Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade
SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3 osapooled... 7 2. KORTERIOMANDITE MEDIAANHIND... 9 2.1 mediaanhind... 9 2.2 Harju maakond ja Tallinn... 10 2.3 Tartu maakond... 14 2.4 Pärnu maakond... 17 2.5 Ida-Viru maakond... 19 2.6 Aktiivsema korterituruga asulad ning korteriomandite taskukohasus... 21 2.7 Esmamüükide poolest aktiivsema korterituruga piirkonnad ning uute korterite taskukohasus... 25 KOKKUVÕTE... 28 2
SISSEJUHATUS Käesolev turuülevaade uurib detailsemalt korteriomandite turgu Eestis. Vaadeldud on ostu-müügi tehingustatistikat 2017 II poolaastal ning dünaamikat viie aasta lõikes. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis on maaregistri osa ja tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega. Ülevaade koosneb kahest osast: tehingute üldiste näitajate ja korteriomandite mediaanhinna analüüsist. Üldiste näitajate analüüsi on kaasatud kõik eluruumidena müüdud korteriomandid. Ülevaate teises osas, hinnaanalüüsi teostamisel, on välja jäetud mitte-vabaturutehingud. a analüüsitakse korteriomandi asukoha põhiselt, millele on lisatud esmamüügifaktor. Lisaks on vaadeldud korteriomandite taskukohasust erinevates piirkondades. Järelduste tegemisel on kasutatud ka Statistikaameti andmeid. 3
1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD 1.1 arv ja koguväärtus 2017 II poolastal tehti Eestis korteriomanditega 11 814 tehingut. Võrreldes tehingute arvu 2016 II poolaastaga, siis on tehingute koguarv kasvanud 6,3%. Samuti on koguarv kasvanud 7,3% võrdluses 2017. aasta I poolaastaga. Jälgides senist turustatistikat, võib väita, et II poolaasta on tavaliselt aktiivsem kui I poolaasta. Erandiks olid 2007 ja 2008 II poolaastad, kui tehingute arv oli II poolaastal madalam kui I poolaastal. Joonis 1. Korteriomandite tehingute arv ja koguväärtus perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (miljonid eurod) koguväärtus on 2017 II poolaastal saavutanud taseme 805 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasv olnud 14,4% (101 miljonit eurot), mis tähendab, et tehinguid on tehtud keskmiselt kõrgemate hindadega. Samuti oli tehingute koguväärtus kõrgem kui 2017 I poolaastal (+14,3%). Eelnev võib olla põhjustatud tehingute struktuuri test nii asukoha osas, uute ja vanade korterite osakaalust, korterite suurusest kui ka turusituatsiooni est, mis on mõjutanud keskmist hinda. Hinnai on analüüsitud täpsemalt turuülevaate 2. osas. Jooniselt 1 vaadates saab väita, et korteriomandite turg 2017 II poolaastal oli aktiivsem kui eelneval viiel aastal. Täpsemalt oli turg aktiivsem viimati 2007. aasta I poolaastal. Samuti hinnad ei näita alanemise märke, vaid peale mõningast stabiliseerumist, on aeglases kasvus. osakaal, kus ostetavale korteriomandile seatakse hüpoteek, ehk mis on finantseeritud laenuga, on 2017 II poolaastal 46,9%, mis on mõnevõrra madalam eelmise perioodi läbi aegade kõrgeimast näitajast (2017 I poolaastal 47,0%). 4
1.2 struktuur asukoha järgi Harju maakonnas tehti 2017 II poolaastal 54,9% kõikidest korteriomandi tehingutest. osakaal Harju maakonnas on pigem stabiilne - viimase 5 aasta keskmine on 53,6% (Joonis 2). Peale Harjumaa on suurema aktiivsusega lisaks Tartu maakond, kus 2017 II poolaastal tehti 11,1% kõikidest tehingutest (12,4% 2016 II poolaastal), Pärnu maakond 6,0% (6,0% 2016 II poolaastal) ja Ida-Viru maakond 8,9% (9,6% 2016 II poolaastal). Korteriomandite tehingute asukoha struktuur maakondades on läbi aastate olnud pigem stabiilne ning kui vaadata üldist jaotust, siis aktiivsus erinevates maakondades on seletatav rahvastiku arvuga erinevates piirkondades. Joonis 2. Maakondade korteriomandite tehingute arvu osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 3. Maakondades korteriomanditega tehtud tehingute arv tuhande inimese kohta perioodil 2013 2017. 5
Joonis 3 näitab samuti, et tehingute tegemise osas on aktiivseim piirkond Harju maakond, kus tehti korteriomanditega 2017. aastal tuhande inimese kohta 18,8 tehingut. Harju maakonnale järgnevad Tartu (15,1 tehingut), Ida-Viru maakond (14,6 tehingut), Pärnu maakond (14,2 tehingut) ning Lääne-Viru maakond (14,0 tehingut). Kõige vähem tehti tuhande inimese kohta tehinguid Hiiu maakonnas (4,8 tehingut) ning Põlva maakonnas (6,8 tehingut). Joonis 4. Maakondade korteriomandite tehingute koguväärtuse osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) koguväärtusesse on panustanud enim samuti Harju maakond, kus tehingud moodustavad 78,5% tehingute koguväärtusest (5 aasta keskmine 77%). Võrreldes tehingute koguväärtust 2016 II poolaastaga, siis on Harju osakaal mõnevõrra kasvanud (aasta tagasi 77,7%). Võttes arvesse maakondade osakaalusid koguväärtuses, siis olulisi struktuurieid toimunud ei ole (Joonis 4). Harju maakonna tehingute koguväärtuse osakaal on stabiilselt paari protsendi võrra kasvanud. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse osakaal on seevastu 2017 II poolaastal jäänud samaks 2017 I poolaastaga, ning on mitme aasta madalaim (11% vs 5 aasta keskmine 12,1%). Tabel 1 annab ülevaate test 2017 ja 2016 II poolaastate võrdluses igas maakonnas eraldi. Siinjuures tuleb arvestada, et suur maakonnas, mille panus Eesti tehingute arvu või koguväärtusesse on väike, ei muuda oluliselt üldpilti. Lisaks võivad tulenevalt ühe või paari tehingu suuremast mõjust olla väiksema tehinguaktiivsusega maakondades perioodide vahelised kõikumised protsentuaalselt suuremad. Tabel 1. 2016 II poolaasta ja 2017 II poolaasta maakondade korteriomandite tehingute arv, koguväärtus ning (%) Maakond arvu arv 2016 arv 2017 koguväärtus koguväärtus koguväärtuse II II 2016 II 2017 II (%) (%) Harju maakond 6023 6487 7,7 547 056 840 631 462 916 15,4 Hiiu maakond 23 30 30,4 336 415 621 200 84,7 Ida-Viru maakond 1068 1059-0,8 13 539 713 12 722 119-6 Jõgeva maakond 148 212 43,2 1 039 233 1 888 213 81,7 6
