16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17
Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23 Puidutöötlemine... 2 Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine... 28 Keemiatööstus... 3 Kummi- ja plasttoodete tootmine... 33 Metalli ja metalltoodete tootmine... 3 Masinate ja seadmete tootmine... 37 Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine... 39 Transpordivahendite tootmine... 42 Mööblitootmine... 44 Ehitussektor... 46 Sisekaubandus... 1 Turism... 4 Info ja side... 9 Transport... 63 Lisad... 68 Tekstis kasutatavad lühendid: vea võrreldes eelmise aastaga vep võrreldes eelmise perioodiga pa poolaasta p.s parem skaala
3 Makromajanduslik olukord Eesti majanduskasv kiirenes 16. aastal 1,6ni. Kasvu kiirenemise taga olid aasta lõpus paranenud ekspordivõimalused, mis tõstsid ärisektori kindlustunnet ja majandusaktiivsust. Oluline osa SKP kasvust tuli kiire käibemaksu ja aktsiiside laekumise toel kasvanud netotootemaksudest. Tegevusaladel toodetud lisandväärtuse kasv kiirenes 1,1ni, andes majanduskasvu,9 protsendipunkti. Kasvu vedasid kogu aasta vältel valdavalt sisetarbimisele suunatud tegevusalad, eeskätt info ja side, kaubandus ning maanteetransport. Teiste logistikasektori harude mõju SKP kasvule jäi transiidi vähenemise tõttu endiselt negatiivseks. Tööstuse lisandväärtus kasvas tagasihoidlikult (,8), kuna mitmes keskmisest kõrgema lisandväärtusega tööstusharus tootmine langes. SKP kasvu piiras enim põllumajandus, mille lisandväärtust mõjutas teraviljasaagi vähenemine. Negatiivselt panustas SKP kasvu veel põlevkiviga seotud energiasektor ja mäetööstus, kus lisandväärtus vähenes tootmismahtude ja kasumlikkuse languse koosmõjul. - - 1 3 7 9 11 13 1 ELi SKP aastakasv Eesti SKP aastakasv 6 4 - SKP aastakasv Sisenõudluse aastakasvud -4 1 3 7 9 11 13 1 Eratarbimise aastakasv Investeeringute aastakasv Sisenõudluse areng oli 16. aastal sarnane eelneva kolme aasta omaga ning selle osakaal SKP-s püsis endiselt madalal (97,7). Jätkus nii eratarbimise kiire kasv kui investeeringute vähenemine. Tarbimise kasvutempo aeglustus veidi, kuid ületas endiselt majanduskasvu üle kahe korra. Investeeringute langus samas pidurdus ja varude suurenemine toetas sisenõudlust. 16. aasta oli tarbijate jaoks endiselt äärmiselt soodne palgakasv kiirenes, tööhõive kasv jätkus, sotsiaaltoetused suurenesid oluliselt ja tarbijahinnad sisuliselt ei tõusnud. Tarbijakindlus jäi aasta keskmisena eelnevale kahele aastale veidi alla, kuid pärast kevadist madalseisu oli selle trend stabiilselt paranev. Geopoliitilise ebakindluse suurenemise ning sissetulekute kiire kasvu taustal on loomulik, et elanike tarbimiskulutused kasvasid aeglasemas tempos võrreldes sissetulekute kasvuga ehk kodumajapidamiste säästumäär kasvas. Säästumäära kasvutrend on jätkunud juba 13. aastast alates ja säästumäär 1 jõudis tagasi kriisiaegsele (9) kõrgtasemele. Edaspidi võib oodata säästumäära stabiliseerumist, kuna hinnatõus taastub 17. aastal kiiresti ja tarbijate kindlustunne on paraneval trendil. Vaatamata suhteliselt kiirele tarbimise kasvule tagasihoidliku majanduskasvu tingimustes, on eratarbimise osakaal SKP-s viimastel aastatel suurenenud mõõdukalt ning jääb kriisieelsetele tasemetele oluliselt alla. Eratarbimise reaalkasv oli 16. aastal 4, mis 17. aastal kiireneva hinnatõusu tõttu oluliselt aeglustub. Suureneva säästmisega käsikäes investeerisid elanikud aktiivselt eluruumidesse (aastakasv 12 Statistikaameti andmeil). Vaatamata eluasemeturu aktiivsusele ja mõõdukale hinnatõusule kasvas eluasemelaenude jääk samal ajal vaid,3. See viitab inimeste konservatiivsele käitumisele kinnisvaraturul ehk akumuleerunud säästude suuremale kasutamisele kinnisvaraostu finantseerimisel. 1 Säästumäär on siin defineeritud eratarbimiskulutuste osakaalu kaudu palgatulust ja sotsiaalsiiretest. See erineb Statistikaameti definitsioonist, mis sisaldab kõiki tulukomponente, kuid Statistikaamet avaldab 16. aasta säästumäära alles septembris 17. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
4 Üheks täiendavate vahendite allikaks on juba mitu aastat ilmselt ettevõtluses teenitud tulu praeguses majandusolukorras, kus ettevõtlussektoris investeerimishuvi on väike ja kogukasum ületab investeeringuid umbes 3 võrra SKP-st, samas kui kriisieelsel perioodil olid need vood enam-vähem tasakaalus. Ettevõtlussektori investeeringud vähenesid 16. aastal 6 ja suurima panuse sellesse andsid hooned ja rajatised, kuid vähem investeeriti ka masinatesse-seadmetesse. Investeeringud transpordivahenditesse, arvutitesse ja intellektuaalomandisse siiski suurenesid. Kuna nii sise- kui välismaine nõudluskeskkond on endiselt nõrk ja müügikäivete vähenemine peatus pärast kaks aastat kestnud langust alles 16. aasta algul, siis on ettevõtjate vähene investeerimishuvi arusaadav. Investeeringud vähenesid enamikul tegevusaladest, olulise positiivse panuse andis vaid veondus-laondussektor. Valitsussektori investeeringud jäid samuti ootustele alla, vähenedes aastaga, kuna Euroopa Liidu kaasrahastatavate projektide käivitamine viibis ja kohalikud omavalitsused lükkasid suuremad projektid ilmselt 17. aastasse, kui investeeringute kasvu peaksid panustama kõik sektorid. Välisnõudlus ehk kaubanduspartnerite import oli 16. aastal viimase nelja aasta tugevaim, mille mõjul pöördus kaupade ja teenuste eksport 3,6 kasvule. Eesti ekspordi jalajälg suurenes, viidates, et tööjõu ühikukulu kiire kasv viimastel aastatel ei ole tervikuna ekspordisektori konkurentsivõimet halvendanud. Eesti päritolu kaupadest vedas kasvu elektrimasinate ja -seadmete, põlevkiviõli, puidutoodete ning puitehitiste väljaveomahtude suurenemine. Olulisematest turgudest suurendati enam eksporti Saksamaale ja Soome. Lisaks on esile kerkinud eksootilisi sihtturge, nagu Mehhiko ja Rumeenia, mis on seotud sideseadmete ekspordis toimunud struktuurimuutustega. Ekspordi langus Venemaa suunal 16. aastal aeglustus ning oli viimastel kuudel masinate ja seadmete suurenenud ekspordi toel kasvamas. Teenuste ekspordi kasv oli laiapõhjaline, vaid veoteenuste eksport oli transiidimahtude jätkuva vähenemise mõjul languses. Import suurenes 4,9, mida toetas kapitalikaupade ja tugevast tarbimisest mõjutatud tarbekaupade suurenenud sissevedu ning äri- ja reisiteenuste sisseostmine. Kaubandustingimuste paranemine jätkus kui ekspordihindade langus peatus, siis impordihinnad olid jätkuvalt languses. 