Riikliku pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse edendamine RaM ja SoM 02.12.2015
Senine protsess Pensionisüsteemi eesmärkide ülevaatamine Suures osas analüüsitud, kuid osad sihttasemed vajavad veel täpsustamist. Baasstsenaariumi koostamine Valmis. Võimalike muudatuste analüüs Võimalikud alternatiivid kaardistatud ja nendest tugevamad välja valitud. Ilmselt analüüs lõplikku võitjat ei paku, vaid viime VV-sse erinevad alternatiivid.
Adekvaatsusel vaatame kolme eesmärki Kolm alameesmärki: - miinimum ehk põrand - keskmise pensioni indikaator - jaotuse indikaator Eesmärgid on olulised poliitikasoovituste tegemisel ja süsteemi analüüsimisel. Otseselt seadusesse või valemitesse neid ei kirjutata. 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 90 111 132 153 174 195 216 237 258 279 300 321 342 363 384 405 426 447 468 489 510 531 552 573 594
Miinimumeesmärk 15-aastase staažiga miinimumpalka saava isiku pension ületab absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse piir on võrdne arvestusliku elatusmiinimumiga, mis koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkohol ja tubakas) ja individuaalsetest muudest kulutustest (k.a eluasemekulutused). Veel kaalusime: 1) sotsiaalkindlustuskoodeksi miinimumeesmärk, 2) suhtelise vaesuse piir, 3) materiaalse ilmajäetuse määr. 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 2002 2012 2022 2032 2042 2052 Absoluutse vaesuse piir 15. aastase staaziga miinimumpalka saava isiku pension
Keskmise pensioni eesmärk Mediaanpensioni ja mediaanpalga netosuhe vähemalt 60% (tase vajab täpsustamist). Mediaanpension arvutatakse õiguste pealt, mitte määratud summalt. Veel kaalusime: 1. agregaatasendusmäär, 2. sissetulekute (riigi keskmise pensioni ja palga) suhe, 3. keskmine brutoasendusmäär pensionilemineku hetkel, 4. pensioni koguvara. 70% 80% 60% 40% 20% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Mediaanpensioni ja mediaanpalga netosuhe Senine aritmeetilisel keskmisel põhinev netopensioni ja netopalga suhe 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 2056 Mediaansuhe Aritmeetiline suhe
Pensionide jaotuse eesmärk Ülemise ja alumise kvintiili suhe on alla 2,5 (sihttase on vaja täpsustada) Alternatiivid: 1. Gini koefitsient 2. Thieli indeks 3. Hooveri indeks
Ebavõrdsus ühiskonnas Mitmed teooriad väidavad, et suur ebavõrdsus õõnestab demokraatiat ja majanduse toimimist. Väheneb ühiskonna sidusus jne. Samas arvatakse ka, et rikkuse erinevus ei ole kõige olulisem. Tegelikult on määrav õiglane süsteem ja võrdsed võimalused. Kui kõigil inimestel on põhivajaduste rahuldamise võimalus, ei tohiks ebavõrdsus probleem olla. Sissetuleku (pensioni) ebavõrdsus ei võrdu vara ebavõrdsusega. Isegi kui pensionid on võrdsed, siis vara on erinev. Oluline on paigutada Eesti (pensionisüsteemi) konteksti: Üldine madal pensionide tase diferentseerimise võimalus on väiksem. Eesmärk on väärtustada ja motiveerida (puhtalt) töötamist. Kas ausad töötajad peaksid kinni maksma tulevikus (osaliselt) mustalt töötajate pensioni?
Pensioniiga
Pensioniiga ja pensionil oleku aeg OECDs
Pensioniiga ja pensionil oleku aeg Eestis 90 85 80 75 70 21,1 25,2 22,4 65 60 55 2002 2012 2022 2032 2042 2052 90 85 80 75 70 16,3 21,1 13,7 65 60 55 2002 2012 2022 2032 2042 2052 Pensionil oleku aeg Naiste pensioniiga Pensionil oleku aeg Meeste pensioniiga
Pensioniiga praeguste reeglite alusel aastal 2053 ja oodatav eluiga 65-aastaselt 2053 (Eurostat) 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Oodatav eluiga ja pensioniiga 2053 oodatav eluiga pensioniiga
Tervelt elada jäänud aastad ja oodatav eluiga pensionieas 25 20 15 10 5 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Mehed ja naised (OE) Mehed (OE) Naised (OE) Mehed ja naised (TEJA) Mehed (TEJA) Naised (TEJA)
Tervelt elada jäänud aastad sünnihetkel 2010 2011 2012 2013 EU (28 countries) 62,6 62,1 62,1 61,5 Belgium 62,6 63,6 65 63,7 Bulgaria 67,1 65,9 65,7 66,6 Czech Republic 64,5 63,6 64,1 64,2 Denmark 61,4 59,4 61,4 59,1 Germany 58,7 58,7 57,9 57 Estonia 58,2 57,9 57,2 57,1 Ireland 66,9 68,3 68,5 68 Greece 67,7 66,9 64,9 65,1 Spain 63,8 65,6 65,8 63,9 France 63,4 63,6 63,8 64,4 Croatia 60,4 61,7 64,2 60,4 Italy : 62,7 61,5 60,9 Cyprus 64,2 61 64 65 Latvia 56,4 56,6 59 54,2 Lithuania 62,3 62 61,6 61,6 Luxembourg 66,4 67,1 66,4 62,9 Hungary 58,6 59,1 60,5 60,1 Malta 71,3 70,7 72,2 72,7 Netherlands 60,2 59 58,9 57,5 Austria 60,8 60,1 62,5 60,2 Poland 62,3 63,3 62,8 62,7 Portugal 56,7 58,6 62,6 62,2 Romania 57,5 57 57,7 57,9 Slovenia 54,6 53,8 55,6 59,5 Slovakia 52 52,3 53,1 54,3 Finland 57,9 58,3 56,2 : Sweden 66,4 65,5 : 66 United Kingdom 65,6 65,2 64,5 64,8 Iceland 68,1 67,7 68 66,7 Norway 69,8 : 70,4 68,6 Switzerland 63,3 64,7 67,6 58,4 2013 EU (28 countries) 79,9 Belgium 80,0 Bulgaria 74,5 Czech Republic 77,5 Denmark 79,6 Germany 80,2 Estonia 76,7 Ireland 80,3 Greece 80,6 Spain 82,4 France 81,7 Croatia 77,1 Italy 82,1 Cyprus 81,7 Latvia 73,7 Lithuania 73,4 Luxembourg 81,2 Hungary 75,2 Malta 81,4 Netherlands 80,7 Austria 80,5 Poland 76,5 Portugal 80,1 Romania 74,9 Slovenia 79,7 Slovakia 76,0 Finland 80,3 Sweden 81,2 United Kingdom 80,4 Iceland 81,3 Liechtenstein 81,9 Norway 81,0 Switzerland 82,2
Pensioniea alternatiivid pärast 2026. aastat 1. Pensioniiga tõuseb samas tempos nagu aastatel 2017-2026. 2. Pensioniiga tõuseb 2040. aastaks 70-ni ja sealt edasi oodatava elueaga samas tempos. 3. Pensioniiga tõuseb oodatava elueaga samas tempos. 4. Pensionit vähendava koefitsiendi rakendamine oodatava eluea tõustes. 75 70 65 60 55 2004 2010 2016 2022 2028 2034 2040 2046 2052 2058 Baasstenaarium Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
15 aasta reegli kasutamine? Mitmed allikad viitavad, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagaks pensionil oleku aja fikseerimine 15 aastaga ning keskmiselt hakkavad inimese võimed vähenema 15 aastat enne surma. Näiteks: 1. Schwartz, Arias et al (2014) annavad poliitikasoovituse, et pensioniiga tuleks tõsta tasemele, kus põlvkonna keskmine oodatav eluiga pensionieas oleks 15 aastat ja hoida sellel tasemel kui oodatav eluiga kasvab. Nad näitavad, et Euroopas oli keskmine pensionipõlve pikkus 15 aastat veel 1970-ndatel ning kui sellise taseme juurde naasta, lahendaks see pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse probleemi paljudes Euroopa riikides. 2. Sanderson ja Scherbov (2008, 2010) soovitavad kronoloogilise vanuse põhise vanaduskäsitluse (65 ja vanemad) asemel dünaamilist vanaduskäsitlust, kus vanaduse alguseks loetakse sellist vanust, kus põlvkonnal keskmiselt on jäänud elada veel 15 aastat. Koos oodatava eluea kasvuga tõuseks ka vanaduse algus. 3. Thorvaldsson et al (2008) näitasid Rootsis läbiviidud uuringus, et kognitiivsete võimete langus vanemas eas algab keskmiselt ligi 15 aastat enne surma, sh tunnetuskiirus hakkab langema 14,8 aastat, ruumiline tunnetus 7,8 aastat ja verbaalsed võimed 6,6 aastat enne surma.
Oodatav eluiga pensioneas 25 20 15 10 2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 2056 Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga Baasstenaarium
Rahvastiku suhe (18- pensioniiga/pensioniiga+) 4 3 2 1 0 2016 2022 2028 2034 2040 2046 2052 2058 Baasstenaarium Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
Mõju I samba tasakaalule Tegemist on pigem ideaalmõjuga ehk arvestatud on, et tööturu ja pensionile jäämise muster nihkub kaasa. 2,0% 1,0% 0,0% 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 2056-1,0% -2,0% Baasstenaarium Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
Otsene ja kaudne mõju pensioni/palga suhtele Kaudse mõju korral suurendatakse pensioniindeksit nii, et eelarve oleks tasakaalus. Otsene mõju 70% 60% 50% Mediaansuhe 50% 45% 40% 35% Aritmeetiline suhe Kaudne mõju 40% 70% 60% 50% 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 2056 Baasstenaarium Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga 40% 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 2056 Baasstenaarium Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga 30% 50% 45% 40% 35% 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 2056 Baasstenaarium Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga 30% 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 2056 Baasstenaarium Tõus jätkub 2017-2026 mustriga 2040-70 aastat Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
Pensionide jaotus
Pensionide ebavõrdsus OECD riikides Ainult riiklik pension, Progressivity index: 100 täielik võrdsus, 0 täielik sõltuvus palgast. Pension Gini Progressivity index Pension Gini Progressivity index Australia 7,3 71,9 Korea 7,4 71,5 Austria 18,9 27,5 Luxembourg 20,5 21,1 Belgium 10,3 60,6 Mexico 13,7 47,4 Canada 2,1 92,1 Netherlands 25,0 3,9 Chile 18,8 27,9 New Zealand 0,0 100,0 Czech Republic 9,8 62,2 Norway 14,2 45,3 Denmark 11,2 57,0 Poland 25,8 0,9 Estonia 19,4 25,6 Portugal 26,2-0,8 Finland 25,0 4,0 Slovak Republic 22,4 13,9 France 18,0 30,6 Slovenia 12,8 50,7 Germany 19,4 25,4 Spain 19,7 24,1 Greece 15,9 39,0 Sweden 29,4-13,1 Hungary 26,0 0,0 Switzerland 8,6 66,9 Iceland 21,7 16,6 Turkey 25,1 3,5 Ireland 0,0 100,0 United Kingdom 3,8 85,4 Israel 5,3 79,5 United States 14,9 42,6 Italy 25,7 1,4 OECD34 average 15,8 39,2 Japan 13,8 46,9
Kindlustusosakute kvintiilide suhe Makstud sotsiaalmaksu põhjal on palkade kvintiilide suhe ca 12. See kandub edasi I samba kindlustusosakutesse ja II samba varadesse. 3,0 25 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 2000 2005 2010 Ülemine kvintiil (vasak skaala) Alumine kvintiil (vasak skaala) 20 15 10 5 0
1/3 tööealistest töötab pidevalt täiskohaga Pensioniõiguseid ei mõjuta ainult palk, vaid ka ebastabiilne töötamine. 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1 34578 69155 103732 138309 172886 207463 242040 276617 311194 345771 380348 414925 449502 484079 518656 553233 587810 622387 656964 691541 726118 760695 795272 829849 864426 Staažiaasta Inimeste arv
Pensioni ja palga brutosuhe Alumise kvintiili pension on miinimumpensioni lähedal ning ilmselt enamus nendest inimestest ei oma tulevikus õigust ka II samba annuiteedile. Vaadates detsiile(või veel väiksemat osa skaala ülemises ja alumises osas), siis erinevus on oluliselt suurem (eelkõige just ülemises osas). 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2015 2021 2027 2033 2039 2045 Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline
Pensionivalemi alternatiivid 1. Muudame baasosa ja aastahinde indeksi koefitsiente (nt 1,3-0,7). 2. Kindlustusosakud asenduvad staažiosaga (vähemalt miinimumpalgalt panustamine =1). Palgast sõltuvus tuleb läbi II samba. Sõelale jäänud alternatiivide valikul said otsustavaks (suvalises järjekorras): Töötamise motivatsiooni säilimine ka I samba kaudu Ausalt ja mustalt töötamise õiglane käsitlemine Mõju tänastele ja tulevastele pensionäridele Üleminekumehhanismi keerulisus Mõju eelarvele ja pensionile Ebavõrdsuse tase pensionisüsteemis Huvigruppide arvamus
Mõju eelarvele Eelarve mõju on mõlema alternatiivi puhul marginaalne, kuna aritmeetiline keskmine pension oluliselt ei muutu. 1% 0% 2015 2021 2027 2033 2039 2045 2051 2057-1% -2% Baasstsenaarium Kindlustusosak 1 Baasosa 1,3, aastahinne 0,7
Mõju asendusmäärale Mõju keskmisele asendusmäärale on samuti pigem väike, kuna mõju on ainult ca 1/3 pensionile ja pigem sissetuleku skaala äärmustele. 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2015 2021 2027 2033 2039 2045 2051 2057 Baasstsenaarium Kindlustusosak 1 Baasosa 1,3, aastahinne 0,7
Kindlustusosakud asenduvad staažiosaga Suhe keskmisse brutopalka. Muudatusega Baasstsenaarium 60% 50% 40% 60% 50% 40% 30% 30% 20% 10% 0% 2015 2021 2027 2033 2039 2045 Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline 20% 10% 0% 2015 2021 2027 2033 2039 2045 Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline
Baasosa 1,3 aastahinne 0,7 Suhe keskmisse brutopalka. 60% Muudatusega 60% Baasstsenaarium 50% 50% 40% 40% 30% 30% 20% 20% 10% 10% 0% 2015 2021 2027 2033 2039 2045 0% 2015 2021 2027 2033 2039 2045 Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline
Paindlik pensioniiga Aktuaarselt õiglane pensioniiga: prognoositakse pensionivara tulevikku arvestades oodatavat eluiga diskonteeritakse nüüdisväärtusesse võrreldakse perioode t±x rakendatakse lisaks intressi (nö laen) arvutus tehakse iga aasta uuesti Aktuaarselt + sotsiaalselt õiglane pensioniiga: lisaks eelnevale võetakse arvesse ühiskonna tulu ja kulu probleemiks on arvutuse keerulisus ja rünnatavus Aluseks võetakse nö standardne pensioniiga. Kas jääb alles ka nö põrand ning kuidas?
Enne üldist pensioniiga pensionile minejad 2014. aastal läks 47% inimestest vanaduspensionile kuni 25 aastat enne vanaduspensioniiga Ennetähtaegne vanaduspension 19% Soodustingimustel vanaduspension 3 ja enamat last kasvatanule ja represseeritule 14% Soodustingimustel vanaduspension ohtlikul tööl töötanule 10% Väljateenitud aastate pension ja eripension 4%
Üldine vanaduspensioniiga ja tegelik pensionilemineku iga, 2012 (Eurostat)
Staažinõuded (MISSOC) Austria 15 aastat (45 ennetähtaegse puhul) Belgia Puudub (40 kuni 41 ennetähtaegse puhul) Bulgaaria 37/40 aastat Horvaatia 15 aastat (35 ennetähtaegse puhul) Küpros 15 aastat Tšehhi 35 aastat (15 aastat, kui vanus vähemalt 5 aastat üle pensioniea) Taani 3 aastat elamist Eesti 15 aastat Soome 3 aastat elamist Prantsusmaa Puudub Saksamaa 5 aastat (35 ennetähtaegse puhul) Kreeka 15 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Ungari 15 kuni 20 aastat (miinimumgarantii saamiseks) Iirimaa Puudub Itaalia 20 aastat (5 aastat, kui vanus vähemalt 70) Läti 20 aastat (30 ennetähtaegse puhul) Leedu 15 aastat (30 ennetähtaegse puhul) Luksemburg 12 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Malta 10 aastat (40 aastat ennetähtaegse puhul) Poola 20/25 (35/40 ennetähtaegse puhul) Portugal 15 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Rumeenia 15 aastat Slovakkia 15 aastat Sloveenia 15 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Hispaania 35 aastat Rootsi 3 aastat elamist Holland Puudub Suurbritannia 10 aastat
Tööelu pikkus 2013. aastal (Eurostat)
Pensioniindeks Indeks oleks pensionisüsteemis eelkõige tulude ja kulude tasakaalustaja. Indeks võiks võtta arvesse nii tulude kui kulude poolt ja sõltuda: 100% sotsiaalmaksu laekumise muutusest pensionäride arvu muutusest arvestada ka II samba kandeid (?) arvestada ka pensioniõiguste muutuseid (?)