Järva maakond 193 233 20,7 1 763 258 2 269 628 28,7 Lääne maakond 161 160-0,6 3 545 101 3 865 819 9 Lääne-Viru maakond 463 504 8,9 6 182 214 7 124 989 15,2 Põlva maakond 107 102-4,7 1 474 096 1 290 017-12,5 Pärnu maakond 669 710 6,1 26 257 682 34 309 781 30,7 Rapla maakond 158 201 27,2 2 681 395 3 445 030 28,5 Saare maakond 126 135 7,1 4 528 627 5 331 307 17,7 Tartu maakond 1373 1307-4,8 86 240 939 89 221 936 3,5 Valga maakond 166 213 28,3 1 644 713 1 780 141 8,2 Viljandi maakond 256 282 10,2 5 021 951 6 500 645 29,4 Võru maakond 179 179 0 2 538 598 3 029 230 19,3 Eesti kokku 11113 11814 6,3 703 850 775 804 862 971 14,4 Harju maakonna tehingute arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 7,7%, kuid koguväärtus 15,4%. Rahalises väärtuses on see 84 miljonit eurot rohkem. Aastataguse perioodiga on tehingute arvu kasv 464 tehingut, kogu Eesti peale oli see näitaja 701. Sellest tulenevalt on tehinguaktiivsus kasvanud suures osas Harju maakonna toel. Sama kehtib tehingute koguväärtuse kasvu osas. Korteriomandite tehingute koguväärtus oli 2017 II poolaastal aastataguse perioodiga võrreldes 101 miljoni euro võrra kõrgem, ning sellest 84 miljonit eurot moodustas Harju maakond. Eelmisel poolaastal tehingute arvu poolest suure kasvu teinud Ida- Viru maakond on 2017 II poolaasta ja 2016 II poolaasta võrdluses teinud languse, see tähendab tehinguid tehti 0,8% vähem. Nii koguväärtuse kui tehingute arvu poolest on kasvu näidanud Jõgeva maakond, kus aastases võrdluses kasvas koguväärtus koguni 81,7% ning tehingute arv 43,2%. Seejuures Tartu maakonnas tehti tehinguid 4,8% vähem (66 tehingut vähem), kuid koguväärtus kasvas 3,5%. Maakonnad, mille tehingute koguväärtuse ed andsid Eesti koguväärtusele suurema kasvu kui 1 miljon eurot on (lisaks Harju maakonnale): Pärnu (+8,0 miljonit), Tartu (+3,0 miljonit) ning Viljandi (+1,5 miljonit). Kokkuvõtvalt võib öelda, et ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt Harju maakonnas toimunud tehingute toel. Kapitali mahu suurenemine oli põhjustatud eelkõige keskmisest kõrgemast tehinguhinnast, kuid ka aktiivsuse kasvust. 1.3 osapooled Eraisikutest müüjate osakaal (Joonis 5) on 2017 II poolaastal 56,0%, ning see on madalaim alates 2009 II poolaastast (5 aasta keskmine 60,1%). Müüjate hulgas on juriidiliste isikute osakaal jätkuvalt kasvanud, ning on jõudnud tasemeni 30,2% (2016 II poolaasta 28,3%). Eelnev võib tulla sellest, et juriidiliste isikute poolt müüdavate uute korterite osakaal on suurem. Samuti võib see tähendada, et tulenevalt sobilikust hinnatasemest müüakse varem investeeringutena ostetud korteriomandeid. 7
Joonis 5. Korteriomandite erinevate müüjate osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 6. Korteriomandite erinevate ostjate osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Eraisikutest ostjate osakaal on 2017 II poolaastal 73,1% kõikidest ostjatest, mis on eelmise aasta samast perioodist kõrgem (2016 II poolaastal 72,5%) ning viimase kolme aasta kõrgeim. Juriidilistest isikutest ostjate poolt on tehinguid tehtud mõnevõrra rohkem, täpsemalt 42 tehingut rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, kuid osakaal jääb 12,6% juurde, mis on madalam kui 2016 II poolaastal ning 2017 I poolaastal. Välismaalased oluliselt aktiivsemad 2017 II poolaastal ei olnud, moodustades 10,2% tehingutest (2016 II poolaasta 10,2%; 2017 I poolaasta 11,1%). 8
2. KORTERIOMANDITE MEDIAANHIND 2.1 mediaanhind Korteriomandite hinnastatistika analüüsimisel on välja jäetud tehingud, mis ei vasta vabaturu tingimustele osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, suured plokktehingud, liisingujäägiga võõrandamised jms. Samuti on kõrvale jäetud nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste osalusel toimunud tehingud. Korteriomandite ruutmeetri mediaanhinna t ajas viimasel viiel aastal on kajastatud joonisel 7. Joonis 7. Korteriomandite tehingute arv ja mediaanhind ( /m 2 ) perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta 2017 II poolaasta tehingute mediaanhind on jõudnud rekordilise tasemeni 1 300 /m², mis on 8,0% kõrgem kui mediaanhind eelmise aasta samal perioodil ning 7,0% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Sellest võib järeldada seda, et ka koguväärtuse tõus on põhjustatud ostumüügitehingute sõlmimisest kõrgema mediaanhinnaga. 2017 I poolaasta näitas mediaanhinna kasvutempo aeglustumist, siis 2017 II poolaastal jätkus kasv mõnevõrra kiiremas tempos. Mediaanhinna kasvutempole on andnud hoogu uute korterite suurem osakaal. Uute korterite müügi (esmamüügid) osakaal 2017 II poolaastal oli 21,5%. Esmamüükide osakaal on võrreldes eelmise perioodiga (2017 I poolaasta) kasvanud, võrreldes 2017 I poolaastaga on müüdud II poolaastal 664 uut korterit rohkem. Uute korterite mediaanhind oli 2017 II poolaastal 1 836 /m², võrdluses 2017 I poolaastaga on olnud kasv 4% ning 2016 II poolaastaga on mediaanhind kasvanud 1%. Eelnev ei pruugi tähendada veel, et uute korterite hinnatase oleks muutunud. Väikesed ed uute korterite mediaanhinnas pigem kirjeldavad müüginumbrite t erinevates hinnapiirkondades ja kvaliteediklasside vahel. Harju maakonnas on korterite mediaanhind tõusnud 8,5% võrreldes 2016 II poolaastaga, jõudes tasemeni 1 655 /m². Tartu maakonnas oli 2017 II poolaastal mediaanhind 1 257 /m², mis on 5,6% kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil ning 5% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Tehinguid, mille mediaanhind ulatub üle 500 /m² on tehtud (lisaks Harju ja Tartu maakonnale) Pärnu maakonnas: 1 005 /m 2 (+19,6%) ja Saare maakonnas: 733 /m 2 (+11,4%). 500 /m² tasemele olid lähedal ka Lääne maakond: 489 /m 2 (+15,9%) ja Viljandi maakond: 477 /m 2 (+50,4%). on võrdluses 2016 II poolaastaga langenud Valga maakonnas (-8,4%) ja Põlva 9
