PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15 Projektijuht Veiko Kärbla Tartu 2015/2016
Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 4 2. MÜRA NORMTASEMED... 5 3. MÜRAHINNANG... 8 3.1. LÄHTEANDMED... 8 3.2. ARVUTUSMETOODIKA... 8 3.3. LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED... 9 3.4. MÜRAKAITSEMEETMETE VAJADUSE HINDAMINE...10 4. KOKKUVÕTTE... 12 LISA 1. MÜRAKAARDID... 13
4 1. SISSEJUHATUS Käesolev mürauuring tugineb teeprojekti Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa km 118,3-119,2 Adaveret läbival lõigul liiklusohutuse parandamise tehniline projekt andmetele. Projektiga kavandatakse eelkõige meetmeid Adavere aleviku lõigul liiklusohutuse suurendamiseks. Muu hulgas näeb projekt ette jalakäijate tunneli rajamist, mis võimaldab uueks kiiruspiiranguks kehtestada 70 km/h. Hetkel on asulat läbivas lõigus 610 m ulatuses kiiruspiiranguks 50 km/h. Mürauuringu raames antakse liiklusmüra hinnang (koos modelleeritud liiklusmüra leviku kaartidega) ning hinnatakse liiklusmüra vähendamise meetmete rakendamise vajadus. Lähteülesande kohaselt koosneb mürauuring järgmistest osadest: Liiklusmüra leviku modelleerimine olemasolevas olukorras (2014. a liiklusloenduse andmete alusel) ning mürakaartide koostamine. Lisaks esitatakse tabeli kujul teele lähimate hoonete juures (teepoolsel fassaadil) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorite väärtused; Olemasoleva olukorra (2014. a liiklusloenduse andmete alusel) mürataseme võrdlus normväärtustega ning hinnang müra vähendamise vajalikkuse kohta; Liiklusmüra leviku modelleerimine teeprojekti realiseerimisel (2014. a liiklusloenduse andmete alusel) ning uuele liikluslahendusele vastavate mürakaartide koostamine. Lisaks esitatakse tabeli kujul teele lähimate hoonete juures (teepoolsel fassaadil) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorite väärtused; Teeprojekti realiseerimise järgse olukorra mürataseme võrdlus normväärtustega ning hinnang müra vähendamise vajalikkuse kohta. Vastavalt tellija poolt aktsepteeritud töö teostamise pakkumusele ei kuulu käesoleva töö ülesannete hulka müratõkkeseinte parameetrite (kõrgus, pikkus, täpne asukoht) määramine (kui leevendavate meetmete vajadus peaks ilmnema) ning müratõkkeseinte rajamise järgse olukorra modelleerimine. Käesolev töö on koostatud Novarc Group AS tellimusel, projekteerimistööde tellija (lõpptellija) on Maanteeamet. Töö teostati Hendrikson & Ko OÜ poolt. TÖÖ 2469/15 28.01.2016
5 2. MÜRA NORMTASEMED Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Välismüra normtase on A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne (teatud ajaperioodi kohta energeetiliselt keskmistatud) helirõhutase LpA,eq,T. Mürasituatsiooni normatiivsuse hindamise kasutatakse kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00 23.00) ja öine (23.00 7.00) (ekvivalent)tase. Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset (LAr,ti), ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Antud juhul on päevase normtasemega müra hinnatud tase kogu päeva vältel ehk Ld (7.00-23.00) võrdlemisel ekvivalentmüra puhul parandusteguriks õhtusel ajal (19.00-23.00) esinevale liiklusmürale lisatav +5 db, mis rõhutab õhtusel ajal esineda võivat suuremat häiringut. Öisele mürale müra hinnatud tase Ln öise ajavahemiku (23.00-07.00) vältel eraldi parandustegurit ette nähtud ei ole, öise unehäiringu hindamiseks kasutatakse tavapäraselt oluliselt rangemate normide rakendamist kui päeval. Vastavalt eelpool nimetatud määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel: o I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; o o o II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria tööstusala. 28.01.2016 TÖÖ 2469/15
