ISSN 1830-5091 Oktoober 2013/08 ET EMSK Info Euroopa Majandusja Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel ÜRITUSTE KALENDER 29. 31. november 2013 Barcelona, Hispaania: Euroopa ja Vahemere riikide majandusja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide tippkohtumine 14 november 2013 Ateena, Kreeka: ELi liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude esimeeste ja peasekretäride iga-aastane koosolek 10. 11. detsember 2013 EMSK, Brüssel: EMSK täiskogu istungjärk JUHTKIRI Head lugejad! Euroopa Liit mõistab paremini kui kunagi varem, kuivõrd oluline on oma kodanikke kuulata ning nende nõudmisi, lootusi ja püüdeid õigesti esindada. Just siinkohal tuleb mängu EMSK. Meie erakordne võime saavutada kogu Euroopa sotsiaalsete ja majanduslike huvide vahel konsensus ning pakkuda mõlemasuunalist teabevoogu Brüsseli ja kodukandi vahel teeb komiteest kodanikekeskse tegevuskava hoogustaja siin, Euroopa südames tõelise le moteur citoyen i. Kuid see ei saa juhtuda ilma komitee kaasamiseta igal tasandil, nii poliitilisel kui ka tegevuslikul, hõlmates ühtviisi liikmeid ja personali, kes tegutseksid praegusel Euroopa ajaloo seisukohalt olulisel hetkel mitte pelgalt EMSK, vaid kogu ELi saadikutena. Selleks tuleb komitee teabevahetustegevus seada käimasoleva reformi ajal ülimaks prioriteediks. Iga tegevuse eesmärk peaks olema komitee mõjujõu tugevdamine ELi otsustajate ringkondades Brüsselis, et võimendada EMSK tegevust kodukandi organiseeritud kodanikuühiskonna kõlava hääle ja osalusdemokraatia platvormina ELi tasandil. Komiteel on märkimisväärseid võimalusi oma reputatsiooni, nähtavuse ja mõju suurendamiseks hästi juhitud, koordineeritud ja planeeritud teavitustegevuse kaudu. Meie erakordne võime saavutada kogu Euroopa sotsiaalsete ja majanduslike huvide vahel konsensus ning pakkuda mõlemasuunalist teabevoogu Brüsseli ja kodukandi vahel teeb komiteest kodanikekeskse tegevuskava hoogustaja siin, Euroopa südames tõelise le moteur citoyen i. Sellisele järeldusele jõuti EMSK teabevahetusstrateegia läbivaatamisel ja ajakohastamisel, millega teabevahetusrühm ja -osakond viimasel kuuel kuul tegelesid. Rohkem kui 20 soovitust, mille eesmärk on tõelise teabevahetuskultuuri loomine komiteesiseselt, et saavutada meie tööle suuremat tunnustust, kehastada suuremat kaalukust ja mõju just seal, kus vaja Brüsseli võimukoridorides ja meie kodukoha rohujuuretasandi organisatsioonides. Konsulteerimine ja hindamine on lõpule viidud. Nüüd on aeg minna sõnadelt üle tegudele! KÄESOLEVAS VÄLJAANDES 2 Neljas 4 Eelarve 4 Müüdid 5 Vahemeremaade 6 Minu Jane Morrice EMSK teabevahetuse eest vastutav asepresident raudteepakett: arutelu juhib jälle Euroopa Majandus-ja koostamine majanduskasvu ja solidaarsuse nimel. Intervjuu Euroopa Komisjoni eelarve ja finantsplaneerimise voliniku Janusz Lewandowskiga ELi kulutustest on visad surema naiste esindajad kohtuvad Euroopa Majandus- ja ga jaoks on Euroopa seiklus. Intervjuu uudiskirja EMSK Info uue toimetaja Béatrice Ouiniga Vesi on inimõigus Euroopa kodanikualgatuse edulugu ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad kõigile elanikele tagama juurdepääsu joogiveele ja kanalisatsioonile; veevarustus ja veevarude majandamine tuleb liberaliseerimisest välja jätta ja neile ei tohi kohaldada siseturu eeskirju. Selline oli keskne sõnum vett ja kanalisatsiooni käsitleva Euroopa kodanikualgatuse teabearuandes, mis esitati Euroopa Majandus- ja viimasel täiskogu istungjärgul. Vett ja kanalisatsiooni inimõigusena käsitlevat Euroopa kodanikualgatust peetakse üheks kõige edukamaks algatuseks alates Euroopa kodanikualgatuse käivitamisest 1. aprillil 2012. aastal. Kodanikualgatus on kutse ELile võtta seadusandlikke meetmeid asjaomases pädevusvaldkonnas. Seda peab toetama vähemalt miljon kodanikku 28st liikmesriigist vähemalt seitsmes. EPSU peasekretär Carola Fischbach-Pyttel Külaliskõneleja, Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) peasekretär Carola Fischbach-Pyttel rääkis vaieldamatult edukast allkirjade kogumisest, mille käigus saadi 13 liikmesriigi kodanikelt 1,9 miljonit allkirja, enne kui hääletamine 10. septembril lõpetati, täites seega miinimumnõude peaaegu kahekordselt. Algatuse juhtivat toetajat, Euroopa vaesusevastast võrgustikku esindas komitee täiskogu istungjärgul Barbara Helfferich, kes nimetas just selle konkreetse algatuse edu otsustavaks pöördeks Euroopa privatiseerimises. Carola Fischbach-Pyttel ütles kokkuvõtteks, et nüüd on tõeliselt tähtis see, kuidas Euroopa Komisjon pärast EAPNi direktor Barbara Helfferich www.eesc.europa.eu allkirjade valideerimisprotsessi lõpuleviimist ja tulemuste ametlikku väljakuulutamist Euroopa kodanike häälele konkreetsete meetmetega vastab. Euroopa Majandus- ja seisukohta selles küsimuses õigus veele on väljendatud mitmes hiljutises arvamuses, milles soovitatakse, et veevarustus ja veevarude majandamine ei peaks alluma üksnes siseturu eeskirjadele ning veeteenused peaksid jääma turu liberaliseerimisest ja kontsessioone käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja. Veevarustus ja veevarude majandamine ei peaks alluma üksnes siseturu eeskirjadele ning veeteenused peaksid jääma turu liberaliseerimisest välja. Komitee on olnud Euroopa kodanikualgatuste kindel pooldaja nende käivitamisest saati. Komitee tegutseb kõigi käimasolevate kodanikualgatuste edendamiseks, tutvustades neid kõigil oma täiskogu istungjärkudel, et suurendada teadlikkust ja muuta nende eesmärgid nähtavamaks, tehes pidevalt jõupingutusi ELi avalikkuse ja Euroopa poliitikakujundajate vahelise lõhe ületamiseks. (ak) 1
