN 0 - EMPL 05 - AGRI 07 - ENV 13 - REGIO 1 - TAXUD t 15 - EAC 17 - SANCO 19 - RELEX Kirjeldus Rahvusvahelised majandus- ja finantsküsimused Ühinemiseelse abi rahastamisvahend - Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja inimressursside arendamine Ühinemiseelse abi rahastamisvahend - Põllumajanduse ja maaelu areng Panus mitmepoolsetesse ja rahvusvahelistesse keskkonnalepingutesse Ühinemiseelse abi rahastamisvahend - Regionaalareng ja ja territoriaalne koostöö Tollikoostöö ja rahvusvaheline abi Haridus, MEDIA programmid kolmandates riikides Rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige Stabiliseerimise rahastamisvahend - Kriisidele reageerimine ja kriisiennetus Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Valimisvaatlusmissioonid (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) Koostöö kolmandate riikidega partnerluse rahastamisvahendi alusel Teavitustegevus Euroopa Liidu välissuhete kohta Kulukohustused Kokku Väljamaksed Kulukohustused Haldab EuropeAid Väljamaksed Haldavad muud peadirektoraadid Kulukohustused Väljamaksed Millest ametlik arenguabi 96,61 58,61 - - 96,61 58,61 38,00 - - 62,53 - - - 62,53-62,53 1,81 160,53 - - 1,81 160,53-11,56 3,05 3,8 - - 3,05 3,8 0,20 0,20-256,81 - - - 256,81-210,99 1,19 1,07 - - 1,19 1,07 1,19 1,07 20,1 20,1 - - 20,1 20,1 - - 0,33 0,33 - - 0,33 0,33 - - 188,06 200,9 - - 188,06 200,9 185,8 196,33 30,69 263,5 - - 30,69 263,5 29,03 25,2 3,6 31,02 - - 3,6 31,02 1,1 30,20 115,93 21,62 - - 115,93 21,62 - - 11,31 12,73 - - 11,31 12,73 1,7 1,66 20 - TRADE Trade policy 13,70 11,97 - - 13,70 11,97,36 3,9 21- DEV Arengukoostöö rahastamisvahend Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend Stabiliseerimise rahastamisvahend - Globaalsed ja piiriülesed ohud Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend 2.273,11 1.699,33 2.172,78 1.698,8 100,3 0,9 2.206,2 1.663,5 2.302,0 1.623,73 2.195,6 1.622,09 106,77 1,6 2.238,70 1.587,31 132,78 128,16 132,78 127,99-0,17 132,78 119,66 82,26 8,16 82,26 8,16 - - 0,01 6,59 29,35 6,85 29,35 6,85 - - 29,35,25 Kulukohustused Väljamaksed Rubriik/ Poliitikavaldkond 22 - ELARG Kirjeldus Euroopa Liidu-Gröönimaa partnerlus Ülemaailmne areng ja koostöö Tööstusriikide rahastamisvahendi (ICI+) programmi alusel rakendatud meetmete lõpuleviimine Laienemisprotsess ja -strateegia Kulukohustused Väljamaksed Kulukohustused Väljamaksed 2,57 17,0 2,57 17,0 - - - - 37,15 2,80 37,15 2,80 - - 37,15 2,30 0,00 11,66 0,00 11,66 - - 0,00,08 1.317,9 787,5 - - 1.317,9 787,5 1.291,37 751,73 Abimäärus 32,96 21,02 - - 32,96 21,02 - - 23-3 - CLIMA +5 Humanitaarabi, toiduabi ja katastroofideks valmisolek Liidu kodanikukaitse mehhanism Liidu humanitaarabi vabatahtlikud Panus mitmepoolsetesse ja rahvusvahelistesse kliimalepingutesse Välisabi halduskulud 1.093,8 1.358,3 - - 1.093,8 1.358,3 1.075,50 1.32,8 15,39,19 - - 15,39,19 15,08 3,99 12,15 0,72 - - 12,15 0,72 12,15 0,72 0,78 0,78 - - 0,78 0,78 - - 528,2 522,70 38,96 382,18 13,6 10,52 505,20 99,97 Kokku 8.682,9 7.00,69 5.059,8 3.979,62 3.623,5 3.21,07 8.109,65 6.990,96 Enne tagasinõudeid Sisaldab i rubriiki 5 kantavaid halduskulusid. Tabelites 5.1 ja 5.15 näidatud kogu ametliku arenguabi (eelarve + ) halduskulud (rubriikidest ja 5 ning i haldusassigneeringud). (3) 2013. aastal komisjoni üldeelarvest rahastatav välisabi eelarveridade kaupa. (summad miljonites eurodes). Tabel. Välisabi 2006-201 15,000 1,000 13,000 12,000 11,000 10,000 9,000 8,000 7,000 6,000 5,000,000 3,000 2,000 1,000 0 Kulukohustused miljonites eurodes 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 201 Kulukohustused Väljamaksed Kulukohustused Väljamaksed EuropeAid eelarve EuropeAid kui EuropeAid eelarve

