KINNITATUD Sisekaitseakadeemia nõukogu otsusega nr 1.1-6/278 SISEJULGEOLEKU MAGISTRI ÕPPEKAVA Haridustase Magistriõpe Õppekava nimetus ingl

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KINNITATUD Sisekaitseakadeemia nõukogu otsusega nr 1.1-6/278 SISEJULGEOLEKU MAGISTRI ÕPPEKAVA Haridustase Magistriõpe Õppekava nimetus ingl"

Väljavõte

1 KINNITATUD Sisekaitseakadeemia nõukogu otsusega nr 1.1-6/278 SISEJULGEOLEKU MAGISTRI ÕPPEKAVA Haridustase Magistriõpe Õppekava nimetus inglise keeles Internal Security Õppekava kood EHISes Õppekavagrupp Sisekaitse Õppe läbiviimise õigus Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega nr 178 kinnitatud "Kõrgharidusstandardile" Õppe maht 120 EAP Nominaalne õppeaeg 2 aastat Õppevormid Kaugõpe Õppekeel Eesti keel Õppeväljundite saavutamiseks vajalikud muud Inglise keel, vene keel keeled Õppekava juht Sisejulgeoleku instituudi juhataja Õppekava kohaldatakse alates 2018/2019. õppeaastast vastuvõetud üliõpilaste suhtes 1. ÕPPE EESMÄRGID JA OODATAVAD ÕPIVÄLJUNDID Sisejulgeoleku magistriõppe õppekava eesmärk on süvendada üliõpilase teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis on vajalikud sisejulgeoleku ja turvalisuse valdkonna spetsialistile ja juhile tööks ning karjääri jätkamiseks tänapäevases muutuvas julgeolekukeskkonnas, lähtudes riigikaitse laiast käsitlusest. Magistriõppe õppekava lõpetamisel üliõpilane: tunneb sisejulgeoleku ja siseturvalisuse organisatsioonide süsteemi, arengusuundi ja valdkonna õigusakte; mõistab tänapäevaseid julgeolekuohte ja Eesti riigikaitse toimimist; teeb siseturvalisuse alast koostööd erinevatel tasanditel; tegutseb loovalt, innovaatiliselt ja paindlikult erinevates situatsioonides; kannab avalikule teenistusele ja sisejulgeoleku valdkonnale omaseid väärtusi; analüüsib siseturvalisuse valdkonna vajadusi, planeerib ressursse, juhib inimesi ja tegevusi, sh ametkondade ülest ja rahvusvahelist koostööd; viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid; on valmis enese erialaseks täiendamiseks elukestva õppe raames, sh doktoriõppes ja oma teadmiste ning kogemuste edasiandmiseks. 2. ÕPPE ALUSTAMISE TINGIMUSED Õppekavale saab kandideerida isik, kellel on: Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus; rakenduskõrgharidus, bakalaureuse kraad või neile vastav välisriigi kvalifikatsioon. Õppekavale õppima asumise tingimused on sätestatud Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimustes ja korras. 1

2 3. ÕPPEKAVA SÜVAÕPPESUUNDADE JA AINETE VALIKUVÕIMALUSED JA TINGIMUSED 3.1. Süvaõppesuunad Õppekaval on kolm süvaõppesuunda: sisejulgeolek, kriisireguleerimine, ametkondlik/ametkonnapõhine. Üliõpilase süvaõppesuuna valik toimub 1. õppeaasta 1. semestri lõpus valdkonna tööandja vajadusi, akadeemia võimalusi ning üliõpilase soove arvestades Ainete valikuvõimalused ja - tingimused Kõigil üliõpilastel on kohustus läbida kõik õppekava 1., 2. ja 3. moodulisse kuuluvad ained täies mahus ning valikainete moodulist (õppekava 4. moodul) valida endale huvipakkuvaid aineid 5 EAP mahus akadeemia poolt pakutavate vaba- ja valikainete hulgast või teistest kõrgkoolidest Eestis või mõnes välisriigis. Lähtudes valitud süvaõppesuunast tuleb üliõpilasel valida ja läbida aineid järgnevalt: sisejulgeoleku suund: õppekava 5. moodulist 30 EAP mahus valikaineid; kriisireguleerimise suund: õppekava 6. mooduli ained 30 EAP mahus; ametkonnapõhine suund: üliõpilane koostab kooskõlastatult õppekava juhiga individuaalse õpingute kava 30 EAP mahus, mis haakub magistritöö uurimisteemaga ja võib sisaldada asjakohaseid õppeaineid akadeemiast, mõnest muust kõrgkoolist Eestis või välisriigis, asjakohast tööpraktikat mõnes Eesti või muu riigi ametiasutuses, sobiva teaduskirjanduse läbitöötamist, projektipõhist tegevust või teisi vajalikke ja uurimisteemaga haakuvaid õpinguid. 4. ÕPPE LÕPETAMISE TINGIMUSED JA LÕPETAMISEL VÄLJASTATAVAD DOKUMENDID Õpe lõpeb magistritöö kaitsmisega. Magistritöö on iseseisev uurimuslik, arenduslik või rakenduslik loomingulise suunitlusega töö, milles sisaldub üliõpilase süvaõppesuunaga seotud probleemi analüüs, ülesande püstitus ja lahendus. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava täitmine kuni magistritöö kaitsmiseni. Õppekava loetakse täidetuks, kui õppekava kõik moodulid on täidetud. Magistritöö kaitsmisele lubatakse üliõpilane, kes on täitnud Sisekaitseakadeemia regulatsioonidest tulenevad nõuded magistritöö kaitsmisele lubamiseks. Lõpetamisel väljastatakse üliõpilasele magistriõppe diplom õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning akadeemiline õiend (diploma supplement) eesti ja inglise keeles. Akadeemilisele õiendile märgitakse süvaõppesuuna nimetus. 5. ÕPPEKAVA ÜLESEHITUS Mooduli/aine nimetus EAP E/A 1. Juhtimise moodul 14, Strateegiline juhtimine 6,0 E 1.2. Muudatuste juhtimine 2,0 E 1.3. Suhtlemispsühholoogia 2,0 A 1.4. Finantsjuhtimine avalikus sektoris 4,0 E 2. Sisekaitselise valdkonna üldmoodul 26, Sisejulgeoleku valdkonna rahvusvaheline ja siseriiklik õiguslik regulatsioon 5,0 E 2.2. Sisejulgeoleku valdkonna poliitika kujundamine ja süsteemi toimimine 3,0 E 2.3. Tänapäevased julgeolekuohud ja riigikaitse lai käsitlus 3,0 E 2.4. Vaenulik mõjutustegevus ja psühholoogiline kaitse 3,0 E 2.5. Sisejulgeolekualane koostöö Euroopa Liidus 2,0 E 2.6. Sisejulgeolekualane ennetustöö 3,0 E 2.7. Kriisireguleerimine 3,0 E 2

