Microsoft Word - OP1 21juuni2007 EST.doc

Väljavõte

1 Inimressursi arendamise rakenduskava CCI 2007EE051PO juuni 2007 Eesti Vabariik

2 Sisukord 1 LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Rakenduskava olemus ja lähtealused Rakenduskava koostamine Seosed teiste rakenduskavade ja riiklike arengukavade raames teostatavate tegevustega Partnerite kaasamine Kasutatavad lühendid RAKENDUSKAVA VALDKONDADE TUGEVATE JA NÕRKADE KÜLGEDE ANALÜÜS Haridus Valdkonna analüüs RAK perioodi vahendite kasutamise tulemused Jätkusuutlik ja atraktiivne teadus- ja arendustegevus Valdkonna analüüs RAK perioodi vahendite kasutamise tulemused Tööturg Valdkonna analüüs RAK perioodi vahendite kasutamise tulemused Inimressurss ettevõtluses Valdkonna analüüs RAK perioodi vahendite kasutamise tulemused Haldusvõimekus Valdkonna analüüs RAK perioodi vahendite kasutamise tulemused PRIORITEETSETE SUUNDADE KIRJELDUS Elukestev õpe Vajalikkuse põhjendus Eesmärgid ja indikaatorid Kavandatavate tegevuste indikatiivne loetelu Tegevuste mõju horisontaalsetele teemadele Seosed teiste prioriteetsete suundade, rakenduskavade ja strateegiatega Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine Vajalikkuse põhjendus Eesmärgid ja indikaatorid Kavandatavate tegevuste indikatiivne loetelu Tegevuste mõju horisontaalsetele teemadele Seosed teiste prioriteetsete suundade, rakenduskavade ja strateegiatega Pikk ja kvaliteetne tööelu Vajalikkuse põhjendus Eesmärgid ja indikaatorid Kavandatavate tegevuste indikatiivne loetelu Tegevuste mõju horisontaalsetele teemadele Seosed teiste prioriteetsete suundade, rakenduskavade ja strateegiatega Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks Vajalikkuse põhjendus Eesmärgid ja indikaatorid Kavandatavate tegevuste indikatiivne loetelu Tegevuste mõju horisontaalsetele teemadele Seosed teiste prioriteetsete suundade, rakenduskavade ja strateegiatega

3 4.5 Suurem haldusvõimekus Vajalikkuse põhjendus Eesmärgid ja indikaatorid Kavandatavate tegevuste indikatiivne loetelu Tegevuste mõju horisontaalsetele teemadele Seosed teiste prioriteetsete suundade, rakenduskavade ja strateegiatega Horisontaalne tehniline abi Vajalikkuse põhjendus Eesmärgid ja indikaatorid Kavandatavate tegevuste indikatiivne loetelu Seosed teiste rakenduskavade ja strateegiatega Tehniline abi Vajalikkuse põhjendus Eesmärgid ja indikaatorid Kavandatavate tegevuste indikatiivne loetelu Seosed teiste rakenduskavade ja strateegiatega RAKENDUSKAVA RAHASTAMINE Rakenduskava rahastamisplaan kogueelarve prioriteetsete suundade lõikes Rakenduskava rahastamisplaan ühenduse osalus aastate ja fondide lõikes SEKKUMISVALDKONDADE INDIKATIIVNE JAOTUS RAKENDUSKAVA JUHTIMINE Koordinatsioon erinevate finantsinstrumentide ning rakenduskavade vahel Rakenduskava elluviimine Kohustuste lahususe tagamine Rakenduskava korraldusasutus Rakenduskava rakendusasutused, rakendusüksused ning ülesannete delegeerimise korraldus Projektide valiku korraldamine Rakenduskava seirekomisjon Seire ja hindamise korraldus Andmete kogumine ja elektrooniline infovahetus Vastavuse tagamine riigiabi ja riigihangete reeglitega Horisontaalsete teemadega arvestamine Finantsjuhtimine Auditeeriv asutus Rikkumisest teavitamise üldskeem Info ja kommunikatsioon Rakenduskavaga seotud haldusvõimekuse tagamine Rahvusvaheline koostöö rakenduskava elluviimise raames KOKKUVÕTE RAKENDUSKAVA EELHINDAMISEST KOKKUVÕTE RAKENDUSKAVA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST Keskkonnaaspektid ja probleemid Rakenduskava elluviimise võimalik keskkonnamõju LISA 1 KAASATUD PARTNERITE NIMEKIRI LISA 2 PRIORITEETSETE SUUNDADE RAKENDUSASUTUSED JA -ÜKSUSED* LISA 3 HORISONTAALSE TEHNILISE ABI RAKENDUSSKEEM

4 1 Lühikokkuvõte Käesolev inimressursi arendamise rakenduskava on koostatud eesmärgiga kavandada aastateks haridust, teadus- ja arendustegevust, noorsootööd, tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevusi, mis soodustavad liikumist teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna poole. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. Käesoleva rakenduskava koostamist on koordineerinud ja edasist rakendamist juhib Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Inimressursi arendamise rakenduskava näeb prioriteetsete suundadena ette elukestvat õpet; teadus- ja arendustegevust ning kõrghariduse inimressursi arendamist; pikka ja kvaliteetset tööelu; teadmisi ja oskusi uuendusmeelseks ettevõtluseks; suuremat haldusvõimekust ning tehnilise abi tegevusi. Rakenduskava prioriteetide elluviimiseks kavandatavad tegevused toetavad riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia prioriteete Haritud ja tegus rahvas, Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv ning Suurem haldusvõimekus teostamist. Töötajate konkurentsivõime tõstmiseks nähakse haridusvaldkonnas ette tegevusi elukestva õppe võimaluste loomiseks, õppekvaliteedi tõusuks, paindlike õpisüsteemide loomiseks ning kvalifikatsioonisüsteemi tõhustamiseks. Lisaks panustatakse valdkonnas noorsootöö kvaliteedi tõusule ning muukeelse elanikkonna konkurentsitingimustele tööjõuturul. Teadmistepõhise ühiskonna ning majanduse poole liikumist toetab teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse valdkond, milles panustatakse loodus- ning tehnikateaduste arengusse, töötajate kvalifikatsiooni tõusu ning toetatakse tegevusi innovatsioonipõhise majanduse kujundamiseks. Üheks konkurentsivõime tõstmise aluseks on kõrghariduse rahvusvahelistumine, mis tagab nii üliõpilaste kui õppejõudude mobiilsuse ning haridussüsteemi moderniseerimise ja kvaliteedi tõusu. Töötus ning mitteaktiivsus on inimese jaoks elukvaliteeti langetavad ning riigile kulumahukad. Sellest tuleb vajadus panustada inimeste tööjõuturule tagasitoomisele. Tööhõive suurendamiseks on tööturu valdkonnas kavandatavad tegevused toetamaks kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamiseks ning tööelu kvaliteedi parandamiseks. Inimeste teadmised, oskused, hoiakud ning mobiilsus määravad ettevõtluse konkurentsivõime, sest ettevõtte konkurentsipositsioon rahvusvahelistel turgudel sõltub oskustest kasutada uusi teadmisi ning tehnoloogiaid. Eesti ettevõtete pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks viiakse ettevõtluse valdkonnas läbi tegevusi, mis toetavad uuendusmeelseks ettevõtluseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Lisaks toimivate ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele toetatakse ka alustavaid ettevõtteid. Eeltoodud valdkondade tõhusat rakendamist ning avaliku sektori läbipaistvust soodustab haldusvõimekuse valdkond, milles panustatakse avaliku sektori organisatsioonide, mittetulundusühenduste ning kohalike omavalitsuste arengusse. Valdkonna arenedes toetatakse hea valitsemise põhimõtete rakendamist ning riigi konkurentsivõime kasvu ja jätkusuutliku arengu tagamist. 4

