Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud majandus. Šveitsi Tehnoloogia Instituudi poolt 21. a. tehtud uuringu järgi on Eesti majandusliku globaliseerumise poolest 7. riik maailmas. Globaalse finantskriisi mõju Eesti majandusele. Madalad intressimäärad ja liigne ligipääs krediidile tekitasid kinnisvarabuumi ja tarbimismulli. Sellega kaasnes ressursside valesti paigutamine, kuna hinnamehhanism ei saanud edastada korrektseid signaale. Ilmselgelt avaldas see protsess mõju tööjõuturule. Tööpuuduse radikaalne vähenemine buumi ajal oli ajutine, kuna tekkinud töökohad polnud jätkusuutlikud. Lõhe töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste vahel muutub aktuaalsemaks masu tulemusel.

Eesti seotus olulisemate kaubanduspartneritega - 29 USA -2,6% SKP kasv Ekspordi osakaal 7% 6% 5% 7% Saksamaa -4,7% Rootsi -5,1% 9% 8% 6% 5% 8% Läti -18% Soome -8% 14% 14% 12% 18% Venemaa -7,9% Eesti -13,9% Allikas: IMF World Economic Outlook Database Oct 21

21/11 pilt on muutunud vastupidiseks SKP kasv 21/211 USA 2,6% /2,3% Ekspordi osakaal 7% 6% 5% 7% Saksamaa 3,3% /2% Rootsi 4,4% /2,6% 9% 8% 6% 5% 8% Läti -1% /3,3% Soome 2,4% /2% 14% 14% 12% 18% Venemaa 4% /4,3% Eesti 2,5% /4,2% Allikas: Eesti Pank, IMF World Economic Outlook Database Oct 21

SKP kasv ja tööpuudus % 15 1 5-5 -1-15 1992 1994 1996 1998 2 22 24 26 28 21 212 % 18 16 14 12 1 8 6 4 2 SKP kasv Tööpuudus (paremal pool) Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

Reaalpalk ja tootlikus euro 9 8 7 6 5 4 3 2 1 21 22 23 24 25 26 27 28 29 9m 21 Keskmine kuupalk Reaalpalga kasv Tootlikuse kasv % 15 1 5-5 -1 Allikas: Statistikaamet

Töötunni hind, 26 euros 35 3 25 2 15 1 5 33,1 3,3 29,4 27,7 19,9 15,8 11,3 7,1 6,3 6, 5,5 5,3 4,2 3,4 2,7 1,7 Hourly labour costs in industy and market services Source: Eurostat

Madal tootlikus 6 5 4 3 28% of EU27 average 42% of EU27 average 2 1 Hourly labour costs, euro (26) Labour productivity, thousand euros (27) EU 27 Estonia Estonia vs EU27 Source: Eurostat

Tootmismahud töötlevas tööstuses 25=1 14 12 ¾ kaotatud mahust on taastatud ja tootmine on 26. a. tasemel (Okt 21) 1 8 6 4 Peaaegu -4% mahtude kukkumine 23. a. tasemele. 2 1.2 1.21 1.22 1.23 1.24 1.25 1.26 1.27 1.28 1.29 1.21 Saksamaa Eesti Soome Rootsi Allikad: Eurostat, Statistikaamet (Andmed 21 aasta oktoobrist)

Q1 25 Q2 Q3 Q4 Q1 26 Q2 Q3 Q4 Q1 27 Q2 Q3 Q4 Q1 28 Q2 Q3 Q4 Q1 29 Q2 Q3 Q4 Q1 21 Q2 Q3 Kõrge lisandväärtusega sektorid ja töötleva tööstuse taastumine Production index, 25=1 2 18 16 14 12 1 8 6 4 Kõrgema lisandväärtusega sektorid on kasvanud paremini peale kriisi kui madala lisandväärtusega sektorid. Allikas: Statistikaamet Keskpärane lv Kõrge lv Madal lv

