HNS-i kontseptsioon v1
|
|
- Katrin Aru
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri a korralduse nr 498 Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine lisa 1. Kontseptsiooni eesmärk Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioon Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesus annab Eesti Vabariigile võimaluse tugineda riigikaitses kahele sambale: esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja liitlaste osutatavale toetusele. Vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni eesmärk on korrastatud riigisisese protsessiga tagada liitlasvägedele vastuvõtva riigi toetus. Käesolev kontseptsioon annab riigiasutustele juhiseid vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support, edaspidi HNS) planeerimiseks ja täideviimiseks rahuajal, kriisi- või sõjaolukorras Eesti Vabariigi territooriumil. Välisoperatsioonides osalevatele kaitseväe üksustele HNSi taotlemisel juhindutakse NATOs kinnitatud ja Eesti Vabariigi rakendatud raamdokumentidest STANAG väljaanne (Standardization agreement nd Edition) ja AJP 4.5 (A) (Allied Joint Publication 4.5 (A)). Eraettevõtete kaasamise põhimõtted on kindlaks määratud Rahuaja riigikaitse seaduses, Sõjaaja riigikaitse seaduses ja Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses. HNSi planeerimine, ettevalmistamine ja osutamine põhineb juhtimisvõrgul, mis seob ühtseks tervikuks vastuvõtva riigi toetuse planeerimise ja juhtimise ning riigikaitse üldise planeerimise ja juhtimise. 2. HNSi olemus ja põhimõtted Vastuvõtva riigi toetuseks nimetatakse tsiviil- ja sõjalist toetust, mida osutab vastuvõttev riik kindlaksmääratud teenustena ning materiaalsete ja inimressursside eraldamisega oma territooriumil asuvatele, seal tegutsevatele või seda läbivatele liitlasvägedele ja NATOle, Euroopa Liidule ning teistele julgeoleku ja riigikaitsega seotud organisatsioonidele. Vastutus. Iga (liitlas)riik vastutab oma vägedele vajaliku toetuse tagamise eest. Varustamise tagamine. Eesti Vabariik tagab rahuajal, kriisi ja sõja korral saabunud üksustele vajalikud ressursid oma võimaluste piires. Volitatud institutsioonid. Eesti Vabariigis on Kaitseministeerium HNSi planeerimise ja täideviimise eest vastutav esindaja. NATO väejuhatajale ja/või saatvatele riikidele tagatakse HNSi planeerimiseks, arendamiseks ja täideviimiseks vajalikud õigused vastuvõtva riigi, saatvate riikide ja/või NATO vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.
2 2 Koostöö ja kooskõlastamine. Koostöö ja kooskõlastused vastuvõtva riigi, saatvate riikide ja NATO väejuhataja vahel korraldatakse optimaalselt ja efektiivselt, tagades ressursside säästliku kasutamise. Ressursside efektiivne kasutamine. HNSi planeerimisel ja täideviimisel kasutatakse olemasolevaid riigi ja tsiviilressursse maksimaalse efektiivsusega. HNSi planeerimisel ei looda dubleerivaid võimeid. Kulude hüvitamine. HNSiga seotud kulud kaetakse riigieelarvest ja rahvusvahelistest vahenditest vastuvõtva riigi, saatvate riikide ja/või NATO vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Kulude hüvitamine lepitakse kokku HNSi planeerimisel enne vägede saatmist või vastuvõtmist. Järelevalve. Iga valitsusasutus teeb järelevalvet antud kontseptsioonis tema valitsemisalale pandud kohustuste täitmise üle ning kaitsevägi koostab regulaarselt kokkuvõtteid HNSi osutamise plaanidest, mis esitatakse HNS riiklikule juhtkomiteele (HNS Steering Committee - HNSSC). Paindlikkus. HNSi võimete planeerimine toimub eri ministeeriumides vastavalt püstitatud ülesannetele. HNSi planeerimise algatab rahuajal Kaitseministeerium, kaasates teisi