Tööjõu kasutamise intensiivsus 2007–2013

Väljavõte

1 Tööjõu kasutamise intensiivsus maaelu arengu osakond maaettevõtluse büroo 30. oktoober 2014

2 Sisukord 1. Kasutatavad mõisted Üldolukorra ülevaade Tootlikkuse trendid Keskmine tööjõukulu EL riikide võrdlus SKP alusel Kokkuvõtteks

3 1. Kasutatavad mõisted Ettevõtte tööjõukulu 1 töötaja kohta kuus - aruandeaasta kogu tööjõukulu eurodes, jagatud töötajate keskmise arvuga aruandeaastal ja see omakorda 12-ga. (osaajaga töötajad arvestatakse ringi täistööajale). Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele. Ettevõtte tootlikkus 1 töötaja kohta aruandeaasta müügitulu eurodes jagatud töötajate keskmise arvuga aruandeaastal. Müügitulu kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Tööjõu tootlikkus - lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta. Lisandväärtus toodang rahalises väärtuses, millest on maha arvatud vahetarbimine; tootmisprotsessis lisandunud väärtus. Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu kulud sisenditele (ostetud kaubad, materjalid ja teenused); Riigi tasandil: SKP = e/v lisandväärtus + neto tootmismaksud. Brutolisandväärtus (BLV) leidmiseks lisatakse kogutoodangu väärtusele toetuste (v.a investeeringutele) ja ettevõtlusega seotud maksude bilanss ning lahutatakse üld- ja erikulud. Netolisandväärtus (NLV) = kogutoodang vahetarbimine + toetused (v.a investeeringutoetused) maksud kulum. Netorealiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Keskmine brutokuupalk tasu tegelikult töötatud ja mittetöötatud aja eest, mille summa on jagatud täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. Töötajate arv ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötavad isikud, kes saavad töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon). Töötajate arvu mõõdetakse aastakeskmisena. FADN põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network). ATÜ tööjõu aastaühik on arvestuslikult töötundi aastas. Tööjõukulud palk ja sellelt arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Töökulude tootlikkus = lisandväärtus/tööjõukulud. Tööviljakus = lisandväärtus/keskmine hõivatute arv. Investeerimismäär = investeeringud/lisandväärtus. Puhaskasum (-kahjum) aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe. Vahetarbimine kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud ja tootmisprotsessi sisendina kasutatud kaupade ja turuteenuste väärtus, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. 2

4 VKE 1 väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Peamised näitajad selle määratlemiseks, kas tegemist on VKEga, on: 1. töötajate arv ning 2. kas käive või bilansimaht. Ettevõtja kategooria Töötajad Käive Bilansimaht Keskmise suurusega ettevõtjad < miljonit eurot 43 miljonit eurot Väikeettevõtjad < miljonit eurot 10 miljonit eurot Mikroettevõtjad < 10 2 miljonit eurot 2 miljonit eurot Need piirmäärad kehtivad vaid üksikute ettevõtjate näitajate puhul. Ettevõtja puhul, kes moodustab osa suuremast rühmitusest, peab eeldatavasti hõlmama ka andmed asjaomase rühmituse töötajate/käibe/bilansimahu kohta. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riikide võrdluse aluseks on SKP, mis mõõdab majandustegevuse tulemusi. See võrdub toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmiseks kasutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahega. MMIK Maamajanduse Infokeskus. Rahvamajanduse tööviljakus SKP hõivatu kohta annab rahvamajanduse tööviljakuse üldülevaate. Suhtelise vaesuse piir 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. T&A teadus- ja arendustegevus. Konkurentsivõime OECD definitsioon ettevõtete, tööstuste, regioonide, riikide võime toota stabiilselt võimalikult kõrget kasumit ja pakkuda töökohti, olles samal ajal nähtav rahvusvahelises konkurentsis. Kontsern juriidiliselt või finantsiliselt seotud ettevõtete assotsiatsioon, kuhu kuuluvad emaettevõte ja tema otseselt või kaudselt kontrollitavad ettevõtted. Eurofound the European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions. UNCTAD UN Conference on Trade and Development, ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverents 1 On määratletud ELi õigusaktides: ELi soovitus 2003/361. 3

5 2. Üldolukorra ülevaade Edukad riigid teostavad poliitikat, mis soodustab ettevõtetevahelise konkurentsi arengut. Seda tehakse seepärast, et mida teravam on konkurents, seda selgemini avalduvad selle positiivsed jooned majanduses. Riigid, kus on palju tugevaid, konkurentsivõimelisi ettevõtteid, arenevad kiiremini ja tagavad kõrgema elutaseme oma kodanikele. Konkurents kui majanduslik võistlus on edasiviiv jõud. Konkurents innustab ettevõtteid efektiivsemalt tegutsema, taotlema pidevalt uuendusi, sunnib tootjaid ja vahendajaid kiirelt reageerima muutuvatele vajadustele. Konkurents aktiviseerib ettevõtteid tõstma toodete kvaliteeti, alandama nende hindu ja parandama ostjaskonna teenindamist. Majanduse konkurentsivõimelisuse tõstmise põhiliseks küsimuseks on kuidas tagada majanduse tootlikkuse selline kasv, mis annaks suurenevate palga- ja muude kulude korral ning tihenevates konkurentsioludes toodangu üld- ja ekspordimahte suurendada. Tõeline majanduse konkurentsivõime tuleneb valdavalt tootlikkusest töötlevas tööstuses ja muudes eksportivates sektorites. Probleem on selles, kuidas võimalikult kallilt müüa võimalikult suurema lisandväärtusega toodet (turundus on väga oluline). Kui selline tootmine õnnestub ja õitseb, on ka teenindajatel piisavalt ostujõulist klientuuri ja seega tõuseb rahaliselt ka teeninduse lisandväärtus. Selle kõige saavutamine omakorda eeldab põhjalikku majandusstruktuuri muutumist, odava allhanke põlistamisega on sinna jõudmiseks paraku väga pikk ja konarlik tee. Paljud meie väikeettevõtted on täitnud põhiliselt väiketellimusi naaberturgudele väga laia skaalat tooteid või tootnud peamiselt siseturule, on sattunud kulude kiire kasvu tõttu raskesse olukorda. Väikesed ettevõtted kuuluvad valdavalt kodumaisele kapitalile ja nende poolt kasutatav seadmestik ja tehnoloogiad on põhiliselt kokku sobitatud ja vananenud ning sisuliselt ei ole toodete jaoks optimaalsed. Väljapääsuks oleks kitsam spetsialiseerumine ja tootmismahtude tunduv suurendamine, mis eeldab aga ettevõtete tehnoloogilise taseme olulist tõstmist ning ühistegevuse arendamist. Elatustaseme ja palkade kasv on piiratud riigis loodava lisandväärtusega. Soodsate tingimuste korral on võimalik väliskapitali sissevoolu arvel lühikest aega tarbida rohkem, kui riigis uut väärtust luuakse, kuid pikemas perspektiivis ei ole võlakoormuse limiteerimata kasv võimalik aastaks oli välisraha sissevool järsult vähenenud, senised välisrahastajate investeerimisvaldkonnad nagu kinnisvara, kaubandus ja finantsvahendus ei olnud enam atraktiivsed. Senini Eestisse aastas toodud miljardi krooni asemel tuli ainult 10 miljardit (U. Varblane, Eesti majanduse arengutest maailmamajanduse taustal, 2009). Investeeringutest ligi poole ehk 47% tegid aastal Eestisse Soome kontrolli all olevad ettevõtted ning peaaegu 30% Rootsi poolt kontrollitavad ettevõtted. Probleemiks on see, et eelmiste perioodide rahastamise valdav osa on läinud siseturule ning ei läinud eksportivasse sektorisse. Sankt-Peterburgi panga järelevalvenõukogu esimees Indrek Neivelt tuletas oma aasta intervjuus Äripäevale meelde loosungit "Viieteistkümne aastaga viie rikkaima hulka!" ning lisas, et kui tahame rikkaimate hulka saada, peaksime praktiliselt kõigile praegustele välisinvesteeringutele ära ütlema, sest enamasti toovad välisinvestorid siia lihtsama töö ja sellega me 4

