ÄRISALADUS VÄLJAJÄETUD Konkurentsiameti 07septembri 2009. aasta otsuse Fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsuteenuste turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine Lisa 3 1. RIIGISISESE KONSULTEERIMISE KÄIK... 2 2. TURU PIIRITLEMINE... 3 2.1. Asjakohase teenuse turu piiritlemine... 3 2.1.1. Mõisted. Fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate juurdepääsuteenuste määratlemine 3 2.1.2. Turu piiritlemine lõppkasutajateni... 5 2.1.3. Raadiosidel põhinev juurdepääs (FWA-Fixed Wireless Access)... 5 Konkurentsiamet täiendab ülaltoodud selgitustega otsuse eelnõu punkti 3.2.4.3. (Raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk... 8 2.1.4. Mobiiltelefonivõrgul põhinev juurdepääs... 8 2.1.5. Kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk... 9 2.1.6. Püsiliiniteenused... 11 2.2. Turuosalised... 12 3. TURUANALÜÜS... 17 3.1. Turuosad... 17 3.2. Infrastruktuur ja investeeringud... 18 3.2.1. Sidevõrgu infrastruktuur... 18 3.2.1.1. Juurdepääsuvõrgu ja ülekandevõrgu mõisted... 18 3.2.1.2. Infrastruktuuri ulatus... 19 3.2.1.3. Elioni ülekandevõrk... 21 3.2.2. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri... 22 3.2.3. Sisenemistõkked... 23 3.2.3.1. Pöördumatud kulud... 23 3.2.3.2. Muud sisenemistõkked... 24 3.3. Konkurentsiprobleemid piiritletud turul... 25 4. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED... 26 4.1. Juurdepääsu kohustused valguskaablile ja tugiteenustele... 26 4.2. Kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude kohustus... 28 4.2.1. Jooksevkuludel põhinev kuluarvestusmetoodika... 28 4.2.2. Euroopa Liidu elektroonilise side sektori kapitali keskmine hind (WACC)... 29 4.2.3. Rahale ja selle ekvivalentidele kehtestatud piirang... 30 4.2.4. Täpsustatud kuluarvestusmetoodika mõjud... 31 4.3. Kohustuste täitmise tähtaeg... 32 1
1. RIIGISISESE KONSULTEERIMISE KÄIK Kooskõlas elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) -ga 47 toimus fikseeritud juurdepääsu hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi riigisisene konsulteerimine 28. aprillil 2008 kuni 28. maini 2009. Konkurentsiamet esitas otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel otsuse kavandi kohta järgmised küsimused: 1. Kas nõustute fikseeritud juurdepääsu hulgituru piiritlemise kohta tehtud järeldustega? 2. Kas nõustute turuanalüüsi järeldustega ettevõtja märkimisväärse turujõu kohta? Kas kriteeriumid, millele tuginedes Konkurentsiamet järeldab ettevõtjate märkimisväärse turujõu esinemist, on Teie hinnangul asjakohased ning kas Teie hinnangul on Konkurentsiamet asjaolusid õigesti hinnanud? 3. Kas konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul on täielik ning õiglane? Kas mõni oluline aspekt on jäänud kajastamata? 4. Kohustuste efektiivsus ja põhjendatus: Kas regulatiivse sekkumise maht ja viis on põhjendatud? Kas iga kavandatav kohutus on Teie hinnangul seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne? Kas kohustuste maht ja täpsusaste on piisav? Kas kavandatavad kohustused tervikuna suudavad kõrvaldada ettevõtja märkimisväärse turujõu ärakasutamise ohu ning tuvastatud konkurentsiprobleemide mõju või seda vähemalt vähendada? Kas kavandatavad kohustused on efektiivsed? 5. Kas otsuse kavandi mõni osa jääb ebaselgeks? Kas te leiate, et kavandatavad kohustused on adekvaatselt motiveeritud? Missuguses osas peaks Konkurentsiamet kohustusi detailsemalt kirjeldama? 6. Muud seisukohad ja ettepanekud. Riigisisese konsulteerimise käigus esitasid vastulause sideettevõtjad AS Starman ja Elion Ettevõtted AS. Arvamuse esitas ka Konkurentsiameti konkurentsiteenistus, kes teatas, et on tutvunud fikseeritud juurdepääsu hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandiga ning et ei oma otsuse kavandi suhtes vastuväiteid. Konkurentsiamet märgib, et on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse koostamisel arvestanud riigisisese konsulteerimise jooksul ettevõtjate ning huvitatud isikute esitatud põhjendatud arvamusi ning vastulauseid. Vastuväidetele, mille arvestamist Konkurentsiamet ei ole pidanud põhjendatuks, on käesolevas dokumendis viidatud ning põhjendatud nende arvestamata jätmist. Ettevõtjate esitatud vastuväited on dokumendis esitatud kursiivis hallis kirjas, millele järgnevalt on esitatud Konkurentsiameti seisukoht. Käesolev arvamuste ja vastulausete arvestamise ja mittearvestamise põhjendusi sisaldav dokument on fikseeritud juurdepääsu hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse osa. 1 RT I 2004, 87, 593; 2008, 28, 181. 2
2. TURU PIIRITLEMINE 2.1. Asjakohase teenuse turu piiritlemine 2.1.1. Mõisted. Fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate juurdepääsuteenuste määratlemine Kavandi punktis 3.2.3 Konkurentsiamet märgib, et fikseeritud juurdepääsu hulgiturul toodetakse sisendeid peamiselt lairiba- ja häälkõneteenuste jaeturgudele, st juurdepääsu teenused võimaldavad osutada lairiba- ja häälkõneteenuseid lõppkasutajatele. Sellise lahenduse puhul on PSTN juurdepääsuvõrku täiendatud xds tehnoloogiaga sedavõrd, et selle vahendusel on võimalik pakkuda lairibateenuseid. Juurdepääsuturu hindamisel peab silmas pidama, et seoses lairibakiiruste pideva kasvuga toimub juurdepääsuvõrkude areng valguskaabli kiu kliendile aina lähemale viimise suunas. Kõige kiirem on areng klientide suurema kontsentratsiooni aladel, kus ka konkurents on kõige suurem ehk siis korrusmajade piirkondades. Rääkides vaskpaaril põhinevast juurdepääsuvõrgust peab silmas pidama, et lisaks enam klassikalisele sümmeetrilise vasepaari lahendusele on täna laialt kasututel korrusmajades Ethernet LAN (CAT5 vasekaabliga sisevõrgu) lahendus. Elioni hinnangul on viimane küllaltki levinud ja hindame selle kasutust suurusjärgus 50 000 kliendiühendust (teenusepakkujateks on lisaks Elionile, STV, OÜ MajaNet, paljud Ida-Virumaa ISP ja mitmed teised teenuse pakkujad üle Eesti) ja see võimaldab lisaks lairibateenusele ka häälkõneteenuse pakkumist. Elioni arvates on väär väide, et Eestis toimub häälkõneteenuse osutamine peamiselt üle vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu. Eloni arvates toimub häälkõneteenuse osutamine täna põhiliselt mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu kaudu. Eestis on ca 1,47 miljonit mobiiltelefonivõrgu klienti, kes kõik kasutavad mobiiltelefonivõrku peamiselt häälkõne teenuse tarbimiseks ja samas on ainult ca 0,47 miljonit fikseeritud võrguga liitunut. Kavandi punktis 3.2.1 kirjeldatud mõistes ja lisatud juurdepääsuvõrgu ülesehitust selgitavas skeemis ei ole järgitud tehnoloogilise neutraalsuse printsiipi. Elion on seisukohal, et mõisteid ja skeemi tuleb täiendada selliselt et need hõlmaks ka teisi