asjaomaseid ministeeriume. Otsuse HNSi osutamiseks kriisi- või sõjaajal võtab vastu Vabariigi Valitsus. Detsentraliseeritus. HNSi planeeritakse ja osutatakse detsentraliseeritult, kasutades maksimaalselt olemasolevaid piirkondlikke koostöövorme (sh regionaalseid) ja arvestades koostöökokkuleppeid. HNSi sidusus hädaolukordade lahendamise süsteemiga. Hädaolukordade lahendamise süsteemi eesmärk on tagada (tsiviil)hädaolukordade ennetamine, nendeks valmistumine ja hädaolukordade lahendamise jätkusuutlikkus. Kui samaaegselt on vaja pakkuda HNSi liitlasvägedele ja tegelda hädaolukorra lahendamisega, on oluline tagada koordinatsioon vastutavate ametkondade vahel, et kindlustada olemasolevate ressursside optimaalne kasutamine. Olenemata HNSi osutamise ulatusest tagatakse HNSi ja hädaolukordade lahendamise süsteemi ühitamisega Siseministeeriumi ja selle allasutuste osalemine HNS riiklikus juhtkomitees ja kaitseväe moodustatavas toetavas staabis. Samuti tagatakse süsteemi ühitamisega HNS riikliku juhtkomitee tegevuse kooskõla Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidega ning hädaolukorra lahendamise juhtivasutuse tegevusega hädaolukorra lahendamisel ja elanikkonna kaitsel. HNSi planeerimine. HNSi planeerimine lähtub situatsiooni ühesest mõistmisest ja kasutada olevatest ressurssidest. HNSi planeerimine hõlmab kõigi tasemete staape ja osalevate riikide esindajaid. HNSi planeeritakse samaaegselt ja kooskõlastatult logistilise ja operatiivplaneerimisega. Eestis toimub HNSi planeerimine kooskõlas NATOs välja töötatud planeerimisprotsessi etappidega. 3. HNSi planeerimine 3.1. NATO planeerimisprotsessi etapid Operatsioonide ja õppuste planeerimine toimub viies etapis.
3 3 1. etapp HNSi taotluse esitamine ja vastastikuse mõistmise memorandumi (Memorandum of Understanding MOU) koostamine: NATO väejuhataja määrab põhiülesannet analüüsides kõige üldisema HNSi vajaduse, mis toetab tema staabis välja töötatud valmisolekuplaane, arvestades saatvate riikide (Sending Nation SN) vajadusi HNSi osas; NATO väejuhataja saadab vastuvõtvale riigile (Host Nation HN) HNSi taotluse (HN Support Request HNS REQ); NATO väejuhataja kohtub vastuvõtva riigi esindajatega, et leppida kokku HNSi vajaduse üldistes põhimõtetes, nagu vajamineva toetuse tüüp ja ulatus, vastuvõtva riigi üldine võime ja soov vajalikku toetust osutada; vastastikuse mõistmise memorandumi väljatöötamine toimub juhul, kui alalist vastastikuse mõistmise memorandumit ei ole sõlmitud; tegevusplaani/õppuse plaani (Operational plan OPLAN/ Exercise plan EXPLAN) väljatöötamine ja kinnitamine; vastuvõtva riigi volitatud ametiisik ja NATO väejuhataja allkirjastavad vastastikuse mõistmise memorandumi; saatvad riigid saadavad vastastikuse mõistmise memorandumiga ühinemise teate (Note of Accession NOA) või täpsustatud ühinemisteate (Statement Of Intent SOI ). 2. etapp vajaduste kavandi väljatöötamine: saatev riik saadab vastuvõtvale riigile vajaduste kavandi (Concept of Requirements COR). Enne vajaduste kavandi saatmist võivad saatvad riigid teha esmase tutvumiskäigu; eelplaneerimiskonverentsil (Initial Planning Conference IPC) juhendab NATO väejuhataja NATO üksuste ja saatvate riikide (SN) vajaduste märgukirja (Statement of Requirements SOR) väljatöötamist, milles käsitletakse kõiki toetusfunktsioone (toetus maa-, õhu- ja mereväele; julgeolek; transport; side; infrastruktuur jne); vajaduse korral külastavad NATO üksuste staapide ja saatvate riikide logistikud kooskõlastatult vastuvõtva riigiga vajaduste märgukirja koostamiseks vastuvõtvat riiki. Vajaduste märgukiri esitatakse NATO väejuhile ja selle koopia vastuvõtvale riigile. 