Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus Osaühingu ALAVEST hagis OSAÜHINGU NARSIL vastu 1 091 734 krooni võlgnevuse ja viivise saamiseks OSAÜHINGU NARSIL vastuhagis osaühingu ALAVEST vastu leppetrahvi 545 867 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-136-09 Otsuse kuupäev Tartu, 14. detsember 2009. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa Kohtuasi Osaühingu ALAVEST hagi OSAÜHINGU NARSIL vastu 1 091 734 krooni võlgnevuse ja viivise saamiseks OSAÜHINGU NARSIL vastuhagi osaühingu ALAVEST vastu leppetrahvi 545 867 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2009. a otsus asjas nr 2-04-1138 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 545 867 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Osaühing ALAVEST (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman Kostja OSAÜHING NARSIL (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Asja läbivaatamise kuupäev 16. november 2009. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2009. a otsus osas, millega tühistati Viru Maakohtu 2. novembri 2007. a otsus OÜ-lt NARSIL OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks viivise 538 567 krooni 20 sendi väljamõistmine ja mõisteti OÜ-lt ALAVEST (pankrotis) OÜ NARSIL kasuks välja menetluskulu 101 357 krooni 6 senti. Tühistatud osas teha uus otsus ja mõista OÜ-lt NARSIL OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks välja viivis 538 567 krooni 20 senti ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 2.Kohtuotsuse lõplik resolutsioon on järgmine: 2.1.OÜ ALAVEST (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx) hagi rahuldada. Mõista OÜ-lt NARSIL (registrikood xxxxxxxx) välja OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks põhivõlg ja viivis, kokku 1 091 734 (üks miljon üheksakümmend üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli) krooni. 2.2.OÜ NARSIL vastuhagi rahuldada. Mõista OÜ-lt ALAVEST (pankrotis) välja OÜ NARSIL kasuks leppetrahv 545 867 (viissada nelikümmend viis tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni. 2.3.Tasaarvestada OÜ NARSIL nõue 545 867 krooni OÜ ALAVEST (pankrotis) nõudega 545 867 krooni ulatuses. 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus O... Leht 1 / 7
2.4.Välja mõista OÜ-lt NARSIL tasaarvestamata 545 867 (viissada nelikümmend viis tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks. 2.5.Hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõiv ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3.OÜ ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4.OÜ NARSIL kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu jätta tema enda kanda. 5.Tagastada OÜ-le Menetlus (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx, Swedbank) OÜ ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebuselt 31. juulil 2009. a tasutud kautsjon 5459 (viis tuhat nelisada viiskümmend üheksa) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1.OÜ ALAVEST (edaspidi hageja) esitas 13. septembril 2004 hagi OÜ NARSIL (edaspidi kostja) vastu 696 287 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. märtsil 2004 töövõtulepingu (edaspidi leping), mille järgi hageja töövõtjana tegi kostja tellimusel kaubanduskeskuse ehitustöid. Lepingu p 3.2.2 kohaselt tuli tööd lõpetada 1. juuniks 2004, kuid tööd lõpetati 28. juulil 2004. Kostja tasus tööde eest hageja esitatud arvete alusel. 10. augusti 2004. a arvet nr 68, mille alusel tuli maksta 681 299 krooni, keeldus kostja tasumast, märkides, et objekt anti ekspluatatsiooni 57 päeva hiljem ning arve esitamisel oleks tulnud arvestada viivist. Hageja leidis, et objekti üleandmisega viivitamise põhjused olid mõjuvad, ja palus kostjalt välja mõista lepingu p 10.1 alusel viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest, s.o 30. augusti 2004. a seisuga 14 988 krooni. Hageja suurendas 22. veebruaril 2005 nõuet ning palus kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 545 867 krooni ja arve tasumisega viivitamise eest viivise 271 345 krooni, s.o kokku 817 212 krooni. 