2

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "2"

Väljavõte

1 Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Lairiba juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand Konkurentsiamet 06 märts 2013

2 SISUKORD 1. OTSUSE KAVANDI KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS ÜLDINE ÕIGUSLIK RAAMISTIK ESS MUUDATUSED KOOSTÖÖ JÄRELEVALVE- JA KORRALDUSASUTUSTEGA NING KONKURENTSIAMETI KONKURENTSITEENISTUSEGA RIIGISISENE KONSULTEERIMINE KONSULTEERIMINE EUROOPA KOMISJONI, EUROOPA SIDEAMETI JA EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE REGULAATORITEGA TURU PIIRITLEMINE TURU PIIRITLEMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID Turu piiritlemise õiguslik alus Toote- ja teenuseturu piiritlemise põhimõtted Turgude seotus Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted ASJAKOHASE TURU PIIRITLEMINE: LAIRIBA JUURDEPÄÄSU HULGITURG Lairiba juurdepääsu teenuse määratlemine Turgude seotus Teenuse asendatavuse analüüs Valguskaablil põhinev (fiiberoptiline) juurdepääsuvõrk Raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk (FWA) Mobiilsidel põhinev juurdepääsuvõrk Kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk Püsiliiniteenused Fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsiline) juurdepääs Valguskaabli kiu rendi teenus TURUOSALISED LAIRIBA JUURDEPÄÄSU HULGITURU PIIRITLEMINE: GEOGRAAFILINE KÄIBIMISALA JÄRELDUS: ASJAKOHANE TURG TURUANALÜÜS TURUANALÜÜSI ÜLDISED PÕHIMÕTTED TURU ÜLEVAADE Lairibateenuste jaeturg TURUJÕU HINDAMINE Turuosad Infrastruktuur ja investeeringud Sidevõrgu infrastruktuur Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri Järeldused Sisenemistõkked Regulatiivsed tõkked Struktuursed tõkked Pöördumatud kulud Juurdepääs finantsvahenditele ja kapitaliturgudele Mastaabisääst Vertikaalne integratsioon Kokkuvõte TASAKAALUSTAV OSTJA JÕUD LAIRIBA JUURDEPÄÄSU HULGITURUL KONKURENTSIPROBLEEMID PIIRITLETUD TURGUDEL Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja Elioni hindade analüüs Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS TUNNISTAMINE KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED

3 6.1. KOHUSTUSTE KEHTESTAMISE EESMÄRK KOHUSTUSTE KEHTESTAMISE ALUSED JUURDEPÄÄSU KOHUSTUSED Juurdepääsu kohustuste eesmärk Juurdepääsu kohustuste kehtestamine Juurdepääsukohustuste täitmise tähtajad Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon MITTEDISKRIMINEERIMISE KOHUSTUS Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamise motivatsioon LÄBIPAISTVUSKOHUSTUSED Läbipaistvuskohustuste eesmärk Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Läbipaistvuskohustuste kehtestamise motivatsioon KULUDE ERALDI ARVESTAMISE JA KULUDELE ORIENTEERITUD TASUDE KOHUSTUS Alused ja eesmärk Hinnakontrolli, kuluarvestuse lahususe ja kuludele orienteeritud hindade kohustuste kehtestamine Hinnakontrolli, kuluarvestuse lahususe ja kuludele orienteeritud hindade kohustuste kehtestamise motivatsioon Hinna reguleerimise metoodika valiku analüüs Kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodika ECPR hinnakontrolli metoodika Võrreldavate turgude hindade kasutamise metoodika Hinna reguleerimise metoodika analüüsi kokkuvõte Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu suurendamine KEHTESTATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMISE TÄHTAEG

4 1. OTSUSE KAVANDI KOKKUVÕTE 2. Käesolevas dokumendis on Konkurentsiamet piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga lairiba juurdepääsu turu, teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et nimetatud sideteenuse turul ei toimi konkurents. Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet välja selgitanud piiritletud sideturul märkimisväärset turujõudu omava sideettevõtja. 3. Turu piiritlemisel on Konkurentsiamet jõudnud järeldusele, et lairiba juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvad lairiba juurdepääsu teenused, mida osutatakse või mida on võimalik osutada fikseeritud elektroonilise sidevõrgu ülekandevõrgu-, vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu- ning ka valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu- ja kaabellevivõrgu vahendusel, kui need võimaldavad lairibateenuse ja lairiba juurdepääsu teenuse osutamist. 4. Piiritletud turu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna. 5. Läbiviidud turuanalüüsi raames hinnati konkurentsiolukorda asjakohasel hulgiturul mitme kriteeriumi alusel ning leiti, et piiritletud hulgiturul ei toimi konkurents ning et ESS 45 lg 2 vastavate tunnustega ettevõtja piiritletud sideteenuste turul on Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion). 6. Konkurentsiamet teeb ettepaneku tunnistada Elion piiritletud hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 7. Konkurentsiamet teeb piiritletud sideteenuse turul esinevate konkurentsiprobleemide mõju vähendamiseks ettepaneku kehtestada Elionile järgmised valdkonnaspetsiifilised kohustused: juurdepääsu kohustused vastavalt otsuse kavandi punktidele ; mittediskrimineerimise kohustus vastavalt otsuse kavandi punktile ; läbipaistvuskohustused vastavalt otsuse kavandi punktile ; hinnakontrolli kohustus vastavalt otsuse kavandi punktile Käesolev dokument on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand, mille suhtes kohaldatakse ESS -s 47 sätestatut. Otsuse kavand tehakse avalikkusele kättesaadavaks 07. märtsil 2013; avalikkusel on õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 08. aprillini Sideettevõtjal, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest, posti teel või elektrooniliselt (ESS 47 lõige 2). 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus (ESS), millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja - teenuste ühise reguleeriva raamistiku 2, mille eesmärgiks oli ühtsustada elektroonilise side valdkonna regulatsiooni EL-i liikmesriikides. 1 RT I, , 2. 2 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele 4