6 viie parima hulka ei saa. Peaksime toetama investoreid, kes toovad siia peakontori funktsioonid nagu arenduse, turunduse jms ning seejuures pole tähtis, kas need on kohalikud või välisinvesteeringud. Selle asemel, et hakata välisfirmadel Eestist saadud kasumi laenude näol väljavõtmist seadusega piirama, tuleks taaskehtestada ettevõtte tulumaks. Palju mõistlikum on panna tagasi ettevõtte tulumaks." Kõigi ettevõtete kasum oli aastal ca 3,0 ja aastal 3,6 miljardit eurot. ESA esialgsetel andmetel oli aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,1 miljardit eurot. Kui oleks kehtinud kasvõi 10%-line ettevõtete tulumaks, laekunuks sellest meie riigieelarvesse vastavalt 280, 360 ja 310 miljonit eurot. Praegu jääb koju ainult tööliste suhteliselt madal töötasu, sellega aga jõukat riiki ei ole võimalik rajada. Välismaa ekspertide hinnangul olevat Eestis tehtav töö viljatu mitte töötaja, vaid tööandja süül ( Üheks edukuse kriteeriumiks tuleb seada rahvusvaheliste brändide regiooni peakorterite või arenduskeskuste riikimeelitamine. Selles suunas saavutatud edusammud on olnud märkimisväärsed näiteks Iirimaal ja Singapuris. Allhanketööstuses, kuhu enamik Eesti ettevõtteid kuulub, on ostjal, eriti suurel, jõud dikteerida hindu. Suuremad ja tugevama turupositsiooniga ettevõtted on enamasti väliskapitali osalusega ja on oma sektorites majandustegevust koordineerival positsioonil. Nad hangivad osa oma tootmissisendeid Eestist, selle osa suurendamist takistab kohalike tarnijate ja teenustepakkujate nõrgavõitu tase. Statistikaameti andmetel oli aastal Eestis kontserni, millest ehk 66% olid Eesti kapitali kontrolli all olevate ettevõtetegruppide roll on viimase kole aasta jooksul kahanenud aastal tegutses kontsernide koosseisus 25% kõigist kontserniüksustest (2011. aastal 27%) ja neis töötas 45% (2011. aastal 47%) kõigist kontsernides hõivatud isikutest. Suurimad majandushuvid Eestis on meie põhjanaabritel. Soome ettevõtete kontrolli all tegutses aastal 609, Rootsi kontsernide koosseisus 303 ja Ameerika Ühendriikide kontsernides 170 Eesti ettevõtet. Enim avaldub välismaise kontrolli all olevate ettevõtete mõju ekspordile orienteerituses: üle poole ekspordist (60%) annavad need ettevõtted. Sageli suudavad välisosalusega firmad toota konkurentsivõimelisemat toodangut kui kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, välisinvestoritel on tavaliselt oma emamaal mitmeid kasulikke kontakte, mistõttu hakkab investeeringuid saanud firma tihti eksportima investori kodumaale: Rootsi osalusega ettevõte ekspordib Rootsi, Soome kapitaliga firma Soome jne. Tööviljakus ehk lisandväärtus hõivatu kohta on välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes üle kolmandiku kõrgem kui kodumaise kontrolli all olevates ettevõtetes Samal ajal on aga paljud rahvusvahelised firmad dikteerimas toodangu odavat müüki (ebaaus kauplemistava), mis muidugi mõjutab negatiivselt meie tootjaid. Heaks näiteks, kui tootjaid sunnitakse müüma odavalt oma toodangut, on jaekaubandusketid: hankelepingud tootjaga on suhteliselt karmid - selle võimaluse eest, et hankija müüa saab, peab päris korralikku protsenti 5

7 maksma. Tootjal peaaegu ei anta võimalust lepingu üle arutleda. Lepingud on ühepoolsed ja nende stiil on täpselt sama: suurem ja tugevam pool paneb ette lepingu. Äripäev 2 avalikustas, et ehitus- ja aiakaupade jaemüüja Bauhof on kriminaalmenetluse all, sest sundis hankelepingutes partnereid enesele kõige odavamat kaupa müüma. Asjaolu, et Bauhof on sellised lepingud saavutanud paljude hankijatega, viitab n-ö tugevama õiguse kasutamisele. Nn tüüplepingu nina alla pistmine ja väitmine, et kas see või mitte midagi, ei kuulu kindlasti heade äritavade hulka. Hankijatelt, kes on Bauhofile madalaima hinnaga müümise nõuet eiranud, on ettevõte nõudnud ka leppetrahvi. Äripäev märgib, et aasta kevad ja sellele eelnenud aeg, mil kriminaalasjani viinud lepingud sõlmiti, oli keeruline aeg. Vaevalt oli Bauhofi tegevjuhtkonnale teadmata, et nõuda hankijalt enesele madalaimat hinda konkurentidega võrreldes on seadusega keelatud. Eestis 12 kaupluse ja Leedus viiega tegutseva Bauhofi omanikeringi kuuluvad seni rikkumata mainega Eesti ärimehed, suurem osa ettevõttest kuulub aga Rootsi investeerimisfondile Askembla. Jaekaupmehed rõhuvad sellele, et lepingud on rahvusvaheliste standardite põhjal koostatud ja toimivad ka mujal maailmas. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 3 poolt toidutootjate hulgas läbi viidud küsitlus kinnitab, et hankelepingute tingimused on siiski jaekettide poole kaldu. Vastajad kinnitasid kui ühest suust (ühe erandiga), et suhetes jaekaubanduskettidega on nende ettevõttel nõrgem läbirääkimispositsioon ja kaubandusel on ühepoolselt võimalik kehtestada lepingutingimusi. Toidutootjate küsitlus põhineb Euroopa Komisjon konsultatsioonidokumendil (nn roheline raamat), mis käsitleb ebaausaid kauplemistavasid Euroopa ettevõtjate vahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas. Komisjoni eelhinnangu põhjal võib väita, et ebaausate kauplemistavade puhul on tegemist üle-euroopalise probleemiga, mis lisaks toiduainete sektorile hõlmab ka teisi tegevusharusid. Palju parem ei ole olukord ka Rimi Eesti Food AS hankelepingutega, mida iseloomustatakse kui karmid ja ühepoolsed. Rimi tüüplepingud on koos Säästumarketiga koostatud nende endi kesklogistika talituse poolt Stockholmis. Ärileht 4 on saanud paljudelt toidu- ja joogitootjatelt ning hulgimüüjatelt infot, et Maxima Eesti teeb oma partneritega koostööd ühesuunaliselt. Maxima karistavat oma koostööpartnerite eksimusi 2 Äripäev; , Nuga hankija kõril. 3 Toidutootjad jäävad jaekaubandusega läbirääkimistel alla. Äripäev, Ärileht; , Tootjad ja hulgimüüjad taunivad Maxima karmi trahvipoliitikat. 6