bellena Neljas raudteepakett: arutelu juhib jälle Euroopa Majandus-ja Pärast aprillis korraldatud edukat üritust otsustas komitee ühendada jõud Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühendusega (CER), et võõrustada üritust Avalikud teenused ja raudteed: kuidas võiksid reisijad konkurentsist kasu saada. Et mõista selle teema olulisust, tuleb teada, et enam kui 80 % ELi reisijateveoteenustest, mis täidavad enamike reisijate vajadusi, kuulub avalike teenuste osutamise kohustuse alla. Neljanda raudteepaketiga mis on Euroopa Komisjoni tõsine katse saavutada transpordipoliitika valges raamatus seatud eesmärke, millest üks on viia 50 % keskpika maa linnadevahelisest reisijateja kaubaveost üle maanteelt raudteele ja veeteedele vaadatakse läbi avalike teenuste osutamise kohustust käsitlev peamine õigusakt, määrus 1370/2007. Komitee ja Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühenduse üritusele oli kutsutud Euroopa Parlamendi asepresident Isabelle Durant (Rohelised/EFA), Euroopa Parlamendi liige Mathieu Grosch (EPP), EMSK liige André Mordant, Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühenduse tegevdirektor Libor Lochman, Regioonide Komitee liige Pascal Mangin ning komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi KOHALIK TASAND Digitaalmajandus ja haridus Euroopa peab keskenduma senisest enam haridusele digitaaloskuste vallas, et kasutada ära interneti pakutavaid märkimisväärseid võimalusi. See oli põhisõnum Euroopa Majandus-ja ja Euroopa Komisjoni koostöös hiljuti Maltal korraldatud konverentsil Interneti võimalused majanduskasvu heaks: tööhõive ja ettevõtlus. Oma avasõnavõtus ütles Stéphane Buffetaut (tööandjate rühm, Prantsusmaa), EMSK transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni esimees, et internet saab majanduskasvu edendamisele ja töötuse vähendamisele palju kaasa aidata. Tema seisukohta jagas ka Malta parlamendi sekretär konk u r e n t s i v õ i m e j a majanduskasvu alal Edward Zammit-Lewis, õigusküsimuste ja -rikkumiste üksuse juht Eddy Liégeois. Euroopa Parlamendi liige Isabelle Durant pöördus osalejate poole põhisõnavõtuga. Ta rõhutas vajadust käitajate, sealhulgas ka infrastruktuuriettevõtjate vahelise koostöö järele. Seda koostööd võib aga piirata konkurents, mida komisjon soovib edendada. Seega ei ole selge, kuidas peaks konkurentsi ja koostööd kombineerima, et tulemus oleks mõistlik, aga mitte vastuoluline. Euroopa Parlamendi asepresident Isabelle Durant ja EMSK liige André Mordant Komitee liige, raportöör André Mordant tutvustas lühidalt komitee arvamust neljanda raudteepaketi kohta, mis võeti vastu 2013. aasta juulikuus täiskogu istungjärgul. Komitee toetab kindlalt Ühtset Euroopa Raudteepiirkonda ja nn piiriefektide kaotamist, kuid ei jaga komisjoni optimismi teenuste lahutamise ning sisemaiste turgude konkurentsile avamise osas. Selle asemel tuleks liikmesriikidele anda neis asjus rohkem mänguruumi. kes ütles, et Euroopa võime interneti pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada sõltub eurooplaste IToskuste parandamisest. Internet on täna midagi enamat kui töövahend ning toimib nüüd pigem uue töökeskkonnana innovatsiooni jaoks, ütles ta. Samamoodi hoiatas ka Thomas McDonogh (tööandjate rühm, Iirimaa), et kui praegused suundumused ei muutu, siis on ELis 2015. aastaks 700 000 täitmata töökohta IT-spetsialistidele. EMSK liikme Anna Maria Darmanini avasõnad Komitee toetab kindlalt Ühtset Euroopa Raudteepiirkonda ja nn piiriefektide kaotamist, kuid ei jaga komisjoni optimismi teenuste lahutamise ning sisemaiste turgude konkurentsile avamise osas. Kohtumisel kõlas korduvalt idee, et üks lahendus kõigile ei sobi, märkimaks, et ametiasutustel on vaja paindlikkust avalike teenuste osutamise lepingute sõlmimisel. Komisjon väitis sellegipoolest, et otselepingute sõlmimist tuleks aktsepteerida vaid erandjuhtudel. Samuti oli huvitav märkida, et enamik kõnelejaid oli ühel meelel selles, et raudteeinfrastruktuuride jaoks vajalike investeeringute mahtu tuleks oluliselt suurendada, kui tahetakse saavutada valges raamatus seatud eesmärke. Õigupoolest näib see olevat põhitegur, mis võib tuua raudteeteenustes kvalitatiivse arenguhüppe. Seda aspekti käsitletakse neljandas raudteepaketis aga ainult kaudselt. Seetõttu võib väita, et ELil puudub ikka veel strateegia selle olulise mõõtmega tegelemiseks. Neljanda raudteepaketi tähtsus on aga siiski vaieldamatu ning komitee loodab, et vaatamata paketi keerukusele leiavad kaasseadusandjad 2014. aastal pragmaatilised lahendused tulevikuks. Samalaadse sõnumi edastas ka komisjoni president José Manuel Durão Barroso oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta, milles ta tõi esile raudteetranspordi siseturgu kui üht järgmise aasta prioriteetset algatust. (nq) Kui puudulike IT-oskuste probleemiga ei tegeleta, siis võib see hakata takistama digitaalmajanduse kasvu Euroopas. Euroopa Komisjoni kommunikatsioonivõrkude peadirektoraadi peadirektor digitaalse tegevuskava alal Robert Madelin tõi välja, et Euroopa vajab rohkem uusi kõrgtehnoloogiaettevõtteid ning et selle saavutamiseks tuleb kiiresti arendada digitaal- ja IT-oskusi. Ta lisas, et kohalikud omavalitsused peaksid aitama VKEdel minna veebikeskkonda ja kasutada interneti võimalusi. Konverentsi lõpuosas väljendas EMSK liige Laure Batut (tööandjate rühm, Prantsusmaa) pettumust Euroopa Ühendamise Rahastu (telekommunikatsioonid) eelarve kärpimise üle 9,2 miljardilt 1 miljardile eurole. Ta lõpetas oma sõnavõtu, märkides, et on vaja uut hoogu anda digitaalsele tegevuskavale, mis on üks strateegia Euroopa 2020 seitsmest juhtalgatusest, kuna sel on suur potentsiaal edendada innovatsiooni, majanduskasvu ja arengut. (lvg) LÜHIDALT Ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamine 2015. aastal Kui soovime piirata üleilmset temperatuuri tõusu 2ºC-le aastaks 2050, on meil vaja uut üleilmset raamistikku, et juhtida maailma riike vähem CO2-heidet tekitava majanduse suunas, ütles Euroopa Majandus- ja säästva arengu vaatlusrühma esimees Lutz Ribbe 4. septembril vaatlusrühma avalikul arutelul rahvusvahelise kliimapoliitika üle. Sellel üritusel arutasid enam kui 90 osalejat Euroopa institutsioonidest, valitsusvälistest organisatsioonidest, äriühingutest ja mõttekodadest Euroopa Majandus- ja liikmetega rahvusvahelise kliimapoliitika tuleviku üle. Euroopa Komisjoni nõustaja Kaveh Guilanpour tutvustas komisjoni äsjase sidusrühmadega peetud konsulteerimise tulemusi, mis näitasid, et on tagatud tugev toetus 2015. aasta õiguslikult siduvale ülemaailmsele kokkuleppele, mis hõlmab maailma kõiki suure majandusega riike. Majanduskriis väljakutse ja võimalus parandada VKEde konkurentsivõimet Ligikaudu 3 700 inimest 35 riigist (sh 11 EMSK liiget) osales kolmandal VKEde Euroopa kongressil Katowices (Poola). Kolme päeva vältel arutasid ettevõtjad, eksperdid ja poliitikud praegusest majanduskriisist tulenevaid ohte ja võimalusi. Toonitati VKEde otsustavat rolli uute töökohtade loomisel ja majanduskasvu edendamisel. VKEde kõige pakilisemate