5 11. Raamistiku kohaselt peavad EL-i liikmesriigi reguleerivad asutused viima regulaarselt piiritletud sideteenuste turgudel läbi konkurentsiolukorra analüüsi kooskõlas EL-i konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni soovitustest ja suunistest 3 ning Euroopa Kohtu otsustest (ESS 43 ja 44). 12. Aastatel viis Sideamet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikega 3 elektroonilise side turgudel läbi turuanalüüsid (esimene turuanalüüside läbiviimise etapp). 13. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeriti 18 elektroonilise side turgu lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates 1. jaanuarist 2008 viib elektroonilise side turgudel turuanalüüse läbi Konkurentsiamet, kes alustas teist turuanalüüside läbiviimise etappi aasta septembris. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni aasta soovituses Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 4 (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus) lisas 1 toodud elektroonilise side turgude loetelust (7 turgu) aastal alustas Konkurentsiamet kolmanda turuanalüüside läbiviimise etapiga, mille raames oli esimeseks analüüsitavaks turuks aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa 1 punktis 7 nimetatud mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg. Konkurentsiamet tunnistas nimetatud turul sideettevõtjad AS EMT, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja ProGroup Holding OÜ märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks ning kehtestas neile valdkonnaspetsiifilised kohustused. 16. Samuti on Konkurentsiamet koostanud ning saatnud siseriiklikule konsultatsioonile fikseeritud juurdepääsu hulgituru (soovituse lisa 1 punktis 4 nimetatud turg) otsuse kavandi. 17. Käesoleva otsuse kavandiga piiritletakse soovituse lisa punktis 5 nimetatud lairiba juurdepääsu turg ning piiritletud turul viiakse läbi turuanalüüs. Eelnevalt on Sideamet ja Konkurentsiamet sarnasel turul viinud läbi turuanalüüsid ja aastal aastal läbiviidud turuanalüüsi raames tunnistati nimetatud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks Elion. 18. Kui turuanalüüsist tuleneb, et lairiba juurdepääsu turul toimib konkurents, koostab Konkurentsiamet ESS 44 lõige 7 kohaselt otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. 19. Kui Konkurentsiamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et lairiba juurdepääsu turul konkurents ei toimi ning nimetatud turul tegutsev sideettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja - teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) ( eridirektiivid ). 3 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text with EEA relevance). 4 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, P

6 määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-i sätestatud alustega kehtestatakse neile asjakohased valdkonnaspetsiifilised kohustused aastal jõustunud ESS muudatustega võeti Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2009/140/EÜ ja 2009/136/EÜ 5, millega muudeti EL-i elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku direktiive. Direktiivide muutmise peamisteks eesmärgiks oli kohandada elektroonilist side turge reguleerivat raamistikku selliselt, et reguleerimine, kus see on vajalik, oleks nii sideettevõtjate kui ka riigi reguleerivate asutuste jaoks tõhus ja paindlik. Samuti oli eesmärgiks toetada innovatsiooni ning tehnoloogia arengut ja - neutraalsust. 21. Järgmises otsuse kavandi punktis 2.2. on ära toodud peamised valdkonnaspetsiifilisel reguleerimist puudutavad direktiivide 2009/140/EÜ ja 2009/136/EÜ ülevõtmisest tulenevad ESS muudatused, mis on asjakohased ka lairiba juurdepääsu hulgituru kontekstis ESS muudatused 22. Kui kehtinud ESS 44 järgi pidi Konkurentsiamet teostama piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul, siis ESS muudatuste kohaselt võib Konkurentsiamet nimetatud kolmeaastast perioodi pikendada, kui Konkurentsiamet on põhjendatud pikendamiskavatusest Euroopa Komisjoni teavitanud ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates selle suhtes vastuväiteid esitanud (ESS 44 lg 1). 23. Konkurentsiamet on kohustatud turuanalüüsi läbi viima ka lühema perioodi jooksul kui Euroopa Komisjon muudab turgude loetelu puudutavat soovitust. Sellisel juhul teostab Konkurentsiamet sideteenuse turu puhul, millest Konkurentsiamet ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kahe aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest (ESS 44 lg 1 1 ). 24. ESS 48 muudatuste kohaselt peab Konkurentsiamet lisaks Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide sideturu regulaatoritele teavitama ESS 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse eelnõust ka aastal loodud Euroopa Sideametit (inglise keeles Body of European Regulators for Electronic Communications, lühendatult BEREC) Täiendavalt ESS-i lisatud 48 1 sätestab Konkurentsiameti konsulteerimise korra Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga juhuks, kui tegemist on märkimisväärsele turujõuga ettevõtjale kohustuste rakendamisega. 26. ESS 50 lõike 1 punktis 1 täiendati märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldama ka tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele. Täiendus viidi sisse juurdepääsu direktiivi artikli 9 lõike 1 alusel eesmärgiga 5 1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ 5 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta; 2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ 5 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta. 6 ESS-is on Euroopa Sideameti definitsioon toodud 44 lg 1 2. Täpsemalt on Euroopa Sideameti ülesanded toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1211/2009 art 3, ELT L 337, , lk