3. etapp tehnilise kokkuleppe (Technical Arrangement TA) HNSi puudutava osa väljatöötamine: finantskokkulepete, üldtoimingute ja HNSi vajadustega tegelemiseks moodustatakse HNSi ühendjuhtkomitee (Joint HNS Steering Committee JHNSSC), kelle töö toetamiseks moodustatakse vajadusel tehnilised ja/või väeliikide alamkomiteed. Lisaks koostab komitee üldise plaani selle kohta, millist toetust on vajaduste kavandi järgi võimalik osutada. Töötatakse välja tehniline kokkulepe. 4. etapp vajaduste märgukirja täpsustamine: operatiivplaani arenedes ja pärast seda, kui riigid on määranud üksused, koostab JHNSSC koostöös vastuvõtva riigiga programmi tegevuspaikadega tutvumiseks eesmärgiga täpsustada vajaduste märgukirja. JHNSSC tegevust juhib selleks määratud NATO piirkonna väejuhataja (Regional Commander RC) või allpiirkonna ühendväe juhataja (Joint Sub-Regional Commander JSRC). Pärast vastuvõtva riigi poolse informatsiooni lisamist võimaliku toetuse kohta moodustavad need aluse ühise rakenduskokkuleppe (Joint Implementation Agreement JIA) väljatöötamiseks. 5. etapp ühise rakenduskokkuleppe taotluse väljatöötamine:
4 4 koostöös vastuvõtva riigiga koordineerib asjaomase NATO väejuhataja logistikastaap rakenduskokkulepete väljatöötamist. Täpsustatud vajaduste märgukirjas nimetatu põhjal kinnitab vastuvõttev riik oma suutlikkust taotletud HNSi osutamiseks ja loetleb kõik puudujäägid. Vastuvõttev riik täidab ühise rakenduskokkuleppe lisad, näidates ära, millistel alustel taotlusi täidetakse, ja lisades teabe täitmise maksumuse kohta. Ühises rakenduskokkuleppes kirjeldatakse ka tegevuspaikadest sõltuva toetuse osutamise toimingute üksikasju. Rakenduskokkuleppe allkirjastamine lõpetab HNSi planeerimise protsessi HNS juhtkomitee, NATO väejuhataja ja saatvate riikide ülesanded NATO planeerimisprotsessis NATO väejuhataja ülesanded planeerimisel: teatab vastuvõtvale riigile ja saatvatele riikidele protsessi võimalikult varajases staadiumis vastuvõtva riigi toetuse kokkulepete (Host Nation Support Arrangement HNSA) väljatöötamisel osaleva kontaktisiku (Person of Contact POC); alustab HNSi planeerimist valmisolekuplaanide ja teiste operatiivplaanide väljatöötamisega. Nendel juhtudel NATO väejuhataja: a) alustab HNSi planeerimise protsessi, koostades HNSi taotluse (HNS Support Request); b) peab vastuvõtva riigiga läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetust käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks; vastutab HNSi planeerimise eest, kui saatvaid riike ei saa konkreetselt nimetada, samuti peab läbirääkimisi vastuvõtva riigiga ja sõlmib vastastikuse mõistmise memorandumi; koordineerib saatvate riikide ühinemist vastastikuse mõistmise memorandumi tingimustega; peab protsessi alguses teada olevate saatvate riikide nimel viimaste eelneval nõusolekul läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetuse kokkulepete üle; moodustab koostöös vastuvõtva riigi ja saatvate riikidega JHNSSC, kes omakorda peab vajadusel läbirääkimisi tehnilise kokkuleppe ja rakenduskokkuleppe(lepete) üle; toetab kogu planeerimisprotsessi jooksul sõbralikke alliansiväliseid riike; kaasab võimalikult varakult planeerimisprotsessi vajalikud õigus- ja finantsnõunikud; määrab kindlaks need planeeritavad kulud, mis kuuluvad NATO ühisrahastamisele, tagab nende rahaliste vahendite piisavuse ja otsib puudujäägi puhul lisarahastamise võimalusi. Samuti määrab kindlaks need planeeritavad kulud, mida riigid on kohustatud rahastama ise või ühiselt; koondab kõik kulud, mis kuuluvad NATO ühisrahastamisele, ja esitab eelarvetaotluse vastavatele