3 2.8. Julgeolekuteooriad ja nende uurimuslik rakendamine 4,0 E 3. Teadustöö moodul 15, Teadusmetodoloogia ja uurimisseminar I 6,0 E 3.2. Andmeanalüüs 5,0 E 3.3. Akadeemiline kirjutamine 2,0 A 3.4. Uurimisseminar II 2,0 A 4. Valikainete moodul 5, Erialane infootsing teadusandmebaasides 2,0 A 4.2. Kvalitatiivse andmeanalüüsi programmi NVivo kasutamine sisejulgeoleku 2,0 A teadus- ja rakendusuuringutes 4.3. Sisejulgeolekualane kvantitatiivne modelleerimine 2,0 A 4.4. Kvalitatiivsete uuringute analüüs ja tulemuste esitamine sisejulgeoleku 1,0 A teadus- ja rakendusuuringutes 4.5. Tulemuslik kommunikatsioon ja nõustamismeetodid 2,0 A 4.6. Tänapäevane meediasuhtlus ja kommunikatsioon 1,0 A 5. Sisejulgeoleku suunamoodul 30, Teadmushaldus sisejulgeoleku valdkonnas -uus aine kahe liitmisel 2,0 A 5.2. Kriminaalanalüüs 2,0 A 5.3. Kogukondliku korrakaitsetöö juhtimine 2,0 A 5.4. Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus 2,0 A 5.5. EL piiri julgeolek ja rände haldamine 5,0 E 5.6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine 2,0 A 5.7. Kriminaal- ja karistuspoliitika aktuaalseid probleeme 3,0 E 5.8. Politsei juhtimine kui avaliku juhtimise eriliik 4,0 E 5.9. Politsei paiknemine valitsemissüsteemis nüüdisdemokraatia tingimustes 4,0 E Innovatsiooni ja arendusprojektide juhtimine sisejulgeoleku süsteemis 2,0 A Vene Föderatsiooni "lähivälismaa" poliitika ja selle poliitilis-filosoofilised 2,0 A alused Kaugseire drooni- ja sateliidiandmestike põhjal 3, Sisejulgeolekualane rakenduslik tegevus 2,0 A Vaatluspraktika sisejulgeolekuasutuses (õppereis) 1,0 A 6. Kriisireguleerimise suunamoodul 30, Riskihaldus ja elutähtsa teenuse toimepidevus 5,0 E 6.2. Hädaolukorraks valmistumine 4,0 E 6.3. Kriisijuhtimine 4,0 E 6.4. Kriisikommunikatsioon 4,0 E 6.5. Kriisipsühholoogia 2,0 A 6.6. Rahvusvahelised tsiviilmissioonid 3,0 A 6.7. Hübriidsõda ja terrorism 3,0 E 6.8. Küberjulgeolek 3,0 E 6.9. Tsiviil-militaarkoostöö hädaolukorras 2,0 A 7. Ametkonnapõhine suunamoodul 30,0 8. Magistritöö 30,0 E 2. MOODULITE LOETELU, MAHT JA LÜHIKIRJELDUSED Mooduli/aine nimetus EAP E/A 1. JUHTIMISE MOODUL 14, Strateegiline juhtimine 6,0 E 1.2. Muudatuste juhtimine 2,0 E 1.3. Suhtlemispsühholoogia 2,0 A 3

4 1.4. Finantsjuhtimine avalikus sektoris 4,0 E Mooduli eesmärk: üliõpilane oskab analüüsida sisejulgeoleku valdkonna vajadusi ning planeerida ressursse ja tegevusi rakendades kaasaegseid juhtimisteooriaid ja praktikaid. Mooduli läbimisel üliõpilane: mõistab ja kasutab peamiseid strateegiatöö põhimõtteid ning meetodeid; analüüsib muudatuste juhtimise protsessi ja orienteerub erinevates muudatuste läbiviimise meetodites; tunneb enesekehtestamise, konfliktide juhtimise ja läbirääkimiste pidamise tehnikaid; analüüsib avaliku sektori finantsjuhtimise süsteemi toimimist ning eelarve ülesehitust; saab aru sisejulgeoleku valdkonna erinevate asutuste toimimismudelitest Strateegiline juhtimine 6,0 E üliõpilane oskab rakendada strateegiatöö peamisi põhimõtteid ja meetodeid organisatsiooni või valdkonna arendusprotsesside kavandamiseks ja elluviimiseks. orienteerub strateegilise juhtimisega seotud põhiküsimustes ja strateegilise kavandamise protsessis; omab ülevaadet sõjalisest juhtimisest; kasutab strateegilise kavandamisega seotud levinumaid analüüsimeetodeid (PEST, SWOT), seostades erinevate analüüside tulemusi; seostab arengukava elluviimiseks olulisi arendusprotsesse ja tegevusi; seostab strateegilise juhtimise seisukohalt aktuaalseid juhtimiskäsitlusi sisejulgeoleku valdkonna erinevate toimimismudelitega; analüüsib strateegilise juhtimise efektiivsust mõjutavaid faktoreid Muudatuste juhtimine 2,0 E üliõpilane teab muudatuste protsessi juhtimise põhimõtteid ja meetodeid ning oskab neid kasutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. tunneb erinevaid meetodeid muudatuste protsessi edukaks juhtimiseks; suudab luua selge visiooni ja etapiviisilise tegevuskava muudatuste elluviimiseks; oskab korraldada kommunikatsiooni viisil, mis tagab kõikide sihtgruppide kaasamise ja loob ühtse arusaama toimuvatest protsessidest; oskab toime tulla vastupanuga muudatuste läbiviimisel organisatsioonis; oskab kinnistada läbiviidud muudatusi viisil, mis tagab töötajate hoiakute ja käitumise muutmise Suhtlemispsühholoogia 2,0 A üliõpilasel on teoreetiline ja kogemuslik baas inimeste käitumise mõistmiseks ja sellele õigel viisil reageerimiseks. analüüsib erinevaid suhtlemissituatsioone; rakendab peamisi suhtlemisoskusi ja enesekehtestamisvõtteid, mis on vajalikud igapäevaseks tööks erinevate inimeste ja gruppidega; kasutab aktiivse kuulamise võtteid ja konfliktijuhtimise tehnikaid; arvestab läbirääkimiste pidamisel osapoolte huvidega ja valib sobiva strateegia; saab aru erinevatest lähenemistest sisejulgeoleku valdkonna kogu skaala ulatuses Finantsjuhtimine avalikus sektoris 4,0 E 4