7 muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. 27. ESS 51 lõike 1 muudatuse kohaselt asendati vaskpaarile juurdepääsu võimaldamise kohustus täieliku ja jagatud juurdepääsu kliendiliinile ning alamkliendiliinile osutamise kohustusega. Muudatus oli tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruvad vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma aktuaalsuse ning neid asendavad tehnoloogiliselt neutraalsed mõisted kliendiliin ja alamkliendiliin. Samuti kustutati ESS-st läbivalt vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted. 28. ESS 51 lõike 1 punktis 12 sätestatud täiendava kohustuse puhul peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja võimaldama juurdepääsu seotud teenustele. Seotud teenuse kui uue mõiste definitsioon toodud ESS 2 punktis 47 1, mille kohaselt on seotud teenus elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenuse osutamisega seotud teenus, mis võimaldab või toetab elektroonilise side teenuste osutamist nimetatud võrgu või teenuse kaudu. Seotud teenus on muu hulgas numbri transleerimine, tingimusjuurdepääsusüsteem ja elektrooniline programmijuht ning identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus. 29. ESS 52 lg 2 muudatuse kohaselt on Konkurentsiameti kohustatud soodustama sideettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, mis aitavad kaasa laiaulatusliku ja kiirema lairiba (andmeside) ühenduse jõudmiseks lõppkasutajani. Samuti peab Konkurentsiamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjale hinnakontrolliga seonduvate kohuste kehtestamisel arvestama, et ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased kõnealuse konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. 30. ESS 55 sätestatud uued alused võimaldavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada kohustuse tagada funktsioonipõhine eraldamine. Funktsioonipõhine eraldamine võimaldab parandada konkurentsi elektroonilise side turgudel ning vähendada oluliselt diskrimineerimise ajendeid. Funktsioonipõhise eraldamise kohustuse kehtestamiseks peab Konkurentsiamet saama Euroopa Komisjoni nõusoleku ning selleks eelnevalt teostama põhjaliku analüüsi, mis muuhulgas peab sisaldama ka funktsioonipõhise kohustuse kehtestamisega kaasneva mõju prognoosi Konkurentsiameti- ja ettevõtja tegevusele. 31. Alates on ESS 56 sätestatud ka võimalus- ja tingimused vertikaalselt integreeritud ettevõtja vabatahtlikuks eraldamiseks ning ESS 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena (ESS 63 lg 8) Koostöö järelevalve- ja korraldusasutustega ning Konkurentsiameti konkurentsiteenistusega 32. ESS 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel järelevalve- ja korraldusasutused igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub järelevalve- ja korraldusasutuse ametnikele ESS-is sätestatud konfidentsiaalsuskohustus. 33. Konkurentsiameti põhimääruse 7 21 kohaselt viib menetlust läbi Konkurentsiameti sideteenistus (edaspidi sideteenistus). 34. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või määramata jätmise otsuse kavandi edastab sideteenistus seisukoha saamiseks Konkurentsiameti konkurentsiteenistusele. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse seisukohad kajastatakse hiljem otsuse eelnõu ja otsuse punktis Riigisisene konsulteerimine all. 7 RT I, , 7 7

8 2.4. Riigisisene konsulteerimine 35. Kui turuanalüüsi läbiviimisel leitakse, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Konkurentsiamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta (ESS 44 lõige 7). Kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu, koostab Konkurentsiamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kohta (ESS 46 lõige 1). 36. Otsuse kavand (millest on välja jäetud ärisaladust sisaldav informatsioon) tehakse kättesaadavaks avalikkusele, kellel on ühe kuu jooksul õigus esitada selle kohta arvamusi. Otsuse kavand saadetakse ka sideettevõtjale, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Nimetatud sideettevõtja võib otsuse kavandi kohta esitada oma vastulause ühe kuu jooksul selle kättesaamisest (ESS -le 47). 37. Vastavalt ESS 47 lõikele 3 koostab Konkurentsiamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades riigisisese konsulteerimise käigus esitatud arvamuste ja vastulausega. Esitatud seisukohtadega mittearvestamist põhjendab Konkurentsiamet otsuse eelnõu lisas Riigisisese konsultatsiooni tulemused all Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega 38. Kooskõlas ESS 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab Konkurentsiamet informeerima Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust. 39. Euroopa Komisjon hindab asjakohase sideturu piiritlemist kooskõlas aasta toote- ja teenuseturgude soovituses- ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatuga. Samuti hindab Euroopa Komisjon, kas ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine on kooskõlas Euroopa ühtse turu arengu ning EL õigusega. 40. Raamdirektiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt peab asjaomane riigi reguleeriv asutus võtma niisuguse konsulteerimise käigus esitatud Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ning liikmesriikide sideturu regulaatorite arvamusi võimalikult suurel määral arvesse otsuse eelnõu vastuvõtmisel, mille põhjal koostatud otsus edastatakse Euroopa Komisjonile. 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Turu piiritlemise õiguslik alus 41. Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, piiritleb Konkurentsiamet esmalt kooskõlas ESS -ga 43 sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala. 42. Vastavalt ESS 43 lõikele 1 peab Konkurentsiamet piiritlema sideteenuste turud kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning juhindudes aasta toote- ja 8