6 Tabel 1. Liiklusest tingitud müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, db päeval/öösel) Ala kategooria IV üldplaneeringu tööstusala alusel Taotlustase uutel planeeritavatel aladel Taotlustase olemasolevatel aladel Piirtase olemasolevatel aladel Kriitiline tase olemasolevatel aladel I looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutus te puhkealad II laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasut used, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates III segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtte d) 50/40 55/45 60/50 65/55 55/45 60/50 60/50 65 1 /55 1 55/50 60/55 65 1 /60 1 65/55 70 1 /60 1 70/60 75/65 65/60 70/65 75/65 80/70 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Antud juhul on tegemist olemasoleva tee rekonstrueerimisega ning ümberehitatav tee jääb samasse teekoridori, seega tuleb müra normeerimisel ning leevendusmeetmete vajaduse hindamisel lähtuda piirtaseme nõuetest: Olemasolevate II kategooria elamualade välisõhu piirtase on 60 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 65/60 db; Äri-, elu- ja ühiskondlike hoonete maa segafunktsiooniga alade (III kategooria segaalad) välisõhu piirtase on 65 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 70/60 db; Puhtalt tootmis- ja ärimaa funktsiooniga alasid üldjuhul detailselt ei käsitleta, kuna neid ei saa otseselt müratundlike alade hulka lugeda. Käesoleva uuringu raames hinnatakse detailset müraolukorda järgmiste kinnistute juures: Tallinna mnt 3 (paremal pool teed) Maa-ameti katastriandmetel defineeritud kui elamumaa, lähim hoone jääb teest ca 15-20 m kaugusele, Ehitisregistri andmetel on hoone nimetuseks elamu-laut (korruste arv 1), mis on kasutusel üksikelamuna; Tallinna mnt 4 (vasakul pool teed) Maa-ameti katastriandmetel defineeritud kui elamumaa, lähim hoone jääb teest ca 22-23 m kaugusele, Ehitisregistri andmetel on hoone nimetuseks elamu (korruste arv 1), mis on kasutusel üksikelamuna; Tallinna mnt 5 (paremal pool teed) Maa-ameti katastriandmetel defineeritud kui elamumaa, lähim hoone jääb teest ca 28-29 m kaugusele, Ehitisregistri TÖÖ 2469/15 28.01.2016
7 andmetel on hoone nimetuseks elamu (korruste arv 2), mis on kasutusel üksikelamuna; Tallinna mnt 7 (paremal pool teed) Maa-ameti katastriandmetel defineeritud kui elamumaa, lähim hoone jääb teest ca 29-30 m kaugusele, Ehitisregistri andmetel on hoone nimetuseks elamu (korruste arv 1), mis on kasutusel üksikelamuna. Maa-ameti ja Ehitisregistri andmetele tuginedes tuleb vaadeldavad kinnistud lugeda II kategooria elamualadeks, mille puhul rakendatakse olemasolevate II kategooria elamualade normväärtusi: välisõhu piirtaset 60 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 65/60 db. 28.01.2016 TÖÖ 2469/15
8 3. MÜRAHINNANG 3.1. LÄHTEANDMED Müra modelleerimisel lähtutakse olemasolevast liiklussagedusest ehk Maanteeameti 2014. a loendustulemustest. Adavere asulat läbiva teelõigu liikluskoormus oli 2014. aasta andmete põhjal 6641 sõidukit ööpäevas, sh ca 19% raskeliiklust. Hetkeolukorras on asulat läbivas lõigus 610 m pikkusel teelõigul kiiruspiiranguks 50 km/h. Projektiga kavandatud liiklusohutuse suurendamise meetmete (sh jalakäijate tunneli rajamine) rakendamise järgselt kavandatakse uueks kiiruspiiranguks kehtestada 70 km/h. Ristuvate teede liikluskoormused on juba enam kui suurusjärgu võrra väiksemad kui peateel. Nt samuti arvutusmudelisse kaasatud Adavere-Puiatu