5 üliõpilane teab avaliku sektori finantsjuhtimise süsteemi toimimispõhimõtteid ja eelarve ülesehitust. orienteerub avaliku sektori rollist majanduse ja ühiskonna arengu tagamisel; mõistab avaliku sektori eelarve tulude ja kulude kujunemise teoreetilisi aluseid ja orienteerub Eesti riiklikes ja kohalikest maksudes; mõistab avaliku sektori projektide tasuvuse hindamise loogikat; analüüsib avaliku sektori eelarvesüsteemi, sealhulgas selle struktuuri, taset ja dünaamikat; mõistab Eesti ja Euroopa Liidu eelarvepoliitika toimimise üldpõhimõtteid, tulude ja kulude olemust ja arengu iseärasusi ja mõistab Euroopa Liidu finantsraamistikku ja eelarve ülesehitust ning seost Eesti riigieelarvega. 2. SISEKAITSELISE VALDKONNA ÜLDMOODUL 26, Sisejulgeoleku valdkonna rahvusvaheline ja siseriiklik õiguslik regulatsioon 5,0 E 2.2. Sisejulgeoleku valdkonna poliitika kujundamine ja süsteemi toimimine 3,0 E 2.3. Tänapäevased julgeolekuohud ja riigikaitse lai käsitlus 3,0 E 2.4. Vaenulik mõjutustegevus ja psühholoogiline kaitse 3,0 E 2.5. Sisejulgeolekualane koostöö Euroopa Liidus 2,0 E 2.6. Sisejulgeolekualane ennetustöö 3,0 E 2.7. Kriisireguleerimine 3,0 E 2.8. Julgeolekuteooriad ja nende uurimuslik rakendamine 4,0 E Mooduli eesmärk: kujundada üliõpilastes pädevus ja oskus juhtida ametkondade vahelist rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas, kujundada teadmised Eestit mõjutavatest julgeolekuohtudest koos riigikaitse laia käsitlusega, mõjutustegevusest ja psühholoogilisest kaitsest ning sisekaitseliste organisatsioonide süsteemist, arengusuundadest, rahvusvahelisest toimeloogikast koos valdkonna teooria ja praktikaga. Mooduli läbimisel üliõpilane: orienteerub sisejulgeoleku valdkonda puudutavas siseriiklikus ja rahvusvahelises regulatsioonis; orienteerub sisejulgeoleku poliitika kujundamise süsteemis, struktuuris ja ametkondade toimimise põhimõtetes ning oskab läbi viia poliitikaanalüüsi; mõistab Eesti julgeoleku keskkonda mõjutavaid olulisemaid tegureid ja Eesti riigikaitse toimimist; mõistab mõjutustegevuse ja psühholoogilise kaitse olemust; mõtestab ja kujundab teadmistepõhiselt institutsioonide ülest ning rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas; rakendab ennetustöös enamlevinud teooriaid ja turvalise elukeskkonna planeerimise standardeid ning sisejulgeoleku asutuste töö spetsiifikast tulenevaid ennetusmeetmeid; kasutab kriisireguleerimise üldisi ja õiguslikke aluseid, kontseptsioone, planeerimise ja lahendamise aluseid ning rahvusvahelist koostööd elanikkonnakaitsel; omab süstemaatilist ülevaadet rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja julgeolekukoostööd seletavatest teooriatest ning oskab neid põhjendatult kasutada sisejulgeolekualases rakenduslikus uurimistöös Sisejulgeoleku valdkonna rahvusvaheline ja siseriiklik õiguslik regulatsioon 5,0 E üliõpilane tunneb sisejulgeoleku valdkonda puudutavat siseriiklikke ja rahvusvahelisi regulatsioone ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ning oskab neid kasutada igapäevaste tööülesannete täitmisel. nimetab ja mõtestab lahti põhiseaduslikud väärtused; tunneb õiguse allikaid, õiguse loomist ja kohaldamist; kirjeldab riigi julgeoleku arhitektuuri ja õiguslikku sidusust; orienteerub sisejulgeoleku valdkonna õigusliku regulatsiooni aktuaalsetes probleemides; 5

6 mõistab rahvusvahelise õiguse olemust ning tunneb selle allikaid ja subjekte; selgitab, millistel tingimustel on riigil lubatud ja keelatud teostada jurisdiktsiooni lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest; eristab mitterahvusvahelist relvakonflikti muudest eriolukordadest ja tunneb selles kehtivaid põhimõtteid; nimetab ja mõtestab lahti rahvusvahelised kuriteod ja tutvustab nende menetlemise võimalusi; hindab tänapäevaseid julgeolekuprobleeme rahvusvahelise õiguse valguses, tuvastab probleemseid asjaolusid ja pakub välja võimalikke lahendusi Sisejulgeoleku valdkonna poliitika kujundamine ja süsteemi toimimine 3,0 E üliõpilane tunneb sisejulgeoleku süsteemi, struktuuri ja ametkondade toimimise põhimõtteid ning oskab analüüsida asjakohast poliitikat ning sõnastada oma seisukohti sisejulgeolekupoliitika suunamiseks. orienteerub sisejulgeoleku süsteemis ja struktuuris, on võimeline analüüsima sisejulgeoleku valdkonna põhimõtteid ning toime- ja arengumehhanisme; on võimeline hindama erinevate poliitikate ja strateegiate mõju sisejulgeoleku ametkondade igapäevatööle ja eesmärkide saavutamisele; orienteerub sisejulgeolekupoliitikat määravates põhilistes strateegiates; oskab sõnastada ja süstematiseerida oma ettepanekud sisejulgeolekupoliitika suunamiseks; oskab arvestada erinevaid strateegiaid riigieelarve planeerimisel Tänapäevased julgeolekuohud ja riigikaitse lai käsitlus 3,0 E üliõpilasel on alusteadmised Eestit ümbritsevast julgeolekuohtude keskkonnast ning riigikaitse laia käsitluse ülesehitusest nende ohtude maandamisel. mõistab Eesti riigikaitse toimimist, ülesehitust ning keskpikka perspektiivi; saab aru Eestit ümbritsevast julgeolekukeskkonnast ja seda mõjutavatest olulisematest teguritest; mõistab poliitilise-, majandus-, energia-, sise- ja sõjalise julgeoleku olemust ning nende omavahelist suhestumist ja kombineeritud mõju Eestile tunneb selle tänapäevaseid allikaid ja subjekte; omab ülevaadet hübriidsõja faasidest ja komponentide kombineeritud kasutamise viisidest ning mõistab neist tingitud mõju Eesti sisejulgeolekule ja oma tegevusvaldkonnale; tunneb terroristide ja vaenulike eriteenistuste olulisemaid tegutsemisemeetodeid ning mõistab neist tulenevaid ohte Vaenulik mõjutustegevus ja psühholoogiline kaitse 3,0 E üliõpilasel on alusteadmised mõjutustegevuse seostest riigi julgeolekuga ning demokraatlike ühiskondade võimalikest vastumeetmetest ja psühholoogilisest kaitsest. mõistab mõjutustegevuse olemust ning tunneb selle osiseid; analüüsib vaenulikust mõjutustegevusest tulenevaid ohte demokraatlikele riikidele ning spetsiifilisemalt Eestile ja üliõpilase enda tegevusvaldkonnale; tunneb Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse metoodikat ja oskab selle ilminguid lihtsamatel juhtudel ära tunda; orienteerub NATO teavitusdistsipliinides; mõistab psühholoogilise kaitse olemust ja rolli riigi julgeolekus ning ühiskonna turvalisuse tagamisel Sisejulgeolekualane koostöö Euroopa Liidus 2,0 E 6