füüsilist juurdepääsu võimaldavaid sidevõrgu tehnoloogiaid. Parandusettepanek 1: Täiendada Kavandi punkti 3.2.1 mõisteid ja joonis 1 skeemi täiendavate tehnoloogiate lisamisega. Elioni poolt viidatud tehnoloogiaid (Cat5 UTP 4x2x0,5 ) kasutatakse hoone sisevõrgus, mis ei kuulu fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate tehnoloogiate hulka. Majasisesed ja ettevõtte (ettevõtte territooriumil) sisesed sidevõrgud kuuluvad üldjuhul majaomanikule või ettevõtjale, milliste puhul omanik võib oma äranägemisel anda ühele või mitmele sideteenuse osutajale õiguse ehitada välja- või hallata majasiseseid sidevõrgu infrastruktuure. ESS-is sätestatud regulatsioon ei laiene majasisestele sidevõrkudele, vaid selle kohaldamisala lõpeb majasisese- või maja territooriumile lähima sidevõrgu lõpppunktiga. Elioni poolt väljatoodud teenuseosutajatest on STV AS (edaspidi STV) vaadeldud kaabellevivõrkude asendatavuse analüüsis (otsuse kavandi punkt 3.2.4.5.). STV osutab teenuseid kaabelleviteenuse põhimõttel ja kuigi STV on osaliselt oma kaabellevivõrku moderniseerinud ja koaksiaalkaabellahenduselt üle läinud valguskaabellahendusele, ei muuda 3
see STV-le kuuluvat võrku ja seal osutatavat tehnoloogilist lahendust - STV elektroonilise side võrkudes toimub sidevõrgu juhtimine peajaama vahendusel ja kliendile (lõppkasutajale) luuakse individuaalne ühendus alles STV sidevõrgu lõpppunktis. Seega puudub kaabellevivõrkudel PSTN (Public Switched Telephone Network) võrkudele iseloomulik juurdepääsuvõrgu osa ja individuaalne juurdepääs kliendile luuakse liini vahendusel, mis üldjuhul juba kuulub kliendile. Juurdepääs STV sidevõrgule on võimalik ainult ühest punktist, st peajaamast ja seega on STV sidevõrgu vahendusel võimalik osutada lairibale juurdepääsu, kuid ei ole võimalik osutada fikseeritud juurdepääsu hulgiteenust. Elioni poolt viidatud ettevõtjad OÜ MajaNet ja Ida Virumaa ISP-d ning mitmed teised teenusepakkujad on üldjuhul väikesed teenuseosutajad, kes on väljaehitanud- ja haldavad LAN (Local Area Network) võrke üksikutes majades või majade gruppides. Üldjuhul on tegemist lairibateenuse edasimüüjatega, kes ostavad suurematelt teenuse osutajatelt (Elion Ettevõtted AS, Linxstelecom Estonia OÜ, Elisa Eesti AS jne) sisse suuremahulist andmesideteenust, müües seda edasi lõppkasutajatele. Üldjuhul rendivad nimetatud ettevõtjad majadeni jõudmiseks ka suuremate ettevõtjate juurdepääsuliine ning väga harvadel juhtudel on väljaehitatud ka oma juurdepääsuliinid. Nagu eelnevalt märgitud, osutatakse lõppkasutajatele lairibateenuseid majasiseste sidevõrkude LAN või WiFi (Wireless Fidelity) vahendusel. Kuna nimetatud ettevõtjad, kas omavad juurdepääsuvõrku minimaalses ulatuses või see puudub täielikult (võrku renditakse teistelt ettevõtjatelt), st ei ole nende ettevõtjate kaasamine vaadeldava turu analüüsi põhjendatud. Otsuse kavandis on Konkurentsiamet piiritlenud 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 4 nimetatud fikseeritud juurdepääsu hulgituru. Seetõttu ei vaadelda ja ei analüüsita kõneteenuse jaeteenuseturgu - jaeteenuste osutamise võimalusi vaadeldakse nn lähedalt seotud jaeturgude aspektist, see tähendab, et hinnatakse, kas ning millises mahus ja kvaliteediga on võimalik fikseeritud juurdepääsu teenuse vahendusel jaeteenuseid osutada (ja mitte ainult kõneteenuseid). Kuna tegemist on hulgituruga, siis ei ole otstarbekas ja vajalik analüüsida, kas fikseeritud sidevõrkudes osutatavatele kõneteenustele osutab mobiiltelefonivõrkudes osutatav kõneteenus konkurentsi. Konkurentsiamet on otsuse kavandi punktis 3.2.4.4. nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamise tulemusena leidnud, et mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu baasil ei ole võimalik osutada hulgiteenuseid, mis oleksid oma omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest fikseeritud juurdepääsu hulgituru teenuste asendusteenusteks ja mõjutaksid nimetatud turul oluliselt konkurentsiolukorda. Muuhulgas on Konkurentsiamet seisukoha väljakujundamisel võrrelnud teenuste hinnataset, viinud läbi hüpoteetilise monopolisti testi analüüsi, arvestanud kaasnevate tehnoloogiliste erinevustega ning teenuste osutamise geograafilist ulatust. Konkurentsiamet on seisukohal, et Konkurentsiamet on otsuse kavandi punktis 3.2.4.4. väljendanud oma seisukohti piisava arusaadavuse ja põhjalikkusega, mistõttu ei pea Konkurentsiamet neid põhjendatuks siinkohal täies mahus välja tuua. Konkurentsiamet on otsuse kavandi punktis 3.2.1. kirjeldatud juurdepääsuvõrgu ülesehitust selgitavas skeemis piirdunud vaid vaskpaaril ja valguskaablil põhineva sidevõrgu tehnoloogia väljatoomisega, kuna ainult need tehnoloogiad kuuluvad piiritletud turu koosseisu. Piiritletud turu koosseisu mittekuuluvaid elektroonilise sidevõrgu tehnoloogiate juurdepääsutüüpide skeemid on vastavalt vajadusele väljatoodud otsuse kavandis teenuste asendatavust käsitatavas osas (vt otsuse kavandi punkti 3.2.4. koos alapunktidega). Konkurentsiamet arvestab Elioni parandusettepanekutega osaliselt ja täpsustab otsuse eelnõu punktis 3.2.1. lisatud juurdepääsuvõrgu ülesehitust kirjeldava skeemi (joonis 1) selgitust. 4
2.1.2. Turu piiritlemine lõppkasutajateni Starman: Starman on arvamusel,, et sarnaselt vaskpaari hulgituru piiritlemise ulatusele/peaksid olema piiritletud ka tugiteenused, s.t. näiteks juurdepääs kaablikanalisatsioonile ei peaks lõppema juurdepääsu teenuse osutaja peajaotajas või vahejaotuspunktis, vaid peaks v6imaldama juurdepääsu kuni lõppkasutajani välja. Punktis 3.2.1 peaks ühtlasi olema ara määratletud, mida peetakse silmas kaablikanalisatsiooni aü. Starman pakub välja defineerida vastav m5iste järgmiselt: kaablikanalisatsionn on liinirajatis, mis koosneb ühenduses olevatest kaablikaevudest ja igasuguse läbimõõduga torudes! kaablikaevude vahel kuni lõppkasutajani ning mis on m5eldud sidekaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks lõppkasutajale teenuste osutamise. Vastavalt ESS 43 piiritleb Konkurentsiamet kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala. Turgude piiritlemisel juhindub Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. Otsuse kavandis on Konkurentsiamet piiritlenud 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 4 nimetatud fikseeritud juurdepääsu hulgituru. Turu piiritlemisel on jõudnud Konkurentsiamet järeldusele, et piiritletud hulgituru koosseisu kuuluvad valguskaablile ja vaskpaarile juurdepääsu teenused, millega üks sideettevõtja annab teisele sideettevõtjale kasutada (täielikult või jagatult) oma fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuvõrgu vaskpaari, et teine sideettevõtja saaks osutada kliendile lairiba- ja häälkõneteenuseid. Sealhulgas