17. aastal tugevneb nõudlus meile olulistel välisturgudel ning soosib kaupade ja teenuste ekspordi hoogsa ja laiapõhjalise kasvu jätkumist. Jooksevkonto ülejääk oli 16. aastal aegade suurim, ulatudes 2,7ni SKP-st. Selle taga oli eelkõige Eesti ettevõtete välisriikides teenitud tulude suurenemine. Kaupade ja teenuste bilansi ülejääk oli eelneva aasta tasemega võrreldav. 16. aasta suvel sai läbi kaks aastat kestnud tarbijahindade langus. Nafta ja toidu hinnad maailmaturul olid aasta esimesel poolel ületootmise ning globaalmajanduse nõrkuse mõjul madalad. Teisel poolaastal hakkasid hinnad tõusma, mida soodustas ka naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPECi sügisel saavutatud kokkulepe naftatootmist piirata. Toidu osas hakkas kehvast saagikusest tingitud hinnatõus sügiskuudel üle kanduma siinsetesse jaehindadesse. Nende tegurite mõjul pöördusid tarbijahinnad tõusule, mis aasta lõpus kiirenes 2,2ni. Kuigi palgakasv püsis tugev ja hõive kasv jätkus, ei toonud see kaasa teenuste hinnatõusu kiirenemist. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav baasinflatsioon oli sarnaselt paarile varasemale aastale tagasihoidlik (1,2). Teenuste hinnatõusu pidurdasid odavnenud kütuse kaudsed mõjud, tasuta kõrgharidus ning mõned ühekordsed tegurid. 16. aastal suurenes maksumeetmete osa tarbijahindades alkoholi, tubaka, kütuse ja gaasiaktsiisi tõstmise mõju tarbijahinnaindeksile ulatus ca,8ni. Aasta kokkuvõttes jäi hindade tõus aasta alguse madalate toorainehindade tõttu siiski marginaalseks (,1). 17. aastal hinnatõus kiireneb välistegurite ja maksumeetmete mõjul. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
vea 12 9 6 3 Eesti ja euroala tarbijahinnaindeksid -3 1 3 7 9 11 13 1 17 Eesti tarbijahinnaindeks Euroala tarbijahinnaindeks, Eurostat tuhat Tööhõive ja töötus 8 22 - -4-7 2 4 6 8 12 14 16 Hõivatute arvu muutus Tööpuuduse määr (parem skaala) Hõivatute arvu kasv pidurdus aasta kokkuvõttes,6ni ning aktiivsuse tõusu tõttu suurenes tööpuudus samal ajal 6,8ni. Hõive kasv oli kiirem sisetarbimisele tuginevas kaubanduses ning teenindavas sektoris. Hõive struktuuris suurenes osalise tööajaga töötamine, mille taga oli tõenäoliselt nii toodangumahtude vähenemine raskustes olevates sektorites kui ka tööturu üldise aktiivsuse tõus, mis suurendab nõudlust paindlikuma tööajaga töökohtade järele. Tööturul aktiivselt osalevate inimeste arv kasvas ligikaudu 8 inimese võrra, ulatudes 691 ni, mis absoluutarvudes on võrreldav majandusbuumi ehk 8. aasta tasemega, kuigi praeguseks on tööealiste inimeste arv vähenenud ligikaudu võrra. Tööturul osalemist on kasvatanud naiste vanaduspensioniea tõus 63. eluaastani ehk meeste vanaduspensionieani 16. aastal. Lisaks motiveerib vanemaealiste töötamist suhteliselt madal pensionide tase. Tööturul osalemine suureneb ka järk-järgult rakenduva töövõimereformi tõttu. Lisaks on oluline märkida, et 16. aastal pidurdus tööealise rahvastiku vähenemine oluliselt. See oli 18 14 6 2 põhjustatud nii rändesaldo pöördumisest positiivseks kui ka metoodika muutumisest püsielanike osas, mis aitab kompenseerida rahvastikuregistri kvaliteediprobleeme. Positiivse rändesaldo taga oli peamiselt eestlaste tagasipöördumine kodumaale, mida on soodustanud siinne suhteliselt kiire sissetulekute kasv, kuid suurenenud on ka sisseränne väljastpoolt Euroopa Liitu, peamiselt Ukrainast. Keskmise palga kasv kiirenes palgauuringu kohaselt 7,4ni 1. aasta 6 juurest. Osaliselt oli palgakasvu kiirenemise taga oluliselt suurenenud preemiate maksmine, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata 7,2ni. Samas maksulaekumiste statistika näitas palgakasvu püsimist 6 juures. Palgakasv oli valdavalt kiirem keskmisest madalama palgaga harudes, kus tööjõupuudus on teravam ning palgasurve alampalga ca tõusu tõttu suurem. Samas võis märgata palgakasvu sektoritevaheliste erinevuste süvenemist. Suurematest tegevusaladest olid nõrga konjunktuuri tõttu töötasud 16. aasta esimesel poolaastal languses energeetikas ning ehitussektoris, kuigi aasta lõpus langus peatus osaliselt just vähenenud töötajate arvu hinnaga. Palgakasv on ületanud tootlikkuse kasvu alates 13. aastast ning lisandväärtuse jaotus töötasu ja kapitalitulu vahel on üha enam töötajate poole kaldu. Samas võib agregeeritult ettevõtete finantsseisu endiselt heaks hinnata, mistõttu võib arvata, et palgasurvetele on aidanud vastu pidada varasemate aastate kogunenud kasumid ning madala investeerimisaktiivsuse tõttu vähenenud finantseerimisvajadus. Eesti ettevõtete konkurentsivõimet näitab ka ekspordi turuosa suurenemine 16. aastal. 16. aastal püsis valitsussektori 2 eelarve ülejäägis, mis moodustas Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt,3 SKP-st ehk 7 mln eurot. Ülejäägis olid kõik valitsussektori tasandid keskvalitsus,1 SKP-st, sotsiaalkindlustusfondid,3 SKP-st ning kohalikud omavalitsused,2 SKP-st. Nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste 2 Valitsussektorisse kuuluvad: keskvalitsus (kajastatakse riigieelarves), avalik-õiguslikud institutsioonid, riigi sihtasutused (nt haiglad), riigi äriühingud (nt RKAS), kohalikud omavalitsused, haigekassa, töötukassa. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
6 ülejääk saavutati tänu ootustele alla jäänud investeeringute mahule. Keskvalitsuse ülejääki suurendasid ka riigieelarves oodatust väiksemaks jäänud tööjõu- ja majandamiskulud. Sotsiaalkindlustusfondide tulem vastas ootustele, Haigekassa puudujäägi kompenseeris Töötukassa ülejääk. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 16. aastal ülejäägis,7 SKP-st. 17. aasta eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt,4ni SKP-st, mis võrreldes riigieelarves oodatuga on,2 SKP-st võrra väiksem. Peamiseks puudujäägi tekitajaks on suuremahuliste investeeringute tõttu muu keskvalitsuse sektorisse kuuluv Riigi Kinnisvara AS. Samuti on defitsiidis kohalikud omavalitsused, kus on oodata investeerimismahtude kiiret tõusu. 18. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarvepuudujääki 1,7 SKP-st. Puudujäägi kasv tuleb ainuüksi riigieelarvest, kuna prognoos ei sisalda seni vastu võtmata tulumeetmeid. Lisades prognoosile juurde ka meetmed, kujuneb valitsussektori eelarvepuudujäägiks,7 SKP-st. Puudujäägi,2 suurenemine 17. aastaga võrreldes tuleneb mh investeerimismahtude kasvust seoses välisvahendite kasutuselevõtu hoogustumisega. Ülejäänud valitsussektori tasandite eelarvepositsioon 18. aastal paraneb. Vastu võtmata meetmetega arvestades jõuab valitsussektor nominaalse ülejäägini. aastal. 