2 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 25 Väljamaksed miljonites eurodes 12,000 11,000 10,000 9,000 8,000 7,000 6,000 5,000,000 3,000 2,000 1,000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 201 Tabel 5. 201. aasta abi jaotus arengumaades (ODA) 2% 0% 22% Euroopa:192,12 mln Aafrika, Põhja-Sahara: 511 352 mln EuropeAid eelarve EuropeAid kui EuropeAid eelarve Tabel 6. Abi jaotus arengumaades (ODA) 2009-201 Kulukohustused miljonites eurodes Piirkond 2009 2010 2011 2012 2013 201 Euroopa 2,030 2,230 2,269 2,35 2,87 1,92 Aafrika,577 3,230 3,975,807 5,302 2,079 Põhja-Sahara 618 673 678 793 705 511 Lõuna-Sahara 3,929 2,500 3,151 3,956,523 1,209 Piirkondlik 30 57 16 58 7 358 Ameerika 899 93 716 815 899 318 Põhja- ja Kesk-Ameerika 621 609 5 525 56 125 Lõuna-Ameerika 260 257 26 18 26 160 Piirkondlik 19 68 25 106 88 33 Aasia 2,03 2,063 2,000 2,202 2,522 2,52 Lähis-Ida 669 652 663 789 1,187 1,120 Lõuna- ja Kesk-Aasia 1,02 98 1,099 1,19 927 1,108 Kaug-Ida 295 363 158 10 329 173 Piirkondlik 56 99 79 80 79 51 Okeaania 89 116 19 103 239 Kahepoolselt rakendamata jäänud ressursid 2,000 1,761 2,13 2,9 2,19 2,129 Ametliku arenguabi kogu mitmepoolne abi 125 325 210 155 127 22 Kogu ametlik arenguabi 11,76 10,658 11,323 12,930 13,725 8,96 0% % 15% Aafrika, Lõuna-Sahara: 1567,253 mln Aasia, Lähis-Ida, 1119,813 mln Aasia, Lõuna- ja Kesk-Aasia, Kaug-Ida: 1.332,35 mln Ameerika: 317,90 mln Okeaania:,0 mln Kahepoolselt rakendamata jäänud ressursid: 2.128,988 mln ODA kogu mitmepoolne abi: 21 685 mln (miljonit eurot) Haldab EuropeAid Haldavad muud peadirektoraadid Piirkond Kulukohustused Väljamaksed Kulukohustused Väljamaksed Kulukohustused Väljamaksed Euroopa 1,92 1,888 9 59 1,8 1,293 Aafrika, Põhja-Sahara 511 7 69 0 3 3 Aafrika, Lõuna-Sahara 1,567 3,968 976 3,239 591 730 Aasia: Lähis-Ida 1,120 96 7 96 376 50 Aasia: Lõuna- ja Kesk-Aasia, Kaug- Ida 1,332 1,101 1,019 790 313 311 Ameerika 318 70 275 630 3 73 Okeaania 73 3 71 2 3 Kahepoolselt rakendamata jäänud ressursid Ametliku arenguabi kogu mitmepoolne abi 12% 17% 6% 2,129 972 1,752 733 377 238 22 5 17 1 5 Kogu ametlik arenguabi 8,96 10,171 5,79 7,03 3,197 3,137 Väljamaksed miljonites eurodes Piirkond 2009 2010 2011 2012 2013 201 Euroopa 1,720 1,507 1,37 1,30 1,526 1,888 Aafrika,111,161 3,939,01 3,896,2 Põhja-Sahara 610 537 517 503 331 7 Lõuna-Sahara 3,78 3,563 3,170 3,727 3,371 3,728 Piirkondlik 23 61 252 171 19 20 Ameerika 809 973 721 731 719 70 Põhja- ja Kesk-Ameerika 1 666 21 22 38 30 Lõuna 38 287 270 292 296 238 Piirkondlik 20 21 30 17 38 36 Aasia 1,85 1,85 1,868 1,776 1,993 2,07 Lähis-Ida 617 596 507 59 895 96 Lõuna- ja Kesk-Aasia 908 935 996 821 823 82 Kaug-Ida 266 267 315 299 218 237 Piirkondlik 63 7 9 62 57 0 Okeaania 59 91 85 70 72 73 Kahepoolselt rakendamata jäänud ressursid Ametliku arenguabi kogu mitmepoolne abi 955 1,08 916 889 878 972 292 179 28 238 178 5 Kogu ametlik arenguabi 9,800 9,81 9,213 9,535 9,262 10,171 Kahe- ja mitmepoolsed ametliku arenguabi vood Järgnev OECD piirkond. Osa tabelid "EÜ arenguabi riikide kaupa 201. aastal". Järgnev OECD piirkond. Osa tabelid "EÜ arenguabi riikide kaupa 201. aastal".