vajadustena nimetati paremat õigusloomet ning lihtsamat juurdepääsu rahastamisele ja kergemat turulepääsu, Selgelt väljendati seda, et kodanikuühiskonna aktiivne piiriülene osalus on esmatähtis element valitsuste seni võetud kohustuste juurest pakiliste kliimasoojenemise leevendamise meetmete juurde liikumisel. Kodanikuühiskonna ülemaailmsesse juhtimisse kaasamise uusi mudeleid tutvustas maakera süsteemide juhtimise (Earth System Governance) rahvusvahelise teadusprojekti juht prof Frank Biermann. Rahvusvahelise kliimapoliitika kohta koostatava Euroopa Majandus- ja arvamuse raportöör Joseph Zbořil (tööandjate rühm, Tšehhi Vabariik) ütles lõpetuseks, et EL peab hoolikalt määrama kindlaks oma rolli muutuval üleilmsel maastikul, kus rahvusvahelisi kliimaläbirääkimisi juhivad peamiselt tähtsaimad majandusosalejad: Euroopa tegevus peaks olema proaktiivne ja ambitsioonikas, tuleb seada realistlikke eesmärke ning kohaneda üleilmse keskkonna muutustega. (av) EMSK liige János Vértes, Euroopa Parlamendi liige ja endine president Jerzy Buzek, Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani, Poola asepeaminister Janusz Piechociński ja Euroopa Parlamendi liige Nadezhda Neynsky sest ELi turg on ikka veel killustatud. Samuti toodi esile, et innovatsiooni ja teadusuuringute edendamisel on keskne tähtsus kriisi ületamiseks ja stabiilse kasvu saavutamiseks. Ka haridus ja koolitus tuleks viia paremasse vastavusse VKEde vajadustega. Oluline arutlusteema oli ka naiste ettevõtlus. Kaks EMSK tööandjate rühma liiget, Madi Sharma ja Anna Nietyksza, nimetati naiste ettevõtluse ausaadikuteks. (lj) Pilszak Janusz Fotograficzne Studio Promocji Mim Pil-Fot Meryll 2 EMSK Info Oktoober 2013/08
Eriväljaanne Mitmeaastane finantsraamistik (2014 2020) EMSK Info Euroopa Majandusja Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel Reaalsus on paraku hoopis teistsugune. JUHTKIRI, Head lugejad! Kõigepealt olgu öeldud, et praeguse aja kokkuhoiupoliitika ei tohi õõnestada meie võimet oluliste väljakutsetega toime tulla. Jätkusuutlik majanduskasv, töökohtade loomine, investeeringud ja innovatsioon vajavad stabiilset eelarvet perioodiks 2014 2020. EL tohib järgmise seitsme aasta jooksul võtta endale kulukohustusi maksimaalselt 960 miljardi euro ulatuses ja kulutada reaalselt 908 miljardit eurot. Mitte kunagi varem ei ole Euroopa heaks majanduslikus mõttes nii vähe kulutatud. Saksamaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik annavad Euroopa Liidu käsutusse vähendatud mahus käibemaksutulu. Austriale ja Taanile on võimaldatud fikseeritud maksusoodustused. Lisanduvad veel muud erandid Leipzigist Madeirani. Seetõttu toetame samuti ELi eelarve omavahenditest rahastamise uue süsteemi ideed. Et toime tulla, on kärbitud näiteks globaliseerumisega kohanemise fondi vahendeid, mis aitavad töötajaid, kes on kaotanud töö globaalsete struktuurimuutuste tõttu. Meile sellest aitab! Õigus oli José-Manuel Barrosol, kes oma Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta ütles, et järgmist kaheksat kuud kuni Euroopa Parlamendi valimisteni tuleb kasutada selleks, et Euroopa projekt uuesti jalule aidata. See hõlmab kindlasti keskpikka finantsplaneerimist koos prioriteetide seadmisega: rohkem vahendeid jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, eelkõige aga noorte töötuse vastu võitlemiseks. Meie sõnum on, et Euroopa poliitilise projekti elluviimiseks vajame rohkem, mitte vähem Euroopat, nagu märkis väga tabavalt Jacek Krawczyk EMSK arutelul 2014 2020. aasta finantsraamistiku üle. Hans-Joachim Wilms EMSK eelarve eest vastutav asepresident 2014. 2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik võimalus, mida ei tohi käest lasta Jacek Krawczyk (EMSK tööandjate rühma esimees ja eelarvet 2014 2020 käsitleva arvamuse kaasraportöör) Pärast keerulisi läbirääkimisi saime me lõpuks hakkama. Oli pingeid, öö läbi kestvaid arutelusid ja poliitteatrit, aga 2014. 2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik on nüüd olemas. See ei ole meie unistuste eelarve, aga see on eelarve, millega me peame järgmise seitsme aasta jooksul toime tulema. Tööandjate rühma esimees Jacek Krawczyk Just sellele me peamegi praegu keskenduma, kuna väljakutse on tõsine. Kui raha juurde ei saa, siis tuleb seda paremini kasutada! Kuna eelarvet arutati kriisiolukorras ja ükski sidusrühm ei soovinud kulutusi suurendada, siis ei ole lõplik summa rahuldustpakkuv mida EMSK ka ootas ja rõhutas ühes oma eelmisel aastal vastu võetud arvamuses. Ent kokkulepe on nüüd saavutatud ja me peame püüdma neid ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, et ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist, mitte lihtsalt jooksvaid kulusid katta ja raha tarbida. Euroopa lisaväärtus on fakt, mida kinnitavad eelmiste m i t m e a a s t a s t e finantsraamistike kogemused. Üks ELi tasandil kulutatud euro mõjub tõhusamalt kui üks liikmesriikide tasandil kulutatud euro. Me peaksime astuma ühe sammu edasi ja keskenduma rohkem tõelistele Euroopa piirkondadevahelistele ja rahvusvahelistele projektidele. Kahjuks tekitab Euroopa Ühendamise Rahastu tõsine kärpimine Üks ELi tasandil kulutatud euro mõjub tõhusamalt kui üks liikmesriikide tasandil kulutatud euro. Me peaksime astuma ühe sammu edasi ja keskenduma rohkem tõelistele Euroopa piirkondadevahelistele ja rahvusvahelistele projektidele. mitmeaastase finantsraamistiku lõppversioonis kahtlusi, kas ELi otsuselangetajad on sellele laiemale perspektiivile täiel määral pühendunud. Uus mitmeaastane finantsraamistik väljakutse ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele Vähem arenenud riikide ja piirkondade jaoks on jätkuvalt määrava tähtsusega investeeringud põhiinfrastruktuuri, kuna need on säästva arengu eeltingimus. Samal ajal tuleks ühtekuuluvusfonde suunata rohkem teadus- ja arendustegevuse poole. See loob ettevõtetele erakordsed võimalused. Teadusuuringutesse investeerimine on kooskõlas strateegiaga Euroopa 2020 ning on globaalsetel >>> lk 4 Mitmeaastane finantsraamistik 2014 2020: miinimumkokkulepe, mis ei suuda täita ELi ootusi seoses Euroopa ees seisvate uute väljakutsetega Stefano Palmieri (strateegia Euroopa 2020 juhtkomitee esimees ja eelarvet 2014 2020 käsitleva arvamuse raportöör) Euroopa institutsioonide vastuvõetud lõplik kompromisslahendus vastas Euroopa Majandus- ja kartustele, mida ta väljendas 24. mai 2013. aasta arvamuses. See on kompromisslahendus kahe nõudmise vahel: ühelt poolt on eesmärk piirata liikmesriikide avalike vahendite kaasamist majandus- ja finantskriisi tõttu ning teiselt poolt on eesmärk tagada asjakohased finantsvahendid, et võimaldada Euroopa Liidul tulla toime kriisi poolt esitatud väljakutsete, uue Lissaboni lepingu ja strateegiaga Euroopa 2020. Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi kurnava võimuvõitluse tulemusel jõuti minimaalse kompromisslahenduseni, mis ei suuda vastata ELi ambitsioonikatele väljakutsetele järgneva seitsme aasta jooksul. Sarnaselt Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komiteega on ka Euroopa Majandus- ja seisukohal, et ELi ees seisvad väljakutsed muudavad mitte ainult soovitavaks, vaid ka vajalikuks suurendada ELi eelarvet selleks, et elavdada majanduskasvu ja tööhõivet. Selles keerukas (majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises) olukorras palus komitee Euroopa institutsioonidel edastada Euroopa kodanikele mõjuva ja selge sõnumi, et sellistel kriitilistel hetkedel nagu praegu on vaja rohkem Euroopat ja mitte vähem Euroopat. Komitee esitas selle üleskutse vastutustundlikult, rõhutades, kui oluline on, et ELi vahendite kasutamisel arvestatakse asjakohaseid tõhusus- ja Käest on lastud hea võimalus tõhustada mitmeaastast finantsraamistikku 2014 2020 mitte üksnes kvantitatiivselt vaid eelkõige kvalitatiivselt. tulemuslikkusnorme ja välditakse sellega mõttetut raiskamist. Sebastian Duda Selle kompromisslahenduseni jõuti eelkõige valitsustevahelise meetodiga, mis läks nõukoguga peetud läbirääkimiste käigus peaaegu naeruväärseks, sest sellega ei vähendatud mitte üksnes komisjoni poolt algselt välja pakutud finantseelarvet, vaid see tundus püüdvat säilitada praegust eelarvestruktuuri. Seega on tegemist murettekitava ebakõlaga ühest küljest ELi ees seisvate uute väljakutsete ulatuse ja olemuse ning teisest küljest selleks eraldatud vahendite vahel. Teiste sõnadega ilmneb selge tasakaalustamatus Euroopa Liidu ambitsioonide ja nende elluviimiseks eraldatud vahendite vahel. Komitee on seisukohal, et käest on lastud hea võimalus tõhustada mitmeaastast finantsraamistikku 2014 2020 mitte üksnes kvantitatiivselt vaid eelkõige kvalitatiivselt. Jäeti kasutamata oluline uuenduslik aspekt, milleks oli komisjoni ettepanek viia sisse uus omavahendite süsteem, kus hakataks koguma uut lisaväärtuse maksu ja finantstehingute maksu. Nende kahe maksu abil oleks võimalik paremini ühtlustada eri riikide süsteeme, kaotades Strateegia Euroopa 2020 juhtkomitee esimees Stefano Palmieri erinevate maksuvabastuste ja erandite süsteemi. Selle ettepaneku vastuvõtmine oleks võimaldanud tagada ELi tõelise finantssõltumatuse, jättes lõplikult kõrvale õiglase vastutasu arusaamatu ja ebaasjakohase põhimõtte. Praeguseks saavutatud kompromisslahendus ei ole kaugeltki piisav, kui soovitakse, et 2016. aastal oleksid Euroopa Komisjonil volitused ja võim 2014. 2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise klausli alusel kõnealuse teema juurde tagasi pöörduda ning pakkuda välja tõelisi muudatusi ELi eelarve kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks parandamiseks. EMSK Info Oktoober 2013/08 3
Eelarve koostamine majanduskasvu ja solidaarsuse nimel Algus lk 3 2 014. 2 0 2 0. a a s t a m i t m e a a s t a n e f i n a n t s r a a m i s t i k võimalus, mida ei tohi käest lasta Eelarve ja finantsp l a n e e r i m i s e v o l i n i k J a n u s z L e w a n d o w s k i ütleb, et vaatamata kompromissidele ja mõningatele kärbetele aitab sihipärasem ELi eelarve miljoneid eurooplasi. EMSK Info: Kui rahul olete Te lõpliku eelarvega aastateks 2014 2020? Janusz Lewandowski: Loomulikult ei ole see eelarve, mida ma oleksin soovinud. Ma usun enam kui kunagi varem, et just komisjoni ettepanek oli see, mida Euroopa oleks järgmiseks seitsmeks aastaks vajanud. Ent ilma kompromisse tegemata sihile ei jõua. Kõigele vaatamata võimaldab järgmine finantsraamistik ELil aidata miljoneid eurooplasi. Mis on Teie arvates kõige olulisemad teemad? Suurt tähelepanu on pööratud majanduskasvu toetavatele ja töötuse Euroopa Komisjoni eelarve ja finantsplaneerimise volinik Janusz Lewandowski vastu võitlemise vahenditele, nagu noorte tööhõivealgatus ja Euroopa ü h e n d a m i s e rahastu. Mul on hea meel ka selle üle, et meil õnnestus muuta uus eelarve paindlikumaks. Teie arvates on selle eelarvega võimalik edendada Euroopas innovatsiooni ja majanduskasvu? Praegusel ajal, kui valitsevad kriis ja tööpuudus, võitlevad paljud Euroopa pered raskustega. Seepärast jäin ma läbirääkimiste ajal kindlaks, et vaatamata üldistele kärbetele on äärmiselt oluline suurendada ELi vahendeid, mis on suunatud majanduskasvu ja innovatsiooni arendamisele. Mul on hea meel, et me olime selles osas edukad. Mida Te arvate EMSK presidendi Henri Malosse i kommentaarist, et eelarve keskendub endiselt liigselt ÜPP-le? Oma algses ettepanekus keskendusime me veelgi enam majanduskasvu suurendamise poliitikale, nii et põllumajanduse vahendite osa oleks olnud isegi väiksem, kui see on praegu. Ent me peame ka meeles pidama, et põllumajandus on esimene (ja ainus) ELi ainupädevusse kuuluv poliitika, kuid sellele vaatamata muutub selle osa ELi eelarves järjest väiksemaks. Kas Teie arvates on mitmeaastast finantsraamistikku piisavalt reformitud? Milliseid valdkondi on veel vaja reformida? Esiteks on mul hea meel, et meil õnnestus muuta seda lihtsamaks. Praegu tuleb peaaegu 90 % ELi eelarvest tegelikult liikmesriikide eelarvetest. See ei olnud omal ajal ELi asutajatel nii kavandatud. Seepärast tegi komisjon ettepaneku uute sissetulekuallikate leidmiseks, nagu näiteks finantstehingute maksu kehtestamine. Eesmärk ei ole mitte suurendada ELi eelarvet, vaid pigem vähendada liikmesriikide panuseid. Samuti peaksime lihtsustama tagasimaksete süsteemi, kuna see on muutunud nii keeruliseks, et üksnes väga vähesed inimesed suudavad sellest veel täielikult aru saada. turgudel konkurentsivõime parandamise põhielement. Kuulus Hispaania kirjanik, Don Quixote autor Miguel de Cervantes on öelnud, et rikkuse õnnestav mõju ei peitu mitte lihtsalt omamises ega pillavas kulutamises, vaid rikkuse targas kasutamises. See lause on küll üle 400 aasta vana, kuid sellest