tee 2014. a. liikluskoormuseks oli ca 262 sõidukit ööpäevas, mis müra osas suurt tähtsust ei oma. Kuigi antud töö keskendub ainult teeprojekti realiseerimise järgse olukorra (ehk lähituleviku) mürasituatsiooni hindamisele saab teoreetiliselt hinnata ka müraolukorra muutumist pikas perspektiivis. Võrreldes olemasoleva olukorraga (2014. aasta liiklusloendus) võib lähima paarikümne aasta jooksul prognoosida peatee (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa) vaadeldavas lõigus liikluskoormuste suurenemist 1,3-1,4 korda (täpseid liiklusprognoose ei ole käesoleva töö raames koostatud). Kui raskeliikluse kasv on proportsionaalne võib pikas perspektiivis peatee mürasituatsioon 1-1,5 db võrra käesolevas aruandes toodust suuremaks osutuda. Juhul kui Tallinn-Tartu maantee viiakse pikas perspektiivis uuele trassil (Adavere asulast välja) ei ole Adaveret läbiva tee puhul tegemist olulist mürahäiringut põhjustava liiklusmüra allikaga. 3.2. ARVUTUSMETOODIKA Mürasituatsiooni hinnatakse päeval (7-23, sh õhtune aeg 19-23, millele rakendatakse parandust +5 db) ja öösel (23-7). Müratasemed ja müra levik on arvutatud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.4, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002) toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele. Projektiala ja lähiümbruse kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel, kasutati teeprojekti geoaluse andmeid. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast TÖÖ 2469/15 28.01.2016
9 tulemused kirjeldavad mürasituatsiooni ligikaudu inimese kuulmiskõrgusel välisõhus ning ligikaudu ka hoonete esimesel korruse fassaadil. Müra levik arvutati tihedas 3*3 m arvutusvõrgustikus. Väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest maastikumudelist. Mürakaartidel on välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel arvestatud ka helilainete peegeldumist (vastas-)hoonete fassaadilt. Arvutusparameetrites kasutati ühekordseid peegeldusi, mis antud juhul (mitte väga tiheda hoonestusega situatsioon) annab piisavalt täpsed tulemused. 3.3. LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED Tabelis 2 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel fassaadil olemasoleva olukorras (2014. andmed) ja teeprojekti realiseerimise järgses olukorras (suurendatud kiiruspiiranguga). Toodud numbrilised väärtused kirjeldavad hoonete teepoolsele fassaadile mõjuvat mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Mürakaardid on toodud aruande lisas (LISA 1. MÜRAKAARDID). Detailsemalt hinnati mürataset hoonete külgedel 3-4 m vahemaa tagant, hindamaks mürataseme muutlikust uuritavate müratundlike hoonete ümbruses. Tellija (Maanteeamet) lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel reaalsest normtasemete ületamisest, mis tähendab seda, et kui olemasolevas olukorras piirväärtuse ületamist ei esine, ei ole ka alust leevendusmeetmete 28.01.2016 TÖÖ 2469/15
10 rakendamiseks. Prioriteediks on seatud eluhooned (II kategooria alad), mille puhul on ületatud hoonete teepoolse fassaadi piirtase ehk 65 db päeval ja 60 db öösel. Väikeelamumaade puhul on lisaks hoone teepoolsele fassaadile mõistlik müraolukorda hinnata ka hoone lähiümbruses laiemalt. Õuealal (sh teepoolses osas, kui teepoolset ala kasutatakse õuealana) tuleb müra vähendavate meetmete rakendamist kaaluda juhul, kui müratase ületab välisõhu piirtaset päeval (60 db) ja öösel (55 db). Kui normtase on ületatud ainult perspektiivse liiklussageduse juures, tuleb müratõkkesein elamu kaitseks rajada samuti alles perspektiivse liiklussageduse (ning vastavalt