26 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 27 Tabel 7. Ametliku arenguabi üksikasjalik kirjeldus valdkondade kaupa 201. aastal - Kulukohustused Kulukohustused miljonites eurodes Kasutusvaldkond Kokku Haldab EuropeAid Haldavad muud peadirektoraadid Sotsiaalne taristu ja teenused 3.936,5 2.52,72 1.11,82 Haridus 558, 06,63 151,81 Haridus, tase täpsustamata 185,10 181,60 3,50 Põhiharidus 195,22 178,33 16,90 Keskharidus 22,00 22,00 Keskharidusjärgne haridus 156,11 2,70 131,1 Tervishoid 02,76 385,2 17,52 Tervis, üldine 118,00 117,00 1,00 Esmatasandi tervishoid 28,76 268,2 16,52 Rahvastikupoliitika/-programmid ja reproduktiivtervishoid 73,13 73,13 Veevarustus ja kanalisatsioon 165,05 12,05 1,00 Valitsus ja kodanikuühiskond 2.262,88 1.125,9 1.137,39 sotsiaalne taristu ja teenused 7,27 10,18 6,09 Majanduslik taristu ja teenused 529,18 373,38 155,80 Transport ja hoiustamine 109,89 28,82 81,08 Side 5,50 30,00 15,50 Energia tootmine ja -varustus 32,08 289,56 3,52 Pangandus- ja finantsteenused 1,70 1,70 Äritegevus ja muud teenused 8,00 25,00 23,00 Tootmissektorid 618,8 508,02 110,82 Põllumajandus, metsandus ja kalandus 372,89 356,52 16,37 Põllumajandus 330,66 31,8 15,82 Metsandus 28,00 28,00 Kalandus 1,23 13,68 0,55 Tööstus, mäetööstus ja ehitus 16,58 63,13 83,5 Tööstus 16,58 63,13 83,5 Mineraalid ja mäetööstus 0,00-0,00 Ehitus - - - Kaubandus ja turism 11,00 0,00 10,99 Kaubanduspoliitika ja reguleerimine 99,37 88,37 10,99 Turism Mitut valdkonda hõlmav või valdkondadevaheline 1.135,02 98,58 186, Üldine keskkonnakaitse 239,12 157,17 81,95 mitut valdkonda hõlmav 895,90 791,1 10,9 Abi kaupadena ja üldine programmiabi 638,03 615,03 23,00 Üldine eelarve 86,70 63,70 23,00 Arengu heaks antud toiduabi/abi toiduga kindlustatuse tagamiseks 151,33 151,33 - abi kaupadena - - - Võlgnevusega seotud tegevus - - - Võlgnevusega seotud tegevus - - - Humanitaarabi 1.362,61 215,52 1.17,09 Hädaolukordadele reageerimine 1.29,2 195,00 1.05,2 Ülesehitusabi ja taastustööd 3,52 10,52 2,00 Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek 78,85 10,00 68,85 d/jaotamata/määratlemata 725,73 563,27 162,7 Rahastajate halduskulud 609,72 73,77 135,95 Rahastavate riikide pagulased - - - Jaotamata/määratlemata 116,01 89,50 26,52 8.95,95 5.78,52 3.197,3 Komisjoni üldeelarvest ja ja Euroopa Arengufondi () rahastatav ametlik arenguabi valdkondade kaupa 201. aastal. Kahe- ja mitmepoolsed ametliku arenguabi vood Tabel 8. Ametliku arenguabi üksikasjalik kirjeldus valdkondade kaupa 201. aastal - Väljamaksed Väljamaksed miljonites eurodes Kasutusvaldkond Kokku Haldab EuropeAid Haldavad muud peadirektoraadid Sotsiaalne taristu ja teenused 3.676,06 2.860,38 815,68 Haridus 562,10 519,17 2,9 Haridus, tase täpsustamata 200,22 193,3 6,88 Põhiharidus 121,2 118,90 2,35 Keskharidus 53,1 50,16 2,98 Keskharidusjärgne haridus 187,50 156,77 30,73 