9 teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. 43. Piiritletava sideteenuse turg sätestatakse aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas Kooskõlas ESS 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36, on Konkurentsiametil õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab Konkurentsiamet aga juhinduma aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1 esitatud turgude määratlusest. 45. Kooskõlas suuniste punktiga 34 piiritletakse otsuses toote- ja teenuseturg ning selle geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatud kriteeriumitest Toote- ja teenuseturu piiritlemise põhimõtted 46. Euroopa Liidu konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). 47. Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale 8 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka vaatlusel oleva turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. 48. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul seda, mil määral kasutajad on valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. 8 Euroopa Kohtu 14. novembri a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri a otsus kohtuasjas 31/80: L Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23. 9

10 49. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus). 50. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi 9 (edaspidi SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu vähenemine, kuna nad hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused asendusteenustena kaasata asjakohase turu koosseisu. 51. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemisel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavatele teenustele samaväärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. 52. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise korral) 10. Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted ning arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral ning hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. 53. SSNIP-testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 Konkurentsiamet kaalutlusõiguse alusel. SSNIP test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui Konkurentsiamet jõuab asendatavuse hindamise metoodikat kasutades järeldusele, et konkreetsel sideteenuse turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbiviimine ei osutu võimalikuks ega vajalikuks. 54. Teine põhimõte, millest Konkurentsiamet lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip (ESS 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga ning spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata. 9 tuntud ka kui nn SSNIP-test. SSNIP - Small but Significant Non-Transitory Increase in Price (väike, ent märkimisväärne püsiv hinnatõus). 10 p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t ), kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. 10

11 Turgude seotus 55. Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus , punktid 84 ja 85). 56. Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on sisendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 57. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; puuduliku asendaja kaudu seotud turud tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohasele turule siiski teatud konkurentsi; üksteist täiendavad turud seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. 58. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel kui ka turuanalüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus Leverage of market power). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asendatavuse hindamisele. 59. Eeltoodut arvesse võttes leiab Konkurentsiamet, et asjakohaste sideturgude piiritlemiseks ja analüüsimiseks on vajalik hinnata analüüsi kaasatud ettevõtjate tegevust ka asjakohaste sideturgudega lähedalt seotud turgudel Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted 60. Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist on järgmiseks sammuks konkreetse turu geograafilise ulatuse piiritlemine. Pärast teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab Konkurentsiamet hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. 61. Vastavalt ESS 43 lõikele 2 võib Konkurentsiamet sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas 11 : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. 11 Euroopa Kohtu 14. veebruari a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.komisjon, op. cit. lõik

12 62. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult homogeensed - piisab sarnasusest või piisaval määral esinevast homogeensusest. Ühise turu käibimisalasse ei kuulu seega need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat heterogeensed Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59) Asjakohase turu piiritlemine: lairiba juurdepääsu hulgiturg aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 5 määratletakse turuna, mille riigi reguleeriv asutus peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, lairiba juurdepääsu turg. Nimetatud punkti kohaselt hõlmab lairiba juurdepääsu turg lairiba juurdepääsu teenust (bit-stream access), mis vastavalt soovituse seletuskirjale 13 võimaldab mõlemasuunalist lairiba-andmeedastust. 65. Samuti hõlmab see muu infrastruktuuri baasil osutatavat juurdepääsu hulgimüügi teenustele, mida kasutatakse lairiba teenusega samaväärse teenuse osutamiseks (muuhulgas raamdirektiivi lisa 1 punktis 2 viidatud juurdepääsu võrgule ja eritingimustel juurdepääsu (ka spetsiaalne juurdepääs ) võrkudele )). Nimetatud hulgiteenustele juurdepääs aga ei hõlma juurdepääsu toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 4 nimetatud turg (fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsu hulgiturg) kooseisu kuuluvatele teenustele Lairiba juurdepääsu teenuse määratlemine 66. Lairiba juurdepääsu turu puhul on tegemist sisendturuga teenuseosutajatele, kes omakorda pakuvad lairibateenuseid lõppkasutajatele jaeturul, aga ka lairiba jaeteenuse (edaspidi lairibateenus) edasimüüjatele. Peamiselt toodetakse lairiba juurdepääsu turul sisendit lairibateenuse osutajatele, kellel puudub ülekandevõrk, juurdepääs lõppkasutajani või kelle ülekandevõrk on piiratud ulatusega. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale lairibateenuse osutamine võimalik. 67. Toote- ja teenuseturgude soovituse seletuskirjas märgitakse, et asjakohase turu koosseisu kuuluvad tooted ja teenused on seotud andmeedastuskanalite kaudu, mis võimaldavad andmeedastust mõlemas suunas kiirustel, mis on vastavuses nõutud teenuse loomisega sidevõrgu ühenduspunktist lõppkasutajani (jaetarbijani). Seega võimaldab asjaomaste teenuste tarbimine teenuseosutaja poolt osutada lõppkasutajale vähemalt lairibateenuseid, kuid ei pea piirduma ainult sellega. Lisaks märgitakse seletuskirjas, et hulgitasemel hõlmavad lairiba juurdepääsu teenused traditsiooniliselt bit-stream teenusteks nimetatud teenuseid ning et soovituse tähenduses on bit-stream teenused niisugused teenused, mille osutamiseks kasutatakse osaliselt telefonivõrkude (PSTN 14 ) infrastruktuuri ning võivad teenuse osutamiseks kasutada ka teiste fikseeritud elektroonilise side võrkude infrastruktuure. Soovituse lisa punktis 5 sätestatakse samuti, et turg hõlmab virtuaalset või 12 Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56). 13 Toote- ja teenuseturgude soovituse seletuskiri (selgitav memorandum). s/sec_2007_1483_2.pdf. 14 PSTN (Public Switched Telephone Network) üldkasutatav telefonivõrk. 12