maakonnas (-11,1%). Enim on tõusnud aastases võrdluses maakonnasiseselt mediaanhind Viljandi maakonnas (+50,4%) ja Hiiu maakonnas (+49,9%). Samuti on olnud mediaanhinna kõrgem tõus Võru (+25,1%), Jõgeva (+21,9%) ja Pärnu maakonnas (+19,6%). Siinjuures tuleb aga arvestada, et suurem protsentuaalne maakonnas, kus on madalam hinnatase, ei muuda olulilselt üldpilti. Samuti võivad väiksema tehinguaktiivsusega maakondades olla perioodide vahelised kõikumised suuremad, tulenevalt ühe tehingu suuremast mõjust perioodi statistikale. Joonisel 8 on välja toodud maakondade mediaanhindade erinevused 2016 I 2017 II poolaasta andmetele tuginedes. Valga maakonnas on mediaanhind jätkuvalt madalaim 15,1 korda madalam kui kõrgeima hinnatasemega Harju maakonnas. Joonis 8. Korteriomandite mediaanhinnad ( /m 2 ) 2016 I poolaasta 2017 II poolaasta Eesti maakondades 2.2 Harju maakond ja Tallinn Harju maakonnas toimus 2017 II poolaastal 55,2% kõikidest vabaturu korteriomandite tehingutest, sealhulgas 78,4% nendest Tallinnas. Teised Harju maakonna aktiivsemad omavalitsused (Joonis 8) olid: Viimsi vald (3,7% Harju maakonna tehingutest), Rae vald (3,6%), Saue vald (3,2%), Maardu linn (1,8%), Lääne-Harju vald (1,7%), Harku vald (1,6%) ja Keila linn (1,2%). Joonisel 9 näidatud omavalitsustes oli 2017 II poolaastal toimunud rohkem kui 1% kogu Harju maakonnas tehtud tehingutest, ülejäänud Harju maakonna omavalitsustes oli vastav näitaja alla 1%, ning need on kajastatud kategooria ülejäänud all. 10
Joonis 9. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 10. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) Joonis 10 kirjeldab Harju maakonna suurima tehingu arvuga omavalitsuste korterite mediaanhindasid kui Tallinn välja arvata. Kõrgemate mediaanhindadega on Viimsi, Rae ning Saue vald (1 519-1 669 /m 2 ), kus võrdluses aastataguse ajaga on toimunud ka jätkuv hinnakasv. Lääne-Harju vald on aktiivsematest Harju maakonna omavalitsustest madalaima mediaanhinnaga (461 /m 2 ). tõusis 2017 II poolaastal kõikides aktiivsemates Harju maakonna omavalitsustes. Tallinnas tehti linnaosade lõikes 2017 II poolaastal enim vabaturutehinguid Lasnamäe linnaosas 21,8% kogu linna tehingutest. Järgnevad Kesklinn (19,6%), Mustamäe (16,8%) ja Põhja-Tallinna linnaosa (16,4%). arv vähenes võrreldes aastataguse ajaga Nõmme, Pirita, Põhja- Tallinna ja Kesklinna linnaosas. Samas võrreldes eelmise poolaastaga kasvas Kesklinna ja Põhja- 11
Tallinna linnaosas tehingute arv. See tähendab, et perioodide vahelisi kõikumisi esineb alati, ning sõltuda võib see uusarenduste valmimisest. Olulisi struktuurii ei ole toimunud. Vähim tehinguid tehakse Tallinnas Kristiine (7,0), Nõmme (3,2%) ning Pirita (2,2%) linnaosas. Joonis 11. Tallinna tehingute jaotus linnaosade lõikes ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 12. ruutmeetri mediaanhind Tallinna linnaosades ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) Tallinna korteriomandite mediaanhind on 2017 II poolaastal jõudnud tasemeni 1 727 /m 2, mis on rekordtase (eelmine 2017 I poolaasta 1 640 /m 2 ). on 7,8% kõrgem kui 2016 II poolaastal ja 5,3% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Tallinnas on 2017 II poolaastal võrreldes aastataguse ajaga mediaanhind tõusnud kõikides linnaosades peale Nõmme ja Põhja-Tallinna (Joonis 12). Nõmme linnaosas on mediaanhind kahanenud 7,4% ning Põhja-Tallinnas 0,1%. Kõrgeimat mediaanhinda näitab taaskord Kesklinna linnaosa (2 272 /m 2 ), tõus on olnud 12
aastases võrdluses 6%. 2016 II poolaastal suure hüppe hinnakasvus teinud Põhja-Tallinn on praeguseks pigem stabiliseerunud, nagu manitud, siis on isegi olnud 0,1% mediaanhinna kahanemine. Võrdlemisi suure hinnakasvu on teinud Haabersti ja Kristiine. Haabersti linnaosa mediaanhind (1 700 /m 2 ) on kasvanud aastases võrdluses 14,2% ning 2017 I poolaastaga võrreldes 11,9% (2016 II poolaasta 1488 /m 2 ; 2017 I poolaasta 1 520 /m 2 ). Kristiine linnaosa mediaanhind (1 909 /m 2 ) on kasvanud aastases võrdluses 13,6% ning 2017 I poolaastaga võrreldes 6,5% (2016 II poolaasta 1 681 /m 2 ; 2017 I poolaasta 1 792 /m 2 ). Madalaimad mediaanhinnad on Tallinnas Mustamäe (1 534 /m 2 ) ning Lasnamäe linnaosas (1 538 /m 2 ). 