hõlmab asjaomane hulgiturg ka juurdepääsu tugiteenuseid (sh seadmemajutust, kaabelkanalisatsiooni ja hoonete ühiskasutust) niivõrd, kuivõrd need on vajalikud fikseeritud juurdepääsu hulgiturul osutatavate hulgiteenuste kasutamiseks. Sideettevõtjatel on võimalik piiritletud turu koosseisu kuuluvaid hulgiteenuseid (sealhulgas kaablikanalisatsiooni vahendusel) osutada peajaotajast või vahejaotuspunktist kuni sidevõrgu lõpppunktini, sealt edasi kasutatakse lõppkasutajatele teenuste osutamist juba konkreetse hoone sisevõrgu ehk liinide vahendusel, millised ei kuulu fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate tehnoloogiate hulka ning mis kuuluvad hoone omanikule. Selliste sisevõrkude väljaehitamine ja juurdepääs neile eeldab majaomaniku ja sideettevõtja eraldiseisvat kokkulepet, mille eelduseks on mõlemaid osapooli rahuldavad tingimused. Ühendust lõpp punktist lõppkasutajani ei ole regulatiivsetele meetmetele allutatud ning sellega seonduvad küsimused kuuluvad lahendamisele sideettevõtja, sidevõrgu omaniku ja teenust tarbiva lõppkasutajat rahuldava kokkuleppe raames. Võttes arvesse eeltoodut, ei arvesta Konkurentsiamet Starman AS-i (edaspidi Starman) ettepanekutega otsuse eelnõu koostamisel. 2.1.3. Raadiosidel põhinev juurdepääs (FWA-Fixed Wireless Access) Kavandi p 3.2.4.3. alapunkt Raadiosidel põhinev juurdepääs (FWA Fixes Wireless Access) on vastuolus ESS 43 lg 1 ja Komisjoni Juhiste 2 p 46, sest turg on ebaõigesti 2 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications netwroks and services. 2002/C 165/03 (tekstis kasutatud lühendit Komisjoni Juhised ). 5
piiritletud (Konkurentsiamet ei ole analüüsinud erinevatel tehnoloogiatel põhinevate lairibateenuste asendatavust ning ei ole arvestanud tegeliku turuolukorraga). On selged viited selle kohta, et Eesti siseselt esinevad erinevad lokaalsed turud, kus konkurentsitingimused on erinevad. Mõnedes piirkondades konkureerivad omavahel mitmed erinevad võrgud. Piirkondades, kus raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk on rajatud, ulatub see ka nende klientideni, kelleni kaabel ei ulatu. Ei piisa üksnes hinnakriteeriumist teenuse asendatavuse hindamiseks. See, et mingi teenus on teisest kallim, ei tähenda automaatselt, et need teenused ei ole omavahel asendatavad. Kallim teenus võib pakkuda suuremaid valikuvõimalusi, paremat kvaliteeti jms ja asendada seega tarbija seisukohast odavamat teenust. Nii osundatakse ka Komisjoni Juhiste punktis 46, et madala kvaliteediga toode või teenus, mida müüakse madalama hinnaga võib vabalt olla asendatav kõrgema kvaliteediga tootega, mida müüakse kõrgema hinna eest. Vastava hinnangu andmiseks tulebki analüüsida suuremat hulka karakteristikuid. Antud juhul vastav sisuline analüüs Kavandis puudub. FWA (sh WiMAX) tehnoloogial põhineva lairiba juurdepääsu kohta on Konkurentsiamet märkinud, et FWA tehnoloogial põhinev juurdepääsuvõrk on Eestis jõudsalt laienemas ning pakutavate jaeteenuste omadused on kvalitatiivsetelt näitajatelt võrreldavad vaskpaaril põhineva juurdepääsu baasil pakutavatega, siiski on see suhteliselt väikese lõppkasutajate arvuga ja kallim vaskpaari vahendusel osutatavatest teenustest. Tänaseks omab raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk Eestis geograafiliselt juba suuremat leviala kui vaskpaaril põhinev juurdepääsuvõrk. Parandusettepanek 2: Lisada Kavandisse analüüs raadiosidel (s.h Wifil ja WiMAX-l) põhinevate lairiba-andmesideteenuste asendatavuse kohta vaskpaaril põhinevate lairiba- andmesideteenustega, lähtudes mitte üksnes teenuse hinnast, vaid ka muudest näitajatest. Konkurentsiamet on turgude geograafilist ulatust fikseeritud juurdepääsu hulgiturul (vt ka otsuse kavandi punkt 3.1.3.) hinnanud ettevõtjate sidevõrkude paiknemise ja -struktuuri järgi ning lähtunud hinnangute andmisel ettevõtjate poolt osutatavate fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate juurdepääsuteenuste kättesaadavusest. Konkurentsiamet ei ole otsuse kavandis seadnud kahtluse alla, et turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad omavad piiratud ulatusega lokaalset sidevõrgu infrastruktuuri (vt otsuse kavandi punkti 4.3.2.1.). Kuid Konkurentsiamet on samas punktis ka väljatoonud, et turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjatest on kuuel ettevõtjal üksnes piiratud ulatusega lokaalne sidevõrgu infrastruktuur, mille maht nii välja ehitatud kui aktiivsete kliendiliinide poolest jääb alla *. Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion) kuulub aga ligikaudu *vaskpaar- ja valguskaabel kliendiliinidel põhinevat sihtvõrku, millest igaüks teenindab oma asukoha piirkonda, mis paiknevad üle Eesti ning moodustavad kokku *% väljaehitatud ja *% aktiivsest juurdepääsuvõrgu infrastruktuurist, mille vahendusel on võimalik osutada vaskpaari ja valguskaabli juurdepääsu baasil osutatavaid juurdepääsu hulgiteenuseid. Konkurentsiamet on läbiviidud analüüsi tulemusel leidnud, et vaid Elion omab suurimat fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri ning pakub oma teenuseid suuremal osal Eesti territooriumil samadel tingimustel. Teised turuanalüüsi kaasatud teenuseosutajad, kelle vaskpaaril või valguskaablil põhinevad juurdepääsuvõrgud on geograafiliselt piiratud ulatusega, ei konkureeri mitte niivõrd omavahel kuivõrd suuremal osal Eesti territooriumist teenust osutava Elioniga. Kuna Elioni teenuse osutamise tingimused on suuremal osal Eesti territooriumil homogeensed, võib ka 6
konkurentsitingimused lugeda Eesti territooriumil homogeenseteks. Konkurentsiamet leiab jätkuvalt, et fikseeritud juurdepääsu hulgituru geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna ning et teistele turuanalüüsi kaasatud teenuseosutajatele kuuluvaid geograafiliselt piiratud vaskpaaril või valguskaablil põhinevad juurdepääsuvõrke ei saa võrrelda Elioni suuremas osas Eesti territooriumist katva vaskpaarija valguskaabli kliendiliinidel põhineva juurdepääsuvõrguga, mille vahendusel on võimalik osutada fikseeritud juurdepääsu hulgiteenuseid. Võttes arvesse eeltoodut, ei nõustu Konkurentsiamet Elioni väitega, nagu oleks Konkurentsiamet turu piiritlemisel teenuses asendatavuse hindamiseks lähtunud vaid üksnes hinnakriteeriumist. Samuti juhib Konkurentsiamet Elioni tähelepanu otsuse kavandi punktis 3.2.4.2. toodud Tabelile 1 kus on äratoodud lairibateenuse lõppkasutajate jaotus juurdepääsuvõrgu tehnoloogia alusel ja otsuse kavandi punktile 3.2.4. (koos alapunktidega), kus Konkurentsiamet on käsitanud erinevate tehnoloogiate kvaliteeti ning katvusala. Elion on oma vastulauses välja toonud, et: see, et mingi teenus on teisest kallim, ei tähenda automaatselt, et need teenused ei ole omavahel