KUTSEALA NIMETUS

Väljavõte

1 Olulised momendid Töö iseloom Töötingimused Kutsenõuded ja -eeldused Haridus ja väljaõpe Tööväljavaated Lähedased ametid Palk ja muud soodustused Täiendav info OLULISED MOMENDID Nõudlus metallitöötluspinkide tööliste järele on suur. Hinnanguliselt vajab metallitööstus lähima 5-10 aasta jooksul täiendavalt spetsialisti. Vajalikud on head erialased oskused. Eelduseks on hea silmanägemine, täpsus ja hoolikus. Töö nõuab füüsilist pingutust. TÖÖ ISELOOM Metallitöötluspinkide töölised töötavad metallitöötlemise või muus ettevõttes, kus toimub materjalide töötlemine treimise, freesimise või lihvimise teel. Nad töötavad trei-, frees-, lihvpinkidel ning teenindavad arvjuhtimisega töötlemispinke, valmistades joonise või näidise järgi detaile. Metallitöötluspinkide tööliste põhilised tööülesanded on erinevate detailide pindade, astmete ja soonte töötlemine, keermetamine, toorikute tükeldamine ja mahalõikamine ning arvjuhtimisega pingi teenindamine materjalide töötlemisel. Freesija töötab freespinkidel ja teenindab arvjuhtimisega freespinke. Freesija põhilised tööülesanded on detailide pindade, astmete ja soonte töötlemine, toorikute mahalõikamine ja arvjuhtimisega freespingi teenindamine materjalide töötlemisel. Freesimine kujutab endast detailide täpset valmistamist freesimise teel. Frees on teravate hammastega ümar lõikeriist metalli töötlemiseks, mis eemaldab kiiresti pööreldes eseme pinnalt laaste. Treial töötab treipinkidel ja teenindab arvjuhtimisega treipinke. Treiali põhilised tööülesanded on pindade, astmete ja soonte töötlemine, keermetamine, toorikute tükeldamine ja mahalõikamine ning arvjuhtimisega treipingi teenindamine materjalide töötlemisel. Lihvija töötab lihvpinkidel või teenindab arvjuhtimisega lihvpinke. Lihvija põhilised tööülesanded on pindade, astmete ja soonte töötlemine lihvimise teel. Erinevaid detaile lihvitakse vastavalt vajadusele, mida tehakse joonise ja mõõteriistade abil. Elektroerosionist töötab ettevõttes, kus toimub metallide (elektrit juhtivate materjalide) töötlemine elektroerosiooni põhimõttel töötavate metallilõikepinkidega. Elektroerosioonitöötlus on lühiajaliste vooluimpulsside toimel rajanev metallide töötlemine. Ta töötab tavaliselt arvjuhtimisega maht- või traaterosioonpinkidel ning töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile.

2 Elektroerosionisti põhilised ülesanded on pindade, astmete ja avade töötlemine vastavate elektroodide või juhtprogrammide abil. Töö nõuab töötlemistehnoloogia ja töödeldavate materjalide omaduste tundmist. Arvjuhtimisega metalllõikepindade operaator töötab peamiselt keerulise konfiguratsiooniga ning suurt täpsust nõudvate toodete valmistamisega nii seeriaviisilises kui individuaaltootmises. Ta valmistab tooteid etteantud tööjooniste järgi. Ta teostab lihtsamaid operatsioone nagu treimine, puurimine ja koordinaadiline freesimine. Samuti koostab ta juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele, kontuuridele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja valmistab tehnoloogiliselt keerukamaid tooteid (sisaldavad geomeetrilisi iseärasusi, kõrgeid nõudeid nii mõõtmete täpsuse, pindade vastastikuse asendi kui ka pinnakareduse osas). Töötaja käsitleb erinevaid tööpinke ja tunneb põhjalikult nende juhtimissüsteeme. Ta seadistab tööpinke ja koostab juhtimisprogramme töötlemisoperatsioonide sooritamiseks. Töö nõuab rakiste kasutamise ja tööriistamajanduse tundmist. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister on reeglina tööpinkide jaoskonna juhataja. Ta planeerib tootmist jaoskonnas ning tagab detailide kvaliteetse ja tähtaegse valmistamise minimaalsete ressursikulutustega. Meistri kohustuste hulka kuulub ka tööriistamajanduse korraldamine jaoskonnas ning mõõte- ja kontrollivahendite kasutamise tundmine ja nende hooldus. TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg Metallitöötluspinkide töölised töötavad enamasti kahes vahetuses, tundide arv nädalas on 40. Kuna nõudlus on suur, siis tehakse sageli ületunde, mis toovad olulist palgalisa. Vahetuste ajad olenevad töögraafikust. Graafiku alusel võidakse töötada ka öösiti ja nädalavahetusel - see oleneb suuresti nõudlusest. Tööruumid on tavaliselt hea valgusega, avarad ja suured. Enamasti töötatakse koos ühes suures ruumis, kus kõik tööks vajalik on kohapeal olemas. Töötajad võivad kasutada kõrvade kaitseid, mis summutavad töö käigus tekkivat müra. Tööd tehakse enamasti paigal seistes, mis võib tekitada rutiinsust. Samuti võib see olla kurnav silmadele, kuna töödeldavaid detaile tuleb tähelepanelikult jälgida ning paigaldada. Igapäevatöös kasutatakse mitmesuguseid tööriistu (haamer, tangid, rakised, mõõtevahendid, näpistad, harjad, metalli puhastusvahendid jms), erinevaid abivahendeid, universaal- ja erirakiseid, mõõtmisvahendeid, tõsteseadmeid. Tööriided on ette nähtud firma poolt. Oluline on füüsiline vastupidavus, näiteks raskemate detailidega töötamiseks, kus on vajalik neid kas tõsta või transportida ühest kohast teise. Suuremate detailide vedamiseks on ette nähtud vastavad tõstukid vms veoseadmed. Töö nõuab väga suurt tähelepanu ning ettevaatlikust, kohati võib see olla ohtlik ja pingeline. Samuti tuleb kätega töötades olla väga ettevaatlik, kuna kasutatavad seadmed on suured ja võimsad.