perspektiivse müraolukorra) realiseerumisel. Tabel 2. Müratase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel fassaadil. Punasega on esile toodud piirataseme ületamine. Aadress Olemasolev olukord Projekteeritav olukord Ld Ln Ld Ln Tallinna mnt 3 65 57 66 57 Tallinna mnt 4 64 56 65 57 Tallinna mnt 5 63 55 64 56 Tallinna mnt 7 62 54 63 55 3.4. MÜRAKAITSEMEETMETE VAJADUSE HINDAMINE Olemasolev olukord Olemasolevas olukorras (2014. a liiklussituatsioon) võib liiklusmüra piirtaseme ületamist esineda uuringuala ühe hoone (teele lähim ehk Tallinna mnt 3 hoone) teepoolsel küljel. Kuna arvutuslik müratase (ümardatud kujul) jääb täpselt piirtasemega (65 db) samaväärseks, võib öelda, et ka juhul, kui piirväärtust ületatakse, on tegemist minimaalse normiületusega. Tallinna mnt 3 kinnistu välise vaatluse põhjal võib eeldada, et hoonest tee poole jääv ala ei ole aktiivses kasutuses õuealane (nt puhketegevuseks või pikaajaliseks viibimiseks) ning seetõttu on leevendava meetmena nt müratõkkeseina rajamise otstarbekus küsitav. Teiste uuringualale jäänud ning detailsemalt hinnatud kinnistute puhul hoonete teepoolse fassaadi piirtaset ei ületata, kuid hoonete ja maantee vahelise ala välisõhu hinnatud müratase on siiski selgelt suurem kui 60 db päeval. TÖÖ 2469/15 28.01.2016
11 Teeprojekti realiseerimise järgne olukord Teeprojekti realiseerimise järgselt (piirkiiruse suurendamisel ning liikluslahenduse muutmisel) leiab aset teatud maanteemüra fooni suurenemine, kuid muutused jäävad 1 db suurusjärku. Liiklusmüra piirtaseme ületamist võib esineda Tallinna mnt 3 ja Tallinna mnt 4 hoonete teepoolsel küljel. Arvutuslik piirtaseme ületamine on jätkuvalt väike (suurusjärgus 1-2 db). Teiste uuringualale jäänud ning detailsemalt hinnatud kinnistute puhul (Tallinna mnt 5 ja Tallinna mnt 7) hoonete teepoolse fassaadi piirtaset ei ületata, kuid hoone ja maantee vahelise ala müratase on siiski selgelt suurem kui 60 db päeval, teeäärses osas kohati ka kõrgem kui 65 db. Leevendusmeetmete vajadus hoonestusalade kaupa: 1. Tallinna mnt 3 teeprojekti realiseerimise järgne müratase hoone teepoolsel fassaadil jääb vahemikku 65-67 db päeval (Ld) ning 57-59 db öösel (Ln) ehk teepoolse fassaadi arvutuslik müratase on päevasest piirtasemest (65 db) kõrgem, kuid jääb madalamaks kui öine piiratase (60 db). Kinnistu välise vaatluse põhjal võib eeldada, et hoonest tee poole jääv ala ei ole aktiivses kasutuses õuealane (nt puhketegevuseks või pikaajaliseks viibimiseks) ning seetõttu on leevendava meetmena müratõkkeseina rajamise otstarbekus küsitav. Hoone vastasküljel ning hoovipoolses osas jääb päevane hinnatud müratase valdavalt väiksemaks kui 60 db, mis vastab headele tingimustele olemasolevatel elamualadel; 2. Tallinna mnt 4 teeprojekti realiseerimise järgne müratase hoone teepoolsel fassaadil on ca 65 db päeval (Ld) ning 57 db öösel (Ln) ehk teepoolse fassaadi arvutuslik müratase on päevase piirtasemega (65 db) samaväärne, kuid selgelt madalam kui öine piiratase (60 db). Piirtaseme selgelt ületamist ei saa välja tuua ka päevases olukorras. Kinnistu piires (õuealal) jääb päevane hinnatud müratase valdavalt väiksemaks kui 65 db (v.a kitsas teeäärne maariba, kus müratase on kõrgem kui 65 db) ning vahetult hoone vastasküljel ka väiksemaks kui 60 db; 3. Tallinna mnt 5 teeprojekti realiseerimise järgne müratase hoone teepoolsel fassaadil on ca 64 db päeval (Ld) ning 56 db öösel (Ln) ehk teepoolse fassaadi arvutuslik müratase on piirtasemest (65/60 db) madalam. Kinnistu piires (õuealal) jääb päevane hinnatud müratase valdavalt väiksemaks kui 65 db (v.a