2017 II poolaastal moodustasid esmamüügid 30,6% Tallinna kõikidest korteriomandite tehingutest. Uute korterite osakaal on suurem kui 2016 II poolaastal (28,2%) ning samuti suurem kui 2017 I poolaastal (26,1%). Esmamüüke oli 12,9% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil ning 28,6% rohkem kui eelmisel poolaastal. Tabelist 2 nähtub, et enim esmamüüke toimub Tallinnas Lasnamäe linnaosas (22,7%) ja Kesklinna linnaosas (20,5%). Linnaosade siseselt toimub esmamüüke linnaosa kõikidest tehingutes enim Haabersti (46,2%), Kristiine (35,4%) ning Kesklinna linnaosas (32%). Haabersti linnaosas on 2017 II poolaastal tehingute arv uute korteritega kahekordistunud. Taolised perioodide vahelised ed on olulises osas seotud sellega, millal konkreetse asukohaga projektides vormistatakse müügid. Maa-ametile laekuvad andmed võlaõigusliku lepingu alusel kokku lepitud tingimustes ja hinnas, mille alusel vara omaniku vahetus toimub. Tallinna uute korterite mediaanhind on võrreldes 2017 I poolaastaga 4% tõusnud. Linnaosade kaupa on mediaanhind tõusnud kõikides peale Põhja-Tallinna linnaosa, kus langes mediaanhind 1,1% võrra. Esmamüükide hinnad oli oluliselt kõrgemad kui järelmüükide hinnad, erinevus varieerub linnaosade lõikes ning sõltub ka konkreetsetest valminud arendusobjektidest. Kõrgeim hinnatase on oodatavalt Kesklinnas ning madalaim Mustamäel ja Lasnamäel, kus mediaanhinnad on peaaegu samad (Tabel 2). Tasub märkida, et väiksema esmamüükide arvuga linnaosades mõjutab perioodi mediaanhinda paljuski konkreetne arendus, mistõttu esinevad perioodide vahel objektispetsiifilistest efektidest tulenevad kõikumised. Tabel 2. Esmamüükide arv ja mediaanhind ( /m 2 ) Tallinna linnaosades 2017 II poolaastal Esmamüükide Mediaan- Mediaan- Linnaosa osakaal Esmamüükide järelmüükide Esma- ja hind hind Esma- (%) võrreldes ( /m²) ( /m²) müügid Tallinna % linnaosa hinna- 2017 I esmamüükidel müükidel järelesma- tehingutest erinevus (%) poolaastagmüükidest Põhja-Tallinn 173-14,4% 12,0% 22,4% 2280 1636 39,3% Lasnamäe 328 24,7% 22,7% 31,8% 1789 1378 29,9% Kesklinn 296 15,2% 20,5% 32,0% 2545 2107 20,8% Mustamäe 205 95,2% 14,2% 25,9% 1786 1444 23,7% Haabersti 287 117,4% 19,8% 46,2% 1954 1471 32,8% Nõmme 18-56,1% 1,2% 12,1% 2101 1550 35,6% Pirita 21-27,6% 1,5% 20,6% 2024 1733 16,8% Kristiine 118 24,2% 8,2% 35,4% 2155 1674 28,7% Tallinn kokku 1446 28,6% 100,0% 30,6% 2027 1572 28,9% 13
2.3 Tartu maakond Tartu maakonna olulisemad omavalitsused tehinguaktiivsuse mõistes on Tartu linna omavalitsus (71,4% Tartu maakonna tehingutest), Tartu vald (7,2%), Luunja vald (6,4%), Kambja vald (5,8%) ning Elva vald (5,7%). Ülejäänud omavalitsustes jääb tehingute osakaal alla 3,0% kogu Tartu maakonna tehingutest. Kui eelmisel poolaastal näitas Tartu linna tehingute arv langust, siis 2017 II poolaastal on tehingute arv tõusnud ja ka osakaal kasvanud. Joonisel 13 on näha tehingute jaotus ja dünaamika väiksemate aktiivsemate omavalitsuste lõikes Tartu maakonnas, s.o. ilma Tartu linnata. Võrreldes eelmiste perioodidega suurendas Luunja vald esmamüükide toel osatähtsust 2017 I poolaastal, kuid 2017 II poolaastal osatähtsus langes. Osatähtsust on kasvatanud 2017 II poolaastal Tartu vald, ning seda tänu uusarendustele. Tartu vallas moodustasid kõikidest tehingutest 47% esmamüügid. Joonis 13. Tartu maakonna omavalitsuste (v.a Tartu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Tartu linnas tehti 2017 II poolaastal 865 vabaturu tehingut (1,1% rohkem kui 2016 II poolaastal). Annelinnas toimus 23,8% tehingutest, Ülejõe 12,3%, Kesklinna 11,8%, Karlova 11,1%, Tammelinna 6,5% ning Raadi-Kruusamäe linnaosas 5,3%. Teistes linnaosades on tehtud vähem kui 5% Tartu linna tehingutest. 14
Joonis 14. Tartu linna tehingute jaotus linnaosade lõikes ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) 2017 II poolaastaga on saavutanud Tartu maakond taaskord mediaanhinna rekordtaseme, kui korteriomandite mediaanhind 2017 II poolaastal oli 1 257 /m 2, mis on 5,6% kõrgem kui 2016 II poolaastal. Tartu maakonna kõrgeim mediaanhind on Luunja vallas 1 361 /m 2 (+11% võrreldes 2016 II poolaastaga), seda eelkõige esmamüükide suure osakaalu tõttu (62,0% vallasisestest tehingutest uute korteritega). Järgnevad maakonnakeskus Tartu linn 1 324 /m 2 (+4,8%), Kambja vald 1 317 /m 2 (+4,6%), Tartu linna omavalitsus 1 315 /m 2 (+4,8%) ja Tartu vald 1 224 /m 2 (+2,7%). Ülejäänud Tartu maakonna omavalitsustes jääb mediaanhind alla 1 000 /m 2. Nimetatud kõrgemate mediaanhindadega omavalitsustes on üldine tehinguaktiivsus kõrgem ning esmamüükide osakaal on samuti suurem. Madalaim on 2017 II poolaastal mediaanhind Peipsiääre vallas 180 /m 2. Joonis 15. Tartu maakonna suurima tehinguaktiivsusega omavalitsuste tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 15
Tartu linna mediaanhind oli 2017 II poolaastal 1 324 /m 2, mis on 4,8% kõrgem kui 2016 II poolaastal. Linnaosadest on kõrgeim mediaanhind Tähtveres 1 843 /m 2, aastases võrdluses on hinnakasv olnud 40,1%, kuid 2017 I poolaastaga võrreldes on mediaanhind kahanenud 4,1% võrra. Tähtvere mediaanhinna kasvu aastataguse ajaga on oluliselt mõjutanud uusarenduste suurem osakaal. Mediaanhinna arvestuses järgnevad Supilinn (1 731 /m 2 ), Kesklinn (1 721 /m 2 ) ja Ülejõe (1 582 /m 2 ). Üle poolte Tartu linnaosade mediaanhind on aastases võrdluses kasvanud. Joonisel 16 on näha suurima tehinguaktiivsusega Tartu linnaosade mediaanhinna dünaamika. Joonis 16. Tartu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) Tartu maakonnas müüdi 2017 II poolaastal 307 uut korterit (sh. Tartu linn), see on 24,9% maakonnas tehtud tehingutest. Uute korterite osakaal on võrdluses 2017 I poolaastaga kasvanud 3,6%. Tartu maakonnas müüdi uusi kortereid Tartu linnas, Luunja vallas, Tartu vallas, Kambja ja Nõo vallas. Uute korterite mediaanhind oli Tartu maakonnas 1 444 /m 2 ja maakonnakeskuses Tartu linnas 1 589 /m 2. Luunja vallas tehti uute korteritega 49 tehingut (62% vallasisestest tehingutest), ning samuti oli Luunja valla esmamüükide mediaanhind Tartu maakonnas kõrgel kohal - 1 403 /m 2. Tabelis 3 on toodud välja need Tartu linnaosad, kus 2017 II poolaastal esmamüüke esines. Esmamüükide mediaanhinnad olid Tartu linnas 28,9% kõrgemad kui järelmüügi tehingute puhul. Suur hinnaerinevus esmamüügi ja järelmüügi osas esines Ülejõe (74,4%), Supilinna (70,1%) ning Kesklinna linnaosas (56,6%). Hinnatasemete erinevus on tingitud uusarenduste kvaliteediklasside erinevusest, aga ka müüginumbrite est erinevates hinnapiirkondades. Tartu linnas oli esmamüükide arv 182, mis on 21,0% Tartu linna kõikidest tehingutest. Linnasiseselt oli esmamüüke enim Ülejõe linnaosas (43 esmamüüki, 40,6% linnaosa sisestest tehingutest) ning Tammelinna linnaosas (35 esmamüüki, 62,5% linnaosa sisestest tehingutest). Tartu linnas oli esmamüükide mediaanhind kõrgeim Kesklinnas (2 481 /m 2 ) ning Tähtvere (2 096 /m 2 ) ja Ülejõe (2 078 /m 2 ) linnaosas. Järelmüükide mediaanhind oli kõrgeim samuti Kesklinnas (1 584 /m 2 ) ja Tähtvere (1 501 /m 2 ) ning Tammelinna (1 420 /m 2 ) linnaosas. 16