13 mittefüüsilist võrgule juurdepääsu, sealhulgas bit-stream teenustele juurdepääsu fikseeritud asukohas. 68. Lairiba juurdepääs on hulgimüügitoode, mis koosneb lairibaühendusega kliendiliinist ja teenusest sidevõrgu ülekandevõrgus. Lairiba juurdepääsuga annab üks sideettevõtja teisele sideettevõtjale kasutada oma lairibaühendusega kliendiliine ja ülekandevõrgu ülekandemahtusid, millega võimaldatakse lairiba juurdepääsu teenuse ostjal eristada oma elektroonilise side teenuseid lairiba juurdepääsu teenuse osutaja omadest, või kasutada neid ise selleks, et pakkuda suurel edastuskiirusel põhinevaid jaeteenuseid kliendile. Vertikaalselt integreeritud sideettevõtja osutab lairiba juurdepääsu teenust ettevõttesiseselt, st võrguressurssi haldav hulgimüügiüksus toodab lairiba juurdepääsu jaemüügiüksusele, kes seda kasutab sisendina lairibateenuste osutamisel lõppkasutajatele. 69. Ülekandevõrk (ka magistraalvõrk ) on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk elektroonilise side võrgu ülekandeliine, elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi. 70. Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada juurdepääs elektroonilise side võrgule. 71. Vastavalt ESS 2 punktidele 14 ja 15 on: a) kliendiliin (local loop) fikseeritud elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline füüsiline ühendus; b) klient üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga. 72. ESS 2 punktide 21 ja 22 kohaselt on lairibateenus elektroonilise side teenus, mille kasutamiseks on vajalik lairibaühendus ehk ühendus üldkasutatava elektroonilise side võrguga, mis võimaldab andmeedastust kiirusega üle 144kbit/s. 73. Asjakohase turu koosseisu kuulub ka mahurendi teenuse osutamine sidevõrgu ülekandevõrgu kaudu, kui see on seotud lairiba juurdepääsu teenuse osutamisega lõppkasutajale. Arvestades lairibateenuste andmeedastuskiiruste ja -mahtude kiiret arengut jaeturul, ei määratleta asjakohase turu koosseisu kuuluvate toodete ja teenuste andmeedastuskiiruste ja -mahtude ülempiiri. 74. Põhimõtteliselt sisaldab asjakohane turg kõiki lairiba juurdepääsu teenuse variante, mis ei ole piiratud konkreetsete võrgusõlmedega. Selliste teenuste osutamine sõltub tehnoloogilistest lahendustest, mida kasutab lairiba juurdepääsu teenust osutav võrguteenuse sideettevõtja (nn võrguoperaator) jaetasandil teenuse osutamiseks. 75. Nagu eelnevalt väljatoodud, on lairiba juurdepääsu teenuse puhul tegemist hulgiteenusega, mis koosneb lairibaühendusega kliendiliinist ja teenusest sidevõrgu ülekandevõrgus ning et tegemist on sisendtootega lairibateenuse osutamiseks. Seejuures pakutakse lairiba juurdepääsu teenust teistele sideettevõtjatele (kes osutab selle vahendusel lairibateenuseid oma lõppkasutajatele) ning samuti kasutab vertikaalselt integreeritud ettevõtja seda ise oma lõppkasutajatele lairibateenuste osutamiseks. 76. Eestis toimub lairibateenuse osutamine lõppkasutajale olulisel määral üle PSTN võrgu (edaspidi ka vaskpaaril põhinev võrk, sh juurdepääsuvõrk ja/või juurdepääs). Sellise lahenduse puhul on PSTN-võrku täiustatud xdsl 15 -tehnoloogiaga sedavõrd, et selle vahendusel saab pakkuda lairiba juurdepääsu teenuseid. Sellise tehnoloogilise lahendusega lairibateenuse lõppkasutajad moodustasid aasta III kvartali lõpu seisuga 41% kõigist fikseeritud lairibateenuse lõppkasutajatest (vt. tabel 1). 15 Digital Subscriber Line digitaalne kliendiliin. 13