asendatavad. Kallim teenus võib pakkuda suuremaid valikuvõimalusi, paremat kvaliteeti jms ja asendada seega tarbija seisukohast odavamat teenust ning viidanud suuniste punktile 46 mille kohaselt madala kvaliteediga toode või teenus, mida müüakse madalama hinnaga võib vabalt olla asendatav kõrgema kvaliteediga tootega, mida müüakse kõrgema hinna eest. Elion on lisanud: vastava hinnangu andmiseks tulebki analüüsida suuremat hulka karakteristikuid. Antud juhul vastav sisuline analüüs Kavandis puudub. Konkurentsiameti hinnangul on Elioni ülaltoodud seisukoht ja suuniste punktis 46 sätestatu vastuolus suuniste punktist 46 tulenevast põhimõtte alusel, mille kohaselt madalama kvaliteediga toode, mida müüakse madalama hinnaga, võib vabalt olla asenduseks kõrgema kvaliteediga tootele, mida müüakse kõrgema hinnaga, ei saa konstrueerida vastupidist järeldust. Samuti viitab Konkurentsiamet, et Elioni osundatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkti 46 süstemaatilisel tõlgendamisel (arvestades suuniste punktides 46, 49 ja 50 sätestatut) on ilmne, et hinnakriteerium on peamisi näitajaid, mis kinnitab või lükkab ümber teenuste asendatavuse. Konkurentsiamet on seisukohal, et ka vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatava lairibateenuse püsiva suhtelise hinnatõusu (5-10%) korral ei ole tõenäoline, et lairibateenuse kasutajad lülituksid ümber FWA-juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatavale lairibateenusele, kuna viimase hind jääb ka siis arvestatavalt kõrgemaks vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatava lairibateenuse hinnast ning lisaks peab kasutaja arvestama FWA-lairibateenusele ümberlülitumise kuludega (switching cost), mis teenuse kasutamiseks vajaliku aparatuuri maksumuse näol on märkimisväärsed. Samuti ei küündi FWA-juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatavale lairibateenuste kiirused (kuni 2 Mbit/s) reeglina vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatavale lairibateenuste kiirusteni (12Mbit/s). Kui aga võrrelda sarnase kuutasuga FWA-juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatavale lairibateenuste maksimaalset kiirust (6 Mbit/s) ja vaskpaaril põhinevat lairibateenust (ca 12 Mbit/s), siis kiiruste vahe on vaskpaaril põhineva lairibateenuste kasuks ca kaks korda, kusjuures reeglina kaasnevad sellele veel lisaväärtusteenused (TV), milliseid FWA-juurdepääsuvõrgu vahendusel ei osutata. 7
Konkurentsiamet täiendab ülaltoodud selgitustega otsuse eelnõu punkti 3.2.4.3. (Raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk. Võttes arvesse eeltoodut, ei pea Konkurentsiamet täiendava analüüsi läbiviimist raadiosidel (sh WiFi-l ja WiMAX-l) põhinevate lairiba-andmesideteenuste asendatavuse kohta vaskpaaril põhinevate lairiba-andmesideteenustega põhjendatuks. 2.1.4. Mobiiltelefonivõrgul põhinev juurdepääs Kavandi p 3.2.4.4 alapunkt Mobiiltelefonivõrgul põhinev juurdepääs on vastuolus ESS 43 lg 1 ja Komisjoni Juhiste p 46, sest turg on ebaõigesti piiritletud (Konkurentsiamet ei ole analüüsinud erinevatel tehnoloogiatel põhinevate lairibateenuste asendatavust). Samuti on viidatud alapunkt vastuolus HMS 54 ja 55 lg 1, sest sisaldab faktivigu. Konkurentsiamet leiab Kavandi lk 27, et 3,5G-tehnoloogial põhinevad lairiba- ja häälkõneteenused ei kuulu asjakohase turu koosseisu seetõttu, et tulenevalt teenuse hinnast, teenuste geograafilisest ulatusest ja teenuste kasutamiseks vajalike terminaliseadmete hinnast on kasutaja jaoks oluliselt raskemini kättesaadavad võrreldes vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatava lairibateenusega. Lisaks ei ole mobiiltelefonivõrkudes osutatav juurdepääsu teenus võrreldav vaskpaarile juurdepääsuteenusega, kuna mobiilvõrgu baasil osutatava juurdepääsu teenuse puhul on tegemist pigem lairiba juurdepääsuteenusega. Mobiiltelefonivõrgus on võrgule juurdepääs võimalik ainult peajaama vahendusel, mitte baasjaama vahendusel, seega ei ole mobiiltelefonivõrgus osutatav juurdepääsuteenus samaväärne vaskpaaril põhineva juurdepääsu teenusega ja teda ei saa vaadelda asendusteenusena. Nagu eelpool viidatud, ei ole Elioni arvates asjakohane teenuste asendatavuse hindamine üksnes hinnast lähtudes. See, et mingi teenus on teisest kallim, ei tähenda automaatselt, et need teenused ei ole omavahel asendatavad. Parandusettepanek 3: Lisada Kavandisse analüüs 3,5G mobiilsidetehnoloogial põhinevate lairiba-andmesideteenuste asendatavuse kohta vaskpaaril põhinevate andmesideteenustega, lähtudes mitte üksnes teenuse hinnast, vaid ka muudest omadustest. Konkurentsiamet ei nõustu Elioni seisukohaga, et Konkurentsiamet ei ole otsuse kavandi punktis 3.2.4.4. mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsu asendatavuse analüüsimisel käsitlenud teisi teenuste omadusi peale hinna. - nõudlusepoolse asendatavuse analüüsis on lisaks teenuse hinnale käsitletud ka teenuse selliseid omadusi nagu teenuse geograafiline ulatus, võrgu läbilaskevõime ja andmeedastuskiiruse tagamine. Saadud tulemused (lisaks hindade analüüsi käigus saadud tulemustele) toetavad Konkurentsiameti seisukohta, et lõppkasutaja seisukohalt ei ole mobiiltelefonivõrgul põhinev juurdepääs nõudlusepoolselt asendusteenuseks fikseeritud juurdepääsu hulgituru teenustele. Pakkumisepoolse asendatavuse analüüsimisel ei lähtu Konkurentsiamet oma järeldustes mitte sellest, et OÜ ProGroup Holding osutatavad lairibateenused (3,5G) on klientidele raskemini kättesaadavad vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavad lairibateenustest, vaid Konkurentsiamet on oma seisukohad kujundanud lähtudes pakkumispoolse asendatavuse tehnilise võimalikkuse väljaselgitamise tulemustest. Seetõttu ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks Elioni väidet, nagu oleks Konkurentsiamet teenuse asendatavuse hindamisel lähtunud üksnes teenuste hinnast. Siiski peab Konkurentsiamet otsuse eelnõu selguse eesmärgil vajalikuks täiendada otsuse kavandi punkti 8
