Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus U. M. kaebuses Lääne Politseiprefektuurilt ja Rahandusministeeriumilt varalise kahju 17 000 000 krooni ja mittevaralise kahju 1 000 000 krooni hüvitamise nõudes RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-32-06 Määruse kuupäev 15. mai 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi U. M. kaebus Lääne Politseiprefektuurilt ja Rahandusministeeriumilt varalise kahju 17 000 000 krooni ja mittevaralise kahju 1 000 000 krooni hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/1101/05 Menetluse alus Riigikohtus Rahandusministeeriumi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada Rahandusministeeriumi määruskaebus osaliselt. 2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/1101/05 ja Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-1674/2005. 3.Saata asi edasiseks menetlemiseks Tallinna Halduskohtule varalise kahju (saamatajäänud tulu) hüvitamise nõudes ja tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Lugeda U. M. kaebus nime määrimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas esitatuks tähtaja olulise rikkumisega ja jätta kaebus selles osas läbi vaatamata. 4.Kautsjon tagastada. Asjaolud ja menetluse käik 1.Pärnu Politseiprefektuur alustas 15. veebruaril 2001 kriminaalasja menetlust KrK 142 lg 2 tunnustel selle kohta, et 13. veebruaril 2001 helistas tundmatu vene keelt kõnelev meesterahvas I. Okase telefonile ja nõudis 50 000 krooni tasumist U. M. kontoarvele. Raha mittemaksmisel ähvardati I. Okast ja tema peret eluohtliku vägivallaga. 23. veebruaril 2001 kohaldati U. M. suhtes tõkendina vahi all pidamist kuni 5. märtsini 2001. 28. veebruaril 2001 muudeti tõkendit, kohaldades tõkendina allkirja elukohast mittelahkumise kohta. 24. aprillil 2001 lõpetati kriminaalasja menetlus seoses kuriteo koosseisu puudumisega. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel hüvitati 17. mail 2001. a U. M.-le 2968 krooni alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju ja kompenseeriti tasutud õigusabi kasutamine. 2.U. M.esitas 4. juunil 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuserahandusministeeriumi kaudu Eesti Vabariigi vastu ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varalise kahju 25 200 000 krooni ja mittevaralise kahju 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus U. M. ka... Leht 1 / 6

1 000 000 krooni hüvitamiseks. 11. märtsil 2005 esitas U. M. kohtule täpsustatud kaebuse, milles taotles mõista Siseministeeriumi kaudu Eesti Vabariigilt välja kaebuse esitaja kasuks tema ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varaline kahju (saamatajäänud tulu) 17 000 000 krooni ja mittevaraline kahju seoses nime määrimise ja tervise kahjustamisega 1 000 000 krooni. Eesti Vabariik Politseiameti kaudu (esindaja Siseministeerium) pidas õigeks vastustajaks Lääne Politseiprefektuuri ja Rahandusministeeriumi ning väitis, et kahjunõue on aegunud. Rahandusministeerium palus lõpetada asja menetlus tähtaja möödumise tõttu. 3.Kohus märkis 19. augusti 2005 määruses, et kaebuse sisuline läbivaatamine on takerdunud vaidlustesse vastustaja ümber. Vaieldav pole, et kaebajalt oli alusetult vabadus võetud. Rahandusministeeriumi poolt arvestatud ja väljamakstud hüvitust peab kaebaja ebapiisavaks. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajateks Lääne Politseiprefektuuri ja Rahandusministeeriumi. 4.U. M.leidis, et kaebus esitati tähtaegselt. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema päevast, mil ta sai teada, et kriminaalmenetluslikud võimalused kahju hüvitamiseks on määramata ajaks ammendunud, s.o alates 8. septembrist 2003, kui Tallinna Politseiprefektuuri teatise kohaselt peatati kriminaalasja menetlus kuriteo sooritanud isiku selgekstegemiseni. Kaebuse esitaja väitel sai ta teada kahju tekitamisest 5. juuni 2001. a kirjaga. Seega on 4. juunil 2004 halduskohtule saabunud kaebus esitatud HKMS 9 lg-s 4 toodud kolmeaastase tähtaja sees. Juhuks, kui kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, esitas U. M. taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 2004. a jaanuaris esitas U. M. hagiavalduse Tallinna Linnakohtule ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju sissenõudmiseks. Linnakohtu 19. märtsi 2004. a määrusega lõpetati asja menetlus seoses pädevuse puudumisega. 