Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja
Organisatsioon Haigekassa missioon on korraldada ravikindlustust selliselt, et on tagatud kindlustatute võrdne kohtlemine ja vajadusele vastavate kvaliteetsete kulutõhusate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ning rahaliste hüvitiste õigeaegne kättesaadavus. Haigekassa visioon on tagada inimeste turvatunne võimalike terviseprobleemide tekkimisel ja lahendamisel. Eesti ravikindlustus järgib solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasjagu ei tööta. Eesti Haigekassa eesmärgid, ülesanded, pädevuse ja tegevuse alused ning organid sätestavad Eesti Haigekassa seadus ja Haigekassa põhikiri.
Tervishoiu rahastamine Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla-ja linnaeelarvest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast. Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks.
Eesmärk ja ülesanded Haigekassa eesmärk ja ülesanded tulenevad Eesti Haigekassa seadusest (1) Haigekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018] (2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab haigekassa järgmisi ülesandeid: 1) korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise; 2) täidab ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid; 3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest ning ravikindlustuse seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks ravikindlustuse andmekogu kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega; 4) kontrollib haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust; 5) korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist ning haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; 6) osaleb tervishoiu planeerimisel ning avaldab arvamust haigekassaga, ravikindlustusega ja tervishoiuteenuste korraldusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta; 7) annab nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes; 8) annab nõu tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning muude õigusaktidega seonduvates küsimustes. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018] (2 1 ) Seadusega pandud ülesannete täitmiseks kasutab haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid. [RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008] (3) Haigekassa võib oma eesmärgi saavutamiseks nõuda kõigilt isikutelt ja asutustelt asjakohaste dokumentide ja informatsiooni esitamist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Haigekassa võib põhikirjas sätestatud korras moodustada komisjone oma ülesannete täitmiseks.
Juhtimine- Eesti Haigekassa kõrgeim organ on nõukogu, kuhu kuulub hetkel 15 liiget, kellest 5 esindavad tööandjate huve, 5 kindlustatute huve ja 5 riigi huve. Tervise- ja tööminister, nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski Rahandusminister Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogu esindaja Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Toomas Tõniste Helmen Kütt Maris Lauri Heli Paluste MTÜ Lastekaitse Liidu ettepanekul Eesti Lastekaitse Liidu toetajaliige Reet Raukas Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ettepanekul EPÜL juhatuse esimees Andres Ergma Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige Ulvi Tammer-Jäätes Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul Eesti AmetiühinguteKeskliidu esimees Peep Peterson Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ettepanekul Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloog Sergei Nazarenko Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja AS TREV-2 Grupp juhatuse esimees Mittetulundusühingu Ravimitootjate Liit juhataja Urmas Sule Toomas Tamsar Sven Pertens Riho Tapfer
Juhtimine Eesti Haigekassa eesotsas on juhatus, mille esimees on alates 16.10.2017 Rain Laane. Rain Laane juhatuse esimees Maivi Parv juhatuse liige Pille Banhard juhatuse liige
Nõukogu pädevus Nõukogu: 1) kinnitab haigekassa arengukava; 2) kuulates ära juhatuse arvamuse, teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või muutmiseks; 2 1 ) kinnitab ravijärjekorra maksimumpikkuse; 2 2 ) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku haigekassa meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu kehtestamiseks, ravimite piirhindade kehtestamiseks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 50 4 lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirangu ja ravikindlustuse seaduse 66 3 lõikes 1 sätestatud eelloa nõude kehtestamiseks, kohaldamiseks või kohaldamise lõpetamiseks ning ravikindlustuse seaduse 66 1 lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu ja väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse kulu hüvitamise korra kehtestamiseks; 2 3 ) kinnitab ravikindlustuse seaduse 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused, 36 lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused ja 36 lõikes 4 2 sätestatud lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused; 2 4 ) kinnitab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 17 2 lõikes 3 sätestatud asjaolude hindamise alused; 2 5 ) kuulanud ära juhatuse arvamuse, teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks; 3) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa eelarve, lähtudes riigieelarvest; 3 1 ) otsustab juhatuse ettepanekul haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu kooskõlas käesoleva seaduse -ga 36 1 ; 4) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa struktuuri käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirjaga reguleerimata ulatuses; 5) kehtestab juhatuse ettepanekul ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse; 6) kinnitab juhatuse ettepanekul raamatupidamise sise-eeskirjad; 7) otsustab juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise; 8) nimetab ametisse ja kutsub tagasi juhatuse esimehe; 9) nimetab ametisse ja kutsub tagasi oma algatusel või juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikmed; 10) otsustab juhatuse esimehega ametilepingu sõlmimise ja juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikmetega ametilepingu sõlmimise; 11) otsustab juhatuse liikme vastu varalise nõude esitamise; 12) kinnitab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametitasu ja lisatasud, kuulates ära juhatuse esimehe arvamuse; 13) kinnitab juhatuse poolt esitatavad aruanded ja neile esitatavad nõuded; 14) määrab haigekassa audiitori ja otsustab audiitorile makstava tasu suuruse, kuulates ära juhatuse arvamuse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimuste otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse. Juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka haigekassat puudutavates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes.