5 2 Sissejuhatus 2.1 Rakenduskava olemus ja lähtealused Käesolev rakenduskava on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatav dokument, millega kavandatakse aastatel ESFst Eesti rahastatavaid abikõlblikke tegevusi ning nende rahastamise mahtu. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite suunitlusest tulenevalt on ka käesolev rakenduskava suunatud Eesti inimressursi arendamisele. Rakenduskava koostamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahendite kasutamise kohta aastatel Nimetatud fondidest abi taotlemiseks aastatel on koostatud kolm valdkondlikku rakenduskava, mis sisaldavad struktuurivahenditest rahastatavaid tegevusi ning rahastamiskava. Käesolev rakenduskava on koostatud riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia (RSKS) elluviimiseks Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste ulatuses ja vastavate vahendite taotlemiseks Euroopa Liidult (EL). Ühenduse abist toetavad tegevusvaldkonnad on välja toodud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1081/2006. Rakenduskava on aluseks selle elluviimiseks vajalike rakendusskeemide ja ressursside planeerimisel ning õigusliku raamistiku ettevalmistamisel. Peale Euroopa Nõukogu määruse nr 1083/2006 artiklis 46 nimetatud tehnilise abi ning artiklis 34 lg 2 toodud erandi, mille alusel on võimalik toetada teise struktuurifondi tegevusi, peab iga rakenduskava raames elluviidav tegevus vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1081/2006 art 3 eesmärkidele. Siseriiklike rakenduskavade algatamine ja jaotus on määratletud Vabariigi Valitsuse a korraldusega nr 216. Erinevate struktuurivahendite rakenduskavade vahel jagatud tegevused moodustavad üksteist täiendades terviku. Käesolev rakenduskava on seotud struktuurivahendite kasutamise strateegilise raamistiku ja Ühenduse strateegilistes suunistes (Community Strategic Guidelines) kirjeldatud üldeesmärkidega. Rakenduskava otsesteks sisulisteks lähtealusteks ja sisendiks on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi (SoM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Keskkonnaministeeriumi (KKM) ja Riigikantselei asjakohaste tegevusvaldkondade siseriiklikud arengukavad. Nendes arengukavades määratakse valdkondade peamised arengusihid ja tegevused, millest Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav osa on koondatud käesolevasse rakenduskavasse. Iga siinse prioriteetse suuna kirjelduses esitatakse loetelu nendest siseriiklikest arengukavadest, millele antud valdkond tugineb ja mis on aluseks rakenduskava sisulistele peatükkidele. 2.2 Rakenduskava koostamine Inimressursi arendamise rakenduskava väljatöötamise eest vastutab HTM. Rakenduskava hariduse ning teadus- ja arendustegevuse valdkonna analüüsi ning prioriteetsete suundade kirjelduse koostamise eest vastutab samuti HTM. Tööturu ja tervishoiu valdkondade analüüsi ning prioriteetse suuna koostamise eest on vastutav SoM, ettevõtluse valdkonna analüüsi ning prioriteetse suuna koostamist koordineerib MKM ning haldusvõimekuse suurendamise valdkonna analüüsi ja prioriteetse suuna koostamist riigikantselei. Rakenduskava väljatöötamisse kaasatakse lisaks teised seotud ministeeriumid, partnerorganisatsioonid ning seotud asutused. Rakenduskava koostamisel on lähtutud 5

6 valdkondlike rakenduskavade väljatöötamise juhendist aasta struktuurivahendite kasutamiseks. Rakenduskava väljatöötamisel ühiste seisukohtade kujundamiseks moodustas haridus- ja teadusminister a käskkirjaga nr 438 inimressursi arendamise rakenduskava koostamist koordineeriva töörühma (edaspidi töörühm), mille liikmeteks on esindajad HTMst, teistest ministeeriumitest (Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Põllumajandusministeerium), Rahvastikuministri büroost, Riigikantseleist ja olulisematest partnerorganisatsioonidest (Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Linnade Liit). Töörühma eesmärk on rakenduskava koostamiseks ühiste seisukohtade kujundamine, rahastamiskava kooskõlastamine, prioriteetsete suundade ja peamiste tegevuste läbiarutamine ja/või kooskõlastamine enne vabariigi valitsusele ja Euroopa Komisjonile (EK) esitamist samuti kooskõla jälgimine teiste rakenduskavadega. Töörühma koosolekud kutsub HTM kokku vastavalt vajadusele kuni rakenduskava kinnitamiseni EK poolt. Koosolekutele lisaks toimub koostöö e- posti teel ja valdkondlike arutelude vormis. Rakenduskava koostamine toimub järgmiste etappidena: rakenduskava koostamise üldise raamistiku tutvustamine töörühmale aprill 2006; rakenduskava esmane tutvustamine EKle aprill 2006; rakenduskava valdkondade ning prioriteetsete suundade ja kavandatavate tegevuste tutvustamine töörühmale juuni 2006; rakenduskava esimese tööversiooni väljatöötamine ja valdkondlikud kohtumised ning töörühma poolt kommentaaride esitamine aprill-mai 2006; rakenduskava esimese täisversiooni väljatöötamine ja selle tutvustamine töörühmale juuni 2006; rakenduskava arutelu valitsuskabinetis juuli 2006; siseriiklikud konsultatsioonid juuli-august 2006; teine mitteametlik kohtumine ja rakenduskava tutvustamine EKle - august 2006; rakenduskava täiendamine siseriiklike konsultatsioonide ja EK-ga kohtumise käigus laekunud kommentaaride põhjal - september-oktoober 2006; teemapõhised mitteametlikud läbirääkimised EKga - november 2006; rakenduskavade täiendatud eelnõude avalikustamine november 2006; rakenduskava eelhindamise (ex-ante hindamine) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõppraportite valmimine detsember 2006; rakenduskava lõppversiooni koostamine detsember 2006; rakenduskava esmane kinnitamine vabariigi valitsuse poolt jaanuar 2007; rakenduskava läbirääkimised EKga ja vajadusel täiendamine alates veebruar 2007; Ametlik kohtumine Euroopa Komisjoniga mai 2007; Rakenduskava heakskiitmine Euroopa Komisjoni poolt juuli 2007 (indikatiivne). 2.3 Seosed teiste rakenduskavade ja riiklike arengukavade raames teostatavate tegevustega Mitmete erinevate rakenduskavade olemasolu tingib vajaduse rakenduskavade vaheliseks efektiivseks koordinatsiooniks. Lisaks on rakenduskava raames rahastatavates valdkondades võimalik toetust saada ka teistest ELi vahenditest, seega tuleb koordinatsioonimehhanismide abil tagada erinevate ELi 6

