EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA"

Väljavõte

1 EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel, 4. detsember 2006 KOM(2006) 726 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA {SEK(2006) 1504} {SEK(2006) 1505} {SEK(2006) 1506} {SEK(2006) 1507} {SEK(2006) 1508} {SEK(2006) 1509} {SEK(2006) 1510} {SEK(2006) 1511} {SEK(2006) 1512} ET ET

2 1. SISSEJUHATUS Esimesed poolteist aastat Euroopa naabruspoliitika (edaspidi naabruspoliitika ) rakendamist on loonud tugeva aluse Euroopa Liidu ja selle naabrite tihedamatele suhetele. Olemas on ühtse poliitika raamistik, naabruspoliitika tegevuskavad 11 partneriga, kus on kehtestanud konkreetsed vastastikused kohustused, ning peame parandatud ja tõhusat dialoogi peaaegu kõikide partneritega. Lisaks sellele on olemas ka uus rahastamisvahend, mis parandab oluliselt antava abi kvaliteeti ja pakub suuremaid rahalisi võimalusi partnerite reformide toetamiseks. Euroopa naabruspoliitika alus on see, et ELi jaoks on naabrite kiirem majanduslik areng ja stabiilsus ning paremad valitsemistavad eluliselt olulised. Kuigi nende eesmärkide saavutamise kohustus on peamiselt kõnealustel riikidel endil, saab EL nende reforme oluliselt julgustada ja toetada. Seepärast on nii ELi kui ka tema naabrite vastastikustes huvides luua palju tugevamad ja tihedamad suhted. Naabruspoliitikat tuleb ELi laienemisest endiselt lahus hoida: meie partnerite jaoks on parem koostöö ELiga täiesti võimalik ilma konkreetse ühinemise väljavaateta ning Euroopas asuvate naaberriikide puhul see piiraks seda, kuidas nende suhted ELiga tulevikus vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele arenevad. Enamik naaberriike on viimaste aastatel teinud edusamme majanduse ja poliitika reformimisel. Esimese seitsme tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude kohta saab täpsemat teavet käesolevale teatisele lisatud eduaruannetest. Mõned partnerid on muutnud tegevuskavad oma riikliku reformistrateegia keskseks osaks ja ka rahvusvahelised finantsasutused joondavad oma poliitika nende kavade järgi. Vaatamata sellele on vaesus, töötus, ebaühtlased majandusnäitajad, korruptsioon ja puudulik valitsemine jätkuvalt tõsised probleemid. Naaberriikide kodanike, eriti noorte, tuleviku väljavaated ei ole tihti kiita. Kaua lahendamata konfliktid ning hiljutised sündmused Lähis- Idas ja Lõuna-Kaukaasias tuletavad meelde, et rahumeelse kooseksisteerimise tingimused tuleb veel luua nii mõnede meie partnerriikide kui ka teiste oluliste riikide vahel. Tegemist ei ole ainult meie naabrite probleemidega. Olukord võib ELile kaasa tuua tõsiseid probleeme, näiteks ebaseaduslik sisseränne, ebausaldusväärne energiavarust, keskkonnaolukorra halvenemine ja terrorism. Seetõttu on saanud selgeks, et naabruspoliitikat on võimalik ja vaja arendada, eriti kui arvestada võimalikku kõrget hinda, mida tuleb maksta, kui meil ei õnnestu naaberriikide reforme toetada. EL peab naabruspoliitika partnerriikidele tegema ahvatleva pakkumise pakkuma neile paremaid kaubavahetuse ja investeerimise väljavaateid, lihtsustama inimestevahelisi kontakte ja seaduslikku lühiajalist reisimist, lahendama aktiivsemalt kaua lahendamata konflikte ning avama rohkem võimalusi abi saamiseks. EL peab aitama reformida soovivaid naaberriike teostama oma reforme kiiremini, paremini ja kodanike jaoks madalama hinnaga. Lisaks sellele tuleb veelgi enam innustada ja veenda neid, kes veel kahtlevad. Käesoleva teatise põhisõnum on, et naabruspoliitika on asendamatu ja on end juba tõestanud. Oluline on ka see, et EL arendaks seda edasi ja kinnitaks oma pühendumust naabruspoliitikale. Seetõttu sisaldab teatis mitmeid ettepanekuid, kuidas oluliselt parandada naabruspoliitika mõju. ET 2 ET

3 2. TUGEVUSED JA NÕRKUSED Naabruspoliitika tugevused on järgmised: Lõimumine. See pakub ühtset ja selget raamistikku, mis hõlmab kõiki naaberriike ning mille raames on võimalik arutada ja lahendada kõiki ELi ja iga partneri vahel eraldi üles kerkinud küsimusi. Näiteks oleks nii palju keerulisem keskenduda vaid majandusküsimustele ja jätta ebamugavad valitsemistavasid ja inimõigusi käsitlevad küsimused tähelepanuta. Ka tegevuskavades nähakse ju ette aktiivset koostööd õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes, edendades õigusriigi põhimõtet. Ühine omand. Naabruspoliitika tegevuskava on poliitika elluviimise vahend, mis on poliitilisel tasandil läbi räägitud ja vastastikku kokku lepitud. See ei ole kummagi poole peale surutud, vaid ühiselt kokkulepitud tegevuskava. Konkreetsus. Kuigi laiaulatuslik ja mitmekülgne, on tegevuskava üksikasjalik. Nende rakendamise kogemusest on näha, et tegevuskava raames on palju lihtsam arutada konkreetseid, ajaliselt kindlaksmääratud ja mõõdetavaid eesmärke, nende suhtes kokku leppida ja neid rakendada. Rahaliste vahendite parem kasutus. Edaspidi toob Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend kaasa selle, et ühenduse abi partnerriikidele on selgelt poliitikast juhinduv, kasutades ära ka uusi koostöövorme (piiriülene koostöö, tehnilise abi infobüroo, sõprusliikumine), ja suurenenud vahendeid. Eriti sellistele naabruspoliitika riikidele, kes on hõlmatud tehnilise abi infobüroo süsteemiga, tähendab nimetatud rahastamisvahend olulist edasiliikumist tehnilisest abist igakülgse koostöö suunas. Mõnedes naabruspoliitika valdkondades on siiski veel ruumi teha suuri edusamme. ELi eesmärk on innustada oma naaberriike viima läbi ambitsioonikat reformi, mis toob juba praegu kaasa palju poliitilisi ja majanduslikke kulusid. Suur osa naabruspoliitika mõjust (näiteks turule juurdepääsu, integratsiooni või teiste majanduslike hüvede näol) kannab aga vilja alles hiljem. See toob partnerriikidele tõsiseid raskusi reformideks vajaliku riikliku toetuse saamisel. Täpsemalt: Kaubanduslik ja majanduslik lõimumine. EL on jätkanud kaubandussuhete parandamist enamike naabruspoliitika partneritega, sealhulgas toetanud Ukraina ühinemisprotsessi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning valmistanud ette läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, valmistanud ette autonoomsete kaubanduseeliste andmist Moldovale ja käivitanud läbirääkimised selleks, et laiendada Vahemere-äärsete partneritega jõusolevaid vabakaubanduslepinguid põllumajandusele ja teenustele. Selleks et kõigil oleks võimalik lõigata täiendavat majanduslikku ja poliitilist kasu, on oluline pakkuda kõigile naabruspoliitika partneritele (nii idas kui ka lõunas) selget väljavaadet tihedama kaubanduse ja majanduse alase lõimumise kohta ELiga ning pakkuda oma liberaliseerimiskavade raames paremat juurdepääsu kõikidele majanduspotentsiaali omavatele või partneritele huvi pakkuvatele valdkondadele. See peaks sisaldama tooteid, mis on kõige olulisemad nende jaoks. Liikuvus ja ränne. Kuigi inimeste liikumise ja rände haldamise alane koostöö naabruspoliitika riikidega suureneb, ei ole naabruspoliitika siiski kaasa toonud ET 3 ET