rahastuskomiteedele; omab õigust nõuda ettekandeid nende HNSi varude kohta, mille on määranud vastuvõttev riik ja mille kasutamise kohta NATO juhitavate vägede toetamiseks on sõlmitud vastavad kokkulepped; määrab HNSi prioriteedid ja lahendab toetuse osutamisega seotud konfliktsituatsioone Vastuvõtva riigi HNS riikliku juhtkomitee (HNS Steering Committee HNSSC) ülesanded planeerimisel: peab vastuvõtva riigi toetuse kokkulepete väljatöötamiseks läbirääkimisi NATO väejuhataja ja saatvate riikide esindajatega; tagab kõigi vastuvõtva riigi toetuse osutajate ja kasutajate osalemise HNSi planeerimise ja täideviimise korraldamisel; on kursis pidevalt täieneva operatiivplaaniga, et tagada selle vastavus HNSi kontseptsioonile;
5 5 jälgib HNSi osutamise käiku operatsioonide ja õppuste ajal, et tagada lepetest kinnipidamine ja reageerida prioriteetide muutumisele Saatvate riikide ülesanded planeerimisel: panustavad HNSi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise protsessi; teavitavad vastuvõtvat riiki ja asjaomast NATO väejuhatajat või tema määratud HNSi planeerijat oma HNSi vajadustest ja võimalikest muudatustest oma taotlustes; kutsuvad võimalusel kahepoolsetele läbirääkimistele ka NATO esindajad ja teavitavad vastavat NATO väejuhatajat käimasolevate läbirääkimiste käigust; ühinevad võimalusel NATO väejuhataja poolt läbi räägitud ja sõlmitud HNSi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumiga ning osalevad tehnilise kokkuleppe ja rakenduskokkuleppe koostamises, määrates oma esindaja(d) loodavasse HNS ühendjuhtkomiteesse; vastutavad otsestest riiklikest vahenditest kaetava toetuse kokkulepete sõlmimise eest vastuvõtva riigiga. Hüvitavad kulud, kui HNS on eraldi kahepoolselt kokku lepitud väljaspool NATO väejuhataja poolt läbi räägitud või koordineeritud vastuvõtva riigi toetuse korraldust. 4. Eesti ametiasutuste kohustused ja ülesanded HNSi planeerimisel: 4.1 HNS riiklik juhtkomitee: koordineerib tsiviilressursside planeerimist ja kasutamist HNSi jaoks; tagab HNSi osutamisse kaasatud ministeeriumide vahelise kooskõlastamise HNSi eesmärkide püstitamisel, planeerimisel ja elluviimisel; tagab sidususe HNSi ning riiklike kriisiohjemehhanismide ja -kavadega; kooskõlastab HNSi läbirääkimisi ja osaleb HNSi läbirääkimistel vägesid saatvate riikide ja NATO väejuhatajaga ning vajadusel määrab moodustatavatesse ühiskomisjonidesse oma esindaja(d), sh teeb vajadusel ettepanekuid rahvusvaheliste HNSi kokkulepete sõlmimiseks, täiendamiseks või muutmiseks; tagab vajadusel Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni, Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teiste koordineerimise ja kriisiohjega seotud riiklike kehamite informeerimise HNSi ressursivajadustest ning toetuse planeerimise ja elluviimisega seonduvatest aspektidest. Teavitab vajadusel Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibürood ja Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektori bürood HNSiga seotud tegevusest; korraldab HNSi osutamise kohta järelduste ja kokkuvõtete koostamist ning nendest lähtuvate muudatuste elluviimist. 4.2 HNS riikliku juhtkomitee liikmed: vastutavad HNSi kooskõlastamise ja HNSi eest vastutavate isikute nimetamise eest oma valitsemisalas; tagavad oma valitsemisalas väljatöötatavate õigusaktide eelnõude kooskõlastatuse HNSi põhimõtete ja vajadustega, lähtudes käesolevast kontseptsioonist; tagavad vastavalt püstitatud eesmärkidele HNSi ettevalmistavate tegevuste kooskõlastatuse oma ministeeriumi üldeesmärkidega; tagavad vajadusel oma valitsemisala esindaja osalemise kaitseväe moodustatavas toetavas staabis (tagalastaabis).