7 üliõpilasel on teadmised rahvusvahelise koostöö põhimõtetest ja toimemehhanismidest ning oskus hinnata erinevate poliitikate ja strateegiate mõju sisejulgeolekualasele koostööle. teab ja hindab sisejulgeolekualase koostöö põhimõtteid ning toimemehhanisme, orienteerudes rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja sisejulgeolekupoliitikaid määravates põhilistes siseriiklikes ning Euroopa Liidu strateegiates; omab ülevaadet rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist, põhistruktuurist ja institutsioonide toimimise põhimõtetest ning oskab seda hinnata erinevatest, sh Euroopa Liidu vastavate prioriteetsete poliitikate aspektidest; omab ülevaadet sisejulgeoleku valdkonnaga seotud piiriülese koostöö probleemidest ja Euroopa Liidu vastavatest poliitikatest ning regulatsioonidest; oskab hinnata erinevate julgeolekukeskkonda mõjutavate Euroopa Liidu poliitikate ja strateegiate mitmetasandilisi siirdeid sisejulgeolekualasele koostööle ning eesmärkide saavutamisele Sisejulgeolekualane ennetustöö 3,0 E üliõpilane teab ennetustöös levinumaid teooriaid ja turvalise elukeskkonna planeerimise standardeid ning oskab rakendada sisejulgeoleku asutuste töö spetsiifikast tulenevaid ennetusmeetmeid. tunneb ennetustöös enamlevinud teooriaid ja turvalise elukeskkonna planeerimise standardeid; mõistab erinevaid hädaolukordade ennetamise võimalusi (sotsiaalseid, tehnilisi, administratiivseid, poliitilisi, õiguslikke, majanduslikke ja looduskeskkonnast lähtuvaid); tunneb politsei, pääste, piirivalve, vangla, tolli jm sisejulgeoleku asutuste töö spetsiifikast tulenevaid ennetusmeetmeid; oskab rakendada strateegilisi ja taktikalisi meetmeid ning vahendeid ohtude ja riskide ennetamiseks oma töövaldkonnas; tunneb võimalusi ennetava mõtlemisviisi levitamiseks ühiskonnas ja oskab läheneda sihtgruppidele; oskab planeerida ja luua sisejulgeoleku õppes vajalikke koolitusprogramme; oskab planeerida ja arvestada ennetustööle tehtavaid kulutusi ning analüüsida ennetustöö tulemuslikkust Kriisireguleerimine 3,0 E üliõpilasel on teadmised kriisireguleerimisest ning oskused riskianalüüsi läbiviimiseks ja hädaolukorra lahendamise planeerimiseks. teab kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse ja riigikaitse üldisi ja õiguslikke aluseid, hädaolukorra seaduse ja selle rakendusaktide reguleerimisala ja nõudeid ning tunneb kriisireguleerimise valdkonna ajalugu Eestis; oskab kavandada hädaolukorda ennetavaid tegevusi, teab hädaolukorra riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse riskianalüüsi koostamise korraldust ja riskianalüüside kokkuvõtet ning mõistab maailma kriiside mõju Eestile; teab hädaolukorra lahendamise plaani koostamise, õppuste ja hädaolukorra lahendamise korralduse põhimõtteid ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldust; teab ametkondade vahelise ja tsiviil-sõjaväelise koostöö korraldust; mõistab rahvusvahelise koostöö põhimõtteid kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse valdkonnas Julgeolekuteooriad ja nende uurimuslik rakendamine 4,0 E 7

8 üliõpilane teab rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja sisejulgeoleku koostööd seletavaid põhiteooriad ning oskab neid põhjendatult kasutada sisejulgeolekualases rakenduslikus uurimistöös. omab süstemaatilist ülevaadet rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja sisejulgeoleku koostööd seletavatest põhiteooriatest; mõistab julgeolekuteooriate teaduslikku tunnetusväärtust ja rakenduslikku asendit sotsiaalteaduslike teooriate süsteemis; suudab rahvusvahelisi ja siseriiklikke julgeolekut kujundavaid ning mõjutavaid protsesse teooriatele tuginevalt mõtestada; oskab sisejulgeoleku keskseid sündmuseid ja arenguid hinnata võrdlevas perspektiivis erinevaid teoreetilisi lähtekohti aluseks võttes; oskab julgeolekuteooriaid põhjendatult kasutada sisejulgeolekualases rakenduslikus uurimistöös. 3. TEADUSTÖÖ MOODUL 15, Teadusmetodoloogia ja uurimisseminar I 6,0 E 3.2. Andmeanalüüs 5,0 E 3.3. Akadeemiline kirjutamine 2,0 A 3.4. Uurimisseminar II 2,0 A Mooduli eesmärk: kujundada üliõpilases oskusi teadus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks ning uute teadmiste loomiseks sisejulgeoleku valdkonnas. Mooduli läbimisel üliõpilane: orienteerub kaasaegse teaduse filosoofia põhiteemades; viib läbi uurimusi sisejulgeoleku valdkonna vajadustest lähtuvalt tunneb kvalitatiivse ja kvantitatiivse andmeanalüüsi aluseid, rakendusstatistika meetodeid ja Exceli statistikatarkvara; suudab end väljendada teaduskeeles ja järgida teadusteksti sisulisi ning kompositsioonilisi norme; kasutab avaliku esinemise ja väitlemise oskust magistritöö valdkonnas ning diskuteerib magistritöö teemal; sõnastab iseseisvalt ja loovalt erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi ning lahendab neid kohaste meetoditega, luues seeläbi uusi teadmisi Teadusmetodoloogia ja uurimisseminar I 6,0 E kujundada üliõpilastes pädevus sisejulgeoleku valdkonna vajadustest lähtuvate uurimuste läbiviimiseks. mõistab uurimistööde teadusfilosoofilisi lähtekohti ja tunneb tähtsamaid teadusfilosoofilisi teooriaid, nende kriitikaid ning uurimisstrateegiaid; mõistab magistritöö hindamiskriteeriume ja analüüsib ning võrdleb neid varem kaitstud magistritöödega põhjendades oma seisukohti; teab uuringutüüpe ja uurimuslike lähenemisviise ning kvantitatiivse, kvalitatiivse ja kombineeritud andmete kogumise meetodeid, tunnuseid ja erinevusi; oskab planeerida ja koostada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimisinstrumente ja oskab uuringut läbi viia järgides teadustööle esitatavaid eetilisi nõudeid; analüüsib teadustöö kavandamise ja planeerimise etappe ning uuringu läbiviimist; oskab formuleerida uurimisprobleeme ja valida uurimisprobleemi lahendamiseks sobivaid võimalikud teoreetilised lähenemised; 8

9 oskab sõnastada uurimisküsimusi seostatuna olemasolevate teadmistega ning uute teadmiste vajadusega sisejulgeoleku valdkonnas ning oskab püstitada eesmärke ning valida sobivaid meetodeid eesmärkide saavutamiseks; koostab ja kaitseb sisejulgeoleku valdkonnas uuringu kava Andmeanalüüs 5,0 E üliõpilane tunneb kvalitatiivse ja kvantitatiivse andmeanalüüsi aluseid, rakendusstatistika meetodeid ja Exceli statistikatarkvara ning rakendab neid uuringute läbi viimisel. mõistab kvalitatiivse andmeanalüüsi eripärasid ja teab peamisi kvalitatiivse andmeanalüüsi meetodeid; valdab kvalitatiivsete andmete analüüsi meetodeid kasutades kvalitatiivse andmeanalüüsi tarkvara; oskab kvalitatiivsete uuringute põhjal luua uut teadmist, sealhulgas suudab teha järeldusi ja ettepanekuid turvalisuse tõstmiseks; tunneb statistiliste hinnangute täpsuse ja usaldusväärsuse probleeme ning oskab adekvaatselt tõlgendada kvantitatiivse andmeanalüüsi tulemusi; valdab korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi meetodeid ning oskab neid kasutada nähtustevaheliste seoste uurimiseks; valdab aegridade analüüsi meetodeid ja suudab teha statistilisi prognoose; tunneb Exceli statistikatarkvara, valdab kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid ja oskab neid kasutada empiiriliste uuringute läbiviimiseks; oskab kasutada kvalitatiivse ja kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodeid sisejulgeolekualases teadustegevused ja oskab esitada uurimistulemusi Akadeemiline kirjutamine 2,0 A üliõpilane oskab end väljendada teaduskeeles ja järgib teadusteksti sisulisi ning kompositsioonilisi norme. mõistab teadusteksti olemust ja valib teadustöö kirjutamiseks sobiva stiili ja kõnekujundid; oskab koostada analüüsivat-sünteesivat teksti; valdab teadusallikatega töötamisel korrektset tsiteerimise, refereerimise ja viitamise tehnikat; tugineb teadustöös heale akadeemilisele tavale ja järgib Eesti teadlaste eetikakoodeksit Uurimisseminar II 2,0 A toetada sisejulgeoleku valdkonna magistritöö laiendatud kava koostamist ja võimaldada selle teemalist diskussiooni. koostab kirjutatava magistritöö üldkontseptsiooni ja on võimeline seda loogiliselt esitlema; omab ülevaadet magistritöö teemaga seotud olulisematest teadusallikatest ja koostab nende põhjal analüüsiva-sünteesiva teksti; on võimeline kirjutatava magistritöö teemal diskuteerima ja argumenteerima. 4. VALIKAINETE MOODUL 5,0 Mooduli eesmärk: võimaldada üliõpilastele erialast või personaalset arengut valitud valdkonnas ning toetada elukestvat õpet sisejulgeoleku valdkonnas. Mooduli läbimisel üliõpilane: 9

