Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määrat

Väljavõte

1 Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kavand Konkurentsiamet 24 jaanuar 2014

2 SISUKORD 1. OTSUSE KAVANDI KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Üldine õiguslik raamistik Kolme kriteeriumi testi rakendamise alused Siseriiklik konsulteerimine ja koostöö Rahvusvaheline konsulteerimine TURU PIIRITLEMINE JA KONKURENTSIOLUKORD TURUL Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Turu piiritlemise õiguslik alus Toote- ja teenuseturu piiritlemise põhimõtted Turgude seotus Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted Asjakohase turu piiritlemine: telefonivõrgule juurdepääsu turg Lõppkasutajatele telefonivõrgus juurdepääsu teenuse määratlemine Fikseeritud sideteenused Fikseeritud juurepääsu tehnoloogiate kaasamine turu koosseisu Järeldus: kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turg Sisenemistõkked Regulatiivsed sisenemistõkked Struktuursed sisenemistõkked Kokkuvõte Tõhusa konkurentsi toimimine Mobiiltelefonisidel põhinev juurdepääsuvõrk lairiba teenuse osutamiseks Mobiiltelefonisidel põhinev juurdepääsuvõrk kõneteenuste osutamiseks Järeldus Turuosade mahud ja nende jagunemine MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS MÄÄRAMATA JÄTMINE KOHUSTUSTE KEHTIVUSE LÕPPEMINE

3 1. OTSUSE KAVANDI KOKKUVÕTE 1. Konkurentsiamet on käesolevas otsuse kavandis piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turu (edaspidi telefonivõrgule juurdepääsu turg). 2. Turu piiritlemise tulemustest järeldub, et sõltumata fikseeritud sidevõrgu tehnoloogiast, on telefonivõrgule juurdepääsuteenusteks teenused, mis võimaldavad lõppkasutajal saada kindlaks määratud asukohas juurdepääsu kõneteenustele. Kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsuteenust osutatakse nii vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel, kaabellevivõrkude vahendusel kui ka raadiosidel põhineva juurdepääsuvõrgu (FWA - Fixed Wireless Access) vahendusel. Telefonivõrgule juurdepääsu turu koosseisu kuuluvad kõik nimetatud tehnoloogiad. Samuti on nimetatud turul asendus- ja konkureerivaks teenuseks muutunud mobiiltelefonisidel põhineva juurdepääsuvõrgu kaudu osutatavad kõneteenused. 3. Piiritletud sideturu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna. 4. Läbiviidud turuanalüüsi raames hindas Konkurentsiamet piiritletud hulgiturul konkurentsiolukorda mitme kriteeriumi alusel ning leidis, et telefonivõrgule juurdepääsu turg liigub efektiivse konkurentsi poole, mistõttu ei ole sellel turul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine põhjendatud. 5. Võttes arvesse eeltoodut, jätab Konkurentsiamet telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. 6. Käesolev otsuse kavand tehakse avalikkusele kättesaadavaks 24. jaanuariks Avalikkusel on õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 25. veebruarini 2014 (ESS 47 lõiked 2 ja 3). 1 RT I, , 3 2

4 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku 2. EL-i uue reguleeriva raamistiku eesmärgiks on ühtsustada elektroonilise side valdkonna regulatsiooni ELi liikmesriikides. 8. Raamistiku kohaselt peavad EL-i liikmesriigi reguleerivad asutused viima regulaarselt piiritletud sideteenuste turgudel läbi konkurentsiolukorra analüüsi kooskõlas EL-i konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni soovitustest ja suunistest 3 ning Euroopa Kohtu otsustest (ESS 43 ja 44). 9. Aastatel viis Sideamet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikega 3 elektroonilise side turgudel läbi turuanalüüsid (esimene turuanalüüside läbiviimise etapp). 10. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeriti 18 elektroonilise side turgu lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesande jagati Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Konkurentsiamet, kes alustas teist turuanalüüside läbiviimise etappi aasta septembris. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni aasta soovituses Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 4 (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus) lisas 1 toodud 2 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) ( eridirektiivid ). 3 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text with EEA relevance). 4 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, P

5 elektroonilise side turgude loetelust (7 turgu). 12. Konkurentsiameti otsusega nr / tunnistati Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion) telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati valdkonnaspetsiifilised ESS-st tulenevad märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused aastal alustas Konkurentsiamet kolmanda turuanalüüside läbiviimise etapiga, mille raames piiritletakse käesoleva otsuse kavandiga aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 1 nimetatud telefonivõrgule juurdepääsu turg. Läbiviidud analüüsi käigus on Konkurentsiamet leidnud, et telefonivõrgule juurdepääsu turul toimib konkurents ning et sellel turul ei ole enam valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine põhjendatud. 14. Võttes arvesse eeltoodut, viis Konkurentsiamet telefonivõrgule juurdepääsu turul läbi kolme kriteeriumi testi (kolme kriteeriumi testi kohta vt selgitusi alljärgnevas otsuse kavandi punktis 2.2.) Kolme kriteeriumi testi rakendamise alused aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 17 kohaselt võib liikmesriigi regulaator soovituse lisas loetletud turgudel jätta analüüsi läbi viimata, kui asjaomane turg ei vasta alltoodud kolmele kriteeriumile: kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu, mis võivad olla oma olemuselt nii struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed; turustruktuur, mis ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul; konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole asjakohasel turul piisav konkurentsi tekitamiseks. 16. Valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks peavad olema täidetud kõik kriteeriumid kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam reguleerida. 17. Juhul, kui üks kriteeriumitest ei ole täidetud, ei ole telefonivõrgule juurdepääsu turul regulatsiooniga jätkamine põhjendatud ning Konkurentsiamet koostab otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta (ESS 44 lg 7). Koos märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsusega tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka Konkurentsiameti otsus nr / ESS 49 lg 6 kohaselt teavitab Konkurentsiamet ESS 49 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Siseriiklik konsulteerimine ja koostöö 19. Kui Konkurentsiamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et telefonivõrgule juurdepääsu turul konkurents ei toimi ning nimetatud turul tegutsevad sideettevõtjad omavad eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, määratakse sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-is 4

6 sätestatud alustega kehtestatakse neile asjakohased valdkonnaspetsiifilised kohustused. Sellisel juhul koostab Konkurentsiamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kohta (ESS 46 lõige 1). 20. ESS 47 lg 1 kohaselt teeb Konkurentsiamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise- või märkimisväärseks turujõuga tunnistamise otsuse kavandi (jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni) kättesaadavaks avalikkusele, kellel on õigus ühe kuu jooksul esitada selle kohta arvamusi. Otsuse kavand saadetakse ka sideettevõtjale, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 21. Vastavalt ESS 47 lõikele 3 koostab Konkurentsiamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades riigisisese konsulteerimise käigus esitatud arvamuste ja vastulausega. Esitatud seisukohtadega mittearvestamist põhjendab Konkurentsiamet otsuse eelnõu lisas Riigisisese konsultatsiooni tulemused all. 22. Konkurentsiameti põhimääruse 5 21 kohaselt viib menetlust läbi Konkurentsiameti sideteenistus (edaspidi sideteenistus). Sideteenistus edastab otsuse kavandi seisukoha saamiseks ka Konkurentsiameti konkurentsiteenistusele. 23. ESS 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel järelevalve- ja korraldusasutused igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub järelevalve- ja korraldusasutuse ametnikele ESS-is sätestatud konfidentsiaalsuskohustus Rahvusvaheline konsulteerimine 24. Kooskõlas ESS 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab Konkurentsiamet informeerima Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust. 25. Euroopa Komisjon hindab asjakohase sideturu piiritlemist kooskõlas aasta toote- ja teenuseturgude soovituses- ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatuga. Samuti hindab Euroopa Komisjon, kas ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine on kooskõlas Euroopa ühtse turu arengu ning Euroopa Liidu õigusega. 26. Raamdirektiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt peab riigi reguleeriv asutus võtma konsulteerimise käigus Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ning liikmesriikide sideturu regulaatorite esitatud arvamusi võimalikult suurel määral arvesse. Koostatud otsus edastatakse Euroopa Komisjonile. 5 RT I, , 7 5