tuleks juhinduda ka tänapäeval. Parem valitsemine, rohkem läbipaistvust Hästi juhitud ja läbipaistev eelarve kõlab enesestmõistetavalt. Samas annab asjaolu, et Euroopa Kontrollikoda on ELi raamatupidamisaruanded 18 aastat järjest tagasi lükanud, tunnistust sellest, et ELi kulutamistavasid tuleb parandada. Esimene õiges suunas astutud samm oli eelarve struktuuri lihtsustamine. Nüüd on aeg luua lihtsamad ja selgemad menetlused toetuste saajatele. Ma kohtan sageli teisi ettevõtjaid, kes kurdavad ELi vahendite eraldamise viisi üle. Ettevõtte majandamise asemel peavad nad tegelema suure hulga bürokraatiaga. Mõned neist on menetlustest nii heitunud, et otsustavad tulevikus ELi toetuste taotlemisest loobuda. See peab muutuma! Need vahendid on Ma kohtan sageli teisi ettevõtjaid, kes kurdavad ELi vahendite eraldamise viisi üle. Ettevõtte majandamise asemel peavad nad tegelema suure hulga bürokraatiaga. See peab muutuma! mõeldud majanduskasvu edendamiseks, mitte ettevõtjatele keerulise ja tarbetu bürokraatliku asjaajamise pealesurumiseks. 2014. 2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik peab Euroopa ühiskonna silmis usaldusväärsuse saavutama. Parim viis selleks ei ole poliitikute kõned, vaid silmnähtavad muutused: projektid, mis annavad lisaväärtust majandusele ja aitavad luua töökohti. Kulutatud ressursside analüüs ei peaks lõppema raamatupidamisega. See peaks olema õppetund tulevikuks, kuna järgmine mitmeaastane finantsraamistik on väljakutse, millele tuleb mõelda juba praegu. Paindlikuma ELi eelarve suunas Bulgaarlasest parlamendiliige Ivailo Kalfin, kes kuulub sotsiaal-demokraatide fraktsiooni, oli üks Euroopa Parlamendis juulis vastuvõetud resolutsiooni raportööre. Resolutsioonis kiideti heaks parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel raskelt saavutatud poliitiline kompromiss mitmeaastase finantsraamistiku 2014 2020 osas. EMSK Info: Milline on Teie arvamus mitmeaastase finantsraamistiku lõpliku kokkuleppe kohta? Ivailo Kalfin: Läbirääkimised kulgesid raskelt, kuid hea uudis on see, et pidades kinni nõukogu soovitatud kulude piirmäärast, saavutasime põhjalikke struktuurilisi reforme. Kõige tähtsam on paindlikkus, nii et summad, mida aasta jooksul ei kulutata, saab üldjoontes alles jätta ja kasutada hiljem. Viimases eelarves läks kaotsi umbes 60 miljardi euro väärtuses rahastamisvahendeid. Nõustusime ka tegema varem väljamakseid selliste tähtsate poliitikavaldkondade rahastamiseks nagu noorte tööhõive, Erasmuse õpipoisiõpe ning teadusuuringud ja innovatsioon, et need rahastamise tohutu vähenemise tõttu ei kannataks. Kas EL peaks leidma omavahendeid? Aluslepingu põhimõtete kohaselt peaksid ELil tõepoolest olema omavahendid. Praegu tuleb 80 % vahenditest liikmesriikidest ning kokkuhoiupoliitika tähendab, et see on riikide valitsustele mõistetavalt Euroopa Parlamendi liige Ivailo Kalfin äärmiselt tundlik küsimus, isegi kui EL teeb seda, mida riikide eelarved ei võimalda. Püüame läbi suruda kogu süsteemi reformi ning enne aasta lõppu moodustatakse võimaluste kindlakstegemiseks uurimisrühm. Aastaks 2020 tuleks kogurahvatulul põhinevaid makseid vähendada 40 %-ni. Mida ootate 2016. aasta eelarve läbivaatamisest? Karmide kokkuhoiumeetmete ajal on väga raske seitsmeks aastaks eelarvet koostada. Võimatu on teha isegi riiklikke prognoose. Mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõte võimaldab Euroopa Komisjoni ja parlamendi järgmisel koosseisul vajaduse korral eelarvet allikas: EP kohandada vastasel juhul peavad nad selle praegusel kujul vastu võtma. Demokraatlike põhimõtete kohaselt peaksid nad saama võimaluse kaasa rääkida. Kas parlamendiliikmetel oli kasu 2012. aasta maikuus vastu võetud EMSK arvamusest ELi eelarve kohta? Läbirääkimiste ajal konsulteeris parlament ka teiste sidusrühmadega ning EMSK-l ja Regioonide Komiteel oli seal väga tähtis roll. Euroopa eelarve on investeerimisvahend ning sellisena on ta kogu ELi ettevõtete ja tootmissuhete jaoks äärmiselt oluline. Kuigi meil ei õnnestunud saavutada eelarve kasvu, oli kokkulepe üldjoontes EMSK arvamusega kooskõlas. See arvamus aitas meil liikmesriikidele täiendavat survet avaldada. Müüdid ELi kulutustest on visad surema Euroopa Liidu eelarve on tohutu, see kasvab pidevalt ning seda kasutatakse ebatõhusate põllumajanduslike majapidamiste ülalpidamiseks. Need on mõned ELi mitmeaastase finantsraamistiku kohta ringiliikuvad müüdid ja liialdused. Varsti algab järgmine finantsperiood, nii et praegu on paras aeg mõned asjad selgeks rääkida. See pikaajaline programm on ette nähtud ELi poliitikavaldkondade rakendamise rahastamiseks aastatel 2014 2020 ning hõlmab kõike alates põllumajandusest ja teadusuuringutest ning lõpetades vaesemate piirkondade toetamise ja välissuhetega. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei dikteeri ELi eelarvet eurokraadid. Euroopa Komisjon esitab küll algse ettepaneku, kuid siis toimuvad Euroopa Parlamendis ja nõukogus demokraatlikult valitud poliitikute arutelud selge ja läbipaistva menetluse kohaselt. Mõlema poole nõusolekuta ei kinnitata midagi. Kõik aruteludega seotud dokumendid on kättesaadavad kõigile Euroopa Liidu kodanikele ning nad võivad arutelusid jälgida ka internetis. Õige pole ka müüt ELi eelarve tohutust suurusest: 27 liikmesriigi avaliku sektori kogukulud on peaaegu 50 korda suuremad! 2010. aastal maksis iga kodanik aastaeelarve rahastamiseks keskmiselt ainult 67 senti päevas, mis on komisjoni sõnul vaevalt küll suur kulu, võttes arvesse suuri hüvesid, mida EL kodanikele toob. Ning aruannetele vaatamata ei ole mitmeaastase finantsraamistiku suurenemine kontrolli alt väljumas. Ajavahemikus 2000 2010 kasvasid ELi liikmesriikide eelarved 62 %, samas kui ELi eelarve suurenes sama aja jooksul kõigest 37 %. Järgmine eelarve moodustab vaid ligikaudu 1 % ELi sisemajanduse koguproduktist, kuid annab konkreetseid tulemusi, sest ELi tasandil rahastamisel on investeeringutasuvus suurem. Toimuvad Euroopa Parlamendis ja nõukogus demokraatlikult valitud poliitikute arutelud selge ja läbipaistva menetluse kohaselt. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei dikteeri ELi eelarvet eurokraadid. Raha ei raisata ära ka ELi ametnike hiigelpalkadeks ega ülemääraste põllumajandussaaduste mägede tootmiseks. Rohkem kui 94% eelarvest läheb tagasi liikmesriikidele, et aidata kodanikke, toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning võidelda piiriülese kuritegevuse ja muude meid kõiki puudutavate probleemide vastu. Vältimaks järgmisel rahastamisperioodil ELi väga oluliste programmide tugeva kärpimise ohtu nõudis parlament 2014. ja 2015. aastaks noorte tööhõive, Erasmuse programmi (eelkõige õpipoisiõppe), teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde täiendavat rahastamist. Komisjon pole eales välja käinud mõtet mitmeaastasesse finantsraamistikku makstava otsese ELi maksu kehtestamiseks. Maksude tõstmist reguleerivad endiselt liikmesriigid. Komisjon ei kavatse teie maksuametnikuks hakata, rõhutab juhtkonna liige veebilehel, mis loodud nimelt selleks, et kummutada paljud eelarvega seotud müüdid. 4 EMSK Info Oktoober 2013/08