10 tunnetab muutusi teadmistes, oskustes ning hoiakutes läbitud teemade lõikes valitud valdkonnas Erialane infootsing teadusandmebaasides 2,0 A üliõpilane oskab kasutada teadusandmebaase vajaliku erialase teaduskirjandus leidmiseks, olla allikakriitiline ja kasutada teadusallikaid oma uurimistöös koos nõuetekohase viitamissüsteemiga. Aine läbimise üliõpilane: rakendab laiapõhjalist ja eesmärgipärast sisejulgeoleku valdkonna allikaotsingut teadus- ja erialastes andmebaasides; hindab kriitiliselt teadusallikate relevantsust sisejulgeoleku valdkonna teadusallikates; refereerib ja analüüsib teadusartikleid ning loob analüüsivat-reflekteerivat teksti; oskab kasutada korrektselt viitamissüsteemi Kvalitatiivse andmeanalüüsi programmi NVivo kasutamine sisejulgeoleku 2,0 A teadus- ja rakendusuuringutes üliõpilane oskab kasutada kvalitatiivse analüüsi programmi sisejulgeoleku valdkonnaga seotud probleemide analüüsimiseks. kasutab NVivo programmi peamisi funktsioone kvalitatiivsete andmete analüüsimisel; analüüsib erinevate kvalitatiivsete andmete analüüsimise grupeerimise ja kohandamise võimalusi sisejulgeoleku valdkonna uuringutes NVivo programmi kasutades; oskab (visuaalselt) esitada kvalitatiivse andmeanalüüsi tulemusi Sisejulgeolekualane kvantitatiivne modelleerimine 2,0 A üliõpilane oskab kasutada kvantitatiivseid analüüsimeetodeid sisejulgeoleku valdkonnaga seotud probleemide analüüsimiseks. hangib ja valmistab ette andmeid statistilise analüüsi teostamiseks; kasutab ühte statistilise analüüsi tarkvarapaketti regressioonanalüüsi läbiviimiseks sisejulgeoleku valdkonnas; tõlgendab sisuliselt statistilisi mudeleid Kvalitatiivsete uuringute analüüs ja tulemuste esitamine sisejulgeoleku 1,0 A teadus- ja rakendusuuringutes üliõpilastele oskab esitleda kvalitatiivse uuringute analüüsi ja uuringu tulemusi sisejulgeoleku teadusja rakendusuurinutes. analüüsib erinevate kvalitatiivsete uuringute tulemuste esitamise võimalusi; esitab visuaalselt kvalitatiivsete uuringute tulemusi kasutades NVivo programmi peamisi funktsioone 4.5. Tulemuslik kommunikatsioon ja nõustamismeetodid 2,0 A üliõpilane arendab suhtlemis- ja nõustamisoskusi käitumise muutmise motiveerimiseks. suhtlemise treening, MI oskuste edasiarendamine efektiivseks suhtlemiseks; oskab järgida MI põhimõtteid ning kasutada põhioskusi; 10

11 oskab hinnata intervjueeritava valmisolekut käitumise muutmiseks ning rakendada erinevates muutumise etappides asjakohaseid strateegiaid Tänapäevane meediasuhtlus ja kommunikatsioon 1,0 A üliõpilasel on arusaam kaasaegsest meediamaastikust ja meediasuhtlusest. mõistab kaasaegse meedia toimimise põhimõtteid ja erinevaid ärimudeleid; tajub infosõja ajastu ohtusid ja suudab eristada tõest informatsiooni ebatõesest; oskab valmistuda meediasuhtluseks. 5. SISEJULGEOLEKU SUUNAMOODUL 30, Teadmushaldus sisejulgeoleku valdkonnas 2,0 A üliõpilane oskab kasutada teadmuse ja teabe halduseks vajalikke infotehnoloogia- ja sidesüsteeme sisejulgeoleku valdkonnas ning analüüsida süsteemipõhiste teenuste haavatavust ja toimepidevuse tagamist. omab ülevaadet teadmushalduse, side- ja infoliikumise süsteemidest sisejulgeoleku valdkonnas; oskab planeerida sidet ja informatsiooni liikumist sisejulgeoleku üksuste vahel; oskab analüüsida sisejulgeoleku valdkonnaga seotud teadmushaldus-, infotehnoloogia- ja sidesüsteemide elutähtsate teenuste haavatavust ja toimepidevuse tagamist; tunneb infotehnoloogia rakenduste ja sidesüsteemide kasutamise võimalikkust siseturvalisuse valdkonnas; valdab tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning teadmushaldussüsteeme Kriminaalanalüüs 2,0 A üliõpilane oskab kasutada otsuste tegemisel ja kuritegevusprobleemide lahendamisel kriminaalanalüüsi rakendades selleks analüüsiprotsessi, erinevaid rolle ning analüüsitehnikate võimalusi. kasutab kriminaalanalüüsi teadmistepõhisel juhtimisel ning otsuste tegemisel; püstitab analüütikule ülesannet, seada eesmärki ja defineerida realistlikku oodatavat tulemit; rakendab erinevate riikide analüüsimudeleid ja parimaid praktikaid; rakendab põhiliste kriminaalanalüüsi tehnikate võimalusi kuritegevuse trendide ja mustrite selgitamisel ning kuritegevusprobleemidele lahenduste leidmisel, sh: juhtumianalüüsi tehnikad; ruumanalüüs kuritegude ennetamisel ja lahendamisel; analüüs kriminaalpreventsiooniks; ohuhinnangud jm ettevaatavad analüüsid; andmekaeve (sh tekstikaeve) kriminaalanalüüsis Kogukondliku korrakaitsetöö juhtimine 2,0 A kujundada üliõpilases pädevust kogukondliku korrakaitsetöö juhtimiseks. analüüsib ühiskonna arengu ja avaliku halduse kontseptsioonide mõju korrakaitsestrateegiate kujunemisele; analüüsib kaasaegse multikultuurse kodanikuühiskonna turvalisus- ja korrakaitsepoliitika põhisuundi; analüüsib partnerite kaasamise ja koostöö sõlmküsimusi Euroopa, Aasia jt riikide praktika näitel; hindab riigi-, kohalike omavalitsusinstitutsioonide ja -asutuste, eraorganisatsioonide, mittetulundusühenduste ja vabatahtlike huvisid, rolli ja ülesandeid turvalisuse tagamisel; planeerib ja juhib kogukondliku korrakaitsetöö võrgustiku tööd piirkonnas; hindab kogukondliku korrakaitsetöö tulemusi ja selle mõju turvalisusele. 11