7 3. TURU PIIRITLEMINE JA KONKURENTSIOLUKORD TURUL 27. Käesolevas otsuse kavandi peatükis piiritletakse telefonivõrgule juurdepääsu turg ning kolme kriteeriumi testi aluseks võttes hinnatakse konkurentsiolukorda turul. Kui selgub, et telefonivõrgule juurdepääsu turul toimib konkurents, ei ole sellel turul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine enam põhjendatud ning Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta sellel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata (vt ka otsuse kavandi punkti 2.2.) 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Turu piiritlemise õiguslik alus 28. Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents ning kas ettevõtja omab eraldi- või koos teiste ettevõtjatega ühiselt märkimisväärset turujõudu, piiritleb Konkurentsiamet esmalt kooskõlas ESS 43 sideteenuse turud ja nende geograafilise käibimisala. 29. Vastavalt ESS 43 lõikele 1 peab Konkurentsiamet piiritlema sideteenuste turud kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning juhindudes aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. 30. Piiritletava sideteenuse turg sätestatakse aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas Kooskõlas ESS 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36, on Konkurentsiametil õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab Konkurentsiamet aga juhinduma aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1 esitatud turgude määratlusest. 32. Kooskõlas suuniste punktiga 34 piiritletakse otsuse eelnõus toote- ja teenuseturg ning selle geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatud kriteeriumitest Toote- ja teenuseturu piiritlemise põhimõtted 33. Euroopa Liidu konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). 6

8 34. Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale 6 hõlmab asjakohane turg kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka asjakohase turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. 35. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul seda, mil määral kasutajad on valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse, teise toote või teenusega. 36. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus). 37. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi (edaspidi SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu vähenemine (kliendid hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid) ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused kaasata asendusteenustena asjakohase turu koosseisu. 38. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse 6 Euroopa Kohtu 14. novembri a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri a otsus kohtuasjas 31/80: L Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri a otsus kohtuasjas C- 475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23. 7

9 kindlakstegemisel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavate teenustega samaväärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. 39. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui aga muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise korral) 7. Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted. Samuti, arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral, saab hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. 40. SSNIP-testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 liikmesriigi regulaator kaalutlusõiguse alusel. SSNIP-test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui Konkurentsiamet jõuab asendatavuse hindamise metoodikat kasutades järeldusele, et konkreetsel turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbi ei viida. 41. Teine põhimõte, millest Konkurentsiamet lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip (ESS 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga - spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma siinjuures olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata Turgude seotus 42. Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus , punktid 84 ja 85). 43. Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või 7 p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t ), kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. 8

10 teenus on sisendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 44. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: 1) põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; 2) puuduliku asendaja kaudu seotud turud tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohasele turu teenustele siiski konkurentsi; 3) üksteist täiendavad turu seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. 45. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel kui ka turuanalüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul. Seda juhul, kui kahe turu vahel on seosed sellised, et turujõud ühel turul võib üle kanduda teisele turule, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus Leverage of market power). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asendatavuse hindamisele Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted 46. Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist, piiritletakse järgnevalt selle geograafiline ulatus. Peale teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab Konkurentsiamet hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. 47. Vastavalt ESS 43 lõikele 2 võib Konkurentsiamet sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas 8 : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. 48. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult homogeensed - piisab 8 Euroopa Kohtu 14. veebruari a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.komisjon, op. cit. lõik

11 sarnasusest või piisaval määral esinevast homogeensusest: ühise turu käibimisalasse ei kuulu seega need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat heterogeensed Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59) Asjakohase turu piiritlemine: telefonivõrgule juurdepääsu turg Lõppkasutajatele telefonivõrgus juurdepääsu teenuse määratlemine 50. Toote- ja teenuseturgude soovituse tähenduses võib telefonivõrgule juurdepääsu turgu kirjeldada kui juurdepääsu pakkumist kindlaks määratud asukohas paiknevale üldkasutatavale telefonivõrgule, eesmärgiga võimaldada lõppkasutajatele tarbida kõneteenuseid (nii kõnede vastuvõtmist kui ka tegemist). Samuti teisi elektroonilise side teenuseid (nt juurdepääsu internetile) ja sellega seotud teenuseid. Hetkel valitseb elektroonilise sideteenuste turul olukord, kus vaskpaaril põhineva tehnoloogia asendamine teiste tehnoloogiatega võimaldab elektroonilise sidevõrgu kaudu pakkuda rohkem teenuseid (eelkõige lairibateenust). Seetõttu on kõneteenus muutumas lairibateenuse lisateenuseks kõneteenuseid pakutakse iseseisva teenusena harva ning kõneteenuste iseseisva teenusena pakkumise osakaal kõneteenuse tarbijate kogumahtu aluseks võttes, väheneb. 51. Sellist kindlaks määratud asukohaga juurdepääsu teenust võib osutada erinevate võimalike tehnoloogiate vahendusel. Sõltumata sidevõrgu tehnoloogiast, on telefonivõrgule juurdepääsuteenusteks teenused, mis võimaldavad lõppkasutajal saada kindlaks määratud asukohas juurdepääsu kõneteenustele, sealhulgas ka lairibale. Seega peab telefonivõrgule juurdepääsuteenus oma funktsionaalsuselt tagama lõppkasutajale võimaluse teha kindlaks määratud asukohas telefonikõnesid, võtta neid vastu ning kasutada teisi elektroonilise side teenuseid. 52. Juurdepääsuvõrk on kliendiliinidest koosnev elektroonilise side võrgu osa, mille kaudu on lõppkasutajatel võimalik saada juurdepääsu elektroonilise side võrgule ja selle vahendusel osutatavatele teenustele. Lõppkasutajatele osutatav kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu teenus (ehk juurdepääsuteenus) võimaldab lõppkasutajatel kõnede tegemist sidevõrgu lõpp-punktide vahel. 53. Sellist juurdepääsuteenust osutavad sideettevõtjad kas enda sidevõrgu- või rendiliinide vahendusel. Kõige enam on selleks kasutatud vaskpaar-kliendiliinil põhinevat tehnoloogiat, kuid samuti osutatakse seda teenust kaabellevivõrkude-, valguskaablining raadiosidevõrkude kaudu. 9 Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56). 10

12 54. Kuna nimetatud tehnoloogiate vahendusel tagatakse kindlaks määratud asukohas paiknevate sidevõrkude kaudu lõppkasutajatele sarnase kvaliteediga teenuste (nt häälkõne-, dial-up lairiba- ja kaabellevi teenused) osutamine, on need tehnoloogiad omavahel funktsionaalselt asendatavad. Seetõttu ei oma telefonivõrgule juurdepääsu teenuste puhul tähtsust nende osutamist võimaldavate fikseeritud sidevõrkude (vaskpaaril- või valguskaablil põhinev sidevõrk, kaabellevivõrk jt) tehniliste lahenduste erisused, sest erisustest sõltumata tagatakse lõppkasutajatele sisuliselt sarnane juurdepääs elektroonilise side teenustele. 55. Sarnaselt aastal läbiviidud turuanalüüsile, käsitatakse ka käesolevas turuanalüüsis era- ja ärikliente koos. Samuti leiti aastal läbiviidud analüüsi raames, et väljaarvatud mobiilsidel põhinev tehnoloogia, on kõik teised tehnoloogiad telefonivõrgule juurdepääsu turul nii pakkumise kui ka nõudluse poolest asendusteenusteks. Ka kehtestati märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustus võimaldada lõppkasutajale juurdepääs tema võrguga seotud telefoniteenuse osutaja teenustele operaatorkoodi valimise ja telefoniteenuse osutaja eelvaliku teel võimalusega tühistada eelnev valik iga kõne puhul eraldi, valides selleks operaatorkoodi (operaatori eelvalik). 56. Alljärgnevas tabelis 1 on toodud operaatorkoodi vahendusel telefoniteenuse tarbijate arvu muutus aastatel Operaatorkoodi tarbijad (kaudne juurdepääs) 7% 6% 5% 4% 3% Telefoni otsese juurdepääsuga teenuse tarbijad 93% 94% 95% 96% 97% Telefoniteenuse tarbijad kokku 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 1 Operaatorkoodi vahendusel telefoniteenust tarbivate lõppkasutajate arvu muutus aastatel Hetkel pakub operaatorkoodi vahendusel telefoniteenust kolm sideettevõtjat aasta lõpuseisuga oli operaatorkoodi vahendusel telefoniteenust tarbivaid lõppkasutajaid tuhat, mis moodustab 3% kogu fikseeritud telefoniteenuse lõpptarbijate arvust. Eeltoodust nähtuvalt on nõudlus operaatorkoodi vahendusel osutatava telefoniteenuse järele marginaalne Fikseeritud sideteenused 58. Hetkel valitseb Eesti sideteenuste turgudel olukord, kus operaatorid ei kasuta enam ühel konkreetsel tehnoloogial põhinevat võrku, vaid erinevad võrgu osad on ühendatud erinevate tehnoloogiate baasil. 59. Telefonivõrgule juurdepääsu turu määratlemisel on vajalik käsitada järgnevaid lõppkasutajatele kõneteenuste osutamist võimaldavaid sidevõrgule juurdepääsu tehnoloogiaid: 11