3 KUTSENÕUDED JA -EELDUSED Metallitöötluspinkide töölised peavad tundma masinaehituses kasutatavaid materjale, nende töötlemise nõudeid ning omadusi. Vajalik on teada kutsealal kasutatavate tööpinkide ning lisaseadmete tööpõhimõtteid ning osata neid kasutada, juhtida ning hooldada. Töö nõuab jooniste lugemise oskust ning seadmete, töötlemistehnoloogia ja töödeldavate materjalide omaduste tundmist. Töötaja peab oskama kasutada joon- ja nurkmõõteriistu ning tundma lõiketöötluse aluseid. Samuti peab ta oskama lugeda tehnilist dokumentatsiooni ning selle alusel detailide valmistada. Lisaks peavad metallitöötluspinkide töölised oskama koostada ja korrigeerida arvjuhtimisega pinkide juhtprogrammi. Lisaoskusteks on kutsealaga seotud lukksepatöövõtete valdamine ning töös vajaminevate seadmete tarkvara pakettide tundmine ja kasutamine. Kutsetööks vajalike põhioskuste kõrval peab töötaja omama ka algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning töökeskkonna ohutust. Eeldatavad isikuomadused on ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, täpsus ja hoolikus. Kutsetöö eeldab arenenud vastutustunnet ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ja korraldada. Vajalikud on normaalne füüsiline vorm, nägemine ja kuulmine. Treiali kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Treial II, III. Treial II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus treialina ning soovitavalt põhiharidus. Treial III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus treialina ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Lihvija kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Lihvija II, III. Lihvija II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus lihvijana ning soovitavalt põhiharidus. Lihvija III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus lihvijana ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Freesija kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Freesija II, III. Freesija II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus freesijana ning soovitavalt põhiharidus. Freesija III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus freesijana ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Elektroerosionisti kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektroerosionist II, III. Elektroerosionist II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastan e töökogemus elektroerosionistina ning soovitavalt põhiharidus.