12 5.4. Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus 2,0 A üliõpilane mõistab rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse mõju ühiskonnas toimuvatele protsessidele, tunneb selle pärssimiseks vajalikke meetmeid ja õiguskaitselist tegevust. selgitab rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevusele omaste vormide mõjusid ühiskondlikule arengule ja turumajandusele; kirjeldab rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse peamiste tegevusvaldkondade tunnuseid (narkokuriteod, küberkuritegevus, inimkaubandus); rakendab teadmisi rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest praktiliste probleemide lahendamisel; analüüsib ja sünteesib õiguskaitselise tegevuse vastavust tänastele või tulevastele ohtudele EL piiri julgeolek ja rände haldamine 5,0 E anda üliõpilastele teadmisi integreeritud piirihalduse ja sisserände põhimõtetest ning rollist Euroopa Liidu sisejulgeolekus, tegevuspraktikast ja tuleviku väljakutsetest julgeoleku, vabaduste ja õiguste tagamisel, samuti kujundada üliõpilaste valmisolek mõista isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja piiriülese inimkaubanduse kui piiriülese organiseeritud kuritegevuse olemust ja mõju riigi ja Euroopa Liidu sisejulgeolekule ning piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise õiguslikke aluseid ja nende rakendamist muutuvas ühiskonnas. hindab kriitiliselt ja analüüsib sisserände ja julgeoleku vahelisi seoseid; analüüsib kriitiliselt Euroopa Liidu sisserände põhimõtteid; hindab kriitiliselt EL välis- ja julgeoleku-, kaitse- ning naabruspoliitika mõju sisserändele; demonstreerib edasijõudnu tasemel teadmisi Schengeni ala tekke, arengu- ja toimimise põhjuste ning tuleviku väljakutsete kohta; analüüsib kriitiliselt Schengeni ala toimimise tulevikuväljavaateid ja kompensatsioonimeetmeid; demonstreerib edasijõudnu tasemel teadmisi ÜRO Rahvusvahelise Organiseeritud Kuritegevuse Vastu Võitlemise Konventsiooni ja selle lisaprotokollide sisu, olemuse ja rakendamise kohta; teab integreeritud piirihalduse strateegiate sisu ja hindab kriitiliselt strateegiate võimalusi piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; analüüsib kriitiliselt inimkaubanduse ja inimsmuugeldamise tõkestamise võimalusi kaasaegse piirihalduse komponentide rakendamisel muutuvas julgeolekukeskkonnas Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine 2,0 A üliõpilane tunneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelisi ning siseriiklikke õiguslikke aluseid ja rahapesu ning terrorismi tõkestamise süsteemi toimimispõhimõtteid. annab ülevaate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tähtsusest ning kujunemisloost, tõkestamise õiguslikest alustest ning rahvusvahelisest süsteemist; kirjeldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtteid; selgitab vastutuse õiguslike alustega; nimetab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise probleemkohti ning analüüsib võimalikke arenguvõimalusi Kriminaal- ja karistuspoliitika aktuaalseid probleeme 3,0 E anda süsteemne ülevaade kriminaal- ja karistuspoliitikast ning süvendada oskust arvestada erinevate kriminaal- ja karistuspoliitiliste valikute mõjusid. 12

13 mõistab kriminaalpoliitika eesmärke ja teoreetilisi lähtealuseid; mõistab karistuspoliitika eesmärke ja teoreetilisi lähtealuseid; oskab hinnata kriminaalpoliitilisi seisukohti ning diskuteerida kriminaalpoliitika teemadel; oskab hinnata karistuspoliitilisi seisukohti ning diskuteerida karistuspoliitika teemadel; omab ülevaadet kriminaal- ja karistuspoliitika suundumustest ja mudelitest maailmapraktikas; oskab näha kriminaal- ja karistuspoliitika teoreetiliste küsimuste praktilisi väljundeid; oskab analüüsida ja hinnata kuritegevuse struktuuri ja dünaamikat nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil Politsei juhtimine kui avaliku juhtimise eriliik 4,0 E tuua esile taustsüsteem juhtimiseks turvalisuse maastikul. mõistab avaliku sektori toimimise alusloogikaid; oskab siduda ühiskonnas toimuvaid muutuseid avaliku sektori organisatsioonides kasutatavate tehnikate teisenemisega ning olema selles aktiivne osaline; tunneb avaliku sektori finantsjuhtimise põhimõtteid ja võimalusi ning oskab neid erinevate organisatsiooni tüüpide ja strateegiate valguses sünteesida; on võimeline õppiva organisatsiooni ja kriitilise mõtlemise põhimõtteid ja tehnikaid rakendama politsei organisatsiooni disainimisel ning juhtimisel; tunneb ja oskab maandada võimalikke riske, mis võivad kaasneda turvalisusega tegelemisel ühiskonna toimuvate muutustega (nt majanduslangus, pöörded valitsemisviisides (nt neoliberaalne vs sotsiaalhoolekanne); mõistab politsei kui erilise ja kui tavalise avaliku organisatsiooni võimalusi ja piiranguid Politsei paiknemine valitsemissüsteemis nüüdisdemokraatia tingimustes 4,0 E mõtestada politsei kui organisatsiooni ja kui institutsiooni tähendusvarjundeid valitsemissüsteemis ning luua eeldused politsei süsteemseks ja valitsemissüsteemiga hästi integreeritud juhtimiseks. orienteerub valitsemis- ja poliitikateaduste väljal ning tunneb riigiteaduste põhiteooriaid; tunneb süsteemi- ja institutsiooniteooriate aluseid ning võimalusi politsei- ja strateegiliseks juhtimiseks; tunneb ja oskab kasutada struktuurse (võim millekski) ja distributiivse (ümber jaotatud) võimu mehhanisme nii organisatsiooni kui funktsiooni arenguks; mõistab nüüdisdemokraatia võimalusi ja piiranguid nii organisatsiooni juhtimise kui politseifunktsioonide rakenduslikest aspektidest Innovatsiooni ja arendusprojektide juhtimine sisejulgeoleku süsteemis 2,0 A tõsta innovatsiooni ja arendusprojektide juhtimise võimekust sisejulgeoleku sektoris. suudab iseseisvalt analüüsida ja hinnata sisejulgeolekut mõjutavaid innovatsiooni trende nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasemel; planeerib ning koostab arendus ja/või innovatsiooniprojektide tegevus- ja rakenduskavasid vastavalt organisatsiooni ja/või rahastaja etteantud tingimustele; analüüsib ja kavandab sisejulgeoleku organisatsiooni spetsiifikast lähtuvalt innovatsiooni loome, toime- ja haldusprotsesse; hindab tehnoloogiliste või muude arenduste võimalike mõjusid organisatsiooni toimeprotsessidele; 13