13 1. vaskpaaril põhinev juurdepääsuvõrk, sh PSTN 10 -võrk (Public Switched Telephone Network) ja integreeritud digitaalne juurdepääsuvõrk (ISDN Integrated Services Digital Network); 2. kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk; 3. valguskaablitel põhinev juurdepääsuvõrk; 4. fikseeritud raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk (FWA Fixed Wireless Access); 5. mobiiltelefonivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk. 60. Samuti peab siinjuures arvestama tarbijaharjumuste muutustega. See näitab, milliseid elektroonilise side teenuste tarbimiseks vajalikke juurdepääsu tehnoloogiaid kõige rohkem kasutatakse ning millised neist on tarbijate kasutamisharjumusi aluseks võttes omavahel asendatavad. 61. Konkurentsiamet analüüsis telefonivõrgule juurdepääsuteenuse asendatavust järgmiseid elektroonilise side jaeteenuseid aluseks võttes: fikseeritud juurdepääsuteenus kõneteenuse osutamiseks; fikseeritud juurdepääsuteenus lairibaühenduse osutamiseks. 62. Kuna telefonivõrkudes kasutatakse peamise juurdepääsu tehnoloogiana vaskpaaril põhinevad juurdepääsuliine, on ka fikseeritud sidevõrkudes kõneteenuse tarbimisel jätkuvalt valdavaks tehnoloogiliseks lahenduseks vaskpaaril põhinev juurdepääsuvõrk (vt tabel 2). Lõppkasutajate juurdepääsu tehnoloogia Vaskkaabel - kliendiliinid 75,6% 73,2% 71,5% Segalahendusega kliendiliinid (FTTB, FTTN, FTTC) 8,1% 10,7% 11,8% Koaksiaalkaabel-kliendiliinid 11,6% 10,3% 9,3% Fikseeritud raadiosidel põhinevad kliendiliinid (WLL, WiMax) 3,8% 3,6% 3,5% Valguskaabel-kliendiliinid (FTTH) 0,4% 1,8% 3,4% Fikseeritud juurdepääs mobiiltelefonivõrgu vahendusel kliendiliinid 0,5% 0,4% 0,5% Kokku 100% 100% 100% Tabel 2 Lõppkasutajate osakaalude jaotus erinevaid fikseeritud telefonivõrgule juurdepääsu tehnoloogiaid aluseks võttes 63. Kuigi fikseeritud sidevõrkudes on telefoniteenuste tarbimine valdavalt seotud vaskpaaril põhineva juurdepääsu tehnoloogiaga, on selle osakaal aastate lõikes vähenenud 5% võrra. Valguskaablil põhineva tehnoloogia (segalahendusekliendiliin ja valguskaabel-kliendiliin) osakaal on seevastu aga suurenenud ca 6,5% 10 PSTN võrk - ahelkommutatsiooniga avalik telefonivõrk, mis kasutab vaskpaaril põhinevat juurdepääsuvõrku kõne edastamiseks elektrilise analoogsignaali kujul ( 12

14 võrra. 64. Eeltoodust nähtub, et vaskpaaril põhinevat tehnoloogiat vahetatakse üha rohkem välja valguskaablil põhineva tehnoloogia vastu. Samuti nähtub tabelist 2, et fikseeritud raadiolahendusel põhinevate juurdepääsuvõrkude vahendusel on telefoniteenuse tarbimise osakaal vähenenud vaid ca 1% võrra. Oluliselt on aga vähenenud kõneteenuse tarbimine kaabellevivõrkude ja nn kaudse juurdepääsu vahendusel - vastavalt ca 2% ja 2% võrra. 65. Võrreldes aastaga, on telefoniteenuste tarbijate arv aasta lõpuks langenud ca ehk 21% võrra (vt joonis 1 allpool) Telefoniteenuse Joonis 1 Telefoniteenuse tarbijate arvu vähenemine aastatel Lairibateenuse tarbimisel on samuti kõige rohkem kasutatavaks juurdepääsu tehnoloogiaks vaskpaaril põhinev juurdepääsu tehnoloogia (vaata tabel 3 allpool) I pa 2013 Vaskpaar 44% 41% 40% 40% 42% 42% 41% 41% Kaabellevivõrk 26% 25% 24% 23% 21% 21% 21% 21% Valguskaabel 18% 19% 20% 20% 22% 25% 30% 31% WLL 4% 9% 11% 11% 10% 9% 6% 6% Teised lahendused 8% 6% 5% 6% 5% 3% 2% 1% Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 3 Lõppkasutajate lairibateenuse tarbimise jaotus erinevaid fikseeritud sidevõrgule juurdepääsu tehnoloogiaid aluseks võttes 67. Tabelis 3 toodud erinevaid tehnoloogiaid aluseks võttes, on vaskpaaril põhineva juurdepääsu tehnoloogia osakaal püsinud aastatel stabiilselt üle 40%. Samas on selle perioodi vältel lairibateenuse tarbimisel vähenenud vaskpaaril põhineva juurdepääsu osakaal ca 3% võrra. Kaabellevivõrkude- ja teiste tehnoloogiate vahendusel tarbitava lairibateenuse osakaal on langenud vastavalt 5% ja 7% võrra 68. Tabelist nähtub ka, et fikseeritud raadiolahenduse (WLL Wireless local loop) juurdepääsu tehnoloogia vahendusel osutatavate lairibateenuste tarbimine saavutas oma maksimumi aastatel 2008 ja 2009, moodustades koguturu mahust 11%. Samas on 13

15 (tuhandetes) aasta esimese poolaasta lõpuks ka selle tehnoloogia kasutamise osakaal langenud 5% võrra, moodustades koguturu mahust ainult 6%. Ainsana on kasvanud valgukaablil põhineva tehnoloogia kasutamine, mis asetub vaskpaaril põhineva tehnoloogia järel teisele kohale. 69. Valguskaabli vahendusel tarbitava lairibateenuse osakaal on perioodil suurenenud 13% võrra. Eeltoodust nähtub, et väljaarvatud valguskaablil põhinev tehnoloogia, kaotavad teised tehnoloogiad oma osakaalu. Sellest tulenevalt muutuvad ka tarbijate harjumused valguskaablil põhinevat tehnoloogiat kasutatakse üha rohkem. 70. Aastatel kasvas lairibateenuse tarbijate arv kiiresti, kuid alates aastast on teenuse tarbijate arvu suurenemine aeglustunud. Üheks põhjuseks oli aastatel toimunud majanduslangus. Alates aastast on fikseeritud lairibateenuste tarbijate arv suurenenud võrra ning aasta I poolaasta seisuga kasutas fikseeritud lairiba juurdepääsu teenust tarbijat (vt joonis 2 allpool) Lairibateenuse I pa Joonis 2 Fikseeritud lairibateenuse tarbijate arvu muutus aastatel I poolaasta Fikseeritud juurepääsu tehnoloogiate kaasamine turu koosseisu 71. Konkurentsiamet on eelnevalt otsuse kavandi punktis välja toonud erinevad fikseeritud telefonivõrgule juurdepääsu võimaldavad tehnoloogilised lahendused (vt tabel 2) ning selgitanud, et vaatamata mõnede tehnoloogiate osakaalu vähenemisele, leiavad need tarbijate poolt jätkuvalt kasutamist. Nii kuulub lisaks vaskpaaril põhineva tehnoloogia vahendusel osutatavate juurdepääsuteenustele, telefonivõrgule juurdepääsu turu koosseisu ka teiste fikseeritud tehnoloogiate baasil (nt FWA-l ja kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk) osutatavad juurdepääsuteenused. 72. FWA-l ja kaabellevivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel on tarbijatele võimalik pakkuda omadustelt, hinnatasemelt, ja funktsionaalselt samaväärseid juurdepääsuteenuseid, võrreldes juurdepääsuteenustega, mida osutatakse vaskpaari vahendusel. 73. Sarnasele järeldusele on jõudnud Konkurentsiamet ka eelmise, aastal telefonivõrgule juurdepääsu turul läbiviidud turuanalüüsi käigus. Võttes arvesse eeltoodut ja asjaolu, et võrreldes käesoleva turuanalüüsi läbiviimise hetkega (so kolme aasta jooksul), ei ole nimetatud tehnoloogiate osas olulisi muutusi toimunud, kaasatakse need tehnoloogiad ka käesoleva turuanalüüsi raames telefonivõrgule 14