2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta on arvest nr 68 tulenevad kohustused täitnud. Ta maksis hagejale 10. septembril 2004. a 59 000 krooni ja 17. septembril 2004. a 76 432 krooni, s.o kokku 135 432 krooni. Kuna objekti valmimine hilines, tõi see kaasa kostjale olulise kahju. 11. augustil 2004 esitas kostja hagejale avalduse, et viimasel esitatud arvel oleks ära näidatud ka viivis. Hageja tunnistas õigust arvestada lepingu järgi viivist 545 867 krooni. 3.Kostja esitas 14. märtsil 2005 vastuhagi hagejalt 545 867 krooni suuruse leppetrahvi saamiseks. Hageja hilines tööde valmimisega 57 päeva. Lepingu p 10.2 alusel on tellijal õigus nõuda viivist 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. 4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kooskõlastatult kostjaga tegi hageja lisatöid, milleks kulus 60 päeva. Hageja ei viivitanud tööde tegemisega. 5.Viru Maakohus rahuldas 15. mai 2006. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 545 867 krooni ja viivise 271 345 krooni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. 6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. 7.Viru Ringkonnakohus tühistas 22. novembri 2006. a otsusega Viru Maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja saatis asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohus ei selgitanud välja, kas ja milliste tööde tegemisega viivitati. Kindlaks on tegemata, milline oli tööde lõpetamise tähtpäev. Asja uuel läbivaatamisel peab esimese astme kohus eelmenetluses välja selgitama vastuhagi tegeliku nõude, selle aluse, poolte faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi osas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 392 lg 1 p-d 1 4). Otsuse tegemisel tuleb hinnata kõiki poolte esitatud tõendeid. 8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus hagi rahuldamise osas. Tühistatud osas palus kostja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. 9.Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse ja tühistas 27. märtsi 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-18-07 Viru Ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsus hagi rahuldamise osas ja kostjalt hagejale 817 212 krooni võlgnevuse ning kohtukulude katteks 50 000 krooni väljamõistmise osas. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Samuti tühistas Riigikohus Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsuse osas, millega hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti hagejale välja 817 212 krooni ning kohtukulude katteks 50 000 krooni, ja saatis asja Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu otsus oli vastuoluline ja seega polnud see TsMS 436 lg 1 ning TsMS 654 lg 1 teise lause kohaselt seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ning ei analüüsinud otsuse tegemisel kõiki väiteid ja tõendeid. Sellele vaatamata tühistas apellatsioonikohus maakohtu otsuse ainult vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuigi eelnimetatud asjaoludega on kostja sidunud ka oma vastuväited hagile. Kolleegium oli seisukohal, et ringkonnakohus ei arvestanud maakohtu otsuse osalisel tühistamisel asjaoluga, et poolte nõuded tulenevad ühest ja samast lepingust, mida poolte väidete kohaselt rikkusid nii hageja kui kostja. Leht 2 / 7 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus O...
10.Hageja esitas 14. juunil 2007 hagi täienduse, suurendades hagi summat arve tasumisega viivitamise tõttu põhinõude summani, s.o 545 867 kroonini, ja palus kostjalt välja mõista kokku 1 091 734 krooni. 