14 sünteesib sisejulgeoleku sektori probleemvaldkondade arenguvajadusest lähtuvalt projektipõhiseid lahendusprotsesse koostöös teiste sektoritega Vene Föderatsiooni lähivälismaa poliitika ja selle poliitilis-filosoofilised 2,0 A alused anda kuulajatele ülevaade Vene Föderatsiooni lähi-välismaa poliitika mõjust ja poliitilis-filosoofilisest taustast. tunneb lähi-välismaa poliitika seoseid panslavismi, euraasianismi ja teiste suurvene filosoofiatega Kaugseire drooni- ja sateliidiandmestike põhjal 3,0 A üliõpilasel on baasoskused 2D/3D drooni- ja sateliidiandmestike kogumisest, protsessimisest ja analüüsist. omab ülevaadet drooni- ja sateliidiandmestikest; omab ülevaadet 2D/3D andmestikest (toodetest); omab ülevaadet kaugseireandmestike analüüsimeetoditest ja -vahenditest; oskab rakendada kaugseireandmestike analüüsimeetodeid ja -vahendeid luues 2D/3D andmestikke (tooteid) Sisejulgeolekualane rakenduslik tegevus 2,0 A toetada ja suunata üliõpilase erialast tegevust, mille käigus on võimalik õppekava läbimise raames omandatu rakendamine, praktiliste oskuste arendamine ning teadustööks vajaliku lisateabe hankimine nii valdkonna asutustes Eestis kui välisriikides. tunneb valdkonna rakendusliku tegevuse sisulisi ja õiguslikke aspekte; oskab loovalt rakendada õppetöö käigus omandatud teoreetilisi teadmisi ja kujunenud praktilisi oskusi; analüüsib praktikakohas aktuaalset probleemi ning pakub võimalikke lahendusettepanekuid; analüüsib võrdlevalt oma põhitöö probleemset valdkonda praktika käigus omandatud kogemustega; oskab läbi viia eneseanalüüsi õppekogemusest Vaatluspraktika sisejulgeolekuasutustes (õppereis) 1,0 A Erialaste teadmiste ja kogemuste omandamine erialale vastavas sisejulgeolekuasutuses. analüüsib praktikakohas aktuaalseid probleeme võrdlevalt Eesti praktikaga. 6. KRIISIREGULEERIMISE SUUNAMOODUL 30, Riskihaldus ja elutähtsa teenuse toimepidevus 5,0 E 6.2. Hädaolukorraks valmistumine 4,0 E 6.3. Kriisijuhtimine 4,0 E 6.4. Kriisikommunikatsioon 4,0 E 6.5. Kriisipsühholoogia 2,0 A 6.6. Rahvusvahelised tsiviilmissioonid 3,0 A 6.7. Hübriidsõda ja terrorism 3,0 E 6.8. Küberjulgeolek 3,0 E 6.9. Tsiviil-militaarkoostöö hädaolukorras 2,0 A 14

15 Mooduli eesmärk: üliõpilasel on teadmised meid ümbritsevatest riskidest ja tänapäeva kriisidest, võimalustest hädaolukordi ennetada ja nendeks valmistuda, hädaolukorra lahendamisest, infotehnoloogia- ja küberjulgeoleku valdkonnast, kriisikommunikatsioonist ja -psühholoogiast ning julgeolekust ja rahvusvahelisest kriisireguleerimisest. Spetsialiseerumisel kriisireguleerimisele üliõpilane: teab meid ümbritsevaid traditsioonilisi ja uusi riske ja pakub lahendusi riskide haldamiseks; on võimeline analüüsima side- ja infotehnoloogia, energeetika jt elutähtsate teenuste haavatavust ning nende seost hädaolukordadega; on võimeline analüüsima ja planeerima hädaolukordade ennetamise ning nendeks valmistumise võimalusi; on pädev planeerima ja juhtima hädaolukorra lahendamisega seotud struktuuride tegevust ning ametkondade vahelist ja rahvusvahelist koostööd hädaolukorra lahendamisel; teab kriisikommunikatsiooni ja psühholoogia põhialuseid ning mõistab otsuste langetamise ja grupitööga seotud probleeme kriisiolukorras; mõistab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldust ja selle osa riigikaitse laias käsitluses; on võimeline läbi viima kriisireguleerimise alaseid teadus- ja rakendusuuringuid Riskihaldus ja elutähtsa teenuse toimepidevus 5,0 E üliõpilasel on teadmised riskihalduse protsessist, selle rakendamisest kriisireguleerimises ja olulisematest loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonna, elutähtsa teenuse toimepidevuse ning üleilmastumisega seotud riskidest. teab riskihalduse olemust, mõisteid, õigusakte ja erinevaid riskianalüüsi rakendamise võimalusi; on võimeline hindama loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonna ning üleilmastumisega seotud riske maailmas ja Eestis; rakendab ligikaudse riskianalüüsi metoodikat piirkonna, valdkonna või organisatsiooni riskide tõenäosuse ja tagajärgede hindamisel; tunneb elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi nõudeid ja metoodikat ning oskab hinnata elutähtsa teenuse toimepidevust; oskab kavandada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid; teab riskide seost ruumilise planeerimisega ning riskikommunikatsiooni korraldust Hädaolukorraks valmistumine 4,0 E üliõpilasel on teadmised hädaolukorraks valmistumisest ja suutlikkus panustada ühiskonna valmisoleku tõstmisele erinevat liiki hädaolukordadeks. teab hädaolukorraks valmisoleku planeerimise, koostöö ja õppuste korraldamise põhimõtteid ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldust; analüüsib hädaolukordadeks valmisolekut reguleerivaid dokumente teooria põhjal ja teeb ettepanekuid valmisoleku parendamiseks; teab elanikkonna hädaolukorraks valmistumise meetmeid; koostab kriisireguleerimise õppuse kavandi Kriisijuhtimine 4,0 E üliõpilasel on teadmised ja oskused hädaolukorra lahendamise juhtimisest ja juhtimisstruktuuridest, meeskonnatööst, kriisjuhtimise töökeskkondadest ning probleemidest juhtimisel ja otsuste langetamisel hädaolukorras. 15

16 selgitab hädaolukorra lahendamise üldiseid aluseid õigusruumist ja hädaolukorra lahendamise juhtasutuse ülesannetest lähtuvalt; osaleb meeskonna liikmena kriisjuhtimise otsuste langetamise protsessis regionaalsel või riiklikul juhtimistasandil ning dokumenteerib hädaolukorra lahendamise käiku etteantud formaadis ja töökeskkonnas; analüüsib probleeme ja kriitilisi faktoreid hädaolukorra lahendamisel ning otsuste langetamisel ja teabevahetusel; teab infohalduse osa kriisireguleerimises ja oskab kavandada juhtimisstruktuuri teabekorraldust; hindab hädaolukorraks valmisoleku planeerimisest tulenevate vigade mõju hädaolukorra lahendamisele Kriisikommunikatsioon 4,0 E üliõpilasel on teadmised ja oskused kriisikommunikatsiooni korraldamiseks hädaolukordade lahendamisel. tunneb kommunikatsiooni üldaluseid; tunneb kriisikommunikatsiooni korraldamise põhimõtteid, õigusakte ja juhendmaterjale ning seoseid kriisijuhtimisega; saab aru teavitusrühmade tegevuse korralduse alustest; teab kriisikommunikatsiooni peamisi meetmeid ning nende rakendamise põhimõtteid, rakendab avaliku esinemise reegleid kriisiolukorras; on võimeline analüüsima juhtimisstruktuuridelt saadavat informatsiooni ning suudab seda edastada adekvaatselt erinevatele sihtrühmadele Kriisipsühholoogia 2,0 A kujundada üliõpilastes teadmine inimeste reaktsioonidest ekstreemsetes olukordades ning arendada valmisolekut anda vajadusel kohast psühholoogilist esmaabi. mõistab traumaatilise kriisi olemust ning psühholoogilist käsitlust; teab tavapäraseid reaktsioone traumale ning posttraumaatilise stressihäire tunnuseid; saab aru iseenda võimalikest reaktsioonidest aitajana ning omab teadmisi, et vältida läbipõlemist; omab ettekujutust kriisisekkumise põhimõtetest ning tunneb esmase sekkumise eripärasid kriisiohvrite abistamisel; teab üksikisiku- ja grupistressi mõju meeskonnale ja otsuste langetamise protsessile kriisiolukorras; teab psühhosotsiaalse abi korraldust ning kriisijärgse debriifingu põhimõtteid Rahvusvahelised tsiviilmissioonid 3,0 A üliõpilasel on teadmised rahvusvahelistest tsiviilmissioonidest ja partneritest, rahvusvahelise abi osutamisest ja vastuvõtmisest ning missiooni turvalisuse tagamisest. teab rahvusvahelise tsiviilmissioonil osalemise õiguslikku regulatsiooni, abi vastuvõtva riigi ülesandeid, rahvusvahelise abi osutamise, küsimise ja vastuvõtmise põhimõtteid ning õiguslikku regulatsiooni; teab missiooniks valmistumise üldiseid ja personaalseid põhimõtteid ning kultuurilise valmisoleku ja missiooni turvalisusega seotud küsimusi; planeerib tegevusi missiooni eel, ajal ning järgselt; 16