Tervishoid 00,07 382,15 17,92 Tervis, üldine 81,58 79,37 2,21 Esmatasandi tervishoid 318,9 302,78 15,70 Rahvastikupoliitika/-programmid ja reproduktiivtervishoid 89,66 89,9 0,16 Veevarustuse ja kanalisatsioon 392,80 301,0 91,1 Valitsus ja kodanikuühiskond 1.697,16 1.131,6 565,70 sotsiaalne taristu ja teenused 53,25 36,70 97,55 Majanduslik taristu ja teenused 1.103,23 906,99 196,2 Transport ja hoiustamine 658,2 533,97 12,5 Side 21,73 12,67 9,06 Energia tootmine ja -varustus 355,27 31,53 0,7 Pangandus- ja finantsteenused 9,86 8,38 1,8 Äritegevus ja muud teenused 57,95 37, 20,51 Tootmissektorid 1.016,22 837,59 178,62 Põllumajandus, metsandus ja kalandus 69,90 90,63 159,27 Põllumajandus 592,75 33,65 159,10 Metsandus 31,82 31,81 0,01 Kalandus 25,33 25,18 0,15 Tööstus, mäetööstus ja ehitus 12,3 137,19 5,15 Tööstus 129,6 126,79 2,86 Mineraalid ja mäetööstus 12,25 9,98 2,27 Ehitus 0,5 0,2 0,03 Kaubandus ja turism 129,20 115,00 1,20 Kaubanduspoliitika ja reguleerimine 213,9 200,85 13,09 Turism 10,0 8,93 1,11 Mitut valdkonda hõlmav või valdkondadevaheline 856,38 651,36 205,02 Üldine keskkonnakaitse 230,7 221,5 9,29 mitut valdkonda hõlmav 625,6 29,91 195,73 Abi kaupadena ja üldine programmiabi 1.033,57 1.003,53 30,0 Üldine eelarve 913,92 888,28 25,6 Arengu heaks antud toiduabi/abi toiduainetega kindlustatuse tagamiseks 119,65 115,26,39 abi kaupadena Võlgnevusega seotud tegevus 1,00 1,00 Võlgnevusega seotud tegevus 1,00 1,00 Humanitaarabi 1.710,11 216,88 1.93,23 Hädaolukordadele reageerimine 1.51,7 125,0 1.326,70 Ülesehitusabi ja taastustööd 16,72 1,02 123,70 Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek 93,66 50,83 2,83 d/jaotamata/määratlemata 77,18 556,6 217,72 Rahastajate halduskulud 613,5 79,70 133,8 Rahastavate riikide pagulased 21,27 0,11 21,16 Jaotamata/määratlemata 139,37 76,6 62,73 10.170,75 7.03,20 3.136,55 Komisjoni üldeelarvest ja ja Euroopa Arengufondist () rahastatav ametlik arenguabi valdkondade kaupa 201. aastal. Kahe- ja mitmepoolsed ametliku arenguabi vood

28 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal 29 Tabel 9. Jaotus riigi ja vahendi kaupa - Kulukohustused Kulukohustused miljonites eurodes I osa Arengumaad ja piirkonnad (ODA) Euroopa, kokku 7,01-39,00-3,27 8,20 11,75 1.285,09 13,80-1.92,12-1.92,12 Albaania - - - - - - - 67,63 - - 67,63-67,63 Valgevene 19,00 - - - - - - - - - 19,00-19,00 Bosnia ja Hertsegoviina - - - - 0,77-5,25 80,22 1,50-87,76-87,76 Kosovo (3) - - - - - - 91,27 67,5 - - 158,72-158,72 Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik - - - - - - - 77,62 - - 77,62-77,62 Moldova Vabariik () 131,00 - - - - - - - - - 131,00-131,00 Montenegro - - - - - - - 36,52 - - 36,52-36,52 Serbia - - - - - - - 191,08 1,50-192,58-192,58 Türgi - - - - 17,00 - - 55,76 - - 571,76-571,76 Ukraina 22,00 - - - 16,50 8,20 15,78-10,80-293,28-293,28 Endise Jugoslaavia