Vahemeremaade naiste esindajad kohtuvad Euroopa Majandus- ja ga 18. septembril, Vahemere piirkonna ministrite konverentsi (toimus 12. septembril Pariisis) järel, leidis Euroopa Majandus- ja (EMSK) täiskogu istungjärgul aset arutelu naiste majandusliku ja sotsiaalse olukorra üle Euroopa Vahemere Esther Fouchier, Vahemere piirkonna naiste foorumi asutaja Väga oluline on nii naiste õiguste võrdväärseks tunnistamine de jure kui ka naiste majanduslik sõltumatus de facto, kuna need on kaks sammast, millele naiste vabadus toetub. Tuleb astuda samme tagamaks, et austatakse naiste rahvusvahelisi õigusi, luuakse abikeskusi kuritarvitamise all kannatanud naistele, julgustatakse naiste osalemist otsustusprotsessides ning võimaldatakse naistele laenusaamist, et hõlbustada nende osavõttu majanduselust. piirkonnas, millel osalesid Tuneesia, Liibanoni ja teiste Vahemere piirkonna riikide naiste esindajad. Nagu näitavad arengud mitmes riigis näiteks Egiptuses, Tuneesias ja Süürias, toimub seal naiste õiguste selge rikkumine. See suundumus on seda paradoksaalsem, et naised olid araabia kevade esirinnas. Naiste õiguste mistahes rikkumine on kuritegu inimõiguste vastu. EMSK kui Euroopa kodanikuühiskonna hääl tunneb kohustust tegeleda piirkonna pakilise olukorraga, mis valmistab muret mitte üksnes naistele, vaid ka kodanikuühiskonnale tervikuna. Liibanoni naiste nõukogu esimees Jamal Hermes Ghibril, Vahemere piirkonna naiste foorumi esimees Esther Fouchier ning Tuneesia naiste teadusja arendustegevuse assotsiatsiooni (AFTURD) esimees Salwa Kennou Sabei võtsid arutelust osa ning said võimaluse esitada oma seisukohad ja vahetada arvamusi EMSK liikmetega. Selle arutelu põhjal koostab EMSK konkreetse poliitilise dokumendi selle kohta, kuidas tuleks kodanikuühiskonna seisukohast naiste õigusi edendada. Viimase aasta jooksul on EMSK korduvalt hukka mõistnud ilmse ebavõrdsuse meeste ja naiste vahel Vahemere piirkonnas ning nende põhiõiguste rikkumise (st naiste vastu suunatud vägivald, avalikus elus osalemise mahalaitmine, ebavõrdsus töötasus ja töö kvaliteedis jne). EMSK arvates on selles piirkonnas muret tekitavalt suur potentsiaal naiste õiguste ja naiste üldise olukorra taandarenguks. (ail) Jamal Hermes Ghibril, Liibanoni naiste nõukogu esimees Meie piirkonnas on naised kaua kannatanud tõrjutuse ja diskrimineerimise all. Pärast araabia kevadet on vähe saavutatud. Kõigis riikides valitseb praegu kaos ja naised maksavad kõrgeimat hinda. Sooline vägivald ja naiste kuritarvitamine ning terroriseerimine avalikus elus... See pole lõpptulemus, mida Lääs näha tahtis, vaid see tähendab, et läänelik poliitika on hirmus viltu läinud või pole aidanud. Olukorra muutmiseks peavad riiklikud sidusrühmad ja EL koostööd tegema. Meil on juba piisavalt purunenud unistusi, piisavalt murtud luid ja piisavalt purustatud südameid. On aeg, et rahvusvaheline kogukond hakkaks rääkima meiega, mitte meie eest. LÜHIDALT Eeskuju näidates: Euroopa õllepruulimissektor vastab strateegia Euroopa 2020 eesmärkidele Eelmisel kuul Prahas kohtunud CCMI liikmed ja sidusrühmad kutsusid üles toetama Euroopa 4 000 pruulikoda, et sektor saaks oma kasvupotentsiaali täielikult teoks teha. EL on üks maailma suurimaid õlletootmispiirkondi, ent sektor pole puutumata jäänud majanduslangusest ning peab toime tulema tarbimise märkimisväärse vähenemisega. Õllepruulimissektori näitajad peegeldavad ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse eesmärke. Õlletootjaid võib leida kõigis ELi liikmesriikides ja nad tagavad kogu väärtusahela ulatuses üle 2 miljoni töökoha. Tasakaalustatud õigusja maksukeskkond on ülimalt oluline, kui tahetakse säilitada sektori atraktiivsus nooremate põlvkondade tööhõives, suurendada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning olla vastutustundliku tarbijakäitumise edendamisel jätkuvalt juhirollis. (pl) Teabekorralduse osakond annab välja uue seeria videoklippe Uued IT-vahendid annavad Euroopa Majandus- ja ning selle tegevusvaldkondade käsutusse uued teabekorraldusvahendid. Septembrikuise täiskogu istungjärgu ajal käivitas teabekorralduse osakond uuendusliku veebipõhise pilootprojekti EMSK arvamustest teavitamiseks üheminutiliste videoklippide abil. Kohe pärast hääletuse lõppu pandi komitee veebisaidile üles kaks klippi: Tuumaohutuse direktiivi läbivaatamine ja ELi kooskõlastatud poliitikameetmed kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Raportöörid ja kaasraportöörid said võimaluse pöörduda avalikkuse poole ning anda täiskogule esitatud õigusteksti kohta lühikese isikliku selgituse. Ja mis saab edasi? Videoklippe tehakse ka oktoobrikuisest täiskogu istungjärgust. (ail) Toniflap wellphoto KOKKUVÕTE TÄISKOGU ISTUNGJÄRGUST Euroopa Majandus- ja kutsub üles koostama kütteostuvõimetuse Euroopa näitajaid EMSK liige Bernardo Hernández Bataller EMSK liige Pierre-Jean Coulon Üle 50 miljoni inimese Euroopas kannatab kütteostuvõimetuse all. Elektri, gaasi, kütteõli ja muude kütuste hinnad tõusevad pidevalt, ning üha suuremal hulgal inimestel on raskusi oma energiaarvete maksmisega või on neil madala sissetuleku tõttu piiratud juurdepääs energiale. Majanduskriis on olukorda veelgi halvendanud. Selle suure majandusliku väljakutsega silmitsi olles kutsub Euroopa Majandus- ja üles võtma kohustuse Euroopa varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks, ütles arvamuse ELi kooskõlastatud tegevus kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kaasraportöör Bernardo Hernández Bataller (eri elualade