19.10.2011 1
Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur
Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von Clausewitz) Si vis pacem, para bellum (Vegetius) Riikidevaheline relvakonflikt 19.10.2011 3
Sõja põhjused Riiklikud huvid Territoorium Ideoloogia levitamine Kultuuri kaitsmine Muud põhjused Ennetav rünnak Mitteriiklikud osalejad Ressursid 19.10.2011 4
Eesti julgeolekupoliitika Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajaduse korral kiirele ja paindlikule reageerimisele. Eesti käsitab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna. Eesti arendab oma sõjalist kaitsevõimet, mis on osa NATO kollektiivkaitsest. 19.10.2011 5
Riigikaitse eesmärk Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Eesti riigikaitse alus on kollektiivkaitse. Eesti nagu kogu NATO territooriumi kaitstakse koos teiste liikmesriikidega. Eesti liikmesus NATOs on oluline heidutustegur, mis viib sõjalise ohu tekkimise võimaluse miinimumini. 19/10/2011 6
Riigikaitse põhimõtted Eesti riigikaitse põhiülesanne on hoida ära võimalikku Eesti-vastast sõjalist rünnakut ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vastase vastu. Kui Eesti kaotab ajutiselt kontrolli osa riigi territooriumi üle, osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele vastupanu. 19.10.2011 7
Riigikaitse põhimõtted (2) Eesti-vastase sõjalise tegevuse ennetamiseks ja tõrjumiseks kasutatakse totaalkaitse põhimõttel kõiki võimalusi, sealhulgas nii riigistruktuuride kui ka rahva jõupingutusi. Sõja ärahoidmiseks tuleb tegutseda enne vahetu sõjaohu ilmnemist ja ennetada ka mittesõjalisi julgeolekuohte. 19.10.2011 8
Riigikaitse põhimõtted (3) Põhja-Atlandi lepingu 5. artikli kohaselt käsitab Eesti sõjalist rünnakut NATO liikmesriigi vastu ka rünnakuna enda vastu. ELi liikmesriikidel on Euroopa Liidu lepingu alusel kohustus abistada üksteist kallaletungi korral kõigi nende käsutuses olevate vahenditega. 19.10.2011 9
Mittesõjalised ohud Eesti rahvusvahelise maine kahjustamine Liitlassuhete ja organisatsioonide nõrgenemine Energia-, info- ja sidesüsteemide ründamine Kultuuriruumi elujõulisuse või ühiskonna sidususe nõrgenemine 19.10.2011 10
Sõjaline oht Eesti-vastane otsene sõjaline rünnak ei ole tõenäoline, kuid sellist ohtu ei saa siiski välistada. NATO sõjaline ülekaal on praegu ja nähtavas tulevikus piisav mis tahes vastase suhtes. Ei saa täielikult välistada mõne riigi, riikide grupi või mitteriikliku vastase väärarvestust, et NATO kollektiivkaitse ei rakendu. 19.10.2011 11
Riigikaitse juhtimine 19/10/2011 12
Demokraatlik juhtimine Kaitsevägi ei ole midagi eraldiseisvat, vaid üks osa süsteemist ja struktuurist. Oluline roll riigikaitses on täita kõikidel riigi struktuuridel. Näiteks kontrollivad riigikaitse seaduslikkust Eesti kohtud, õiguskantsler vastutab selle eest, et vastuvõetavad õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et riigikaitses oleksid tagatud inimeste põhiõigused ja - vabadused. Ka eraettevõtetel ja rahval üldisemalt on riigikaitses täita oluline roll. 19/10/2011 13
Kaitseväe ülesanded Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. 19/10/2011 14
Kaitseväe ülesanded rahuajal Kaitseväe ülesandeks rahuajal on: õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. 19/10/2011 15
Kaitseväe ülesanded kriisi korral Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded: kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine. 19/10/2011 16
Kaitseväe ülesehitus Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. 19/10/2011 17
Maakaitse 19/10/2011 18
Maavägi Maaväe staap 1. Jalaväebrigaad, mille koosseisu kuuluvad: Scoutspataljon Kalevi jalaväepataljon Tagalapataljon Lõuna Kaitseringond, mille koosseisu kuulub: Kuperjanovi jalaväepataljon Põhja Kaitseringkond, mille koosseisu kuulub: Vahipataljon Kirde Kaitseringkond, mille koosseisu kuuluvad: Viru jalaväepataljon Suurtükipataljon Õhutõrjepataljon Pioneeripataljon Lääne Kaitseringkond 19/10/2011 19