14 Juurdepääsuvõrgu tehnoloogia III kv xdsl (vaskpaaril põhinev võrk) 39% 40% 42% 42% 41% Valguskaabel 21% 20% 21% 25% 29% Kaabellevivõrk 24% 23% 22% 21% 21% FWA 16 11% 11% 10% 9% 7% Teised lahendused 5% 6% 5% 3% 2% KOKKU 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 1. Lairibateenuse lõppkasutajate jaotus juurdepääsuvõrgu tehnoloogia alusel. 77. Samas eksisteerivad lisaks vaskpaaril juurdepääsuvõrgule veel terve hulk alternatiivseid lairiba juurdepääsu võimaldavaid tehnoloogiaid: kaabellevivõrk; raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk (FWA); valguskaablil põhinev (fiiberoptiline) võrk; mobiiltelefonivõrk. 78. Nõudlus alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste järele kasvab sedavõrd, kuivõrd kasvab lairibateenuste maksimaalne edastuskiirus ning langeb jaemüügihind. 79. Ehkki lairiba juurdepääsu teenuse mõiste hõlmab lairiba juurdepääsu ka muu infrastruktuuri vahendusel kui PSTN (st vaskpaaril põhinev lairiba juurdepääsu teenus), peab hindama alternatiivsete tehnoloogiate (st kaabellevi-, valguskaabel-, raadioside- ja mobiiltelefonivõrkude 17 ) vahendusel osutatava lairiba juurdepääsu teenuse kuulumist asjakohase turu koosseisu nõudluse ja pakkumisepoolse asendatavuse kriteeriumitest lähtudes Turgude seotus 80. Lairiba juurdepääsu turuga horisontaalselt seotud turud on: püsiliinide lõppsegmentide turg; fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsu turg. 81. Nendel turgudel pakutavate teenuste vahendusel on võimalik (kuigi majanduslikult mitte alati otstarbekas) pakkuda lairibateenust jaetasandil (nt ei võimalda püsiliinide baasil lairibateenuste pakkumine jaetasandil kehtestada konkurentsivõimelisi hindasid). Kuna loetletud teenuste osutamiseks vajalik infrastruktuur on olulises osas sama, on nendel turgudel tegutsevatel ettevõtjatel, kes omavad vajalikku infrastruktuuri teenuste pakkumiseks ühel nendest turgudest, võimalik oma mõjuvõimu laiendada kõigile loetletud turgudele. Seda on võimalik vältida, kui keelata vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel ettevõttesiseselt tarbitava lairiba juurdepääsu teenuse eelistamine teistele teenuseosutajatele pakutava lairiba juurdepääsu teenuse ees. See vähendaks vertikaalselt integreeritud ettevõtjate võimalust pakkuda jaeteenuseid soodsamalt, kui seda on võimelised tegema lairiba juurdepääsu teenuse vahendusel jaeteenuseid osutavad ettevõtjad. 82. Lairiba juurdepääsu turuga allapoole seotud turg on vastava teenuse jaeturg. Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa ei sisalda lairiba juurdepääsu turuga allapoole seotud turge, st 16 Fixed Wireless Access - raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk. 17 Toote- ja teenuseturgude soovituse seletuskiri (selgitav memorandum), lk

15 eeldatakse nimetatud turgude konkurentsivõimelisust ning neil turgudel üldjuhul valdkonnaspetsiifilise reguleerimise menetlust läbi ei viida (konkurentsiolukorrast tingitud vajaduse korral on Konkurentsiametil õigus nimetatud turge reguleerida ESS 43 lõike 1¹ alusel). 83. Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 5 nimetatud lairiba juurdepääsu turuga on horisontaalselt seotud sama lisa punktis 4 nimetatud fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsu turg. Nendel turgudel teenuste osutamiseks kasutatav sidevõrgu infrastruktuur on juurdepääsuvõrgu osas kattuv. Seega võib eeldada, et kui kliendiliinidest märkimisväärne osa põhineb vaskpaaridel (vt Tabel 1 juurdepääsu tehnoloogia jaotumise kohta), siis ettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu ühel nendest kahest turust, omab märkimisväärset turujõudu tõenäoliselt ka teisel turul Teenuse asendatavuse analüüs 84. Lairibateenuse jaeturule kuuluvate teenuste olemust arvesse võttes saab öelda, et lõppkasutajale suunatud lairibateenuse osutamiseks on vajalik piisava andmeedastuskiirusega (ribalaiusega) ja mõlemasuunalist andmeedastust võimaldava edastuskanali olemasolu. Ettevõtja, kes soovib lõppkasutajale teenust osutada, peab sellisele edastuskanalile omama juurdepääsu (omama sidevõrku), selle ise rajama, või saama sellisele edastuskanalile juurdepääsu teiselt ettevõtjalt. Teisalt tuleb määratleda, milliste tehnoloogiate baasil on nende kanalite loomine tõenäoline. 85. Eeltoodu põhjal mõjutab asendatavust kõige rohkem juurdepääsuvõrgu ja ülekandevõrgu tehnoloogia, mille baasil teenust lõppkasutajale osutatakse. Sellest sõltuvad vajalikud lõppseadmed (soetamis- või rendikulu) ning teenuse tarbimisega seotud kulud, st liitumis- ja kuutasu. 86. Konkurentsiamet hindas vaskpaaril põhineva võrgu baasil osutatavate jae- ja hulgiteenuste nõudluse- ja pakkumisepoolset asendatavust järgmiste alternatiivsete lairibateenuste osutamist võimaldavate tehnoloogiate vahendusel pakutavate juurdepääsuteenustega: valguskaablil põhinev võrk; raadiosidevõrk (FWA); mobiiltelefonivõrk; kaabellevivõrk. 87. Samuti hindas Konkurentsiamet lairiba juurdepääsu asendatavust: füüsilise juurdepääsu teenusega; püsiliiniteenusega; valguskaabli kiu rendi teenusega (nn dark fibre) Valguskaablil põhinev (fiiberoptiline) juurdepääsuvõrk Nõudluspoolne asendatavus 88. Traditsioonilises PSTN võrgus baseerub juurdepääsuvõrk vaskpaaridel st kliendiliin lõppkasutaja ja peajaotaja (MDF 18 ) vahel ja MDF-is asuvadki xdsl seadmed (DSLAM) MDF (Main Distribution Frame) ja ODF (Optical Distribution Frame) on kahepoolsed jaotusseaded, mis ühendavad juurdepääsuvõrgu kliendiliinid ülekandevõrguga. 19 Digital Subscriber Line Access Multiplexer - DSL-pöördusmultiplekser. 15