rühm, Hispaania). Lõppeesmärk peaks olema selliste Euroopa poliitikameetmete loomine, mis tagavad kõigile juurdepääsu energiale. Komitee arvates on juurdepääs energiale võtmetähtsusega ühise heaolu jaoks. Nagu arvamuse raportöör Pierre-Jean Coulon (töötajate rühm, Prantsusmaa) rõhutas, viib energiavarustuse puudus katastroofini. Kütteostuvõimetus hävitab inimese füüsiliselt ja sotsiaalselt. Komitee kutsub üles koostama kütteostuvõimetuse Euroopa näitajaid ja statistikat, et kõnealune probleem Euroopa tasemel tõhusamalt määratleda. Need näitajad oleksid liikmesriikidele võrdlusraamistikuks kütteostuvõimetuse määratlemisel, et suuta oma riiklikku eripära tõeliselt arvesse võtta. (nr) Euroopa Majandus- ja heidab pilgu toitu ja kütust vastandavale arutelule Franco Chiriaco (töötajate rühm, Itaalia) koostatud omaalgatuslikus arvamuses toiduga kindlustatuse ja bioenergia kohta, mis võeti vastu täiskogu septembrikuu istungjärgul, märkis komitee, et toiduga kindlustatus peab olema ELi poliitika keskmes, kuna see on globaalse toiduga kindlustatuse strateegia eeldus. Toitu ja kütust vastandavas arutelus jõudis komitee järeldusele, et prioriteet peaks olema toiduga kindlustus, pinnasekaitse ja Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime. Komitee on seisukohal, et biokütuse tootmise kohta tuleks koostada mõjuhinnangud, millesse kaastakse vastav kohalik kogukond ning milles saab erilist tähelepanu õigus toidule. Seepärast soovitas komitee luua kogu ELi hõlmavad näitajad, mis võimaldaksid liikmesriikidel mõõta bioenergia projektide mõju toiduga kindlustatusele riigi tasandil. Kuigi komitee toetab komisjoni püüdlust arendada nn täiustatud biokütuseid, hoiatab ta selle eest, et puidust ja põhust saadavate nn teise põlvkonna biokütuste tootmine võib suurendada CO2 taset. (nr) Gts Plastijäätmed Plastijäätmed on ülemaailmne probleem, mis puudutab Maa pinda ja iseäranis meresid. Hiljuti sel teemal vastu võetud arvamuses kutsus komitee üles koostama ELi tasandil jätkusuutliku ja majanduslikult elujõulise strateegia, et käsitleda plasti kogu olelusringi plastijäätmete vähendamiseks, ümbertöötlemiseks ja ringlussevõtuks. Probleem ei ole plast kui selline, vaid see, kuidas temast vabaneda. Prügilad on halvim võimalus. Olemasolevaid ELi õigusakte säästva jäätmekäitluse kohta tuleb paremini rakendada kogu Euroopas, märkis komitee liige ja plastijäätmeid käsitleva arvamuse raportöör Josef Zbořil (tööandjate rühm, Tšehhi Vabariik). Tänapäeval saadaolevate plastide mitmekesisus muudab sortimise ja ringlussevõtu äärmiselt keeruliseks. Mõnda saab põletada, kuid teised, näiteks PVC, võivad eraldada toksilisi aineid. Püüdes vähendada plastpakendite kaalu, on tootjad hakanud kombineerima eri liiki plaste teiste materjalidega, muutes tulemuse praktiliselt ringlussevõetamatuks. Komitee leiab, et pakendi kergemaks muutmise asemel tuleks eelistada ringlussevõttu toetava disaini kontseptsiooni ning arukas oleks investeerida uutesse sortimistehnoloogiatesse. (ail) EMSK liige Josef Zbořil EMSK Info Oktoober 2013/08 5
KOLLEEGIDEVAHELINE INTERVJUU Minu jaoks on Euroopa seiklus Prantsuse delegatsiooni kuuluv töötajate rühma liige Béatrice Ouin nimetati just uudiskirja EMSK Info peatoimetajaks. Uudiskirjas esindab ta liikmeid ning nõustab toimetust väljaande sisu, vormi ja ülesehituse küsimustes. EMSK asepresident teabevahetusküsimustes Jane Morrice intervjueeris Béatrice i esimese tema käe all valminud väljaande puhul ning selgitas välja tema motivatsiooniallikad. Jane Morrice: Teist sai EMSK Info kaastoimetaja Euroopa projekti jaoks keerulisel ajal. Millised on Teie arvates ELi peamised tulevased väljakutsed? Béatrice Ouin: Teil on õigus, ajad on Euroopa projekti jaoks rasked. Kuid me ei tohi olla pessimistid. Peame üritama toime tulla raskustega pikas perspektiivis. Meie põlvkond kogeb erakordselt suuri muutusi. Prantsuse filosoof Michel Serres on öelnud, et inimkonna ajaloos on olnud kolm suurt pöördepunkti, üleminek kõnelt kirjale, seejärel kirjalt trükisõnale ning nüüd interneti kasutamisele. See areng on tugevasti mõjutanud suhteid noorema ja vanema põlvkonna, kodanike ja nende valitud esindajate, meedia ja selle kasutajate vahel..., ent on muutnud teadmised kõigile kättesaadavaks ja ajud omavahel võrgustanud... See kõik toimub meie silme ees ja me ei tea veel, millega see lõpeb! Kuid see oluline areng ei ole ainus, mis meid mõjutab. Kulus 40 000 aastat, et maailma elanikkonna arv ulatuks ühe miljardini ja 150 aastat, et see kasvaks nüüdse 8 miljardini! Kolmas pöördeline sündmus: esimest korda on meie planeet põhjalikult läbi uuritud ja varud on piiratud. Lisaks kolmele murrangulisele asjaolule, milleks on internet, demograafia ja varud, tuleb loomulikult nimetada üleilmastumist ja kliimasoojenemist, kuid sellest räägivad kõik. Ja kuidas on selle kõige juures lood Euroopaga? Minu jaoks on Euroopa seiklus. Maailmas, kus kõik on põhjalikult läbi uuritud, on moodsad seiklejad need, kes soovivad rajada liitu pikki aastaid omavahel sõdinud tuhandeaastaste riikide vahel. See väljakutse nõuab kirge ning kannatust! Ja palju selgitustööd. Kas Teie arvates on komitee heas positsioonis, et nende väljakutsetega asjakohaselt toime tulla? Minu jaoks on komitee euroopaliku demokraatia väljendus, s.o sellise demokraatia, kus kodanik ei eksisteeri üksnes oma ühele parteile On komitee euroopaliku demokraatia väljendus, s.o sellise demokraatia, kus kodanik ei eksisteeri üksnes oma ühele parteile antava hääle kaudu, vaid ka pühendumise k a u d u o m a h u v i d e või arvamuste kaitsele kodanikuühiskonna organisatsioonis antava hääle kaudu, vaid ka pühendumise kaudu oma huvide või arvamuste kaitsele kodanikuühiskonna organisatsioonis, ametiühingus või tööandjate-, tarbijate või keskkonnakaitseorganisatsioonis... Edendada komiteed tähendab selgitada meie riikides, et neid, kes tegutsevad elu- ja töötingimuste parandamise nimel, esindatakse, nendega konsulteeritakse ja neid kuulatakse. Seetõttu ma leian, et liikmed peak- sid võtma sama palju aega selleks, et selgitada oma kodukohas, mida nad teevad Brüsselis ning milleks see hea on, kui nad teevad Brüsselis jõupingutusi selleks, et edastada oma organisatsioonide arvamus komisjonile, nõukogule ja parlamendile. Töötajate rühma, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni ja