7 vahendite omavaheline täiendavus ning kattuvuste vältimine. Neist mehhanismidest on antud ülevaade peatükis 7 rakenduskava elluviimise korralduse kirjelduse raames. Rakenduskava on suunatud riigi eelarvestrateegia ja selles sisalduva riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia prioriteetide Haritud ja tegus rahvas, Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv ning Suurem haldusvõimekus elluviimisele Euroopa Sotsiaalfondist rahastavate tegevuste osas. Rakenduskava on aluseks rakendusasutuste organisatsioonipõhiste arengukavade koostamisele ja täiendamisele. Rakenduskava koostamisel ja elluviimisel peetakse oluliseks arvestada Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL kogemuste ja põhimõtetega (nt partnerlus, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, rahvusvaheline koostöö ja innovatsioon). Detailsemalt seosed teiste rakenduskavade ja riiklike arengukavade raames teostatavate tegevustega on esitatud rakenduskava vastavates peatükkides. 2.4 Partnerite kaasamine Vastavalt struktuurivahendite planeerimise kaasamiskavale vastutab HTM kui käesoleva rakenduskava juhtministeerium partnerite kaasamise eest rakenduskava koostamisse ja elluviimisesse. Rakenduskava koostamisse on vahetult kaasatud teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei ning peamised partnerid rakenduskavaga kaetud valdkondadest (vaata kaasatud partnerite nimekirja lisas 1). Laiem kaasamine ja töödokumentide kättesaadavus tagati pärast esimese rakenduskava tööversiooni valmimist ja siseriiklike konsultatsioonide algust. Kaasamistegevustena on ette nähtud kohtumiste korraldamist huvigruppidega ning tagasiside võimaldamist HTMi kodulehe vahendusel. Rahandusministeerium korraldab suuremad töömaterjalide ja vahedokumentide avalikustamised oma veebilehe vahendusel. Juulist augustini 2006 toimunud rakenduskava ametliku konsultatsiooniperioodi tulemusel laekus kommentaare 24. sotsiaalpartnerilt. Peamiste puudustena toodi välja prioriteetsetes suundades kavandatavate tegevuste seost rakenduskava teiste tegevustega ning infrastruktuuri investeeringutega. Vastavad seosed on sisse toodud käeoleva rakenduskava lõppversiooni. Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia ja rakenduskavade planeerimist tutvustavaid kohtumisi EKga koordineerib Rahandusministeerium. Rakenduskavade esmane tutvustamine EKle toimus aprillil 2006 ja teine konkreetsemalt rakenduskavade planeerimise kulgemisele suunatud kohtumine augustil Kolmas, täiendatud rakenduskavasid tutvustav kohtumine EKga toimus novembril Rakenduskavade ettevalmistamist tutvustavad suuremad siseriiklikud infoseminarid ja konsultatsioonid korraldab Rahandusministeerium koostöös juhtministeeriumide ja teiste rakenduskavade koostamisel osalevate ministeeriumide ning riigikantseleiga. Käesolevaks hetkeks on toimunud kolm infoseminari: juunis 2006 Riigi eelarvestrateegia (RES) raames heaks kiidetud struktuurivahendite strateegia, rakenduskavade esimeste versioonide ja edasise kaasamise tutvustamine; oktoobris 2006 EKga toimunud läbirääkimiste ja siseriiklike konsultatsioonide käigus laekunud kommentaaride põhjal muudetud rakenduskavade, eelhindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esmatulemuste tutvustamine; 7

8 detsembris 2006 eelnenud 3 nädala jooksul toimunud rakenduskavade vaheversioonide avalikustamiselt laekunud kommentaaride põhjal muudetud rakenduskavade ning eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste tutvustamine. Rahandusministeerium korraldab kõikide rakenduskavade koostamist puudutavat üldist infovahetust, sh haldab vastavat võrgulehekülge oma serveris, korraldab meediategevust ja pressisuhtlust. Rakenduskavade spetsiifilise infovahetuse ja pressisuhtlusega tegeleb HTM ning vajaduse korral koostamises osalevate ministeeriumide esindajad. Kõigile huvilistele, sh partnerorganisatsioonide esindajatele on loodud RES koostamise teemaline meililist, mille vahendusel jagatakse Rahandusministeeriumi eestvedamisel teavet rakenduskavade koostamise ja töömaterjalide avalikustamise kohta. Iga rakenduskava jaoks töötatakse vastavate juhtministeeriumide eestvedamisel ja koostöös asjaomaste ministeeriumidega välja vastavalt rakendusmääruse artikli 2 sätetele välja kommunikatsioonikava. Koostatav kava tugineb Rahandusministeeriumi eestvedamisel koostatavale kõiki rakenduskavasid hõlmavale struktuurifondide kommunikatsioonistrateegiale Kommunikatsioonikavade esimesed eelnõud koostatakse hiljemalt aasta kolmanda kvartali lõpuks. Rakendusmääruse nõuetest tulenevalt esitatakse kommunikatsioonikavad EKle nelja kuu jooksul rakenduskavade kinnitamisest Euroopa Komisjoni poolt. 8

9 2.5 Kasutatavad lühendid ATAK Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse EITSA Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus EHIS Eesti hariduse infosüsteem EL Euroopa Liit EL25 Euroopa Liidu 25 liikmesriiki EK Euroopa Komisjon ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ESA Eesti Statistikaamet ESF Euroopa Sotsiaalfond ETF Eesti Teadusfond ETU Eesti tööjõu-uuring EÜ Euroopa Ühendus HEV hariduslik erivajadus IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ISCED International Standard Classification of Education, rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus (UNESCO) HTM Haridus- ja Teadusministeerium KALAK Euroopa Kalandusfondi rakenduskava - Eesti KATS Vabariigi Valitsuse kodanikualgatuse toetamise strateegia KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus KKM Keskkonnaministeerium KM Kaitseministeerium KOV kohalik omavalitsus LTT loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnad MAK Maaelu arengukava MTÜ mittetulundusühing OECD Organisation for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon RAK Eesti riiklik arengukava RES riigi eelarvestrateegia RM Rahandusministeerium RSKS riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia SA sihtasutus SiM Siseministeerium SKP sisemajanduse koguprodukt SoM Sotsiaalministeerium MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium TjaA teadus- ja arendustegevus TAjaI teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon VÕTA varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine ÜF Ühtekuuluvus Fond 9