8 rängalt ja trahvid on ebaproportsionaalselt suured. Räägitakse, et lepingutes on pikk rida sanktsioone, mida on kerge saada. Soolaste trahvide kirjutamist on nimetatud isegi Maxima ärimudeliks. Suva AS juht Viktor Saarestik 5 tõi välja, et pea kõikide jaekettidega on lepingud ühetaoliselt karmid. Asja parandaks koguste eelkokkulepped. Lepingud on enam-vähem standardsed: oleme kõiges süüdi, vastutame kõige eest ja jaeketil on ainus kohustus maksta kauba eest raha tähtaja saabudes. Ülejäänud on meie kohustused. Enne kriisi laenudel põhinevat majandusbuumi nautinud Eesti jaoks oli kriisi mõju suur: kapitali sissevool lakkas otsekohe, kinnisvarahinnad kukkusid kokku, majandus pöördus suurde langusse ja tekkis eelarvepuudujääk. Vastukäiguks olid riigipoolsed karmid kärped. Eesti kaotas kriisi tõttu aastatel kumulatiivselt kuni 43% riigi kriisieelsest sisemajanduse aastasest kogutoodangust aasta viimases kvartalis oli Läti SKT 41% võrra madalam sellest tasemest, kus kogutoodang oleks olnud juhul, kui kriisieelne trend oleks jätkunud. Eesti ja Leedu puhul on see näitaja 34%. Financial Times kolumnisti Martin Wolfi seisukohalt on Balti riikide üheks eeliseks madalad tööjõukulud. Lätis oli näitaja aastal veerand eurotsooni keskmisest. Seetõttu ei olnud riigil produktiivsuse kasvuks ja konkurentsivõime tõusuks tarvis siin tõsist allapoole korrigeerimist teha. Teiseks on tegemist väga väikeste ja avatud majandustega. Mida avatum majandus, seda suurem on see osa kogutoodangust, mis majanduslanguses löögi saanud sisetarbimisest ei sõltu. Samuti toob hr Wolf välja välispankade suure osatähtsuse Balti riikides ning Balti riikide soovi kuuluda Euroopasse. Siin peaks nägema ka kogu sellega kaasnevat tugevat negatiivset poolt: madalad tööjõukulud tulevad inimeste heaolu arvelt (madal arengumaade tasemel elatustase), mille kvaliteeti ei anna võrrelda arenenud majandusega riikide omaga, avatud majandus ei ole alati eelis ja Eesti puhul tähendab see ka välisfirmade tulu maksuvaba väljaviimist riigist. Väliskapital tuleb aga ainult siis, kui ta saab siin teenida küllaldast kasumit ning seda takistamatult välja viia. Välispankade ülisuur osatähtsus on samuti suureks probleemiks Eesti rahvale ja riigile aastal teenisid ainuüksi välispangad Eesti infrastruktuuri baasil ca 760 miljonit eurot puhaskasumit. Pankade (Swedbank, SEB pank, Danske Banki filiaal ja Nordea filiaal) puhaskasum aastast aasta kolmanda kvartalini ulatus 1383 mln euroni 7, kuid makstud tulumaks oli ainult 22 miljonit (1,59%). Näiteks, Swedbank Eesti teatas, et teenis aastal 199,6 miljonit eurot kasumit, mis on eelmise aasta tulemusest 9,5 miljoni euro võrra parem. See konsolideeritakse Rootsis emapanga kasumiga ja 5 Suva: jaekettide lepingud on jäigad. Äripäev; Martin Wolf,

9 makstakse ca 30% Rootsi riigile ettevõtlustulumaksu, st. eestlased toetavad Rootsi majandust praeguses seisus 60 miljoni euroga. Swedbank teatas koos esimese kvartali majandustulemuste avalikustamisega, et alates sellest aastast kehtib grupis värske kord. Nimelt hakatakse Eestis (aga ka teiste Balti riikide tütarettevõtetes) kehtestama uut dividendipoliitikat, mille järgi võetakse omanikutuluna välja 60 protsenti kasumist. Eesti riigile tähendab see kümnete miljonite eurodeni ulatuvat maksutulu. Hoiuste intressid Eestis aga on naeruväärselt madalad, isegi Euroala keskmise inflatsiooniga arvestades panka pandud raha ei kasva. Kuni sama töö eest saab mujal maailmas sama kvalifikatsiooni ja kogemustega töötaja kordades enam palka, seni hääletataksegi jalgadega. Eestlane on töökas, ettevõtlik ja hinnatud, aga kui kodumaal on palju ebaefektiivseid ja mittepiisava oskustasemega ning osaliselt ka märgatavalt ahneid tööandjaid, kes seda ei hinda, vaid ainult kurdavad tööjõu ebapiisavat efektiivsust, kuid ei maini sõnagi madalast palgast ja tootmisüksuse kehvadest tehnilistest seadmetest, iganenud tehnoloogiast, tootmise liigist, töö organiseeritusest, oskamatust turundusest, oma ülbest suhtumisest töötajatesse ja kehvadest töötingimustest ning puuduvatest sotsiaalsetest garantiidest, siis pole sellistel hea pädevusega ja töökatel tööinimestel siin suurt midagi teha. Nii näiteks tuvastas Tööinspektsioon aasta 25. mail ühepäevase üle-eestilise ehituse sihtkontrolli käigus 196 õigusaktide rikkumist, millest 37 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada. Ühe päeva jooksul tegid 22 tööinspektorit kokku 91 kontrolli. Ligi pooltel juhtudest peatati töö, sest töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid. 18 korral peatati töö, kuna oli oht kõrgustest kukkumiseks või ei kasutatud kaitsemeetmeid kukkumise vältimiseks aasta tööõnnetuste numbrid olid kurvastavad 4158 tööõnnetust, millest 20 lõppes surmaga 9. Statistikaameti andmetel oli aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv , mis on 4355 võrra väiksem kui aasta varem. Loomulik iive oli aastal negatiivne suri inimest rohkem, kui sündis. Selle põhjus on sündide arvu järsk vähenemine registreeriti 2000 sündi vähem kui kolm aastat varem. Välisrände tõttu vähenes rahvaarv võrra. Eesti väljarände juures teeb eriti nukraks asjaolu, et lahkujate hulgas on arvukalt viljakas eas noori naisi. Viimaste lahkudes sünnib ka vähem lapsi, mistõttu tulevikus on uued põlvkonnad veelgi väiksemaarvulised. Eestlaste loomulik iive oli aastatel positiivne, kuid aastal negatiivne suri ligi 400 eestlast rohkem, kui sündis. Maakondadest kasvas rahvaarv ainsana Harju maakonnas (4 136 võrra), kahanes aga kõige rohkem Ida-Viru ( 2 426) ja Tartu ( 1 069) maakonnas. 8 Eile peatati 37 ohtlikul ehitusplatsil tegevus. 9 Maret Maripuu: Tööinspektsiooni kõige valusam probleem on tööõnnetused

10 Majanduses toimuvad praegu struktuurimuutused. Aastate jooksul kasvasid palgad Eestis tootlikkuse kasvust mõnevõrra kiiremini, kuid tööjõukulude järgi (9 euro/h) oleme EL28 riikide (keskmine 24,3, sh euroalal EL18 28,2 euro/h) hulgas 21 kohal. Eesti majanduse üks peamisi eeliseid on senini olnud suhteliselt madalad kulud ja ostujõulise turu lähedus. Käesolevaks ajaks aga ei ole meie tööjõud töötleva tööstuse ebapiisava tootlikkuse tõttu (töö iseloomust tulenev liiga madal lisandväärtus) enam odav, vaid osutub mõnikord kallimaks, kui palju kõrgema elatustasemega Soomes või Rootsis. 9

11 3. Tootlikkuse trendid aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja ainult 4% primaarsektoris. Eelmise rahvaloendusega võrreldes on teenindussektorisse lisandunud ligi töötajat, kuid primaarsektor (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) ja tööstussektor on mõlemad kaotanud üle töötaja. Ehituses töötas 8% ning hulgi- ja jaekaubanduses 14% hõivatutest, aasta loendusega võrreldes on mõlemal tegevusalal hõivatute osatähtsus veidi suurenenud. Kõige enam levinud ametid olid poemüüja ( hõivatut), müügiesindaja (16 236), veoautojuht (15 602), üldehitaja (13 112), raamatupidaja (11 171) ning üldhariduskooli vanema astme õpetaja (9 857). Kõigist Eesti elanikest ligi 40% puhul on põhiline elatusallikas töötasu. Ülalpeetavaid (lapsed, aga ka teised, põhiliselt pereliikmete poolt ülalpeetavad inimesed) oli 25% elanikkonnast. 24% elanikkonna puhul on peamine elatusallikas pension ning alla 1 protsenti on institutsioonides ja asutustes ülalpeetavaid. Ettevõtjatulust elatub 2 protsenti elanikest ja toetustest 4 protsenti aasta 31. detsembri seisuga loendati Eestis tööga hõivatut. Kuigi võrreldes eelmise loendusega on rahvaarv vähenenud, oli hõivatuid üle enam aastal aastaste hõivatute arv kasvas võrra (aasta varem võrra) ja tööhõive määr oli 62,1% ning hõivatuid oli Kui sektorite kaupa on Eesti elanike seas enim tööjõudu rakendatud teenindussektoris ( ), siis tegevusalade kaupa vaadatuna oli sarnaselt eelmisele loendusele töötajate arvu ja osatähtsuse poolest esikohal töötlev tööstus aastal töötas sellel tegevusalal 18% kõikidest hõivatutest, aastal 22%. Tööstusharudest kasutavad enim tööjõudu toiduainete tootmine, puidutööstus ning metalltoodete tootmine aastate jooksul on Eesti ettevõtetes loodav lisandväärtus kasvanud 1,3 korda. Pärast lisandväärtuse tugevat langust ja aastal toimub selle aeglane taastumine. Viimastel aastatel on üheks SKP kasvu mootoriks olnud sisetarbimine. Suurim lisandväärtuse kasv absoluutsummades on toimunud kuni aastani järgmistel tegevusaladel: kinnisvara, rentimise ja äritegevuse sektor, hulgi- ja jaekaubandussektor ning töötlev tööstus. Seejuures on hõivatute arv aastal jõudnud tagasi aasta tasemeni. Tabel 1. Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidus, aastad 2005, , 100 = EL Luksemburg Iirimaa Belgia