4 märkimisväärset edu partnerriikide kodanike ELi liikumise küsimuses. Lühiajaliste viisade taotlemise menetluse pikkus ja kulukus (näiteks ärimeeste, teadurite, üliõpilaste, turistide või isegi ametireiside puhul) on oluline negatiivne stiimul partnerriikidele ja takistus mitmete naabruspoliitika põhieesmärkide saavutamisel. Piirkondlikud konfliktid. Naabruspoliitika saavutused kaua lahendamata või avatud konfliktide lahendamise toetamisel on väikesed, hoolimata teatavatest konkreetsetest edusammudest (nt seoses piirihaldusega Moldovas ja Palestiina aladel). EL peab olema aktiivsem ja tema kohalolek peab olema tuntavam piirkondlike või mitmepoolsete konfliktilahendamise mehhanismides ning rahujärelevalve või rahutagamise püüdlustes. Seetõttu on komisjon määranud kindlaks mitu valdkonda, milles naabruspoliitikat oleks edu tagamiseks võimalik arendada. Nendes kõikides valdkondades tooks see kaasa täiendava pingutuse ELi jaoks, kuid poliitiline kasu kaaluks selle üles. 3. POLIITIKA ARENDAMINE Partnerriikide areng ja reform on eelkõige nende enda huvides ning nende suveräänne kohustus. Kuid ka ELi huvides on toetada oma partnereid nende püüdlustes. Mitmed vahendid selleks on juba olemas. Teisi tuleb veel arendada vastavalt allpool kirjeldatule. Selle tegemisel kavatseb ELi jätkata oma toetuse kohandamist vastavalt partnerite vajadustele ja püüdlustele. Mida edukam on partnerriik reformide rakendamisel, seda tihedamaks muutub koostöö ning seda rohkem tuge peaks EL pakkuma Majandus- ja kaubanduskoostöö parandamine Naabruspoliitika edu ja usaldusväärsuse tagamisel on kõige olulisem tihe majanduslik lõimumine naabruspoliitika partneritega. Algusest alates on naabruspoliitika põhiline eeldus olnud, et majanduslik lõimumine peaks ulatuma kaugemale kaupade ja teenuste vabakaubandusest ning hõlmama ka siseküsimusi : mittetariifsete tõkete kaotamine ning järk-järgult kõikehaarava lähenemise saavutamine kaubanduse ja reguleerimise valdkonnas (näiteks tehnilised normid ja standardid, sanitaar- ja fütosanitaareeskirjad, konkurentsipoliitika, ettevõtete konkurentsivõime, innovatsioon ja tööstuspoliitika, teaduskoostöö, intellektuaalomandi õigused, kaubavahetuse soodustamise tollimeetmed ja haldussuutlikkus päritolureeglite vallas, head maksuhaldustavad, äriühinguõigus, riigihanked ja finantsteenused). Naabruspoliitika tegevuskavad on üks samm selles suunas. Vabakaubanduslepingud, mis hõlmavad peamiselt tööstuskaupu, on Vahemere-äärsete partneritega sõlmitud juba varem ning hiljuti alustati läbirääkimisi, mille eesmärk on laiendada lepingute ulatust seoses põllumajandus- ja kalandustoodetega ning kaasata teenused ja asutamisõigus. Aja jooksul valmistatakse naabruspoliitika tegevuskavade rakendamisega (eriti õiguslikult) ette pinnas uue põlvkonna põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimiseks kõikide naabruspoliitika partneritega. Eesmärk on sõlmida sellised lepingud nagu EL kavatseb läbi rääkida Ukrainaga. Põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud peaksid põhjalikult hõlmama kogu ELi ja naabruspoliitika partnerite vahelist kaupade ja teenuste vahetamist, sealhulgas partnerite jaoks eriti olulisi tooteid, ning need peaksid sisaldama tugevaid õiguslikult siduvaid sätteid kaubanduse ja majanduse reguleerimiseks. Olemasolevaid Vahemere piirkonna vabakaubanduslepinguid tuleks sellele vastavalt laiendada. Selles protsessis võetakse arvesse ka tulemusi selle mõju hindamisest, mida kaubandus avaldab säästvale arengule ET 4 ET