16 MDF-id on omavahel ühendatud ülekandevõrguga, mis baseerub optilistel ja/või vaskkaablitel. 89. Valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu puhul on kliendiliiniks sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline valguskaabel, mis võimaldab pakkuda vaskpaariga analoogseid lairibateenuseid. Joonis 1. Vaskpaaril põhinev juurdepääs Valguskaablil põhineva juurdepääsu oluliseks erinevuseks on see, et niisugusel juurdepääsul põhinevaid sidevõrke kasutatakse suure läbilaskevõimega lairibateenuste osutamiseks, mis ületavad läbilaskevõimelt mitmekordselt PSTN-võrgul põhineva juurdepääsuga sidevõrke. Valguskaablil põhineva juurdepääsu (FTTx ehk Fiber-to-the-x) erinevad variandid on valguskaabel koduni (eramajani või korterini) FTTH (Fiber-to-the-Home), valguskaabel majani (seda nii kortermaja või ärihooneni) - FTTB (Fiber-to-the-Building), valguskaabel vahejaotus punktini ehk tänavajaotuskapini - FTTN (Fiber-to-the-Node/Neighborhood), valguskaabel lõpp-punkti (lõpp-punkt asub eraomandi piiril ning on võimalus vastavast punktist tagada eramajadele juurdepääs sidevõrgule) - FTTC (Fiber-to-the-Curb). Joonis 2. Valguskaablil põhinevad juurdepääsu tehnoloogiad. 91. Samas tuleb märkida, et kõik kirjeldatud lahendused ei ole täies ulatuses realiseeritud ainult valguskaablitel, vaid on osaliselt välja ehitatud nn segalahendustena, kus kliendiliinis kasutatakse nii valguskaableid kui ka vaskpaar- või erandjuhtudel LAN (local area network ehk kohtvõrk) lahendusi - näiteks FTTC, FTTN ning mõnel juhul ka FTTB lahenduste puhul (edaspidi käsitletud kui valguskaablil põhinevad lahendused). Kuid üldjuhul ei ole enam majasisesed ja eramajade territooriumil paiknevad ühendusliinid sideettevõtja juurdepääsuvõrgu osa, vaid tegemist on majaomanikule või territooriumi omanikule kuuluva liiniosaga. 20 Allikas: 16

17 92. Vaskpaaride vahendusel edastatavate signaalide edastusvõimsus langeb MDF-i ja sidevõrgu lõpppunkti vahemaa kasvuga. Seega ei ole operaatorid alati võimelised osutama suuri edastusmahte ja stabiilseid kiiruseid, mis võimaldavad pakkuda näiteks kolmikpakett (tripleplay) kaugete vahemaade taha. Valguskaabli toomine võrgu hierarhias allapoole võimaldab operaatoritel paigaldada oma DSLAM seadmed lõppkasutajale lähemale ning saavutada suurema mahuga ja stabiilsema kiirusega lairibateenuseid. Mõned lahendused lubavad lõppkasutajad ühendada otse valguskaabliga, mis lubab pakkuda eriti suurte kiiruste ja mahtudega lairibateenuseid. Järgnevad joonised näitavad võimalikke lahendusi juurdepääsuvõrgus. Joonis 3. FTTC, FTTH ja FTTB lahendused FTTC ja FTTN lahenduste puhul paigaldatakse valguskaabel peajaotajast kuni tänava jaotuskapini (Street Cabinet) ja/või vahejaotuspunkti. Tänavajaotuskapist ja/või vahejaotuspunktist kuni lõppkasutajani paigaldatakse vaskpaar. Vastav lahendus võimaldab osutada VDSL/VDSL2 22 lairibateenuseid. 94. FTTB lahenduse puhul paigaldatakse valguskaabel peajaotajast kuni majas asuva lõpppunktini või jaotuspunktini ning majasiseselt luuakse läbi vasepaari või LAN-võrgu vahendusel liin lõppkasutajani. Vastav lahendus võimaldab osutada VDSL/VDSL2 lairibateenuseid. 95. FTTH lahenduse puhul paigaldatakse valguskaabel peajaotajast kuni lõpp-punktini ja lõpppunktist kuni ühenduspunktini. Sellisel juhul on juurdepääsu liin ja kliendile kuuluv liin realiseeritud valguskaablite vahendusel, kaasates MDF-i ja tänavajaotuskapi. Kuigi mõnda neist võib kasutada optilise jaotajana (splitterina) ja optilise eraldajana (ODF - optical distribution frames). 96. Konkurentsiamet leiab, et lairiba juurdepääsu turu koosseisu kuuluvad olenemata tüübist kõik valguskaablil põhinevad juurdepääsu tehnoloogiad, kui nad võimaldavad lairiba juurdepääsu teenuse osutamist. 97. Valguskaablil põhinevas võrgus kasutatavad seadmed on kallimad vaskpaaril põhinevas võrgus juurdepääsuteenuste osutamiseks kasutatavatest seadmetest, samas on valguskaabli 21 Allikas: 22 VDSL (Very-high-bit-rate Digital Subscriber Line)- väga kiire digitaalne abonentliin, REC-G I/en. 17

ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse nr 22-6/ LISA 1 Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratu

ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse nr 22-6/ LISA 1 Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratu ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Tehnilise Järelevalve Ameti 12.12.2014 otsuse nr 22-6/14-513 LISA 1 Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu piiritlemine, analüüs,

Rohkem

M11_otsuse kavand_VV konf-ta_101106

M11_otsuse kavand_VV konf-ta_101106 VÄLJAVÕTE ASi Eesti Raudtee, OÜ Eleks Telefon, Elion Ettevõtted ASi, Elisa Andmesideteenused ASi, Norby Telecom ASi, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, Televõrgud ASi, ASi Telset, OÜ T-Telefon ja