11.Viru Maakohus rahuldas 2. novembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse ja viivise, kokku 1 091 734 krooni, ning jättis vastuhagi 545 867 krooni nõudes rahuldamata. Kohus leidis, et 1. märtsi 2004. a töövõtulepingu p-s 10.2 tähendab viivis leppetrahvi kokkulepet. Pooled leppisid kokku kindlaksmääratud rahasumma maksmise kohustuses lepingu rikkumise korral. Samuti leppisid pooled töövõtulepingu p-s 3.2.2 kokku, et kaubakeskuse ehitamisega seotud tööd lõpetatakse 1. juuniks 2004. Hagi ja vastuhagi lahendamisel on olulise tähtsusega asjaolu, kas pooled on nõuded tasaarvestanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus leidis, et kostja väide, et hageja ei ole kirjades esitanud mingeid vastuväiteid kostja leppetrahvi nõude tasaarvestamisele, on ebaõige. Poolte kirjavahetusest selgub, et kostja esitas hagejale 3. septembril 2004. a avalduse leppetrahvi vähendamise kohta ja tegi ettepaneku nõuded tasaarvestada. Hageja sellele ei vastanud. Eelnevates kirjades tasaarvestuse avaldust esitatud ei ole ning seega ei saanud hageja enne 3. septembri 2004. a kirja tasaarvestuse kohta vastuväiteid esitada. Pärast 3. septembri 2004. a kirja esitas hageja 13. septembril kohtule hagi nõudega mõista kostjalt välja arvest nr 68 tulenev summa. Hageja esitas hagiavalduses ka vastuväiteid kostja leppetrahvi arvestamisele. Samuti märkis hageja, et objekti üleandmise viivitus ei tekkinud hageja süül, vaid oli tingitud vääramatust jõust ja lisatööde tegemise vajadusest. Hageja on esitanud põhjendatult vastuväiteid kostja nõudele ning tasaarvestust ei olnud võimalik teha olenemata sellest, kas tasaarvestuse avaldus oli õiguspärane ning kas tasaarvestuse õigus võis olla tekkinud. Kostja väidet, et arve tasumine toimus tasaarvestuse ja 135 432 krooni maksmisega, ei saa lugeda põhjendatuks. Aktides nr 55 ja 56-1 märgitud tööd on kostja vastu võtnud. Arve on kostjale kätte antud 13. augustil 2004. Seega muutus arvel nr 68 näidatud summa sissenõutavaks 18. augustil 2004. Lepingu kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma aktides nr 55 ja 56-1 näidatud tööde eest 545 867 krooni. Kohus leidis, et hageja nõue kostjalt 545 867 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus nõustus hageja esitatud viivisearvestusega. Hageja on omal algatusel vähendanud viivisenõuet mõistliku suuruseni nii, et viivis ei ületaks põhinõude summat. Kostja on jätnud alates 18. augustist 2004 tasumata poolte 1. märtsil 2004. a sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 545 867 krooni. Kostja ei ole hageja arvutatud viivise suurusele vastu vaielnud. Hageja nõue kostjalt 545 867 krooni suuruse viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus leidis, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väide, et kaubakeskuse ekspluatatsiooni andmisega hilinemine põhjustas kostjale olulise kahju, ei ole asjakohane. Kostja on esitanud vastuhagis nõude hagejalt leppetrahvi väljamõistmiseks. Võimaliku kahju hüvitamise nõuet kostja esitanud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks lepingu tähtaega poolte kokkuleppel muutnud. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud tööde tegemise tähtaja pikendamises juhuks, kui peaks olema vaja teha lisatöid. Pooled ei vaidle, et tööd lõpetati 28. juulil 2004. Seega oli hageja tööde lõpetamisega viivituses 57 päeva. Pole tõendatud, et tööde lõpetamine viibis vääramatu jõu tõttu. Kahjustatud pool kaotab VÕS 159 lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvi nõude on kostja esitanud hagejale 11. augusti 2004. a kirjas, milles ta esitas ka leppetrahvi arvestuse. Kaks nädalat pärast konkreetse nõude väljaselgitamist esitatud leppetrahvi nõude teade on esitatud mõistliku aja jooksul ning seega on vastuhagi hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist. VÕS 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. 1. märtsi 2004. a töövõtulepingu p 10.2 kohaselt, juhul kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist (leppetrahvi), mille määraks on 0,2% lepingu hinnast. Seega on kostjal õigus nõuda leppetrahvi vaid siis, kui on tõendatud hageja süü lepingu rikkumisel. Hageja süü ehituse lõpetamise viibimises ei ole tõendatud. Tunnistaja V. Sokuševi ütlustega on tõendatud, et projekti muutmine ja tööde tähtaegade pikenemine oli tingitud tellija initsiatiivist. Tööde tegemisel lähtuti tellija arvamusest. Sellest võib järeldada, et hageja tegi töid, mis tõid kaasa ehituse tähtaja pikenemise, kostja teadmisel ja nõusolekul. 12.Kostja esitas 5. detsembril 2007 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Maakohtu 2. novembri 2007. a otsuse tühistada hagi rahuldamise (võlgnevuse 545 867 krooni ja viivise 545 867 krooni temalt väljamõistmise) ja menetluskulude tema kanda jätmise osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hagi põhinõude rahuldamisel palus kostja rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 545 867 krooni ning nimetatud vastastikused nõuded täies ulatuses tasaarvestada. 13.Viru Maakohus kuulutas 20. oktoobril 2008. a välja OÜ Alavest pankroti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus O... Leht 3 / 7