16. aasta maksukoormuseks kujunes 34,7 SKP-st, mis oli,8 võrra kõrgem kui aasta varem. Maksukoormust suurendas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõstmine. Maksukoormust vähendas maksuvaba tulu tõstmine 4 euroni aastas ja pensionide täiendava maksuvaba tulu tõstmine 27 euroni aastas. Siiski kasvasid ka tööjõumaksud kiiremini kui SKP. 17. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,9 SKP-st, mis on,2 võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 16. aastaga kasvavad kõik maksuliigid veidi kiiremini kui SKP. Ekspordikeskse majandusstruktuuri puhul ei avaldu nominaalse majanduskasvu muutus üks-üheselt maksulaekumistes. Aastatel 18 21 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kapitalimaksud kasvavad kõige aeglasemas tempos. Kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 3 SKP-st, tõustes 21. aastaks 3,1le SKP-st. Koos koalitsioonileppes sisalduvate ja veel jõustamata meetmetega ulatub maksukoormus prognoosiperioodi lõpuks 3,7ni SKP-st. Valitsussektori võlakoormus langes 16. aasta lõpuks 9,ni SKP-st, ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi mõjuta 7,3ni SKP-st. Käesoleval aastal väheneb võlakoormus veelgi, kuid kahel järgneval aastal on oodata rahavoo puudujäägist tulenevalt võla suurenemist 11,6ni SKP-st 19. aasta lõpuks. Seejärel hakkab võlakoormus paranenud eelarvepositsiooni toel vähenema, jõudes prognoosiperioodi lõpuks 21. aastal 11ni SKP-st. Arvestades veel jõustamata meetmeid, väheneb võlakoormus prognoosiperioodi lõpuks 8,le SKP-st. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
7 16 17* 18* 19* * 21* SKP reaalkasv 1,6 2,4 3,1 2,8 2,7 2,7 SKP nominaalkasv 3,3,6 6,3,7,6, SKP jooksevhindades (mld ),9 22,1 23, 24,8 26,2 27,6 Tarbijahinnaindeksi muutus,1 3,3 2,7 2, 2, 2, Tööhõive (1 74-aastased, tuhat) 644,6 647, 649, 649, 649,4 6,2 Tööhõive kasv,6,,2,1,,1 Töötuse määr 6,8 7,8 8,9 9, 9,6 9,6 Keskmine palk ( ) 1144 1211 1272 134 1411 1482 Palga reaalkasv 7,2 2, 2,3 2,9 2,7 3, Palga nominaalkasv 7,4,9,,4,3,1 Jooksevkonto ( SKP-st) 2,7 1,3 1,9 1,6 1,4 1,2 Eratarbimise muutus 4, 2,2 4, 2, 2,2 2,4 Kapitali kogumahutuse muutus 2,8 9,3, 4,8 4,7 4,7 Sisenõudluse muutus 2,6 3,6 2,4 2,8 2,7 2,8 Kaupade ja teenuste ekspordi muutus 3,6 3,7 3,9 4, 4, 3,9 Kaupade ja teenuste impordi muutus 4,9,4 3, 4,2 4,2 4, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
8 16. aastal kasvas Eesti kaupade eksport ja import üle mitme aasta. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid mõlemad 3. Väliskaubanduse bilanss oli aga endiselt negatiivne ning võrreldes eelmise aastaga kasvas puudujääk. Samal ajal langesid ka ekspordi- ja impordihinnad, mis reaalselt jättis kaubavahetuse mahud veel madalamale tasemele. Imporditud toodete odavnemine aitas aga ettevõtetel kulusid kokku hoida. 16. aastal elavnes Euroopa Liidu majandus, kuigi maailmamajandust mõjutasid endiselt poliitiline ebakindlus ja finantsturgude muutlikkus. Eelmisel aastal prognoositi välisnõudluse jäämist muutumatuks või vähesel määral positiivseks, kuid tegelikult olid 16. aasta tulemused paremad. Viimase kolme aasta jooksul olid kaubavahetuse mahud languses. Kaubavahetuse kogukäive kasvas 16. aastal Eestis 3, ulatudes 2,4 mld euroni. Ekspordimaht oli 11,9 mld eurot ja impordimaht 13, mld eurot. 16. aastal oli kaubavahetuse bilansi puudujääk 1,6 mld eurot. Ekspordi kasvule aitasid enam kaasa Saksamaa ja Taani välisnõudluse kasv. Samuti stabiliseerus seni langustrendis olnud Venemaa eksport. Eesti suurimad ekspordipartnerid on Rootsi ja Soome, mis moodustavad koguekspordist kokku 34. Euroopa Liidu riikide osatähtsus koguekspordis oli 74. Suurimad langused ekspordimahus olid 16. aastal Hollandi ja USA turgudel. Kõige suurem langus USA turul oli mineraalsete toodete ja plasttoodete ekspordis ning Hollandi turul metalltoodete ja elektriseadmete ekspordis. Suur osa Eestisse imporditavatest kaupadest on tootmissisend tööstustele, mis tähendab, et seda kasutatakse eksportkaupade valmistamiseks. 16. aastal olid nii impordikui ka ekspordiarengud positiivsed. Kõige enam imporditi Soomest, Saksamaalt ja Leedust, kuid suurimat kasvu näitas kaupade sissevedu Hollandist, kasvades võrreldes eelmise aastaga 18. Aastaga kasvas enim transpordivahendite, tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu. Kõige rohkem imporditi Eestisse Väliskaubandus aga elektriseadmeid, mille osatähtsus koguimpordis oli 18. Ekspordi ja impordi osatähtsused kaubavahetuses võrreldes eelneva aastaga ei muutunud, jäädes samale tasemele vastavalt 47 ja 3. Suuremad negatiivsed saldod oli transpordivahendite (,7 mld eurot), keemiatoodete (, mld eurot), mehaaniliste masinate (,44 mld eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (,36 mld eurot) ning kummi- ja plasttoodete (,34 mld eurot) kaubavahetuses. Suurema ülejäägiga kaubeldi puidu ja puittoodete (,8 mld eurot) ning mitmesuguste tööstustoodetega, nagu mööbel, padjad, tekid ja puitmajad (,7 mld eurot). Eestil oli 16. aastal kaubavahetuse puudujääk teiste Euroopa Liidu riikidega 2,4 mld eurot. Suuremad puudujäägid andis kaubavahetus Leedu ja Taaniga. Peamistest kaubanduspartneritest oli Eestil positiivne kaubavahetuse bilanss Soome (,1 mld eurot) ja Rootsiga (1, mld eurot). Samuti oli positiivne väliskaubanduse bilanss Euroopa Liidu väliste riikidega. vea Ekspordi ja impordi kasv 4 3 - - -3-4 6 7 8 9 11 12 13 14 1 16 Ekspordi nominaalkasv Impordi nominaalkasv mld EUR 1 - - -1 Kaubavahetuse dünaamika Eksport Import Saldo Kaubavahetuse muutused on tihedalt seotud hinnaindeksite dünaamikaga. Sarnaselt kaubavahetusega langesid nelja aasta jooksul ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