17 planeerib koostööd meeskonnas ja partneritega missioonil ning missioonist raporteerimist Hübriidsõda ja terrorism 3,0 E üliõpilane teab hübriidsõja ja terrorismi ideoloogilisi aluseid ja toimemehhanisme ning nende otseseid seoseid sisejulgeoleku ja kriiside eskaleerumisega. omab ülevaadet hübriidsõja võimalikest komponentidest ja nende kombineeritult kasutamise ideoloogilistest alustest; oskab näha hübriidsõjast tingitud järelmeid sisejulgeolekule ja oma tegevusvaldkonnale; omab ülevaadet terrorismi ajaloolisest taustast ja filosoofilistest alustest ning nende mõjust tänapäevasele terrorismile; tunneb terroristide olulisemaid tegutsemisemeetodeid ja nende mõju sisejulgeolekule; orienteerub olulisemates hübriidsõja ja terrorismivastse võitluse taktikates Küberjulgeolek 3,0 E üliõpilasel on teadmised küberjulgeoleku alustest ja ohtudest. teab küberjulgeoleku mõisted, ajalugu ning uuringud; tunneb küberjulgeoleku tagamise strateegilisi meetmeid; tunneb riikliku ja rahvusvahelise küberjulgeoleku aluseid, küberohte ja probleeme; oskab analüüsida küberjulgeoleku kaasusi Tsiviil-militaarkoostöö hädaolukorra õppus 2,0 A üliõpilane teab tsiviil-militaarkoostöö toimemudelit hädaolukorra, eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal. omab ülevaadet hädaolukorra, eriolukorra ja erakorralise seisukorra õiguslikust regulatsioonist ja nende väljakuulutamise toimeloogikast; omab ülevaadet hübriidsõja teooriatest ja praktikatest ning nende mõjust nii tsiviil- kui ka militaarstruktuuridele; mõistab tsiviil- ja militaarstruktuuride juhtimismehhanisme ja nende rakendamist hübriidsõja tingimustes; mõistab sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamist hübriidsõja tingimustes. 7. Ametkonnapõhine suunamoodul 30,0 Mooduli eesmärk: üliõpilane koostab kooskõlastatult õppekava juhiga individuaalse õpingute kava, mis sisaldab vähemalt 30 EAP mahus aineid, millede eesmärk, sisu ja õpiväljundid haakuvad magistritöö uurimisteemaga. 8. MAGISTRITÖÖ 30,0 E Magistritöö kirjutamise ja kaitsmise eesmärk: arendada üliõpilastes oskusi erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt sõnastada ning kohaste meetoditega lahendada, luues seeläbi uusi teadmisi. Magistritöö kaitsmisel üliõpilane: on võimeline läbi viima sisejulgeoleku valdkonnas teadus- ja rakendusuuringuid, analüüsima ja tõlgendama nende tulemusi; suudab teaduslike meetodite abil sünteesida teoreetilist ja empiirilist käsitlusviisi; on võimeline läbi viima analüüse siseturvalisuse valdkonda mõjutavate trendide ja näitajate osas; oskab teadusliku uurimistöö tulemusi pädevalt interpreteerida järeldustesse ja ettepanekutesse sisejulgeoleku valdkonna arendamisel; 17

18 oskab akadeemiliselt argumenteerida sisejulgeoleku valdkonna teadustöö tulemustel, sh omab ülevaadet teadusliku tunnetus- ja väljenduslaadi eripärasest positsioonist, struktuurist, traditsioonist ning selle kriitikast. 18

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Terviseteadus

Terviseteadus Magistriõppe õppekava TERVISETEADUS 194200 Tallinn 2018 Õppeasutus TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Õppeasutuse kood 70003980 Õppekava nimetus TERVISETEADUS Õppekava nimetus inglise keeles HEALTH SCIENCES

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

PEADIREKTOR

PEADIREKTOR KINNITATUD 27. jaanuar 2015. a. I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus 1.2 Ametinimetus Kriisireguleerimise nõunik 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Peadirektor 1.5 Alluvad Peadirektori ühekordsete

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

Õppekava vormi näidis (alus: TÜ Informaatika bakalaureuseõppekava)

Õppekava vormi näidis (alus: TÜ Informaatika bakalaureuseõppekava) EUROAKADEEMIA Keskkonnakaitse teaduskond 1. Õppekava nimetus Keskkonnakaitse spetsialist 2. Õppekava nimetus inglise Environmental specialist keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidusõpe 4. Õppevorm(id)

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS 19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von

Rohkem

Muutuste juhtimine ühiskonnas_Õppekava kavand

Muutuste juhtimine ühiskonnas_Õppekava kavand ÕPPEKAVA VORM 1 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI KEELES ÕPPEKAVA NIMETUS 2 INGLISE KEELES 3 ÕPPEKAVA KOOD 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool Muutuste juhtimine ühiskonnas Change Management in Society 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Elanikkonnakaitse rakkerühma ülevaade

Elanikkonnakaitse rakkerühma ülevaade Elanikkonnakaitse Margo Klaos Rakkerühma juht 23.09.2016 Riigikaitseõpetajate sügisseminar Roosta Milleks vaja uut lähenemist elanikkonnakaitsele? Muutused julgeolekupildis Relvakonfliktid Terrorirünnakud

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool TALLINNA ÜLIKOOL Akadeemiline üksus: 1636 Informaatika instituut Õppekava nimetus eesti keeles INFORMAATIKA ÕPETAJA, KOOLI INFOJUHT 22.08.2002 (Õppekava kood) Õppekava nimetus inglise keeles (HTM registrisse

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

SISEKAITSEAKADEEMIA

SISEKAITSEAKADEEMIA KINNITATUD Sisekaitseakadeemia nõukogu 24.04.2017 otsusega nr 1.1-6/3 SISEKAITSEAKADEEMIA Finantskolledž TOLLI JA MAKSUNDUSE ERIALA ÕPPEKAVA Haridustase Rakenduskõrgharidus Õppekava nimetus inglise keeles

Rohkem

2 VERBIS AUT RE 1/2018 SISEJULGEOLEKU INSTITUUDIL TÄITUS 10 AASTAT Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut loodi aastal, esimesed magistran

2 VERBIS AUT RE 1/2018 SISEJULGEOLEKU INSTITUUDIL TÄITUS 10 AASTAT Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut loodi aastal, esimesed magistran 2 VERBIS AUT RE 1/2018 SISEJULGEOLEKU INSTITUUDIL TÄITUS 10 AASTAT Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut loodi 2007. aastal, esimesed magistrandid alustasid õppimist kaks aastat hiljem. Teadur DIANA

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet LISA 1 KINNITATUD direktori 02.05.19.a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimetus (nimetus eesti keeles) Sisetööde elektrik (nimetus

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es 133477 Bодитель автобуса ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

ppeasutus:

ppeasutus: Õppeasutus: TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Õppeasutuse kood: 70003980 Õppekava nimetus: (eesti ja inglise keeles) TEGEVUSTERAPEUT OCCUPATIONAL THERAPIST Õppekava tase : rakenduskõrgharidus Õppe valdkond:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem