Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju eelhinnang Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: VÕRU MAAKOND, VÕRU VALD TINTER-PROJEKT OÜ Kobras AS Juhataja: URMAS URI Vastutav täitja: RINALDO RÜÜTLI Kontrollija: ENE KÕND 2018 TARTU
Üldinfo TÖÖ NIMETUS: OBJEKTI ASUKOHT: TÖÖ EESMÄRK: TÖÖ LIIK: TÖÖ TELLIJA: Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju eelhinnang Võru maakond, Võru vald Anda otsustajale infot, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju eelhinnang Tinter-Projekt OÜ Registrikood 10149499 Turu tn 34 50104 Tartu Tel 747 5333 info@tinterprojekt.ee Kontaktisik: Vello Sova Tegevjuht Tel 504 3994 vello.sova@tinterprojekt.ee TÖÖ TÄITJA: Eksperdid: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Rinaldo Rüütli keskkonnaekspert Tel 730 0316 rinaldo@kobras.ee Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Tel 730 0310 urmas@kobras.ee Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 2 / 16
Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heitja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 Urmas Uri; Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 Tanel Mäger; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 Erki Kõnd; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 Oleg Sosnovski; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 Martin Võru; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 Ervin R. Piirsalu; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 Teele Nigola; Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 Teele Nigola; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 Ivo Maasik; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 Marek Maaring; Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 3 / 16
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 5 2 KAVANDATAV TEGEVUS... 7 2.1 TEGEVUSE ISELOOM... 7 2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA... 7 2.3 RESSURSIKASUTUS... 9 2.4 TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED... 9 2.5 AVARIIOLUKORDADE JA SUURÕNNETUSTE VÕIMALIKKUS... 9 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS... 10 3.1 MAAKASUTUS... 10 3.2 LOODUSVARAD JA KESKKONNA VASTUPANUVÕIME... 10 3.3 ASUSTUS JA KULTUURIVÄÄRTUSED... 11 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU... 12 4.1 MÕJU MAAKASUTUSELE JA MAASTIKULE... 12 4.2 MÕJU PINNASELE... 12 4.3 MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE... 12 4.4 MÕJU ELUSLOODUSELE... 12 4.5 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE... 12 4.6 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE... 12 4.7 MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE... 13 4.8 MÕJU INIMESELE JA VARALE... 13 4.9 MÕJU NATURA 2000 ALALE... 13 4.10 PIIRIÜLENE MÕJU... 14 4.11 EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDUSMEETMED... 14 5 EELHINNANGU JÄRELDUS... 15 6 KASUTATUD KIRJANDUS... 16 Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 4 / 16
1 Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu rekonstrueerimisega kaasnevatele tegevustele. Tegevuse eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Maanteelõik asub Võru maakonnas Võru valla haldusterritooriumil (Joonis 1). Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohaskeem (Maanteeamet, 2018) Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Vastavalt KeHJS 3 tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline (vastavalt KeHJS 2 2 ), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu, mistõttu vastavalt KeHJS 6 lg 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel (KeHJS 6 lg 2 p 10: infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu täpsustab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Nimetatud määruse 13 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 5 / 16
Keskkonnamõju eelhinnang annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte. See annab aluse haldusakti koostamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Eelhinnang on koostatud vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ning keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded nõuetele. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 6 / 16