14.Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. mai 2009. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 545 867 krooni, jäeti vastuhagi 545 867 krooni saamiseks rahuldamata ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt viivise väljamõistmiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 7299 krooni 80 senti, rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 545 867 krooni leppetrahvi ning tasaarvestas hageja 545 867 krooni suuruse nõude kostja vastu kostja 545 867 krooni suuruse nõudega hageja vastu. Kokkuvõttes mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 7299 krooni 80 senti. Ühtlasi muutis ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS 200 lg-t 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS 197 lg-st 2 tulenevalt lõpevad tasaarvestuse tulemusena pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Juhul kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei olnud täidetud, peab isik, kellele tasaarvestuse avaldus esitati, end kaitsma ja esitama tasaarvestuse avalduse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Kuigi poolte kirjavahetusest saab järeldada, et hageja tunnistas kostja leppetrahvi nõuet 545 867 krooni ulatuses, ei välista see vastuväite esitamise õigust ja sellest tulenevalt õigust kohtusse pöörduda. VÕS 200 lg-s 4 sisalduv vastuväite õigus tähendab teise isiku nõude peale esitatavat argumenti, mis tekitab kahtluse, kas nõue eksisteerib või kas see eksisteerib väidetud suuruses. Esitatud hagis ja edasises kohtumenetluses on hageja oma kahtlusi põhistanud ning selle tõendatusele sai kohus anda hinnangu. Kostja tõlgendus, mille kohaselt välistaksid tasaarvestuse tegemise üksnes sellised vastuväited, mis toovad kaasa tasaarvestada sooviva isiku nõude lõppemise (nt täitmine) või mis välistavad üheselt ja selgelt nõude maksmapaneku teise poole vastu (nt aegumine), on liialt kitsendav ning võib jätta teise poole piisava õiguskaitseta. Praegusel juhul on maakohus tõendeid hinnates ekslikult leidnud, et kostja vastuhagi ei ole põhjendatud. Lepingu p 10.1 järgi juhul, kui tellija ei tasu arvet õigel ajal, on töövõtjal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist, mille määraks on 0,2% tasumata summast. Lepingu p 10.2 järgi juhul, kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda iga viivitatud kalendripäeva eest viivist, mille määraks on 0,2% lepingu hinnast. Maakohus leidis õigesti, et lepingu p-s 10.2 märgitud viivise all tuleb mõista leppetrahvi. Lepingu p 15.1 kohaselt ei ole lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või kohustuste täitmisega hilinemine lepingu rikkumine, kui see oli tingitud vääramatust jõust. Eelmärgitud lepingu punktide tõlgendamisel tuleb arvestada ka poolte esitatud faktiliste asjaoludega, samuti sellega, et üldjuhul on lepinguline vastutus süüta ehk garantiivastutus. Hageja on viidanud lepingu p-le 15.1 ja leidnud, et tööde hilisem lõpetamine oli tingitud vääramatust jõust. Seega oli poolte tahe leppida kokku süüta vastutuse põhimõttes ja nii sai vastutusest aru ka hageja, kes tugines tööde kokkulepitust hiljem lõpetamise põhjendamisel üksnes lepingu p-le 15.1, millele vastab VÕS 103 lg 1. Isegi siis, kui lähtuda töövõtja süülisest vastutusest, puuduvad asjaolud, mis välistaksid hageja vastutuse ja leppetrahvi maksmise kohustuse. Süülise vastutuse korral süüd (vähemalt hooletust) eeldatakse ning selle puudumist peab tõendama lepingut rikkunud pool. Süü puudumisele tuginemine saab kõne alla tulla vaid erandlikel asjaoludel ning selliste asjaolude esinemist ei ole hageja tõendanud. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli hageja lepingus kokkulepitud tähtpäevaks teinud eelarvete järgi kokku 83,8% töödest. 1. juuni 2004. a seisuga oli põhieelarves märgitud töödest tehtud kokku 67,4% ning juunis ja juulis 2004. a tehti põhieelarves nr 51 märgitud töid kokku 1 211 993 krooni eest. Viimased põhieelarvejärgsed tööd andis hageja kostjale üle 10. augustil 2004. Nimetatud tõenditest järeldub, et hageja ei suutnud kokkulepitud tähtpäevaks lõpetada ka põhieelarvejärgseid töid. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet heakorratööde tegemiseks üle lepingus kokkulepitud tähtaja. Lepingu p-de 1.1 ja 3.2.2 kohaselt oli poolte ühiseks tahteks ja lepingu eesmärgiks kaubanduskeskuse valmisehitamine ning seega ei saanud hagejale heakorratööde tegemise vajadus tulla ootamatult. Kuivõrd hageja tegutses professionaalse ehitajana, pidi ta olema hoolas ja tellima heakorratööde tegemise sellise arvestusega, et need saaksid valmis 1. juuniks 2004. Eeltoodu viitab otseselt sellele, et hageja suutmatus kõiki töid (sh heakorratöid) tähtaegselt kostjale üle anda põhines tema enda oskamatusel töid mõistlikul viisil korraldada. VÕS 102 kohaselt on võlgnik kohustatud teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta takistavast asjaolust teada sai. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole teatega, et esineks mis tahes lepingu eesmärgi tähtaegset saavutamist takistav asjaolu. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate V. Sokuševi ja N. Bazyleva ütlusi. Maakohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud tööde tähtaegade pikenemine kostja initsiatiivil. Kostja ei ole sellist initsiatiivi kinnitanud ning maakohus on ise leidnud, et pooled ei olnud sõlminud kokkulepet tööde üleandmise tähtaja muutmiseks. Kuivõrd ehitusprojekt ja selle muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult ehitusseaduse 18 alusel, siis ei ole ka tunnistaja V. Sokuševi ütlustega võimalik tõendada, et projekti muudatuse tõttu tekkis lisatööde tegemise vajadus. Lisaks nähtub tunnistaja V. Sokuševi ütlustest, et vundamendi vale kõrgus, mis tingis projekti muutmise vajaduse tööde esimeses etapis, oli tingitud töövõtja ebakorrektsest tegevusest. Seetõttu ei ole maakohtu järeldus, et lisatööde tegemise vajadus oli tingitud projekti puudulikkusest, kooskõlas esitatud tõenditega. Leht 4 / 7 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus O...
Hageja pidi töövõtjana lepingut sõlmides olema teadlik oma suutlikkusest tagada tööde tähtaegne valmimine. Seega oli hageja hooletu lepingu eesmärgi saavutamisel ja ta peab lepingu p 10.2 järgi maksma leppetrahvi. Samuti esines tasaarvestuse olukord ning kostjal oli õigus tasaarvestada hageja 545 867 krooni suurune arve nr 68 omapoolse 545 867 krooni suuruse leppetrahvi nõudega hageja vastu. Kostja tasus hagejale 135 432 kroonist 10. septembril 2004. a 59 000 krooni ja 17. septembril 2004. a 76 432 krooni. Lepingu p 5.4 järgi oli kostja kohustatud maksma arve viie päeva jooksul pärast arve kättesaamist ja arve nr 68 sai ta kätte 13. augustil 2004. Seega oli kostja arve tasumisega viivituses ja ta peab maksma viivist 7299 krooni 80 senti. Menetlusosaliste põhjendused 15.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati maakohtu otsus osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 545 867 krooni ja jäeti menetluskulud kostja kanda. Samuti vaidlustas hageja ringkonnakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastuhagi ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja leppetrahv 545 867 krooni ning tasaarvestati poolte nõuded, ning osas, millega hageja tasutud riigilõiv ja tunnistajatasu jäeti hageja kanda ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 101 357 krooni 6 senti. Tühistatud osas palus hageja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 545 867 krooni põhivõlga. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna jättis lahendamata hageja taotluse menetlus osaliselt lõpetada pankrotiseaduse (PankrS) 43 lg 2 alusel kostja vastuhagi osas, ning selline rikkumine on vastuolus TsMS 436 lg 1 ja 442 lg 5 nõuetega. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kuna kohtulahendis on poolte vastastikused nõuded tasaarvestatud. Tasaarvestus polnud aga PankrS 99 lg 1 kohaselt lubatud, sest hageja vastu on algatatud pankrotimenetlus ja tasaarvestada saab ainult võlausaldajate üldkoosolekul kaitstud nõudeid. Seega on nõuete tasaarvestamine vastuolus pankrotiseadusega ning materiaalõiguse normi rikkumine on viinud ebaõige kohtulahendini. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud VÕS 1050 lg-s 1 sätestatut. Praegusel juhul oli poolte vahel lepinguline suhe ning lepinguväliste võlasuhete regulatsioon ei kohaldu. Lepinguliste suhete puhul tuleb aga eeldada süü puudumist ning süü olemasolu peab tõendama nõude esitaja. Ringkonnakohus on valesti pannud kogu tõendamiskoormise hagejale ning rikkunud sellega hageja õigusi. See on kokkuvõttes viinud ebaõige kohtulahendini. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS 436 lg-s 1 ja 654 lg-s 1 sätestatud nõudeid, sest on jätnud otsuse kassatsioonkaebuses vaidlustatavas osas põhjendamata. Ringkonnakohus on oma otsust põhjendanud ainult kostja esitatud tõenditega ning jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid. 16.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on pärast hageja esitatud menetluse lõpetamise taotlust määranud kohtuistungi toimumise aja ning sellest tuleneb, et kohus on jätnud hageja taotluse rahuldamata. Seega pole kohus jätnud hageja taotlust lahendamata. Lisaks oleks hageja pidanud oma vastuväite kohtu tegevuse kohta esitama esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis ja kuna hageja pole seda teinud, siis TsMS 333 lg 2 kohaselt hageja hiljem vastuväidet esitada ning ka võimalikule kohtu veale tugineda ei saa. Ebaõige on ka hageja väide, et kohus on vastuolus PankrS 43 lg-ga 2 jätnud lõpetamata vastuhagi menetluse. Kohtulahendini jõudnud vaidlused vaieldakse tsiviilasjas lõpuni ning menetlust ei lõpetata. Kohus ei ole rikkunud PankrS 99 lg-s 1 sätestatud nõuete tasaarvestamise piirangut. PankrS 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõuded, mis on jõustunud kohtuotsusega rahuldatud. Kostja ei ole tasaarvestanud hageja nõudega oma nõuet, vaid esitanud selle nõude ühiseks menetlemiseks asjas. PankrS 99 lg 1 eesmärgiks on aga vältida olukorda, kus huvitatud isikute nõusolekuta saaks tasaarvestada nõudeid, mis pole läbinud kohtulikku kontrolli. Samas pole praegusel juhul kohus nõudeid tasaarvestanud VÕS 197 tähenduses, vaid tegemist oli rahuldatud hagi ja vastuhagi nõuete tasaarvestamisega kohtus. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud VÕS 1050 lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Kohus on otsuse tegemisel õigesti lähtunud eeldusest, et pooltevahelises õigussuhtes ei kohaldata süülist vastutust, vaid vastutusest on võimalik vabaneda ainult rikkumise vabandatavuse korral, ning seda ei ole hageja kassatsioonkaebuses vaidlustanud. Samas on kohus esitanud alternatiivse põhjenduse, kuid ka seal pole kohus VÕS 1050 lg-le 1 kordagi viidanud ega seda sätet kohaldanud. Õige on aga kohtu märkus, et kui kohalduks süüline vastutus, siis oleks hageja pidanud ise tõendama, et ta polnud rikkumises süüdi. Kohus on analüüsinud kõiki tõendeid ning oma järeldusi ja seisukohti piisavalt põhjendanud. Kolleegiumi seisukoht 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus O... Leht 5 / 7