5.Lääne Politseiprefektuurpalus menetlus lõpetada aegumise tõttu. Kohaldada tuleb 2001. a kehtinud Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadust (AVVKHS), mille 6 lg 1 nägi ette kuuekuuse kohtusse pöördumise tähtaja, arvates isiku suhtes tehtud lahendi jõustumisest. Aluseks tuleb võtta 24. aprilli 2001. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Seega aegus nõude esitamine 2001. a oktoobris. Rahandusministeeriumi kaudu hüvitati 2001. a mais U. M.-le alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Sellest ajast oli U. M.-le teada kahju hüvitamise kord ja tähtajad. Kaebajal oli 2001. a maist esindajana advokaat ja võimalus õigusalaste teadmistega isiku abi kasutades esitada nõuded seaduses sätestatud tähtaegadel. Rahandusministeeriumpalus lõpetada asja menetlus tähtaja möödumise tõttu. Kuna õigus hüvitise taotlemiseks tekkis kaebajal juba 2001. aasta aprillis, möödus hagi esitamise tähtaeg tulenevalt RVS 31 lg-st 2 ja AVVKHS 6 lg-st 1 sama aasta oktoobris. 6.Tallinna Halduskohusjättis 14. novembri 2005. a määrusega nr 3-1674/2005 kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse järgmiste põhjendustega: 1) AVVKHS 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast, kusjuures isikul, kes on saanud hüvitist kohtuvälises korras, pole õigust saada sama seaduse 5 lg-s 4 näidatud kahju eest hüvitist kohtu kaudu; 2) U. M.-lt oli alusetult vabadus võetud ajavahemikul 21. veebruarist kuni 28. veebruarini 2001. Kriminaalmenetluse tema suhtes lõpetas Pärnu Politseiprefektuur 24. aprillil 2001 määrusega. Rahandusministeerium hüvitas 17. mail 2001 kohtuvälises korras kaebajale 8 päeva vahi all pidamisega tekitatud kahju 10 187.55 krooni; 3) eeltoodust koosmõjus 2001. aastal kehtinud AVVKHS 1 lg 1, 2 lg 1, 3, 4 lg 2 ja 6, 5 lg 4 ning 6 lg 1 ja 2 võib teha järelduse, et U. M.-l oli õigus 6 kuu jooksul 24. aprilli 2001. a määruse jõustumisest taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kas kohtuväliselt või kohtu kaudu. Kuna kaebaja taotles ja talle ka hüvitati kahju kohtuväliselt, siis puudus tal õigus taotleda samal alusel kahju hüvitamist ka veel kohtu kaudu. Kui kaebaja pidas väljamakstud summat ebaõigeks, oleks ta pidanud pöörduma üldkohtusse hiljemalt novembris 2001; 4) antud juhul ei kuulu kohaldamisele HKMS-s sätestatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg. Aga isegi siis, kui lähtuda HKMS enne 1. jaanuari 2002 kehtinud 9 lg 2 üldnormist, oleks kaebus esitatud tähtaja rikkumisega, sest kaebaja pidi kahju tekkimisest saama teada 28. veebruaril 2001 või hiljemalt 24. aprillil 2001. Kaebajal pidi eelnimetatud ajal olema selge, et ta ei saa täita äriühinguga Blesk sõlmitud lepingut, mille kohaselt pidi ta kokkulepitud kauba tarnima hiljemalt 28. veebruaril 2001; 5) juba 2001. a kevadel teadis U. M. enda kinnipidamise alusetusest, talle tekkinud kahjust, kahju hüvitamise võimalusest ja korrast. Lisaks oli tal võimalus kasutada õigusalaste teadmistega isiku abi. Järelikult oleks U. M. olnud võimeline esitama nõuded seaduses sätestatud tähtajal ja korras. Tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla ka kaebaja ekslik pöördumine linnakohtusse või paar kuud enne käesoleva kaebuse esitamist halduskohtusse. Kuna kohus ei tuvastanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud U. M.-l kaebusega õigeaegselt kohtusse pöörduda või mis oleks seadnud tema elu ohtu, siis puudub alus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. 7.Erikaebusespalus U. M.ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja on elatanud, halva tervisega võõramaalane, kellel sisuliselt ei ole kokkupuudet Eesti kultuuri- ja õigusruumiga. U. M. on olnud väga aktiivne, püüdes jalule seada oma õigusi. Ta on esitanud korduvalt kaebusi nii politseile, Riigiprokuratuurile kui ka Vabariigi Presidendile. Kuigi formaaljuriidiliselt on esindajal raske kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise osas kohtule ja vastustajale vastu vaielda, siis sisuliselt on U. M. talle tekitatud kahju asjaga kogu aeg tegelenud. U. M. esindaja on seisukohal, et kaebuse ennistamise tähtaja käsitlemisel tuleks lähtuda ka õiguslikes Leht 2 / 6 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus U. M. ka...