12 Austria Prantsusmaa Holland Suurbritannia Rootsi Itaalia Soome Saksamaa Taani Hispaania EL Kreeka Malta Küpros Sloveenia Portugal Tšehhi Slovakkia Ungari Poola Eesti Leedu Läti Rumeenia Bulgaaria Allikas: EUROSTAT. 11

13 Tootlikkus on meil veel märgatavalt madalam, kui Euroopa Liidu edukamates riikides näiteks on tootlikkus Luksemburgis 2,3, Iirimaal 1,9, Austrias, Prantsusmaal ja Rootsis 1,7 korda kõrgem. Joonis 1. Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidus, aastad 2005, 2010 ja 2013, 100 = EL27 Bulgaaria Rumeenia Läti Leedu Eesti Poola Ungari Slovakkia Tčehhi Portugal Sloveenia Küpros Malta Kreeka EL27 Hispaania Taani Saksamaa Soome Itaalia Rootsi Ühenkuningriik Holland Prantsusmaa Austria Belgia Iiirimaa Luksemburg Allikas: EUROSTAT. Kuue aastaga ( ) oli vahe Euroopa Liidu (27) keskmise tootlikkuse tasemega võrreldes vähenenud 20 protsendipunkti. Järgnevatel aastatel oli kasv aeglasem: kui tööviljakus töötaja kohta moodustas aastal 61%, siis 2008 ja aastal 66%, kuid aastail on tööviljakus olnud stabiilselt 70% EL27 keskmisest. Ekspertide seisukohalt on lisaks töötleva tööstuse tootlikkuse suurendamisele vaja suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (infotehnoloogia täiustamine, tervishoiu- ja taastusraviteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Lihtne teenustemajandus ei vii Eestit arenenud tööstusriikidele järele. Kui võrdlemisi suur osa elanikkonnast pakub madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, maaturism, toitlustus, kaubandus jne), siis peab selle kõrval olema ka väga kõrge tootlikkusega töötlev tööstus ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvad sektorid. Ekspertide seisukohalt peab meie töötlev tööstus läbima nii struktuuri- kui ka tehnoloogilise muutuse, saavutamaks kõrge tootlikkuse, toodangu kvaliteedi ja efektiivsuse. Näiteks, kui müügitulu töötaja kohta oli EL-i toiduainetööstuse keskmisena aastal 213 tuhat, siis Eestis oli see vaid 98 tuhat eurot. Ka Eesti toiduainetööstuses loodav lisandväärtus töötaja kohta jääb EL riikide keskmisega 12

14 võrreldes oluliselt väiksemaks. Kui Eesti vastav näitaja oli aastal ligikaudu 19 tuhat eurot, siis EL-i keskmine oli üle 45 tuhande euro. Paljud meie ettevõtjad ja majandusspetsialistid ei ole teadlikud nn Euroopa tootlikkuse mudelist ja tootlikkuse tervikliku juhtimise süsteemist. Edukates firmades on välja töötatud tootlikkuse juhtimise strateegia ja taktika, rakendatud tootlikkuse juhtimise talitused, stimuleerimise süsteemid ja arvestuse ning kontrolli programmid. Põhiliseks on seejuures omada operatiivselt informatsiooni kogu oma valdkonna kohta rahvusvahelises ulatuses ja samuti ka autoriteetseid tulevikuprognoose, toota õiget toodet õiges kohas efektiivsemalt, kvaliteetselt ja kiiremini vajalikus mahus ning omada soodsat turuväljundit. Maailma paljudes riikides on kokku ligi 200 tootlikkuse keskust, USA-s ja Jaapanis igas osariigis. Meil sisuliselt puudub tootlikkuse kasvu juhtimissüsteem nii riiklikul, regionaalsel, valdkonnalisel, kui ka enamasti ettevõtete tasandil Oleme situatsioonis, kus tööjõud ei ole enam nii odav ning peame välja mõtlema, kuidas kallinevat tööjõudu efektiivselt kasutada, kuid paraku selleks jääb meie juhtidel/omanikel juba teadmisi napiks, eriti viimase aja arengusuundade ja kaasaegsete juhtimismeetodite valdkonnas. Senikaua kui Eestis ei väärtustata tööstust, tööstuse spetsialiste, tootmisjuhte ja keskastmejuhte ning insenere, ei ole loota ka konkurentsivõime tõusu. Eesti langes viie koha võrra maailma riikide konkurentsivõime edetabelis 10, mida on 25 aastat järjest koostanud Šveitsi rahvusvaheline ärikõrgkool IMD, vahendas ERR uudisteportaal. Eesti on vahetanud koha Leeduga, olles 60 riigi edetabelis (The World Competiveness Scoreboard 2013) mulluse 31. koha asemel 36. kohal. Esikohale on taas tõusnud USA tänu oma paranenud finantssektorile, innovatsioonile ja edukatele ettevõtetele. Kõigis tulemustabeli 11 eesotsas olevates riikides pannakse suurt rõhku teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Ettevõtlussektoril ja ülikoolidel on oluline osa riiklike innovatsioonialaste jõupingutuste toetamisel. Tabeli koostamisel on kasutatud EUROSTATi ja muude rahvusvaheliselt tunnustatud andmebaase aastast (12 indikaatorit) ja aastast (9 indikaatorit) ning 3 indikaatorit hilisemast ajast. Võrreldes eelmise aastaga on enim edusamme teinud Eesti, Leedu ja Läti, tabeli eesotsas on aga endiselt Rootsi, kellele järgnevad Saksamaa, Taani ja Soome. Euroopa Komisjoni koostatud innovatsiooniliidu aasta tulemustabelist selgub, et Eesti koos Hollandi, Ühendkuningriigi, Belgia, Madalmaade, Luksemburgi, Austria, Iirimaa, Prantsusmaa, Sloveenia ja Küprosega kuulub innovatsioonitegevuse poolest paremuselt teise ehk innovatsiooni järgijate gruppi. Need on riigid, kelle innovaatilisus jääb Euroopa keskmise taseme lähedale Innovatsiooniliidu aasta täielik tulemustabel on kättesaadav aadressil: 13