3.2.4.4. nii, et kõik omadused, mille põhjal asendatavust hinnati, oleks selgelt eristatavad ja välja toodud. Elioni poolt viidatud faktivigu Konkurentsiamet otsuse kavandi punktis 3.2.4.4. ei tuvastanud. Kuna Elion ei ole täpsustanud, mida Elion on faktivigade all silmas pidanud, seega ei ole Konkurentsiametil võimalik oma seisukohta ümber kujundada. Võttes arvesse eeltoodut, arvestab Konkurentsiamet osaliselt Elioni parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel. 2.1.5. Kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk Kavandi p 3.2.4.5 alapunkt Kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk on vastuolus ESS 43 lg 1, sest turu piiritlemisel on Konkurentsiamet ebaõigesti lähtunud sellest, et kaabellevivõrgu vahendusel lairiba-andmeedastusteenuste pakkumine on tehniliselt komplitseeritum kui vaskkaablipaaril põhineva võrgu vahendusel. Samuti on viidatud alapunkt vastuolus HMS 54 ja 55 lg 1, sest sisaldab faktivigu. Nõudlusepoolne asendatavus Arusaamatuks jääb kaabellevivõrgu peatüki juures ( Kavandi lk 28) järelduse tegemine, Konkurentsiamet väidab, et : Võrreldes vaskpaaril ja valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu geograafilise ulatusega on kaabellevivõrgupõhine juurdepääsuvõrk piiratud ehk lokaalse ulatusega. Ükski kaabellevivõrgu omanik ei oma üle-eestilist sidevõrku. Seal, kus kaabellevivõrgupõhised juurdepääsuvõrgud on olemas, eksisteerivad need reeglina paralleelselt vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrguga ning sellistele piirkondades on nimetatud lahendustel põhinevad lairiba- ja häälekõneteenused jaetasemel omavahel asendusteenusteks. Peamiselt paiknevad sellised sidevõrgud tiheasustusega piirkondades, enamasti linnade korrusmajade piirkondades, kus nad on vaskpaaril põhinevate juurdepääsuvõrkudega paralleelselt välja ehitatud. Elioni arvates on Konkurentsiamet ekslikult järeldanud, et eksisteerivad ka üle-eestilised juurdepääsuvõrgud. Oma olemuselt ja suunitluselt on kõik juurdepääsuvõrgud lokaalse ulatusega. Ka Elioni juurdepääsuvõrgud on lokaalsed samuti nagu Kavandi tabelis 5 lk 28 võrdlusena toodud teiste sideettevõtjate Starmani, STV ja Elisa kaabellevivõrgupõhised juurdepääsuvõrgud. Sealjuures on kõik Konkurentsiameti võrdluses toodud sideettevõtjad kooskõlas EES -ga 4 esitanud TJA-le (endine SA) kirjaliku teate teenuse osutamise piirkonna kohta - Eesti Vabariik. Vastav teave on avalikustatud TJA kodulehel www.tja.ee. Ka Konkurentsiamet kinnitab, et kaabellevivõrgu ja vaskpaaridel põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatavad lairiba- ja häälkõneteenused on oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest üksteisega asendatavad lokaalse ulatusega piirkondades, kus nimetatud juurdepääsuvõrgud eksisteerivad paralleelselt. Parandusettepanek 4: 1) Jätta Kavandi punktist 3.2.4.5 välja viide sellele, et Võrreldes vaskpaaril ja valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu geograafilise ulatusega on kaabellevivõrgupõhine juurdepääsuvõrk piiratud ehk lokaalse ulatusega. Konkurentsiamet nõustub, et tiheasustuspiirkondades on kaabellevivõrgupõhised juurdepääsuvõrgud paralleelselt välja ehitatud, kuid erinevus seisneb asjaolus, et vaskpaaril põhinevale juurdepääsuvõrgule on võimalik juurde pääseda lähimast võrgu sõlmest ehk peajaotajast, kuid kaabellevi puhul on juurdepääs võimalik ainult peajaama kaudu. (vt ka 9
eelnevalt käesoleva dokumendi punktis 2.1.1. toodud Konkurentsiameti selgitusi STV poolt teenuse osutamise kohta). Sellisel juhul on võimalik saada juurdepääs kõigile kaabellevivõrgu lõppkasutajatele, kuid puudub võimalus osutada juurdepääsu ühele lõppkasutajale või väikesele grupile lõppkasutajatele eraldi. Seega ei ole vastav teenus võrreldav fikseeritud juurdepääsu hulgiteenusega vaid oma olemuselt on tegemist lairiba juurdepääsu turu koosseisu kuuluva teenusega. Konkurentsiamet juhib Elioni tähelepanu, et kuigi Elioni poolt viidatud ettevõtjad on oma tegevuse registreerimisel teatanud, et nad kavatsevad osutada teenuseid Eesti Vabariigi territooriumil, ei tähenda see automaatselt, et nimetatud ettevõtjad omavad Eesti Vabariigi territooriumit (või suuremat osa sellest) katvat väljaehitatud sidevõrgu infrastruktuuri, mis võimaldaks neil osutada fikseeritud juurdepääsu hulgiteenuseid. Konkurentsiamet nõustub Elioni seisukohaga, et juurdepääsuvõrgud on lokaalsed tehnoloogilisest lahendusest sõltumata ning neid võrke seob ühtseks elektrooniliseks sidevõrguks ülekandevõrk. Konkurentsiamet parandab otsuse kavandis kaabellevivõrkudega geograafilist ulatust käsitavat sõnastust järgnevalt: väljaehitatud kaabellevivõrkude geograafiline ulatus on väiksema katvusalaga. Pakkumisepoolne asendatavus Ekslik on Konkurentsiameti väide, et kui vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel on tehnoloogiline valmisolek kliendiliinile juurdepääsu teenuste osutamiseks olemas, siis kaabellevivõrkude puhul see puudub. Kaabellevivõrgu juurdepääsuvõrk erineb vaskpaaripõhisest juurdepääsuvõrgust oluliselt selle poolest, et kaabellevi juurdepääsuvõrgus puudub igal lõppkasutajal oma individuaalne kliendiliin. Kliendiliini, mis võimaldab andmeedastuskiirust 40-80 Mbit/s jagavad ühiselt mitmed lõppkasutajad, kelle arv võib olla sadades. Samas toimub vaskpaaripõhises juurdepääsuvõrgus lõppkasutajate individuaalse kliendiliini ja/või kanalite eraldamine juba peajaotajas (ehk telefonijaamas) (Kavand lk. 29) Juhime Konkurentsiameti tähelepanu sellele, et kaabellevivõrku lairiba juurdepääsu pakkumiseks on valinud vaid osa kaabellevivõrgu operaatoritest. Mitmed, näiteks STV kasutavad EthLAN lahendust ja lõppkasutajatele on individuaalne kliendiliin. Täna turul olev kaabellevi võrgu tehnoloogia Euro Docsis 3.0 võimaldab andmeedastuskiirusi 200 Mbit/s (4 QAM liitmise teel) ja 300 Mbit/s (8 QAM). Ei saa argumendina arvesse võtta, et kaabellevivõrgu segmendi lõppkasutajate arv on sadades, sest keegi ei keela kaabeltelevisiooni teenuse pakkujatel kasutada väiksemaid võrgu sektoreid ja tagada kliendile rohkem ressursi Konkurentsiameti järelduses, et Samas ei ole kaabellevivõrgul juurdepääsuvõrgu baasil lähima kolme aasta jooksul võimalik osutada hulgiteenuseid, mis oleksid oma omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvatele juurdepääsuteenustele asendus teenusteks puudub põhjendus, millest Konkurentsiamet seda järeldab. Punktis 3.2.4 tehtud analüüsis on Konkurentsiamet meelevaldselt jätnud välja häälkõne teenuse asendatavuse analüüsi erinevate juurdepääsu tehnoloogiatel. Analüüsitud on ainult lairibateenuse asendatavust ja tehtud järeldused sellest lähtuvalt. Elion on seisukohal, et teenuse asendatavuse analüüs peab sisaldama ka häälkõneteenuse analüüsi. Punktis 3.2.4.5 tehtud analüüs rajaneb valel eeldusel nagu vaskpaaril ja valguskaablil põhinev juurdepääsuvõrk oleks suurema geograafilise ulatusega kui kaabellevivõrk. Kõik juurdepääsuvõrgud on lokaalse ulatusega. See nähtub ka antud kavandi joonistest 1-6 ja 10