küsimustes kogenematu kaebaja tegutsemise aktiivsusest ja sihikindlusest. Kaebajal oli põhjendatud ootus, et tema suhtes toimepandud ülekohus heastatakse. 8.Tallinna Ringkonnakohustühistas Tallinna Halduskohtu määruse ja saatis asja edasiseks menetlemiseks samale kohtule. Ringkonnakohus põhjendas määrust järgmiselt: 1) kuigi erikaebuses ei esitatud otseseid vastuväiteid kohtu järeldusele, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, kontrollis ringkonnakohus kõigepealt kaebuse esitamise tähtaegsust, sest tähtaegse kaebuse puhul oleks menetluse lõpetamine igal juhul ebaõige; 2) kaebus esitati 4. juunil 2004. Sellega nõuti ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus lähtus kaebetähtaja kontrollimisel alusetult AVVKHS sätestatud tähtajast, jättes tähelepanuta, et kaebaja taotleb avaliku võimu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, mitte alusetu kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist (kaebuse täpsustus lk 204). Vaheteole alusetu ja ebaseadusliku kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju osas on tähelepanu juhtinud Riigikohtu halduskolleegium 17. aprilli 2001. a otsuses asjas nr 3-3-1-10-01. Alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks näeb seadus ette erikorra ja lühendatud tähtajad, kuid kui kaebaja väitel on kahju tekitatud politsei õigusvastase tegevusega, tuleb kaebuse esitamise tähtaja osas lähtuda kahju tekitamise ajal kehtinud HKMS 9 lg-st 2, mille kohaselt võib kaebuse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates kahju tekitamisest teada saamisest, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest (RVS 31 lg 2); 3) kaebuses (tlk 126) on selgitatud kahju tekkimise asjaolusid selliselt, et firmaga Moshe Nasim ja Co 21. jaanuaril 2001 sõlmitud vahendustegevuse lepingu kohaselt pidi ta saama komisjonitasu 17 miljonit krooni, kuid saades teada kaebaja kinnipidamisest, lõpetas eelnimetatud firma 5. juunil 2001 kaebajaga lepingu. Seega peab kaebaja varalise kahju tekkimisest teada saamiseks viimati nimetatud kuupäeva. Kohus on leidnud, et kui kohaldada HKMS 9 lg-s 2 sätestatud tähtaega, siis pidi kaebaja kahju tekkimisest saama teada 28. veebruaril 2001 või hiljemalt 24. aprillil 2001, mil kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati. Kohus lähtus asjaolust, et kaebajal pidi eelnimetatud ajal olema selge, et ta ei saa täita äriühinguga Blesk sõlmitud lepingut, sest selle täitmise kuupäev oli 28. veebruar 2001. Toimiku materjalide põhjal (istungiprotokoll lk 110 ja kaebus lk 126) nähtub, et kaebaja ei soovi enam kahju äriühinguga Blesk sõlmitud lepingu nurjumise pärast, sest ta tegutses seal üksnes OÜ Koppeno esindajana. Seega ei ole kohtu põhjendused asjakohased. 21. jaanuaril 2001 firmaga Moshe Nasim ja Co sõlmitud vahendustegevuse kavatsuste protokollis (lk 19) ei ole teenuste täitmise tähtaegu märgitud ja ainukeseks viiteks lepingu ülesütlemise kohta on 5. juuni 2001. a kiri. Kuna kohtul puuduvad muud andmed väidetavast kahjust teadasaamise aja kohta, tuleb eeldada kaebaja esitatud väite õigsust. Seega pole kaebus eelnimetatud lepingu ülesütlemisest väidetavalt tekkinud kahju nõudmiseks aegunud; 4) aegunud pole ka mittevaralise kahju nõue, sest kaebaja väitel halvenes tema tervis kinnipidamise tagajärjel ning tema hea nimi on määritud, mistõttu ta kaotas endised lepingupartnerid ja kliendid. Kinnipidamise tagajärjed ilmnesid kaebaja väitel mitte vahetult peale vabastamist või kriminaalasja menetluse lõpetamist. Kaebaja on kaotanud täielikult töövõime ja on maksujõuetu; 5) kuna kaebus on esitatud tähtaegselt, pole vaja hinnata erikaebuse väiteid mõjuvate põhjuste olemasolust