15 Seejuures kuulub Eestile kindel liidriroll innovatsioonitegevuse suurendamises kui ELi aastane innovaatilisus suurenes ajavahemikul keskmiselt 1,6 protsenti, siis Eestis oli see näitaja 7,1%. Eesti tugevuseks on rahastamine ja investeeringud ettevõtetesse, nõrkusteks aga puudused avatud, tipptasemel ning atraktiivse teadusuuringute süsteemi loomisel ning majanduslike mõjude tasakaalustamisel. Innovatsiooni kasvu tõukejõuks ELis tervikuna on VKEd, innovatsiooniliste lahenduste kasutuselevõtt ettevõtluses ja tipptasemel teadusuuringusüsteemid. Majanduslangus ja riskikapitali investeeringute vähenemine aastatel on innovatsioonialast tegevust siiski negatiivselt mõjutanud. Andmed 27 liikmesriigi ja teiste Euroopa riikide innovatsioonitaseme kohta on avaldatud dokumendis MEMO/13/274. Põhjala regioonis asuva ja Euroopa Liidu ühisturuga liitunud avatud majandusena oleme olnud välisinvesteeringute sihtriigina suhteliselt edukad. Otseste välisinvesteeringute sissevoolu kogumaht Eestisse on 75,4% SKP-st, Rootsis 63,4%, Tšehhi Vabariigis 58,2%, Iirimaal 112% ja Singapuris 203,8%, kuid Leedus 32,6% (2011, UNCTAD). Samas, valdav osa Eestisse sissevoolanud investeeringutest on olnud seotud Eesti või Baltimaade siseturu hõivamisega (sh. kaubandus, finantsvahendus, kinnisvara); töötlevasse tööstusesse on tulnud välisinvesteeringute kogumahust vaid 16,4% ( , Eesti Pank) ja valdavalt suhtelisele hinnaeelisele tuginedes ning lihtsamale tööle keskendunult. Eesti ettevõtete majandusolukorda saab hästi iseloomustada otseinvesteeringute sissevoolu dünaamikaga, mis on otseselt aga seotud tootlikkuse suurendamise võimalustega. Tabel 2. Otseinvesteeringute sissevool , % SKP-st Aasta, Kokku Aktsia (osa) Reinvesteeritud Muu otse- kvartal kapital tulu investeeringu kapital 2008 (I) 14,3% 2,7% 9,3% 2,3% 08(II) 3,7% 0,7% 4,4% -1,4% 08(III) 7,1% -0,1% 6,1% 1,1% 08(IV) 4,5% 1,7% 1,9% 1,0% 2009 (I) 5,8% 3,5% 2,5% -0,2% 09(II) 1,9% 2,9% 2,3% -3,3% 09(III) 3,1% 3,2% 5,3% -5,4% 14

16 Aasta, Kokku Aktsia (osa) Reinvesteeritud Muu otse- kvartal kapital tulu investeeringu kapital 09(IV) 26,7% 24,9% 1,6% 0,2% 2010 (I) 8,1% 1,1% 6,2% 0,7% 10(II) 9,3% -5,2% 5,3% 9,2% 10(III) 7,3% 4,5% 8,6% -5,8% 10(IV) 8,9% 7,6% 7,9% -6,7% 2011 (I) 11,4% 0,6% 9,3% 1,5% 11(II) 10,2% 1,8% 0,7% 7,7% 11(III) -14,1% -11,0% 7,3% -10,5% 11(IV) -0,2% 1,2% 7,3% -8,7% 2012 (I) 3,5% -0,4% 6,0% -2,2% 12(II) 12,3% 7,5% 4,4% 0,4% 12(III) 5,6% 0,9% 7,9% -3,3% 12(IV) 5,6% 0,5% 4,1% 1,0% 2013 (I) 1,7% -0,6% 5,7% -3,4% 13(II) 1,2% 0,4% 0,8% -1,5% 13(III) 9,1% -1,4% 7,2% 2,6% 13(IV) 3,7% -0,96% 3,6% 1,1% Allikas: Eesti Pank Eesti Panga andmetel oli aastatel kõige suurem otseinvesteeringute sissevoolu kasv aasta IV kvartalis (+26,7%) aasta I kvartalis (+14,3%) ja aasta II kvartalis (+12,3%), suurim langus aga aasta II kvartalis (-14,1%). 15

17 Joonis 2. Otseinvesteeringute sissevool , % SKP-st 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% aktsia(osa)kapital reinvesteeritud tulu muu otseinvesteeringukapital kokku Allikas: Eesti Pank, Swedbank AS Mis tulevikku puudutab, siis hindab UNCTAD (2013) meie potentsiaali tulevikus välisinvesteeringuid hankida väga tagasihoidlikuks (riikide võrdluses 75. positsioon) 12. Ettevõtted investeerisid aastal põhivarasse 3,5 miljardit eurot, 13 s.o kümnendiku enam kui eelnenud aastal. 38% investeeringutest tehti masinatesse, seadmetesse ja inventari, 33% ehitistesse ja 18% transpordivahenditesse. Eesti Pangaliidu poolt aasta septembris korraldatud nelja panga majandusanalüütikute ümarlauadebatil tõdeti, et geopoliitilistest pingetest hoolimata liigub Eesti majandus kasvutrendis. Edu võti pikas perspektiivis peitub aga oskuses suurendada ettevõtete tarku investeeringuid ja suunata pilk eksportivale tootmisele. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on investeeringud viimasel ajal kasvanud küll ebaühtlaselt 14, kuid tänavu esimese poolaastaga siiski juba 5%. Soodsamad kaubandustingimused möödunud aastal ja selle alguses on aidanud ettevõtetel väljamüügist toorainet odavamalt sisse osta. See on parandanud nende finantsseisu samal ajal kui tööjõukulud suurenevad. Kahjuks hoiab vähene nõudlus tagasi väljamüügihindade kiiremat tõusu, kuid impordihindade langus on juba taandumas - seda osaliselt ka euro nõrgenemise mõjul, selgitas hr Mertsina. 12 Ott Pärna: strateegilised välisinvesteeringud ja äriturism vajavad panustamist Eesti statistika aastaraamat 2014, Statistikaamet, Swedbank uudised: Eesti majandus vajab tarku investeeringuid,

18 Tootlikkuse tõstmisel pole meil põhiliseks probleemiks mitte ainult töötaja oskused või töökus, vaid toodetud lisandväärtus e. töötunnis toodetud väärtuse suhe, millega lisandunud väärtus edasi müüakse. Olles suures osas allhankija, on paljuski emafirmade teha, kuidas kajastatakse toodang raamatupidamises ning kui palju väärtust juurde toodetakse. Võib olla vabalt nii, et lisandunud väärtus on 0, sest nii on kontserni raamatupidamises kasulikum kajastada. Seega töötajad oleks nagu superebaefektiivsed, ehkki rabavad keel vestil ja tegelik lisandunud väärtus on raamatupidamislikkust aga kordades suurem. Näiteks Ida-Virumaal on seitse aastat tegutsenud Baltikumi suurim Kunda paberimassi tehas, kus valmistoodang hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam tootmisomahind või netorealiseerimisväärtus aasta müügitulu 67,8 miljonit eurot vastab netorealiseerimisväärtusele, mis tegi haavapuitmassi väärtuseks 453,3 euro/t; samal ajal oli keskmine turuhind 661 euro/t (RISI PPI Pulp & Paper Week) aastal turustati tonni puitmassi (2012. a t), müügitulu 65,2 miljonit eurot (2012. oli 67,5 miljonit). Koondkahjum oli tuhat eurot (2012. a tuhat eurot). Töötajaid on 85. Suur osa toodangust müüakse samade omanike teistes EL riikides olevatele firmadele, millest saab välja arvutada nende täiendavat kasumit odava tooraine kasutamise arvelt. Valitsuse poolt on tehtud soodustus riik kindlustab fikseeritud hinnamehhanismiga toorme ehk haavapuidu aastal tarbis ettevõte 396 tuhat m³ haavapuitu. EAS-i poolt määrati Kunda tehasele aastal 314 tuhat eurot ja aastal 219 tuhat eurot tehnoloogiainvesteeringu toetust aastal alustatud 17 miljoni suurune investeeringuprogramm viiakse lõpule aasta jooksul. Käivitamisejärgselt 2,5-kordistunud energiatariifide tõttu on tekkinud vajadus energiaefektiivsemate lahenduste järele. Alates aastast on ettevõte oma aruandluse järgi kasumit teeninud vaid ühel aastal ning kumulatiivne kahjum on aasta seisuga 22 miljonit eurot aasta kahjumi peamiseks põhjuseks peab ettevõte püsivalt kõrgeid energiakulusid tooteühiku omahinnas. Tehase ehitamine läks maksma 153 miljonit eurot. Tehas kuulub Heinzel Holding Austria kontserni, selle aasta käive oli 1,3 miljardit ja kasum 57 miljonit eurot. Eesti SKP kasv aeglustus aastal hinnamuutuste mõju arvestades 0,8%-ni, EL-i majandus kokku suurenes aga 0,1%. Võti peitub meie ekspordi sisus: kas ekspordime tööd või teadmisi. Ainult töö eest tänases maailmas palju ei maksta. Ka kõrgtehnoloogiliste toodete hinnas moodustab tööliste töö kauba väärtusest väikese osa. Enamik väärtusest luuakse laborites ja konstrueerimisbüroodes ning veel enam firmade müügiosakondades. Meie eksport enamikul juhtudest neid komponente ei sisalda. 15 Postimees, 02. mai 2014; Äriregister 17