riigi maad, täpsustamata Euroopa, 55,01-39,00-0,01-2,2 209,80 - - 306,2-306,2 Aafrika, kokku 65,86 123,58 157,08 0,09 90,17,00 69,27-73,93 6,25 1.390,23 688,37 2.078,60 Põhja-Sahara, kokku 65,86 - - 0,01,50-26,20-12,00 2,7 511,35-511,35 Alžeeria 26,50 - - - - - - - 10,00-36,50-36,50 Egiptus 30,00 - - 0,01 - - - - - 2,7 32,75-32,75 Liibüa 8,00 - - -,50-26,20-2,00-0,73-0,73 Maroko 170,00 - - - - - - - - - 170,00-170,00 Tuneesia 169,00 - - - - - - - - - 169,00-169,00 Põhja-Sahara, 62,37 - - - - - - - - - 62,37-62,37 Lõuna-Sahara, kokku 32,50 69,17 0,08 69,17,00 37,22-369,27 1,51 582,92 626,37 1.209,30 Angola Benin Botswana Burkina Faso - - - - - - - - - - - 0,00 0,00 Burundi - - - - - - - - - - - 61,70 61,70 Kamerun - - - - - - - - 3,00-3,00-3,00 Cape Verde - - - - - - - - - - - 3,00 3,00 Kesk-Aafrika Vabariik - - - - 10,65 - - - 22,50-33,15 129,00 162,15 Tšaad - - - - 1,00 - - - 31,50-5,50 10,00 55,50 Komoorid Kongo Demokraatlik Vabariik - - 0,00 0,00 1,00 -,60-51,06-69,66 7,00 116,66 Kongo Vabariik Côte d'ivoire - - - - - - - - 2,00-2,00-2,00 Djibouti, - - - - - - 17,90-2,02-19,95-19,95 Ekvatoriaal-Guinea Eritrea Etioopia - - - - - - - - 32,32-32,32 10,00 2,32 Gabon Gambia Ghana Guinea - - - - 0,02 - - - - - 0,02-0,02 Guinea-Bissau - - - - - - - - - - - 2,95 2,95 Lesotho Libeeria - - 0,00 - - - - - - - 0,00-0,00 Madagaskar - - - - - - - - - - - 82,00 82,00 Malawi Mali - - 0,27 - - - 5,50-33,00-38,77-38,77 Mauritaania - - - - - - - - - - - 1,82 1,82 Mauritius Mosambiik Namiibia Niger - - 11,00 - - - 9,16 - - - 20,19 2,00 22,19 Nigeeria - - - 0,08 - - - - 12,50-12,58 25,00 37,58 Rwanda - -,00 - - - - - - -,00 -,00 St. Helena Sao Tomé ja Principe Senegal - - - - 0,00 - - - - - 0,00 20,90 20,90 Seišellid - - 3,00 - - - - - - - 3,00-3,00 Sierra Leone Somaalia - - - - 7,00 - - -, - 51, 10,00 61, Lõuna-Aafrika - 26,00 - - - - - - - - 26,00-26,00 Sudaan - - - - 13,50 - - - 56,36-69,86-69,86 Lõuna-Sudaan - - - - 10,00 - - - 56,36-66,36 30,00 96,36 Svaasimaa - - - - - - - - - - - 2,00 2,00 Tansaania - - - - -,00 - - - -,00 -,00 Togo - - - - - - - - - - -,00,00 Uganda - - - - - - - - - - - 3,00 3,00 Sambia - - - - - - - - - - - 6,00 6,00 Zimbabwe Lõuna-Sahara, - 6,50 50,90 - - - - - - 1,51 58,91 96,00 15,91 Aafrika, - - 23,73 - - - -,78 - - - 28,51 5,53 Ameerika, kokku - 381,56 111,8-2,89 - - - - 6,15-52, 356,79 Põhja- ja Kesk- Ameerika, kokku - 160,99 75,50-2,76 - - - - 17,10-256,3 308,02 Anguilla & Barbuda Belize Costa Rica Kuuba Dominica Dominikaani Vabariik El Salvador - - - 0,01 - - - - - - 0,01-0,01 Grenada Guatemala - 25,66 0,00 - - - - - - - 25,66-25,66 Haiti - - 5,00 - - - - - 18,50-23,50 5,00 28,50 Honduras - 51,60 - - - - - - - - 51,60-51,60 Jamaica Mehhiko Montserrat Nicaragua - 8,00 - - - - - - - - 8,00-8,00 Panama St.Lucia Saint Vincent ja Grenadiinid Keenia - - - - - - - - 22,22-22,22-22,22