16 juurdepääsu turu koosseisu. 74. Võrreldes eelmise turuanalüüsiga, on valguskaablil põhineva tehnoloogia kasutamine oluliselt kasvanud. Valguskaablil põhinevate juurdepääsuvõrkude puhul on sisuliselt tegemist vaskpaaril põhinevate juurdepääsu võrkude tehnoloogilise uuendusega, ehk nn uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudega. Valguskaablil põhinevaid võrke eristab vaskpaaril põhinevatest juurdepääsuvõrkudest aga see, et valguskaablil põhinevad juurdepääsuvõrgud võimaldavad pakkuda klientidele suurema läbilaskevõime- ja parema kvaliteediga juurdepääsu- ning jaeteenuseid. 75. Võttes arvesse eeltoodut, on valguskaablil põhinevate juurdepääsuvõrkude kaudu osutatavad juurdepääsuteenused asendusteenusteks vaskpaaril põhinevate juurdepääsuvõrkude kaudu osutatavatele juurdepääsuteenustele. Need teenused kaasatakse telefonivõrgule juurdepääsu turu koosseisu Järeldus: kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turg 76. Turu piiritlemise tulemustest järeldub, et sõltumata fikseeritud sidevõrgu tehnoloogiast, on telefonivõrgule juurdepääsuteenusteks teenused, mis võimaldavad lõppkasutajal saada kindlaks määratud asukohas juurdepääsu kõneteenustele. Kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsuteenust osutatakse nii vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel, kaabellevivõrkude vahendusel kui ka raadiosidel põhineva juurdepääsuvõrgu (FWA) vahendusel. Telefonivõrgule juurdepääsu turu koosseisu kuuluvad kõik nimetatud tehnoloogiad. 77. Samuti on nimetatud turul asendus- ja konkureerivaks teenuseks muutunud mobiiltelefonisidel põhineva juurdepääsuvõrgu kaudu osutatav kõneteenus (vt järgnevat otsuse kavandi punki (koos alapunktidega) Tõhusa konkurentsi toimimine)). 78. Mobiiltelefonivõrkudes pakutava juurdepääsu teenuse vahendusel osutatava andmeside teenuse kvaliteet, hinnatase ja teenuse kättesaadavus on teatud aspektides võrreldav fikseeritud sidevõrkude juurdepääsu vahenduse osutatavate jaeteenustega. Siiski, kuigi turg liigub sinnapoole, ei ole nende teenuste erinevat läbilaskevõimet, kvaliteeti ja mahupiiranguid arvesse võttes veel tegemist üksteist täielikult asendavate teenustega. 79. Telefonivõrgule juurdepääsu turu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna Sisenemistõkked 80. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80, on turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul domineerida sõltub uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest: kui turul puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda, piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul suurt turuosa. 81. Sisenemistõkked võivad esineda eri vormis ning ilmneda väga erinevatel põhjustel. Olemuselt võivad turule sisenemise piirangud olla regulatiivsed või struktuursed. 15

17 Regulatiivsed sisenemistõkked 82. Regulatiivsed tõkked tähendavad, et teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 80). Näiteks võib potentsiaalsete turuosaliste arv olla piiratud seeläbi, et väljastatakse vaid teatud hulk teatud teenuse osutamist võimaldavaid litsentse. 83. Piiritletud turgudele sisenemisel võivad teatud juhtudel olla regulatiivseteks tõketeks infrastruktuuri ehitust reguleerivad õigusaktid, mis piiravad kliendiliinide rajamist - nii võib kohalik omavalitsus keelata tiheasustusalal dubleerivate kaablikanalisatsiooni trasside ehitamise. 84. Konkurentsiamet leiab, et taolised piirangud ei kujuta endast telefonivõrgule juurdepääsu turul sedavõrd kõrgeid regulatiivsed sisenemistõkkeid, et need takistaksid arvestataval määral turule sisenemist tervikuna Struktuursed sisenemistõkked 85. Toote- ja teenuseturgude soovituses ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes on loetletud erinevaid indikaatoreid struktuursete sisenemistõkete hindamiseks. Struktuursed tõkked tähendavad tehnoloogiast- ja sellega seotud kulude struktuurist tingitud erinevaid võimalusi turul juba tegutsevatele- ja turule siseneda soovivatele ettevõtjatele. 86. Telefonivõrgule juurdepääsu turul on oma sidevõrgu baasil teenuse osutamisel struktuurseteks tõketeks kõrged kliendiliinide väljaehitamise kulud, sest turule siseneda sooviv ettevõtja peab rajama arvestatava hulga kliendiliine. See nõuab omakorda märkimisväärseid investeeringuid ning ajalist ressurssi. Struktuursed barjäärid aga alanevad vertikaalselt seotud turgudel konkurentsiprobleemide reguleerimisega, mistõttu on teenuse osutamine võimalik ka teise operaatori rendiliinide baasil. 87. Telefonivõrgule juurdepääsu turul võivad uue teenuseosutaja jaoks olla turule sisenemisel takistuseks suured pöördumatud kulud ning problemaatiliseks võib osutuda ka juurdepääs finantsvahenditele. Samuti võib turutõkenditeks osutuda mastaabi- ja/või profiilisäästust tulenevad mõjutegurid. Siiski on telefonivõrgule juurdepääsu turu sisenemistõkkeid mõnevõrra leevendanud vaskpaari juurdepääsuteenuste hindade langus Pöördumatud kulud ja juurdepääs finantsvahenditele 88. Üheks võimalikuks turule sisenemise tõkkeks on, kui turule sisenemine nõuab ettevõtjalt enne kasumisse jõudmist suurte ja pikaajaliste investeeringute tegemist. Telefonivõrgule juurdepääsu turul saab klientidele juurdepääsuteenuseid pakkuda selliste teenuste osutamist võimaldavat sidevõrku omav- või rentiv ettevõtja. 89. Kuna oma sidevõrgu rajamine nõuab ettevõtjalt suuri ja pikaajalisi investeeringuid, eksisteerivad telefonivõrgule juurdepääsu turul sisenemistõkked, mis on seotud telefonivõrgule juurdepääsu turu koosseisu kuuluvate jaeteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks- ja telefoniteenuste tehnilise võimaluse loomiseks vajalike investeeringute tegemisega. Selliseid kulusid võib lugeda pöördumatuteks kuludeks, kuna teatud juhtudel kaotatakse sellistest investeeringutest kuni 100% - juhul, kui 16

18 teenuseosutaja on sunnitud turult lahkuma. Problemaatiliseks võib osutuda ka juurdepääs finantsvahenditele, kuna märkimisväärse investeeringu katmiseks vajalikku laenu saab võtta vaid piisavat tagatist omav ettevõtja 90. Telefonivõrgule juurdepääsu turule sisenemine on seotud kõrgete investeerimiskuludega, sest teenuse osutamise üheks peamiseks eelduseks on oma sidevõrgu olemasolu, mille rajamise kulud on väga kõrged. Samuti on turule sisenejal ettevõtjal vajalik omada juuredpääsu finantsvahenditele. See võib aga osutuda keeruliseks, kuna arvestama peab ka teenuse osutamisega seonduvate pöördumatute kulude realiseerumisega Mastaabi- ja profiilisääst 91. Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine toodangumahtude suurenemise tagajärjel. Tooteühiku kulud võivad alaneda tänu suurte sisendikoguste ostmisega kaasnevatele mahuallahindlustele või uurimis- ja teadustöösse investeerimisele, mis võimaldab tõhustada tootmist. Mastaabisäästuga on tegemist juhul, kui väljundi kahekordistamisel kasvab väljundi mahu suurendamiseks tehtud kulu kahekordsest väiksemas määras. Arvesse tuleb võtta majanduses toimivat skeemi, mille juures toote/teenuse keskmised kulud vähenevad toodangu/teenuse mahu kasvades. 92. Kuna väljaehitatud juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtmine alandab kulusid ühe juurdepääsu liini kohta, saab suuremale hulgale lõppkasutajatele teenust osutav ettevõtja mastaabisäästult suurimat tulu, mis annab talle omakorda konkurentsieelise teiste sideettevõtjate ees. 93. Võttes arvesse eeltoodut, leiab Konkurentsiamet, et telefonivõrgule juurdepääsu turule sisenevale- ning oma sidevõrgu baasil teenuseid osutavale ettevõtja jaoks võib mastaabisääst olla oluliseks sisenemistõkkeks. 94. Profiilisääst saab tekkida teenuseosutajatel, kes osutavad sama tootmisvahendi vahendusel suuremat hulka teenuseid - näiteks sideettevõtjal, kes lisaks kõneteenustele osutab ka andmesideteenust. See teeb sideettevõtja jaoks andmesideteenuse osutamise oluliselt odavamaks, võrreldes olukorraga, kus ettevõtja osutab sidevõrgu baasil vaid andmesideteenust erinevate teenuste osutamine võimaldab nende osutamisega seonduvate kulude teenuste vahel jagamist; samuti võib sellisel juhul profiilisääst seisneda juhtimiskulude kokkuhoius. 95. Mida kõrgem on turul juba tegutseva sideettevõtja profiilisääst, seda keerulisem on uuel teenuseosutajal turule siseneda ja osutada sarnaseid teenuseid tasemel, mille on profiilisäästu tõttu saavutanud juba teised turul tegutsevad teenuseosutajad. 96. Telefonivõrgule juurdepääsu turul kõneteenuseid osutavate sideettevõtjate puhul on valdavalt tegemist ettevõtjatega, kes osutavad lisaks kõneteenustele ka muid elektroonilise side teenuseid (eelkõige andmesideteenust). 97. Võttes arvesse eeltoodut, leiab Konkurentsiamet, et telefonivõrgule juurdepääsu turule sisenevale- ning oma sidevõrgu baasil teenuseid osutavale ettevõtja jaoks võib profiilisääst olla oluliseks sisenemistõkkeks Kokkuvõte 98. Konkurentsiamet on seisukohal, et telefonivõrgule juurdepääsu turul ei kujuta regulatiivsed sisenemistõkked endast sedavõrd kõrgeid piiranguid, et need arvestataval 17