19 Ühiskonna rikkuse allikaks olev tööstus kuulub ca 80% ulatuses välismaalastele. Sama protsendi jagu tööga loodud lisandväärtusest läheb aga piiri taha peremehe tasku. Sisuliselt oleme sulased oma enese maal. Suurettevõtted nt. Saksamaal toovad riiki niivõrd palju raha, et ka kojamehele jätkub sellest kolmekordse Eesti keskmise jagu. Meil aga pole selliseid ettevõtjaid-rahatoojaid meie omad viivad hoopis raha välja. Ettevõtete tootlikkus ESA esialgsetel andmetel oli aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,1 miljardit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas neljandat aastat järjest. Võrreldes aastaga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumi juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad kinnisvara-, energeetika- ja kaubandusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim veondus ja laondus ning töötlev tööstus. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum vähenes aastaga võrreldes 6%, seda eelkõige põlevkiviõli- ja toiduainetetööstuse kasumi vähenemise tõttu. Ettevõtete kulud suurenesid aastaga võrreldes 9%, sealhulgas tööjõukulud samuti 9%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes kumbki 2%. Lisandväärtuse loomise seisukohalt jagunevad Eesti ettevõtted majandusharude lõikes väga erinevalt. Vaid vähestes sektorites nagu telekommunikatsioon, finantsvahendus, õhutransport, elekter, gaas ja veevarustus ning kinnisvara on loodav lisandväärtus oluliselt üle Eesti keskmise. Tabel 3. Tootlikkus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel , tuhat eurot Tegevusalad kokku 19,3 18,7 17,4 19,6 22,7 23,5 Primaarsektor 22,9 19, ,2 30,3 30,7 Töötlev tööstus 17,3 17, ,9 22,9 22,7 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 48,9 47, ,5 83,8 96,2 Info ja side 36 37,1 34, ,4 34,0 Kinnisvaraalane tegevus 29 28,5 31,1 30,5 53,4 44,1 Majutus ja toitlustus 9 8,7 7,5 8,2 9,8 10,7 Hulgi- ja jaekaubandus 19,7 17,4 13,5 15,7 19,2 20,5 Ehitus 19,3 16,5 13,6 13,1 16,9 21,1 18

20 Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus 28,8 29,7 34,1 38,3 38,7 36,4 Haridus ,3 12,4 11,1 14,6 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 13,8 15,2 13,7 13,9 13,9 15,6 Allikas: Statistikaamet. Ettevõtetes hõivatute arvu vähenemisega on oluliselt paranenud tootlikkuse näitajad. Hõivatute ja töötundide arvestuses olid aasta tootlikkusnäitajad üle kahe korra kõrgemad kui kümme aastat varem ja ühtlasi olid need ka viimase aastakümne parimad. Joonis 3. Tootlikkus lisandväärtuse alusel, , tuhat eurot Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Haridus Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus Majutus ja toitlustus Kinnisvaraalane tegevus Info ja side Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Töötlev tööstus Primaarsektor Tegevusalad kokku Allikas: Statistikaamet. 19

21 Ettevõtete a keskmine tootlikkus ehk lisandväärtus hõivatu kohta oli eurot 12,6% suurem kui aasta varem. Tegevusaladest oli tootlikkuse näitaja parim energeetikasektoris eurot, s.o 9% suurem kui aastal. (+3,5%). Aastate jooksul on tegevusalade keskmine tööviljakus kasvanud 17,4 tuhandest kuni 22,7 tuhande euroni (+30,4%). Märkimisväärne kasv on toimunud primaarsektoris (+140%), mis on otseselt seotud struktuursete muutustega ja efektiivsuse ning intensiivsuse suurenemisega selles sektoris aastal suurenes tegevusalade keskmine tootlikkus 23,5 tuhandeni (+3,5%). Lisandväärtus töötlevas tööstuses on meil veel kordades madalam, kui Euroopa Liidu edukamates riikides ja on seotud selle sektori struktuuriga, kus vaatamata arengule aastatel (kasv 89%) domineerivad valdavalt võrdlemisi madala lisandväärtusega allhankele keskendunud ettevõtted aastal osutus töötlev tööstus majanduskasvu piduriks (-0,9%). Eestil on enamasti nõrk tootmise struktuur, mis ei võimalda suurt lisandväärtust toota. Väljapääsuks oleks kõrgema lisandväärtusega tootmise juurde suundumine. Tugevalt positiivsed arengud on toimunud elektrienergiaga, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal, kus tööviljakus on suurenenud aasta 48,9 tuhandelt kuni 96,2 tuhande euroni aastal ehk +96,7%. Majanduskriis väljendus Eestis tootmismahtude kiires vähenemises ning pidurdas tugevalt viimastel aastatel üheks tootlikkuse kasvu mootoriks olnud sisetarbimist. Protsentuaalselt suurim lisandväärtuse kasv on perioodil peale elektrienergiaga varustamise leidnud aset kinnisvaralises tegevus (+52,1%), hariduses (+46%), primaarsektoris (kasv 34%) ja töötlevas tööstuses (+31,2%). Aastatel tööstuse tööhõive küll kasvas, kuid hõivatuid oli ikkagi (ehk viiendiku) võrra vähem kui aastal. Märkimisväärselt negatiivselt mõjus SKP-le ka ehituse ning jae- ja hulgikaubanduse mahtude kiire kahanemine. Suurele lisandväärtusele orienteeritud tootmine nõuab peale suurte investeeringute samas ka kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Meil on praeguseks ikka veel võrdlemisi suur, kuid vähenev töötus, hulk tööta jäänud ilma erilise kvalifikatsioonita ehitajaid ning jaekaubandustöötajaid. Samas puudub efektiivne koolituse ja ümberõppe süsteem ja meie ei tea, kuidas neid töötuid kiiresti teistes tööjõudu vajavates tootmis- ja teeninduse sektorites rakendada. Eestis elatakse 20 pingereakoha võrra kehvemini kui inimvara kvaliteet seda lubab ja seda põhjusel, et meie ettevõtlus pole piisavalt sisukas, väitis majandusteadlane Jüri Sepp 16 inimarengu aruande esitlusel. Inimvara pluss riigi loodud majanduskeskkond on need, mis aitavad Eestit edasi. Samas hoiavad meid tagasi ettevõtlusega seotud tegurid, mida tähistame äri sisukuse all, analüüsis Sepp. 16 Eesti majandushädade tuum on sisutu äri. Postimees, 15. mai 2013; 15. mai 2013; 20