9 ekspordi- ja impordihinnaindeksid. 16. aasta esimeses pooles ei näidanud hinnaindeksid ühelgi kuul positiivset arengut, aga alates augustist oli ekspordihinnaindeks positiivne. Impordihinnaindeks pöördus tõusule alates oktoobrist. Aasta kokkuvõttes alanesid nii ekspordi- kui ka impordihinnad vastavalt, ja 2,3. Hindade langus pidurdus võrreldes eelmise aastaga tänu nõudluse suurenemisele ja tõusutrendis olevale naftahinnale. Nafta maailmaturu hinna tõusu põhjuseks on OPECi liikmesriikide tootmismahtude kärpimise kokkulepe. Impordihindade langus oli kiirem kui ekspordihindade oma. See aitas kokku hoida ettevõtete kulusid. 16. aasta jooksul olid sarnaselt eelmise aastaga suurema langusega nafta- ja keemiatoodete ekspordihinnad ning lisaks oli suur langus jäätme- ja saastekäitluses. Impordihindade suurim langus oli mäetööstuses ja naftatoodete tootmises. 17. aastal oodatakse välisnõudluse suurenemist. Samas Müncheni IFO uuringu tulemused näitasid, et eksperdid hindasid väliskaubanduse arenguvõimaluste kasvu üsna ettevaatlikult. 17. aasta märtsi Eesti Konjunktuuriinstituudi prognoosis olid ekspertide väliskaubanduse arenguootused positiivsed. Kaubavahetusbilansi suhtes arvatakse aga, et defitsiit kasvab. Eksport 16. aastal oli eksport pärast kolmeaastast langustrendi taas positiivne. Selle põhjuseks oli Euroopa Liidu majanduse elavnemine ning maailma majanduskliima paranemine. 16. aastal oli eksport languses vaid neljal kuul aastast, nendest suurim langus oli jaanuaris:. Suurima kasvuga oli eksport augustis ja septembris, kasvades võrreldes eelmise aastaga mõlemal kuul 12. Aasta kokkuvõttes kasvas eksport,3 mld eurot ehk 3. Ekspordimaht kasvas peaaegu kõikides kaubagruppides. Suurim langus (-13) oli mineraalsete toodete ekspordis. Väljaveo kahanemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (sh elektrienergia, mootorikütus ning selle komponendid) hinna langus. Lisaks langes loomsete ja taimsete toodete ning nahktoodete eksport. Enim kahanes Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport, sest vähem veeti välja teravilja ja kala. Nahktoodetest langes kõige enam karusnahast ja tehiskarusnahast toodete eksport. 16. aastal oli suurima ekspordimahuga kaubagrupp elektriseadmed, moodustades 22 kogu Eesti ekspordist. Selle grupi eksport tõusis 3. Grupi suurema osatähtsusega tooted olid mobiilsideseadmed, mille ekspordimaht jäi 1. aastaga samale tasemele. Mobiilsideseadmete suurim eksportpartner on Rootsi, kuid müük sinna vähenes. Ekspordimahu stabiilseks jäämine saavutati suuresti tänu ekspordi kasvule Mehhikos, USAs, Taanis ja Saksamaal. Olulise osa sellest kaubagrupist moodustavad ka isoleeritud elektrijuhtmed, mis oli 16 languses, trafod ja muundurid, mille eksport suurenes 9, ning puldid ja paneelid, mida eksporditi 7 rohkem. Ekspordimaht kasvas kõige enam mehaaniliste masinate grupis 12, mille põhjuseks oli reekspordi taastumine. Kõige enam kasvas eksport Mehhikosse, kuhu eksporditi muuhulgas arvuteid ja nende osasid. Ekspordimahu kasvule aitasid kaasa turboreaktiivmootorid, mida eksporditi suures mahus USAsse, ning generaatorid, mida eksporditi Venemaale. Ekspordi tõusu vedasid ka tekstiil ja tekstiiltooted (9), transpordivahendid (7), puit ja puittooted (6) ning keemiatööstus (6). Tekstiiligrupi suurimad eksportpartnerid on Rootsi, Soome ja Venemaa ning 16. aasta tõusu vedas siidi ja villatoodete ekspordi kasv Venemaale. Transpordivahendite peamine kasv tuli maismaatranspordivahendite ekspordi kasvust Leetu. Suurima osa puittoodete ekspordist moodustasid küttepuit ja puidust tisleri- ja puusepatooted, mida saadeti kõige enam Põhjamaadesse. Lisaks aitas puittoodete ekspordi kasvule kaasa Hollandi, Mehhiko ja Tšehhi kõrgem nõudlus. Keemiatoodete suurim ekspordipartner on Venemaa, kellega aga grupi ekspordimaht langes. Välisnõudlus kasvas enim Belgias, Mehhikos ja Saksamaal. Ekspordimahu osatähtsuse järgi teisel kohal on puit ja puittooted ga. Kolmandat kohta kogu ekspordist jagasid põllumajandussaadused ja toidukaubad ning mitmesugused tööstustooted, mis moodustasid võrdselt 9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli võrra väiksem kui aasta tagasi. Gruppidest olid languses loomsed ja taimsed tooted, mõlemad 12. Peamised sihtturud, nagu Soome, Holland ja Läti, näitasid mõlemas grupis langust. Õlide ja valmistoidukaupade grupid olid aga tõusus vastavalt 9 ja 4. Valmistoidukaupadest kasvas kõige enam köögi- ja puuviljadest toodete eksport. Muude tööstustoodete eksport kasvas võrreldes eelmise aastaga. Nende väljavedu suurenes kõige enam Hollandisse, Tšehhi ja Valgevenesse, kuid suurimad mahud lähevad Soome, Rootsi ja Norra. Suurema kasvuga olid kokkupandavad ehitised, madratsialused, lambid ja valgustid ning nende osad. Kasvutrendis olid ka kummi- ja plasttooted ning paber ja pabertooted. Metall ja metalltoodete eksport jäi eelmise aastaga samale tasemele. Paberi ja pabertooted vedasid kasvule eelkõige Soome, Rootsi ja Saksamaa välisnõudluse tõus. Kummi- ja plasttoodete ekspordikasvu soodustas Venemaa nõudluse kasv. Kokkuvõttes oli vaid mõne kaubagrupi eksport languses. Suurimad negatiivsed muudatused toimusid mineraalsete toodete ekspordis ja positiivsed muutused mehaaniliste masinate väljaveos. Pärast kolmeaastast langustrendi oli aga 16.aastal kaubavahetus taas tõusul. 16. aastal langes Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis 74le, mis oli 1 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem, kuid ekspordimaht suurenes 8 mln euro võrra. Eesti ettevõtjate eksport Euroopa Liidu siseturule oli 8,8 mld eurot. Olulisematest ühtse siseturu partneritest kasvas väljavedu kõige kiiremini Saksamaale ja Taani. Samas kahanes eksport arenenud turgudele, nagu Holland ja USA, vastavalt 13 ja 12. Eksport SRÜ riikidesse on olnud languses kolm aastat järjest. 1. aastal langes see 33 peaaegu kõikidesse SRÜ riikidesse. 16. aastal kasvas ekspordimaht SRÜ riikidesse 3. Kõige enam suurenes eksport Gruusiasse. Müük Venemaale, mis moodustas 82 kogu ekspordist SRÜ riikidesse, kasvas 1. Seni põhjustas langust ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord SRÜ riikides, kuid 16. aastal olukord veidi stabiliseerus. Ka NAFTA riikide turgudel oli 16. aastal taas tõus, ekspordimaht kasvas 21. Oluliselt kasvas eksport Mehhikosse, muutes senised mahud pea neljakordseks. Selle taga oli peamiselt masinate ja seadmete väljaveo suurenemine. Ekspordimahud Kanadasse kasvasid 12 ning sellegi peamiseks põhjuseks oli masinate ja seadmete nõudluse suurenemine. Lisaks suurenes valmistoidukaupade eksport. NAFTA riikidest oli languses USA 12, mis on tingitud mineraalsete kütuste ekspordi vähenemisest. Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Puit ja puittooted Metallid ja metalltooted Mööbel, puitmajad jm Transpordivahendid 1 2 3 Rootsi Soome Venemaa Läti Leedu Saksamaa Eksport kaubarühmiti Ekspordi sihtriigid 16 1 3 6 9 12 1 18 16 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
11 16. aastal oli Eesti suurim ekspordipartner 18ga endiselt Rootsi, kuid kaubandusmaht langes võrreldes eelmise aastaga 2. Suurima osa moodustasid mehaanilised masinad ja seadmed, mille eksport langes 9. Samas oluliste eksportkaubagruppide hulka kuulusid ka mitmesugused tööstustooted ning puit ja puittooted, mis kasvasid vastavalt 6 ja 13. Teine suur ekspordipartner oli 16 osatähtsusega Soome, kuhu 16. aastal eksport suurenes 4. Eksporditõusu vedasid eelkõige mõned suuremad kaubagrupid masinad ja seadmed, muud tööstustooted ja valmistoidukaubad. 16. aastal jäi Läti kolmandale kohale, kaotades osatähtsuses ühe protsendipunkti. Selle taga oli ekspordi vähenemine 9 võrreldes eelneva aastaga. Peamisteks mõjutajateks olid mineraalsed tooted, mis moodustasid 17 koguekspordist ja langesid 38. Eesti ekspordi sihtturu järjestuses neljandal kohal oli kolmandat aastat järjest Venemaa, moodustades 7 kogu ekspordist. Venemaa ebastabiilse ja nõrga majandusliku situatsiooni tõttu langes 1. aastal eksport 3. 16. aastal jäi ekspordimaht eelmise aastaga samale tasemele. Aastaga kasvas kõige enam eksport Saksamaale ja Taani. Ekspordikasvu vedasid eelkõige mõned olulisemad kaubagrupid metall ja metalltooted, masinad ja seadmed, puit ja puittooted ning muud tööstustooted. Need neli gruppi moodustasid peaaegu 6 kogu ekspordist. Samas oli oluliseks kasvu pidurdajaks mineraalsete toodete väljaveo kahanemine. Prognooside kohaselt 17. aastal välisnõudlus kasvab. Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul võib 17. aastal oodata väliskaubanduse elavnemist. Ekspertide ootused jagunesid järgmiselt: 71 ootas ekspordimahtude suurenemist, 29 prognoosis jäämist samale tasemele ning mitte ükski ekspertidest ei oodanud mahtude kahanemist. Import Sarnaselt ekspordile oli ka import 16. aastal 3 kasvus, püsides peaaegu kõikide kuude jooksul tõusutrendis. Vaid kolmel kuul märtsis, juunis ja juulis oli impordimaht languses. Kui esimeses ja kolmandas kvartalis oli kasv vaid 1, siis teises ja neljandas olid need vastavalt 4 ja. Impordi kasvu mõjutas ka välisturgude ekspordinõudluse tõus. Olulistest kaubagruppidest oli languses vaid mineraalsete toodete sissevedu, teised grupid olid kas tõusus või jäid eelmise aastaga samale tasemele. Mineraalsete toodete import langes aastaga 17 ning selle peamiseks põhjuseks oli maailmaturu nõudluse langus mineraalsete kütuste järele ja hindade alanemine. Suurim tõus importkaubanduses oli transpordivahendite ning tekstiili ja tekstiiltoodete sisseveos. Transpordivahendite sissevedu kasvas 18 ja see oli ühtlasi imporditavate toodete osatähtsuselt teine kaubagrupp. Kasvu peamiseks teguriks oli uue parvlaeva sisseost Türgist. Lisaks kasvas import Rootsist ja Lätist. Tekstiiltoodetest suurenes kõige enam rõivaste sissevedu ja kõige enam kasvas import Poolast. Suure osatähtsusega on ka masinate ja seadmete import, mis kasvas 2. Sellest kaubagrupist suurema osatähtsusega (18) on elektriseadmed, mille import kasvas 1. Mehaaniliste seadmete import kasvas 4. Elektriseadmete grupist kolmandiku moodustasid mobiilsideseadmed, mille import langes 7. Impordi kasvu soodustasid aga elektroonsed integraallülitused ning monitorid ja projektorid. Mehaaniliste seadmete impordis oli oluline kasv tööpinkidel ning põllu-, aia- ja metsatöömasinatel. Samuti kasvasid ühe suurema impordi kaubagrupi põllumajandussaaduste ja toidukaupade impordimahud võrreldes eelneva aastaga 2. Seda mõjutasid kakao ja kakaotoodete, liha ja lihatoodete ning mitmesuguste toidukaupade sisseveo suurenemine. Metallide ja metalltoodete import oli aastal 16 tõusus 6. Aastaga kasvas peaaegu kõikide alagruppide import, neist kõige enam plii ja pliitooted. Märgatav impordikasv oli ka puidu ja puittoodete kaubagrupis (6) ning keemiatööstuses (4). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
12 Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Transpordivahendid Keemiatooted Metallid ja metalltooted Valmistoidukaubad ja joogid Soome Saksamaa Rootsi Läti Leedu Poola Import kaubarühmiti 1 2 3 Impordi saatjariigid 16 1 4 8 12 16 16 1 16. aastal langes Euroopa Liidu osatähtsus Eesti impordis ühe protsendipunkti võrra, jäädes 82 juurde. Samas tõusis kaupade sissevedu Euroopa Liidu liikmesriikidest aastaga 3. Kaubavahetuses Euroopa Liidu riikidega suurenes import 33 mln euro võrra. SRÜ riikide impordimaht langes aastaga 2. Impordimahud langesid pooltest SRÜ riikidest. Import Venemaalt, mis moodustab 84 kogu impordist, langes aastaga, avaldades näitajale suurimat mõju. Selle taga olid eelkõige mineraalsed kütused ning masinad ja seadmed. Ida-Euroopa riikidest oli olulise osatähtsusega impordipartner Ukraina. Impordimaht Ukrainast kasvas aastaga 46. Seda mõjutasid kõige enam puidu ja puittoodete, metalli ja metalltoodete ning masinate ja seadmete impordimahu kasv. Import NAFTA riikidest näitas 11 kasvu. Seda toetas import USAst, mis kasvas 9, ning Kanadast, mis kahekordistus. Kanada suurenenud impordimahu peamine mõjutaja oli tsiviilõhusõidukite sisseost. Import langes aga üle poole Mehhikost ( 8). Peamised importkaubad NAFTA riikidest olid sarnaselt eelmisele aastale masinad ja seadmed, väärismetallid ja juveeltooted (mündid) ning meditsiini- ja mõõteaparaadid. Lisaks muutus 16. aastal oluliseks kaubagrupiks relvad ja laskemoon, mis moodustas NAFTA riikide koguekspordist ning suurenes peaaegu üheksa korda. 16. aastal jäi Eesti suurimaks impordipartneriks Soome, kelle osatähtsus aga langes 13ni. Kaupade sissevedu Soomest oli 8 madalam kui aasta tagasi. Selle taga oli peamise impordi kaubagrupi, mineraalsete toodete, 3 langus. Samas oli väikese kasvuga masinate ja seadmete, transpordivahendite ning keemiatööstuse toodete import. Impordi osatähtsuselt teisel kohal oli 16. aastal Saksamaa, kelle kasv oli 3. Kõrgema osatähtsusega kaubagrupid olid endiselt masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatooted ning plasttooted. Nende kaubagruppide import kasvas, v.a keemiatoodete sissevedu, mis langes aastaga 9. Kõige enam kasvas relvade ja laskemoona sissevedu Saksamaalt, mille tõus oli 136. elt kolmandat kohta säilitas Leedu 9ga. Impordi kasv Leedust oli 2, mille taga oli põhiliselt keemiatoodete sisseveo kasv. Keemiatoodetest kasvasid kõige enam seep ja pesuvahendid (38), kosmeetikatooted (32) ja farmaatsiatooted (22). Impordimaht kasvas ka osatähtsuselt neljandas riigis Lätis. Läti moodustas kogu impordist 8 ja kasvas võrreldes eelmise aastaga 2. Selle põhjuseks oli eelkõige valmistoidukaupade ning transpordivahendite sisseveo suurenemine, mis oli suuresti tingitud 1. aasta madalast baasist. Langustrendis oli aga mineraalsete toodete grupp, seda tänu kütteõlide impordi langusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