2 Kavandatav tegevus 2.1 Tegevuse iseloom Andmed kavandatava tegevuse iseloomu kohta pärinevad Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesandest ( rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine ). Kavandatava tegevuse käigus nähakse ette järgmised tegevused: katendi uuendamine; vajadusel olemasoleva muldkeha remontimine; riigiteede 2 ja 69 ristmikule valgustuse rajamine; ohutuse parandamine tugimaantee 69 ja kõrvalmaantee 25136 ristumistel põhimaanteega 2; maaparandussüsteemide uuendamine (vajadusel); võsaraie, metsaraie, kändude juurimine ning heakorratööd teemaal; valgustuse lisamine (vajadusel). Teetöödel kasutatakse mitmesugust tee-ehituseks vajalikku rasketehnikat. 2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega Võru maakonnaplaneering 2030+ Võru maakonnaplaneeringu kohaselt läbib rekonstrueeritav maanteelõik osaliselt rohelise võrgustiku ala ning osaliselt piirneb sellega. Võru maakonnaplaneeringu lisa teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused järgi ristub rekonstrueeritav maanteelõik ühe maakondliku ja ühe riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku koridoriga. Maanteelõigul asub kaks loomade aktiivset liikumiskohta üle maantee ning kaks konfliktipiirkonda (Joonis 2). Maanteede arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku konfliktialadel, tuleb nende objektide kavandamise faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 7 / 16
Joonis 2. Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Rekonstrueeritav maanteelõik asub osaliselt Linnamäe-Sõmerpalu maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, mis on maastik, mille seob tervikuks endisi mõisasüdameid läbiv looklev Pühajõe (Võhandu jõgi) säng. Väärtuslike maastike säilitamiseks tuleb muuhulgas hoida traditsioonilist maakasutust ja maastikke, kus tavapärasest paremini on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur. Samuti tuleb säilitada ja vajadusel uuendada teeäärsed puuderead, alleed, hekid ning tagada nende hooldatus. Säilitada tuleb vaated väärtuslikele maastiku elementidele, eriti avalikult kasutatavate teede ääres. Valdav osa rekonstrueeritavast maanteest on märgitud ilusaks teelõiguks. Üldplaneeringud Kavandatava tegevuse ala asub praegusel Võru valla haldusterritooriumil, kuid haldusreformieelselt asus see nii Sõmerpalu kui ka Võru valla territooriumil. Kuna uut üldplaneeringut pole veel vastu võetud, kehtivad mõlema valla varasemad üldplaneeringud. Sõmerpalu valla üldplaneeringu kohaselt on rekonstrueeritava maanteelõigu äärde planeeritud kergliiklustee ning samuti on ette nähtud perspektiivne teelaiendus. Võru valla üldplaneeringuga ei näha ette uute riigi maanteede ehitamist. Planeeritud on olemasolevate teede remont ning vajadusel laiendamine. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 8 / 16
2.3 Ressursikasutus Kavandatav tegevus toimub eelkõige olemasoleval teemaal. Kavandatava tegevuse käigus kulub ehitusmaterjale, energiat, kütuseid ehitusseadmetele ja masinatele ning ehituslikke maavarasid nagu liiv, kruus ja lubjakivi. Kuna tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega, siis ei ole vajadus ressursside järele märkimisväärne. Täpsed ressursside kogused ei ole käesoleval hetkel teada. Tee kasutusperioodil kulub energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine kütuse kulu). Kavandatava tegevuse elluviimisel tekib jäätmetena väljakaevatavat pinnast, raiejäätmeid ning freespuru asfaltkatte freesimisel. 2.4 Tegevusega kaasnevad heited Ehitustööde elluviimisega kaasneb müra, õhusaaste ja vibratsioon, mis pärinevad ehitusmasinatelt. Asfaldi laotamisel võib esineda ebameeldiva lõhna teket. Eeldatavalt ei ulatu heited teemaast oluliselt kaugemale ning intensiivsus varieerub olenevalt ehitusmasinatest. 2.5 Avariiolukordade ja suurõnnetuste võimalikkus Ehitustegevusega võivad kaasneda avariid, kuid märkimisväärsed avariid on ebatõenäolised. Võimalikud avariid, mis võivad mõjutada keskkonda, on seotud kütuste või õlide lekkimisega ehitusmasinatest. Oht suurõnnetuste tekkimiseks on äärmiselt ebatõenäoline. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 9 / 16