22 Majandusteadlane tõi välja, et kui vaadata Eesti kohta inimarenguindeksi alakomponendi majandusarengu pingereas ning kõrvutada seda inimvara kvaliteedi, majandusvabaduse, ettevõtlusvabaduse ja valitsemiskvaliteedi edetabelitega, siis kõigi viimaste puhul on Eesti positsioon oluliselt parem. Teadlase sõnul saaks teha siit positiivse järelduse: Eesti ei ole jõudnud lihtsalt realiseerida napi iseseisvusajaga meie majandusele loodud tingimusi. Paraku on võimalik leida üles näitajad, mis selle optimismi kiiresti nullivad kõigis Maailma Majandusfoorumi äri sisukuse indeksites on Eesti majandusarengu pingereaga võrreldes tagapool. «Kui me seda teame, pole imestada, et me ei suuda inimvara kvaliteeti majanduslikuks heaoluks realiseerida,» märkis Sepp. Äri sisukuse indikaatorid mõõdavad näiteks seda, kas meie konkurentsieelis on odav hind või toote unikaalsus, ning seda, kas meie firmad loovad tegelikku rikkust või on tootmisahel allosas või turunduse - brändinduse peal. Samuti mõõdetakse, kuivõrd on riigis arenenud ettevõtete sünergiat soosivad klastrid ning mil määral kontrollitakse rahvusvahelisi turundusvõrgustikke. Jüri Sepp ei soovinud siiski jagada retsepti, kuidas tekkinud probleemi ületada, viidates, et valikuid on palju ning tegu on ülesandega, mille peavad lahendama ka näiteks Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia. Ta meenutas samas, et arengupoliitika sõltub riigi ja erasektori koostööst. Kui avalik ja erasektor koos ei tööta, siis arengut ei tule. Kriisist väljumine algas meil peamiselt ekspordile suunatud majandusharudest, nagu töötlev tööstus, infotehnoloogia, teenuste eksport ja transport. Siin ei saa unustada, et teadus- ja arendustegevus on konkurentsivõime seisukohalt olulise tähtsusega. Uuenduslikkusest, tootearendusest ja uutest teaduslahendustest sõltub ekspordivõimekus ja lisandväärtuse kasv. Samas, näiteks, Eesti toiduainetööstuses on senini teadus- ja arendustegevus peamiselt seisnenud tootearenduses, millega tehakse olemasolevate toodete sisus küllaltki vähetähtsaid muudatusi või uuendatakse põhiliselt ainult pakendit. Ettevõtte tööviljakust mõjutavad mitmed sisemised ja välised tegurid. Sisemised omakorda jagunevad nn. "kõvadeks" teguriteks ja "pehmeteks" teguriteks. Keerulisem on investeerida uude tehnoloogiasse ja tehnikasse, tootearendusse ning infotehnoloogiasse (ettevalmistus, ümberkorraldused, suured väljaminekud jne), kohe saab aga alustada töötajate kaasamisega kvalifikatsiooni tõstmise programmidesse, organisatsiooni- ja töömeetodite muutmisse ja juhtimisstiili parendamisse. Et tootlikkus paraneks, tuleb kitsaskohti, aja- ja tootmiskulusid ning finantsressursse analüüsida. Määravad otsustavad (mitte pealiskaudsed) muudatused ning iga tootmises osaleva inimese panus ja vastutus. EUROSTAT-i andmetel töötab Euroopa rikka maa tööga hõivatu aastas tundi, USA-s 1 700, Eesti inimene aga töötab suhteliselt madala palga saamiseks tundi. Keskmine töötatud tund Norras loob 69 eurot väärtust (nafta), Luksemburgis 62 eurot (finantsvahendus), Iirimaal 52 eurot (rohkem kui Saksamaal) ja Soomes 40 eurot. Eestis vaid 11 eurot. 21

23 Probleem on lihtsalt selles, et väliskapital toob siia enamasti odavaid allhankeid teostavad ettevõtted ja ei finantseeri neid piisavalt tootmises tööviljakuse arendamiseks. Milleks seda ka teha, kui käepärast on kodumaaga võrreldes kolm korda odavam tööjõud. Töötaja jaoks tähendab väga paindlik tööturg stabiilsuse ja kindlustunde puudumist. Põhjamaades kaasneb paindliku tööturuga laialdane sotsiaalsete tagatiste süsteem, mis võimaldab elamisväärse sissetuleku ka sellel perioodil, mil tööd otsitakse. Hästi finantseeritud tööpoliitika tagab tõhusa ümberõppe ja töötuse periood jääb suhteliselt lühikeseks. Balti riike iseloomustab suhteliselt madal üldine sotsiaalse kaitse tase, alafinantseeritud tööpoliitika ning pikaajaliste töötute suhteliselt kõrge osakaal (Masso & Krillo 2011). Samas sunnivad kiiresti muutuv tööturg ja uute töökohtade teke töötajaid pidevale enesetäiendusele. Selleks et olla tööturul heas vormis, tuleb osaleda elukestvas õppes. Meil aga on suhteliselt kõrge tööpuudus ja raske on tööle saada. Sellest lähtuvalt on jõupositsioonil tööandja ning töötajad ei julge ja ei saa oma õigusi nõuda. Tööinspektsioon 17 tuvastas aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata. Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud. Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla -Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu. Siia peaks lisama ka nõrgad ametiühingud või isegi nende puudumist. Kui tugineda Ametiühingute Keskliidu ja Maksu- ja tolliameti andmetele, kuulub Eestis ametiühingutesse umbes 8% töötajatest. Sisuliselt paljudes ettevõtetes ei olegi kedagi, kes ettevõtjaid, valitsust ja seadusandjaid survestaks, nendega läbirääkimisi peaks ja seisaks töövõtjate õiguste eest aastal toimus tööõnnetust 18, nendest juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 810 juhul raske kehavigastuse ning 14 tööõnnetust lõppesid surmaga. Tegevusalade lõikes registreeriti eelmine aasta enim tööõnnetusi avaliku halduse ja riigikaitse sektoris töötaja kohta arvestatuna toimus enim tööõnnetusi aga töötleva tööstuse harudes: puidutööstuses 1 817, toiduainetööstuses ning mööblitööstuses Tööinspektsioon: eestlaste tööpäevad venivad lubamatult pikaks Tööinspektsioon Tööõnnetuste arv kasvas aastaga 11%. 22

24 Aastast aastasse on kasvanud püsivat töövõimetust taotlevate inimeste arv, tõustes aasta alguseks juba üle 98 tuhande inimese (mis on üle 11% tööealisest elanikkonnast). Töövõimetuspensionäride arv on 10 aastaga kahekordistunud ja riigi seotud kulud viiekordistunud ning trend on jätkuvalt kasvav. Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks) kasvanud enam-vähem samas tempos ning meie palkade kasv on olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline. Meie elatustase saab jõuda EL-i keskmisele tasemele järgi ainult eeldusel, et tootlikkus kasvab ka tulevikus Eestis kiiremini kui EL-is keskmiselt. Aastatel oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv keskmiselt 7,4%, Soomes aga 2,3%. Eeldades, et nominaalne tootlikkuse aastakasv on tulevikus samuti 5 PP Soomest kiirem, jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga. 23

25 4. Keskmine tööjõukulu EUROSTAT-i tööjõukulude andmetest selgub, et Eesti tööjõukulu töötaja kohta oli 2,6 korda väiksem Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmisest ja 3,1 korda väiksem EL18 omast. Aastal 2013 oli Eestis keskmine tööjõukulu tunnis 9 eurot, mis oli võrreldes aasta omaga 15,4% suurem, EL28 keskmine näitaja oli samal ajal 23,7 eurot ja kasv sama perioodi jooksul 10,2%. Euroala riikide (EL18) vastavad arvud olid 25,5 eurot ja 28,2 eurot ning kasvuks 10,6%. Tabel 4. Keskmine tööjõukulu tunnis, 2008, 2010 ja , eurodes EL28 21,5 22,4 23,4 23,7 EL 27 21,6 22,5 23,5 23,8 EL18 25,5 26,7 27,8 28,2 EL17 25,7 26,9 28,0 28,4 Eesti 7,8 7,6 8,4 9,0 Läti 5,9 5,5 6,0 6,3 Leedu 5,9 5,4 5,8 6,2 Rootsi 31,6 33,6 39,0 40,1 Soome 27,1 28,8 30,8 31,4 Taani 34,4 36,7 38,1 38,4 Poola 7,6 7,2 7,4 7,6 Allikas: EUROSTAT. Samal ajavahemikul on Läti, Leedu ja Poola keskmine tööjõukulu tunnis jäänud sisuliselt aasta tasemele. Rootsis, Taanis ja Soomes oli vastav näitaja järk-järgult kasvanud (vastavalt +26,9%, +11,6% ja +15,9%) ning oli aastal vastavalt 40,1, 38,4 ja 31,4 eurot, mis tähendab, et nende toodangut saab oluliselt kallimalt müüa. 24