4 Elektroerosionisti III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus elektroerosionistina ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori, arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-seadistaja ja arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-meister kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator- meister III. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori I kutse taotlemisel on nõutav: APJ (CNC) tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus või 1-aastane töökogemus ettevõttes soovituslikult kutsekeskharidus metallilõikepinkidel töötaja teadmiste ja oskuste valdamine. Arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-seadistaja II kutse taotlemisel on nõutav: APJ tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus või vähemalt 2-aastane töökogemus ettevõttes APJ tööpinkidel kutsekeskharidus APJ metallilõikepinkidel töötaja oskuste ja teadmiste valdamine. Arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-meister III kutse taotlemisel on nõutav: kutsekeskharidus või soovituslikult kutsekõrgharidus APJ tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus ja täiendkoolitus (ca 40 tundi aastas). 5-aastane töökogemus ettevõttes APJ tööpinkidel APJ metallilõikepinkidel töötaja oskuste ja teadmiste valdamine, meistritöö kogemused ja teadmised. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Metallitöötluspinkide töölisel võib olla nii põhi- kui keskharidus. Enamasti oleneb see ametist töökohal. Vajadusel koolitavad metallitöötlemisfirmad oma töötajad ise välja, seega võib algset väljaõpet saada ka töökohas. Edasist väljaõpet on võimalik saada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Töökohas kohapealne väljaõpe kestab enamasti kolm kuud kuni aasta. Ametit on võimalik õppida kutsekoolides metallitööde erialal, mis ühendab endas mitmeid traditsioonilisi metallitöötluserialasid (treial, freesija, lihvija jm). Põhihariduse baasil kestab õpe 3 aastat, keskhariduse baasil 2 aastat. Lisaks on metallitöö eriala võimalik õppida ka kursuste raames, õpe kestab 6 kuud. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat. Võrumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida metallide töötlemise erialal. Õppeaeg keskhariduse baasil on 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse rakenduskõrgharidus. 2-aastase õppega saab omandada kutsekeskhariduse. Metallide töötlemise eriala lõpetanul on võimalik asuda tööle metallitöötlemisega seotud ettevõtetes või muudes ettevõtetes, kus vajatakse metallitöö oskustega asjatundjaid. Eriala lõpetanu võib töötada tootmisliinide teenindajana, seadistajana, remontijana jne. Narva Kutseõppekeskuses saab õppida metallide töötlemise eriala. Põhikooli baasil kestab õpe 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Keskkooli baasil on võimalik

5 õppida metallitööde erialal, õppeaeg 1 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles. Sillamäe Kutsekoolis on võimalik õppida põhikooli baasil metallitöötlemise erialal, õppeaeg 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles. Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis on võimalik õppida metallitöö erialal. Õppeaeg põhihariduse baasil 3 aastat ja keskhariduse baasil 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppekeel on vene keel. Tallinna Tööstushariduskeskuses on võimalik õppida metallitöö erialal. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles. Tartu Kutsehariduskeskuses saab õppida mehhaanika ja metallitöö eriala. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Bakalaureuse ja magistrikraadi tasemel on võimalik mehhanotehnika erialasid (materjaliehituse instituut, mehhatroonikainstituut ja mehhaanika ja metroloogia katselaboratoorium) õppida Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikateaduskonnas. Mehaanikateaduskonna lõpetanud spetsialistid on nõutud mitte ainult oma kitsastes valdkondades, vaid mistahes muus eluvaldkonnas Eesti majanduses. Rahvusvahelise magistriõppe kõrval pakutakse uusi võimalusi osalemiseks rahvusvahelistel doktoriõppekursustel. Täienduskoolitusi korraldavad ettevõtted enamasti ise, otsides töötajale välja parima selle valdkonna koolitusturul pakutavast. Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus töötada metallitöötluspinkide töölisena, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale. TÖÖVÄLJAVAATED Eestis on üle 400 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte. Nendest umbes 100 on väiksed töökojad, töötajate arvuga 1-5 ning käibega alla ühe miljoni krooni. Nendest pooled firmad asuvad Tallinnas. Rohkem on metallitööstusettevõtteid koondunud Lõuna-Eestisse, Kirde- Eestisse, Kesk-Eestisse ning ka Lääne-Eestisse. Eestis töötab keskmisest 5500 tööpingitöölist. Metallitöötlemispinkide tööliste keskmine vanus on 45 aastat. Tavapäraselt, mida väiksem on ettevõte, seda vähem on juhtkonnas kõrgema haridusega inimesi ja seda enam on tööliste hulgas erialase hariduseta inimesi. Kuna töötajate keskmine vanus on küllaltki kõrge, siis nõudlus metallitöötluspinkide tööliste järele kasvab pidevalt seoses praeguste töötajate pensionile jäämisega. Lähima 5-10 aasta jooksul on nõudlus umbes spetsialisti järele. Need inimesed peaksid tulema kutseõppeasutusest ja olema piisavalt kvalifitseeritud, et alustada erialast tööd. Enam vabu töökohti on keskmistes ja suuremates ettevõtetes. Vaata lisaks >> Kutseala hõive

6 LÄHEDASED AMETID Lähedane amet on erinevate metallitöötlemisega tegelevad ametid, näiteks keevitaja, koostöölukksepp. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Metallitöötluspinkide tööliste palk on viimasel ajal viimase kahe aasta jooksul kasvanud ca 10%. Keskmine brutokuupalk jääb vahemikku krooni. Palgatase oleneb ettevõtte asukohast (piirkonniti palgatase erinev), töö sisust ning vastutusest. Samuti on kõrgemad palgad juhtivtöötajatel, näiteks vahetuste vanemad, osakonna juhatajad jms. Metallitööstuse ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka erinevaid soodustusi, näiteks kaugemal elavatele töölistele kompenseeritakse transpordikulud. Samuti pakutakse töötajatele sportimisvõimalusi. Vaata lisaks >> Palgastatistika TÄIENDAV INFO Eesti Masinatööstuse Liit (EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, mis ühendab põhilise osa vastava tööstusharu tootmispotentsiaalist. Postiaadress. Mustamäe tee 4, 10621, Tallinn Tel: Faks: Alates aastast on Koo-Met OÜ Eesti Masinatööstuse Liidu poolt tunnistatud kutseeksamikeskus. Koo-Met OÜ-s saab sooritada kutseeksameid Treial II ja III, Lihvija II ja III, Freesija II ja III, Elektroerosionist II ja III ning Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator- meister III kutsealal. Samuti viib Koo-Met OÜ läbi täiendkoolitusi masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete spetsialistidele ja inseneridele. Postiaadress: Laki 15, 12915, Tallinn Tel: , info@koo-met.ee

7 Kutseala hõive 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed) Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) 376 Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) KOKKU Aasta Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes* Ametinimetus Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) Tööpakkumised 216 Tööotsijad töösoovi järgi 464 Tööotsijad omandatud eriala järgi Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) * väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

8 15 74-aastased hõivatud tegevusala järgi, (tuhat) Statistikaamet Tegevusalad kokku 594,3 595,5 607,4 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 34,4 31,4 29,4 Kalandus 2,3 3,6 2,8 Mäetööstus 5,7 8 5,9 Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus 134,1 140,9 139,5 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 10, ,5 Ehitus 42,9 46,8 48,7 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 80, ,6 Hotellid ja restoranid 17,4 16,2 22,1 Veondus, laondus ja side 56,2 51,5 54,6 Finantsvahendus 7,6 7,9 6,9 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 44,4 39,4 46,4 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 34,5 36,9 37,2 Haridus 56,9 54,5 54,9 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 36,4 37,5 35 Muud tegevusalad 29,6 28,8 31,1

9 Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, Statistikaamet Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus Kalandus Mäetööstus Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhooldus Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus Tegevusalad kokku Statistiline profiil majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas aastast.

10 PALGASTATISTIKA Statistikaameti andmetel oli aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täisja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%. Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga krooni aastal tõusis keskmine brutokuupalk aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%). Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%). EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 IV kvartal 2006 (krooni) Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Keskmine brutokuupalk, III kvartal (krooni) Töötlev tööstus

11 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005 Finantsvahendus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 9724 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 9630 Veondus, laondus ja side 8859 Mäetööstus 8734 Ehitus 8480 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad 8365 Tegevusalade keskmine 8073 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 7900 Töötlev tööstus 7526 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 7401 Haridus 7219 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 6970 Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 5626 Hotellid ja restoranid 5421 Kalapüük

12 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, Finantsvahendus 82,8 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 56,89 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 55,27 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 55 Mäetööstus 54,78 Veondus, laondus ja side 50,96 Ehitus 50,43 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad 48,06 Tegevusalade keskmine 47,42 Töötlev tööstus 45,96 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 44,63 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 43,82 Haridus 43,61 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 40,65 Hotellid ja restoranid 33,07 Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 32,81 Kalapüük 27,31

13 Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, (krooni) Statistikaameti andmed Tegevusalade keskmine Põllumajandus ja jahindus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Ehitus Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhooldus Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus Keskmine brutopalk tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

14 Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, (protsenti) Statistikaameti andmed Põllumajandus ja jahindus 8,9 13,1 19,5 Metsamajandus 13,3 22,9 17,2 Kalandus -4,4-4,1 11,6 Mäetööstus 9,3 6,6 11,5 Töötlev tööstus 9,0 8,4 7,0 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 9,3 6,0 12,4 Ehitus 13,4 11,7 21,1 Hulgi- ja jaemüük...* 14,5 2,6 10,8 Hotellid ja restoranid 17,7 8,5 15,1 Veondus, laondus ja side 4,1 9,3 13,6 Finantsvahendus 9,8 3,0 0,5 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus -0,4 15,4 10,1 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 8,7 8,2 13,5 Haridus 9,5 10,2 4,2 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 15,0 13,9 9,5 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 8,3 14,3 9,2 Tegevusalade keskmine 9,4 8,4 3,3 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

15 Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), (krooni) Maakond Harju Tallinn Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru EESTI