välissuhete sektsiooni ning teabevahetusrühma liikmena olete alates 2006. aastast väga aktiivselt osalenud Euroopa Majandus- ja tegevuses. Milline on olnud kõige tänuväärsem aspekt Teie töös? See võib-olla üllatab Teid, kuid kõige enam huvitavad mind liikmed, nende mitmekesisus ning see, mis neil on öelda oma riigi, oma tavade, kultuuri ja ametite kohta. Komitee on samuti koht, kus mul on olnud võimalik jagada minu jaoks olulisi ideid: kuidas paremini Euroopast teavitada, kuidas koduabiliste tööd professionaalsemaks muuta, millised on seosed soolise võrdõiguslikkuse ja majanduskasvu vahel. Need arvamused ja paljud teised, mille kallal ma töötanud olen, on mind arendanud selles, kuidas neid ideid paremini arusaadavaks teha, arvestades Béatrice Ouin, EMSK liikmete uus esindaja toimetuses lähenemisviiside mitmekesisust. Komitee liikmeks olek on suur võimalus! Tänu s e l l e l e o l e n hakanud paremini mõistma Euroopa toimimist ja otsustusprotsesse ning neid teadmisi soovin ma tõesti teistega jagada. 2011. aastal saite Auleegioni ordeni kõrgeima autasu, mille osaliseks Prantsusmaa kodanik saada võib. Kas teismelisena Pariisi tänavatel 1968. aasta mais toimunud sündmustes osaledes oleksite suutnud ette kujutada, et saate ühel päeval selle kõrge autasu? Loomulikult mitte! Selline on elu... Kuid olles osalenud 1968. aastal ja hiljem (teen seda ikka veel...) meeleavaldustes, ei võta ma autasude saamist liiga tõsiselt. Ma hindan seda, kuid ei unusta, et valiku langetamisel ühe või teise inimese autasustamiseks on suurel määral tegemist juhusega QE-AA-13-008-ET-N PEATSELT EMSK Euroopa Vahemere piirkonna majandusja sotsiaalnõukogude 2013. aasta tippkohtumine: võimalus tugevdada Vahemere Liidu kodanikuühiskonna rolli EMSK Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide seirekomitee volitusi pikendati aprillis ja sellest ajast alates on seirekomitee liikmed tõsiselt töötanud selle nimel, et parandada suhteid uue hoo saanud Vahemere Liiduga. Samal ajal kui Vahemere Liidu projekte ja ministrite konverentse ette valmistatakse või läbi viiakse, tõstatuvad küsimused selle kohta, millise rolli saab kodanikuühiskond selles Euroopa Vahemere piirkonna uues koostööviisis. Lõpuks oli ju kodanikuühiskond araabia kevade ülestõusude eesliinil. Euroopa ja Vahemere piirkonna seirekomitee liikmed otsivad nendele küsimustele vastuseid ja loodavad need leida Euroopa Vahemere piirkonna majandusja sotsiaalnõukogude selle aasta tippkohtumisel, mis korraldatakse koostöös Vahemere Liidu sekretariaadiga 11. 12. novembril Barcelonas. EMSK otsib koos oma partneritega viise kodanikuühiskonna kaasatuse suurendamiseks Vahemere Liidu töös ja osalejate ringi laiendamiseks suuremale suurema hulga sidusrühmade kaasamiseks osalejate ringi. Eesmärk on suurendada seni enamjaolt valitsustevahelisel tasandil toimunud Vahemere Liidu koostöö legitiimsust. (gh) In Memoriam Dušan Barčik Teatame sügava kahetsuse ja kurbusega, et meieni on jõudnud teade väga hinnatud kolleegi Dušan Barčiki enneaegsest lahkumisest. Avaldame südamlikku kaastunnet tema perekonnale ja sõpradele. Dušan Barčik oli EMSK liige alates 2010. aasta septembrist. Ta tegi väga innukat ja kohusetundlikku tööd ning panustas aktiivselt komitee tegevusse. Slovakkias oli Dušan Barčik Slovakkia Ametiühingu (IOZ) esimees ning Slovakkia Vabariigi Ametiühingute Keskliidu (KOZ SR) juhatuse liige. EMSK liikmed mälestasid vaikusehetkega lahkunud kolleege Jääme alati positiivselt meenutama tema eluajal tehtud tööd. Vajame aega, et saada üle sellise kolleegi kaotusest, kes oli alati valmis tegutsema teiste, eriti nõrgemas olukorras inimeste heaks. In Memoriam Marzena Mendza Drozd Sügava kurbusega võtsime vastu teate Marzena Mendza Drozdi ootamatust ja varajasest lahkumisest. Marzena Mendza-Drozd nimetati Euroopa Majandus-ja liikmeks 2004. aastal, kui Poola ühines Euroopa Liiduga. Marzena Mendza-Drozd oli sihikindel ja kartmatu aktivist, kes võitles kogu hingest kodanikuühiskonna tugevdamise ning sellele avalikus elus suurema hääleõiguse andmise eest. Koduriigis Poolas tegutses ta mitmetes valitsusvälistes organisatsioonides, kus ta seisis hea õigusaktide eest, mis võimaldavad kodanikuühiskonnal täita täiel määral oma põhirolli: ametiasutusi vastutusele võtta. Marzena lahkumisega oleme me kaotanud pühendunud Euroopa ideede eest võitleja ja kodanikuühiskonna tugeva toetaja. Nicolas Alexopoulos nimetati Euroopa Majandus- ja tegevpeasekretäriks Nicolas Alexopoulos nimetati komitee tegevpeasekretäriks endise peasekretäri Martin Westlake'i ametiaja lõppedes. Nicolas Alexopoulos asus tegevpeasekretärina ametisse 1. o k t o o b r i l vastavalt otsusele, mille langetas juhatus kui komitee tegevuste kooskõlastamise eest vastutav organ. Nicolas Alexopoulos, asepeasekretär, töötab uuel ametikohal uue peasekretäri ametisse nimetamiseni. Valikumenetlus on praegu käimas. (mb) EMSK Info Peatoimetaja: Béatrice Ouin komitee liikmete esindaja toimetuses (töötajate rühm, Prantsusmaa) Maciej Bury (mb) Käesolevale väljaandele tegid kaastööd: Alejandro Izquierdo Lopez (ail) Andreas Versmann (av) Angeliki Karampourouni (ak) Guy Harrison (gh) Leszek Jarosz (lj) Luca Venerando Giuffrida (lvg) Nele Rissmann (nr) Nuno Quental (nq) Pol Liemans (pl) Vastutav koordineerija: Agata Berdys Aadress: Euroopa Majandus- ja Jacques Delors i hoone, 99 Rue Belliard, B-1040 Brüssel, Belgia Tel: (+32 2) 546 94 76 Faks: (+32 2) 546 97 64 E-post: eescinfo@eesc.europa.eu Kodulehekülg: http://www.eesc.europa.eu/ EMSK Infot on võimalik 23 keeles: http://www.eesc.europa.eu/activities/press/eescinfo/index_en.asp EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärgu ajal. EMSK Info saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed trükised on tasuta saadaval Euroopa Majandus- ja pressitalituses. EMSK Infot on võimalik 23 keeles ka PDF-formaadis alla laadida komitee veebilehel aadressil: URL: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info EMSK Info ei ametlik aruanne komitee töö kohta, sellekohane teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes väljaannetes. Artiklite kasutamine on lubatud, kui allikana mainitakse EMSK Infot ja koopia trükisest saadetakse peatoimetajale. Trükiarv: 12 310. Väljaande järgmine number ilmub detsembris 2013. TRÜKITUD 100 % ÜMBERTÖÖDELDUD PABERILE Oktoober 2013/08