Tabel 3. Esmamüükide arv ja mediaanhind ( /m 2 ) Tartu linnaosades 2017 II poolaastal Esmamüükide osakaal Esma- Linnaosa hind Mediaan- Esma- (%) müükide ( /m²) ( /m²) müügid võrreldes Tartu % linnaosa esmamüükidel müükidel järel- 2017 I esmamüükidest tehingutest poolaastaga Esma- ja järelmüükide hinnaerinevus (%) Jaamamõisa 6-25,0% 3,3% 15,0% 1431 1098 30,3% Karlova 8-11,1% 4,4% 8,3% 1799 1360 32,3% Kesklinn 20 100,0% 11,0% 19,6% 2481 1584 56,6% Raadi-Kruusamäe 17-34,6% 9,3% 37,0% 1564 1118 39,9% Ränilinn 26 2500,0% 14,3% 76,5% 1408 1082 30,1% Supilinn 8 33,3% 4,4% 33,3% 1932 1136 70,1% Tammelinn 35 218,2% 19,2% 62,5% 1462 1420 2,9% Tähtvere 11 22,2% 6,0% 44,0% 2096 1501 39,6% Ülejõe 43 207,1% 23,6% 40,6% 2078 1192 74,4% Tartu linn kokku 182 64,0% 100,0% 21,0% 1589 1233 28,9% 2.4 Pärnu maakond Pärnu maakonnas toimus 2017 II poolaastal korteriomanditega 635 vabaturu tehingut, mis on 6,5% rohkem kui 2016 II poolaastal. Kõige rohkem tehti tehinguid Pärnu linna omavalitsuses 79,1% maakonna tehingutest. Tehinguaktiivsuse poolest järgnesid Tori vald (7,6% maakonna tehingutest) ja Põhja-Pärnumaa vald (5,7%). Joonisel 17 nähtub Pärnu maakonna tehingute struktuur ja selle dünaamika aktiivsemate omavalitsuste lõikes, v.a Pärnu linna omavalitsus. arvu vähesuse tõttu võivad perioodilised kõikumised esineda. Kihnu vallas ei toimunud ainsana ühtegi tehingut. Joonis 17. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) 17
Pärnu maakonna keskuses Pärnu linnas tehtud 457 tehingust toimus 54,7% Kesklinna linnaosas, 30,4% Rääma linnaosas ja 12,3% Ülejõe linnaosas (Joonis 17). Lodja, Tammiste, Raeküla ja Vana- Pärnu linnaosas toimus 2017 II poolaastal kokku vaid 12 vabaturutehingut. Kesklinna tehinguaktiivsus on eelmise poolaastaga võrreldes 6,4% langenud, kuid Rääma linnaosas on tehingute arv kasvanud koguni 85 tehingu võrra (157,4%). Joonis 18. Pärnu linna tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Pärnu maakonna mediaanhind oli 2017 II poolaastal 1 005 /m 2, mis on 19,6% kõrgeim kui 2016 II poolaastal. Pärnu maakonnas oli kõrgeima mediaanhinnaga Pärnu linn 1139 /m 2 (+14,8% võrreldes 2016 II poolaastaga). Järgnevad Pärnu linna omavalitsus 1 113 /m 2 (+15,3%), Häädeme vald 471 /m 2 (-16%) ning Tori vald 459 /m 2 (-7%). Joonis 19 näitab mediaanhinna dünaamikat Pärnu maakonna omavalitsustes (v.a Pärnu linn), mis olid suurima tehinguaktiivsusega. Mediaanhinna tõus võrreldes 2016 II poolaastaga on toimunud Lääneranna ja Saarde vallas. Lääneranna valla mediaanhind tõusis 74 /m 2 tasemele ning Saarde valla mediaanhind 83 /m 2 tasemele. Languse tegid mediaanhinna osas Häädeme, Põhja-Pärnumaa ja Tori vald. Esmamüüke esines ainult üks Häädeme ja kaks Tori vallas. Ülejäänud esmamüügid toimusid maakonnakeskuses Pärnu linnas. Joonis 19. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 18
Pärnu linnas on 2017 II poolaastal mediaanhind kasvanud tasemeni 1 139 /m 2. Vaadeldes tehingute poolest aktiivsemaid linnaosasid, siis mediaanhind kasvas neis kõigis (Joonis 20). Rääma linnaosas oli tõus 30,6%, jõudes tasemeni 1 131 /m 2 ning Ülejõe linnaosas tõusis mediaanhind 30,0%, jõudes tasemeni 1 002 /m 2. Kesklinna linnaosa mediaanhinna tõus oli tagasihoidlikum, 10,5% ning 1 225 /m 2. Esmamüükide osakaal on maakonnakeskuses Pärnu linnas tõusnud tasemeni 23,4%, eelmisel poolaastal oli osakaal 16,3%. Uute korterite mediaanhind on langenud 17,4%, jõudes tasemeni 1 351 /m 2. Esmamüükide hinnatase on 30% kõrgem kui järelmüükide puhul. Enim tehti tehinguid uute korteritega Rääma linnaosas, kokku 60 tehingut, 40 tehingut Kesklinna linnaosas ning 7 tehingut Tammiste ja Ülejõe linnaosas. Joonis 20. Pärnu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 2.5 Ida-Viru maakond Ida-Viru maakonnas tehti 2017 II poolaastal korteriomanditega 1 008 vabaturu tehingut, mis on 1,5% rohkem kui aasta tagasi ning 6,0% vähem kui eelmisel poolaastal. Siiani Ida-Viru maakonna suurima tehinguaktiivsusega omavalitsused on Kohtla-Järve linn, kus toimus 36,6% tehingutest ning Narva linn, kus toimus 33,0% maakonna tehingutest. Jõhvi vallas tehti 10,8% ja Sillamäe linnas 8,5% maakonna tehingutest. Jooniselt 21 nähtub, et oma osatähtsust on suurendanud mõnevõrra Sillamäe linn ja Jõhvi vald. Seejuures on Kohtla-Järve linna ja Narva linna osakaal maakonna tehingutest vähenenud. 19
Joonis 21. Ida-Viru maakonna omavalitsuste tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) oli Ida-Viru maakonnas 2017 II poolaastal 201 /m 2, mis on 6,2% kõrgem kui aasta tagasi samal perioodil, kuid 3,6% väiksem kui 2017 I poolaastal. Võrdluses 2017 I poolaastaga olid kõrgeima tehinguaktiivsusega omavalitsustes mediaanhinnad, peale Sillamäe linna (+8,3%), langenud: Jõhvi vald (-19,8%), Kohtla-Järve linn (-17,2%), Narva linn (-3,1%) ja Lüganuse vald (- 0,7%). Seevastu on mediaanhinnas kasvu näidanud Toila vald (+33,5%), Narva-Jõesuu linna omavalitsus (+19,6%) ning Alutaguse vald (+23,4%). Kõrgeim on mediaanhind Narva-Jõesuu linna omavalitsuses 553 /m 2. Ida-Viru maakonnas toimus 2017 II poolaastal 4 esmamüüki, mis on vaid 0,4% kõikidest tehingutest maakonnas. Kolm esmamüüki toimusid Narva linnas ning üks esmamüük omavalitsuses Narva-Jõesuu linn. Joonis 22. Ida-Viru maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 20
2.6 Aktiivsema korterituruga asulad ning korteriomandite taskukohasus Tabelis 4 on esindatud asulad, kus on toimunud nii 2016 II poolaasta kui ka 2017 II poolaasta jooksul vähemalt 5 tehingut. Kõige rohkem tehinguid on tehtud suuremates linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ning Narvas. Suurim kasv tehingute arvus on toimunud Tallinnas Mustamäe linnaosas, kus tehti 225 tehingut rohkem kui 2016 II poolaastal. Antud piirkonna tehingute arvu kasv on toimunud uusarenduste toel. Samuti suurenes tehingute arv Haaberstis, kus tehti 105 tehingut rohkem kui 2016 II poolaastal. Ülejäänud Eestis on tehingute arv oluliselt kasvanud Pärnu linnas (+66 tehingut), aga ka Viljandi linnas (+36). Väljaspool Tallinna vähenes enim tehingute arv Tartu valla Tila külas (56 tehingu võrra). 2016 II poolaastaga võrdluses tehti Tallinna siseselt vähem tehinguid Põhja-Tallinna (-125) ning Nõmme (-72) linnaosas. Kõrgeim mediaanhind oli 2017 II poolaastal taas Tallinna Kesklinna linnaosas 2 272 /m 2 (+6,0% võrdluses 2016 II poolaastaga). Tallinna Kesklinnale järgnevad Kristiine linnaosa (1 909 /m 2 ), Tähtvere linnaosa Tartus (1 844 /m 2 ) ning Pirita linnaosa Tallinnas (1 794 /m 2 ). Välja võib tuua Tähtvere linnaosa, kus mediaanhind tõusis aastaga 40,1%. Põhjuseks on suur esmamüükide osakaal antud linnaosas. Suurim mediaanhinna toimus Tootsi alevis (+136,3%), saavutades taseme 129 /m 2. Kui algtasemed on madalad, siis suured protsentuaalsed ed on võimalikud, eriti kui tehingute arv on väike ning korteriomandite seisukord erinev. Suurim langus mediaanhinnas toimus Kohtla- Järve linnas Sompa linnaosas (-72,3%), kukkudes tasemeni 21 /m 2. Antud valimis on 2017 II poolaastal madalaima mediaanhinnaga asulad Ulvi küla Lääne-Virumaal (15 /m 2 ) ja Sompa linnaosa (21 /m 2 ) Kohtla-Järve linnas. Tabelis 4 on välja toodud ka pinna suurus (m 2 ), mida on võimalik osta Eesti keskmise brutopalga Statistikaameti andmetel 2016 II poolaastal 1 146 eurot ning 2017 II poolaastal 1 221 eurot. Aastaga on kasvanud nii brutopalk kui korterite hinnad. Johtudes tabelist 4, on ligikaudu pooltes asulates võimalik keskmise brutopalga osta kas samapalju või rohkem pinda kui aasta tagasi, samas pooltes vähem. Tabel 4. Asulate 2016 II poolaasta ja 2017 II poolaasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind ( /m 2 ), mediaanhinna (%) ning Eesti keskmise brutokuupalga saadav korteriomandi pind (m 2 ) ja selle (m 2 ) Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 21 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Harju maakond Alliku küla 7 13 1482 1482 0,0% 0,8 0,8 0,1 Aruküla alevik 20 19 1184 984-16,9% 1,0 1,2 0,3 Haabneeme alevik 72 87 1612 1586-1,6% 0,7 0,8 0,1 Harku alevik 6 11 1108 1393 25,7% 1,0 0,9-0,2
Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 22 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Järveküla 27 30 1488 1622 9,0% 0,8 0,8 0,0 Jüri alevik 65 39 1395 1440 3,2% 0,8 0,8 0,0 Kehra linn 19 24 571 473-17,0% 2,0 2,6 0,6 Keila linn 76 74 1076 1141 6,0% 1,1 1,1 0,0 Kiili alev 6 28 1141 1580 38,5% 1,0 0,8-0,2 Kiiu alevik 6 8 467 685 46,6% 2,5 1,8-0,7 Klooga alevik 19 16 355 531 49,7% 3,2 2,3-0,9 Kose alevik 11 17 609 723 18,7% 1,9 1,7-0,2 Kuusalu alevik 9 7 751 727-3,2% 1,5 1,7 0,2 Laagri alevik 97 97 1508 1637 8,6% 0,8 0,7 0,0 Lagedi alevik 8 21 1132 1700 50,1% 1,0 0,7-0,3 Lehola küla 5 8 235 550 134,1% 4,9 2,2-2,7 Loksa linn 17 22 222 266 19,7% 5,2 4,6-0,6 Loo alevik 28 40 1328 1511 13,8% 0,9 0,8-0,1 Maardu linn 110 110 882 955 8,3% 1,3 1,3 0,0 Muraste küla 8 6 1143 1228 7,4% 1,0 1,0 0,0 Paldiski linn 52 47 392 472 20,4% 2,9 2,6-0,3 Peetri alevik 67 100 1625 1757 8,1% 0,7 0,7 0,0 Pärnamäe küla 31 22 1414 1526 7,9% 0,8 0,8 0,0 Riisipere alevik 5 10 375 398 6,1% 3,1 3,1 0,0 Rummu alevik 13 13 166 201 21,2% 6,9 6,1-0,8 Saku alevik 54 39 1452 1397-3,8% 0,8 0,9 0,1 Salu küla 27 18 1571 1605 2,1% 0,7 0,8 0,0 Saue linn 26 41 1150 1438 25,0% 1,0 0,8-0,1 Tabasalu alevik 33 32 1516 1463-3,5% 0,8 0,8 0,1 Tallinn 4547 4729 1602 1727 7,8% 0,7 0,7 0,0 sh. Haabersti 516 621 1488 1700 14,2% 0,8 0,7-0,1 sh. Kesklinna 927 926 2143 2272 6,0% 0,5 0,5 0,0 sh. Kristiine 317 333 1681 1909 13,6% 0,7 0,6 0,0 sh. Lasnamäe 969 1031 1331 1538 15,6% 0,9 0,8-0,1 sh. Mustamäe 568 793 1392 1534 10,2% 0,8 0,8 0,0 sh. Nõmme 221 149 1730 1602-7,4% 0,7 0,8 0,1 sh. Pirita 130 102 1779 1794 0,9% 0,6 0,7 0,0 sh. Põhja-Tallinn 899 774 1781 1778-0,1% 0,6 0,7 0,0 Turba alevik 16 12 197 249 26,2% 5,8 4,9-0,9 Uuesalu küla 26 16 1579 1618 2,5% 0,7 0,8 0,0 Vaida alevik 5 6 823 755-8,2% 1,4 1,6 0,2 Viimsi alevik 21 99 1553 1712 10,2% 0,7 0,7 0,0 Hiiu maakond Kärdla linn 7 16 347 452 30,2% 3,3 2,7-0,6 Ida-Viru maakond Jõhvi linn 102 99 274 202-26,1% 4,2 6,0 1,8 Kiviõli linn 35 43 48 46-3,6% 23,8 26,3 2,5 Kohtla-Järve linn 365 369 81 67-17,7% 14,1 18,2 4,1 sh. Ahtme 159 168 104 104-0,4% 11,0 11,8 0,8
Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 23 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² sh. Järve 186 189 71 55-22,4% 16,1 22,1 6,0 sh. Oru 11 5 25 26 1,8% 45,2 47,3 2,1 sh. Sompa 6 6 75 21-72,3% 15,2 58,5 43,3 Kohtla-Nõmme alev 17 6 49 54,0 9,6% 23,2 22,6-0,6 Narva linn 320 333 415 390-5,9% 2,8 3,1 0,4 Narva-Jõesuu linn 23 20 495 553 11,7% 2,3 2,2-0,1 Olgina alevik 5 5 147 208 41,0% 7,8 5,9-1,9 Püssi linn 17 6 43 41-6,0% 26,6 30,1 3,5 Sillamäe linn 82 86 225 244 8,5% 5,1 5,0-0,1 Voka alevik 10 5 263 289 9,9% 4,4 4,2-0,1 Jõgeva maakond Adavere alevik 5 9 80 121 50,4% 14,2 10,1-4,2 Jõgeva linn 49 63 183 226 23,6% 6,3 5,4-0,9 Põltsamaa linn 17 29 311 315 1,2% 3,7 3,9 0,2 Järva maakond Aravete alevik 12 6 67 108 61,2% 17,1 11,3-5,8 Järva-Jaani alev 7 7 25 58 132,4% 45,6 20,9-24,7 Koeru alevik 6 8 107 130 22,2% 10,7 9,4-1,4 Paide linn 65 67 293 311 6,2% 3,9 3,9 0,0 Tarbja küla 7 11 27 49 83,6% 43,0 24,9-18,0 Türi linn 27 38 237 290 22,6% 4,8 4,2-0,6 Lääne maakond Haapsalu linn 99 88 506 603 19,0% 2,3 2,0-0,2 Palivere alevik 5 8 211 183-13,1% 5,4 6,7 1,2 Taebla alevik 10 13 160 178 11,3% 7,2 6,9-0,3 Lääne-Viru maakond Aseri alevik 6 13 71 57-19,7% 16,1 21,4 5,3 Kadrina alevik 16 17 261 332 27,4% 4,4 3,7-0,7 Kunda linn 41 38 70 101 44,6% 16,4 12,1-4,3 Rakke alevik 9 11 53 42-20,7% 21,7 29,1 7,4 Rakvere linn 122 133 536 619 15,4% 2,1 2,0-0,2 Sõmeru alevik 8 9 375 409 9,2% 3,1 3,0-0,1 Tamsalu linn 23 39 64 54-16,1% 17,8 22,6 4,8 Tapa linn 66 49 134 187 40,1% 8,6 6,5-2,1 Uhtna alevik 5 8 102 209 105,2% 11,3 5,8-5,4 Ulvi küla 5 6 30 15-50,3% 38,3 82,1 43,8 Ussimäe küla 8 7 693 886 28,0% 1,7 1,4-0,3 Vinni alevik 16 12 263 304 15,5% 4,4 4,0-0,3 Väike-Maarja alevik 15 17 164 125-23,7% 7,0 9,7 2,8 Põlva maakond Põlva linn 43 35 377 402 6,7% 3,0 3,0 0,0 Räpina linn 15 13 175 192 10,1% 6,6 6,3-0,2 Pärnu maakond Kilingi-Nõmme linn 8 7 119 164 37,8% 9,6 7,4-2,2 Lihula linn 7 7 114 111-2,7% 10,0 11,0 1,0
Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 24 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Paikuse alev 14 11 779 1072 37,5% 1,5 1,1-0,3 Pärnu linn 391 457 992 1139 14,8% 1,2 1,1-0,1 sh. Kesklinn 245 250 1108 1225 10,5% 1,0 1,0 0,0 sh. Rääma 79 139 866 1131 30,6% 1,3 1,1-0,2 sh. Ülejõe 61 56 771 1002 30,0% 1,5 1,2-0,3 Pärnu-Jaagupi alev 11 6 238 153-35,7% 4,8 8,0 3,2 Sauga alevik 23 11 982 1000 1,8% 1,2 1,2 0,1 Sindi linn 14 16 466 428-8,3% 2,5 2,9 0,4 Tihemetsa alevik 10 6 34 34 0,6% 33,6 35,6 2,0 Tootsi alev 16 11 55 129 136,3% 21,0 9,5-11,5 Vändra alev 18 9 218 137-37,0% 5,3 8,9 3,6 Rapla maakond Alu alevik 7 7 379 465 22,5% 3,0 2,6-0,4 Järvakandi alev 17 15 80 106 32,0% 14,2 11,5-2,7 Kehtna alevik 11 22 194 241 24,2% 5,9 5,1-0,8 Kohila alev 22 19 704 826 17,3% 1,6 1,5-0,1 Märjamaa alev 14 16 226 260 15,1% 5,1 4,7-0,4 Rapla linn 21 29 568 641 12,9% 2,0 1,9-0,1 Saare maakond Kuressaare linn 88 89 727 813 11,8% 1,6 1,5-0,1 Orissaare alevik 6 6 266 408 53,1% 4,3 3,0-1,3 Tartu maakond Elva linn 13 30 727 686-5,7% 1,6 1,8 0,2 Käärdi alevik 11 5 529 566 7,0% 2,2 2,2 0,0 Lohkva küla 43 42 1254 1299 3,6% 0,9 0,9 0,0 Märja alevik 5 7 870 974 12,1% 1,3 1,3-0,1 Puhja alevik 6 7 375 341-9,0% 3,1 3,6 0,5 Rõngu alevik 8 5 255 244-4,2% 4,5 5,0 0,5 Räni alevik 5 12 1296 1338 3,3% 0,9 0,9 0,0 Soinaste küla 12 8 1222 1197-2,1% 0,9 1,0 0,1 Tabivere alevik 6 11 383 448 16,7% 3,0 2,7-0,3 Tartu linn 856 865 1263 1324 4,8% 0,9 0,9 0,0 sh. Annelinn 201 206 990 1067 7,8% 1,2 1,1 0,0 sh. Jaamamõisa 50 40 1162 1213 4,4% 1,0 1,0 0,0 sh. Karlova 115 96 1263 1364 8,0% 0,9 0,9 0,0 sh. Kesklinna 90 102 1622 1721 6,1% 0,7 0,7 0,0 sh. Raadi-Kruusamäe 44 46 1360 1245-8,4% 0,8 1,0 0,1 sh. Ropka 25 26 1141 1213 6,3% 1,0 1,0 0,0 sh. Ropka tööstuse 15 20 981 1095 11,6% 1,2 1,1-0,1 sh. Ränilinn 7 34 1037 1398 34,8% 1,1 0,9-0,2 sh. Supilinn 38 24 1756 1730-1,4% 0,7 0,7 0,1 sh. Tammelinn 49 56 1440 1462 1,5% 0,8 0,8 0,0 sh. Tähtvere 22 25 1316 1844 40,1% 0,9 0,7-0,2 sh. Vaksali 48 39 1295 1460 12,7% 0,9 0,8 0,0 sh. Veeriku 56 42 1374 1253-8,9% 0,8 1,0 0,1
Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² sh. Ülejõe 83 106 1404 1583 12,7% 0,8 0,8 0,0 Tila küla 95 39 1228 1266 3,1% 0,9 1,0 0,0 Tõrvandi alevik 17 7 858 1026 19,7% 1,3 1,2-0,1 Vahi alevik 25 11 1218 1213-0,4% 0,9 1,0 0,1 Veibri küla 11 30 1226 1519 23,9% 0,9 0,8-0,1 Ülenurme alevik 27 31 1375 1353-1,6% 0,8 0,9 0,1 Valga maakond Otepää linn 14 9 714 656-8,1% 1,6 1,9 0,3 Tõrva linn 19 16 156 137-12,3% 7,3 8,9 1,6 Valga linn 85 119 124 127 1,8% 9,2 9,6 0,4 Viljandi maakond Abja-Paluoja linn 5 6 129 76-41,1% 8,9 16,1 7,2 Karksi-Nuia linn 8 8 178 278 55,9% 6,4 4,4-2,0 Ramsi alevik 6 5 245 248 1,2% 4,7 4,9 0,2 Viiratsi alevik 9 8 327 393 20,1% 3,5 3,1-0,4 Viljandi linn 120 156 601 641 6,6% 1,9 1,9 0,0 Võhma linn 19 19 103 107 3,7% 11,1 11,4 0,3 Võru maakond Võru linn 98 104 388 446 15,1% 3,0 2,7-0,2 Väimela alevik 15 5 268 236-12,1% 4,3 5,2 0,9 *Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel. 2.7 Esmamüükide poolest aktiivsema korterituruga piirkonnad ning uute korterite taskukohasus Tabelis 5 on esindatud asulad, kus on toimunud nii 2016 II poolaasta kui ka 2017 II poolaasta jooksul vähemalt 5 esmamüügi tehingut. Enim on tehinguid uute korteritega tehtud Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Suurima kasvu esmamüükide osas on teinud Lasnamäe linnaosa Tallinnas (+175 tehingut), järgneb Mustamäe (+169). Ülejäänud Eestis on tehingute arv uute korteritega oluliselt kasvanud Pärnu linnas (+69 tehingut), Peetri alevikus (+35) ning Tartu linnas (+26). 2016 II poolaastaga võrdluses vähenes väljaspool Tallinna enim tehingute arv Tila külas (54 tehingu võrra).tallinna siseselt tehti vähem tehinguid Põhja-Tallinna (-160) ning Nõmme (-65) linnaosas. Uute korterite osas oli kõrgeim mediaanhind 2017 II poolaastal Tallinna Kesklinnas 2 545 /m 2 (+4,8% võrdluses 2016 II poolaastaga). Tallinna Kesklinnale järgnevad Pärnu Kesklinn (2 481 /m 2 ), Põhja-Tallinn (2 280 /m 2 ) ning Kristiine linnaosa Tallinnas (2 155 /m 2 ). Uute korterite mediaanhind kasvas enim Peetri alevikus (+25,9%), jõudes tasemeni 1 727 /m 2 ning Karlova linnaosas Tartus (+18,1%), jõudes tasemeni 1 799 /m 2. Suurim langus esmamüükide mediaanhinnas toimus Pärnus Rääma linnaosas (-34,8%), kukkudes tasemeni 1 25