19 määral takistaksid piiritletud sideturule sisenemist tervikuna. Küll aga võib turule siseneja jaoks olla olulisteks sisenemistõketeks pöördumatud kulud, juurdepääs finantsvahenditele ning mastaabi- ja profiilisääst. Siiski on telefonivõrgule juurdepääsu turu sisenemistõkkeid mõnevõrra leevendanud vaskpaari juurdepääsuteenuste hindade langus Tõhusa konkurentsi toimimine 99. Viimaste aastate jooksul on mobiiltelefonide kasutajate arv märkimisväärselt suurenenud ning seetõttu on suurenenud ka konkurents mobiiltelefoniteenuste jaeturul. Mobiiltelefonivõrkude vahendusel osutatavad jaeteenused sarnanevad ühe rohkem fikseeritud sidevõrkude vahendusel osutatavate jaeteenustega. 100.Ühtlustunud on jaeteenuste kvaliteedinäitajad, hinnad ja teenuseosutamise ulatus ning saab öelda, et võrreldes fikseeritud sidevõrgu vahendusel osutatavate teenustega, eelistavad lõppkasutajad tarbida mobiiltelefonivõrgu (edaspidi ka mobiiltelefoniside) vahendusel osutavaid jaeteenuseid. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kui fikseeritud teenused on seotud konkreetse asukohaga, saab mobiilseid teenuseid tarbida sellest sõltumatult. Seetõttu on mobiiltelefoniside vahendusel osutatavad jaeteenused hakanud konkureerima fikseeritud sidevõrkude vahendusel osutatavatele jaeteenustega. 101.Võttes arvesse eeltoodut, on telefonivõrgule juurdepääsu turu kontekstis vajalik analüüsida ka mobiiltelefonisidel põhinevaid teenuseid Mobiiltelefonisidel põhinev juurdepääsuvõrk lairiba teenuse osutamiseks Nõudlusepoolne asendatavus 102.Raadiosidevõrgu alaliik on ka mobiiltelefonivõrk. Eestis pakub viimase kolme aastal jooksul mobiilne lairibaühenduse teenus üha enam konkurentsi fikseeritud lairiba teenusele, kuna mobiilse lairibaühenduse teenuse hinnad ja ühenduskiirused on võrreldavad või kohati isegi paremad. 103.Kõik suuremad mobiiltelefonioperaatorid on oluliselt suurendanud internetipakettide valikut, mis võimaldab lõpptarbijal valida endale nii arvuti kui ka mobiiltelefoni jaoks sobivaid kiiruseid ja andmesidemahtusid. 104.Mobiiltelefonivõrgu juurdepääsuvõrgu puhul on kliendiliiniks konkreetses sagedusalas masti ja mobiiltelefoni (või ka arvutis oleva SIM kaardi) vaheline avatud keskkonnas leviv elektromagnetlaine, mis võimaldab pakkuda vaskpaariga analoogseid jaeteenuseid. 105.Mobiilset andmesideteenust pakutakse seejuures peamiselt üle kolme erineva võrgutehnoloogia: a) EDGE (Enhanced Data rates for GSM ehk täiustatud GSM andmeside); b) 3G/3,5G (HSDPA - High Speed Downlink Packet Access ehk kiire edastuskiirusega andmeside juurdepääsutehnoloogia); c) 4G (LTE - Long term evolution uusim raadiosidel põhinev andmeside tehnoloogia, mis võimaldab mobiilset andmesidet kiirusel kuni 150 megabitti sekundis). 106.Ülevaate saamiseks tarbijate harjumuste kohta jaeturul, tuleb analüüsida lairiba 18

20 jaeturul toimunud muutusi. 107.Hetkel kasutab suurem osa Eesti elanikkonnast erinevate avaliku- ja ärisektori teenuste tarbimisel e-keskkonda, mille kasutamiseks on vajalik juurdepääs andmeside teenustele. Samuti on avalikkusele tagatud oma igapäevaste asjaajamiste jaoks kasutada e-riigi teenuseid, mis tehti kättesaadavaks aastal. Tegemist on Eesti riigiasutuste ühise ligipääsupunktiga, mille kaudu tagatakse ühtse veebiaadressi kaudu juurdepääs riigi põhiseaduslike institutsioonide ja haldusasutuste informatsioonile. E- riigi keskkonna loomise üheks eesmärgiks oli ka läbi informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise aidata kaasa avaliku sektori organisatsioonide paremale koostoimele. 108.Seoses mobiiltelefonide laialdase levikuga on paljud avaliku sektori organisatsioonid otsustanud lisaks e-teenustele pakkuda ka mobiilsidel põhinevaid erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. See teeb avaliku sektori poolt pakutavad teenused veelgi kättesaadavamaks. Näiteks sarnaselt ID-kaardi põhisele isikusamasuse tuvastamist võimaldavale fikseeritud sidevõrgu tehnoloogiale, on sarnane võimalus loodud ka mobiilsidevõrgu tehnoloogiat kasutades isikusamasus saab tuvastada ka Mobiil ID teenuse vahendusel. Lõppkasutajatele on tagatud läbi e-kanalite juurdepääs pangateenustele (90% pangaülekannetest tehakse läbi e-kanalite) ning võimalik on ka maksude deklareerimine (seda teeb 95% elanikkonnast), tollideklaratsioonide esitamine või erinevatele üritustele piletite broneerimine ja ostmine. Väga laialdaselt kasutatakse ka mobiilsidel põhinevat m-parkimise (mobiilne parkimine) teenust 109. Kuna nende erinevatel tehnoloogiatel baseeruvate teenuste tehnoloogilised platvormid on sarnased, ei ole lõppkasutajate jaoks andmeside teenuste kasutamisel oluline määratleda, kas ta kasutab fikseeritud sidevõrgul- või mobiilsidevõrgul põhinevat tehnoloogiat. 110.Alljärgnevalt analüüsitakse, kas mobiilsidel baseeruvad andmesidetooted on võrreldavad fikseeritud sidevõrkudes osutatava lairibateenusega ning kas lõppkasutajate seisukohast võttes on tegemist asendusteenustega või mitte. 111.Kuna fikseeritud lairibateenuseid hakati elektroonilise side turgudel laialdasemalt osutama aastatel , on fikseeritud lairibateenuste jaeturg arenenud aasta vältel. Seevastu alustati fikseeritud lairibateenustega võrreldava mobiilsidel põhineva lairiba teenuse osutamist alles aastatel Seega saab mobiilisidel põhineva lairibateenuste jaeturu arengu pikkuseks lugeda 3-4 aastat. Mobiilisidel põhineva lairibateenuste jaeturg on oma arengus teinud hüppe just viimase kahe aasta jooksul, mil on oluliselt suurenenud nii teenuseid kasutavate lõppkastujate arv kui ka tarbitud andmeside maht. 112.Mobiiltelefonivõrkudes osutatavad andmesideteenused jagunevad kolmeks erinevat tüüpi teenusteks: 1) andmeside SIM-kaart arvutis ja/või tahvelarvutis (nn Data-SIM) - vastavat SIMkaarti kasutatakse ainult- või peamiselt andmeside teenuse tarbimiseks; 2) lisaks tavalise kõne SIM-kaardi kasutamisele, sõlmitakse leping ka andmeside tarbimiseks. Peamiselt kasutatakse sellist andmesideteenust nutitelefonides, kuid ka tahvelarvutites; 3) lisaks tavalisele kõne SIM-kaardi kasutamisele, tarbitakse andmesideteenust ilma selleks eraldi lepingut sõlmitama see tähendab, et andmeside teenuse eest tasutakse mahupõhiselt vastavalt megabaidile kehtestatud hinnale. Selline teenus 19