Töökorraldus Nõukogu koosolekud 1 kord kuus, vajadusel sagedamini Otsuste tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist haigekassa poolt. Nõukogu liige ei kommenteeri koosolekute arutelusid ega kommentaare annab ainult nõukogu esimees- Tervise ja tööminister hr. Ossinovski Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis
Planeeritavad muudatused Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega vähendatakse haigekassa nõukogu liikmete arvu 15-lt 7-le. Eelnõu kohaselt on edaspidi haigekassa nõukogu liikmeteks tervise- ja tööminister, rahandusminister ja riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees. Valitsus nimetab oma korraldusega Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks nõukogu liiget ning Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul mõlemast esindusorganisatsioonist ühe nõukogu liikme. Samas luuakse nõukogu juurde alaline komisjon tervishoiu huvigruppide esindajatest strateegiliste teemade arutamiseks ja suuniste andmiseks nõukogule.
Hambaravi hüvitis Täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad 2018. aastal kasutada haigekassa partnerite juures hambaraviks 40 eurot hüvitist. Teise uuendusena saavad suuremat, 85-eurost hüvitist alates selle aasta algusest keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi väga vajalik 1 tüübi diabeedi ja autoimmuunhaiguse Sjögreni sündroomi patsiendid. Täiskasvanute hambaravihüvitist on tänaseks kasutanud ligi 95 000 inimest üle 3,5 miljoni euro eest. Hüvitist saab kasutada 174 hambaravikabinetis üle Eesti, kellest endale lähima leiab haigekassa kaardirakenduselt www.haigekassa.ee/hambaravi. 40-eurost hüvitist saab kasutada ühel hambaarsti külastusel kuni 50% hambaraviarve eest tasumiseks ning teise vähemalt poole summast tasub patsient ise. Rasedad, alla üheaastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased eakad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed (sh esimest tüüpi diabeedi ja Sjögreni sündroomiga patsiendid) saavad hambaravihüvitist 85 eurot aastas ning nemad tasuvad raviarvest alati vähemalt 15% ise. Enne hambaarsti külastust tasub veenduda, kas teil on õigus suuremale hüvitise summale. Hüvitis arvestatakse patsiendi arvelt maha kohe hambaarsti juures makstes ning hiljem ei pea inimene esitama ühtegi dokumenti või avaldust. Täiskasvanute hambaravihüvitis kehtib ainult esmavajalikele teenustele, mis on kirjas haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. Rohkem infot hüvitiste ja hambaravipartnerite kohta saab lugeda www.haigekassa.ee/hambaravi, küsida haigekassa klienditelefonilt 669 6630 (E-R kell 08.30-16.30) ning klienditeenindustest või saates allkirjastatud avalduse info@haigekassa.ee.
Proteesihüvitis Alates 1. jaanuarist 2018 saab proteeside hüvitise summat kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures ning soodustuse summa arvestatakse maha kohe maksmise hetkel. Haigekassa ja hambaarstide liidu kokkuleppel ei kehtestatud uuest aastast planeeritud ühtset üleeestilist proteesiteenuste hinnakirja, vaid iga hambaarst osutab proteesiteenuseid oma hinnakirja alusel. Hetkel saab proteeside hüvitist kasutada 24 hambaarsti juures ja uusi partnereid lisandub iga päev. Proteeside hüvitist pakkuvad hambaarstid leiab haigekassa kaardirakenduselt aadressil www.haigekassa.ee/hambaravi. Arsti juurde aega kinni pannes tasub üle küsida, kas tal on leping, mis võimaldab proteeside hüvitist pakkuda. Ükski kehtiv hüvitise summa või jääk ei lähe inimese jaoks kaduma. Kui inimesel oli 2017. aasta lõpus proteeside hüvitist alles 120 eurot, saab ta seda alanud aastal ikka kasutada, lihtsalt haigekassa lepingupartnerite juures, selgitas Friedemann. Proteeside hüvitis on kolmeks aastaks 260 eurot. Proteesiteenuste hinnad määrab iga hambaarst ise. Patsiendil soovitame alati küsida hinnapakkumine, võimalusel mitmelt arstilt. Friedemann lisas: Kuna pensionäridel on õigus saada ka täiskasvanute hambaravihüvitist 85 eurot aastas, soovitame valida hambaarsti, kellel on mõlemad lepingud nii proteeside jaoks kui ka täiskasvanute hambaraviks. Sel juhul saab inimene proteeside jaoks kolme aasta peale 260 eurot ja lisaks veel 85 eurot igal aastal hambaraviteenusteks. Proteeside jaoks on hüvitist õigus saada ravikindlustatud töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel ning üle 63-aastastel ravikindlustatud eakatel.
Uus täiendava ravimihüvitise kord Riigikogu võttis 06.12.2017 istungil vastu seaduse, millega luuakse alates 2018. aastast uus ravimikulutuste hüvitamise kord. Loodav süsteem muudab retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks ja on patsiendile mugavam, kuna hüvitis arvutatakse ostusummalt apteegis ravimi ostmisel. Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot on kavas maksta täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel. Uue süsteemi elluviimiseks panustatakse täiendavalt 3 miljonit eurot, mis kaetakse riigieelarvest ning ühtlustatakse 2002. aastast alates kehtinud senised retseptitasud 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurole retsepti kohta.
Tänan kuulamast!