tabelist 2 lk 21, kus Konkurentsiamet on võrrelnud kliendiliini pikkusega üks kilomeeter. Tuleb arvestada, et võimalik kliendiliini pikkus sõltub kasutatavast tehnoloogiast jäädes siiski lokaalseks. Kuna analüüs põhineb valedel eeldustel on sellest tulenevalt ka toodud järeldus vale. Elion soovib, et Konkurentsiamet teostaks selle punkti osas täiendava analüüsi. Parandusettepanek 4: 2) Lisada Kavandi lk 28 tabelisse 5 andmed Televõrgu AS kohta 3) Viia läbi täiendav analüüs Kavandi punkti 3.2.4.5 osas Elioni poolt viidatud STV poolt osutatava EthLAN laibateenuse seonduvaid asjaolusid on Konkurentsiameti poolt eelnevalt selgitatud käesoleva dokumendi punktis 2.1.1. mistõttu Konkurentsiamet ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti välja tuua. Konkurentsiametile teadaolevalt võetakse EuroDocsis tehnoloogiana kasutusele alles 2009. aasta lõpus. Kuna Starman teavitas Konkurentsiametit oma kavatsusest nimetatud tehnoloogia kasutusele võtta esmakordselt 25.05.2009, ning kuna selleks ajaks oli fikseeritud juurdepääsu hulgituru otsuse kavand juba saadetud siseriiklikule konsultatsioonile, ei saanud Konkurentsiamet Starmani poolt esitatud teavet otsuse kavandis kasutada. Samas ei muudaks aastatel 2009-1010 EuroDocsis tehnoloogia kasutusele võtmine kaabellevivõrkudes osutatavat tehnoloogilist lahendust, mille kohaselt juhitakse teenuste osutamist ühest peajaamast. Elion ei arvesta oma seisukohas, mille kohaselt Ei saa argumendina arvesse võtta, et kaabellevivõrgu segmendi lõppkasutajate arv on sadades, sest keegi ei keela kaabeltelevisiooni teenuse pakkujatel kasutada väiksemaid võrgu sektoreid ja tagada kliendile rohkem ressursi juba väljaehitatud võrgustruktuuride eripäradega. Nii ei saa kaabellevivõrgu struktuuri võrrelda Elionile kuuluv PSTN võrgu struktuuriga. Võrgustruktuuri muutmine ei ole kaabellevivõrkude puhul aga asjakohane, kuna sellega kaasneksid suured lisakulud, mis muudaksid kaabellevivõrkude poolt osutatavad teenused kallimaks ja seetõttu ei suudaks need teenused konkureerida Elioni poolt osutatavate teenustega. Võttes arvesse eeltoodut, jääb Konkurentsiamet oma seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole kaabellevivõrkudes vahendusel võimalik osutada asendusteenuseid vaskpaaril osutatavale juurdepääsu teenusele ning ei pea otsuse kavandi punkti 3.2.4.5. osas täiendava analüüsi läbiviimist vajalikuks. Samuti ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks Televõrgu AS poolt pakutava CDMA teenusega seonduvate andmete lisamist otsuse eelnõu punktis 3.2.4.5. toodud tabelisse 5, sest Televõrgu AS osutab teenuseid CDMA võrgu- ja mitte kaabellevivõrgu vahendusel. Konkurentsiamet on analüüsinud (vt otsuse kavandi punkti 3.2.4.3.) CDMA tehnoloogia kuulumist piiritletud turu kooseisu ning leidnud, et nimetatud tehnoloogia kaasamine piiritletud turu koosseisu ei ole põhjendatud. Võttes arvesse eeltoodut, ei arvesta Konkurentsiamet Elioni esitatud parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel. 2.1.6. Püsiliiniteenused Kavandi punktis 3.2.4.7 toodud hinnavõrdluses tabel 6 Kavandi lk 30 on viga. Konkurentsiamet ei ole arvestatud sellega, et püsiliiniteenuse osutamiseks on kaasatud kaks vaskpaari mitte üks. 11
Parandusettepanek 5: 1) Parandada tabelis 6 andmed Elioni poolt viidatud Tabelis 6 toodud hind on kajastatud ka Elioni püsiliini hinnakirjas 3. Asjaolu, et püsiliini puhul kasutatakse üldjuhul kahte vaskpaari on täiendavaks kinnituseks, et vaskpaarile juurdepääsu teenus ja püsiliiniteenus ei ole tulenevalt tehnilisest lahendusest ega hindade erinevusest omavahel asendatavad. Võttes arvesse eeltoodut, ei arvesta Konkurentsisamet Elioni parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel. 2.2. Turuosalised Kavandi p 3.3 on vastuolus ESS 43 lg 3 ja Komisjoni Juhiste p 56, sest üle-eestiliselt ei ole lairibateenuste turu konkurentsitingimused homogeensed, esinevad lokaalsed turud ja turuanalüüsi tuleb kaasata turuosalistena nimetatud lokaalsetel turgudel tegutsevad sideettevõtjad. Samuti on Kavandi p 3.3 vastuolus ESS 44 lg 3 ja Komisjoni Juhiste p 74, sest Konkurentsiamet ei ole analüüsinud teiste sideettevõtjate potentsiaalset turule sisenemist. Kavandi punkti 3.3 järelduse kohaselt tuleb lairiba juurdepääsu hulgimüügituru osalisteks lugeda ettevõtjad, kes omasid 2007.aasta lõpu seisuga fikseeritud juurdepääsu hulgituru juurdepääsuvõrku ning kellel on tehniline valmisolek fikseeritud juurdepääsu hulgiturul teenuse osutamiseks. Selliste ettevõtjatena on Sideamet käsitlenud kaheksat ettevõtjat: 1. Elion Ettevõtted AS 2. Elisa Andmesideteenused AS 3. OÜ Eleks Telefon 4. Norby Telekom AS 5. AS STV 6. AS Starman 7. OÜ ViaTel 8. AS Telset Võttes arvesse Elioni seisukohta tehnoloogiate asendatavuse kohta (Kavandi p. 3.2.3) ja lokaalsete turgude kohta (Kavandi p. 3.2.4.5) on Elion seisukohal, et Konkurentsiamet peab viima läbi täiendava analüüsi, millesse tuleb kaasata piirkondlikke (lokaalseid) juurdepääsuvõrke omavad ning fikseeritud juurdepääsu hulgiteenuse pakkumiseks võimalusi omavad ja täna ka vastavat teenust pakkuvad ettevõtjad. Elionile on teada mitmed ettevõtjad, kes omavad konkreetset piirkonda katvaid võrkusid, kuid keda ei ole turuanalüüsi kaasatud, näiteks Televõrgu AS ja AS Lennujaam Lokaalse võrgu olemasolu ei anna alust ettevõtja välistamiseks turuosaliste ringist. Kavandi põhjal võib arvata, et Konkurentsiamet on lugenud turuosalisteks eelkõige üleriigilisi infrastruktuure omavad ettevõtjad ning seda samuti valikuliselt. Välja on jäetud näiteks Televõrgu AS. Samuti on oluline, et lisaks lokaalseid infrastruktuure omavate sideettevõtjate turujõu analüüsile nendel lokaalsetel turgudel, kus nad tegutsevad, peab Konkurentsiamet vastavalt Komisjoni juhiste punktile 74 hindama ka seda, kas need ettevõtjad siseneksid ka teiste piirkondade turgudele. Põhjendamatult on turuosaliste ringist välja jäetud AS Levira. AS Levira omab kogu Eesti 3 Kättesaadav: http://www.elion.ee/docs/digitaalpysiliin_hinnakirja_valjavote.pdf. 12
territooriumi katvat ringhäälingu võrku, mida kasutatakse lairiba-andmeedastusteenuste ja juurdepääsu hulgiteenuse osutamiseks. Komisjoni Juhiste punkti 74 (mille kohaselt turuosalistena tuleb käsitleda ettevõtjaid, kes teenuse väikese, kuid märkimisväärse ja püsiva hinnatõusu korral võivad keskpikas perspektiivis otsustada turule siseneda) tuleb kaasata turuanalüüsi ka ettevõtjad, kes asjakohast teenust veel ei osuta (ega ole sellisest kavatsusest teatanud), kuid kellel on potentsiaali väikese, kuid püsiva hinnatõusu korral turule siseneda (nt, Televõrgu AS jms). Parandusettepanek 6 : Lisada otsusesse täiendav analüüs turuosaliste kohta, võttes arvesse ka lokaalseid (teatud linna, valda või maakonda katvaid) võrke. Konkurentsiamet juhib Elioni tähelepanu, et Elioni poolt esitatud vastulause sisaldab faktivigu, sest alates 31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse 4 ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Käesolevat turuanalüüsi viis läbi Konkurentsiamet ning turuanalüüsi kaasati järgmised 7 ettevõtjat: Elion Ettevõtted AS; Elisa Eesti AS; OÜ Eleks Telefon; Norby Telecom