26 Joonis 4. Keskmine tööjõukulu tunnis, eurodes Leedu Läti Poola Eesti Soome Taani Rootsi EL18 EL Allikas: EUROSTAT. Välismaale tööle läinud eestlased teenivad sõltuvalt oma haridusest, erialast ja töökogemustest siinsetest kolleegidest ca korda rohkem. Näiteks Soomes, tehes sama tööd, mis Eestis, saab oskustööline kätte netopalgana Soome statistikaameti andmetel käis aastal pidevalt tööl Eesti elanikku, kelle püsiv elukoht on aga Eestis. Võrreldes aastaga on põhjanaabrite juures käivate eestlaste arv kasvanud inimese võrra ehk 44%. Eesti elanikud moodustavad enam kui poole Soomes tööl käivatest välismaalastest. Statistikaameti ülevaate Ettevõtete majandusnäitajad andmetel 19 on ettevõtete sektor Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) loomisel suurim lisandväärtuse tootja aastal oli ettevõtete lisandväärtus jooksevhindades 7,8 miljardit eurot 8% suurem kui aasta varem. Peamiselt mõjutas ettevõtete sektori lisandväärtuse kasvu välisnõudluse suurenemine töötlevas tööstuses, kuid ka kaubandus- ja teenindustegevuse elavnemine. Neljandiku ettevõtete sektori lisandväärtusest andis töötlev tööstus, tagades sellega ka lisandväärtuse kasvu eelnenud aastaga võrreldes. Tänu suurenenud välisnõudlusele kasvasid tootmismahud ja välisturgudele müüdud tööstustoodangust saadud tulu oli viimaste aastate suurim. Lisandväärtuse jaotus komponentideks ehk tööjõukuludeks, kulumiks ja jääktuluks sarnaneb aastate alguse omaga aastal hõlmasid tööjõukulud lisandväärtusest 56%. Pärast tööjõukulude ja kulumi mahaarvamist oli jääktulu osatähtsus lisandväärtuses nagu ka aastal 25%, jäädes alla majanduskasvu aastate 30 35%-le. Jääktulu maksimaalne, 35% osatähtsus jäi aastasse, luues ettevõtetele võimaluse kasvatada järgmisel aastal oma investeeringuid põhivarasse viimase kümne 19 Reet Nestor. Ettevõtete majandusnäitajad. 25

27 aasta kõrgeimale tasemele aasta lisandväärtuse jaotusele oli iseloomulik varade väärtuse langust sisaldava kulumi kiire kasv ja tööjõukulude suur osatähtsus aastal kahanes kulude kokkuhoiu tõttu nii kulumi kui ka tööjõukulude osatähtsus lisandväärtuses. Samal ajal suurenes jääktulu osatähtsus aastaga võrreldes üheksa protsendipunkti. See lõi ettevõtetele võimalusi investeerimiseks. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus suurenes aastal 5,8%. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ja tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ning -toetusi palgatöötajatele. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis aastal varasema aastaga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (+11,2%) ja langes ainult muudes teenindavates tegevustes ( 5,2%). Aastate jooksul suurenes Eestis keskmine tööjõukulu tunnis 18,4%. Isegi kui siinne palgatase oleks vaid 2 korda madalam Euroopa keskmisest, oleks see ikka odav tööjõud. Pealegi sööb jätkuv inflatsioon selle vahepealse palgatõusu niikuinii ära. Kuna suurt palgakasvu enam ei tule, on Eesti tööjõud tööandja jaoks veel kümmekond aastat piisavalt odav. Eestis on miinimumpalgaks 320 eurot kuus, Suurbritannias ja Iirimaal eurot. OECD hinnangul ei maksustata kusagil mujal OECD riikides madalapalgalisi nii tugevasti kui Eestis ja kusagil mujal ei maksustata kõrgepalgalisi nii vähe kui Eestis. 26

28 5. EL riikide võrdlus SKP alusel Tavaliselt on riikide võrdluse aluseks sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP mõõdab majandustegevuse tulemusi. See võrdub toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmiseks kasutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahega. SKP hõivatu kohta annab rahvamajanduse tööviljakuse üldülevaate Euroopa Liidu (EL-28) keskmisega võrreldes - kui riigi indeks on üle 100, on SKP Euroopa Liidu keskmisest suurem ja vastupidi. Põhinäitajaid väljendatakse PPS-ides (ostujõu standardi alusel), mis kõrvaldab riikidevahelised hinnaerinevused ja võimaldab võrrelda riikide SKP mahtu. Mõistes hõivatu ei eristata täis- ja osalist tööaega. Erinevused SKPs elaniku kohta olid ELi liikmesriigiti üsna märkimisväärsed. Nagu ka eelnevatel aastatel, oli Luksemburgi SKP elaniku kohta käesoleva analüüsiga hõlmatud 28 riigi hulgas kõige suurem, olles enam kui kaks ja pool korda kõrgem EL-28 keskmisest ja umbes kuus korda kõrgem vastavast näitajast Bulgaarias, mis oli kõnealuse näitaja põhjal ELi vaeseim liikmesriik. Luksemburgi kõrge SKP elaniku kohta on osaliselt seletatav riigi majandusele iseloomuliku omadusega, et riigis töötab palju välismaalasi, kes annavad oma panuse SKP-sse, kuid ei lähe püsielanikena arvesse. Holland oli ELi liikmesriikide hulgas 31% võrra EL-27 keskmist ületava SKPga teisel kohal, kuid teda edestasid EFTA liikmesriigid Norra ja Šveits. Iirimaa säilitas oma koha rikkaimate ELi liikmesriikide seas, kuigi aastatel oli märgata selget langustrendi. See on peamiselt seletatav nominaalse SKP 13-protsendilise langusega sellel perioodil. Ülejäänud riigid, kus SKP elaniku kohta ületas aastal ELi keskmist vähemalt 20% võrra, olid Taani, Austria, Rootsi ja Saksamaa. Neile järgnesid Belgia, Soome ja Ühendkuningriik ning Prantsusmaa, edestades märgatavalt Itaaliat ja Hispaaniat, kes on püsinud viimased aastad langustrendil. Küpros, kelle SKP elaniku kohta jäi aastal vaid veidi alla EL-27 keskmise, edestas Kreekat, kes aastal kannatas majanduskriisi tõttu. Sloveenia, Malta, Portugal ja Tšehhi Vabariik, kelle SKP oli ligikaudu 20% alla EL-27 keskmise, edestasid märgatavalt Slovakkiat, Ungarit ja Eestit. Poola suhteline positsioon paranes aastatel märgatavalt. Rumeenia ja Bulgaaria SKP elaniku kohta jäi veidi alla 50% EL-27 keskmisest. Viimaste aastate jooksul ei ole enamuses arenenud riikide tootlikkuse valdkonnas olulisi muutusi toimunud. Aastate jooksul vähenes SKP hõivatu kohta Itaalias 118-st kuni 100-ni, Suurbritannias 119-st kuni 109-ni ja Prantsusmaal 115-st kuni 108-ni EL-27(=100) tasemega võrreldes. Tabel 5. SKP hõivatu kohta ostujõu standardi (PPS) järgi EL liikmesriikides, , (EL28 = 100) EL (28 liikmesriiki)

29 EL (18 liikmesriiki) (b) Euro ala (17 riiki) (b) Belgia (b) Bulgaaria (b) Tšehhi (b Taani (b) Saksamaa (b) Eesti (b) Iirimaa (b) Kreeka 86 (p) 93 (p) 91 (bp) 90 (p) 94 (p) 79 (p) 75 Hispaania (b) Prantsusmaa (b) Horvaatia (b) Itaalia (b) Küpros (b) Läti (b) Leedu (b) Luksemburg (b Ungari (b) Malta (b) Holland (b) Austria (b) Poola (b Portugal (b Rumeenia (b) Sloveenia (b)

30 Slovakkia (b) Soome (b) Rootsi (b) Suurbritannia (b (b) aegrea katkestus;(p) esialgne väärtus. Allikas: EUROSTAT. Euro ala (18 riiki) keskmine SKP hõivatu kohta vähenes sama perioodi jooksul 112-st kuni 108-ni. Uued liikmesriigid (EL-12) on kõnealusel ajavahemikul oma näitajat tublisti parandanud aastaga võrreldes on aastal tootlikkus (EL28=100) kasvanud Rumeenias 28 kuni 49%-ni, Leedus 42 kuni 66%-ni, Eestis 46 kuni 67%-ni ja Lätis 39 kuni 58%-ni ning Poolas 48 kuni 64%-ni. Tootlikkus kasvas aastaks eespool nimetatud riikides vastavalt 54%-ni, 74%-ni, 72%-ni ning Lätis ja Poolas 67%-ni. Joonis 5. SKP hõivatu kohta ostujõu standardi (PPS) järgi, 2013 SKP hõivatu kohta (PPS) Riike Allikas: EUROSTAT. 29