10 3 Rakenduskava valdkondade tugevate ja nõrkade külgede analüüs Majanduse struktuurimuutuse vajalikkus Euroopa Liidu kui terviku majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks ning elatustaseme tõusuks Eestis on riiklikus struktuurivahendite kasutamise strateegias 1 analüüsitud erinevaid võimalusi ja tegevusvaldkondi struktuurivahendite kasutamiseks. Elatustaseme tõusu ning ebavõrdsuse vähenemise olulise eeldusena on esile toodud sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majandusarengu roll. Eesti ettevõtete poolt saavutatud positsioon rahvusvahelisel turul põhineb odavatel tootmissisenditel, samal ajal kui kõigi majandusharude ettevõtete tootlikkus ja kasumlikkus töötaja kohta jäävad oluliselt maha arenenud tööstusriikide vastavatest näitajatest. Vaatamata majanduslikele ümberkorraldustele ja mõnevõrra uuendatud tehnikaseadmetele tööstuses on Eesti jätkuvalt madaltehnoloogiline riik. Riigikogu poolt 14. septembril a. heaks kiidetud Eesti säästva arengu riiklikus strateegias Säästev Eesti 21 kaalutud arengueesmärkide kohaselt on üleminek teadmusühiskonda ning majanduse ümberstruktureerimine teadmistepõhiseks ainus Eesti pikaajalist jätkusuutlikkust tagav arenguvõimalus. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt traditsioonilistes majandussektorites ning kogu majanduse ümberorienteerumine kõrg- ja kesk-kõrgtehnoloogilisele tööstusele ja teenindusele aitab saavutada tootlikkuse kasvu töötaja kohta ning tagada toodete lisandväärtuse suurenemise. Selle eesmärgi saavutamine eeldab kõrgelt haritud inimeste olemasolu kõigis ametites eriti vajalikud on kõrge kvalifikatsiooniga teadlased ja insenerid, kes suudavad luua ja edasi arendada teadmisi ja tehnoloogiaid ning on pädevad neid loovalt kasutama. Kõrgemat lisandväärtust loova majandusstruktuurini jõudmiseks peab seepärast suunatult eelisarendama haridust ning teadus- ja arendustegevust. Suunatud rahastamine, koostöö koordineerimine ja poliitika kujundamine Majanduse ja ühiskonna muutmiseks teadmiste- ja tehnoloogiapõhisemaks on vaja mitte ainult märgatavalt suurendada ressursse haridusele ning teadus- ja arendustegevusele, vaid kavandada samaaegselt nende sihipärane kasutamine. Innovaatiline ettevõtlus ja arendustegevust eeldavad projektid on pikaajalised ning nende tulusust on keeruline prognoosida, mistõttu kasumile orienteeritud erasektor ei ole alati piisavalt huvitatud riskide võtmisest ning teadus- ja arendustegevuse rahastamisest. Riik peab soodsa ettevõtluskliima loomise ja täiendavate investeeringute abil motiveerima eraettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, uutesse tehnoloogiatesse ning inimressursi väljaõppesse. Avaliku sektori suunatud ressursid peaksid toetama kindlaid valdkondi nagu üldise keskhariduse tagamine ja elukestva õppe võimaldamine ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. 2 Seejuures on oluline kaasata erasektori ressursse avaliku sektori vahenditele täienduseks, mitte nende asemel. Ühelt poolt tuleb toetus otsustavalt suunata hea ekspordipotentsiaaliga tegevusvaldkondadele, teisalt peaksid avaliku sektori investeeringud haridusse ning teadus-ja arendustegevusse looma eeldusi uute 1 Riigi eelarvestrateegia osa: riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia Investing efficiently in education and training: an imperative for Europe. Communication from the Commission, Brussels, COM (2002) 779 final,

11 teadus- ja tehnoloogiamahukate tööstusharude tekkeks ning andma võimaluse traditsiooniliste tegevusvaldkondade kaasajastamiseks. Traditsiooniliste tegevusvaldkondade kaasajastamisel ja ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamisel tuleb keskenduda eri tüüpi ettevõtete vahelise koostöö ning ühisprojektide soodustamisele ja rahvusvahelistumise toetamisele. Erilist tähelepanu hakatakse pöörama ettevõtetepoolse nõudluse suurendamisele arendustegevuse alaseks koostööks ülikoolidega. Teadusloome edasikandumise eeltingimuseks lisandväärtust tootvatesse ettevõtetesse on insenerivaldkonna väljaarendamine ja kõigi erialade kutseoskusteks vajaliku hariduse tagamine koostöös vastavate valdkondade ettevõtetega. Teadusloome edasikandumise eeltingimuseks lisandväärtust tootvatesse ettevõtetesse on insenerivaldkonna väljaarendamine. Riigil, mis suudab luua sünergia teaduse, tehnoloogilise arengu ja ettevõtluse vahel, on paremad väljavaated edukaks majandusarenguks. Eesti pikaajalisele jätkusuutlikule arengule suunatud poliitika kujundamine on oluline alus kõigi eesmärkide saavutamiseks, see kujundab ühiskonnas ja otsustajate seas innovaatilist mõtlemist väärtustavat suhtumist. Tuleviku- ja tehnoloogiate seire ning poliitikaarenduse aluseks olevate uuringute süsteemne korraldamine käivitavad innovatsiooni väärtustamise riigihangetes. 3 Tõhusalt toimiv, avatud ja läbipaistev haldusorganisatsioon, asjatundlikud ja usaldusväärsed ametnikud ning võimekad partnerorganisatsioonid on Euroopa Liidu ja siseriiklike poliitikate ja programmide eduka kujundamise ja elluviimise aluseks ning aitavad otseselt kaasa riigi konkurentsivõime kasvule ja jätkusuutlikule arengule. Käesoleval hetkel on vaja tõhustada avaliku sektori haldusvõimekust suurendavate ja arendavate strateegiate ning otsuste elluviimist nii keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse kui kolmanda sektori tasandil. Inimressursi arendamine Kuna liikumine kõrgema tootlikkusega ettevõtlusse on võimalik üksnes vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolul, siis on haridussüsteem kõrgtehnoloogilise ja teadmisemahuka ettevõtluse tekkeks eelduste loomisel juhtrollis. Euroopa ja Eesti majanduse ja ühiskonna tulevik oleneb tema kodanike oskuste ja teadmiste uuenemisest vastavalt globaliseeruva majanduse vajadustele. Pikaajalise jätkusuutliku arengu aluseks oleva teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna ülesehitamine eeldab hästi toimivat haridussüsteemi ja inimeste valmisolekut täiend- ning vajaduse korral ka ümberõppeks. Selleks peab Eesti suutma kohandada haridussüsteemi ka kiiresti muutuvate vajadustega tööturul. Et toetada iga inimese haridusteed ning selle kaudu tagada tema konkurentsivõime tööturul, tuleb luua igaühe võimetele vastavad võimalused haridusele ligipääsuks ja õppimiseks. Haridusega seotud kulutusi tuleks seejuures käsitleda kui kasulikku investeeringut, sest hariduskulutuste tulemuslikkuse hindamise aluseks on seisukoht, et keskmise kooliskäidud aja pikenemine ühe aasta võrra suurendab riigi majanduskasvu 5% võrra. Säästev Eesti 21 esitab Eesti jaoks olulised haridusvajadused: 4 1) tööealise elanikkonna üldise haridustaseme tõstmine vähemalt keskhariduseni; 2) kogu elanikkonna hõlmamine elukestva õppega; 3 Teadmistepõhine Eesti , Tartu, Säästev Eesti 21, Eesti säästva arengu riiklik strateegia, Tallinn,