6 6 4.3 Kaitseministeerium: koostab HNSi poliitilised juhised ning määrab lõppeesmärgi ja ülesanded; töötab välja HNSi planeerimise ja täideviimise Eestit puudutava osa põhimõtted ja toimingud. Teeb järelevalvet oma valitsemisala HNSiga seotud tegevuse üle; loob HNS riikliku juhtkomitee, kinnitab selle koosseisu ja määrab Kaitseministeeriumis HNSi kontaktisiku ning HNSi haldamise eest vastutava struktuuriüksuse; koostab HNS riikliku juhtkomitee töökorra; peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNSi osutamiseks; koostab Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu ja eelarve muudatusettepanekute eelnõud, mis toetavad HNSiga seotud tegevust; kogub teistelt ministeeriumidelt andmeid HNSi osutamisel nende valitsemisala ning seal tegutsevate eraõiguslike juriidiliste isikute kulude kohta ja koostab vajadusel taotluse nimetatud kulude hüvitamiseks Vabariigi Valitsuse reservist; esitab Vabariigi Valitsusele soovitusi selle kohta, milline kaitseväe ja tsiviilinfrastruktuur on vajalik HNSi osutamiseks ning mis parendusi tuleb teha infrastruktuuri vastavusse viimiseks NATO standarditega; vaatab üle õigusaktide muutmise ja plaanide koostamise vajaduse, et kaasata tsiviilressursse HNSi ülesannete planeerimisse ja täitmisse; osutab NATO väejuhatajale abi õigusküsimustes; haldab HNSi andmekogu, sh tagab selle toimimise ja andmete uuendamise; planeerib ja hangib oma valitsemisala rahu- ja sõjaaja varustuse ning ressursid logistika infrastruktuuri vajaduste toetamiseks. See hõlmab ka HNSi, operatsioonidel olevate vägede jätkusuutlikkuse prioriteetide määramist ja kooskõlastamist sõbralike riikidega ning vastutavate ametivõimudega; määrab koostöös Sotsiaalministeeriumiga HNSi raames taotletava meditsiinilise toetuse osutamise põhimõtted, mis lähtuvad NATO meditsiiniabi standarditest; kooskõlastab HNSi tegevust, sealhulgas tsiviil- ja militaarkoostööd valitsusasutustega, sõbralike riikide valitsustega ja vabaühendustega; planeerib ja toetab HNSi õppuste korraldamist; tagab väljatöötatavate õigusaktide eelnõude kooskõlastatuse HNSi põhimõtete ja vajadustega. 4.4 Kaitsevägi: koostab Kaitseministeeriumi antud HNSi poliitiliste juhiste, lõppeesmärgi ja ülesannete põhjal kaitseväe tegevuskava; peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNSi osutamiseks. See hõlmab ka Eesti võimete ja piirangute hindamist, et toetada HNSi taotlusi. Samuti peab kaitsevägi hindama, kas olemasolev HNSi suutlikkus on piisav muutuvate sõjalise tegevuse nõuete rahuldamiseks, ning tegema vajadusel ettepanekuid kokkulepete täiendamiseks; valib, planeerib ja kooskõlastab vastuvõtukohad, toimingud ja tegevused, mis on vajalikud HNSi osutamiseks; planeerib ja kooskõlastab vägede tagalaalasid ja muid alasid, mis on vajalikud HNSi tagamiseks; esitab Kaitseministeeriumile hinnanguid ja ettepanekuid HNSi tagamiseks vajalike ressursside ja infrastruktuuri kohta;
7 7 planeerib HNSi kavade väljatöötamist ja tagab nende täitmise; määrab planeerimisel HNSi vajadused valmisolekuplaanide jaoks ning töötab välja ettepanekud vajaliku infrastruktuuri planeerimiseks ja arendamiseks; töötab välja ühtlustatud juhtimise ja juhtimistoimingute eeskirjad; töötab välja vägede jätkusuutlikkuse prioriteedid ja selle tagamiseks vajalikud ressursid; planeerib ja tagab määratud struktuuriüksustele HNSi väljaõppe HNSi ülesannete täitmiseks; kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks vajalikku informatsiooni kaitseväe kasutuses oleva infrastruktuuri ja tehniliste ressursside kohta; planeerib HNSi tagamiseks vajalikku pioneeritoetust; planeerib, kooskõlastab ja viib ellu: a) saatvate riikide vägede lõimimist; b) kaitseväe transpordi ja kaitseväega seotud transpordi liikumist; c) kohalike hangete tegemist, teenuste osutamist, tööjõu värbamist, infrastruktuuri kasutamist, kinnisvara haldamist, keskkonnakaitsenõuete täitmist jne. 4.5 Siseministeerium: kooskõlastab kriisireguleerimise süsteemi toimimist; tagab HNSi osutamise ajal Eesti Vabariigi territooriumil avaliku korra kaitsmise, sh aitab kaasa olulise infrastruktuuri ja ühendusteede (Lines of communication LOC) kaitsel; toetab ja julgestab liitlasvägede liikumist Eestis ja Eesti kaudu; aitab korraldada tagalaala julgeolekut; korraldab sõbralike vägede isikkoosseisu riigipiiri ületamist; tagab HNSi osutamise ajal Siseministeeriumi vastutusalasse kuuluvate hädaolukordade lahendamise juhtimise ja osalemise muude hädaolukordade lahendamises; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; toetab HNSiga seotud tsiviil- ja militaarkoostööd; korraldab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 3 kohaselt; kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks vajalikku Siseministeeriumi valitsemisala informatsiooni inim- ja tehniliste ressursside kohta. 4.6 Välisministeerium: tagab diplomaatilised kontaktid NATO ja saatvate riikidega ning vajadusel sõjaliste operatsioonidega seotud kolmandate rahvusvaheliste osapooltega; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse. 4.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: kooskõlastab oma valitsemisalas HNSiga seotud tegevust, sh tsiviil- ja militaarkoostööd valitsusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtetega; arvestab võimalusel oma valitsemisala transpordiinfrastruktuuri (sadamad, lennuväljad, maanteeja raudteerajatised) arendamisel HNSi vajadusi vastavalt Kaitseministeeriumi ja kaitseväe sisenditele. HNSi tagamiseks vajalikud investeeringud tagab Kaitseministeerium;
8 8 kooskõlastab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 2 kohaselt; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks vajalikku tsiviilsektori informatsiooni infrastruktuuri (nagu tehased, sadamad, raudteejaamad ja lennuväljad), transpordivahendite, telekommunikatsioonivõrkude, transpordiliinide, posti ja muude teenuste, toiduainete valmistamise võimekuse, energia tootmise ja ladustamise võimekuse jne kohta. 4.8 Sotsiaalministeerium: kogub ja edastab HNSi andmekogu jaoks informatsiooni tervishoiuteenuse osutajate, ravimivarude ja meditsiinipersonali kohta; vajadusel valmistab ette tsiviilmeditsiini toetuse osutamise Eesti vägedele ja sõbralikele vägedele alates NATO meditsiiniabi tasemest ROLE 2; kooskõlastab tsiviilmeditsiini varude kasutamist HNSiks; kogub tervishoiuteenuse osutajatelt andmeid HNSi osutamise käigus tekkinud kulutuste kohta, kontrollib neid ja edastab Kaitseministeeriumile kompenseerimiseks; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; tagab HNSi osutamise ajal Sotsiaalministeeriumi vastutusalasse kuuluvate hädaolukordade lahendamise juhtimise ja osalemise muude hädaolukordade lahendamises; kooskõlastab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 4 kohaselt. 4.9 Rahandusministeerium: aitab ette valmistada HNSi osutamisega kaasnevate kulude katmise kokkuleppe sõlmimist; vajadusel koostab ja esitab Vabariigi Valitsusele riigieelarve muutmise seaduse eelnõu; määrab esindaja(d) HNS riiklikusse juhtkomiteesse ning vajadusel oma valitsemisala esindaja muudesse HNSi planeerimis- ja juhtimisüksustesse; kooskõlastab oma valitsemisala asutuste HNSiga seotud tegevust, sh Maksu- ja Tolliameti poolt liitlasvägede relvastuse ja varustuse toimetamist üle Eesti riigipiiri; kooskõlastab HNSi osutamise ajal oma valitsemisala elutähtsate teenuste toimepidevust Hädaolukorra seaduse 34 lõike 7 kohaselt. 