Merevägi Mereväe staap Mereväebaas Miinilaevade divisjon 19/10/2011 20
Õhuväe staap Õhuseiredivisjon Lennubaas Õhuvägi 19/10/2011 21
Keskalluvusega üksused ja asutused Kaitseväe Peastaap KV Logistikakeskus Staabi- ja sidepataljon Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Kaitseväe Lahingukool Sõjaväepolitsei 19/10/2011 22
Väljaõppega tegelevad üksused 19/10/2011 23
Kaitseliit Kaitseliit on kaitsejõudude osa, vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon Kaitseliidu ülesanne on suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. 19/10/2011 24
Kaitseliit KL jaguneb 15 malevaks, mille vastutusala kattub suures osas maakondade piiridega. Kaitseliitu kuulub üle 12 000 liikme. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 19 000 vabatahtliku. 19/10/2011 25
Arendatavad võimed Juhtimisvõime Luurevõime Soomusmanöövervõime Transpordikopterite võime Keskmaa õhutõrjevõime 19.10.2011 26
Juhtimisvõime Tegemist võime arendamisega Seob olemasolevad projektid Hõlmab endas: Kaitseväe juhtimisstruktuuri funktsionaalset lähenemist sidelahendusi 19.10.2011 27
Luurevõime Tegemist võime arendamisega Katab erinevad luure valdkonnad Olukorrateadlikkuse parandamine Eelhoiatusaja pikendamine Hõlmab peamiselt erinevaid sensoreid 19.10.2011 28
Soomusmanöövrivõime Tegemist täiesti uue võimega Soomusmanöövrivõime tankid Räägime kasutatud tehnikast Saadaval erinevaid platvorme SISU 19.10.2011 29
Transpordikopterite võime Tegemist täiesti uue võimega Kasutamine peamiselt iseseisvaks kaitsevõimeks Ülesanded otsingu ja pääste ülesannetest kuni üksuste transpordini 19.10.2011 30
Keskmaa õhutõrje võime Tegemist täiesti uue võimega Keskmaa õhutõrje ulatusega kuni 75km ja kõrgusel kuni 15km Strateegiliste objektide kaitse Üksuste kaitse Sihtmärkideks nii mehitatud kui mehitamata lennuvahendid 19.10.2011 31
Kaitseväe suurus Rahuajal 5500 üle 2000 ajateenija 3000 elukutselist sõjaväelast Operatiivstruktuur 16 000 Täiendusreserv 30 000 meest. 19.10.2011 32
KÜSIMUSED? 19.10.2011 33
Iseseisev töö OHT Hello Kitty kummikud saavad poest otsa MÕJU 1-10 TÕENÄOSUS 1-10 7 2 Tuumasõda 10 1 Talvel ei ole lund 2 9 19.10.2011 34
Eesti julgeolekukeskkond Vahetud ohud Eesti julgeolekule sõltuvad eelkõige julgeolekuolukorrast Euro-Atlandi piirkonnas ja lähipiirkonna riikide suhetest. NATO ühtsuse ja liitlaste solidaarsuse vastu suunatud tegevus ohustab Eesti julgeolekut. Eesti-vastane sõjaline rünnak ei ole praegu ega lähitulevikus tõenäoline. Eesti julgeolekut ohustav väline surve. 19.10.2011 35
Eesti julgeolekukeskkond (2) Majanduse arengud, sealhulgas kriisid. IT- ja sidesüsteemide tähtsuse suurenemine. Eesti julgeolekut kindlustab märgatavalt kodanikuühiskonna tugevnemine ja lõimumisprotsessi järjepidevus. Organiseeritud kuritegevus. Korruptsioon. Loodusõnnetused, katastroofid või 19.10.2011 36 nakkushaigused
Iseseisev töö OHT Hello Kitty kummikud saavad poest otsa Tuumasõda Talvel ei ole lund OHU VÄLTIMINE Tagada pidev kummikute tarne Rahvusvaheline koostöö Kunstlume tootmine KEERULISU 1-10 2 8 2 19.10.2011 37
Välispoliitika NATO Euroopa Liit Kahe- ja mitmepoolsed suhted Rahvusvaheliste konfliktide ennetamine ja kriisiohje Arengukoostöö Relvastuskontroll 19.10.2011 38
Kaitsepoliitika Riigikaitse Sõjaline kaitse 19.10.2011 39
Turvalisuspoliitika Põhiseadusliku korra kaitse Välispiiri valve Hädaolukordade ennetamine ja tagajärgede leevendamine Terrorismi tõkestamine Võitlus rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega Küberkuritegevuse tõkestamine Korruptsiooni tõkestamine 19.10.2011 40
Ühiskonna toimepidevus ja sidusus Elutähtsate teenuste toimepidevus Elektrooniline side Küberjulgeolek Transpordi infrastruktuur Energiajulgeolek Keskkonnaturvalisus Finantssüsteemi turvalisus 19.10.2011 Psühholoogiline kaitse 41
Ühiskonna toimepidevus ja sidusus (2) Ühtlane regionaalne areng Lõimumine Rahvatervise kaitse 19.10.2011 42