Lisa 1 M 8-10_Hinnaanalüüs_non-conf

Seotud dokumendid
M 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf

M15 Annex 1 Results of National Consultation non_conf

ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse nr 22-6/ LISA 1 Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratu

Microsoft Word - Elioni suurklientide mahahindlused.doc

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

EE acte(2)_ET+date et nr.doc

Otsuse kavandi kohta esitatud arvamuste ja vastulausete mittearvestamise põhjendused

M11_otsuse kavand_VV konf-ta_101106

T 4 Lisa 3 Siseriikliku konsulteerimise tule–

2

Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määrat

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air

2

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Tootmine_ja_tootlikkus

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

PowerPoint Presentation

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 531/2012, 13. juuni 2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

bioenergia M Lisa 2.rtf

Seletuskiri

Praks 1

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

Praks 1

Microsoft Word - 228est.doc

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Kirjaplank

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Slide 1

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

VME_Toimetuleku_piirmäärad

Juhatuse otsus

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

VKE definitsioon

C

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H

Tallinna hankekord

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Antennide vastastikune takistus

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

AM_Ple_LegReport

EVS standardi alusfail

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Slide 1

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Slaid 1

m

Tootetingimused nr ET.05.IN.50.O2 Toote nimetus: Ärilahendus 1. Mõisted DSL internetiteenus ITU standardiga G määratletud tehnoloogia baasil osu

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Ärisaladused välja jäetud OTSUS Tallinn nr 5.1-5/ If P&C Insurance AS taotluse alusel Insurance broker services OÜ ja Codan Forsikrin

PowerPointi esitlus

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

VL1_praks6_2010k

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

Esialgsed tulemused

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Creating presentations with this template...

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

Microsoft PowerPoint - Optsioonid(dets08) [Read-Only]

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

Väljavõte:

VÄLJAVÕTE Ärisaladused välja jäetud Lisa 1 Telefonivõrgus osutatavate sidumisteenuste turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõule Telefonivõrgus osutatavate sidumisteenuste turgude hinnaanalüüs SISUKORD 1. TELEFONIVÕRGUS KÕNE ALGATAMISE TURU HINNAANALÜÜS... 2 1.1. TELEFONIVÕRGUS KÕNE ALGATAMISE TURU HINNAANALÜÜSI ÜLDPÕHIMÕTTED... 2 1.2. VERTIKAALSELT ALLAPOOLE SEOTUD JAETURGUDE HINNAANALÜÜS... 3 1.2.1. Hulgiturg... 3 1.2.2. Hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturud... 4 1.2.3. Regulatsioon enne ElSS-i jõustumist... 5 1.3. AJALOOLISTE KULUDE ANALÜÜS... 6 1.3.1. Ülemäära kõrge hinna rakendamine... 6 1.3.1.1. Elion...6 1.3.1.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...9 1.3.2. Hinnadiskrimineerimine... 11 1.3.2.1. Elion...11 1.3.2.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...12 1.3.2.2.1. Norby hinnakujundus...12 1.3.2.2.2. ViaTeli hinnakujundus...12 1.3.2.2.3. Teised alternatiivsed operaatorid...12 1.3.2.2.4. Kokkuvõte alternatiivsetest telefonioperaatoritest...12 1.3.3. Ristsubsideerimine... 13 1.3.3.1. Elion...13 1.3.3.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...13 1.3.4. Teenuste paketeerimine... 14 1.3.4.1. Elion...14 1.3.4.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...15 1.4. KONKURENTSIPROBLEEMIDE TAGAJÄRJED NING PROGNOOS LÄHITULEVIKUKS... 15 1.5. JÄRELDUSED... 16 2. TELEFONIVÕRGUS KÕNE LÕPETAMISE TURU HINNAANALÜÜS... 17 2.1 TELEFONIVÕRGUS KÕNE LÕPETAMISE TURU HINNAANALÜÜSI ÜLDPÕHIMÕTTED... 17 2.2 VERTIKAALSELT ALLAPOOLE SEOTUD JAETURGUDE HINNAANALÜÜS... 17 2.1.1 Hulgiturg... 17 2.1.2 Hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturud... 19 2.1.3 Regulatsioon enne ElSS-i jõustumist... 19 2.3 AJALOOLISTE KULUDE ANALÜÜS... 21 2.3.1. Ülemäära kõrge hinna rakendamine... 21 2.3.1.1. Elion...21 2.3.1.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...23 2.3.2. Hinnadiskrimineerimine... 25

2.3.2.1. Elion: diskrimineerivast hinnakujundusest tulenevad konkurentsiprobleemid...25 2.3.2.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...26 2.3.2.2.1. Elisa diskrimineeriv hinnakujundus...26 2.3.2.2.2. STV diskrimineeriv hinnakujundus...27 2.3.2.2.3. ViaTeli diskrimineeriv hinnakujundus...27 2.3.2.2.4. Tele2 diskrimineeriv hinnakujundus...27 2.3.2.2.5. Norby diskrimineeriv hinnakujundus...27 2.3.2.2.6. RIKS-i diskrimineeriv hinnakujundus...27 2.3.2.2.7. Ülejäänud alternatiivsete operaatorite diskrimineeriv hinnakujundus...28 2.3.2.2.8. Kokkuvõte alternatiivsetest telefonioperaatoritest...28 2.3.3. Ristsubsideerimine... 28 2.3.3.1. Elion: ristsubsideerimise konkurentsiprobleemid...28 2.3.3.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...29 2.3.4. Teenuste pakett (seotud teenused)... 29 2.3.4.1. Elion: teenuse paketi (seotud teenuste) konkurentsiprobleemid...29 2.3.4.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...30 2.4. KONKURENTSIPROBLEEMIDE TAGAJÄRJED NING PROGNOOS LÄHITULEVIKUKS... 30 2.5. JÄRELDUSED... 32 3. TRANSIIDITEENUSE TURU HINNAANALÜÜS... 34 3.1. TRANSIIDITEENUSTE TURU HINNAANALÜÜSI ÜLDPÕHIMÕTTED... 34 3.2. VERTIKAALSELT ALLAPOOLE SEOTUD JAETURGUDE HINNAANALÜÜS... 34 3.2.1. Hulgiturg... 34 3.2.2. Hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturud... 35 3.2.3. Regulatsioon enne ElSS-i jõustumist... 35 3.3. AJALOOLISTE KULUDE ANALÜÜS... 36 3.3.1. Ülemäära kõrge hinna rakendamine... 36 3.3.1.1. Elion ja Elisa...37 3.3.1.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...40 3.3.2. Hinnadiskrimineerimine... 41 3.3.2.1. Elion...41 3.3.2.2. Elisa...42 3.3.2.3. Alternatiivsed telefonioperaatorid...42 3.3.2.3.1. Alternatiivsete operaatorite diskrimineeriv hinnakujundus...42 3.2.2.5. Kokkuvõte alternatiivsetest telefonioperaatoritest...43 3.3.3. Ristsubsideerimine... 43 3.3.3.1. Elion ja Elisa...43 3.3.3.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...44 3.3.4. Teenuste paketeerimine... 44 3.3.4.1. Elion ja Elisa...44 3.3.4.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid...45 3.4. KONKURENTSIPROBLEEMIDE TAGAJÄRJED NING PROGNOOS LÄHITULEVIKUKS... 45 3.5. JÄRELDUSED... 46 1. TELEFONIVÕRGUS KÕNE ALGATAMISE TURU HINNAANALÜÜS 1.1. Telefonivõrgus kõne algatamise turu hinnaanalüüsi üldpõhimõtted Käesoleva hinnaanalüüsi eesmärgiks on analüüsida telefonivõrgus kõne algatamise turul rakendatavaid hindu, hinnata ettevõtjate märkimisväärsest turujõust tulenevate võimalike konkurentsiprobleemide esinemist seoses hinnakujundusega ning tuvastada võimalikud hinnakujundusest põhjustatud ohud konkurentsile. 2