Rohkem

Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määrat

Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määrat Konkurentsiametis registreeritud 24.01.14 nr 8.3-12/14-006-001 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse

Rohkem

2

2 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) Tehnilise Järelevalve Ameti 16.06.2017 kindlaksmääratud asukohas masstoodete keskse juurdepääsu hulgiteenuse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise

Rohkem

M 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf

M 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf VÄLJAVÕTE Eion Ettevõtted ASi ja ASi Starman ärisaladus välja jäetud Sideameti 22. augusti 2007. a otsuse nr J.1-45/07/12 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine eraklientidele ja äriklientidele

Rohkem

T 4 Lisa 3 Siseriikliku konsulteerimise tule–

T 4 Lisa 3 Siseriikliku konsulteerimise tule– ÄRISALADUS VÄLJAJÄETUD Konkurentsiameti 07septembri 2009. aasta otsuse Fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsuteenuste turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine Lisa

Rohkem

M15 Annex 1 Results of National Consultation non_conf

M15 Annex 1 Results of National Consultation non_conf Mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise turul (turg 15) märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu Lisa 1 Otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel

Rohkem

EE acte(2)_ET+date et nr.doc

EE acte(2)_ET+date et nr.doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu

Rohkem

Lisa 1 M 8-10_Hinnaanalüüs_non-conf

Lisa 1 M 8-10_Hinnaanalüüs_non-conf VÄLJAVÕTE Ärisaladused välja jäetud Lisa 1 Telefonivõrgus osutatavate sidumisteenuste turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõule Telefonivõrgus osutatavate

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Otsuse kavandi kohta esitatud arvamuste ja vastulausete mittearvestamise põhjendused

Otsuse kavandi kohta esitatud arvamuste ja vastulausete mittearvestamise põhjendused ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Konkurentsiameti 16.08.2012 otsuse eelnõu AS EMT, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja ProGroup Holding OÜ tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks konkreetses

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tootetingimused nr ET.05.IN.50.O2 Toote nimetus: Ärilahendus 1. Mõisted DSL internetiteenus ITU standardiga G määratletud tehnoloogia baasil osu

Tootetingimused nr ET.05.IN.50.O2 Toote nimetus: Ärilahendus 1. Mõisted DSL internetiteenus ITU standardiga G määratletud tehnoloogia baasil osu Tootetingimused nr ET.05.IN.50.O2 Toote nimetus: Ärilahendus 1. Mõisted DSL internetiteenus ITU standardiga G.991.2 määratletud tehnoloogia baasil osutatav teenus, mis võimaldab kas asümmeetrilist (eri

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air P E A D I R E K T O R ÄRAKIRI Vaideotsus Tallinn 26.01.2007 nr 5-P AS Estonian Air 12.01.2007 vaide Konkurentsiameti peadirektori 20.11.2006 otsusele nr 48-L rahuldamata jätmine 1. Haldusmenetlus Konkurentsiametis

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnast

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnast L 321/36 ET Euroopa Liidu Teataja 17.12.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The EESTI STANDARD RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis The international public telecommunication numbering plan Application of ITU-T recommendation E.164 in Estonia

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

Microsoft Word - Eesti lairiba arenguvisioon.doc

Microsoft Word - Eesti lairiba arenguvisioon.doc Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon Aprill 2009 Tallinn 1 TAUST Käesolev dokument on koostatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt. Dokumendi eesmärgiks on pakkuda

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Microsoft Word - Elioni suurklientide mahahindlused.doc

Microsoft Word - Elioni suurklientide mahahindlused.doc PEADIREKTOR Ärakiri Ärisaladused on välja jäetud Otsus Tallinn 04. o4. 2005 nr L-16 Äriklientidest lõpptarbijatele telefoniteenuse osutamise kaubaturu konkurentsiolukorra analüüsi lõpetamine Konkurentsiolukorra

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Sidekursus 2002

Sidekursus 2002 SIDE (IRT 3930) Loeng 8/2010 Juhtmepõhine juurdepääs Teema - liidesed Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Liidesed 253 Paradigma nihe Ühendatud võrgus

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Traadita lairiba Eestis 01. okt 2009 1 Ettekande teemad: 3,5G (HSDPA) Priit Kullerkupp priit.kullerkupp@gmail.com CDMA 450 Aivar Jürgens aivar.jyrgens@gmail.com WiFi, WiMax Uko Valtenberg uko.valtenberg@err.ee

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

SIDE (IRT 3930) Loeng 8/2011 Juhtmepõhine juurdepääs Teema - liidesed Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst.

SIDE (IRT 3930) Loeng 8/2011 Juhtmepõhine juurdepääs Teema - liidesed Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. SIDE (IRT 3930) Loeng 8/2011 Juhtmepõhine juurdepääs Teema - liidesed Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Liidesed 281 Paradigma nihe Ühendatud võrgus

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc EESTI STANDARD ÜLDKASUTATATAVATE VÕRKUDE JA ABONENTIDE RAHVUSVAHELINE IDENTIFITSEERIMISPLAAN ITU-T soovituse E.212 rakendamine Eestis The international identification plan for public networks and subscriptions

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Võrguregistripõhine võrguplaneerimine Jaanus Kokk AS Eesti Telekom

Võrguregistripõhine võrguplaneerimine Jaanus Kokk AS Eesti Telekom Võrguregistripõhine võrguplaneerimine Jaanus Kokk AS Eesti Telekom 24.10.2014 Jututeema Võrguregistripõhine Võrguplaneerimine VõrVõr projekti raames loodud kaardirakendus võrguplaneerija ja investeeringute

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem