Minevikust tulevikku: Läänemere kliimamuutused, võõrliigid ja kalandus Henn Ojaveer Biosfääripäev, Kuressaare, 27. märts 2018
Juttu tuleb: Hüdrokliimast Võõrliikidest Läänemere põhilistest töönduskaladest Ja kõigi nende omavahelistest suhetest
Rannikumere ökosüsteemid https://www.st.nmfs.noaa.gov/ecosystems/lme/
Soojeneb! Belkin 2009
Rannikumere ökosüsteemid Belkin 2009
Läänemeri Möllmann et al. 2006
Hüppelised muutused Läänemeres Möllmann et al. 2008
Muutused Läänemere avaosas Möllmann et al. 2006
Muutused ei ole igal pool sarnased Beaugrand et al. 2008
Võõrliigid
Võõrliik Võõr- ehk tulnukorganismideks nimetatakse liike, alamliike või madalamaid taksoneid, kes on inimese kaasabil levinud elupaikadesse, kuhu nad looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit (nt. ka gameete ehk sugurakke), kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks Juhuslik invasioon toimub inimese teadmatul kaasabil Tahtlik invasioon tähendab võõrliigi eesmärgipärast toomist väljapoole liigi looduslikku levilat
Invasiivne võõrliik Invasiivsed võõrliigid on sellised võõrliigid, mis on levinud, levivad, või on mujal näidanud võimet levida uude keskkonda ning mõjutavad, või võivad mõjutada kohalikku elurikkust, ökosüsteemi toimimist, sotsiaalmajanduslikke väärtusi ja/või inimese tervist.
Võõrliikide levikuteed Laevandus Kanalid Asustamine Vesiviljelus Looduslik levik
Invasiooniviisid Läänemeres (%) Asustamine Looduslik levik Kanalid Laevad 1900 1929 4 40 12 44 1930 1959 38 23 0 39 1960 1989 56 15 0 13 1990 2015 9 24 2 58 Ojaveet et al. 2016
Läänemere laevandus Piirkonnas üle 500 sadama Aastane kaubakäive üle 700 miljoni tonni (suureneb 64% aastaks 2020) Sadu tuhandeid laevakülastusi aastas Tulemina väljutatakse Läänemerre hinnanguliselt üle 100 miljoni tonni ballastvett HELCOM 2009
Ballastvesi
Ballastvee mahuti seestpoolt
Põhjasetteid kuni pool meetrit! Ari O. Laine
Pealiskasv F. Kerckhof Henn Ojaveer Damien Offer
Kanalid Kieli kanal ja Limfjord mõlemad ühendavad Põhja merd Läänemerega Mitmed kanalid (rajati aastatel 1775-1952) mis ühendavad Ponto-Kaspia piirkonna (Must meri, Kaspia meri, Aasovi meri) erinevaid jõgesid (nt. Dnepr, Volga, Bug) Läänemerre suubuvate jõgedega (Visla, Neemen, Neeva).
Läänemeri Ponto-Kaspia piirkond 1 Oginskij (1768) 2 Bug Pripet (1775) 3 Mariinskij (1810) 4 Severo-Dvinskij (1829) 5 Volga-Don (1952) Olenin et al.
Võõrliigid Läänemeres Ojaveer et al. 2016
Euroopa võõrliikide päritolu Tsiamis et al. 2016
Bioinvasioonide ajaline dünaamika (Euroopa) Tsiamis et al. 2016
Enne 1900 Teredo navalis Oncorhynchus mykiss Carassius gibelio Amphibalanus improvisus Potamopyrgus antipodarum Mya arenaria Elodea canadensis Chara connivens Dreissena polymorpha Cordylophora caspia
1900-1929 Acartia tonsa Odontella sinensis Lepomis gibbosus Eriocheir sinensis Chelicorophium curvispinum Victorella pavida Mytilopsis leucophaeata
1930-1959 Coregonus autumnalis Coregonus peled Hypophthalmichthys molitrix Rhithropanopeus harrisii Fucus evanescens
Prorocentrum minimum 1960-1989 Karenia mikimotoi Oncorhynchus spp. Acipenser baeri Hemimysis anomala Boccardiella ligerica Marenzelleria neglecta Anguilliculoides crassus Gammarus tigrinus
1990-2015 Evadne anonyx Cercopagis pengoi Mnemiopsis leidyi Palaemon elegans Palaemon macrodactylus Rangia cuneata Neogobius melanostomus
K. Nurkse, unpubl.
Lehtiniemi et al. 2016
Sadama bioloogiline seire Suurim primaarse invasiooniriski ala riigis Muuga sadam Fütoplankton, zooplantkon, põhjaloomastik, kalad HELCOM seire-eeskiri Ballastvee konventsiooni ja Euroopa Komisjoni nõue
Sadama-lähedaste alade seire Muuga ja Sillamäe sadamad (ja võrdlusalad) Pelaagilised selgrootud Põhjalähedase eluviisiga suurselgrootud
Olulisemad töönduskalad
Kevadkudu räim Varu ühikud looduslikud asurkonnad Raid et al. 2016
Tormi mõju Torm võib põhjustada umbes 1/3 koetud räime marja kadu Moll et al. 2017
Liivi lahe kevadräim 1977-2016 ICES 2017
Läänemere avaosa kevadräim 1974-2015 ICES 2017
Liivi lahe kevadräime individuaalkasv 0,2 0,18 0,16 0,14 0,12 0,1 0,08 0,06 0,04 0,02 0 6 yrs 5 yrs 4 yrs 3 yrs 2 yrs Ojaveer et al. 2004; ICES 2016
Läänemere avaosa kevadräime individuaalkasv ICES 2017
Vesikirp kala toidus Suur räim Noor räim Kilu Ogalik Noor meritint T. Lehtiniemi Lankov et al. 2010
Vesikirp räime toidus Ojaveer et al. 2016
Sügisräime saagid 1928-2015 3000 2500 2000 Gulf of Riga total Pärnu Saaremaa 1500 1000 500 0 1928 1932 1936 1940 1944 1948 1952 1956 1960 1964 1968 1972 1976 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2012 Suurimad saagid 1950-ndate teisel poolel (tollal püüti kõikvõimalike vahenditega; päevasaak suurem kui viimaste aastate terve aasta-saak!); Peale seda järsk langus ja varu sügava madalseis MacKenzie, Ojaveer 2018
Sügisräime elukeskkond Ojaveer et al. manuscript
Sügisräime elukeskkond Ojaveer et al. manuscript
Kilu ICES 2016
Tursk Hinrichsen et al. 2018
Hapnikutingimused Casini et al. 2016 Lehmann et al. 2014
Tursa tüsedus Casini et al. 2016
Tursa parasiidid Eero et al. 2015
Tursk Bastian Huwer ICES 2016
Kalade ruumiline paiknemine Tursk kilu räim ICES 2016
Ümarmudil kasulik tursale (vaid rannikumeri!)
Ümarmudil (toidu)konkurent lestale
Võõrliikide seadusandlus
Rahvusvahelised konventsioonid ÜRO mereõiguse konventsioon (1982) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1992) Ballastvee konventsioon (2004 2017)
Euroopa Komisjoni seadusandlus Vesiviljeluse regulatsioon (2007) Merestrateegia raamdirektiiv (2008) Invasiivsete võõrliikide regulatsioon (2014)
Momendil täiesti sätestamata Erinevate invasiooniteede omavahelised seosed (sest see on reaalsus!) Laeva pealiskasv (on vaid Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni IMO soovitused)
Tulevik toob: Jätkuvalt muutuva kliima Võõrliikide jätkuva sissevoolu Jätkuvalt muutuvad kooslused ja ökosüsteemid Järjest intensiivistuva merekasutamine Järjest suureneva inimmõju loodusele (kumulatiivne mõju!) Paindlikud majandamismudelid, baseeruvad ilmselt riskihinnangutel
TÄNUD TÄHELEPANU EEST!