Alljärgnevalt on esitatud võimalikud hinnakujundusprobleemid, mis võivad takistada efektiivse konkurentsi toimimist 1 : Ülemäära kõrge hinna rakendamine Vastavalt majandusteooriale võib hindu pidada ülemäära kõrgeteks, kui nad võimaldavad ettevõtjal saada kõrgemaid kasumeid kui turul võiks efektiivse konkurentsi toimimisel teenida (supernormaalsed tulud). Märkimisväärse turujõuga ettevõtjad kehtestavad harilikult kuludest kõrgemad hinnad sellisel tasemel, mis tagaks neile klientide nõudlust arvestades maksimaalsed tulud. Hinnadiskrimineerimine Hinnadiskrimineerimist võib kasutada hulgiteenuse turul märkimisväärset turujõudu omav vertikaalselt integreeritud ettevõtja, et tõsta oma konkurentide kulusid jaemüügiturul ning kutsuda esile nn hinnakruvi. See saavutatakse, nõudes jaeturul konkureerivatelt ettevõtjatelt hulgiteenuse eest kõrgemat hinda (mis tavaliselt ületab kulusid), kui kaudselt nõutakse oma jaeteenust pakkuvalt filiaalilt, s.t diskrimineerimist sisemise ja välise varustamise vahel. Ristsubsideerimine Ristsubsideerimine hõlmab kahte hinda kahel turul. Kuivõrd ühel turul (MTE turg) nõutakse kuludest kõrgemat hinda, nõutakse teisel turul (turg, kuhu MTE positsiooni mõju laiendatakse) kuludest madalamat hinda (röövellik hinnakujundus). Juhul kui üks hind on ülemäära kõrge ja teine hind röövellik, saab seda kasutada turujõu mõju laiendamiseks ning on seotud potentsiaalselt konkureeriva turu välistamiseks. Teenuste paketeerimine Teenuste paketeerimisega on tegemist siis, kui ühe toote ostmise tingimuseks on mõne teise toote ostmine. Teenuste paketeerimise all mõeldakse harilikult erijuhtumit, kus tooteid müüakse kindlaksmääratud proportsioonides. Kahe vertikaalselt seotud turu puhul saab MTE hulgiteenuse turul seada vajaliku sisendi müügile tingimuseks teiste, mittevajalike toodete või teenuste ostmise ning saab sel moel tõsta jaeteenust pakkuvate konkurentide kulusid jaeteenuse turul ning samal ajal suurendada oma tulusid. Kui hulgiteenuste paketi hind on suurem kui jaehind miinus efektiivse operaatori jaekulud, tähendab teenuste paketeerimine tegelikult hinnakruvi. Samuti võib teenuste paketeerimise motiiviks olla MTE kavatsus laiendada oma turujõudu monopoolselt turult potentsiaalselt toimiva konkurentsiolukorraga turule, kahjustades niiviisi teiste teenuse osutajate ja lõppkasutajate heaolu. 1.2. Vertikaalselt allapoole seotud jaeturgude hinnaanalüüs 1.2.1. Hulgiturg Turuanalüüsi kaasatud ettevõtjaid on 11. Neist ühel (Elion) on varasemast regulatsioonist (EL-i 1998. aastast pärinevast reguleerivast raamistikust ja vastavatest Eesti õigusaktidest) tulenev kohustus vastavat hulgiteenust osutada kuni märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse tegemiseni või märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse tegemise ja talle uute kohustuste kehtestamiseni. 1 Vt ERG Remedies dokumendi punkt 2.3 3

Turul esineb tugev vertikaalne integratsioon ning telefonivõrgus kõne algatamise turul teenuse osutamiseks vajalikku infrastruktuuri omavatel vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel puudub üldjuhul huvi pakkuda hulgiteenust nendega jaemüügiteenuse turul konkureerivatele ettevõtjatele. Seega tuleb konkurentsiolukorra hindamiseks analüüsida ettevõtjate turujõudu ka jaemüügiturul, samuti analüüsi kaasatud ettevõtjate omandis oleva sidevõrgu infrastruktuuri tehnilist valmiolekut osutada telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenust. Telefoniteenuse osutaja 2005 Elion Elisa ViaTel Starman Top Connect Televõrk RIKS Norby STV Eleks Telset Tabel 1. Otsuse eelnõus käsitletavate sideettevõtjate sidevõrgus algatatud kõneminutite arvu võrdlus 2005. a, arvesse on võetud jae- ja hulgimüügitasandil algatatud kõned, kuid ei ole arvestatud võrgusiseseid kõnesid. Tabelis 1 on esitatud ettevõtjate osakaalud kõne algatamise teenuse osutamisel, arvestatud on jaeja hulgimüügitasandil algatatud kõnesid, v.a võrgusisesed kõned, 2005. aastal. Elion on ülekaalukalt suurim telefoniteenuse osutaja; turuosa suuruse järgi teise telefoniteenuse osutaja Elisa minutimaht on Elioni minutimahust kordades madalam (vt tabel 1). Võrreldes Elioni ja teiste analüüsi kaasatud alternatiivsete operaatorite turuosasid, ilmneb selgelt, et vaatamata mõningasele alternatiivsete operaatorite turuosale ei ole need siiski nii suured, et hakkaks lähemal ajal ohustama Elioni turuosa. Seega ei leia Sideamet, et vaadeldud alternatiivsed operaatorid oleksid võimelised perioodi jooksul, mida katab käesolev turuanalüüs, avaldama Elionile märkimisväärset konkurentsisurvet. Edaspidises analüüsis keskendutakse seetõttu eraldi Elionile ja teisi ettevõtjaid vaadeldakse koos. 1.2.2. Hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturud Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 8 nimetatud telefonivõrgus kõne algatamise turg on vertikaalselt allapoole seotud sama lisa punktis 3-6 nimetatud telefoniteenuste jaeturgudega. Peamiselt toodetakse telefonivõrgus kõne algatamise turul sisendit telefoniteenuse jaemüügi turgudel tegutsevatele sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik. Seega on telefonivõrgus kõne algatamise turg sisendiks telefoniteenuste jaeturgudele. 4

1.2.3. Regulatsioon enne ElSS-i jõustumist Enne ElSS-i kehtinud TKS-i alusel reguleeriti telefonivõrgus kõne algatamise teenuse hinda (Fixed Termination Rate - edaspidi FTR) TKS 51 lõike 7 järgi 2. Vastavalt ElSS -le 192 kehtivad 2005. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes OTE kohustused vastavalt raamdirektiivi artiklile 27 kuni märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Lähtudes TKS 51 lõikest 7 pidi püsiliini- või sidumisteenuse turul OTE-st üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator sidumisteenuse tasude arvestamisel võtma aluseks tulevastest pikaajalistest keskmistest lisanduvatest kuludest (forward-looking long run average incremental costs, edaspidi FL LRAIC) lähtuva ja Euroopa Liidu sellealase regulatsiooni põhimõtetele vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud metoodika. TKS 39 1 lõige 1 määratles telefonivõrgus kõne algatamise kui ühe sidumisteenustest. Sidumistasude arvestamine on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003 määrusega nr 313 Püsiliini- ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika 3 (edaspidi määrus nr 313). Määruse nr 313 kohaselt pidi OTE oma sidumisteenuste osutamise kulude arvestamisel kasutama tulevaste pikaajaliste keskmiste lisanduvate kulude metoodika alt-üles varianti. Vastavalt FL LRAIC metoodika alt-üles variandile hindas Sideamet OTE-st üldkasutatava telefonivõrgu operaatori sidumisteenuse tasude põhjendatust. * Joonis 1. Elioni sidumisteenus I kvartal 2001-II kvartal 2006 Jooniselt 1 nähtub, et 2005. aastal on sidumisteenuse FL LRAIC kulu olnud võrdne tuludega, seega selle metoodika järgselt ülemäära madalaid hindu rakendatud ei ole. Nagu eeltoodud jooniselt 1 on näha, erinevad Elioni ajaloolistel kuludel põhineva kuluarvestusmetoodika alusel leitud sidumisteenuste kulud tuludest suures ulatuses (2004-2006 II kv keskmiselt ). 17. oktoobril 2005. a teatas Tele2, kes on suurim konkurent Elionile vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaeturul, avalikkusele, et lõpetab aktiivse tegevuse telefoniteenuse turul (pressiteade kättesaadav Internetis: http://www.news.tele2.ee/index.phtml/article/2110878). Pressiteate kohaselt tingis Tele2 otsuse lõpetada tegevus telefoniteenuse turul riigi suutmatus tagada teenusepakkujatele võrdsed tingimused endise monopoli Elioniga konkureerimiseks. Tele2 selline käitumine näitab, et teiste operaatorite konkurentsivõime telefoniteenuse turul on ohustatud tulenevalt Elioni tegevusest ning hetkel valitsevast olukorrast. Järeldus Seega FL LRAIC metoodika alusel arvutatud sidumisteenuste tasud ei ole soodustanud püsiva konkurentsi teket sellel teenusel põhinevate telefoniteenuste jaeturgudel. FL LRAIC metoodikal põhinev tasu ei ole taganud klientide kaitset teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas. 2 Telefonivõrgus häälkõne algatamise teenuse puhul on tegemist sidumisteenusega, kuna selle raames osutatakse signaali algatamist, mis kuulub TKS 39¹lõike 1 alusel sidumisteenuste koosseisu. 3 RT I 2000, 18, 116; 2003, 23, 136 5

FL LRAIC metoodika järgne hinnakontroll sidumisteenustele ei ole taganud ElSSi 134 4 lg 1 punktis 1 nimetatud elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärgi saavutamist. Seetõttu on põhjendatud analüüsida olukorda, mis kujuneks, kui arvestustes lähtutaks reaalsete juhtimisotsustega seotud majandustulemustest, s.o ajaloolistest kuludest. 1.3. Ajalooliste kulude analüüs 1.3.1. Ülemäära kõrge hinna rakendamine Järgnevalt on analüüsitud ülemäärase hinnakujunduse konkurentsiprobleemide esinemist piiritletud turul, mis on tingitud telefonivõrgus kõne algatamise hinna (Fixed Origination Rate, edaspidi FOR) rakendamisest. Analüüs on tehtud piiritletud turul tegutsevate telefonioperaatorite FOR-de alusel. 1.3.1.1. Elion Marginaalne jae- ja hulgihindade vahe Teistel sideettevõtjatel ei ole alternatiivi Elioni telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise teenusele. Erinevalt teistest telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise teenust osutavatest sideettevõtjatest, katab Elioni telefonivõrk kogu riigi territooriumi. Selle tõttu Elionil on oma positsiooni ära kasutades võimalik kehtestada konkurentsitasemest kõrgemad sidumishinnad, kuna vastasel korral ei pruugi ta teistele sideettevõtjatele teenust müüa. Nii tegutsedes on Elionil võimalik piirata ja mõjutada enamikele klientidele pakutavate teenuste valikut, kvaliteeti ja hinda telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise ehk hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaeturgudel. * Joonis 2. Alternatiivse operaatori poolt telefoniteenuse osutamine Elioni telefonivõrgu baasil Kasutades operaatorkoodi vahendusel telefoniteenuse osutamiseks Elioni telefonivõrku, maksab alternatiivne operaator Elionile sidumisteenuse tasu (hulgiteenuse tasu) telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise eest (joonis 2). Seega on sidumisteenuse (kui hulgiteenuse) tasu oluliseks osaks teise sideettevõtja telefoniteenuse tasu kulukomponentides. Kui Elion osutab lõppkasutajatele telefoniteenust madalamate hindadega kui ta võimaldab sidumisteenuse hindade kaudu kasutada oma telefonivõrku, ei jää teistel teenuseosutajatel võimalust telefoniteenuse jaeturul konkureerida. Hetkel kehtivate Elioni sidumishindade ning tema telefonivõrgusisese kõne jaehindade vahe on marginaalne (vt tabel 2) ning sellest tekib Elioni sidumishindade tõusu korral alternatiivsete telefoniteenuse osutajate turult väljatõrjumise oht. 4 134. Riikliku korralduse eesmärgid (1) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et: 1) kaitstakse kliente, sealhulgas erivajadustega inimesi, eelkõige teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas; 2) tõkestatakse sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamine või takistamine; 3) soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side infrastruktuuri objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid; 4) soodustatakse raadiosageduste ja numeratsiooni tulemuslikku kasutamist ja kindlustatakse selle tõhus haldamine. 6

Hulgihind (Kohalikul tasandil telefonivõrgus kõne algatamine +kohalikul tasandil telefonivõrgus kõne lõpetamine; kr, km-ga) Jaehind* (kr, km-ga) Vahe (kr) Vahe (%) normaalaeg 2 * 0,109 = 0,22 * * soodusaeg 2 * 0,086 = 0,17 * * öine aeg 2 * 0,060 = 0,12 * * kõnealustustasu 2 * 0,129 = 0,26 * * 3 min kõne 1,79 * * * Tabelis on toodud Sideameti sidumisteenuse tasumäärade otsuses 5 kasutatud telefonivõrgusisese kõne jaehinnad Tabel 2. Elioni jae- ja hulgiteenuse hindade vahe Järeldus: Seega tulenevalt Elioni positsioonist telefonivõrgus kõnede algatamise turul, saab marginaalne telefoniteenuse jae- ja sidumisteenuste hulgihindade vahe olla potentsiaalseks ülemäärase hinna rakendamise probleemi tekkimise allikaks nimetatud turul. Ülemäärane sidumisteenuse kasumimäär Telefoniteenuse häälkõneteenuste keskmine kasumimarginaal perioodil 2001-2005 oli ning sidumisteenuse keskmine kasumimarginaal perioodil 2001-2005 oli. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. novembri 2005. a määruses nr 140 Sideameti poolt kasutatav teenuste osutamise kulude arvestamise metoodika 6 (edaspidi määrus nr 140) sätestatud kapitalihind on 11% (WACC). Matemaatiliselt peaks olema kapitalihind kasumimäärast suurem, sest kapitalihind sisaldab ka teisi komponente. Tabelis 3 on esitatud Elioni teenuste kasumimarginaalid ja kasumimäärad aastate lõikes. 5 29.07.2005 Sideameti otsus nr V.4-2/05/2737-5 6 RTL 2005, 116, 1829 7