5. HNSi rakendamine: Kaitseministeerium on HNSi planeerimisel juhtministeerium ning kannab HNSi rakendamise ja kooskõlastamise eest üldist vastutust; Kaitseministeeriumil on kohustus kooskõlastada HNSi planeerimist ja täideviimist kõigi asjaomaste ministeeriumide ja institutsioonidega; kaitseminister kutsub kokku HNS riikliku juhtkomitee; kaitseminister algatab HNSiga seotud tegevusi rahu ajal õppusteks, rahvusvahelisteks operatsioonideks valmistumiseks ja seoses kolmandate liitlasriikide toetamisega liitlasvägede toimetamisel Eesti kaudu;
9 9 HNSiga seotud tegevuse kooskõlastamiseks liitlasvägede vastuvõtu korral Põhja-Atlandi lepingu 4. ja 5. artikli alusel antakse Vabariigi Valitsuse otsusega kaitseministrile volitus HNSi osutamiseks. 6. Kontseptsioonis kasutatud mõisted ja terminid: Kriisiolukord käesoleva kontseptsiooni kontekstis mõeldakse kriisiolukorra all hädaolukorda, eriolukorda või erakorralist seisukorda. Tagalaala mis tahes juhtimistasandi puhul ala, mis ulatub selle tasandi vastutusala tagumisest piirist ettepoole järgneva madalama juhtimistasandi vastutusala tagumise piirini. Seda ala kasutatakse peamiselt lahinguteeninduseks. NATO meditsiiniabi tase ROLE 2 meditsiiniline tegevus, mis hõlmab vigastatute vastuvõtmist ja triaaži korraldamist, elustamist ja šokist taastumiseks vajalikku ravi, kirurgilisi operatsioone eluspüsimise tagamiseks, esmase ja/või edasise meditsiinilise abi tagamist, elutähtsate funktsioonide taastamist ja stabiliseerimist eesmärgiga saavutada piisav füüsiline vorm edasiseks evakuatsiooniks, kergemate vigastustega isikute lühiajalist majutust teenistusse naasmiseni või evakuatsioonini, erakorralist hambaravi. Vastuvõtva riigi toetus (Host Nation Support HNS) vastuvõtva riigi poolt rahu-, kriisi- või sõjaajal antav tsiviil- ja sõjaväeline toetus NATO ja/või teistele vägedele ja NATO struktuuridele, mis paiknevad vastuvõtva riigi territooriumil, tegutsevad seal või sealt lähtudes või on läbimas vastuvõtva riigi territooriumi. NATO standardikokkulepe (STANAG Standardization Agreement) mitme liikmesriigi või kõigi liikmesriikide vaheline kokkulepe sama või sarnase sõjalise varustuse, laskemoona, tagavarade ja varude kasutusele võtmiseks ning töö-, logistilise ja halduskorra kehtestamiseks. Standardikokkuleppena tähistatakse NATO standardiameti poolt välja antud NATO publikatsiooni, mis on riiklikul tasandil heaks kiidetud. Tegevusplaan/õppuse plaan (Operational plan OPLAN/ Exercise plan EXPLAN) plaan üksiku operatsiooni või mitme seostatud operatsiooni samaaegseks või järjestatud elluviimiseks. Plaan põhineb tavaliselt kindlatel eeldustel ning kõrgem juhtkond kasutab seda sõjalise suunisena, mille alusel alluvad ülemad saavad koostada toetavad plaanid ja käsud. Tavaliselt kasutatakse nimetust plaan termini käsk asemel, kui tegevuseks hakatakse valmistuma tükk aega varem. Tegevusplaan võib jõustuda ettemääratud ajal või vastava märguande peale ning muutub seejärel tegevuskäsuks. HNSi taotlus (HNS Request HNS REQ) taotlus, millega väljendatakse vajadust vastuvõtva riigi poolseks toetuseks NATO juhitavale õppusele või operatsioonile. Vajaduste kavand (Concept of Requirements COR) arvamus või mõtteavaldus selle kohta, kuidas midagi teha või täide viia; tulemuseks võib olla heakskiidetud toiming. Vajaduste märgukiri (Statement of Requirement SOR) NATO väejuhataja või saatva riigi märgukiri, milles edastatakse täpsustatud andmed (operatsioonil/õppusel) kasutatavate üksuste ja