21 leiab eelkõige kasutamist nn tavalistes mobiiltelefonides ning tegemist on teenusega, mida iseloomustab väike andmeside maht ja kiirus. 113.Fikseeritud sidevõrkudes osutatavale lairibateenusele sarnaneb kõige rohkem ülaltoodud variandis 1 kirjeldatud mobiiltelefonivõrkudes osutatav andmesideteenus, mis muutub oma hinna, omaduste ja kättesaadavuse poolest üha rohkem fikseeritud sidevõrkudes osutatavale lairibateenusele asendusteenuseks. 114.Mobiilsidel põhinevad andmesideteenused sarnanevad ühe rohkem fikseeritud lairiba teenustele ka nende osutamise kiiruseid aluseks võttes, kuid seda just väiksemate kiiruste osas: andmete allalaadimiskiirused alla 2 M bit/s või vahemikus 2 M bit/s 10 M bit/s. Siiski on alates aastast 2012, mil mobiiltelefonioperaatorid EMT ja Elisa avasid 4G LTE tehnoloogial põhineva mobiilsidevõrgu, ka nimetatud kiirustega teenuseid tarbivatele lõppkasutajatele tagatud võimalus liituda kvaliteetsema ja kiirema andmesideteenusega aastal on 4G võrkude katvusala kasvanud väga kiiresti: EMT ja Elisa poolt avaldatud andmetel on Eesti territooriumil nende võrkude vahendusel osutatavad andmesideteenused kättesaadavad vastavalt 99,9 % ning 95% ulatuses. Kolmas mobiilsideoperaator Tele2 on seevastu 4G sidevõrguga katnud suurema osa linnadest ning kavandab aastaks katta suurema osa Eesti territooriumist. 116.Järgmises tabelis 4 on võrreldud mobiiltelefonivõrkudes osutatavate andmeside teenuse tarbijate arvu kasvu fikseeritud sidevõrkude laibateenuse tarbijate arvu kasvuga. Seejuures on mobiilse andmesideteenuse osas arvestatud kahe erinevat andmesideteenust tarbivate lõppkasutajate arvuga ülaltoodud punktides 1) ja 2) nimetatud andmesidet SIM-kaardi kaudu arvutites- ja lisaks lepingu sõlminud tarbijad. Arvestatud ei ole aga ülaltoodud punktis 3) nimetatud andmesideteenust mahupõhiselt tarbivate klientide arvuga, sest tegemist on väiksemahulist- ja aeglasemat andmesidet kasutavate tarbijatega I pa 2013 Mobiilsed Fikseeritud Tabel 4 Mobiilse andmeside tarbijate ja fikseeritud lairiba tarbijate arvu muutus aastatel

22 (tuhandetes) Mobiilne Fikseeritud I pa Joonis 3 Andmeside tarbijate arvu muutus aastatel lähtuvalt tehnoloogiast I pa 2013 Mobiilsed 0% 0% 6% 17% 46% 55% 61% Fikseeritud 100% 100% 94% 83% 54% 45% 39% Tabel 5 Mobiilse andmeside ja fikseeritud lairiba tarbijate arvu muutuste osakaal aastatel Ülaltoodud tabelist 5 ja jooniselt 3 nähtub, et aastatel on fikseeritud lairibateenuste tarbijate arv kiiresti kasvanud. Sellel perioodil ei osutatud mobiilside vahendusel teenuseid, mis oleksid olnud omadustelt võrreldavad fikseeritud sidevõrgus osutatavate lairibateenustega. 118.Seevastu on alates aastast fikseeritud lairibateenuste tarbijate arv on jäänud samale tasemele ning mobiilsidel põhinevate andmesideteenuste tarbijate arv on kiiresti kasvanud. Tegemist on tarbijaharjumuste muutusega, mille kohaselt on tarbijad fikseeritud lairiba teenuste asemel hakanud üha rohkem kasutama mobiilsidel põhinevaid andmesideteenuseid nii on aasta I poolaasta seisuga tarbijate koguarvu aluseks võttes mobiilse andmeside tarbijate arv tõusnud 61 %-ni. Fikseeritud lairibateenuste tarbijate arvu osakaal on aga langenud 39 %-ni. 119.Võrreldes aastaga, on käesolevaks hetkeks mobiilse andmeside tarbijate arv mitmekordistunud ning ületab oluliselt fikseeritud lairibateenuste tarbijate arvu. Kuna mobiilse andmeside teenuse tarbijate arv on fikseeritud lairiba teenuse tarbijatega võrreldes kiiresti kasvanud, mõjutab mobiilne andesideteenus lõppkasutajate tarbimisharjumusi üha rohkem. Samas, kuigi mobiilse andmeside tarbijate arv on ületanud fikseeritud lairiba teenuse tarbijate arvu, ei ole tarbijad loobunud ka fikseeritud lairibateenuse tarbimisest nimetatud teenused on kasutuses paralleelselt. On oluline, et kui sarnaselt kõneteenusele (vt ka järgnevat otsuse kavandi punkti ) on mobiilse andmeside tarbimine seotud üldjuhul konkreetse isikuga, siis fikseeritud lairibateenust tarbivad ühiselt kõik perekonna- või töökollektiivi liikmed. 120.Järgnevas tabelis 6 võrreldakse mobiilse- ja fikseeritud lairibateenuse jaehindasid. 21

23 Allalaadimise kiiruste vahemik 144Kbit/s kiirus 2 Mbit/s 2 Mbit/s < kiirus 10 Mbit/s 10 Mbit/s < kiirus 30 Mbit/s 30 Mbit/s < kiirus 100 Mbit/s kiirus > 100 Mbit/s Andmemahu piirang, alates GB kuus Allalaadimiskiirus, kuni Mbit/s Üleslaadimiskiirus, kuni Mbit/s Elion, Starman, STV, EMT, Elisa, Tele2, Kasutatavad fiks.sidevõrvõrvõrvõrvõrvõrk fiks.side- fiks.side- mob.side- mob.side- mob.side- tehnoloogiad piiramata valgusk piiramata koaksiaalk. 2 0, ,5G 2 0, ,5G 2,5 0, ,5G ,5G 3, piiramata vask, valgusk piiramata valgusk piiramata valgusk ,5G ,5G G piiramata koaksiaalk piiramata vask, valgusk G piiramata valgusk piiramata VDSL ,5G piiramata valgusk piiramata valgusk G G piiramata koaksiaalk piiramata valgusk piiramata valgusk piiramata 4G G G G G piiramata koaksiaalk Tabel 6 Mobiilse- ja fikseeritud lairibateenuste jaehinnad 121.Ülaltoodud tabelist nähtub, et hetkel on tarbijatel võimalus valida lairibateenust mitmete valikukriteeriumite alusel. Lisaks lairibateenuse hinnale ja kiirusele, mõjutavad tarbija lairibateenuse valikut ka sellised tegurid nagu lairibateenuse kasutamise mobiilsus, maht ning kvaliteet. 122.Lairibateenuse mobiilsus on seotud märkimisväärse lairibateenuste osutamise kasvuga, mida pakutakse mobiiltelefonivõrgu baasil läbi 3,5 ja 4G tehnoloogiate. Nimetatud mobiilsed tehnoloogiad võimaldavad samaväärseid kiiruseid, võrreldes fikseeritud sidevõrkude baasil osutatavate lairibateenustega (kuni 150 Mbit/s). Samuti on mobiilsete lairibateenuste hind samas suurusklassis fikseeritud lairibateenusega. 123.Kuni 30 Mbit/s kiiruste korral on mobiilsed lairibateenused isegi odavamad, kui fikseeritud sidevõrkude baasil osutatavad vastavad teenused. Samas kaasneb mobiilsete lairibateenustega andmemahu piirang - olenevalt teenusest 15 kuni 100 GB kuus. Samuti, võrreldes fikseeritud lairibateenustega, mõjutavad ilmastikutingimused mobiilse lairibateenuse kvaliteeti oluliselt rohkem. Vaatamata sellele ning võttes aluseks mobiilsete lairibateenuste tarbimise kiire kasvu, võib järeldada, et tarbijad peavad mobiilsidel põhineva lairibateenuse kasutamist üha olulisemaks. 124.Siiski ei ole need tooted asendatavad andmeedastusteenuste läbilaskevõime-, 22