tähtaja ennistamiseks ega vastustajate vastuväiteid samas küsimuses; 6) kaebus on esitatud Pärnu Politseiprefektuuri (õigusjärglane on Lääne Politseiprefektuur) õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitanud ja kaebuses ei väideta, et ministeerium tegi õigusvastaseid toiminguid. See, et alusetu kinnipidamise eest makstud hüvitis kaebajat ei rahulda, ei tähenda Rahandusministeeriumi toimingu vaidlustamist. Kaebaja peab kinnipidamist seadusevastaseks, sest tema arvates oleks politseil hoolika ja kohusetundliku toimimise korral pidanud kriminaalasja algatamise avalduse saamisel olema selge, et tegelikult puudub kaebaja käitumises kuriteo koosseis. Kaebaja nõuab tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses, arvestades kahju hüvitamise regulatsiooni ja põhimõtteid; 7) asja menetlemisel tuleb kaaluda, kas Rahandusministeerium kaasati protsessi õigesti vastustajana. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 9.Rahandusministeeriumpalub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määrus ning väidab järgmist: 1) U. M. tahe on saada hüvitist, mis on seotud tema ebaseadusliku kinnipidamisega AVVKHS mõttes (tl 126). Ta leiab, et Rahandusministeeriumi kaudu makstud hüvitis ei leevenda kannatusi, mis said talle osaks kriminaalasja menetlemise ajal. Kriminaalasja menetlemise lõpetamisest teeb ta järelduse, et menetlus oli ebaseaduslik; 2) moraalse kahju hüvitamise nõuet põhjendati ebaseaduslikust kinnipidamisest tingitud tervise halvenemise ja hea nime kaotusega. Kaebuse esitajat peeti kinni 21. kuni 28. veebruarini 2001. Kriminaalmenetlus lõpetati sama aasta 24. aprillil; 3) 2002. a 1. jaanuaril jõustunud RVS 31 lg 2 kohaselt võib enne RVS jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. 2001. a reguleeris alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus,mille 6 lg l andis seaduse l lg-s l näidatud isikule õiguse esitada riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks hagi kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast, antud juhul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Kuna õigus hüvitise taotlemiseks tekkis juba 2001. a aprillis, siis möödus hagi esitamise tähtaeg sama aasta oktoobris; 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus U. M. ka... Leht 3 / 6

4) mittevaralise kahju osas leidis ringkonnakohus, et kaebuse esitaja väitel ilmnesid kinnipidamise tagajärjed mitte vahetult pärast vabastamist või kriminaalasja menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus ei märgi, mis ajast tuleb lugeda kaebuse esitamise tähtaja kulgemist, kuid leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue esitati tähtaegselt; 5) kaebuse esitaja terviseprobleemid ilmnesid Pärnu Politseiprefektuuri arestimajas viibimise ajal. U. M. oli haiglas 25. ja 26. veebruaril 2001. U. M. väidab 11. märtsi 2004. a kaebuses, et sai neljanda infarkti kinnipidamise ajal. Lääne Politseiprefektuuri esitatud väljavõte Pärnu Politseiprefektuuri dokumendiregistrist kinnitab, et kinnipidamise ajal ja vahetult pärast seda asus kaebuse esitaja uurima kinnipidamise õiguspärasust, leides, et vahi all pidamine mõjutas oluliselt tema tervislikku seisundit. 