10 10 nende varustuse kohta ning infrastruktuuri, varustuse ja teenuste kohta, mille tagamiseks vajatakse vastuvõtva riigi toetust. Tehniline kokkulepe (Technical Arrangement TA) kahe- või mitmepoolne kokkulepe konkreetse operatsiooni või õppuse kohta. Kokkulepe määrab vastuvõtva riigi toetuse (HNS) osutamise ja kontseptsiooni, vastutusalad, protseduurid ning täpsed rahandus- ja õigusküsimused. TA täiendab vastastikuse mõistmise memorandumit (MOU) ja aitab luua ühiseid rakenduskokkuleppeid (JIA). Ühine (ühised) rakenduskokkulepe (lepped) (Joint Implementation Agreement JIA) kokkulepe(lepped), milles on välja toodud detailne informatsioon vastuvõtva riigi poolt liitlasvägedele osutatava toetuse kohta, kirjeldatud selle osutamise toiminguid ning esitatud rahastamise üksikasjad. Vastuvõtva riigi toetuse kokkulepped (Host Nation Support Arrangements HNSA) dokumentide kogum, mis sisaldab osutatava toetuse ulatust reguleerivaid poliitilisi, juriidilisi ja/või finantskokkuleppeid NATO ja vastuvõtva riigi vahel ning mis on vajalik, et vastuvõttev riik saaks toetada NATO õppusi või operatsioone nõutaval määral. NATO piirkonna väejuhataja (Regional Commander RC) NATO sõjalise juhtimisstruktuuri teise tasandi väejuhataja, kes vastutab alliansi kogu sõjalise tegevuse planeerimise ja täideviimise eest, sealhulgas: a) Euroopa strateegilises väejuhatuses delegeeritud kohustuste täitmise eest talle määratud piirkonnas ja väljaspool seda, nii nagu kästud; b) Atlandi strateegilises väejuhatuses delegeeritud kohustuste täitmise eest Atlandi strateegilise väejuhatuse vastutusalas ja väljaspool seda, nii nagu kästud. Allpiirkonna ühendväe juhataja (Joint Sub-Regional Commander JSRC) NATO sõjalise juhtimisstruktuuri kolmanda tasandi ühendväe juhataja. Jaak Aaviksoo Kaitseminister
MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemKol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS
19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemII Osa Lepingu Tingimused ME
AS Lahevesi PROJEKTEERIMISE JA NÕUSTAMISE TEENUSE HANGE Türisalu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused elluviimiseks Hankemenetlus HANKEDOKUMENTIDE II OSA. LEPINGU TINGIMUSED Projektijuhi leping
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemMaakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,
REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemPEADIREKTOR
KINNITATUD 27. jaanuar 2015. a. I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus 1.2 Ametinimetus Kriisireguleerimise nõunik 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Peadirektor 1.5 Alluvad Peadirektori ühekordsete
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEuroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)
L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemLisa_hankekord
Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tema valitsemisala hankekorra kinnitamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tema valitsemisala hankekord 1.
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemAvalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok
Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:
Rohkemstruktuuriüksus
Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemSihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemSlaid 1
Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ KA1 ÜKT Avaseminar 09.06.2015 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 09.06.2015 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti kirjeldus (taotlus) Lisa II, Projekti eelarve Lisa
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
Rohkem