kitsas teeäärne maariba, kus müratase on kõrgem kui 65 db) ning hoone vastasküljel ka väiksemaks kui 60 db, mis vastab headele tingimustele olemasolevatel elamualadel; 4. Tallinna mnt 7 teeprojekti realiseerimise järgne müratase hoone teepoolsel fassaadil on ca 63 db päeval (Ld) ning 55 db öösel (Ln) ehk teepoolse fassaadi arvutuslik müratase on piirtasemest (65/60 db) madalam. Kinnistu piires (õuealal) jääb päevane hinnatud müratase valdavalt väiksemaks kui 65 db (v.a kitsas teeäärne maariba, kus müratase on kõrgem kui 65 db) ning hoone vastasküljel ka väiksemaks kui 60 db, mis vastab headele tingimustele olemasolevatel elamualadel. 28.01.2016 TÖÖ 2469/15
12 4. KOKKUVÕTTE Müraolukord teele lähimate hoonete teepoolsel küljel on juba olemasolevas olukorras piirväärtuse lähedane. Teeprojekti realiseerimise järgselt ei saa kahe hoone puhul välistada ka piirväärtuse ületamist päevasel ajavahemikul. Hoonete teepoolse fassaadi piirväärtuse (65 db) ületamine võib aset leida Tallinna mnt 3 ja Tallinna mnt 4 hoonete puhul, kuid võimalik ületamine on minimaalne 0 2 db teele enim eksponeeritud punktides. Öine müratase hoonete teepoolsel fassaadil jääb madalamaks kui vastava piirtase. Hoonete hoovipoolsetel ja ka teega risti asetsevatel külgedel on müratase juba selgelt madalam. Piirkiiruse tõstmine (koos liikluslahenduse muudatustega) toob kaasa mõningase mürafooni suurenemise, kuid muutused on suhteliselt väiksed (suurusjärgus 1 db päeval ja öösel). Võttes arvesse asjaolu, et väikeelamumaade puhul on lisaks hoone teepoolsele küljele mõistlik müraolukorda hinnata ka hoone lähiümbruses laiemalt (sh krundi teepoolses osas, kui teepoolne ala on aktiivses kasutuses õuealana), tuleb müra vähendavate meetmete rakendamist kaaluda juhul, kui õueala müratase ületab välisõhu piirtaset päeval (60 db) ja öösel (55 db). Antud juhul on mürauuringus käsitletud kinnistute puhul õueala normväärtused (eelkõige päevane piirtase) kinnistute teepoolses osas valdavalt ületatud. Juhul kui eluhoonete ja maantee vahelist ala ei käsitleta müratundliku õuealana (vaid pigem negatiivseid mõjusid vähendava puhveralane) ei ole valdavalt tegemist konfliktse müraolukorraga. Müra vähendavate meetmete rakendamise vajadus võib selgemalt esile kerkida juhul, kui liikluskoormused jätkavad kasvutendentsi või raskeliikluse osakaal suureneb. Kuna liikluskorralduslikud meetmed ei ole antud juhul aktuaalsed (riigimaantee puhul on esmatähtis sujuva liikluse tagamine) siis pikas perspektiivis tuleb kaaluda müratõkkeseinte rajamist. Samas on antud piirkonnas tegemist olukorraga, kus eluhooned ning maantee on ajalooliselt lähestikku paiknenud ning mürakonflikt on seetõttu vältimatu. Juhul kui Tallinn-Tartu maantee viiakse pikas perspektiivis uuele trassil (Adavere asulast välja) ei ole Adaveret läbiva tee puhul tegemist olulist mürahäiringut põhjustava liiklusmüra allikaga. Müratõkkeseinte kavandamisel ning otsuste tegemisel tuleb silmas pidada ka Muinsuskaitse alaseid tingimusi, kuna uuringus käsitletud elamumaad piirnevad vahetult looduskaitse aluse Adavere mõisa pargi ning arhitektuurimälestiseks tunnistatud Adavere mõisaansambli territooriumiga. Mõisakompleksiga piirnevate alade planeeringutes ja ehitusprojektides tuleb arvestada vaadetega mõisakompleksile. Tehniliste rajatiste rajamisel tuleb tagada, et need ei oleks visuaalselt häirivad. TÖÖ 2469/15 28.01.2016
13 LISA 1. MÜRAKAARDID 28.01.2016 TÖÖ 2469/15
14 TÖÖ 2469/15 28.01.2016
15 28.01.2016 TÖÖ 2469/15
16 TÖÖ 2469/15 28.01.2016
17 28.01.2016 TÖÖ 2469/15
18 TÖÖ 2469/15 28.01.2016
19 28.01.2016 TÖÖ 2469/15