AS; ProGroup Holding OÜ; AS Telset; OÜ T-Telefon. Kõik nimetatud sideettevõtjad (peale Elioni) on piiratud ulatusega sidevõrkude omanikud, kelle turujõudu on Konkurentsiamet piiritletud turul ka hinnanud. Seetõttu jääb Konkurentsiametile arusaamatuks Elioni poolt väljatoodu, mille kohaselt: Konkurentsiamet peab viima läbi täiendava analüüsi, millesse tuleb kaasata piirkondlikke (lokaalseid) võrke omavad lairiba-andmesideteenuseid pakkuvad ettevõtjad. Samuti leiab Konkurentsiamet, et AS Lennujaam kaasamine turuanalüüsi ainult selle argumendiga, et nimetatud ettevõtja omab võrgu infrastruktuuri, ei ole põhjendatud. Konkurentsiametile teadaolevalt on AS Lennujaama käsutuses oleva sidevõrgu puhul tegemist ettevõttesisese sidevõrguga, mis kuulub territooriumi omanikule (vt ka käesoleva dokumendi punkti 2.1.2.). Samuti ei ole Konkurentsiameti andmetel AS Lennujaam esitanud teadet sideteenuste osutamise alustamise kohta võrguteenuste osutamiseks kooskõlas ESS -ga 4 või sellega samaväärse teate ESS 189 lõigete 2 ja 3 alusel. Konkurentsiamet saab turuanalüüsi kaasata aga vaid ettevõtjaid, kes on käsitatavad sideettevõtjatena ESS mõistes. Elioni poolt viidatud tehnoloogiaid (Cat5 UTP 4x2x0,5) kasutatakse hoone sisevõrgus, mis ei kuulu fikseeritud juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate tehnoloogiate hulka. Maja- ja ettevõttesisesed või maja ja ettevõtte territooriumil asuvad sidevõrgud kuuluvad üldjuhul majaomanikule või ettevõtjale, milliste puhul võib omanik ise oma äranägemisel osutada oma territooriumil teenuseid või anda ühele või mitmele sideteenuse osutajale õiguse ehitada väljavõi hallata majasiseseid sidevõrgu infrastruktuure. Konkurentsiamet on otsuse kavandi punktis 3.2.4.3. selgitanud, miks ei kaasatud CDMA-450 tehnoloogiat piiritletud turu koosseisu (seetõttu jäi selles osas turuanalüüsist välja Televõrgu 4 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest 1 p 3 RT 2007, 66, 408. 13
AS) ning et Levira WiMax sidevõrgus osutatavad juurdepääsuteenused vaadeldava ajaperioodi (st lähima kolme aasta) jooksul ei suuda oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda fikseeritud juurdepääsu hulgiturul ja nimetatud turuga lähedalt seotud lairiba jaeteenuse turul. Televõrgu poolt Konkurentsiametile esitatud täiendavatest andmest on selgunud, et Televõrgu osutab oma vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel juurdepääsuteenust (vt otsuse eelnõu punkti 4.3.1.), mistõttu Konkurentsiamet kaasas Televõrgu AS-i turuanalüüsi koosseisu. Võttes aga arvesse asjaolu, et Televõrgule kuuluv juurdepääsuvõrk on väga väikese ulatusega, ei vähene piiritletud turul seetõttu Elioni turujõud. Konkurentsiamet leiab, et Elioni parandusettepanek 6, mille kohaselt tuleks otsusesse lisada täiendav analüüs turuosaliste kohta, võttes arvesse ka lokaalseid (teatud linna, valda või maakonda katvaid) võrke, ei ole asjakohane ega põhjendatud. Kavandi p 3.4. on vastuolus ESS 43 lg 3 ja Komisjoni Juhiste p 56, sest fikseeritud juurdepääsusu hulgituru geograafilise käibimisalana on ebaõigesti piiritletud kogu Eesti Vabariigi territoorium. Üleeestiliselt ei ole konkurentsitingimused fikseeritud juurdepääsu hulgiturul homogeensed, mistõttu esinevad lokaalsed fikseeritud juurdepääsu hulgiturud [...] Vastavalt ESS 43 lg 3 moodustab üks piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärselt erinevad. Komisjoni Juhiste p 38 kohaselt tuleb turu geograafiliseks piiritlemiseks samuti hinnata pakkumise ja nõudluse poolset asendatavust, rakendades SSNIP testi. Seega tuleb hinnata, kas juhul, kui teatud piirkonnas tegutsev teenuse osutaja tõstaks lairiba-andmeedastusteenuste hindu (väike, kuid püsiv hinnatõus) hakkaksid tarbijad kasutama mingi teise piirkonna teenuse pakkuja teenuseid (sisuliselt, kas tarbija asuks elama teise piirkonda) või kas sellisel juhul siseneks selle piirkonna turule mõnes teises piirkonnas tegutsev ettevõtja. Antud juhul ei ole analüüsitava jaeturu spetsiifikast lähtudes (kliendi juurdepääs teenuse osutajale) ühes piirkonnas pakutav lairiba-andmeedastusteenus asendatav teises piirkonnas pakutava andmeedastusteenusega. Tartu tarbijad ei koliks teenuse hinna tõusu korral Tallinnasse, et osta Tallinnas pakutavaid teenuseid. Eeltoodud järeldusi kinnitavad Konkurentsiameti 30. juuli 2004. a ettekirjutus nr 20 (Lisa 4) ja 22. juuni 2005. a ettekirjutus nr 3 (Lisa 5), milles Konkurentsiamet analüüsis kaabelleviteenuste turgu ja AS-i Telset poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamist. Konkurentsiamet leidis, et kuna abonendil on võimalik osta teenust ainult neilt kaabelleviteenust pakkuvatelt ettevõtjatelt, kelle võrku tema maja on ühendatud, perspektiivis ka nendelt, kes linnaosas võrku arendavad ja mitte nendelt ettevõtjatelt, kellel selles linnaosas kaabellevivõrk puudub, siis on geograafiline kaubaturg piiritletav Tallinnas linnaosadena ja Maardu linn. Elion osundab, et lairiba-andmesideteenuste pakkumisel on tegemist täpselt samasuguse olukorraga. Seega tuleb lairiba juurdepääsu geograafilised kaubaturud piiritleda Tallinnas linnaosadena (ja võimalik, et ka mõnedes teistes suuremates linnades) ja mujal Eestis linnadena ja maakondadena [...] Võrreldes vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrguga on kaabellevivõrgus lairibateenuse osutamine piiratud ehk lokaalne. Ükski kaabellevivõrgu omanik ei oma üle-eestilist sidevõrku, ning ühele ettevõtjale kuuluvad lokaalsed kaabellevivõrgud ei moodusta ühtset sidevõrku, vaid on iseseisvad lokaalsed võrgud. Seega kaabellevivõrkudes saab lairiba juurdepääsu teenuse osutaja juurdepääsu vaid piiratud hulgale lõppkasutajatele. Seal, kus kaabellevivõrgud on olemas, eksisteerivad nad reeglina paralleelselt vaskpaaril põhineva 14