24 kvaliteedi- ja mahupiirangute erinevuste tõttu. EMT, Elisa ja Tele2 pakutavad mobiilse Interneti teenused: on mahupiiranguga (paketile vastavaid mahte ületava andmeside tarbimise eest tuleb Mbiti-põhiselt juurde maksta), kuid fikseeritud sidevõrkudes on lairibateenuste tarbimismaht piiramatu; sätestavad mahupiirangutega pakettides nn mõistliku kasutuse põhimõtte, mille kohaselt alates teatud andmesidemahu täitumisest kalendrikuus jätavad operaatorid endale õiguse vähendada tarbijatele ette teatamata andmesidekiirust; ei ole tagatud kvaliteediga - andmeedastuskiirus võib kõikuda ja sõltub teenuse tarbimisel levi tugevusest, võrgu koormusest ning tehnoloogiast (GPRS, EDGE või 3,5G/4G); on sõltuvalt lõppseadme geograafilisest asukohast piiratud läbilaskevõimega, st piirkondades, kus on kättesaadav ainult GPRS-tehnoloogial põhinev lairibateenus, tähendab see kasutaja jaoks võrreldes vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatava lairibateenusega, arvestatavalt väiksemat andmesidekiirust. Kokkuvõte: 125.Eeltoodust nähtub, et seoses mobiilsidevõrgu kiire arenguga, on mobiilside võrgus pakutavate lairiba jaeteenuste kasutamine suurenenud ning teenuse kvaliteet paranenud. Samas ei ole tarbijad loobunud ka fikseeritud lairiba teenuste kasutamisest. 126.Samuti, kui mobiilse lairiba teenuse tarbimine on tõusnud, on fikseeritud andmeside lõpptarbijate arvu osas muutus marginaalne. 127.Tarbijad on nn tutvumisfaasis, kuna mobiilsel andmesidel põhinevad teenused on hüppeliselt arenenud alles viimase kolme aasta jooksul Pakkumispoolne asendatavus 128.Eestis on viimase kolme aastal jooksul mobiilne lairiba teenus pakkunud üha enam konkurentsi fikseeritud lairiba teenusele, kuna mobiilse lairiba teenuse hinnad ja tarbitava ühenduse kiirused on võrreldavad või kohati isegi paremad. Kõik suuremad mobiiltelefonioperaatorid on oluliselt suurendanud andmeside/ lairibateenuste valikut. 3,5G ja eriti 4G (LTE) võrkudes on andmeside kiirused võrreldavad fikseeritud lairibateenuse kiirustega. 129.Aastatel hakkasid kolm mobiilisideoperaatorit (EMT, Elisa ja Tele2) osutama LTE teenust. Käesolevaks hetkes on LTE teenused kättesaadavad ca 95%-le elanikkonnast ning kaetud on ja ca 80% Eesti territooriumist. 130.Mobiiltelefonivõrkudes pakutava juurdepääsu teenuse vahendusel osutatava andmeside teenuse kvaliteet, hinnatase ja kättesaadavus on teatud aspektides võrreldav fikseeritud sidevõrkude juurdepääsu vahenduse osutatavate jaeteenustega. Samuti on mobiiltelefonivõrkudes tagatud lõpptarbijate juurdepääs võrgule samas ulatuses või isegi laiemal territooriumil, kui fikseeritud võrkudes. 131.Siiski, vaatamata asjaolule, et fikseeritud lairibateenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi mobiilsidel põhinevad lairibateenused, siis võttes arvesse nende teenuste erinevat läbilaskevõimet, kvaliteeti ja mahupiiranguid, ei ole nende 23

25 teenuste puhul veel tegemist täielikult üksteist asendatavate teenustega. Turg aga liigub jõudsalt sinnapoole Järeldus 132.Eeltoodud nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamise tulemusena leiab Konkurentsiamet, et seoses mobiilsidevõrgu kiire arenguga, on mobiilsidevõrgus pakutavate jaeteenuste kasutamine suurenenud ning teenuse kvaliteet paranenud. Mobiilsidel põhinevad lairibateenused pakuvad üha rohkem konkurentsi fikseeritud lairibateenustele. Eeltoodut kinnitab nii mobiilsidevõrgu vahendusel teenust tarbivate lõppkasutajate arvu kasv ning asjaolu, et kui mobiilse lairiba teenuse osas on tarbimine tõusnud, siis fikseeritud andmeside osas on muutus marginaalne. Samas ei ole tarbijad loobunud ka fikseeritud lairiba teenuste kasutamisest. 133.Mobiiltelefonivõrkudes pakutava juurdepääsu teenuse vahendusel osutatava andmeside teenuse kvaliteet, hinnatase ja teenuse kättesaadavus on teatud aspektides võrreldav fikseeritud sidevõrkude juurdepääsu vahenduse osutatavate jaeteenustega. 134.Siiski, vaatamata asjaolule, et fikseeritud lairibateenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi mobiilsidel põhinevad lairibateenused, siis võttes arvesse nende teenuste erinevat läbilaskevõimet, kvaliteeti ja mahupiiranguid, ei ole nende teenuste puhul veel tegemist täielikult üksteist asendatavate teenustega. Turg aga liigub jõudsalt sinnapoole Mobiiltelefonisidel põhinev juurdepääsuvõrk kõneteenuste osutamiseks aasta I poolaasta seisuga moodustas mobiiltelefoniteenuse kasutajate arv (aluseks on võetud aktiivsete SIM-kaartide arv) elanikkonnast 159%. Alljärgnevalt analüüsitakse, kas mobiiltelefonivõrgu (või mobiilside) vahendusel pakutav kõne tegemist võimaldav juurdepääsuteenus on asendusteenuseks vaskpaaril põhineva telefonivõrgu vahendusel pakutavale juurdepääsuteenusele. 136.Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et konkurents lõpptarbijatele osutatavate teenuse osas üha suureneb, on vajalik analüüsida kõnejaeteenuste tarbijate harjumuste ja eelistuste muutusi. Siinjuures on oluline hinnata, kas telefonivõrgu kasutajad vahetaksid oma fikseeritud tehnoloogial põhineva kõnet võimaldava juurdepääsuteenuse mobiiltelefonisidel põhineva juurdepääsuteenuse vastu, juhul, kui telefonivõrgu juurdepääsuteenuse hinnad peaksid tõusma Nõudlusepoolne asendatavus 137.Mobiiltelefonivõrgu vahendusel osutatav sidevõrgule juurdepääsu teenus on oma tehnilistelt omadustel sarnane vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatava juurdepääsu teenusega. Seda kinnitab asjaolu, et 0,5 % fikseeritud juurdepääsu teenuse tarbijatest on sidevõrguga ühendatud, kasutades selleks mobiiltelefonivõrgu infrastruktuuri (klient on seotud konkreetse asukoha baasjaamaga). 138.Samas on aga fikseeritud- ja mobiiltelefoni võrkude lõpppunktid oma olemuselt erinevad: kui mobiiltelefonivõrgus on lõpp-punkt liikuv, siis fikseerud võrkudes see nii ei ole. Seega võib mobiiltelefonivõrgu kaudu osutatavad juurdepääsuteenused olla asendusteenusteks fikseeritud võrgu kaudu osutatavatele juurdepääsuteenustele. Vastupidiselt aga need teenused asendatavad ei ole (fikseeritud lõpp-punkti tõttu ei ole 24