5 Selliseid põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid tuleb hoolikalt kohandada ja järjestada, arvestades iga partnerriigi majandusolukorda ja arengu taset ning vastavalt vajadusele jätta ruumi teatavale asümmeetriale. Arvestades lepingute keerukust ja ambitsioonikust on põhjalikud vabakaubanduslepingud mõeldud täitmiseks keskpikas perspektiivis, mõne naabruspoliitika riigi puhul isegi pikaajalises perspektiivis. Enne läbirääkimiste alustamist põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute üle peab ELi hindama partnerite suutlikkust selliste lepingute rakendamisel ja nende järgmisel ning seda, kui ambitsioonikad on nende eesmärgid. Riigid liiguvad läbirääkimisteni järk-järgult ja eri kiirusel, kuid oluline on anda kõigile võrdne väljavaade. Lõppeesmärk on see, et meie partnerid jagavad ühesugust reeglistikku ja juurdepääsu turule. Selle eesmärgi saavutamiseks ja oma haldussuutlikkuse tugevdamiseks peavad partnerid jätkama oma pingutusi tegevuskava kaubandust ja regulatiivküsimusi käsitleva osa rakendamisel. Abile nendes valdkondades pööratakse erilist tähelepanu. Esialgu võib see suures ulatuses jääda kahepoolseks lähenemiseks ELi ja iga partneri vahel, et võtta arvesse suuri erinevusi partnerriikide olukorras. See võimaldab enam arenenud riikidel liikuda kiiremini edasi, ilma et teised neid takistaksid. Vaatamata sellele on kõnealune põhimõte igati kooskõlas pikaajalise visiooniga majandusühenduse loomisest ELi ja naabruspoliitika partnerite vahel. Osaliselt seda juba arendatakse Vahemere piirkonnas Agadiri lepingu kaudu. Pikas perspektiivis hõlmavad sammud laiaulatuslikuma naaberriikide majandusühenduse suunas ka selliseid küsimusi nagu ühise reguleeriva raamistiku kohaldamine ja parema turule juurdepääsu tagamine naabruspoliitika partnerite kaupadele ja teenustele ning mõned asjakohased institutsioonilised korraldused, näiteks vaidluste lahendamise mehhanism. Meetmed: Kaubanduslik, investeerimisalane ja majanduslik lõimumine põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu lähenemisviisi taotlemine kõikide naabruspoliitika partnerite puhul, sealhulgas nn piiritagused küsimused, ning partnerriikide puhul kaubavoogude liberaliseerimine koos vajadusel teatava asümmeetriaga suurem toetus reformidele ja pingutustele parandada kaubanduse ja majanduse regulatiivkeskkonda ning investeerimisolusid tihedam majanduslik lõimumine ja koostöö võtmevaldkondades 3.2. Liikumise lihtsustamine ja rände haldamine Juba Euroopa Ühenduse algusaastatest alates on liikmesriikide kodanike võimalus reisida ühenduse raames ärilisel, hariduse või puhkuse eesmärgil olnud oluline sisekaubanduse ja investeerimise edendamisel, ühise teadlikkuse loomisel ning majanduslike, sotsiaalsete või kultuuriliste kontaktide julgustamisel. Inimeste liikuvus on äärmiselt oluline ka naabruspoliitika partnerite jaoks. Kui võimalus teha seaduslikke lühiajalisi reise on piiratud nii, nagu see on praegu, ei suuda Euroopa Liit saavutada mõnesid Euroopa naabruspoliitika eesmärke. Olemasolev viisapoliitika ja kehtivad tavad tekitavad aga tihti tõsiseid raskusi ja takistavad seaduslikku reisimist. Pikad järjekorrad ELi konsulaatide ees on selge märk takistustest liitu sisenemisele. Olenemata sellest, kas reisi põhjus on seotud äritegevuse, hariduse, turismi, teadus- ja uurimistegevuse, kodanikuühiskonna konverentsi või ametliku kohtumisega riiklikul või piirkondlikul tasandil, on võimalus saada lühiajaline viisa mõistliku aja jooksul ja mõistliku hinnaga üks Euroopa naabruspoliitika tugevuse näitaja. ET 5 ET

6 Seepärast eeldab parem naabruspoliitika väga põhjalikku uurimist, kuidas oleks võimalik muuta viisamenetlusi nii, et need ei takistaks nii palju naaberriikide kodanike seaduslikku reisimist ELi (ja vastupidi). Loomulikult saab seda küsimust käsitleda ainult laiemas kontekstis, võttes arvesse sellega seotud valdkondi, näiteks koostöö ebaseadusliku rände (eriti meritsi toimuva) küsimustes, võitlus inimkaubanduse ja inimeste üle piiri toimetamisega, tõhus piirihaldamine, ebaseaduslike rändajate tagasivõtulepingud ja tõhus tagasisaatmine ning rahvusvahelise kaitse ja varjupaiga taotluste nõuetekohane töötlemine. Kuid kui partnerid on võtnud endale kindla kohustuse nimetatud eeltingimusi täita, peaks olema võimalik parandada viisasüsteemi oluliselt (pakkudes lihtsamat ja kiiremat viisamenetlust teatavate erikategooria reiside puhul, eelkõige ärilistel, ametlikel ja hariduslikel eesmärkidel) ning samal ajal tugevdada ühiseid pingutusi ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel. Näitena sellest, mida on võimalik saavutada, võib tuua viisalihtsustamis- ja tagasivõtulepingud, mis sõlmiti Ukrainaga aasta oktoobris. Läbirääkimised Moldovaga sarnaste lepingute üle käivitatakse eeldatavasti lähiajal. Läbirääkimised Marokoga tagasivõtulepingu üle on peaaegu lõpetatud. Viisalihtsustuslepingute üle peetakse läbirääkimisi paralleelselt tagasivõtulepingutega, need on kohandatud asjaomaste kolmandate riikide erivajadustele ja nendes on sätestatud lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustatud menetlus teatavatesse kategooriatesse kuuluvate isikute puhul. Käesolevas kontekstis on asjakohane nimetada ka ELi viisapoliitika üldisemaid arenguid, näiteks liikmesriikidevahelised läbirääkimised viisainfosüsteemi loomise üle, mis võimaldab kasutada viisataotlejate biomeetrilisi andmeid ja vahetada liikmesriikide vahel viisaandmeid. Lisaks sellele on komisjon teinud ettepanekuid eri koostööviiside kohta liikmesriikide vahel, sealhulgas ühised viisataotluskeskused, mis hõlbustaksid oluliselt viisataotluste vastuvõtmist naabruspoliitika partnerriikides. Võttes arvesse vajadust tasakaalustatud lähenemisviisi ning naabruspoliitika tegevuskavades ettenähtud rände- ja viisaküsimusi käsitleva dialoogi edasiarendamise järele on liit valmis alustama läbirääkimisi tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingute üle kõikide naabruspoliitika riikidega, kellel on kehtiv tegevuskava ja kes on nõuetekohaselt täitnud eeltingimused. Meetmed: Liikuvus ja ränne viisarežiimi lihtsustamine, eemaldades takistused seaduslikult reisimiselt (näiteks ärilistel, hariduse, turismi või ametlikel põhjustel) osana ühtsest lähenemisviisist, millega tagatakse edukalt hallatud liikuvus ja ränne ning mille käigus käsitletakse tagasivõtmist, koostööd ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel ning tõhusat piirihaldust 3.3. Inimestevaheliste kontaktide edendamine Olenemata inimeste liikumisega seotud küsimusest, peab naabruspoliitikal olema inimlik mõõde ning nii ELi kui ka naaberriikide kodanikel peab olema rohkem võimalusi omavaheliseks suhtluseks, üksteise ühiskondade tundmaõppimiseks ja üksteise kultuuride mõistmiseks. Naabruspoliitika ei tohi hõlmata vaid ametnikke ja poliitikuid. Inimesed mõlemal pool piiri peavad nägema, milline otsene mõju on tugevamal sidemel liidu ja selle naabrite vahel. Haridus- ja noortevahetusprogrammid peavad olema naabruspoliitika nurgakivi, sest just sellised vahetusprogrammid on aidanud luua sidemeid ja lõhkuda eelarvamusi ELi sees. ET 6 ET

7 Ülikoolide koostööd toetatakse programmi TEMPUS kaudu, samal ajal käivitatakse aastal programmi Erasmus Mundus raames uus stipendiumite kava naabruspoliitika piirkonna jaoks. Ülikoolide koostööd toetatakse programmi TEMPUS kaudu, samal ajal käivitatakse aastal programmi Erasmus Mundus raames uus stipendiumite kava naabruspoliitika piirkonna jaoks. Kõrgharidust käsitlevat poliitilist dialoogi tuleb arendada, eesmärgiga toetada partnerriikide moderniseerimise ja reformimise püüdlusi. Parimate tavade levitamist ja vahetamist kõnealuses valdkonnas täiustatakse veelgi. Nende meetmete abil on võimalik soodustada koostööd kõrgema hariduse vallas ja aidata kaasa naabrite kõrghariduspoliitika ühtlustamisele ELi poliitikaga, näiteks Bologna protsess, millest võtavad osa mitmed naabruspoliitika partnerid. Senisest enam tuleks toetada haridusreforme, sealhulgas Euroopa Koolitusfondi kaudu. Koostada võiks ka uue naabruspoliitika programmi, eesmärgiga edendada nii noorte spetsialistide vahetust kõikidel elualadel (sealhulgas kultuur ja kunstid) kui ka reeglite väljatöötamise eest vastutavate ametnike vahetust. Selliste tegevuste toetamisel on liikmesriikidel oluline roll. Teadlaste liikumine on oluline osa ELi ja naabruspoliitika riikide vahelise teaduskoostöö laiendamisest ning pädevuse tõstmisest. Selleks on vaja ühiseid meetmeid, millega suurendatakse teadlikkust võimalustest taotleda liikuvuse toetusi (nt Marie Curie nimelised stipendiumid) ja selleks on vaja täielikult ära kasutada olemasolevaid teabevahendeid. Üldisemalt rääkides tuleks tihendada ka kodanikuühiskonnaalaseid vahetusi, mis ulatuksid kaugemale valitsustevahelistest kontaktidest ja looksid ühendusi mitmetes valdkondades, näiteks ametiühingute, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste (sealhulgas sõpruslinnade liikumised), tervishoiutöötajate, valitsusväliste organisatsioonide ja kultuurirühmituste vahelised kontaktid. Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist rahastatavatel piiriülestel koostööprogrammidel on siinkohal oluline roll, kuid vaja on ka ulatuslikumaid, kogu ELi hõlmavaid vahetusprogramme. Paljud nendest vahetustest on põhiliselt majanduslikku või sotsiaalset laadi, kuid kultuurivahetusprogrammid ja kultuuridevahelised dialoogid on samuti olulised. Üks oluline ja konkreetne osa kodanikuühiskonna tasandi kontaktidest on ettevõtjatevaheliste kontaktide edendamine. ELis ja naabruspoliitika partnerriikides tegutsevaid tööandjate organisatsioone (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate organisatsioone) tuleks aktiivselt julgustada looma tihedamaid omavahelisi sidemeid ja vahetama kogemusi. Kodanikuühiskonna osalemine naabruspoliitikas peaks käima vahetus- ja koostööprogrammidega käsikäes. Tuleb julgustada partnervalitsusi, et need lubaksid kodanikuühiskonna esindajatel osaleda huvirühmadena reformiprotsessis, kas siis õigusaktide ettevalmistamises, nende rakendamise järelevalves või naabruspoliitikaga seotud riiklike ja piirkondlike algatuste väljatöötamises. Riiklikult või piirkondlikul tasandil laiemalt aitavad valitsuse/kodanikuühiskonna seminarid luua usaldusliku keskkonda reformiga seotud probleemide käsitlemiseks. Nähtavus on samuti oluline küsimus naabruspoliitika arendamisel, sest see annab nimetatud poliitikale ELi kodanike ja partnerriikide jaoks mõtte. Komisjon on juba kehtestanud naabruspoliitika teabe- ja kommunikatsioonistrateegia. Ka liikmesriigid peaksid nii riigisiseste kui ka välissuhtluseks mõeldud teavitamismeetmete raames kajastama naabruspoliitika eesmärke ja saavutusi. ET 7 ET

8 Naabruspoliitika inimlik mõõde on nii liikmesriikide kui ka ühenduse jaoks oluline küsimus. Eespool kirjeldatud elementide kaasamine kahepoolsetesse programmidesse ning teabe ja parimate tavade vahetamine inimestevaheliste kontaktide kaudu parandab partnerriikides liidu tervikpilti. Selleks et parandada selliste ELi pingutuste üleüldist nähtavust, kavatseb komisjon luua ühtne teabesait, mis oleks ühendatud liikmesriikide veebisaitidega ja pakuks lihtsat juurdepääsu teabele vahetusprogrammide kohta üle kogu liidu. Meetmed: Vahetusprogrammid haridus-, kultuuri, noorte- ja teadusvahetusprogrammid kodanikuühiskonnaalased vahetused ja kodanikuühiskonna parem osalemine naabruspoliitikas piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline vahetus tulevaste reeglite väljatöötamise eest vastutavate koolitamine ettevõtjatevahelised kontaktid nähtavus ja teavitamismeetmed 3.4. Naabruspoliitika temaatilise mõõtme arendamine Senini on naabruspoliitika olnud põhiliselt kahepoolne suhtlus ELi ja iga partnerriigi vahel eraldi. See on peamiselt tingitud partnerite vahelistest suurtest erinevustest seoses nende poliitilise ja majandusliku olukorra, vajaduste ja ootustega. Selline eristamine peab jääma kõnealuse poliitika keskseks ideeks. Vaatamata sellele on mitmeid otsustava tähtsusega teemasid, mille puhul EL ja selle nii lõuna- kui ka idanaabrid? jagavad ühist huvi ja muret ning mida oleks kasulik käsitleda mitmepoolselt. Energeetika, transpordi, keskkonna, maaelu arengu, infoühiskonna, teaduskoostöö, rahvatervise, finantsteenuste, piirihalduse, rände ja merenduse valdkonnas ei ole probleemid pelgalt kahepoolsed ning nende puhul oleks kasu ELi ja kõikide või enamiku naabruspoliitika partnerite ühisest arutelust, meetmetest ja koostööst. Need valdkonnad on olulised jätkusuutliku majanduskasvu, heaolu, stabiilsuse ja julgeoleku seisukohast. Üksikasjalikult tuleks arutleda, mida võiks kaasata sellisesse nimekirja teemadest, mis hõlmavad kogu naabruspoliitikat. Samamoodi tuleks arutleda selle üle, kuidas neid teemasid käsitleda. Mõnesid teemasid võib käsitleda suhteliselt vähe reguleeritud meetodite kaudu, näiteks eriotstarbelistel või regulaarsematel ministrite või ekspertide koosolekutel. Teiste puhul oleks rohkem kasu institutsionaliseeritud või integreeritud lähenemisviisist. Tähelepanu tuleb pöörata olemasolevate ning uute mitmepoolsete kokkulepete ja protsesside tõhusale rakendamisele. Kiiresti tuleks kaaluda mitmepoolseid kokkuleppeid ELi ja naabruspoliitika partnerite vahel vähestes olulise tähtsusega valdkondades. Kõige ilmsemad näited on energeetika (energiaühenduse asutamislepingu laiendamine) ja transport (horisontaalsed / ülemaailmsed lennunduslepingud). Lisaks sellele tuleks arutada võrgustike laiendamist ja nende koostalitlusvõime tagamist ELi süsteemidega. ET 8 ET

9 Naabruspoliitika puhul on oluline ka võimalus, et selle partnerid saaksid osaleda ühenduse teatavate ametite töös ja programmides. Kaasnevas, kõnealust küsimust käsitlevas teatises 1 teeb komisjon ettepaneku kasutada nendes küsimustes üldist lähenemisviisi. Meetmed: Teemad parandada olulise tähtsusega valdkondades mitmepoolset ja kahepoolset dialoogi naabruspoliitika partneritega täiendavate mitmepoolsete kokkulepete kaalumine energeetika ja transpordi valdkonnas ning olemasolevate arendamine ELi transpordi- ja energiavõrkude laiendamine naaberriikidesse ning nende koostalitusvõime tagamine naabrite osalemine ühenduse asjaomaste ametite töös ja programmides 3.5. Poliitilise koostöö tihendamine Kui naabruspoliitika kaudu ei ole võimalik panustada piirkonna konfliktide lahendamisse, ei ole poliitika täitnud ühte oma peamistest eesmärkidest. Sellised konfliktid võivad ohustada liidu enda julgeolekut kas eskaleerumise või põgenike väljarände ohu, energiavarustuse või kaubanduse ja transpordi ühenduste katkemise, terrorismi või organiseeritud kuritegevuse (sealhulgas inimkaubandus ning kauplemine narkootikumide ja relvadega) levimise kaudu. Euroopa Liidu panus põgenike ja ümberasustatud isikute abistamisse on märkimisväärne. Kuid palju parem oleks suunata need vahendid jätkusuutliku arengu edendamisse. Lisaks sellele on kõigi huvides kaasata tihedamasse koostöösse Venemaa, eesmärgiga ennetada konflikte ja parandada stabiilsust kogu Ida-Euroopas ja Lõuna-Kaukaasias. Olenemata sellest, kas tegemist on Moldova, Lõuna-Kaukaasia, Palestiina alade, Lähis-Idaga üldisemalt või Lääne-Saharaga, on liidu naabrid kannatanud mitmeid aastaid selliste konfliktide all. Naabruspoliitika ei asenda kunagi piirkondlikke või mitmepoolseid pingutusi kõnealuste küsimuste lahendamisel. Kuid EL peab olema siin valmis mängima aktiivsemat rolli, kas siis lahenduspüüdlustes täieliku osalemisega (näiteks nagu see on neliku puhul) või ühekordse osalemisega tsiviil- või sõjalise järelevalve või rahuvalveoperatsioonides. Ka piirihaldusoperatsioonidel on oluline roll, ELi piirihaldamise abimissiooni edu Moldova piiril või tegevus Rafah s on olulised näited sellest. Komisjon on valmis koostöös nõukogu sekretariaadiga töötama välja täiendavaid ettepanekuid konfliktide lahendamiseks. Lisaks selle pakub ka uus stabiliseerimisvahend võimalusi suurendada kõnealuses valdkonnas ELi osalust. Naabruspoliitika raames on võimalik täiustada ka dialoogi, millega kaasneks konkreetne toetus reformidele ja arengule ning millel oleks pikaajaline mõju nende küsimuste lahendamisele. Tihedam piirkondlik koostöö (punkt 3.6) võib olukorda oluliselt mõjutada. Lisaks sellele on mitmeid meetmeid, mis võiksid oluliselt parandada naabruspoliitika poliitilist dimensiooni. 1 Üksikasjalikult kirjeldatud samaaegses komisjoni teatises Üldine lähenemisviis, mis võimaldab naabruspoliitika partnerriikidel osaleda ühenduse ametite töös ja ühenduse programmides", KOM (2006) xxx, 29. november ET 9 ET

10 Ka lõunapoolsetele partneritele võiks pakkuda võimalust ühineda (otsustades iga juhtumi puhul eraldi) ühise välis- ja julgeolekupoliitika deklaratsioonidega (võimalust on juba pakutud naabruspoliitika idapartneritele). Naabruspoliitika partnereid võiks kutsuda (samuti iga üksikjuhtumi puhul eraldi otsustades) teavitamise ja kooskõlastuse kohtumistele, mida EL korraldab rahvusvaheliste foorumite raames, näiteks ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE. Mitteametlik kõrgetasemeline kohtumine kõikide nende naabruspoliitika partneritega, kellel on kehtiv tegevuskava, võiks aset leida aastal ning selle praktiline eesmärk oleks käiku lasta käesolevas teatises väljapakutud arendatud naabruspoliitika. Parlamentaarset koostööd võiks samuti tihendada, olenemata sellest, kas koostöö hõlmab Euroopa Parlamenti ja riikide parlamentide või Euroopa poliitilisi sihtasutusi. Liidu kohalolekut piirkonnas saaks parandada naabruspoliitika riikides asuvate EÜ ja liikmesriikide diplomaatiliste esinduste arendamise kaudu. Kõikides naabruspoliitika riikides tuleks nii kiiresti kui võimalik avada täieõiguslikud komisjoni delegatsioonid. Meetmed: Poliitiline koostöö ELil aktiivsem roll konfliktide lahendamisel piirkondlikul või mitmepoolsel tasandil, sealhulgas osalemine vastavalt vajadusele tsiviil- ja sõjalistes rahutagamismissioonides pakkuda kõikidele naabruspoliitika partneritele võimalust ühineda ühise välis- ja julgeolekupoliitika deklaratsioonidega mitteametlikud kõrgetasemelised naabruspoliitika kohtumised aastal tihedam parlamentaarne koostöö ELi diplomaatiliste esinduste kohaloleku parandamine kõikides naabruspoliitika riikides 3.6. Piirkondliku koostöö parandamine Musta mere äärses piirkonnas, kus Moldova, Ukraina ja Lõuna-Kaukaasia riigid piirnevad ELi, Venemaa ja Türgiga, on naabruspoliitikal suur potentsiaal dialoogi ja koostöö arendamiseks piirkondlikul tasandil. Alates aasta jaanuarist, mil Must meri muutub üheks liidu piiriks, on täiustatud piirkondlikul lähenemisviisil oluline roll meie naabruspoliitikas. Piirkondlikus koostöös Musta mere äärsete partnerriikidega (olenemata sellest, kas see on naabruspoliitika raames, Venemaa puhul vastavalt strateegilisele partnerlusele või Türgi puhul kandidaatriigina) peab EL olema avatud kõikidel võimalustele olenemata sellest, milline on kõnealuste riikide puhul kahepoolsete suhete ametlik vorm. Konkreetseid valdkondadega seotud küsimusi tuleks käsitleda asjaomaste algatuste raames (näiteks mõlemapoolselt kasulik teaduskoostöö, mida toetab poliitiline dialoog) või foorumite kaudu, näiteks Musta mere kaitse rahvusvaheline komisjon. Parem koostöö Musta mere piirkonnas (nn Musta mere sünergia) võib kaasa aidata ka pikaajaliste piirkondlike konfliktide lahendamisele. Musta mere majanduskoostöö organisatsioon on kasulik platvorm dialoogiks ja koostööks kogu piirkonnaga. Komisjon ET 10 ET

11 uurib praegu võimalusi tihedamate sidemete loomiseks Musta mere majanduskoostöö organisatsiooniga (näiteks vaatleja staatus). Lisaks sellele oleks tihedamate sidemete sõlmimise eesmärgil kasulik luua regulaarne dialoog kõnealuse organisatsiooniga välisministrite tasandil, mis võiks kaasa aidata liidu Musta mere piirkonna poliitika rakendamisele ja arendamisele. Paralleelselt kõnealuste kohtumistega oleks kasulik korraldada ELi ja naabruspoliitika idapoolsete riikide ministrite vahelisi kohtumisi poliitilise dialoogi ja arutelu arendamiseks naabruspoliitikaga seotud küsimustes. Komisjonil on kavas täiendavalt käsitleda Musta mere piirkonna dialoogi arendamise küsimust järgmisel aastal koostatavas eraldi teatises. Musta mere sünergias tuleks arvesse võtta ka muid piirkondlikke algatusi, näiteks Bakuu algatus transpordi ja energeetika valdkonnas. Vahemere piirkonnas täiendab naabruspoliitika uuenduslikul ja olulisel moel pikaajalist piirkondlikku dialoogi ja lõimumist, mis on aset leidnud Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse raames. Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse kaudu on ELil ja tema lõunapoolsetel partneritel olnud piirkondlikul tasandil võimalus arendada dialoogi ja teha koostööd poliitilistes, majanduslikes, kaubanduslikes, sotsiaalsetes ja kultuuriküsimustes aastal Barcelonas toimunud tippkohtumisel kokkulepitud viie aasta tööplaanis, mis põhineb naabruspoliitikal, on seatud juba selge siht piirkondliku koostöö parandamiseks järgmistel aastatel. Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse ja olemasolevate peaaegu kõigi Vahemere-äärsete partneritega sõlmitud assotsiatsioonilepingute edasi arendamine naabruspoliitika raames on kaasa toonud tihedamad suhted Vahemere-äärsete partneritega, tunnustades samal ajal täielikult partnerriikide erinevaid olusid ja huvisid. Ühiselt kokkulepitud reformid, mis on sätestatud kõikides praegu kehtivates tegevuskavades (Iisrael, Jordaania, Maroko, Palestiina omavalitsus, Tuneesia), on juba vilja kandnud, nagu see ilmneb vastavatest arenguaruannetest. Kõnealustes tegevuskavades on sätestatud selgelt ühised prioriteedid, mis on võimaldanud ühtsesse dialoogi kaasata erinevaid teemasid ja teha tundlikes küsimustes tegelikke edusamme. Egiptuse ja Liibanoni tegevuskavade koostamine on lõppjärgus ja seega on Euroopa ja Vahemere piirkonna kahepoolsed suhted võrdväärsed piirkondliku suhtlusega. Lisaks sellele tuleks üritada teha majandusreformide ja jätkusuutliku arengu toetamiseks Vahemere-äärses piirkonnas koostööd teiste majanduspiirkondadega (näiteks Pärsia lahe koostöönõukogu). Nii oleks võimalik kasutada vahendeid ja investeeringuid ühisel eesmärgil. Nii Vahemere kui ka Musta mere piirkonnas on suuremal paindlikkusel, mida võimaldab uus koostöövahend, oluline roll. Näiteks võimaldavad piiriülesed koostööprogrammid, mis on loodud Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi raames, esimest korda tegelikult soodustada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vahelist koostööd mõlema mere mõlemal kaldal ning käsitleda ühist huvi pakkuvaid küsimusi, näiteks keskkond, transport ja kommunikatsioon, mereohutus, merekeskkond, piirkondlik majandusareng, turism ja vahetused sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas. Koostöö peaks ulatuma kaugemale liidu vahetust naabrusest ja haarama ka naabrite naabreid. Kesk-Aasias või Pärsia lahe piirkonnas on näiteks uute vahendite abil (nii Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend kui ka Arengukoostöö vahend) võimalik rahastada piirkondlikku koostööd nii, et osaleksid mõlema piirkonna riigid. See võib eriti oluline olla sellistes valdkondades nagu energeetika, transport, keskkond ja teaduspoliitika. Vaja oleks kaasata era- ja riiklikke investeeringuid, et tagada vahetute naabrite majanduslik areng ja rahastada moderniseerimisvajadust. Samu põhimõtteid oleks võimalik rakendada lisaks naabruspoliitika Põhja-Aafrika partnerriikidele ka ELi ja Aafrika strateegia kontekstis, kus suurt huvi pakuvad laiaulatuslikud piirkondlikud koostööprogrammid ning koostöö ET 11 ET

12 sellistes valdkondades nagu ränne, energeetika, rahu- ja julgeoleku tagamine. Lisaks sellistele piirkondlikele koostöötegevustele võiks kaaluda ka võrreldava tegevuskava loomist dialoogiks ja reformiks Kasahstaniga, kes on väljendanud oma huvi. Kesk-Aasia küsimust käsitletakse järgmises poliitikadokumendis. Meetmed: Piirkondlik koostöö Musta mere sünergia, sealhulgas välisministrite dialoog ja tihedam koostöö Musta mere majanduskoostöö organisatsiooniga, milles on arvesse võetud olemasolevat piirkondlikku koostööd, näiteks Bakuu algatus energeetika ja transpordi valdkonnas Euroopa-Vahemere tööprogrammi täielik rakendamine parem koostöö naabrite naabritega näiteks energeetika ja transpordi valdkonnas ning ebaseadusliku sisserände vastases võitluses 3.7. Finantskoostöö parandamine Alates aastast rahastatakse koostööd naaberriikidega Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist ja täiendavalt vastavalt Euroopa Investeerimispanga uuele laenumandaadile. See tähendab olulist paranemist võrreldes eelmiste aastatega. Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend on oluliselt paindlikum kui eelmised rahastamisvahendid (eriti võrreldes programmiga TACIS) ja tähendab vahendite suurenemist võrreldes sellega, mis oli varem kättesaadaval (ligikaudu 32%-line suurenemine püsivhindades, kui võrrelda ajavahemikku ajavahemikuga ). Teised koostöövahendid (inimõiguste, tuumaohutuse ja temaatiliste programmide vallas) on naabruspoliitika partneritele samuti kättesaadavad. Euroopa Investeerimispanga uus mandaat tähendab suuremat toetust Ida-Euroopale ja Lõuna-Kaukaasiale, kuigi see on siiski oluliselt väiksem algsest komisjoni ettepanekust. Naabruspoliitika reformikava toetuseks mõeldud olemasolevad vahendid on siiski suhteliselt tagasihoidlikud, vaatamata eesmärgile käsitleda naabruspoliitika raames väga laiaulatuslikku reformikava. Erainvesteeringute vool piirkonna enamikesse riikidesse on samuti jätkuvalt pettumustvalmistavalt madal, nagu on ka erainvestorite suutlikkus rahastada olulist infrastruktuuri. Seetõttu on väga oluline maksimeerida ELi rahastamise mõju tuleb olla uuenduslikum selles, milliseid meetmeid toetatakse, taotleda sünergiat Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi ja teiste ELi fondidega ning liikmesriikide ja nende finantseerimisasutuste, rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja muude doonoritega. Selleks et hüvitada reformide rakendamisel tehtud edusamme ja mõjutada olemasolevat rahvusvahelistest finantseerimisasutustest ja muudelt doonoritelt pärinevat investeeringuteks mõeldud rahalist abi, kavatseb komisjon kehtestada kaks uuenduslikku rahastamismehhanismi ning suunata suur osa Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi rahastamisest valitsuste ja investeerimisrahastute toetuseks. Üksikasjalikud ettepanekud tehakse programmitöö raames, kuid põhimõtteliselt kavatseb komisjon ajavahemikus eraldada: 300 miljonit eurot (keskmiselt aastas ligikaudu 43 miljonit eurot) valitsemistava rahastusse, mille eesmärk lisaks tavalistele eraldistele anda täiendavaid toetusi nende ET 12 ET

13 partnerriikide tunnustamiseks ja toetamiseks, kes on teinud edusamme oma tegevuskavade rakendamisel. Vastavalt tegevuskavade valitsemistavasid käsitleva osa rakendamisel (üldiselt määratletud) tehtud edusammude hindamisele tehakse kõnealune rahastamine kättesaadavaks täiendavateks riiklikeks eraldisteks, et toetada reformikava põhilisi valdkondi. See aitab reformistlikke valitsusi suurendada riiklikku toetust reformidele. 700 miljonit eurot (keskmiselt aastas ligikaudu 100 miljonit) Naabruspoliitika Investeerimisfondi, mis põhineb Euroopa Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastul 2 ja mille eesmärk on toetada naabruspoliitika partnerriikides laenamist rahvusvahelistest finantseerimisasutustest. Fond pakuks toetuste rahastamist laenutehingute sooritamiseks sellistes institutsioonides nagu Euroopa Investeerimispank (uue välise laenumandaadi kontekstis), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja võimalikud liikmesriikide arengurahastamise institutsioonid ja seda vastavalt ELi kindlaksmääratud prioriteetidele. Hinnatakse, et kõnealune fond suudaks koguda neli kuni viis korda nii suurt summat toetuste rahastamiseks, kui on fondile määratud soodustingimustel laenudeks, mida antakse naabruspoliitika partnerriikide investeerimisprojektidele tegevuskavades prioriteetsetena määratletud valdkondades. Liikmesriikide konkreetne toetus, mis tähendab oma toetuste rahastamise lisamist EÜ panusele sihtfondis, oleks väga oluline, arvestades liidu poliitilist toetust parandatud naabruspoliitikale. Kui liikmesriikide panus oleks võrdväärne EÜ omaga, suudaks rahastu pakkuda soodustingimustel antavateks laenudeks märkimisväärset summat. Sellise sihtfondi haldamine võiks kaasata kõiki osalejaid vastavalt nende panusele ja nende poliitika kooskõlastamisele piirkonna naabruspoliitikaga. Kooskõlastamine Naabruspoliitika Investeerimisfondi ning ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfondi vahel tagaks seostatuse ja sünergia. Jätkates olemasolevaid püüdlusi parandada kooskõlastust ELi doonorite hulgas, peaksid liikmesriigid täiendavalt viima oma koostööprogrammid kooskõlla kokkulepitud prioriteetidega ja muutma naabruspoliitika tegevuskavades kehtestatut. Lisaks sellele tuleks tagada pidev kooskõlastus Maailmapanga tegevustega. Meetmed: Rahanduskoostöö nappide vahendite mõju maksimeerimine valitsemistava rahastu Naabruspoliitika Investeerimisfond parem liikmesriikide ja EÜ toetuse kooskõlastamine 4. JÄRELDUSED Alates algest kaks aastat tagasi on naabruspoliitika raames saavutatud edu kinnitanud selle pikaajalise poliitika suurt potentsiaali. Nüüd on vaja muuta see potentsiaal tegelikkuseks ning parandada poliitika usaldusväärsust ja mõju. 2 Euroopa Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu ET 13 ET

14 Naabruspoliitika on jätkuvalt erinev valdkond kui ELi laienemine. Naabruspoliitika Euroopas asuvate partnerite puhul ei piira poliitika mingil juhul võimalust tulevikus arendada oma suhet ELiga vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele. Sõltumata kõnealusest väljavaatest tuleb teha tööd kokkulepitud reformikava eduka rakendamise suunas ja lähendada kõiki oma naabreid liiduga. Selleks et toetada naaberriike nende püüdlustes nõudliku ja kuluka reformikava elluviimisel tuleb omalt poolt teha ahvatlevam pakkumine. Teha on võimalik rohkem majandus- ja kaubandusküsimustes, viisarežiimi lihtsustamises ja rände haldamises, inimestevahelistes kontaktides, haldajate ja seadusandjate vahelistes kontaktides, poliitilises ja piirkondlikkus ning finantskoostöös. Mõnedel kõnealustest meetmetest on oma hind, kuid see ei ole ületamatu ning on kindlasti väiksem kui tegutsemata jätmisel. Selle saavutamiseks peavad liikmesriigid tegema oma osa. Siin esitatud parandusettepanekud eeldavad nii kindlat poliitilist tahet kui ka sellele vastavat majandusliku ja rahalise kohustuse võtmist. Lisaks sellele kavatseb komisjon võtta kõik meetmed, et tagada, et naabruspoliitika põhimõtted integreeritakse täielikult komisjoni kõigisse tegevustesse. Komisjon tervitab arutelusid kõnealusel teemal nõukogu ja parlamendiga. Samal ajal on oluline pidada avatud dialoogi meie partnerriikidega, et edendada naabruspoliitika kui ühise omandi ideed. Sel eesmärgil kavatseb komisjon aastal korraldada kõrgetasemelise konverentsi. Nagu on näha eduaruannetest, on partnerriigid juba kinnitanud oma soovi naabruspoliitika ambitsioonikate tegevuskavade vastuvõtmise ja esialgse rakendamise kaudu. Selleks et liidul oleks võimalik partnerriike nõuetekohaselt toetada nende reformides, julgustada ja tasustada edu, on hädavalik tagada, et naabruspoliitika potentsiaal viiakse ellu. Eespool kirjeldatud ettepanekud on kindel pakkumine naabruspoliitika riikidele ning see on selgelt liidu enda huvides. ET 14 ET

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Venemaa

Venemaa VENEMAA Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid on 2014. aastast alates pingestanud Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja Ida-Ukraina mässuliste toetamine Venemaa poolt, Venemaa poliitika oma naaberriikide suhtes,

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. november 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0299 (NLE) 12966/16 COASI 204 ASIE 82 RELEX 819 CFSP/PESC 792 COHOM 125 CONOP 83 COTER 101 COARM 178 DEVGEN

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegatsioonid COHOM 28 COPS 74 CFSP/PESC 200 FREMP 20 DEVGEN

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

RE_art103

RE_art103 EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft Word

Microsoft Word EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 20. juuli 2007 (OR. en) 11177/1/07 REV 1 CONCL 2 SAATEMÄRKUSED Saatja: Eesistujariik Saaja: Delegatsioonid Teema: EUROOPA ÜLEMKOGU BRÜSSELIS 21. 22. JUUNI 2007 EESISTUJARIIGI

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106 OCDE 6 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Tähtsamate osade kokkuvõte - aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal

Tähtsamate osade kokkuvõte - aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal 2012. aasta aruanne Euroopa Liidu arenguja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 2011. aastal Tähtsamate osade kokkuvõte Areng ja koostöö 2 Euroopa Komisjon Arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid

Rohkem

EUROOPA MAJANDUSKOMISJON

EUROOPA MAJANDUSKOMISJON ÜRO Euroopa Majanduskomisjon EUROOPA MAJANDUSKOMISJON KESKKONNAPOLIITIKA KOMITEE Keskkonna- ja haridusministrite kõrgtasemeline kohtumine (Vilnius, 17. 18. märts 2005) (Strateegia punktid 5 ja 6) UNECE

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu C 355/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010 Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 RELEX 482 IA 152 CODEC 901 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise

Rohkem

AM_Com_LegReport

AM_Com_LegReport Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa

Rohkem