17.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega tühistati maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas ja jäeti hagi kostja vastu 538 567 krooni 20 sendi suuruse viivise saamiseks rahuldamata, tasaarvestati tagasiulatuvalt hageja põhinõue ja kostja leppetrahvinõue ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 101 357 krooni 6 senti. Muus osas tuleb jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas teeb Riigikohus TsMS 691 p 5 alusel uue otsuse, millega rahuldab hageja viivisenõude ning jätab alama astme kohtumenetluse kulud poolte endi kanda ning kostja kassatsiooniastme õigusabikulud kostja enda kanda. 18.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja hilines lepingu täitmisega 57 päeva (töövõtuleping tuli täita 1. juunil 2004, täideti aga 28. juulil 2004); 2) hageja esitas 13. augustil 2004 kostjale 681 299 krooni suuruse arve nr 68, millest kostja maksis 10. septembril ja 17. septembril 2004 kokku ära 135 432 krooni, jättes tasumata 545 867 krooni; 3) kostja esitas hagejale leppetrahvi teate mõistliku aja jooksul; 4) kostja esitas 3. septembril 2004 hagejale ettepaneku tasaarvestada leppetrahv 545 867 krooni hageja põhinõudega samas summas; 5) hageja esitas kostja vastu 13. septembril 2004. a hagi põhinõude 545 867 krooni ja arve nr 68 osalise tasumata jätmise tõttu 545 867 krooni viivise nõude; 6) kostja esitas 14. märtsil 2005. a vastuhagi leppetrahvi 545 867 krooni saamiseks. 19.Tulenevalt TsMS 688 lg-st 5 ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Seadust kohaldab kolleegium ise ega ole TsMS 688 lg 2 järgi seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kostja vastuhagi põhjendatusele hinnangut andes rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leidis tõendeid hinnates, et hageja töövõtjana pidi olema teadlik oma suutlikkusest tagada tööde tähtaegne valmimine. Hageja ei ole kordagi kostja poole pöördunud põhjusel, et esineb takistus lepingu eesmärgi saavutamiseks, seega peab hageja lepingu p 10.2 järgi maksma leppetrahvi. 20.Samuti ei rikkunud ringkonnakohus oluliselt TsMS 436 ja 442 lg-t 2, kui ta ei võtnud kohtuotsuses seisukohta hageja taotluse kohta lõpetada vastuhagis menetlus. Hageja leiab ekslikult, et kuna tema kui pankrotivõlgniku vastu on jätkuvalt kohtumenetluses rahaline nõue, tuleb pankrotiseaduse kohaselt vastuhagis menetlus lõpetada. Pankrotiseadus seda ette ei näe. Pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus on reguleeritud PankrS -s 43. Lähtuvalt PankrS 43 lg-st 6 oli võlgnik kohustatud pankroti väljakuulutamisel kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana. Sama paragrahvi lg 5 järgi, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata apellatsiooni või kassatsiooni korras, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Vastuhagi on kohtus menetluses 15. märtsist 2005. Viru Maakohus tegi vastuhagi kohta otsuse 2. novembril 2007. Hageja pankrot kuulutati välja 20. oktoobril 2008. Lähtuvalt pankrotiseaduses sätestatust, võib pankrotivõlgniku vastu esitatud rahalise nõude menetlus praegusel juhul kohtus jätkuda. Kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 11. mai 2009. a otsuse peale ongi võlgniku nimel esitanud haldur. 21.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Maakohus tuvastas, et kostja esitas 3. septembril 2004 hagejale ettepaneku tasaarvestada 545 867 krooni leppetrahvi nõue hageja põhinõudega. Sellele hageja vastuväiteid ei esitanud, kuid esitas kostja vastu hagi põhivõla ja viivise saamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna 2004. aastal oli tasaarvestuse olukord, ei pea kostja hagejale arve tasumisega viivitamise eest viivist maksma, küll aga peab hageja maksma kostjale lepingu täitmisega viivitamise eest leppetrahvi, ning jättis põhivõla osas maakohtu otsuse muutmata ning hagi viivise nõudes rahuldamata ja rahuldas kostja vastuhagi. Kolleegium leiab, et üksnes asjaolust, et pooltel olid 2004. a septembris vastastikused rahalised nõuded ja kostja oli teinud ettepaneku need tasaarvestada, ei saa järeldada, et kostja ei pea tuvastatud asjaolude alusel arve osalise tasumisega viivitamise tõttu hagejale viivist maksma. 22.Küsimus on selles, kas kohtud on tuvastanud, et kostja on oma nõude hageja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestanud. Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. VÕS 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest, praegusel juhul kostjast. VÕS 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse tegemine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis tasaarvestati, täitmise vastuväite. Ringkonnakohtu otsuses märgitu, et 2004. aastal oli nn tasaarvestamise võimalus, ei tähenda iseenesest, et kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse ja ta tasaarvestas oma leppetrahvi nõude hageja põhinõudega. Kostja esitas vastuhagi leppetrahvi saamiseks ning apellatsioonkaebuses taotluse hageja põhinõude ja kostja leppetrahvi nõude rahuldamise korral nõuded kohtumenetluses tasaarvestada. Kui ringkonnakohus oleks tuvastanud, et kostja on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud, oleks tulnud Leht 6 / 7 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus O...