Kasumimarginaal 2001 2002 2003 2004 2005 Telefoniteenuse häälkõneteenused (1) Sidumisteenus (2) FOR FTR 7 TR 8 Müügitulu (mln kr) * * * * * Lõpposakud (mln) * * * * * Müügitulu lõpposakud (mln)(3) * * * * * Varad kokku(4) * * * * * Neto müügitulu varade krooni kohta (5)=(3)/(4) * * * * * Kasumimäärad Telefoniteenuse kõneteenused (1)*(5) Sidumisteenus (2)*(5) FOR (FOR*(5)) FTR (FTR*(5)) TR (TR*(5)) Tabel 3. Elioni teenuste kasumimarginaalid ja kasumimäärad aastate lõikes Seega võrreldes FOR-i kasumimäära () 2005. aastal kapitalihinnaga () tuleneb, et kasumimäär on kõrgem kapitalihinnast, kuigi matemaatiliselt peaks olema vastupidi. Antud olukorrast saab järeldada, et Elioni kõnede algatamise teenuse hinnas sisalduv kasum on ülemääraselt kõrge. Samamoodi saab järeldada ka Elioni sidumisteenuse kohta (sh ka FOR-is sisalduv kasum), et sidumisteenuse hinnas sisalduv kasum on ülemääraselt kõrge. Ülemäärase kasumi tõttu on FOR ülemäära kõrge. Ülemäärane FOR mõjub negatiivselt lõppkasutajate heaolule ning viib selle languseni. Kuna ülemäärane FOR võib konkurentsi oluliselt vähendada, on see üldist heaolu kahjustav faktor. Kuna alternatiivsed telefoniteenuse osutajad osutavad telefoniteenust põhiliselt Elioni telefonivõrgu vahendusel ja alternatiivsete telefonioperaatorite lõppkasutajate poolt alustatud kõned algatatakse peamiselt Elioni sidevõrgus, moodustab Elionile tasutav FOR olulise osa alternatiivsete telefoniteenuse osutajate ja operaatorite kulubaasist. Lõppkasutajatele pakutavad telefoniteenuse jaehinnad sõltuvad olulised FOR-i tasemest ning kui see tase on ülemäärane, on kvantiteet, lõppkasutaja kasum ja kogukasum (täielik heaolu) konkurentsitingimustes madalam oma optimaalsest tasemest 9 (vt joonis 3). 7 FTR - telefonivõrgus kõne lõpetamise hind 8 TR - telefonivõrgus kõne transiit 9 Vt ERG Remedies dokumendi punkt 2.3.3.2. 8

Kõne algatamise tasumäär ülemäärane hinnakujundus negatiivsed tagajärjed heaolule: ebaefektiivsed paigutused hinnadiskrimineerimine konkurentide kulude tõstmine Välja tõrjumine Joonis 3. Ülemäärase hinnakujunduse negatiivsed tagajärjed Ülemäärase hinnakujunduse ja ristsubsideerimise konkurentsiprobleemid lahenevad antud olukorras juhul, kui Elioni teenuse hinnad põhinevad ajaloolistel kuludel, kuna sel juhul on neil hindadel suurem seos ettevõtte majandustulemustega. Järeldused: Elion rakendab teistele teenuseosutajatele telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamisel ülemäära kõrget hinda võrreldes teenuse tegelike (ajalooliste) kulude ja mõistliku kasumi määraga. Ajaloolistel kuludel põhinev kulupõhise hinna rakendamine oleks ülemääraste hindade rakendamise konkurentsiprobleemi lahendamisel oluline tegur. FOR 2005 kulud, tulud, kasum Tabelist 3 näeme telefoniteenuse ja sidumisteenuse kasumimarginaali kasvu aastatel 2001-2005 (telefoniteenusel kuni ni, sidumisteenuse puhul kuni ), kusjuures 2005. a andmete põhjal on FOR veelgi kõrgem, s.o. Taolisel kõrgel tasemel kasumi saamine Elioni poolt võimaldab tegutseda kõnealgatamise hulgiturul segamatult konkurentsi ohustavalt. Alternatiivsetel operaatoritel jääb vähemaks võimalusi kõne algatamise teenust Elionilt osta, kuna nende kulud sellisel juhul kasvavad ja ületavad lõpuks tulusid. Netomüügitulu koefitsienti arvestavalt on kasumimäär aastatel 2001-2005 kasvav nii telefoniteenusele kui ka sidumisteenusele, kusjuures säilib sidumisteenuse eeliskasv (tabel 3). Samuti on kasumimäär nii FOR-ile, FTR-ile kui ka TR-le kõrgem mõistlikust kapitalihinnast. Antud asjaolu iseloomustab Elioni võimalusi segamatult teenida kõrgemat kasumimäära, millega loob võimalused enda turupositsiooni kindlustamiseks ning alternatiivsete operaatorite võimaluste vähendamiseks tarbijasõbraliku hinnapoliitika kehtestamisel, millega nende telefoniteenuseturul püsimise võimalused vähenevad. 2001-2005 aastatel on seega Elion oma tegevusega alternatiivsete operaatorite võimalusi kõne algatamise turu kaudu telefoniteenuste jaeturgudel vähendanud. 1.3.1.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid TKS-i regulatsioon sisaldas kuluarvestuse kohustust ja kulupõhise FOR-i kohustust vaid OTE-le ja seetõttu ei olnud nende ettevõtjate puhul, kes OTE-d ei olnud, võimalik FOR-i reguleerida selle teenuse tegevuspõhistest kuludest lähtuvalt. Joonisel 4 on esitatud Elioni ning telefonivõrgus kõne algatamise turul tegutsevate alternatiivsete operaatorite FOR-ide võrdlus. Võrdlusest nähtub, et Elioni FOR-id on madalamad teiste turul tegutsevate operaatorite FOR-idest. * Joonis 4. Elioni FOR ning alternatiivsete telefonioperaatorite FOR-id Elionile (3 minuti keskmine hind) 9

Telefonivõrgus kõne algatamise turul tegutsevate sideettevõtjate valduses olev võrguressurss on minimaalne ning sellest tulenevalt ei pruugi nad saavutada (suurt) mastaabisäästu, mis omakorda tingiks FOR-i kulude languse. Seepärast kujuneb alternatiivsete operaatorite FOR Elioni FOR-ist kõrgemaks. Elioni kaalutud keskmise FOR-iga võrdlemisel osutuvad kõikide alternatiivsete telefonioperaatorite kaalutud keskmised FOR-id *- suuremaks kui Elioni vastav näitaja (vt tabel 4). FOR-id (kr) (3 minuti keskmine hind) Elioni ning operaatorite FOR-ide vahe (%) Elion 0,12 Elisa Norby Via Tel Eleks Top Connect Telefant * * * * * * Tabel 4. Elioni FOR ning alternatiivsete telefonioperaatorite FOR-id Elionile Kuna Elioni FOR on arvutatud efektiivse võrgu mudeli baasil, vastas Elioni FOR-i suurus optimaalsetele investeeringutele, mis on vajalikud telefonivõrgus kõne algatamise teenuse efektiivseks osutamiseks Eestis üleriigiliselt. Täiusliku konkurentsi tingimustes oleks see hind maksimaalne, mida efektiivsel operaatoril oleks võimalik teenida. Kuna telefonivõrgu välja arvutatud sidumisteenuste tasud põhinesid mitu aastat tagasi loodud efektiivse võrgu mudeli baasil ning arvestades tehnoloogia kiiret arengut elektroonilise side sektoris, siis on arvata, et optimaalsete investeeringute tase on tänaseks isegi langenud ja tegelik maksimaalne hind oleks hetkel madalam. Alternatiivsete operaatorite tegevusele puuduvad regulatiivsed piirangud, mis takistaks FOR-i liiga kõrgele tõstmast. Kuna telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutava kuue alternatiivse telefonioperaatori kaalutud keskmised FOR-id ületavad Elioni FOR-i, mis on arvutatud efektiivse võrgu mudeli baasil, siis on tõenäolik, et nende FOR-id on ülemäärased. Samas tuleb arvestada, et alternatiivsed operaatorid ei saavuta mastaabiefektist tulenevat mastaabisäästu ning seetõttu on õigustatud alternatiivsete operaatorite FOR-ide kujunemine efektiivse võrgumudeli baasil arvutatud FOR-ist teatud määral suuremaks. Diler, Tele2, Televõrk, Telset ja STV ei oma Sideametile teadaolevalt kõne algatamise hindu. Eeldusel, et see asjaolu ei muutu, ei saa ülemäärane hinnakujundus nende puhul esineda. Kuid ei ole välistatud võimalus, et selline probleem võib tekkida tulevikus sarnaselt teiste alternatiivsete operaatoritega. 10