Tekstiil ja rõivas Tervis ja sotsiaal Äriteen Ehitus Struktuursed muutused 2-28 18% 16% 14% 12% 8% 6% 4% 2% % Kahel juhul kolmest on hõive struktuur lähenenud võrdlusriikidele 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 Lisandväärtus hõivatu kohta Eestis 28 (tuhat EUR), parem skaala Hõive võrdlusriikides (Soome, Rootsi, Taani) 28 Hõive Eestis 2 Hõive Eestis 28 Allikas: Eurostat

tuhat 75 7 Rahvastiku prognoos ja hõive Tööealise rahvastiku vähenemine jõuab tööturule viitajaga tuhat 15 1 65 6 629 95 9 55 5 45 556 27 215 223 231 239 Hõivatute arvu prognoos 217 Hõivatute arv I poolaastal 21 26-28 tööhõive määrale vastav hõivatute arv 1999-21 tööhõive määrale vastav hõivatute arv Rahvastik 15-74 (parem skaala) 85 8 75 Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Ehitus Haridus Rõivatootmine Tekstiilitootmine Elektrienergia, gaas, vesi Taime- ja loomakasvatus Hulgikaubandus Mööblitootmine Toiduainete tootmine Posti- ja kulleriteenistus Jaekaubandus Avalik haldus ja riigikaitse Muu tootmine Mäetööstus Masinate remont Kalapüük ja vesiviljelus Metsamajandus Nahktoodete tootmine Trükindus Finants ja kindlustus Muud tegevusalad Haldus- ja abitegevused Ehitusmaterjalide tootmine Keemiatoodete tootmine Masinatööstus Paberitööstus Kummi- ja plastitööstus Kutse-, teadus- ja Metallitööstus Majutus ja toitlustus Kinnisvaraalane tegevus Mootorsõidukite tootmine Puidutööstus Veondus ja laondus Kunst, vaba aeg Mootorsõidukite müük Elektroonikatööstus Info ja side Tervishoid ja tuhat 6 4 2-2 -4-6 Hõive muutus 27/9-217 Hõive muutus Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Tekstiilitootmine Ehitus Rõivatootmine Muu tootmine Posti- ja kulleriteenistus Elektrienergia, gaas, vesi Mööblitootmine Taime- ja loomakasvatus Haridus Kalapüük ja vesiviljelus Hulgikaubandus Toiduainete tootmine Mäetööstus Masinate remont Nahktoodete tootmine Metsamajandus Jaekaubandus Avalik haldus ja riigikaitse Trükindus Haldus- ja abitegevused Muud tegevusalad Finants ja kindlustus Kutse-, teadus- ja Majutus ja toitlustus Ehitusmaterjalide tootmine Veondus ja laondus Metallitööstus Keemiatoodete tootmine Puidutööstus Kinnisvaraalane tegevus Kummi- ja plastitööstus Kunst, vaba aeg Masinatööstus Mootorsõidukite müük Elektroonikatööstus Tervishoid ja Paberitööstus Transpordivahendite tootmine Info ja side 4% 3% 2% % - -2% -3% Hõive muutus 27/9-217 Enamikes harudes muutub hõivatute arv prognoosi kohaselt vähem kui võrra Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Hõive muutus ametialade lõikes 27/9-217 tuhat 1 7,1 NB! Harude lõikes on arengud kogupildist erinevad üldise trendina kasvab oskustööliste ja spetsialistide tähtsus, väheneb lihttööliste osakaal 5 2,2-5 -1-2,4 Hõivatute arvu vähenemise tõttu ehitussektoris -8,6-5,6 Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised

Trükindus Finants ja kindlustus Info ja side Hulgikaubandus Paberitööstus Mootorsõidukite müük Majutus ja toitlustus Elektroonikatööstus Mootorsõidukite tootmine Kummi- ja plastitööstus Kutse-, teadus- ja Jaekaubandus Muud tegevusalad Ehitus Avalik haldus ja riigikaitse Kunst, meelelahutus ja Muu tootmine Tekstiilitootmine Haldus- ja abitegevused Toiduainetööstus Mööblitootmine Rõivatootmine Veondus, laondus Nahatööstus Haridus Posti- ja kulleriteenistus Keemiatoodete tootmine Masinate remont Masinatööstus Metallitööstus Metsamajandus Puidutööstus Tervishoid ja Elektrienergia, gaas ja vesi Ehitusmaterjalide tootmine Taime- ja loomakasvatus Kalapüük ja vesiviljelus Kinnisvaraalane tegevus Mäetööstus 4% 35% 3% 25% 2% 15% 5% % Tööjõu väljavool Töötajate lahkumine tööturult prognoosiperioodi jooksul ulatub mõnes harus kolmandikuni hõivatutest, noorema töötajaskonnaga harudest lahkub lähiaastatel eeldatavalt vaid iga kümnes töötaja Tööjõust väljaliikumine võrreldes hõivatute arvuga Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Tööjõu sisse- ja väljavool tuhat 2 18 16 14 12 1 8 6 4 2 29 21 211 212 213 214 215 216 217 Uued töötajad Tööjõu väljavool Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Suurima tööjõuvajadusega harud tuhat aastas 4 Sh suurema vajadusega: puidutööstus, toiduainete ja jookide tootmine, elektroonikatööstus, rõivatööstus, metallitööstus 3,3 3 2 1,7 1,2 1,2 1,4 1,6 Tervishoid Veondus, laondus Ehitus Haridus Hulgi- ja jaemüük Töötlev tööstus

Nahktoodete Muu tootmine Trükindus Paberitööstus Masinatööstus Kalapüük ja Posti- ja Mäetööstus Transpordivahe Kinnisvaraalane Kummi- ja Finants ja Haldus- ja Keemiatoodete Masinate remont Ehitusmaterjali Tekstiilitootmine Elektrienergia, Mööblitootmine Metsamajandus Hulgikaubandus Muud Avalik haldus ja Kutse-, teadus- Info ja side Majutus ja Metallitööstus Rõivatootmine Kunst, vaba aeg Elektroonikatö Toiduainete Mootorsõidukit Puidutööstus Taime- ja Tervishoid ja Jaekaubandus Veondus ja Ehitus Haridus tuhat 12 1 8 6 4 2 Majanduskriis ja tööjõuvajadus Majanduskriisi tõttu on lõhe prognoositud hõive tasemega ning hinnanguline tööjõuvajadus suurenenud, kuid tööjõuvajaduse proportsioonid on muutunud vähe tuhat 18 15 12 9 6 3 Tööjõuvajadus I pa 21 andmetel, parem skaala Baasprognoos

Tööjõuvajadus ametialade lõikes tuhat aastas 6 5 4 3 2 1 1,4 3,7 2,1 Tänase hõive struktuuriga võrreldes on vajadus suurem eelkõige oskustööliste, kuid ka spetsialistide osas 4,9 Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised,7

Tööjõuvajadus haridustaseme lõikes tuhat aastas 5 4 3 2 1 1,2 3, Iga kümnes töötaja hindab, et on ülekvalifitseeritud; ligi 3% näeb vajadust kõrgema haridustaseme järele Alg- ja põhiharidus* Üldkeskharidus* Kutseharidus 4,1 1,6 2,9 Rakenduslik kõrgharidus Akadeemiline kõrgharidus * Tänase struktuuri põhjal, eelistatult peaks omama kutsevõi ametialast ettevalmistust

Järgnevate aastate trendid tööjõuturul Hõivatute arv jääb paarikümne tuhande võrra alla viimaste aastate kõrgtasemele, tänasega võrreldes rohkem töötajaid Peamiselt tänaste töötajate tööturult lahkumise tõttu vajatakse igal aastal keskeltläbi 12-13 tuhat uut töötajat, praegust tööturu olukorda arvestades on vajadus ligi 2 tuhat Prognoosiperioodil on potentsiaalseid uusi töötajaid vajaduse katmiseks piisavalt, kuid edaspidi hakkab töötajate väljavool ületama sissevoolu

Järgnevate aastate trendid tööjõuturul Prognoosi kohaselt liigutakse suuremat lisandväärtust loova ja kõrgtehnoloogilisema majanduse suunas Suurim vajadus spetsialistide ja oskustööliste järele

Tööturu prognoos on kättesaadav MKMi kodulehelt: www.mkm.ee Tegevus Uuringud Tööjõuprognoosid Tänan tähelepanu eest!