273 /m 2. 2017 II poolaastal olid uute korterite madalaimad mediaanhinnad Tartu maakonna Soinaste külas (1 160 /m 2 ) ning Kuressaare linnas (1 195 /m 2 ). Tabel 5. Asulate 2016 II poolaasta ja 2017 II poolaasta esmamüükide arv, uute korterite ruutmeetri mediaanhind ( /m 2 ), mediaanhinna (%) ning Eesti keskmise brutokuupalga saadav uue korteriomandi pind (m 2 ) ja selle (m 2 ) Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Harju maakond Alliku küla 5 8 1482 1523 2,7% 0,8 0,8 0,0 Haabneeme alevik 24 27 1623 1721 6,0% 0,7 0,7 0,0 Järveküla 18 24 1418 1622 14,4% 0,8 0,8-0,1 Keila linn 5 8 1682 1614-4,0% 0,7 0,8 0,1 Laagri alevik 62 61 1600 1730 8,1% 0,7 0,7 0,0 Loo alevik 15 26 1501 1534 2,2% 0,8 0,8 0,0 Peetri alevik 19 54 1372 1727 25,9% 0,8 0,7-0,1 Pärnamäe küla 19 12 1414 1526 7,9% 0,8 0,8 0,0 Saku alevik 33 22 1574 1659 5,4% 0,7 0,7 0,0 Salu küla 23 13 1586 1626 2,6% 0,7 0,8 0,0 Tabasalu alevik 12 8 1671 1705 2,0% 0,7 0,7 0,0 Tallinn 1281 1446 2031 2027-0,2% 0,6 0,6 0,0 sh. Haabersti 171 287 1714 1954 14,0% 0,7 0,6 0,0 sh. Kesklinn 343 296 2429 2545 4,8% 0,5 0,5 0,0 sh. Kristiine 89 118 2105 2155 2,4% 0,5 0,6 0,0 sh. Lasnamäe 153 328 1708 1789 4,8% 0,7 0,7 0,0 sh. Mustamäe 36 205 1607 1786 11,2% 0,7 0,7 0,0 sh. Nõmme 83 18 2195 2101-4,3% 0,5 0,6 0,1 sh. Pirita 73 21 1967 2024 2,9% 0,6 0,6 0,0 sh. Põhja-Tallinn 333 173 2110 2280 8,1% 0,5 0,5 0,0 Uuesalu küla 23 13 1586 1626 2,6% 0,7 0,8 0,0 Pärnu maakond Pärnu linn 38 107 1681 1351-19,6% 0,7 0,9 0,2 sh. Kesklinn 27 40 1632 1776 8,8% 0,7 0,7 0,0 sh. Rääma 10 60 1953 1273-34,8% 0,6 1,0 0,4 Saare maakond Kuressaare linn 7 12 1027 1195 16,4% 1,1 1,0-0,1 Tartu maakond Soinaste küla 6 5 1213 1160-4,3% 0,9 1,1 0,1 Ülenurme alevik 21 14 1394 1423 2,1% 0,8 0,9 0,0 Lohkva küla 28 22 1249 1238-0,9% 0,9 1,0 0,1 Tartu linn 156 182 1556 1589 2,1% 0,7 0,8 0,0 sh. Jaamamõisa 18 6 1454 1431-1,6% 0,8 0,9 0,1 26
Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² sh. Karlova 7 8 1524 1799 18,1% 0,8 0,7-0,1 sh. Kesklinna 15 20 2520 2481-1,5% 0,5 0,5 0,0 sh. Raadi-Kruusamäe 18 17 1483 1564 5,5% 0,8 0,8 0,0 sh. Supilinn 13 8 1935 1932-0,2% 0,6 0,6 0,0 sh. Tammelinn 28 35 1455 1462 0,5% 0,8 0,8 0,0 sh. Tähtvere 5 11 1960 2096 6,9% 0,6 0,6 0,0 sh. Ülejõe 17 43 1868 2078 11,2% 0,6 0,6 0,0 Tila küla 87 33 1224 1266 3,5% 0,9 1,0 0,0 *Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel. 27
KOKKUVÕTE 2017 II poolaastal tehti Eestis korteriomanditega 11 814 tehingut. Võrdluses aastataguse ajaga on tehingute koguarv kasvanud 6,3% ning 7,3% 2017 I poolaastaga. koguväärtus on 2017 II poolaastal saavutanud kõrge taseme 805 miljonit eurot. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kasv olnud 14,4%, praktiliselt samas mahus on toimunud kasv võrreldes 2017 I poolaastaga (+14,3%). Ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt Harju maakonnas toimunud tehingute toel (82,6% koguväärtuse kasvust). osakaal, kus ostetavale korteriomandile seatakse hüpoteek, ehk mis on finantseeritud laenuga, on 2017 II poolaastal 46,9%. Eraisikutest müüjate osakaal on samuti 2017 II poolaastal langenud, ning on siiani madalaim alates 2009 II poolaastast. Seevastu on müüjate hulgas jätkuvalt kasvanud juriidiliste isikute osakaal. Eraisikutest ostjate osakaal on kasvanud, ning on viimase kolme aasta kõrgeim 73,1% kõikidest ostjatest. Peale mõningast stabiliseerumist 2016 II ja 2017 I poolaastatel on mediaanhinna kasv jätkunud 2017 II poolaastal. mediaanhind on tõusnud kõrgeima tasemeni 1 300 /m 2, mis on 8,0% kõrgem kui aasta tagasi ning 7,0% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Uute korterite müügi (esmamüügid) osakaal on oluliselt kasvanud 2017 II poolaastal, moodustades 21,5% kõikidest vabaturu tehingutest (2017 I poolaastal 16,7%). Tallinnas oli korteriomandite mediaanhind 2017 II poolaastal 1 727 /m 2, mis on taas uus rekordtase. Aastataguse ajaga võrreldes on mediaanhind langenud Nõmme (-7,4%) ja Põhja- Tallinna linnaosas (-0,1%), teiste linnaosade mediaanhind on kasvanud. Tallinna esmamüükide mediaanhind on aastataguse ajaga võrreldes langenud 0,2%, kuid 2017 I poolaastaga võrdluses kasvanud 3,7%. Tartu maakonnas on samuti korteriomandite mediaanhind rekordtasemel 1 257 /m 2. Kõrgeim mediaanhind Tartu maakonnas on Luunja vallas 1 361 /m 2, kus on palju uusarendusi. Luunja vallale järgnevad maakonnakeskus Tartu linn 1 324 /m 2, Kambja vald 1 317 /m 2, Tartu linna omavalitsus 1 315 /m 2 ning Tartu vald 1 224 /m 2. Pärnu maakonnas on tehinguaktiivsus eelmise poolaastaga võrreldes kasvanud, samuti on mediaanhinna tase kasvanud ning saavutanud taseme 1 004 /m 2. Ida-Viru maakonnas seevastu on tehinguaktiivsus mõnevõrra langenud, samuti on mediaanhind langenud 3,6% ning jõudnud tasemeni 201 /m 2. 28
Täiendavat infot tehingute kohta saab Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast Maa-amet Kinnisvara hindamise osakond Mustamäe tee 51 10621 Tallinn Johannes Nõupuu e-post: johannes.noupuu@maaamet.ee www.maaamet.ee 29