14. mai 2001. a kirjas prokurörile väidab kaebuse esitaja sõnaselgelt, et tervis halvenes järsult kinnipidamise ajal. Seega tekkis kahju hüvitise esitamise õigus hiljemalt 24. aprillil 2001, kui kriminaalmenetlus lõpetati. U. M. oli 100% töövõimetu juba 2001. a enne kinnipidamist. Vaatamata tervislikule seisundile tegeles ta vahendustegevusega rahvusvahelisel tasemel. Halduskohus on õigesti hinnanud mittevaralise kahju teadasaamise aega ning selle hüvitamise tingimusi alusel; 6) möödas on ka varalise kahju hüvitamise nõude tähtaeg. AVVKHS 5 lg 4 ja 6 lg 2 koosmõjust võib väita, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varalise kahju, mis ei seisne töötasu, pensioni või muu kindla sissetuleku kaotuses, hüvitamise alused tulenevad teistest tsiviilõiguses kahju hüvitamist reguleerivatest normidest. Teisisõnu, varalise kahju, mis on tekkinud muul põhjusel kui kindla sissetuleku kaotus, hüvitisele ei laiene kahju hüvitamise seadusest tulenev hüvitise maksmise piirmäär. Samas ei saa AVVKHS 6 lg-s 2 varalise kahju hüvitamise kohta sätestatust välja lugeda, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude esitamise kord erineb sama paragrahvi lõikes l sätestatud korrast. Kuna AVVKHS 6 lg-s 2 räägitakse vaid varalise kahju hüvitamise alustest, ent mitte korrast, tuleb järeldada, et ka varalise kahju hüvitamiseks tuleb nõue esitada kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras, s.o kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumise päevast; 8) varalise kahju teadasaamise tähtaja osas ringkonnakohus märgib, et U. M. ei soovi enam kahju äriühinguga Blesk sõlmitud lepingu nurjumise pärast, sest tegutses seal üksnes OÜ Koppeno esindajana. Kuigi kaebuses (tl 126) ei mainita nimetatud lepingut, ei tähenda see iseenesest, et U. M. ei tugine selle lepingu alusel võetud kohustuste mittetäitmisest tekkinud kahjunõudele. Ka juhul kui U. M. loobus nõude esitamisest, saab nimetatud dokumenti käsitada tõendida kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamisel. Halduskohus jõudis õigele järeldusele kaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Nimetatud dokument kinnitab kahju teadasaamise tähtpäeva, s.o vahetult pärast kinnipidamist, kuid mille hiljem kui 24. aprill 2001; 9) U. M. tugines nõudes PS -dele 20 ja 25, RVS 2 lg l p-dele 5, 7 ja 9, 17 lg-le l ning TsK -le 448. Kahju tekkimisest teadasaamise ajal, s.o 24. aprillil 2001, kehtis Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus, millega kehtestati kahju hüvitamise tähtajad ja tingimused isikutele, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati eeluurimise staadiumis; 10) kaebuse esitaja ei ole esitanud ka mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 10.U. M. on halduskohtule esitanud kaks nõuet. Esiteks nõuab ta ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud saamatajäänud tulu hüvitamist. Teiseks nõuab ta ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Väidetav kahju tekitati U. M.-le aastal 2001, s.o enne seda, kui 1. jaanuaril 2002 jõustus riigivastutuse seadus. Kahjunõuded on esitatud halduskohtule 4. juunil 2004, s.o riigivastutuse seaduse (RVS) kehtimise ajal. 11.RVS 31 lg-d 1, 2 ja 3, mis reguleerivad nimetatud seaduse rakendamist, sätestavad: «(1) Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast käesoleva seaduse jõustumist.» 12.Riigivastutuse seadusega muudeti riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda, sealhulgas tunnistati kehtetuks TsK 451 ja muudeti 1997. a vastu võetud Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadust (AVVKHS). 13.U. M. väidetest võib aru saada, et tema kahju tekkis ja ta sai kahjust teada 2001. a. Ka ringkonnakohus on lähtunud sellest seisukohast ja eeldanud kaebaja väidete õigsust (vt käesoleva otsuse punkti 8 alapunkt 3). Seega tuleb U. M. puhul juhinduda RVS 31 lg-test 1 ja 2. 14.Ajal, mil U. M.-le väidetavalt tekitati kahju, kehtis riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud redaktsioonis. AVVKHS nimetatud redaktsioonis kehtinud 6 lg-d 1, 2 ja 3 sätestasid: Leht 4 / 6 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus U. M. ka...