Starman ei rakenda Sideameti andmetel kõne algatamise hindu Elionile, kuid Starmani kõne algatamise hind on suurem kui kõne lõpetamise hind. Kuna kõne algatamise puhul kasutatakse samu võrgukomponente, on Starmani kõne algatamise hinna ülemäärasus tõenäoline. Samas ei ole ülemäärase hinna rakendamise oht alternatiivsete operaatorite hinnakujunduses potentsiaalselt konkurentsiprobleemina võimalik. Sideameti hinnang ülemäärase hinna rakendamise konkurentsiprobleemi esinemise madala tõenäosuse kohta tulevikus tuleneb alternatiivsete operaatorite madalast turuosast piiritletud turul ja sellest tulenevalt nende piiratud võimalustest tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest piiritletud turul. Järeldus Eelnevast tulenevalt leiab Sideamet, et telefonivõrgus kõne algatamise turul ei ole potentsiaalselt ülemäärase hinnakujunduse konkurentsiprobleem võimalik alternatiivsete telefonioperaatorite osas. 1.3.2. Hinnadiskrimineerimine 1.3.2.1. Elion Arvestades Elioni suurt turuosa piiritletud turul ja vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaeturul ning konkurentsiolukorrast tingitud takistuste puudumist oma positsiooni ärakasutamiseks, on Elionil võimalik rakendada erinevatele operaatoritele erinevat sidumishinda ning diskrimineerivat hinnapoliitikat nn sisemise ja välise varustamise vahel. Kui Elion rakendaks samadele võrgukomponentidele erinevat tasu, nõudes konkurentidelt hulgiteenuse turul kõrgemat hinda (FORElion, mis on ülemäärane 10 ), kui rakendatakse oma jaeteenust pakkuvale struktuuriüksusele, toimuks vertikaalne turujõu laiendamine hinnadiskrimineerimise teel. Eelneva võimalikuks tagajärjeks oleks konkurentide tasude kokkusurumine ja kulude tõstmine ning nende telefoniteenuse jaeturult väljatõrjumine. Elionile kui TKS-i alusel OTE-ks tunnistatud ettevõtjale, on TKS 41 lõikest 5 ning 42 lõikest 5 tulenevalt laienenud mittediskrimineerimiskohustus, millest tulenevalt ei võinud ta OTE-na telekommunikatsioonivõrkude vastastikusel sidumisel kedagi diskrimineerida ja on kohustatud sidumisteenuse osutamisel tagama sidumisteenuse osutamise võrdväärsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale. Samuti ei tohtinud tema sidumisteenuse tasud sõltuda telekommunikatsioonivõrgu liigist, milles signaal algatatakse või milles lõpetatakse, või sidumispunkti läbiva kõne edastamise liigist. Seega piiras varasem regulatsioon Elioni võimalust tegutseda hinnakujundusel märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Mittediskrimineerimise kohustuse mitte kehtima jäämise puhul on võimalik uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate diskrimineerimine ja on raskendatud nende telefoniteenuste osutamisega jaeturule sisenemine. Järeldus: 10 Hinnaanalüüsi punkt 1.3.1.1. 11

Selleks, et ei toimuks uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate diskrimineerimine ja ei oleks telefoniteenuste osutamiseks raskendatud nende jaeturule sisenemine on vaja jätta kehtima mittediskrimineerimise kohustus. 1.3.2.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid 1.3.2.2.1. Norby hinnakujundus Norby FOR-ide võrdlemisel selgub, et Elionile ning Elisale rakendatavad FOR-id on kõrgemad ViaTelile rakendavast FOR-st (vt joonis 6). * Joonis 6. Norby rakendatav FOR erinevate operaatorite suhtes. Seega rakendab Norby telefonivõrgus kõne algatamise turul hinnakujundust, mida võib pidada diskrimineerivaks. 1.3.2.2.2. ViaTeli hinnakujundus * Joonis 7. ViaTeli rakendatav FOR erinevate operaatorite suhtes. ViaTeli FOR-ide võrdlemisel selgus, et ViaTel rakendab erinevat FOR-i oma sidumispartnerite suhtes ning et Elisale ja RIKS-ile rakendatav FOR on kõrgem Elionile ja AS-le CSC Telekom rakendatavast FOR-ist. Elionile ja AS-le CSC Telekom rakendatav FOR on võrdne. Seega rakendab ViaTel telefonivõrgus kõne algatamise turul hinnakujundust, mida saab pidada diskrimineerivaks (vt joonis 7). 1.3.2.2.3. Teised alternatiivsed operaatorid Vastavalt Sideameti andmetele on Elisa ja Top Connecti FOR ühesuurune kõikidele Elisa sidumispartneritele ning sellest tulenevalt nimetatud operaatorite hinnakujunduses hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleemi ei esine. Eleks ning Starman rakendavad FOR-i vaid ühele lepingupartnerile ning eeldusel, et see asjaolu ei muutu, ei saa hinnadiskrimineerimine nende puhul ka esineda. Diler, Tele2, Televõrk, Telset ja STV ei oma Sideametile teadaolevalt FOR-i. Eeldusel, et see asjaolu ei muutu, ei saa hinnadiskrimineerimine nende puhul esineda. Kuid ei ole välistatud võimalus, et selline probleem võib tekkida tulevikus sarnaselt teiste alternatiivsete operaatoritega. 1.3.2.2.4. Kokkuvõte alternatiivsetest telefonioperaatoritest Sideamet märgib, et käesolevas otsuse eelnõus MTE-ks tunnistada kavandatavatest telefonioperaatoritest on hinnadiskrimineerimine tuvastatud Elionil ja tõenaoliselt jätkub see prognoositavalt ka tulevikus. Norby ja ViaTeli puhul väljendub hinnakujunduses küll diskrimineerimise elemente, kuid arvestades, et nimetatud operaatoritel on piiritletud turul väga väike turuosa, siis sellest tulenevalt on nendel ka piiratud võimalused tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Ülejäänud piiritletud turul tegutsevate alternatiivsete telefonioperaatorite puhul on hinnadiskrimineerimise esinemine potentsiaalselt võimalik. 12