juurdepääsuvõrguga ning sellistes piirkondades on nimetatud lahendusel põhinevad lairibateenused jaemüügitasemel omavahel asendusteenusteks. Eeltoodu kinnitab ilmekalt, et nendes piirkondades, kus on välja ehitatud kaabellevivõrgud ja muud konkureerivad võrgud, toimivad konkurentsitingimused teisiti, kui nendes piirkondades, kus on üksnes vaskpaaril põhinev võrk või mõni muu võrk ainukese infrastruktuurina. Üle-eestiliselt ei ole lairibateenuste turul homogeensed konkurentsitingimused (ei jaeturul ega potentsiaalsel hulgiturul). Oluline on ka Konkurentsiameti järeldus, et Põhjuseks, miks kaabellevivõrgud on rajatud eelkõige sellistesse piirkondadesse, on madalamad sidevõrgu väljaehitamise kulud neis piirkondades eelis, mida hajaasustuses ei ole võimalik saavutada. Eeltoodu kinnitab, et hajaasutustega ja tiheasustusega piirkondades on erinevad konkurentsitingimused ja hajaasustusega piirkonnad ning tiheasustusega piirkonnad ei saa moodustada ühte geograafilist turgu. Konkurentsiameti poolt kaabellevivõrgu osas väljatoodu kehtib ka teiste alternatiivsetel tehnoloogiatel põhinevate võrkude kohta on ilmne, et Tallinnas on alternatiivse võrgu väljaehitamine tänu klientide tihedusele palju kasumlikum, kui mõnes teises piirkonnas. On üldteada, et Tallinnas (eriti korrusmajade piirkondades) toimib kõige suurem konkurents klientide saamiseks andmesideteenuste osutamiseks. Kavandis esitatud väide, et teised sideettevõtjad (peale Elioni) ei konkureeri omavahel, on väär ja faktiliselt põhjendamata. Kui Tallinnas (või mis tahes muus linnas) pakuvad kiiret andmeedastust lisaks Elionile Starman, Norby, Elisa, STV, Telset jt ning kliendid reaalselt tarbivad nende teenuseid (eelistades paljudel juhtudel teiste sideettevõtjate teenust Elioni teenusele), siis on ilmne, et nad konkureerivad omavahel paralleelsete võrkude olemasolu tõttu on neil pidev surve, kelle teenuse tarbija valib. Eeltoodut tõendab Elioni poolt märtsis 2006. a tellitud Faktumi uuring (vt Lisa 6), millest nähtub, et Tallinnas Mustamäe linnaosas kasutavad * % tarbijatest Starmani internetiühendust, * % tarbijatest STV internetiühendust ja üksnes * % tarbijatest Elioni internetiühendust. Seejuures Elioni tavatelefoniühenduse omamine ei mõjutanud oluliselt nende tarbijate valikut * ( % tarbijatest, kes omavad Elioni telefoniühendust, kasutavad ikkagi Starmani teenuseid). Parandusettepanek 7: 1. Piiritleda Eesti-siseselt piirkondlikud geograafilised turud. Elioni arvates esinevad minimaalselt järgmised geograafilised turud: Tallinna linnaosad Tartu Eleks Telefoni tegevuspiirkond Haljalas Narva OÜ T-Telefon tegevuspiirkond Harku Järve piirkond Tallinna Lennujaama tegevuspiirkond Konkurentsiamet juhib Elioni tähelepanu, et Konkurentsiamet on otsuse kavandis piiritlenud 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 4 nimetatud fikseeritud juurdepääsu hulgituru. Seetõttu ei vaadelda ja ei analüüsita turgu jaeturu spetsiifikast lähtudes (kliendi juurdepääs teenuse osutajale) ühes piirkonnas pakutav lairiba-andmeedastusteenus asendatav teises piirkonnas pakutava andmeedastusteenusega Jaeteenuste osutamise võimalusi vaadeldakse nn lähedalt seotud jaeturgude aspektist, see tähendab, et hinnatakse kas ning millises mahus ja kvaliteediga on võimalik fikseeritud juurdepääsu teenuse vahendusel jaeteenuseid osutada. Konkurentsiamet on otsuse eelnõu punktis 3.2.4.1. selgitanud SSNIP testi (ka hüpoteetilise monopolisti test) rakendatavust. Nimetatud punktis on Konkurentsiamet välja toonud, et SSNIP-testi rakendamisel vaskpaarile juurdepääsu turu puhul võetakse arvesse kõik 15
tehnoloogiad, mis võivad pakkuda vaskpaarile põhinevale tehnoloogiale sarnaseid teenuseid, so vertikaalselt allapoole seotud jaeturu teenuseid lairiba- ja häälkõneteenuseid. Nõudlusepoolse asendatavuse puhul hinnatakse, kas vaskpaarile juurdepääsu teenuse püsiva 10%-lise hinnatõusu korral on tõenäoline, et muul tehnoloogial põhinevate toodete lõppkasutajad kaaluvad asendustoote kasutama hakkamist (nt oluliselt kallima potentsiaalse asendustoote puhul seda pigem ei tehta). Pakkumisepoolse asendatavuse puhul hinnatakse SSNIP-testi raames, kas vaskpaarile juurdepääsu teenuse püsiva 10%-lise hinnatõusu korral on tõenäoline, et muul tehnoloogial põhinevate teenuste pakkujad oleksid võimelised võtma üle piisava turuosa, et muuta niisugune püsiv hinnatõus hüpoteetilisele monopolistile kahjumlikuks. Eeltoodud alustest lähtudes on Konkurentsiamet viinud SSNIP testi läbi näiteks otsuse kavandi punktides 3.2.4.3. (Raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk), 3.2.4.5. (Kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk), 3.2.4.7. (Püsiliiniteenused). Lairibateenuste jaeturg on üle-eestiline nn massturg. Lõppkasutajatele lairibateenust osutav sideettevõtja on huvitatud juurdepääsust turule kui tervikule, ta ei ole suuteline üksnes kitsastes isoleeritud piirkondades tegutsedes pakkuma konkurentsi suure elektroonilise sidevõrgu katvusalaga tegutsevale ettevõtjale. Nõudluse niisugust ulatust kinnitab asjaolu, et analüüsi kaasatud kaheksast lairibateenuse osutamist võimaldavat infrastruktuuri omavast ettevõtjast neli on oma andmesideteenuse alase tegevuse piirkonnana märkinud kogu Eesti Vabariigi territooriumi. Samas tuleb märkida, et kuigi ettevõtjad on kõik märkinud tegevuspiirkonnaks Eesti Vabariigi territooriumi, ei kata ühegi analüüsi kaastaud ettevõtja poolt välja ehitatud juurdepääsuvõrk 100% Eesti territooriumist ning peale Elioni omavad teised analüüsi kaastaud ettevõtjad väga piiratud ulatusega väljaehitatud juurdepääsuvõrke. On ka oluline, et lairiba jaeteenuste turu nõudluses osalevad muu hulgas kasutajad, kes vajavad üleriigiliselt ühtsete omadustega teenust näiteks pangad (sularahaautomaadid), kaubandusketid (kaardimaksed), kes ei saa osta teenust eraldi erinevates piirkondades erinevatelt ettevõtjatelt. Selleks, et niisugusele nõudlusele vastavast teenust osutada, peab jaeteenust pakkuvale sideettevõtjale olema kättesaadav üleriigiliselt ühtsete omadustega fikseeritud juurdepääsu hulgiteenus. Uuele turulesisenejale, kes ei ole suuteline üleriigiliselt identset teenust osutama, jäävad niisugused jaekliendid kättesaamatuks. Seega eksisteerib fikseeritud juurdepääsu hulgituru teenuse nõudlus üle-eestiliselt ning ei ole võimalik eristada piirkondi, kus kasutajate ootused teenuse omaduste osas oleksid märkimisväärselt erinevad. Nagu öeldud, ei saa fikseeritud juurdepääsu hulgituru nõudlus olla kitsam lairibateenuste jaeturu nõudlusest, vaid need nõudlused on otseses omavahelises seoses. Lairibateenuseid pakkuvad ettevõtjad ei diferentseeri oma ärimudeleid piirkondlikult ega linnade kaupa, vaid osutavad kogu oma tegevusala/leviala ulatuses põhimõtteliselt ühesuguse struktuuriga teenust sarnastel tingimustel. Suurim Eestis lairiba jaeteenuseid osutav ettevõtja Elion osutab teenuseid põhimõtteliselt kogu Eesti ulatuses ning teeb seda oma võrgu ulatuses samadel tingimustel. Samuti konkureerivad teenused üle-eestiliselt seal, kus teised (väiksed) lairiba jaeteenuseid osutavad ettevõtjad osutavad lairibateenuseid väiksemal alal (ka omavahel konkureerides), konkureerivad nad suurima teenuseosutaja poolt osutatava lairibateenusega. Elioni poolt viidatud OÜ Eleksi ja OÜ T-Telefoni tegevuspiirkondades Elionil vaskpaaril põhinev sidevõrk, küll kas puudub või on piiratud ulatusega, kuid kuna tegemist on väga väikeste piirkondadega (alla 10 km 2 ), siis oleks Konkurentsiameti hinnangul Elionil võimalik need piirkonnad soovi korral katta 1-2 WiMax jaamaga. Juurdepääsuvõrgu olemasolu on fikseeritud juurdepääsuteenuse osutamiseks oluline faktor. 16