«(1) Käesoleva seaduse 1 lõikes 1 näidatud isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ( 2 lõige 1). Isikul, kes on saanud hüvitist kohtuvälises korras ( 4), ei ole õigust saada käesoleva seaduse 5 lõikes 4 näidatud kahju eest hüvitist kohtu kaudu. (2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varaline kahju hüvitatakse tsiviilseaduste sätete alusel. (3) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju hüvitatakse viie päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest. Hüvitis arvutatakse käesoleva seaduse 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.» 15.AVVKHS 2 lg 1 sätestas: «Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.» 16.AVVKHS 6 lg-s 2 nimetatud tsiviilseaduse sätteks oli TsK 451, mis sätestas järgmist: «(1) Kahju, mida kodanikule on tekitatud ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, tõkendina vahi alla võtmise ebaseadusliku kohaldamise ning administratiivkaristusena aresti või parandusliku töö ebaseadusliku määramise tagajärjel, hüvitatakse riigi poolt seadusega kehtestatud korras täielikult, olenemata juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ametiisikute süüst. (2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras ja ulatuses.» Teine lõige lisati TsK -i 451 1997. a vastu võetud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega. 17.TsK 451 lg-s 1 nimetatud seaduseks oli tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse -st 2 NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai 1981. a seadlus nr 4892-X «Kahju hüvitamise kohta, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid, samuti ametiisikud oma ametikohustuste täitmisel» ja nimetatud seadlusega kinnitatud «Juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega kodanikule tekitatud kahju hüvitamise korra põhimäärus». Neid akte on kohtupraktikas ka kohaldatud (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 1997. a. otsus asjas nr 3-2-1-61-97). Rahandusministri 16. juuni 1993. a määrusega nr 91 kinnitatud juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvitise väljamaksmise ajutine kord, mis kehtis kuni riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse jõustumiseni, ei asendanud nimetatud põhimäärusttäies mahus. Ka ei asendanud 1997. a vastu võetud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus kuni riigivastutuse seaduse jõustumiseni nimetatud seadlust ja põhimäärust täies mahus. 18.NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai 1981. a seadlus luges tõkendina vahi alla võtmise kohaldamise ebaseaduslikuks muuhulgas ka siis, kui kriminaalasi lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kolleegium ei pea siinkohal vajalikuks analüüsida seda, mille poolest võisid omavahel erineda TsK 451 lg-s 1 nimetatud tõkendina vahi alla võtmise ebaseaduslik kohaldamine ja sama sättes 2. lõikes nimetatud alusetult vabaduse võtmine. 19.TsK 451 lg 1 ja nimetatud seadlus ja põhimäärus ei näinud ette mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. märtsi 1998. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-98). Kuid TsK 451 lg 1 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai 1981. a seadlusega kinnitatud põhimäärus nende koostoimes võimaldasid välja mõista saamatajäänud tulu. 20.AVVKHS 6 lg-t 1 tuleb mõista nii, et selles sättes peetakse silmas nõudeid, mis vahetult tuginevad Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse enese sätetele. AVVKHS 6 lgs 1 nimetatud kuuekuuline kohtusse pöördumise tähtaeg ei laienenud nõuetele, mida sai esitada TsK 451 lg 1 alusel. Nendele nõuetele laienesid hagi esitamise üldised tähtajad. 