Eelnevast tulenevalt leiab Sideamet, et telefonivõrgus kõne algatamise turul esineb hinnadiskrimineerimine. Samas ei ole alternatiivsete operaatorite hinnadiskrimineerimine konkurentsiprobleemina võimalik, kuna Sideameti hinnangul hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleemi esinemise madala tõenäosuse kohta tulevikus tuleneb alternatiivsete operaatorite madalast turuosast piiritletud turul ja sellest tulenevalt nende piiratud võimalustest tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest piiritletud turul. 1.3.3. Ristsubsideerimine 1.3.3.1. Elion Oma suurt turuosa ära kasutades võib Elion ristsubsideerimise kaudu laiendada vertikaalselt oma mõju telefonivõrgus kõne algatamise turuga lähedalt seotud turgudele. Vertikaalne mõju laiendamine Kui üks hind (nt FOR) on ülemäärane ja teine hind (nt telefoniteenuse jaehind) röövellik, saab seda kasutada turujõu suurendamiseks ning seotud potentsiaalselt konkureeriva turu väljatõrjumiseks. Kui turg, kus nõutakse kõrget hinda, on hulgiteenuse turg, ja turg, kus nõutakse röövellikku hinda, on jaeteenuse turg, ning ettevõtja on vertikaalselt integreeritud, on ristsubsideerimise tulemuseks tasude kokkusurumine. Elionil kui nii piiritletud turul kui ka vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaeturul suurimat turuosa omav ettevõtja oleks oma telefonivõrgu ulatust ära kasutades võimalik kehtestada analüüsitaval turul kuludest suuremad FOR-id (Sideamet tuvastas, et FORElion on ülemäärane punktis 1.3.1.1.). Kui FOR oleks kuludest oluliselt kõrgem, siis ei oleks teistel telefonioperaatoritel (peamiselt operaatorkoodi vahendusel teenust osutavatel telefonioperaatoritel) majanduslikult otstarbekas vastavalt telefonivõrgu operaatorilt (Elionilt) kõne algatamise teenust osta, kuna nad ei suudaks telefoniteenuse jaeturul konkureerida võrku omava operaatori osutatava telefoniteenuse jaeteenusega. Seega võimaldaks kuludest madalamate telefoniteenuse jaehindade kehtestamine Elioni poolt konkurente jaeturult välja tõrjuda. Sellise käitumise tulemusel hakkaksid alternatiivsete telefonioperaatorite kulud tulusid ületama, mistõttu ei oleks Elioni konkurentide jaoks telefoniteenuse jaeturul tegutsemine enam majanduslikult otstarbekas. Ülaltooduga on selgitatud, et regulatsiooni puudumise korral võiks esineda Elioni hinnakujunduses ristsubsideerimise konkurentsiprobleem. Ristsubsideerimise konkurentsiprobleemi aitab Elioni puhul paremini lahendada ajaloolistel kuludel põhinev hinnakontroll, kuna sel juhul on neil hindadel suurem seos ettevõtja majandustulemustega. Ilma regulatsioonita saaks Elion kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turul tõkestamatult tegutseda konkurentsi ohustaval moel. 1.3.3.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid Ristsubsideerimise puhul nõutakse konkurentidelt ühel turul (monopoolne turg) kuludest kõrgemat hinda ja teisel turul (turg, kuhu märkimisväärse turujõu mõju laiendatakse) kuludest madalamat hinda (röövellik hinnakujundus). Vastavalt tabelis 4 toodule on alternatiivsete operaatorite FOR kõrgem efektiivse võrgu mudeli baasil välja arvutatud FOR-st. Alternatiivsete operaatorite FOR-i ülemäärasus ei ole tõestatav, kuna mastaabisääst võrreldes Elioniga ei ole 13

võimalik arvestades pakutava teenuse mahu ulatust ning nende FOR võib osutuda Elioni FOR-st kõrgemaks. Samas on alternatiivsete operaatorite telefoniteenuse jaehinnad Elioni telefoniteenuse jaehindadest madalamad. Seega on ristsubsideerimine tõenäoline, kuid mitte tõestatav. Samuti ei ole välistatud võimalus, et ristsubsideerimine võib tekkida tulevikus. Samas ei ole ristsubsideerimise oht alternatiivsete operaatorite hinnakujunduses potentsiaalselt võimalik. Sideameti hinnang ristsubsideerimise konkurentsiprobleemi esinemise madala tõenäosuse kohta tulevikus tuleneb alternatiivsete operaatorite madalast turuosast piiritletud turul ja sellest tulenevalt nende piiratud võimalustest tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest piiritletud turul. 1.3.4. Teenuste paketeerimine 1.3.4.1. Elion Üldiselt võivad märkimisväärset turujõudu omavad ettevõtted kasutada teenuste paketeerimist selleks, et tegeleda hinnadiskrimineerimisega tulude suurendamiseks. Kui teenuste paketeerimise tulemuseks on ettevõtja märkimisväärse turujõu laienemine monopoolselt turult lähedalt seotud turule, on see üldist heaolu kahjustav. Vertikaalne mõju laiendamine Kahe vertikaalselt seotud turu puhul saab Elion hulgiteenuse turul seada vajaliku sisendi müügile tingimuseks teiste, mittevajalike toodete või teenuste müügi ning saab sel moel tõsta oma jaeteenust pakkuvate konkurentide kulusid. Kui hulgiteenuste paketi hind on suurem kui jaehinna ja efektiivse operaatori jaekulude vahe, tähendab teenuste sidumine tegelikult tasude kokkusurumist. Horisontaalne mõju laiendamine Kahe horisontaalselt seotud turu puhul võib Elioni teenuse sidumine (toodete või teenuste paketi moodustamine) potentsiaalse konkureeriva tootega vähendada nõudlust konkurentide pakutava teenuse järele või tõsta sisenemiskulusid potentsiaalselt konkureerival turul ning seega viia telefoniteenuse jaeturult välja tõrjumiseni. MTE võib teenuste paketti/seotud teenuseid kasutada ka oma turgu valitseva seisundi kaitsmiseks turul. Eriti võib teenuste paketi/seotud teenustega kaasneda konkurentsi takistavaid mõjusid, kui seotud toote kaudne hind on alla omahinna ja/või konkurendid ei saa paketti dubleerida ning paketiks seotud tooted on nõudluses positiivses korrelatsioonis. Teenuse paketeerimise konkurentsiprobleemi ei ole senini analüüsitaval turul esinenud seda keelava regulatsiooni kehtimise tõttu: teenuste paketi keelu sätestas TKS 51 lõige 3, mille kohaselt ei tohtinud üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseis sisaldada kulutusi ja seadmete maksumust, mis ei ole telekommunikatsiooniteenuse kasutaja soovitud teenuse osutamiseks vajalikud. Samas on nimetatud probleem tõenäoliselt võimalik tulevikus. Sideameti hinnang teenuse paketi (seotud teenuste) konkurentsiprobleemi esinemise suure tõenäosuse kohta tulevikus tuleneb sellest, et ka tulevikus (lähima kolme aasta jooksul) omab Elion telefonivõrgus kõne algatamise turul suurt turuosa, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, ning sellest tulenevalt märkimisväärset võimet ning huvi kasutada oma turujõudu ja sellest tulenevat märkimisväärset huvi ära selleks, et paketeerida oma teenuseid eelkirjeldatud viisil. 14

1.3.4.2. Alternatiivsed telefonioperaatorid Senini kehtiv regulatsioon ei sätestanud teenuse paketeerimise keeldu alternatiivsetele operaatoritele. Samas ei ole teenuste paketeerimise oht alternatiivsete operaatorite hinnakujunduses potentsiaalselt võimalik. Sideameti hinnangul teenuse paketi (seotud teenuste) konkurentsiprobleemi esinemise madala tõenäosuse kohta tulevikus tuleneb alternatiivsete operaatorite madalast turuosast piiritletud turul ja sellest tulenevalt nende piiratud võimalustest tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest piiritletud turul. 1.4. Konkurentsiprobleemide tagajärjed ning prognoos lähitulevikuks Kuna telefonivõrgus kõne algatamise turuga lähedalt seotud telefoniteenuse jaeturg on langeva trendiga turg, võib eeldada, et paralleelselt nii jaeteenuse turul kui ka hulgiteenuse turul tegutsevad operaatorid on senisest veelgi enam motiveeritud rakendama oma tulude suurendamiseks konkurentsi kahjustavat hulgiteenuse hinnakujundust. Ülalkirjeldatud konkurentsiprobleemide tagajärgedeks võivad pikas perspektiivis olla: Negatiivsed tagajärjed lõppkasutajate heaolule Ülemäärane FOR mõjub negatiivselt lõppkasutajate heaolule ning viib selle languseni. Kuna alternatiivsed telefonioperaatorid osutavad telefoniteenust põhiliselt Elioni telefonivõrgu kaudu, moodustab Elionile makstav FOR olulise osa alternatiivsete telefonioperaatorite kulubaasis. Lõppkasutajatele pakutavad telefoniteenuse jaehinnad sõltuvad oluliselt FOR-i tasemest ning kui see on ülemäärane, on tõenäoline ka lõppkasutajate huvide kahjustamine. Turule sisenemise kulude tõstmine Kahe horisontaalselt seotud turu puhul võib Elioni telefonivõrgus kõne algatamise teenuse paketeerimine potentsiaalse konkureeriva tootega vähendada konkurentide nõudlust või tõsta sisenemiskulusid potentsiaalselt konkureerival turul konkureerivale turule ning seega viia ettevõtja turult väljatõrjumise või turule sisenemise tõkestamiseni. Turgu valitsev ettevõtja võib teenuste paketeerimist kasutada ka oma turgu valitseva seisundi kaitsmiseks turul. Eriti võib teenuste paketeerimisega kaasneda konkurentsi takistavaid mõjusid, kui seotud toote kaudne hind on alla omahinna ja/või konkurendid ei saa paketti dubleerida ning paketiks seotud tooted on nõudluses positiivses korrelatsioonis. Hinnadiskrimineerimine Elion rakendab samadele võrgukomponentidele erinevat tasu, nõudes konkurentidelt hulgiteenuse turul kõrgemat hinda (FORElion, mis on ülemäärane 11 ), kui rakendatakse oma jaeteenust pakkuvale struktuuriüksusele, jätkub vertikaalne turujõu laiendamine hinnadiskrimineerimise teel. Eelneva võimalikuks tagajärjeks on konkurentide tasude kokkusurumine ja kulude tõstmine ning nende telefoniteenuse jaeturult väljatõrjumine. Praeguse telefoniteenuse langeva turu tingimustes on Elionil jätkuvalt huvi taoliseks tegevuseks, sest lisaks telefoniteenuse tarbimise vähenemisele säilib teenuse pakkuja huvi tulude taseme säilitamiseks. Tulemuseks on lõppkasutajate huvide kahjustamine, kuna telefoniteenuse pakkujate väljatõrjumine turult võimaldab Elionil kujundada talle sobivat hinda. 11 Hinnaanalüüsi punkt 1.3.1.1 15

Ristsubsideerimine Kuludest oluliselt kõrgema FOR puhul vähenevad majanduslikud võimalused teistel telefonioperaatoritel (peamisel operaatorkoodi vahendusel teenust osutavatel telefonioperaatoritel) vastavalt telefonivõrguoperaatorilt (Elionilt) kõne algatamise teenust osta. Samuti ei suudeta telefoniteenuse jaeturul konkureerida võrku omava operaatori osutatava telefoniteenuse jaeteenusega. Kuludest madalamate telefoniteenuse jaehindade kehtestamine Elioni poolt võimaldab konkurente jaeturult välja tõrjuda, millega kaasneb lõpptarbijate huvide kahjustamine Elioni võimalusega kehtestada ise talle sobivaid hindu turul. Regulatsiooni puudumise korral võib esineda Elioni hinnakujunduses ristsubsideerimise konkurentsiprobleem, sest Elion saab kõne algatamise turul tõkestamatult tegutseda konkurentsi ohustaval moel. 1.5. Järeldused Vastavalt eespool punktides 1.1.-1.4. kirjeldatule esineb telefonivõrgus kõne algatamise turul hinnakujunduslikke konkurentsiprobleeme. Nagu selgus hinnaanalüüsi käigus, on Elionile kui OTE-le TKS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenev hinnaregulatsioon olnud ebapiisav konkurentsiprobleemide realiseerumise ärahoidmiseks telefonivõrgus kõne algatamise teenuse turul ning iseäranis ebapiisav on olnud OTE regulatsiooni tõhusus selleks, et ära hoida Elioni märkimisväärse turujõu laiendamist lähedalt seotud telefoniteenuse jaeteenuste turule. Seega osutub Elion konkurentsiprobleemide tekitajaks telefonivõrgus kõne algatamise turuga lähedalt seotud telefoniteenuse jaeteenuse turgudel. 1. Elion rakendab teistele teenuseosutajatele telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamisel ülemäära kõrget hinda võrreldes teenuse tegelike (ajalooliste) kulude ja mõistliku kasumi määraga. 2. Hinnaregulatsiooni puudumisel on Elionil võimalus kehtestada efektiivsest konkurentsitasemest kõrgemad FOR-id ka edaspidi. 3. Ajaloolistel kuludel põhinev kulupõhise hinna rakendamine oleks ülemääraste hindade rakendamise konkurentsiprobleemi lahendamisel oluline tegur Elioni puhul. 4. Mittediskrimineerimise kohustuse Elionile mitte kehtima jäämise puhul on võimalik uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate diskrimineerimine ja raskendatud nende telefoniteenuste jaeturule sisenemine. 5. Hindade regulatsiooni puudumise korral võib esineda Elioni hinnakujunduses ristsubsideerimise ja teenuste paketeerimise konkurentsiprobleeme. 6. Kuna telefonivõrgus kõne algatamise turul on Elionil suur turuosa, on Elionil võimalik hoida hindu ülemääraselt kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi lähedalt seotud telefoniteenuse jaeturul ja kahjustades lõppkasutajate huve. 7. Alternatiivsete telefonioperaatorite FOR-ides esineb Elioni FOR-i tasemest kõrgemaid hindu ja hindadega diskrimineerimist. Ristsubsideerimine ja teenuste paketeerimine on potentsiaalselt võimalikud. Samas ei tekita see piiritletud turul konkurentsiprobleeme. Sideameti hinnang konkurentsiprobleemide esinemise madala tõenäosuse kohta tulevikus 16

tuleneb alternatiivsete operaatorite madalast turuosast piiritletud turul ja sellest tulenevalt nende piiratud võimalustest tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest piiritletud turul. Ülaltoodust tulenevalt rakendab Elion konkurentsi kahjustavat hinnakujundust ning senini kehtinud regulatiivsed kohustused ja piirangud ei ole olnud piisavad. Võttes arvesse aastate 2001-2006 tendentsi, võib eeldada hinnakujundusest põhjustatud konkurentsiprobleemide süvenemist. Vastavalt hinnaanalüüsile lahenevad ülemäärase hinnakujunduse ja ristsubsideerimise konkurentsiprobleemid Elioni puhul siis, kui hinnad põhinevad ajaloolistel kuludel, kuna sel juhul on FOR-il otsesem seos ettevõtte majandustulemustega kui sel juhul, kui FOR on arvutatud FL LRAIC metoodika alusel. 2. TELEFONIVÕRGUS KÕNE LÕPETAMISE TURU HINNAANALÜÜS 2.1 Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu hinnaanalüüsi üldpõhimõtted Hinnaanalüüsi eesmärgiks on analüüsida telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendatavaid hindu, hinnata ettevõtjate märkimisväärsest turujõust tulenevate võimalike konkurentsiprobleemide esinemist seoses hinnakujundusega ning tuvastada võimalikud hinnakujundusest põhjustatud ohud konkurentsile. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu hinnaanalüüsi võimalikud hinnakujundusprobleemid, mis võivad takistada efektiivse konkurentsi toimimist, on sarnased telefonivõrgus kõne algatamise turu hinnaanalüüsis kirjeldatud hinnakujundusprobleemidele (vt punkt 1.1.). 2.2 Vertikaalselt allapoole seotud jaeturgude hinnaanalüüs 2.1.1 Hulgiturg Turuanalüüsi kaasatud ettevõtjaid on 12. Neist ühel (Elion) on varasemast regulatsioonist (EL-i 1998. aasta reguleerivast raamistikust ja vastavatest Eesti õigusaktidest) tulenev kohustus vastavat hulgiteenust osutada kuni märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse tegemiseni või märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse tegemise ja talle uute kohustuste kehtestamiseni. Turul esineb tugev vertikaalne integratsioon ning telefonivõrgus kõne lõpetamise turul teenuse osutamiseks vajalikku infrastruktuuri omavatel vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel puudub üldjuhul huvi pakkuda hulgiteenust nendega jaemüügiteenuse turul konkureerivatele ettevõtjatele. Seega tuleb konkurentsiolukorra hindamiseks analüüsida ettevõtjate turujõudu ka jaemüügiturul, samuti analüüsi kaasatud ettevõtjate omandis oleva sidevõrgu infrastruktuuri tehnilist valmiolekut osutada telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenust. Sideettevõtjate teenuse osutamise mahtude absoluutsuurust on hinnatud nii nende poolt esitatud käibe kui ka asjakohase sideteenuse osutamise mahu andmete alusel perioodil 2001-2004, kusjuures arvesse on võetud ainult teistest sidevõrkudest saabunud ning asjakohase sideettevõtja sidevõrgus lõpetatud kõned; arvestatud ei ole sideettevõtja enda lõppkasutajate poolt sideettevõtja enda sidevõrgus olevatele teistele lõppkasutajatele tehtud kõnede lõpetamist sama sideettevõtja 17