12 3) uute teadlaste ja inseneride põlvkonna piisava arvukuse tagamine ja neile atraktiivsete rakendusvõimaluste loomine Euroopas; 4) ülikoolide teadustegevuse intensiivistamine ja teadlaste järelkasvu tagamine. Haritud noored Eesti on aastaste vähemalt keskhariduse omandanud inimeste osakaalult Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esikohal. Olukord on aga hoopis erinev vanusegrupis (joonis 3.0.1), mille puhul Eestit võrdluseks ja eeskujuks valitud riikidega kõrvutades oleme ainult Lätist ja Taanist paremal positsioonil. Seevastu naabritest Leedust, Soomest ja Rootsist on meie aastaste, vähemalt keskhariduse omandanud noorte osakaal madalam. Tulevikku vaadates on oluline just selle vanusegrupi noorte keskhariduse omandamise määr, sest keskharidus on igale inimesele eelduseks vajaduse ja soovi korral oma haridustaset veelgi tõsta, et suurendada oma konkurentsivõimet tööturul. Seetõttu tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata õpingute katkestamisele, sest kord pooleli jäetud õppe jätkamine vanemas eas ei pruugi kulgeda probleemideta. Sloveenia Leedu Rootsi Iirimaa Soome Eesti Läti EU (25 riiki) Taani EU (15 riiki) % Joonis Keskhariduse omandanud noorte osatähtsus aastaste vanusegrupis Allikas: Eurostat Keskhariduseta noorte inimeste osakaalu suurenemine kasvatab väikese konkurentsivõimega inimeste arvu tööturul. See omakorda ei loo eeldusi tootlikkuse tõstmiseks ettevõtluses. Uurides täpsemalt erinevate vanusegruppide esindajate õpikäitumist, näeme (tabel 3.0.1), et on kujunenud tendents, mille järgi nii aastaste, aga eriti aastaste vanusegrupis kasvab alates aastast nende noorte arv, kellel on esimese taseme haridus või vähem. Madala kvalifikatsiooniga töötajate arvu kasv tähendab tööandjale täiendavat kulu (uute töötajate palkamine, suurem täienduskoolituse maht) uue tehnoloogia rakendamisel. Seetõttu võib vajalik tehniline uuendus lükkuda kaugemasse tulevikku ja kokkuvõttes põhjustada madalamat lisandväärtust. 12

13 Tabel Noored, kellel on esimese taseme haridus või vähem ja kes ei jätka õpinguid Allikas: Eesti Statistikaameti Tööjõu-uuring Esimese taseme haridusega mitteõppijate osakaal vastava vanusegrupi mitteõppijatest Esimese taseme haridusega mitteõppijate arv vastavas vanusegrupis (tuhat) ,2% 22,1% 9,6% 9,2 14,5 8, ,5% 26,2% 11,5% 9,1 17,7 9, ,0% 25,2% 14,7% 8,6 16,5 12, ,3% 24,9% 15,5% 5,4 13,6 12, ,1% 26,7% 13,5% 6,1 15,1 10, ,2% 28,5% 15,8% 5,6 15,7 12, ,5% 26,1% 16,6% 5,0 14,5 13,2 Elukestev õpe Kahaneva ja vananeva rahvastikuga Eesti jaoks ei piisa edukaks majanduse ümberkorraldamiseks ainult haritud noorte tööturule jõudmisest, vajalik on kõigi põlvkondade ning erineva haridustaustaga inimeste osalemine elukestvas õppes. Kiire majanduskasv on küll vähendanud tööpuudust, kuid struktuurne tööjõu nappus püsib, nõudlus ja pakkumine ei ole erialade kaupa tasakaalus; riskirühmades (noored, pikaajalised töötud, mitte-eestlased) on töötuse määr kõrge (joonis 3.0.2); täiskasvanute osalemine täienduskoolituses on ebapiisav ja takistab tööjõu konkurentsivõime tõstmist; ebapiisav on töötajate tervist edendavate teenuste kättesaadavus ja paindlike töövormide kaugtöö, osaajaga töö, graafikupõhine töö kasutamine. Tööhõive määr (%) Eestlaste tööhõive määr, % Muulaste tööhõive määr, % Joonis Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive lõhe vanusgruppide kaupa, 2005 Allikas: Eesti Statistikaamet Kõige tähtsam ülesanne hariduskorralduses muutuse saavutamiseks on õppekavade täiendamine teadmusühiskonna arenguks eriti vajalike põhipädevuste nagu digitaalse kirjaoskuse, ettevõtluspädevuse, keelteoskuse ning erinevate õpioskuste ja sotsiaalsete kompetentside alane enesetäiendamine. 5 Nende põhioskuste omandamine ja uuendamine kõigis earühmades, sealhulgas 5 Säästev Eesti 21, Eesti säästva arengu riiklik strateegia, Tallinn,

14 eriti suurema sotsiaalse ja töötusriskiga gruppides (vanemaealised või madalama kvalifikatsiooniga töötajad, tööturule naasevad emad) on elukestva õppe põhieesmärk. Seni on Eesti täiskasvanud elanikkonna täiendusõppes osalemise määr on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega võrdlemisi madal (tabel ), 2006 aastal oli vastav määr 6,5%. Põhiliselt osalevad meil täiendusõppes kõrgharidusega inimesed. Täiendusõppe selline korraldamine, mis tagab ka madalama haridustasemega inimestele osalemisvõimaluse, loob ettevõtetele eeldused kaasaegsema tehnoloogia rakendamiseks ja seeläbi tootlikkuse tõstmiseks. Lisaks annab täiendusõpe võimaluse valmistada inimesi ette ettevõtluses vajalikuks struktuurimuutuseks. Praeguse kiire majanduskasvu tingimustes peame ennetavate tegevuste ning koolitusega andma inimestele teadmisi ja oskusi olukorraks, kus majanduskasvu aeglustumine võib kaasa tuua ka ettevõtete sulgemist. Inimressursi teadlik ettevalmistamine selliseks olukorraks annab võimaluse muuta majanduskasvu aeglustumine kergemalt talutavaks. Tabel Täiskasvanud elanikkonna (25-64 a.) osalemise määr (%) täiendusõppes nelja nädala jooksul enne küsitlusnädalat Allikas: Eurostat EL (25 riiki) 7,9 7,8 7,9 9,2 10, ,1 Iirimaa 7,6 9,6 7,2 8 7,5 Soome 17,6 19,6 19,3 18,9 25,3 24,6 24,8 23,1 Eesti 6,5 6,5 5,4 5,4 6,7 6,4 5,9 6,5 Sloveenia 7,6 9,1 15,1 17,9 17,8 15 Läti 7,3 7,8 8,4 7,9 6,9* Leedu 3,9 2,8 3,5 3,0 3,8 5,9 6,0 4,9* * eeldatavad tulemused Kõrgharidus, teadus- ja arendustegevus Edu saavutamiseks Euroopa majanduse teadmistepõhiseks muutumise kontekstis on vajalik ülikoolide teadustegevuse intensiivistamine, teadlaste järelkasvu tagamine, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu Eestis ning selle edukas rakendumine uutel tehnoloogiamahukatel tegevusaladel. Selleks tuleb võtta suund spetsialiseerumise süvendamisele, ressursside kontsentreerimisele ning teadus- ja arendusasutuste omavahelise tööjaotuse määramisele. On prognoositud, et ettevõtlus- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse arengu toetamiseks ning kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajab Eesti praegusega võrreldes mitu korda enam doktorikraadiga tippspetsialiste. 6 Eesti ühiskond on olnud Euroopa riikidega võrreldes piisavalt edukas oma inimressursi harimisel, kuid majandus on vähem edukas sellele rakenduste leidmisel erinevatel tegevusaladel (joonis a ja b). 6 Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks

15 Kolmanda taseme haridusega töötajad, protsenti Põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalapüük, mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia-, gaasi-, ja veevarustus, ehitus Veondus, laondus ja side Läti Leedu Eesti Sloveenia Rootsi Taani Soome Iirimaa Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Joonis 3.0.3a. Inimressurss Euroopa riikides valitud majandussektorites hariduse järgi, 2004 Allikas: Eurostat Teadlased ja insenerid töötajatest, protsenti Põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalapüük, mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia-, gaasi-, ja veevarustus, ehitus Veondus, laondus ja side Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Läti Leedu Eesti Sloveenia Rootsi Taani Soome Iirimaa 15

16 Joonis 3.0.3b. Inimressurss Euroopa riikides valitud majandussektorites hõive järgi, 2004 Allikas: Eurostat Haritud ja kvalifitseeritud noorte juurdekasv saavutatakse, kui õppe- ja teadusalal töötamine muutub tööjõuturul konkurentsivõimeliseks valikuks. Mahajäämus tootlikkuse ning lisandväärtuse osas on Eestis Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega võrreldes suur. Meie tööstussektoris ühe töötaja kohta loodav lisandväärtus on ainult 22,4% Euroopa Liidu keskmisest lisandväärtusest tööstussektori ühe töötaja kohta (6,6 korda madalam kui sama näitaja Soomes). 80,0 7,0 Tuhat eurot 70,0 60,0 50,0 40,0 30,0 20,0 Lisandväärtus töötaja kohta (vasak skaala) T&A töötajate osakaal (parem skaala) 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 Protsenti töötajatest 10,0 1,0 0,0 Eesti (2003) Läti (2003) Sloveenia (2002) Soome (2003) Rootsi (2002) 0,0 Joonis Töötleva tööstuse ettevõtete TjaA töötajate osatähtsus (%) ja lisandväärtus töötaja kohta (tuhat eurot) Allikas: Eurostat Eesti ettevõtluse tootlikkuse kasvu takistavad nii sobiliku kvalifikatsiooniga oskustööjõu puudus kui teadus- ja arendustöötajate vähene kaasamine ettevõtete töösse (joonis 3.0.4), probleemideks peetakse ka juhtide ebapiisavaid teadmisi arendustegevuse ja rahvusvahelistumise olulisusest, vähest keskendumist tootearendusele ja -disainile, madalat ekspordivõimekust ning arengutakistuste ja - eelduste järjepideva analüüsi puudumist. Teadmismahukale tööstusele ja teenindusele toetuva majanduskasvu saavutamise oluline eeltingimus teadlaste ja inseneride arvu kasvu kõrval on seega just ettevõtete juhtide vastavate teadmiste arendamine. Edu Eesti valitsuse strateegiadokumendi Eesti edu kohaselt on meie ühiskonna suurimaks ja tähtsaimaks väärtuseks inimene. Haritud inimeste olemasolust sõltub otseselt riigi võime kaasata ja kasutada materiaalset kapitali. Inimkapitali väärtus kasvab parema hariduse kaudu. Kvaliteetset Eesti haridussüsteemi peavad strateegia kohaselt hakkama iseloomustama ühtlustunud tasemega üldhariduskoolid, väljaarendatud arvestatav kutse- ja rakenduskõrgharidus, maailmas konkurentsivõimelised ja majandusele vajalikud kõrghariduse ja kraadiõpingute õppekavad, jätkusuutlik 7 Eesti edu Vabariigi Valitsuse strateegiadokument

17 teadus- ja kõrgharidussüsteem. Üleminekul kõrgemat lisandväärtust andvale tootlikumale majandusele saab võtmeküsimuseks täiendusõppe süsteemi moderniseerimine ning seadusandlikud ja rahalised stiimulid, mis ergutavad töötajaid end täiendama ja ettevõtteid oma töötajatesse investeerima. Haridus- ja teadustellimuse kujundamine ühiskonna ja majanduse nõudlusele vastavaks peab toimuma riigi, ettevõtjate ja teadlaste koostöös. Riigi rahaline tugi mõjutab erainvestoreid tegema pikaajalist positiivset mõju avaldavaid investeeringuid haridusse, teadusuuringutesse ning tehnoloogiaarendusse. Majandustegevuse teadusmahukusest oleneb selle kvaliteet. 17

18 3.1 Haridus Valdkonna analüüs Kohustusliku põhihariduse kättesaadavuse ning järjepideva haridustee tagamiseks on oluline arvestada iga õppuri erinevaid vajadusi ja võimeid. Õppeasutustes on suurenenud nii hariduslike erivajadustega õpilaste kui kasvatusraskustega õpilaste arv. Põhjuseks on sotsiaalsed probleemid, laste erivajaduste hiline märkamine ja vajalike tugiteenuste puudumine. Vaja on nii anda tuge õpilastele, kel ilmnevad õpiraskused ja/või puudub kodune hool, kui luua arenguvõimalusi andekatele. Üldhariduskoolide õpilaste arv on viimase 6 aasta jooksul vähenenud 18,6% võrra: õpilaselt 1999/2000. õppeaastal õpilaseni 2005/06. õppeaastal. Aastaks 2010 võib võrreldes 2005/06. õppeaastaga prognoosida õpilaste arvu vähenemist veel õpilase võrra. Madala sündide arvuga aastakäigud on selleks ajaks mõjutanud ka gümnaasiumiastme õpilaste arvu. Õpilaste arvu langus jätkub, stabiliseerudes alates 2011/12. õppeaastast põhikoolis ning 2014/15. õppeaastast gümnaasiumiastmes. Haridussüsteemis oli a. hõivatud 99,9% aastastest ning 89,5% aastastest noortest. Samas jättis põhikooli 2004/05 õppeaastal pooleli 586 õpilast, mis moodustab 1% põhikooli III astme õpilastest (0,62% põhikoolis õppivatest õpilastest), gümnaasiumiõpingud katkestas 822 õpilast - 2,2% gümnaasiumiõpilastest (vaata joonis ). 3,5% 3,0% 2,5% 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% 1998/ / / / / / / /06 katkestanute osakaal põhikooli III astmes katkestanute osakaal gümnaasiumiastmes Joonis Õppetöö katkestamine üldhariduse päevases õppes, muutus aastati Allikas: EHIS, HTM Igal aastal jääb üldhariduskooli päevases õppes klassikursust kordama ligikaudu 5000 õpilast, mis on ligi 2,5% õpilaste koguarvust. Kutsehariduses oli 2004/05. õppeaastal kokku 5044 katkestajat, mis moodustab 17% õppurite koguarvust (vt joonis ). Samas on oluline, et kõik õpilased omandaksid vähemalt keskhariduse, seega tuleb tähelepanu pöörata eelkõige põhihariduse järgse kutsekeskhariduse katkestamise vähendamisele (praegu 15% õpilastest). Kõrghariduse tasemel katkestab õpingud õppeaasta jooksul kuni 14% üliõpilastest. Paljud põhikoolist väljalangenud tunnetavad põhihariduse omandamise vajalikkust ning soovivad oma haridusteed jätkata. 18

19 Põhikoolist väljalangevus ning süvenenud sotsiaalne ja majanduslik kihistumine sunnib senisest enam kavandama ja rakendama õppe individualiseerimist võimaldavaid meetmeid, nagu tugisüsteemid hariduslike erivajadustega õpilastele, nõustamissüsteemi arendamine, samuti andekate õpilaste arenguvõimaluste toetamine % 21% 20% 22% 20% 16% 14% 12% 13% 18% 15% 15% / / / / / /05 25% 20% 15% 10% 5% 0% KKPB KKPB katkestanute osakaal KKKB KKKB katkestanute osakaal Joonis Õppetöö katkestamine kutsehariduses, muutus aastati Allikas: EHIS, HTM Hariduskohustuse täitmiseks ja võimetekohase hariduse omandamiseks on viimaste aastate seadusemuudatused soosinud individuaalset lähenemist õpilastele ja paindlikku õppekorraldust. Nii on viimastel aastatel kasvanud tavakoolis õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal üldhariduse päevase õppevormi õpilaste üldarvus 10,8%lt 2002/2003. õppeaastal 12,6%le 2004/2005. õppeaastal. Samal ajal on hariduslike erivajadustega õpilaste koolide õpilaste arv osakaaluna õpilaste koguarvus püsinud stabiilsena 2,4-2,7% tasemel (vt joonis ) ,8% 11,5% 12,6% 15,0% HEV- kool ,8% 10,0% ,0% Tavakool ,4% 2,6% 2,6% 2,7% / / / /05 0,0% -5,0% -10,0% HEV koolide õpilaste osakaal päevakoolide õpilaste arvust Tavakoolide HEV õpilaste osakaal päevakoolide õpilaste arvust Joonis Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilased üldhariduse päevases õppes, muutus aastati Allikas: EHIS, HTM 19

20 Kutseõppeasutustes õppis erivajadustega õpilasi 2005/06 õppeaastal kokku 785 ehk 2,7% kõigist õppureist, mis on mõnevõrra vähem kui 2002/03 õppeaastal (811 ehk 2,9%) ja 2003/04 õppeaastal (925 ehk 3,3%, vaata joonis 3.1.4) ,5% ,9% 3,3% 2,8% 2,7% 3,0% 2,5% 2,0% HEV õpilaste arv kutseõppes / / / /06 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% HEV õpilaste osakaal kutseõppe õpilaste koguarvust Joonis Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilased kutseõppes, muutus aastati Allikas: EHIS, HTM Õpingute katkestamine viib noore otse tööturule, kus tema võimalused teistega konkureerida on väga väikesed. Olukorras, kus töötuse määr Eestis on 2006.a III kvartali seisuga 5,4%, olles pidevalt langenud alates aastast, on noorte (15-24.aastaste) tööpuudus olnud pidevalt vähemalt kaks korda kõrgem kui kogu elanikkonnas 2006.a III kvartali seisuga 11,7% (vt joonis 3.1.5). 25% 20% 15% 19% 15% 19% 16% 10% 5% 9% 9% Eesti (15-74) Eesti noored (15-24) EL25 (15-74) EL25 noored (15-24) Joonis Töötus Eestis ja Euroopas, muutus aastati Allikas: Eesti Statistikaamet, HTM Eesti haridussüsteemi väljund ei vasta tööjõuturu ametikohtade soovitavale struktuurile, õppurid õpivad väga tugevas enamuses üldkesk- ja kõrghariduse tasemel (vt joonis ). 8% 9% 20

21 / / / / / / / /06 gümnaasium kutseharidus pärast üldkeskharidust kutseharidus pärast põhiharidust kõrgharidus Joonis Õppurite arv kesk- ja kõrghariduse tasemel, muutus aastati Allikas: Eesti Statistikaamet; HTM Tööjõuturg nõuab senisest tunduvalt enam heade kutseoskustega keskastme spetsialistide ning oskustööliste koolitamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognooside kohaselt on spetsialistide 8 vajaduse kasv võrreldes teiste ametirühmadega suurim. Vajalike spetsialistide piisaval hulgal koolitamist aga ei võimalda praegu õpilaste haridusvalikud. Valik üldkeskhariduse kasuks saab alguse juba põhikoolis a jätkas kutseõppes õpinguid vaid 28,8% päevase põhikooli lõpetajatest. 9 Samas näiteks Soomes oli a pärast põhikooli kutseõppes jätkajate osakaal 38% ja gümnaasiumisse läks 54% lõpetajatest. Küsimus ei ole niivõrd õpilaste valikute nõrgas suunamises ja nõustamissüsteemis, kuivõrd riigi senistes prioriteetides pikka aega on eelistatud peamiselt üldkesk- ja kõrgharidust ning kutsehariduse hariduskulude osakaal kogu hariduskulutustes on pidevalt vähenenud, langedes 1997.a 11%-lt kõigist avaliku sektori hariduskuludest 8%-ni aastal Samuti on praegu veel puudulik kutseõppeasutuste ja ettevõtete koostöö, mis annab eriti teravalt tunda praktikakorralduse nõrkuses ja ebaühtluses 10. Koolilõpetajate valikuid üldkeskhariduse kasuks on samuti toetanud kutsehariduse kui tupiktee nägemine s.t. hariduskorralduslikult ebapiisavad võimalused ning isoleeritud õppekavad ei ole võimaldanud edasiõppimist kõrghariduse tasemel ega soosinud elukestvat enesetäiendamist. Selle tulemusena on süvenenud kutsehariduse mahajäämus ning kannatanud kvaliteet. Viimaste aastate riiklikud meetmed kutsehariduse olukorra parandamiseks (uued kutseõppevõimalused, kutsehariduse baasrahastamise tõus, erialakoefitsientide korrigeerimine, õppetoetused õppuritele, õppekavade arendus jms) loovad eeldusi kutseõppe arenguks ning lõpetajate paremaks vastavuseks areneva tööturu vajadustele. 8 Koosneb tippspetsialistidest ning keskastme spetsialistidest ja tehnikutest 9 Aastaks 2012 (MKM tööjõuvajaduse prognoos) on spetsialistide vajadus kõige suurem kemikaalide ja keemiatoode tootmises, kummi- ja plasttoodete tootmises, masinate ja seadmete tootmises, transpordivahendite tootmises ning posti- ja elekterside valdkonnas. Keskastme spetsialistide ja tehnikute ametirühmas on ettevalmistuse poolest suurim osakaal kutseharidusega ning rakenduskõrgharidusega inimestel (s.o. teise ja kolmanda taseme haridus, kusjuures kolmanda taseme haridusega spetsialiste saab koolitada teise taseme kutsekeskhariduse ning töökogemuse baasilt). 10 Riigikontrolli aruanne Kvaliteedi tagamine kutsehariduses,