28. juunil 1994. a vastu võetud TsÜS 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks kümme aastat. Tulenevalt RVS 31 lg-st 2 sai halduskohtusse selliseid nõudeid esitada 1. jaanuarini 2005. Arvestades RVS 31 lg-t 1 ja 2 ja TsÜS 113 lg-t 1 nõustub Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et U. M. nõue väidetava varalise kahju hüvitamiseks pole aegunud. 21.Kaebusest nähtuvalt väidab U. M. ka oma hea nime määrimist ja tervise kahjustamist. 22.AVVKHS 5 lg 4 sätestas: «Hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu, pensioni või muu kindla sissetuleku kaotamise näol, samuti tekitatud moraalne 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus U. M. ka... Leht 5 / 6

(mittevaraline) kahju.» Kolleegium on seisukohal, et AVVKHS 5 lg-s 4 peeti silmas sellist mittevaralist kahju, mis seisneb näiteks hea nime määrimises, ega peetud silmas isiku tervisele tekitatud mittevaralist kahju. 23.Asja materjalidest nähtuvalt (halduskohtu tl 12) on Rahandusministeerium U. M.-le Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel maksnud ebaseaduslikult vahi all viibitud aja eest 2968 krooni pärast seda, kui kriminaalasja menetlus lõpetati 24. aprillil 2001. a kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Seega on U. M.-le nimele tekitatud kahju AVVKHS 5 lg 4 mõttes hüvitatud. U. M. peab aga seda hüvitist ebapiisavaks. AVVKHS 5 lg 4 ei saa kolleegiumi arvates võtta isikult põhiseaduse -ga 15 tagatud võimalust pöörduda kohtusse ja nõuda täiendavat hüvitist lisaks sellele, mis oli saadud Rahandusministeeriumi kaudu. Isik peab saama tõstatada kohtu ees küsimuse sellest, kas seadusega kindlaksmääratud hüvitise suurus on proportsionaalne põhiseaduse -s 20 nimetatud vabaduspõhiõigusesse sekkumise tagajärjega. Seepärast kontrollib Riigikohtu halduskolleegium, kas U. M. mittevaralise kahju nõue on tähtaegne. Tulenevalt AVVKHS 6 lg-st 1 ja 2 lg-st 1 tulnuks kohtusse pöörduda kuue kuu jooksul kriminaalasja menetluse lõpetamise päevast. Kriminaalasja menetlus lõpetati 24. aprillil 2001 seoses kuriteo koosseisu puudumisega. U. M. sai väidetavast kahjust (nime väidetavast määrimisest) teada 2001. a. Kuuekuuline tähtaeg oli halduskohtule kaebuse esitamise ajaks ilmselgelt möödunud. Kaebetähtaja ennistamise aluseid või teistsuguste kaebetähtaegade kohaldamise aluseid kolleegium ei näe. Seega on aegunud U. M. nõue hüvitada talle nime määrimisega tekitatud väidetav kahju, mida ei katnud AVVKHS 5 lg-s 4 nimetatud hüvitis. 24.U. M. nõue hüvitada tema tervisele 2001. a tekitatud mittevaraline kahju saab tulenevalt RVS 31 lg-st 1 põhineda TsK -l 463. Kuna U. M. kaebus halduskohtule esitati enne 1. jaanuari 2005, siis on see nõue RVS 31 lg-te 1 ja 2 ning TsK 113 lg 1 järgi esitatud tähtaegselt ja kuulub läbivaatamisele halduskohtus. 25.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et tähtaegselt on esitatud U. M. kaebus talle tekitatud varalise kahju hüvitamise, samuti tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et U. M. kaebus talle nime määrimisega tekitatud kahju hüvitamise oas on esitatud tähtaegselt. Selles osas nõustub kolleegium halduskohtuga ja leiab, et U. M. nõue hüvitada talle nime määrimisega tekitatud kahju on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Rahandusministeeriumi määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Selleks, et Riigikohtu määruse resolutsioon oleks üheselt arusaadav, tühistab Riigikohtu halduskolleegium nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu määruse. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD Leht 6 / 6 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus U. M. ka...