hageja hagi põhinõude osas ja kostja vastuhagi nõue jätta rahuldamata, sest tasaarvestatavad nõuded lõpevad (vt Riigikohtu 6. juuni 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00, IV osa; Riigikohtu 10. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04, p-d 12, 13; Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04, p 20). Kuna kohtud pole tuvastanud ega ka kostja ise väitnud, et hageja nõue lõppes tasaarvestusega enne hagi esitamist, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja on hageja arve nr 68 maksmisega viivituses. VÕS 113 lg 1 järgi oli hagejal arve maksmisega viivitamise eest õigus nõuda viivist. Lähtuvalt maakohtu otsusest on hageja viivise suuruse sidunud hagiavalduse täienduses põhinõude suurusega, millele maakohtu otsuse põhjenduste järgi kostja vastuväiteid esitanud pole. Lähtuvalt eelnevatest põhjendustest tuleb hagi rahuldamata jäänud 538 567 krooni 20 sendi viivise nõudes rahuldada ja kostjalt nimetatud summa sisse nõuda. 23.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus kohaldas vääralt PankrS 99 lg-t 1, märgib kolleegium järgmist. Teise poole pankroti väljakuulutamine pärast tasaarvestuse võimaluse tekkimist ei mõjuta tasaarvestuse tegemist. Praeguses asjas palus kostja apellatsioonkaebuses teha hagi ja vastuhagi rahuldatud osas nõuete kohtulik tasaarvestus. PankrS 99 lg 1 järgi, kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Nõude tasaarvestamise avalduse võib esitada kohtule kuni viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Kuna PankrS 43 lg 5 lubab võlgniku vastu esitatud rahalise nõude menetlust jätkata ka pankrotimenetluse ajal, on võlgniku vastu esitatud nõude rahuldamise korral sisuliselt tegemist võlausaldaja nõude tunnustamisega. Kui võlausaldaja on vastava nõude esitanud ka võlgniku pankrotimenetluses (PankrS -d 93 ja 94), loetakse PankrS 103 lg 4 järgi nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Seega kuni koosoleku toimumiseni on ka kohtulahendiga rahuldatud nõue ikkagi kaitsmata. Samas peaks olema kohtul lubatud selline nõue tasaarvestada, kuna nõuete kaitsmise koosolekul pole võimalik sellist nõuet kaitsmata jätta. Lubades pankrotimenetluses tasaarvestust, on seatud teiste võlausaldajatega võrreldes paremasse olukorda see võlausaldaja, kelle vastu on võlgnikul nõue (vt Riigikohtu 29. veebruari 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-00). Sellest tulenevalt ei kahjusta kohtulahendiga rahuldatud nõuete tasaarvestamine võlausaldajate õigusi. Tulenevalt PankrS 99 lg-st 1 oli ringkonnakohtul ja on Riigikohtul võimalik praegusel juhul poolte nõuded kohtuotsuses TsMS 457 lg 2 järgi kattuvas ulatuses tasaarvestada. 24.Kuna kohtumenetlus on alanud enne 1. jaanuari 2006. a, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda varem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS 60 lg 11 järgi vastavalt kohtukulude jaotust. Kolleegium leiab, et nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamise tõttu tuleb poolte menetluskulu jätta nende endi kanda. Kostja taotlus mõista hagejalt välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 17 304 krooni tuleb jätta rahuldamata. 25.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud OÜ ALAVEST (pankrotis) eest OÜ Menetlus. OÜ ALAVEST (pankrotis) on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Menetlus. A. KULL V. KÕVE L. LAARMAA 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009. a kohtuotsus O... Leht 7 / 7