26 (tuhandetes) fikseeritud võrgu kaudu osutatavad juurdepääsuteenused asendusteenusteks mobiiltelefonivõrgu kaudu osutatavatele teenustele. 139.Niisiis on lisaks vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel pakutavatele kõneteenustele võimalik tarbida kõneteenuseid ka juhul, kui sidevõrgule omatakse juurdepääsu mobiiltelefonivõrgu vahendusel. Alljärgnevatel tabelis 7 ja joonisel 4 on aastate I poolaasta lõikes ära toodud mobiilside kõneteenuse lõpptarbijate arvu- ja fikseeritud juurdepääsu kõneteenuse tarbijate arvu muutus. Siinjuures peab aga arvestama, et kui fikseeritud sidevõrgule juurdepääsu puudutav statistika on leibkonnapõhine (st iga leibkond tarbib ühte fikseeritud juurdepääsu tehnoloogilist lahendust), siis mobiiltelefonivõrgu puhul võib iga leibkonna liikme kohta olla kõneteenusele juurdepääsu võimaldavaid lahendusi (aktiivseid SIM kaarte aluseks võttes), üks või isegi rohkem - sõltuvalt kasutuses olevatest mobiiltelefonide arvust. 140.Seetõttu on mobiiltelefonivõrgu vahendusel kõneteenuseid tarbivaid isikuid puudutavad andmete saamiseks korrutatud telefoniteenust tarbivate leibkondade arv 2,3-ga (Statistikaameti poolt avaldatud andmetel Eesti leibkonda kuuluvate isikute arvu keskmine suurus). Eeltoodust aluseks võttes nähtub tabelist 7, et aasta I poolaasta lõpus moodustas mobiiltelefonivõrgu vahendusel kõneteenuseid tarbivaid isikute arv kõneteenuste tarbijate koguarvust 76% I pa 2013 Fikseeritud 36% 36% 36% 33% 29% 25% 24% Mobiilne 64% 64% 64% 67% 71% 75% 76% Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 7 Fikseeritud sidevõrgu- ja mobiilitelefonivõrgu vahendusel (aktiivsed SIM- kaarte aluseks võttes) kõneteenuseid tarbivate isikut arvu osakaalu muutus aastate I poolaasta lõikes 141.Ülaltoodud tabelist nähtub ka, et mobiilset juurdepääsu kasutavate tarbijate arv on alates aastast pidevalt tõusnud ning et fikseeritud juurdepääsu kasutavate tarbijate arv on langenud aastaga võrreldes on fikseeritud võrgus kõneteenuse tarbijate arv kahanenud 12% võrra. Mobiilset juurdepääsu kasutavate tarbijate arv on aga sellevõrra kasvanud /I Fikseeritud (hinnanguline) Mobiilne Polünoom (Fikseeritud (hinnanguline)) Polünoom (Mobiilne) Joonis 4 Fikseeritud sidevõrgu- ja mobiilitelefonivõrgu vahendusel (aktiivsed SIM- kaarte aluseks võttes) kõneteenuseid tarbivate isikut arvu (tuhandetes) osakaalu muutus aastate I poolaasta lõikes. 25

27 (tuhandetes) 142.Joonise 5 kohaselt on viimastel aastatel telefonivõrgu kaudu osutatavate juurdepääsuteenuste kasutajate arv järjepidevalt vähenenud. Seevastu mobiiltelefonivõrgu kaudu osutatavate juurdepääsuteenuste tarbijate arv on jõudsalt ja jätkuvalt suurenenud - üha enam lõppkasutajaid on hakanud kasutama mobiilside tehnoloogial põhinevat teenust. Samas kasutavad paljud leibkonnad ja ettevõtted paralleelselt nii telefoni- kui ka mobiiltelefoniteenust Fikseeritud Mobiilne Joonis 5 Kõneteenuste tarbijate arvu muutus 143.Samuti on mobiiltelefonivõrgu operaatorid hakanud pakkuma teenust, kus lõppkasutaja käsutuses on küll telefoninumber, kuid mille puhul võib lõppkasutaja soovi korral terminalseade olla muutuva asukohaga (lõppkasutaja ei ole seotud fikseeritud sidevõrgus pakutavat kõneteenust iseloomustava konkreetse lõpppunktiga). 11 Siiski eristab sellist teenust mobiiltelefoniteenusest see, et antud teenuse raames ei ole võimalik saata SMS-e ja kasutada rändlusteenust Era- ja äriklientidele osutatavate juurdepääsuteenuste (kõne) hindade võrdlus 144.Konkurentsiamet analüüsis erinevate sidevõrkude vahendusel kõneteenustele juurdepääsu võimaldavate teenuste enamkasutavaid hindasid. Võrdlusesse kaasati suuremate üleriigiliste telefoni- ja mobiiltelefonivõrkudes (Elion, Starman, STV, EMT, Elisa 12 ja Tele2) rakendatavad juurdepääsuteenuste kuutasud (arvestatud on kõige odavamate kuutasudega). 145.Sideettevõtjad kasutavad sideteenuste osutamisel paljusid erinevaid hinnaskeeme ja pakette, mis sisaldavad tihti ka tasuta kõneminuteid. Kuutasud, mis sisaldavad peale 11 Tele2 poolt pakutav teenus Kodupakett, vt 12 Elisa teenuste paketid ja hinnad on märgitud Elisa pöördumise alusel ärisaladuseks (Elisa e-kiri Konkurentsiametile). 26

28 kuus (km-ga) sidevõrgule juurdepääsu tasu veel täiendavalt kõneteenuse tarbimisest võimaldavat tasuta kõneminuteid, on märgitud tärniga. Alljärgneval joonistel 6 ja 7 on toodud eraja äriklientide kuutasude võrdlus. Joonis 6 Kõneteenuseid võimaldavale sidevõrgule juurdepääsu hindade võrdlus eraklientide osas 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00 Äriklientide kuutasude võrdlus 7,80 2,99 2,88 1,20 0,78 ärisaladus Joonis 7 Kõneteenuseid võimaldavale sidevõrgule juurdepääsu hindade võrdlus äriklientide osas 146.Eraklientidele ja äriklientidele osutatava kõneteenustele juurdepääsu hindade võrdlusest selgub, et võrreldes Elioniga (märkimisväärse turujõuga ettevõtja telefonivõrgule juurdepääsu turul) pakuvad suuremad telefonivõrgu- ja kõik mobiiltelefonivõrgu operaatorid erakliendile ja ärikliendile samaväärse või odavama kuutasuga kõneteenuse tarbimist võimaldavaid juurdepääsuteenuseid. Mitmed sellised alternatiivsed pakkumised sisaldavad ka tasuta kõneminuteid. 147.Seega on era- ja äriklientidel võimalus lisaks Elioni kaudu saadavatele teenustele kasutada ka teiste telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite kaudu samaväärseid ning konkureerivaid kõneteenuse tarbimist võimaldavaid juurdepääsuteenuseid. Samuti osutavad mobiiltelefonivõrgu baasil pakutavad juurdepääsuteenuste kuutasud märkimisväärset hinnasurvet ja konkurentsi telefonivõrgu baasil pakutavatele juurdepääsuteenuste kuutasudele Era- ja äriklientidele osutatavate kõneteenuste jaetasude võrdlus 148.Konkurentsiamet analüüsis ka erinevate sidevõrkude vahendusel enamkasutatavate kõneteenuste (ehk kõne algatamise jaeteenuste) pakettide hindasid (alljärgnevad 27

29 joonised 8-9), võttes aluseks suuremate üleriigiliste telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude (Elion, Starman, STV, EMT, Elisa ja Tele2) kõneteenuste tasud. 149.Samuti kaasas Konkurentsiamet kolm sideettevõtjat, kes pakuvad kõneteenuseid operaatorkoodi vahendusel - Top Connect, Telefant ja Tele Kuna sideettevõtjad pakuvad väga erinevate hinnaskeemidega kõneteenuste pakette, on selguse eesmärgil alljärgnevalt käsitatud ja võrreldud kõneteenuste tasusid nii, et aluseks võetakse kolme paketi erinevad kõnemahud need on 90, 180 ja 360 minutit kuus. Võrreldavad tasud sisaldavad ka juurdepääsu kuutasusid. Kuna osade kõneteenuste pakettide korral on võrgusiseste ja võrkude vahelistele kõnedele kehtestatud erinevad hinnad, on kõneliikluse mahtude hindamisel võetud aluseks sideettevõtjate poolt Konkurentsiametile kvartaalse aruandluse raames esitatud kõnemahtude statistika. 151.Nimetatud statistika kohaselt jaotuvad kõnemahud protsentuaalselt järgmiselt: 61% võrgusisesed kõned, 32% teise mobiiltelefonivõrku tehtud kõned ja 7% teise telefonivõrku tehtud kõned. Paljud kõneteenuste pakettide hinnad sisaldavad ka kõnealustustasu. Kõnealustustasu kaasamisel võeti aluseks, et keskmine kõne pikkus on kolm minutit. Joonis 8 Erakliendi kõneteenuste tasu kuus, kui kõnemahuks on 90 minutit 28

30 Joonis 9 Erakliendi kõneteenuste tasu kuus, kui kõnemahuks on 180 minutit Joonis 10 Erakliendi kõneteenuste tasu kuus, kui kõnemahuks on 360 minutit 29