3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1 Maakasutus Kavandatava tegevuse alal asuv maantee jääb transpordimaa sihtotstarbega kinnistule ning maa sihtotstarvet ei kavatseta muuta. 3.2 Loodusvarad ja keskkonna vastupanuvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Pinna- ja põhjavesi Kavandatava ala vahetus läheduses ei asu seisuveekogusid. Rekonstrueeritav maanteelõik ristub aga Võhandu jõega (keskkonnaregistri kood VEE1003000), mis on 164,9 km pikk ning valgalapindala on 1401,7 km 2. Võhandu jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse Kurvitsa Hutita tee sillast Võru Kuigatsi Tõrva maantee sillani Sõmerpalus, mis asub rekonstrueeritaval maanteelõigul ja Paidra paisust Ruusa raudteesillani. Lisaks on jõgi lõheliste elupaigana kaitstav veekogu vastavalt keskkonnaministri 9.10.2002 nr 58 määrusele Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad. Rekonstrueeritaval maanteelõigul kuulub Võhandu jõgi veekogumisse Võhandu_3 (Võhandu Utita paisust Vagula järveni). Veekogumi seisund oli Keskkonnaagentuuri andmetel 2016. a kesine. Kesise seisundi põhjus pole teada, kuid 2012. a olid põhjuseks paisud. Võhandu jõele kehtivad kitsendustena 100 m laiune piiranguvöönd (looduskaitseseadus 37 lg 1), 50 m laiune ehituskeeluvöönd (looduskaitseseadus 38 lg 1) ning 10 meetri laiune veekaitsevöönd (veeseadus 29 lg 2 p 3). Piiranguvööndis on muuhulgas keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus, 2001) kohaselt on maanteelõigu ümbruses maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht suhteliselt kaitstud või hästi kaitstud. Seega on tegemist madala reostusohtlikkusega alaga. Põhjavesi esineb poorsetes kivimites. Maantee läheduses ei asu ühtegi puurkaevu, mille sanitaarkaitseala ulatuks teemaani. Maastik ja maavarad Rekonstrueeritav maantee läbib nii metsaseid alasid kui ka avatud maastikuga alasid nagu põllud ja püsirohumaad. Kavandatava tegevuse alal ega selle mõjupiirkonnas ei asu märgalasid, merekeskkonda ega tundlikke pinnavorme. Teadaolevalt ei asu kavandatava tegevuse ala läheduses alasid, milles on õigusaktidega kehtestatud nõudeid juba ületatud. Keskkonnaregistri andmetel ei asu rekonstrueeritava maantee vahetus läheduses jääkreostusobjekte ega müraga seotud objekte. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 10 / 16
Kavandatava tegevuse alal ega selle vahetus läheduses ei leidu maavarasid (Maa-ameti kaardirakendus, 2018). Elusloodus ja kaitsealad Rekonstrueeritav maanteelõik läbib metsamassiive (lõigus km 2,5 - km 6,6), mis moodustavad osa rohelisest võrgustikust või nende koridoridest. Seega esineb nendes metsades eeldatavalt mitmeid metsloomi, kes ületavad maanteed. Maantee ja metsloomade konfliktkohad on määratletud maakonnaplaneeringus ning metsloomade liikumist näitavad ka nendega toimunud liiklusõnnetused antud maanteelõigul (kolm õnnetust vahemikus 2005-2018). EELISe (EELIS, 2019) andmetel esinevad maanteega ristuvas Võhandu jõe lõigus III kaitsekategooria liikide võldas (Cottus gobio, keskkonnaregistri kood KLO9102548) ja harjus (Thymallus thymallus, keskkonnaregistri kood KLO9102040) elupaigad. Rekonstrueeritav maanteelõik piirneb Järvere mõisa pargi kaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1200104) lõigus km 3,6 km 3,9. Vastavalt kaitse-eeskirjale ( Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri) on pargi valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta pargis muuhulgas keelatud puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie. Kavandatava tegevuse läheduses ei asu Natura 2000 alasid. 3.3 Asustus ja kultuuriväärtused Rekonstrueeritav maantee läbib valdavalt asustamata piirkondi. Maantee lähedusse jäävad mõned väiksed asulad nagu Järvere küla ning Sõmerpalu alevik. Rekonstrueeritava maanteelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2017. aastal 1255 a/ööp, sh. raskeliiklust 5%. Teeregistri andmetel on alates 2000. a toimunud maanteelõigul 14 liiklusõnnetust, millest ükski pole lõppenud hukkunuga ning kolm on olnud kokkupõrked loomaga. Kavandatava tegevuse läheduses ei asu kaitstavaid kultuuri- ega arheoloogilisi väärtuseid. Rekonstrueeritava maanteelõigu algusosas (km 0,2 - km 0,8) asub pärandkultuuri objekt nimega Savioru kivitee, mis on Eesti vabariigi (1918-1940) majanduskriisi ajal rajatud munakivitee. Praeguseks on see kaetud asfaldiga ning pole vaadeldav. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 11 / 16