22 Kutsehariduse viimaste aastate riikliku koolitustellimuse ning tegelikult täituvate õppekohtade võrdlus näitab, et tellitud kohtadest täitub keskmiselt ligikaudu 90%. Seejuures jäävad tihti täitmata just majanduse ja tööturu seisukohalt väga vajalikud erialad transporditeenused, hulgi- ja jaekaubandus, elektroonika ja automaatika, elektrotehnika ja energeetika, mehaanika ja metallitöö, puidutöötlemine, keemia ja protsessitehnoloogia jt. 11 Edasisi valikuid tehakse eelkõige kõrghariduse tasemel õppe jätkamiseks - ligi 68% päevases õppevormis gümnaasiumi lõpetanutest jätkab lõpetamise aastal õpinguid kõrghariduse tasemel ning keskhariduse järgne kutseõpe on noorte hulgas muutumas üha ebapopulaarsemaks. Täiskasvanud õppijate osakaal Eestis on seniajani väga väike a andmetel 12 osales vaid 5,9% aastastest inimestest täiskasvanuhariduses (ELi eesmärk aastaks 2010 on 12,5% 13 ). Aastate lõikes on osalusprotsent kõikunud, seni kõrgeim oli see aastal - 6,7% (vt joonis ). 10,0% 9,9% 10,2% 10,10% 8,0% 8,9% 7,5% 7,5% 7,6% 6,0% 6,5% 6,7% 6,4% 5,4% 5,4% 5,9% 6,5% 4,0% EL 25 riigi keskmine Eesti Joonis Viimase 4 nädala jooksul koolituses osalenud täiskasvanud vanuses osakaaluna elanikkonnast, muutus aastate lõikes Allikas: Eurostat, HTM Võrreldes teiste ELi riikidega on Eesti näitaja küllaltki madal. EL 25 liikmesriigi keskmine aastal oli 10,2% ja 15 liikmesriigi keskmine 11,2% 14. Kui ELi keskmine on viimastel aastatel jätkuvalt tõusnud, siis Eestis on vastav näitaja võrreldes aastaga hoopis langenud. Küsimus ei ole niivõrd mõneprotsendilises kõikumises, kuivõrd selles, et Eesti on oma näitajaga enam arenenud ELi riikidest, sh eriti Põhjamaadest kordades maas. Väiksem panustamine täiendusõppesse tähendab aga omakorda seda, et inimesed on oma tegevusalal vähem tulemuslikud (madalam tootlikkus) ning vähem valmis vajaduse korral uuele tegevusalale liikuma. Eestis läbi viidud uurimuse tulemusel võib väita, et täiskasvanute õppimist takistavad tegurid saab jaotada kahte gruppi: inimesest endast sõltuvad takistused ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevad takistused. Esimesed on näiteks huvipuudus, ebapiisavad isiksuslikud ja materiaalsed ressursid, vähesed elu- ja õpikogemused, tervis. Teise alla kuuluvad näiteks koolitusvõimalustele piisava 11 MKM tööjõu vajaduse prognoosid 12 Eurostati 2005.a andmed aastaste osakaal, kes on osalenud koolituses 4 nädala jooksul enne küsitlust 14 Sealhulgas Põhjamaades Norra17,8%, Taani 27,4%, Rootsi 32,1%, Soome 22,5%, Baltimaades Läti 7,9% ja Leedu 6%. 22

23 juurdepääsu puudumine, ühiskonna eitav suhtumine täiskasvanute õppimisse. 15 Uuringud ja statistika kinnitavad, et Eestis osalevad koolitustel enamasti nooremad ja keskealised, kõrgema haridustasemega 16 inimesed (vt joonis ) ning need, kelle positsioon tööturul on soodsam. Seega on vähe täiskasvanuhariduses osalemise võimalusi eelkõige neil, kel puudub juurdepääs õppimis- ja koolitusvõimalustele või puuduvad ressursid: näiteks hea haridus, hea positsioon tööturul, raha, aeg, perekonna toetus, tervis, sisemine motivatsioon, valmisolek õppimiseks. Sellisesse gruppi kuuluvad eelkõige: maapiirkondades elavad ja keskmisest madalama sissetulekuga inimesed, ilma erialase ettevalmistuseta inimesed, üle keskea inimesed, keda ähvardab tööturult väljalangemine, kelle koolitamisest tööandja ei ole huvitatud, noored lapsevanemad, erivajadustega inimesed, kinnipeetavad ja vanglast vabanenud, immigrandid ja hariduslike erivajadustega inimesed. Ühe põhjusena, miks osalusprotsent täiskasvanute koolituses on Eestis võrreldes teiste ELi riikidega väga madal, võib välja tuua tugistruktuuride (nõustamisteenused, kompaktne ja kättesaadav info õppimisvõimaluste kohta, kvaliteedikindlustus, rahastamisskeem, varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamine VÕTA, moodulõppekavad) puudumise või ebapiisava toimimise. Siiski on esimese programmeerimisperioodi jooksul juba tehtud mõningaid samme nimetatud struktuuride käivitamiseks väljatöötamisel on VÕTA põhimõtted ja nende rakendamise võimalused, läbi on viidud koolitajate koolitamise ja teisi koolituse kvaliteedi tõstmisele suunatud projekte, mõnedes piirkondades toimib õppimisvõimalustest teavitamine ning koolituskeskustes on käivitunud õppijate nõustamine, koostatud on täiskasvanute koolituse rahastamise põhimõtted, mille väljaarendamist ja rakendamist planeeritakse järgmisse perioodi. Samuti saab positiivse trendina välja tuua täiskasvanud õppijate kasvava osalemise tasemeõppes. Kui üle 25aastaste üliõpilaste osatähtsus oli aastal 22%, siis aastaks 2005 on see kasvanud 38%-ni. 8,0% 8,0% 6,0% 7,2% 6,3% 6,4% 4,0% 2,0% 2,2% 2,6% 1,7% 4,4% 1,3% 2,1% 5,2% 1,6% 0,0% 1,4% 1,1% 1,2% 1,0% 0,0% 0,9% Esimene tase Teine tase Kolmas tase Joonis Viimase 4 nädala jooksul koolituses osalenud täiskasvanud vanuses haridustasemeti osakaaluna elanikkonnast, muutus aastate lõikes Allikas: Eesti Statistikaamet; HTM 15 Andragoogilise, sotsiaalse ja psühholoogilise aspekti tegurite koosmõju täiskasvanute õppimiskäsitustele, õppimisvalmisolekule ja koolitusaktiivsuse kujunemisele elukestva õppe kontekstis. Uurimuse kokkuvõte. Larissa Jõgi, Esimene tase põhiharidus; teine tase keskharidus; kolmas tase kõrgharidus, keskhariduse järgne keskeriharidus. 23