sidevõrgus (nn võrgusisene kõne - on-net calls). Selline lähenemine on kooskõlas ElSS 2 punkti 19 kohase kõne lõpetamise määratlusega, mille kohaselt kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti. Ettevõtjate kõne lõpetamise teenuse osutamise osakaalud kogu kõne lõpetamise teenusest ja telefoniteenuse lõppkasutajate jaotus teenuseosutajate vahel 2004. aasta lõpu seisuga: 18

Telefoniteenuse osutaja Lõpetatud kõneminutid Tulud Liitumislepinguid omavad lõppkasutajad Elion * % * % * % * % Elisa * % * % * % * % STV * % * % * % * % ViaTel * % * % * % * % Telset * % * % * % * % Televõrk * % * % * % * % Starman * % * % * % * % Eleks * % * % * % * % Tele2 * % * % * % * % Kõneteenust kasutavad lõppkasutajad Kokku 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Tabel 5. Otsuse eelnõus käsitletavate sideettevõtjate lõpetatud kõneminutite ning telefoniteenuse lõppkasutajate arvu võrdlus (2004. a lõpp) Tabelist 5 on näha, et Elioni kõnede lõpetamise minutimaht ja tulud on suurimad, moodustades kogu kõnede lõpetamise minutimahust () ja tuludest (). Teistest analüüsi kaasatud operaatoritest omasid arvestatavaid osakaale vaid Elisa ja Tele2, mis moodustasid lõpetatud minutimahtudest kordades vähem kui Elion. Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et Elionil on võrreldes teiste turuanalüüsis käsitletud operaatoritega tema suurusest tulenevad eelised ning need eelised on püsiva iseloomuga. Tulenevalt analüüsis selgitatud asjaolust, et üle-eestilist telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamiseks vajalikku infrastruktuuri ei ole võimalik dubleerida lähema kolme aasta jooksul, mida käesolev turuanalüüs peab arvesse võtma, võib eeldada, et sellised erisused ettevõtjate suuruses säilivad ka lähema kolme aasta perspektiivis. Edaspidises analüüsis keskendutakse seetõttu eraldi Elionile ja teisi ettevõtjaid vaadeldakse koos. 2.1.2 Hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturud Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 8 nimetatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turg on vertikaalselt allapoole seotud sama lisa punktis 3-6 nimetatud telefoniteenuste jaeturgudega. Peamiselt toodetakse telefonivõrgus kõne lõpetamise turul sisendit telefoniteenuse jaemüügi turgudel tegutsevatele sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik. Seega on telefonivõrgus kõne lõpetamise turg sisendiks telefoniteenuste jaeturgudele. 2.1.3 Regulatsioon enne ElSS-i jõustumist Enne ElSS-i kehtinud TKS-i alusel reguleeriti telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinda (Fixed Termination Rate - edaspidi FTR) TKS 51 lõike 7 järgi 12. Vastavalt ElSS -le 192 12 Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse puhul on tegemist sidumisteenusega, kuna selle raames osutatakse signaali lõpetamist, mis kuulub TKS 39¹lõike 2 alusel sidumisteenuste koosseisu. 19

kehtivad 2005. aastaks OTE-ks tunnistatud ettevõtja suhtes OTE kohustused vastavalt raamdirektiivi artiklile 27 kuni märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Lähtudes TKS 51 lõikest 7 pidi püsiliini- või sidumisteenuse turul OTE-st üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator sidumisteenuse tasude arvestamisel võtma aluseks tulevastest pikaajalistest keskmistest lisanduvatest kuludest (forward-looking long run average incremental costs, edaspidi FL LRAIC) lähtuva ja Euroopa Liidu sellealase regulatsiooni põhimõtetele vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud metoodika. Vastavalt TKS 39 1 lõikele 2 telefonivõrgus kõne lõpetamine üks sidumisteenustest. Nagu punktis 1.2.3 öeldud, on sidumistasude arvestamine kehtestatud määrusega nr 313, kusjuures selle määruse kohaselt pidi OTE oma sidumisteenuste osutamise kulude arvestamisel kasutama tulevaste pikaajaliste keskmiste lisanduvate kulude metoodika alt-üles varianti. Vastavalt FL LRAIC metoodika alt-üles variandile hindas Sideamet OTE-st üldkasutatava telefonivõrgu operaatori sidumisteenuse tasude põhjendatust. Jooniselt 1 (vt eespool) nähtub, et 2005. aastal on sidumisteenuse FL LRAIC kulu olnud võrdne tuludega, seega selle metoodika järgselt ülemäära madalaid hindu rakendatud ei ole. Nagu jooniselt 1 on näha, erinevad Elioni ajaloolistel kuludel põhineva kuluarvestusmetoodika alusel leitud sidumisteenuste kulud tuludest suures ulatuses (2004-2006 II kv keskmiselt ). 17.10.2005. a teatas Tele2, kes on suurim konkurent Elionile vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaeturul, avalikkusele, et lõpetab aktiivse tegevuse telefoniteenuse turul (pressiteade kättesaadav Internetis: http://www.news.tele2.ee/index.phtml/article/2110878) Pressiteate kohaselt tingis Tele2 otsuse lõpetada tegevus telefoniteenuse turul riigi suutmatus tagada teenusepakkujatele võrdsed tingimused endise monopoli Elioniga konkureerimiseks. Tele2 selline käitumine näitab, et teiste operaatorite konkurentsivõime telefoniteenuse turu on ohustatud tulenevalt Elioni tegevusest ning turul hetkel valitsevast olukorrast. Järeldus Seega FL LRAIC metoodika alusel arvutatud sidumisteenuste tasud ei ole soodustanud püsiva konkurentsi teket sellel teenusel põhinevate telefoniteenuste jaeturgudel. FL LRAIC metoodikal põhinev tasu ei ole taganud klientide kaitset teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas. FL LRAIC metoodika järgne hinnakontroll sidumisteenustele ei ole taganud ElSSi 134 13 lg 1 punktis 1 nimetatud elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärgi saavutamist. Seetõttu on põhjendatud analüüsida olukorda, mis kujuneks, kui arvestustes lähtutaks reaalsete juhtimisotsustega seotud majandustulemustest, s.o ajaloolistest kuludest. 13 134. Riikliku korralduse eesmärgid (1) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et: 1) kaitstakse kliente, sealhulgas erivajadustega inimesi, eelkõige teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas; 2) tõkestatakse sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamine või takistamine; 3) soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side infrastruktuuri objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid; 4) soodustatakse raadiosageduste ja numeratsiooni tulemuslikku kasutamist ja kindlustatakse selle tõhus haldamine. 20