4 Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju 4.1 Mõju maakasutusele ja maastikule Kavandatav tegevus ei muuda maastikupilti oluliselt, sest tegemist on olemasoleva maanteega, mida rekonstrueeritakse. Olemasolev maakasutus säilib. Vähesel määral võidakse raadata metsaservi vaatekoridoride tagamiseks ning laiendada teemaad, et võimaldada tulevikus teehooldamine. 4.2 Mõju pinnasele Mõju pinnasele on juba avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsilise struktuuri muutmise teel. Pinnasetööd hõlmavad tee muldkeha ning seisneb selle remontimises. Looduslikule pinnasele märkimisväärset mõju ei avaldata. 4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Ainus veekogu, mis jääb kavandatava tegevuse lähedusse on Võhandu jõgi, üle mille kulgeb maantee. Maantee rekonstrueerimine ei ole sellise iseloomuga tegevus, mis võiks tavaolukorras jõge negatiivselt mõjutada. Üle Võhandu jõe kulgevat silda ei ole kavas rekonstrueerida käesoleva projekti raames. Negatiivne mõju jõele võib avalduda siis, kui jõe läheduses toimub ehitusmasinatest suurem kütuseleke või juhtub ehitusmasinatega avarii. Sellisel juhul on olemas oht jõe reostamiseks. Tõenäosus selliseks juhtumiks on aga väike. Kavandatava tegevusega ettenähtud tööd ei kujuta ohtu põhjaveele. Planeeritud töödega ei ole ette nähtud selliseid tegevusi, mis võiksid halvendada põhjavee kvaliteeti. Tee kasutusperioodil avaldub mõju pinnaveele võimalike kütuselekete kaudu, mis toimuvad õnnetuste korral. Mõju ulatus piirneb tõenäoliselt maanteeäärsete kraavidega. 4.4 Mõju elusloodusele Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole plaanitud märkimisväärset raietegevust. Valdavalt toimuvad tegevused teemaal ning seega ei avaldata negatiivset mõju looma- ega taimeliikidele. Tee kasutusperioodil avalduvad võimalikud negatiivsed mõjud elusloodusele liiklusõnnetuste kaudu, mis võivad juhtuda metsloomadega. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kavandatav tegevusega pole ette nähtud tegevusi, mis võiksid kahjustada kaitstavaid loodusobjekte, nagu III kaitsekategooria loomaliigid Võhandu jões ning Järvere mõisa park. Kui tekib vajadus laiendada teekoridori või raiuda puid nähtavuse tagamiseks Järvere mõisa pargis, on selleks vajalik Keskkonnaameti luba. Eeldatavalt ei ole negatiivne mõju pargile oluline, sest tegevus ei mõjuta parki kui tervikut. Siiski tuleb hinnata raiutavate puude väärtust mõisa pargi kontekstis enne raieotsuse tegemist. 4.6 Mõju õhukvaliteedile Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 12 / 16
lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ja ajutised ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised. Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja ajutise mõjuga. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste elukeskkond. 4.7 Mõju kultuuriväärtustele Mõju puudub. 4.8 Mõju inimesele ja varale Maantee rekonstrueerimine avaldab pikas perspektiivis positiivset mõju elanikkonnale, sest see suurendab nii maanteeliiklejate kui ka kergliiklejate turvalisust, sest väheneb õnnetuste oht. Maantee rekonstrueerimine avaldab ehitustööde aegsel perioodil negatiivset mõju lähipiirkonna elanikele, sest ehitustöödega seonduvad mitmed häiringud nagu liikluskorralduse muutumine ning müra- ja õhusaaste, kuid negatiivsed mõjud ei ole olulised ning jäävad valdavalt transpordimaa piiridesse. Maantee vahetus läheduses ei asu eriti eluhooneid, seega on mõju ebaoluline. Tee kasutusperioodil avaldub mõju inimestele eelkõige müra ning vähemal määral õhusaaste kaudu, mida sõidukid põhjustavad. Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha. Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et olukord paraneb võrreldes käesoleva ajaga. Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel. Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket. Kavandatava tegevuse käigus võidakse vähesel määral lisada valgustust maantee äärde. Lisaks võidakse rekonstrueerimistööde käigus valgustada teelõiku pimedal ajal tööde tegemisel. Kokkuvõttes on mõju ebaoluline ning valdavalt säilib olemasolev olukord. Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline, lokaalne ja seega ebaoluline. 4.9 Mõju Natura 2000 alale Mõju puudub. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 13 / 16
4.10 Piiriülene mõju Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 4.11 Ebasoodsate mõjude leevendusmeetmed Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb teha töid öörahuvälisel ajal (asustatud piirkondade läheduses), kasutada töökorras ehitusmasinaid ja seadmeid, järgida ohutuseeskirju, võimalusel taaskasutada tekkivaid jäätmeid (raiejäätmed, looduslik pinnas, freespuru). Samuti tuleb arvestada keskkonnatingimustega tööde tegemisel nagu näiteks asfalteerimine kuiva ilmaga, et kõvenemata bituumensegu ei satuks maanteekraavidesse. Pinnaveekogu reostamisriski vähendamiseks on soovitatav ehitusmasinate tankimisalad ja parklad paigutada veekogudest piisavalt kaugele, et välistada võimalik reostus. Samuti tuleb tagada, et kasutatav ehitustehnika on hooldatud ning sellest ei lekiks kemikaale. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 14 / 16
5 Eelhinnangu järeldus Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu rekonstrueerimisega kaasnevatele tegevustele. Tegevuse eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Eelhinnang annab informatsiooni otsustajale keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta. Olulisemad elluviidavad tegevused on katendi uuendamine ning olemasoleva muldkeha remontimine. Vastavalt vajadusele tehakse raietöid, lisatakse valgustust ning uuendatakse maaparandussüsteeme. Kavandatav tegevus läbib valdavalt asustamata ala, mis on ümbritsetud nii metsadest kui ka põldudest. Olulisematest loodusväärtustest asuvad maantee läheduses Järvere mõisa pargi kaitseala ning Võhandu jõgi, millega maantee ristub. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, sh Natura 2000 aladele. Samuti ei esine olulist negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule. Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust. Kavandatav tegevust ei too kaasa piiriülest mõju. Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest ajutiselt suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme ja tolmu tekke suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse sujuvamaks muutumisega, mis avaldavad positiivset mõju liiklusohutusele ja kasutusmugavusele. Käesoleva töö koostaja hinnangul ei ole tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu rekonstrueerimisega kaasnevatele tegevustele vajalik algatada keskkonnamõju hindamist. Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 15 / 16
6 Kasutatud kirjandus 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu seadus, 22.02.2005. RT I 2005, 15, 87. 2. Veeseadus. Riigikogu seadus, 11.05.1994. RT I, 04.07.2017, 50. 3. Looduskaitseseadus. Riigikogu seadus, 21.04.2004. RT I, 26.01.2018, 10. 4. Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 3.03.2006 määrus nr 64. RT I, 30.05.2015, 8. 5. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31. 6. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73. RT I, 09.07.2016, 22. 7. Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded 1. Keskkonnaministri 9.10.2002 määrus nr 58. RT I, 21.10.2016, 12. 8. Maa-ameti kaardirakendus, 2018. xgis.maaamet.ee. 9. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (3.1.19 seisuga). 10. Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1: 400 000. 11. Maanteeamet. Tehniline kirjeldus, tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine. 12. Maanteeamet. 2018. Teeregister. https://teeregister.riik.ee/ Kobras AS töö nr 2018-186 Objekti aadress: Võru maakond, Võru vald 16 / 16