13 16. aastal ei ole Rootsi impordi osatähtsus 14. aasta tasemele taastunud ja oli sarnaselt 1. aastale viiendal kohal 8ga. Impordimaht kasvas aastaga 1. Olulisemad kaubagrupid olid masinad ja seadmed, mille import langes 4, ning transpordivahendid, mille import kasvas 21. Transpordivahendite impordi kasv oli peamiselt tingitud uute reisilaevade sisseostust. Masinate ja seadmete grupist olid suuremad languse põhjustajad trafod ja mobiilsideseadmed. Olulisematest impordipartneritest oli suurim kasv Hollandist, kus muutus võrreldes eelmise aastaga oli 18. Impordimahud kasvasid ka Hiinast ja Itaaliast, mõlemast riigist 8. Kasvu mõjutas kõige enam masinate ja seadmete sisseveo suurenemine. Impordi saatjariikide esikümnes langesid mahud vaid Venemaalt sisseveol, seda peamiselt kütusõlide ja naftagaaside sisseveo vähenemise tõttu. Prognooside kohaselt võib 17. aastal oodata impordi kasvu sarnaselt ekspordiga. Eesti Konjunktuuriinstituudi 17. aasta märtsi prognoosis osalenud ekspertide hinnang oli pigem positiivne. Ekspertide ootused jagunesid järgmiselt: 71 ootas impordimahu suurenemist, 29 jätsid ootused samale tasemele ning impordimahu vähenemist ei prognoositud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
14 Töötlev tööstus Eesti töötlevas tööstuses tegutseb umbes 7 ettevõtet, enamus neist on väikese ja keskmise suurusega. Vähemalt töötajaga ettevõtteid on üle, kuid neis on hõivatud pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, autoohutussüsteemide (turvavööde) valmistaja AS Norma ning lihatoodete tootja AS HKScan Estonia. Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal peaaegu sama suur kui Euroopa Liidus keskmiselt (ca 1). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid (ligi viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas. Viimase kümne aastaga on töötajate arv ja osatähtsus kogu majanduses siiski langenud ning tootmise kasvu on toonud tootlikkuse suurenemine. Töökohti on juurde loodud elektriseadmete tootmises, tootmismahult on enim kasvanud elektroonikatööstus. Töötajate arvult suuremad tööstusharud on puidutööstus, toiduainete tootmine ning metallitööstus. Majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise, kuid töötlev tööstus oli ka üks esimesi, kus olukord paranes ning taas täiendavaid töökohti loodi. Olulist rolli taastumisel mängis eksport. Sektor on tugevasti sõltuv välisturgudest, kuhu müüakse ligi 7 toodangust. Peamised eksporditurud on Soome ja Rootsi, kust on tulnud ka suurem osa (üle 6) Eesti töötlevasse tööstusesse tehtud välisinvesteeringutest. Töötajate arv töötlevas tööstuses järgnevatel aastatel prognoosi kohaselt oluliselt ei muutu, kuid tööjõumahukamates harudes on oodata jätkuvat hõive langust. Töökohti lisandub eeldatavalt kõrgemat lisandväärtust loovates valdkondades (elektroonika), kuid ka kohalikul toormel põhinev puidutööstus näeb kasvupotentsiaali. Konkurentsivõime aluseks jääb siiski tootlikkuse kasvatamine, mis eeldab jätkuvaid investeeringuid nii masinatesse ja seadmetesse kui ka inimestesse, samuti toodete arendamist ja töökorralduse parandamist. 8 6 4 1,8 lisandväärtuses mln EUR 12 8 6 4 2 Sektori osatähtsus majanduses 66, Ekspordi osatähtsus müügis 18,7 hõives 96,7 Suhe keskmisesse palka 8 6 4-11 12 13 14 1 16* Müük Eksport Müügi muutus (p.s) Ekspordi muutus (p.s) Müük ja eksport vea 4 3 16. aastal kasvas töötleva tööstuse tootmismaht tagasihoidlikult, kuid tööstusharude lõikes olid arengud üsna erinevad. Ootused 17. aastaks on aga positiivsemad. Esialgsetel andmetel kasvas Euroopa Liidus töötleva tööstuse tootmismaht 16. aastal alla 2 (tööpäevade arvuga korrigeeritud näitaja), mis oli nõrgem tulemus kui aasta varem. Eesti ja Rootsi tootmismahud suurenesid samas tempos Euroopa Liidu keskmisega, Läti ja Leedu areng oli kiirem. Ka Soomes suurenes tootmismaht keskmisest enam, kuid sellele eelnes neli aastat kestnud langusperiood. Kui II poolaastal 1 hakkas Eestis töötleva tööstuse tootmismaht kukkuma (peamiselt keemiatööstuses ja elektroonikatööstuses), siis 16. aastal jõudis sektor tervikuna taas kasvupoolele. Aasta kokkuvõttes kasvas tootmismaht esialgsetel andmetel 2,3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
1 Suurima panuse kasvu andis taas puidutööstus, negatiivselt panustasid aga jätkuvalt keemia- ja elektroonikatööstus. Tootjahinnad töötlevast tööstuses 16. aastal oluliselt ei muutunud (,1), aasta keskel hakkasid hinnad sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele tõusma. Ka ekspordihinnad järgisid samu arenguid. Impordihindade osas oli langus suurem, enim alanesid naftatoodete hinnad. Võrreldes 1. aastaga tõusid tootjahinnad kõige rohkem joogitootmises, kõige enam langesid tootjahinnad teist aastat järjest keemiatööstuses. Nii müük siseturule kui ka eksport kasvasid töötlevas tööstuses 16. aastal umbes 2. Tööstusharude lõikes ei olnud arengud siiski ühtlased. Tööga hõivatud inimeste arv töötlevas tööstuses aastaga oluliselt ei muutunud. Suurim täiendavate töökohtade looja oli puidutööstus, hõivatute arv kasvas rohkem ka tekstiilitootmises ja elektriseadmete tootmises. Võrreldes 1. aastaga vähenes hõivatute arv aga toiduainetööstuses. Palk tõusis töötlevas tööstuses 16. aastal peaaegu sama kiiresti kui Eestis keskmiselt (umbes 7). Kuna ettevõtted vähendasid töötunde, siis tööjõukulude kasv oli mõnevõrra aeglasem (alla 4). Samas suurusjärgus suurenesid ka ettevõtete kogukulud ehk kiiremini kui tulud. Seetõttu kukkus kogukasum kolmandiku võrra. Tööstuse rentaablus oli viimase seitsme aasta madalaim. Kasumite vähenemine oli üsna laiapõhjaline, vaid mõned tööstusharud suutsid kasumit 1. aastaga võrreldes samal tasemel hoida või kasvatada. Ettevõtete lisandväärtus vähenes kasumi languse tõttu, mistõttu halvenesid ka lisandväärtusel põhinevad tootlikkuse näitajad. Esialgsetel andmetel vähenesid töötleva tööstuse ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse 16. aastal umbes 7 võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam mõjutas investeeringute mahtusid langus puidutööstuses, kus 1. aasta võrdlusbaas oli rekordiline. Oluliselt vähem investeerisid ka toiduainetööstuse ja ehitusmaterjalide tootmise ettevõtted. Üle kahe kolmandiku kapitalimahutustest läks masinate ja seadmete soetamiseks. Investeeringute langus iseloomustas peaaegu kõiki varaliike, kõige rohkem mõjutas koguinvesteeringute vähenemist masinate ja seadmete ning transpordivahendite tagasihoidlikum soetamine. Tekstiili- ja rõivatööstus Kummi- ja plastitööstus tööstus- Muud 3 harud 1 Keemiatööstus 6 Puidutööstus 17 Allharude osatähtsus töötleva tööstuse müügis Toiduainetööstus 14 Aparaaditööstus 21 Ehitusmaterjalide tööstus 4 Metallitööstus Mööblitööstus Tööstusettevõtete hinnangul oli majanduskonjunktuur 16. aastal parem kui eelneval aastal. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal suurenes nõudlus (olles siiski tavapärasest veel madalam) ning ettevõtjate valmidus uusi töötajaid palgata. 17. aasta alguses paranesid hinnangud veelgi, samuti kasvasid hinnatõusu ootused lähikuudeks. Ka esimeste kuude tootmismahud näitasid kasvu nii töötlevas tööstuses tervikuna kui ka enamikus tööstusharudes. Euroopa Liidu tööstuse kindlustunde indikaator tõusis 17. aasta alguses üle mineviku keskmise näitaja. Probleemide küüsis vaevelnud Soomes näitas indikaator taas positiivsemaid arenguid, jätkuvalt oli olukord hea Rootsis. Läti ja Leedu näitajad olid mõnevõrra kehvemad, kuid jätkuvalt üle ajaloolise keskmise taseme. Euroopa Liidu majanduskasvu ootused on suurenenud ning võib oodata, et see kajastub ka Eesti tööstussektori käekäigus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
16 tuhat 14 1 8 6 4 Hõivatute arv vea 14 12 8 6 4 2-2 -4 11 12 13 14 1 16* Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal Hõivatute arvu muutus (parem skaala) Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (parem skaala) 1 1 8 6 4 Keskmine brutokuupalk vea 9 8 7 6 4 3 2 1 11 12 13 14 1 16 Keskmine palk (eurot) Palga muutus (p.s) mln EUR Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus 3 2 2 1 1 11 12 13 14 1 16* mln EUR 7 6 4 3 Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (parem skaala) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala) 11 12 13 14 1 16* Ettevõtete investeeringud Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (parem skaala) vea 8 6 4 2-2 -4-6 -8 - vea 6 4 3 - - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
17 Toiduainete ja jookide tootmine Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks ligikaudu ettevõttele. Kuigi suurem osa müügitulust tuleb koduturult, on pidevat kasvu näidanud ka ekspordimaht. Kokku leiab toiduainete ja jookide tootmises rakendust enam kui 1 inimest. Toiduainete ja jookide tootmisega tegelevaid ettevõtteid leidub kõikjal üle Eesti. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS HKScan Estonia Lääne-Virumaal. Teiseks suuremaks lihatööstuseks on Atria kontsern, mis asub Lõuna-Eestis. Suuremad pagaritööstusettevõtted on Paides asuv AS Eesti Pagar ja AS Leibur Tallinnas. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja Maag Grupiga liitunud TERE AS. Suurimad kalatöötlejad on Harjumaal asuvad AS Spratfil ja AS Paljassaare kalatööstus ning Saare maakonnas tegutsev OÜ Vettel. Suurim magusatootja on AS KALEV. Toiduainete tootjatele on olnud viimased aastad volatiilsed. On tulnud leida uusi turge ning kohaneda maailmaturu trendidega. Ekspordimahtude langust on kompenseerinud koduturu kasv, kus ostujõud on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Samas ei saa koduturg pikemas perspektiivis jääda põhiliseks väljundiks. Toodete pikem säilivusaeg ja transpordi odavnemine on võimalikku ekspordi geograafiat oluliselt laiendanud ning avanud hulgaliselt uusi turge. Loodetavasti suudavad Eesti tootjad need võimalused ära kasutada ning mahtude kasv kiireneb järgnevatel aastatel. 8 6 4 1,9 6,7 lisandväärtuses mln EUR 1 1 Sektori osakaal majanduses töötleva tööstuse ekspordis 31, Ekspordi osatähtsus müügis 11,8 töötleva tööstuse hõives 11 12 13 14 1 16* Müük Müügi muutus (p.s) Piimatööstus Jookide tootmine 13 Pagari- ja makarontoodete tootmine Valmisloomasööda tootmine 2 Müük ja eksport Allharude müügi osatähtsus Ülejäänud 22 87,4 Suhe keskmisesse palka vea 1 - - -1 Eksport Ekspordi muutus (p.s) Kalatööstus 8 Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine Lihatööstus 16. aasta kujunes toiduainete ja jookide tootmisele siseturu osas edukaks, kuid ekspordi poole pealt nõrgaks. Jätkusid Venemaa-poolsed piirangud Eesti ettevõtete toodangule ning lisaks sellele jäi alles seakatku mõju. Piimatoodete nõudlus hakkas taas kasvama ning sama tegi ka tooraine hind, mis rõõmustas piimatootjaid, kuid mitte niivõrd piimatoodete tootjaid. Jookide tootjatele tegi muret alkoholiaktsiisi kiire tõus, mis suurendas piirikaubandust ning suunas osa tarbijaid Lätisse ostlema. Toiduainetööstus koosneb kahest suuremast sektorist: toiduainete tootmisest ja jookide tootmisest. 16. aasta oli mõnevõrra edukam jookide tootjatele, kes olid edukad välisturgudel ning suutsid eksporti kasvatada rohkem kui viiendiku võrra. Peamiste toorainete kallinemine mõjutas kõige enam piimatööstust, kus piima kokkuostuhind hakkas 16. aasta sügisel kiirelt tõusma. Detsembris oli piim juba aasta varasemast 38 kallim. Aasta kokkuvõttes jäi piima hind siiski aasta varasemaga samale tasemele. Lihatööstuses olid hinnamuutused oluliselt tagasihoidlikumad, jäädes mõne protsendi piiresse. Kokkuostuhindu mõjutasid nii madal nõudlus maailmaturul kui ka seakatku tsoonipiirangud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
18 Jookide tootmises kasvasid aastaga tootjahinnad 4 võrra, kuid toiduainete toomises olid tootjahinnad aastases võrdluses 1, languses. Lisaks toorainele mõjutasid tootjahindu ka muud sisendid, nagu energia- ja tööjõukulud, mis 16. aastal mõnevõrra kasvasid. Alamsektoritest langesid hinnad lihatööstuses 4,4 ning kavasid kalatööstuses sama palju. Välisturgude nõrkusest tingituna langes ekspordi osakaal, moodustades müügis üle pika aja vähem kui kolmandiku. Langust vedas kalatööstus, kuid välisturgudel oli nõrk ka lihatööstus. Tänu tugevale sisetarbimisele jätkasid müüginumbrid siiski kasvu ning aastane kasv oli,7, mis oli kiirem kui varasematel aastatel. 16. aastal kahanes Eestis valmistatud toiduainete ja jookide ekspordikäive 6 võrra, ulatudes 46 miljoni euroni. Suurima osakaaluga on sektori ekspordis piim ja piimatooted, mis andsid ligi neljandiku kogu sektori ekspordist. Suurim ekspordipartner oli Soome, kuhu müüdi enam kui neljandik välisturgudele läinud kaubast. Teisel kohal püsis Läti, kuhu eksport suurenes võrra ja kokku müüdi ligi viiendik välisturgudele läinud kaubast. Olulise languse tegi juba teist aastat järjest läbi Venemaasuunaline eksport, mis langes 29 võrra 9 miljoni euroni, viimaste aastate ülekaalukalt kõige madalamale tasemele. Positiivse poole pealt jätkus kasv Norra suunal, kuhu müüdi aasta varasemast 4 rohkem toodangut. Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatööstust mõjutasid endiselt Venemaa impordipiirangud ning toodete madal maailmaturuhind. Samas toimus aasta teises pooles taastumine, mis aitas sektori müügimahtudel jõuda napilt positiivsele territooriumile. Piimapulbri hinnatõus sai alguse suvel ning kestis pea kogu teise poolaasta, kasvades üle 7. See suurendas ka nõudlust toorpiima järele, mis tõi kaasa omakorda selle kokkuostuhinna kallinemise. Kokku suurenes piimatoodete tootmise maht 4, kuid nende väärtus vaid 1 võrra. Või tootmine suurenes aastaga 1 ja juustu tootmine 1 võrra. Kui 1. aastal kärbiti jõudsalt kulusid, siis 16. aastal ei olnud see enam võimalik. Tööjõupuudus ja kiire keskmise palga kasv Eestis sundis ka piimatööstuseid palku suurendama, mistõttu kavasid tööjõukulud aastaga 3 võrra. Kuna kasum kasvule ei läinud, näitasid tootlikkuse näitajad langust. Puhas lisandväärtus hõivatu kohta vähenes veidi enam kui 4. Seejuures kasvasid töötajate töötatud tunnid 4,4. Kokku näitas sektor esialgsetel andmetel miljonit eurot kahjumit aasta kohta. EL-is tootmist reguleerivate kvootide kadumise tulemusena 1. aasta aprillis kasvas toorpiima tootmine hüppeliselt, mis viis ületootmiseni ja kokkuostuhindade langus jätkus hoogsalt. Kui 14. aasta algul maksti talunikele veidi enam kui 4 eurot tonni eest ja aasta lõpul detsembris vaid 2 eurot, siis 1. aasta lõpuks oli kokkuostuhind vaid 234 eurot. 16. aasta keskel langes piima kokkuostuhind lausa euroni tonni kohta, mis muutis piimatootmise enamikus farmides kahjumlikuks. Sealt edasi algas aga tõus ning aasta lõpuks tõusis hind 323 euroni tonni kohta, mis tähendas talunikele tasuvuspiiri ületamist. Samas pidurdus ka piimatoodete ekspordimahu langus. Juustu eksport jäi aasta varasemaga samale tasemele, kuid piima ja rõõsa koore eksport suurenes 3. 16. aastal olid peamisteks ekspordipartneriteks piimatööstusele lähiriigid. Lätisse müüdi peamiselt toorpiima ja Soome juustu. Saksamaa Taani Rootsi Leedu Läti Soome Jookide tootmine Pagari- ja makarontoodete tootmine 7 Ekspordi sihtriigid 3 16 1 Allharude osatähtsus ekspordis Ülejäänud 4 Piimatööstus 18 Lihatööstus Kalatööstus 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17
19 Lihatööstusele osutus 16. aasta pigem keskpäraseks. Ekspordi langust aitas kompenseerida tugev koduturg ning kokku kasvas sektori müük 1 võrra. Endiselt olid mitmed tsoonid löögi all seakatku leviku tõttu, mis mõjus tootmisvõimalustele negatiivselt. Litatööstus on Eestis küllalti kontsentreerunud. Kuigi ettevõtteid on üle, toodavad suurimat üle 9 toodangust ning sektorisse kuulub ka Eesti suurim toiduainetööstus HKScan Estonia. Tööviljakuse kasv 16. aastal mõnevõrra aeglustus ning lisandväärtuse kasv hõivatu kohta jäi 4 juurde. Kuigi tööjõukulud suurenesid 2,3, jäi kasum aasta varasemaga võrreldes muutumatuks. Peamised ekspordipartnerid olid Läti, Soome ja Leedu. Lätisse viidi peamiselt valmistoodangut ning Soome peamiselt värsket, jahutatud või külmutatud liha. Joogitööstusele osutus 16. aasta küllaltki tormiliseks. Ühest küljest tõusid alkoholiaktsiisid ning suurenes piirikaubandus Lätiga, teisalt hakati rohkem rääkima jookides asuva suhkru maksustamisest. Kõige selle taustal suurenes sektori eksport aastaga 11 võrra, kuigi kogumüügimaht jäi pea muutumatuks. Tootmismahtude ebaühtlust põhjustab jookide tootmises peamiselt riiklik aktsiisipoliitika. Enne aktsiisitõusu on edasimüüjate poolt suur nõudlus, et laovarusid kasvatada, ning seetõttu toodetakse laod pilgeni täis ning järgnevatel kuudel seetõttu tootmismahud langevad. Kokku eksporditi joogitööstuses 49 miljoni euro eest ning suurimaks sihtturuks oli jätkuvalt Läti, kuhu müük suurenes aastaga 23 võrra. Teine sihtturg oli Soome, kuhu müük suurenes 6. Ekspordi suurenemisega muutus ka kaupade struktuur. Eestis toodetud linnaseõlle ekspordikäive kasvas võrreldes eelmise aastaga enam kui kolmandiku, suurendades ka õlle osakaalu kogu ekspordis. Vaid veidi vähem eksporditi ka kanget alkoholi, mille eksport samuti kasvas. Efektiivsusnäitajad jookide tootmises tegid läbi tõusu, kasum kasvas ligi ning tööviljakus hõivatu kohta suurenes viiendiku võrra. Pagari- ja makarontoodete valmistajatele osutus 16. aasta pigem kehvemapoolseks. Ekspordi langus tõi alla ka kogu sektori müüginäitajad ning kokku kahanes sektori müük 4 võrra. Oluliseks mõjutajaks oli siin toorainehindade langus, mis kukutas ka lõpptoodete hindu. Paari protsendi võrra kahanes nii hõivatute arv kui ka tööjõukulu. Kulude kahanemine tõi kaasa kasumi ja tööviljakusnäitajate kasvu. Lisandväärtus hõivatu kohta kasvas aastaga viiendiku võrra. Kalatööstuse müük kahanes 16. aastal ligi veerandi võrra. Müügilangus tuli eksporditurgudelt, eksport kahanes aastaga 4. Koduturul suurenes kalatööstuse müük 17 võrra. Kokku moodustas müük välisturgudel veidi enam kui poole sektori müügist. Järgnevatel aastatel on oodata pigem ekspordi kasvu, kuna Eestis püütakse kala enam kui neli korda rohkem kui riigisiseselt tarbitakse. Samuti on viimastel aastatel panustatud olulisi vahendeid kalakasvatuste rajamiseks. 1. aastal alustati arutelu Paldiskisse kalakomponentide tehase loomise üle, suurendamaks ekspordis lisandväärtust. 16. aastal alustati tehase ehitusega ning tehas valmib 17. aasta sügisel. Valmides hakkab tehas töötlema 2 tonni kala aastas. Tehases on võimalik töödelda loomasööta kalast, mis toidulauale ei kõlba. Täna veetakse kehvema kvaliteediga kala Taani kalajahutehastesse ümbertöötlemisele. Kalatööstuse eksporti mõjutas kõige rohkem külmutatud kala hinna langus, mille müük välisturgudele kahanes rahalises väärtuses 8, kuid mahuliselt vaid 11. Samas suurenes vähkidest või limustest konservide müük 8 7, miljoni euroni. Värske või jahutatud kala eksport suurenes mahuliselt enam kui kaks korda 7 tonnini, kuid odava hinna tõttu vähenes selle eest saadav tulu 16. Kalatööstuse suurimad ekspordipartnerid on Soome, kuhu viidi 2 kalatööstuse ekspordist, Rootsi 11 ja Ukraina 9. Suurima languse tegi läbi eksport Saksamaale, kus müük langes ligi 4 korda 4,7 miljoni euroni. Müük Soome suunal oli stabiilne ning Ukrainasse kukkus veerandi võrra. Hõive kahanes toiduainete ja jookide tootmises 16. aastal 4 võrra. Hõive vähenes kõigis alamsektorites, välja arvatud puu- ja köögivilja töötlemises ja säilitamises. Keskmise palga kasv oli toiduainetööstuses Eesti keskmisest veidi aeglasem ja palk jäi keskmisest endiselt madalamaks. Keskmist palka tõmbavad alla toiduainete tootjad. Jookide tootmises on palk Eesti keskmisest 1,2 korda kõrgem. Samas kasvas toiduainete Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17