LOODUSOBJEKTI KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDATUSE NING KAVANDATATVATE PIIRANGUTE OTSTARBEKUSE EKSPERTIIS Töö tellija : Viimsi Vallavalitsus Töö täitja : MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu Euroülikool Sissejuhatus Käesolev ekspertiis on teostatud vastavalt Viimsi vallavalitsuse otsusele loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamiseks (Viimsi vallavolikogu 14. veebruari otsusega nr 14). Töö teostamiseks sõlmiti Viimsi vallavalitsuse ja MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu Euroülikooli vahel töövõtuleping (Viimsi vallavalitsuse majanduslepingute register nr 278, 6. okt. 2006) eesmärgiga anda Rohuneeme perspektiivsele maastikukaitsealale eksperthinnang ja koostada kaitse-eeskirja eelnõu. Lepingus fikseeritud ülesannete täitmisest võtsid osa biol.kand. L. Martin, biol. kand. H. Pärn ja töögrupi juhina biol.dr. Jüri Martin. Välitöödel osalesid Euroülikooli keskkonnakaitse teaduskonna II ja III kursuse üliõpilased. Välitööd viidi läbi episoodiliselt ajavahemikul 5. juunist kuni 30. augustini. Välitööde metoodika Välitöödel rakendati kahte põhilist metoodilist lähenemist. Esiteks marsruutuuringud objekti floristilise koosseisu kindlakstegemiseks ja teiseks, metsataimestiku uuringutel kasutati kohandatud matsatervise uuringute meetodeid (Forest Health Monitoring. Field Methods Guide. International-Baltics, 1997). Taimkatte uuringud Rohuneeme perspektiivsel maastikukaitsealal viidi läbi 2006. aasta juunist septembrini. Uuringutel kasutati maastikukaitseala kaart-skeemi, ortofotosid jm alusmaterjale, millel fikseeriti regulaarse asetusega vaatluspaigad vahekaugusega 300 meetrit. Proovipunktis (kui punkt sattus metsataimestikuga alale) seati üles prooviala, milleks oli 7.32 m raadiusega ring. Proovialal mõõdeti kõik puud (diameeter üle 12cm) põhjasuunast lähtudes kellaosuti liikumise suunas (0 360 ). Puudel mõõdeti tüve ümbermõõt rinna kõrguselt (1.3m), võra maksimaalne ja sellega perpendikulaarne diameeter. Mõnedes puistutes võeti proove juurdekasvu määramiseks. Võradel määrati läbipaistvus ja tihedus, elusa võra protsent (elusa võra osa puu kõrgusest) ning surnud võra protsent. Sfäärilise densiomeetri abil määrati võrade liituvus prooviala piires. Võrade liituvus määrati seitsmes punktis, kusjuures igas punktis võeti neli lugemit nelja ilmakaare suunas (N, O, S, W). Neljast lugemist võeti keskmine mõõtepunkti iseloomustamiseks.
Iga mõõdetud puu jaoks määrati tema paiknemine puistus: Avatult kasvav (Open grown kood 1); puud, mis asuvad avatud alal ega ole mõjutatud teistes samasse rindesse kuuluvatest puudest ning ei mõjuta ka ise teisi puid; 2) Dominant (Dominant kood 2); puud, mis on kõrgemad, kui teised kooslusesse kuuluvad puud ning seetõttu ei ole mõjutatud teiste võradest; 3) Kaasdominan (Codominant kood 3); puud, mis moodustavad koos enamiku teistega 4) Vahemine (Intermediate kood 4); puud, mis on mõjutatud dominantidest ja kaasdominantidest, kuid nendel puudel on ruumi kõrgemaks kasvada suhteliselt vähese konkurentsi tõttu; 5) Allutatud (Overtopped kood 5); puud, mille võra on allasurutud ja kõrguskasvuks suhteliselt tiheda võrastiku tõttu ruumi ei ole. Iga puu jaoks märgiti mehaanilised või mistahes teised vigastused. Iga prooviala jaoks märgiti järelkasvu olemasolu. Kameraaltöödel viidi väliandmed vastavasse andmebaasi. Saadud andmebaas oli aluseks graafikute-diagrammide ning kaart-skeemide koostamiseks (Surfer, GIS). Metsakoosluste analüüsil lisaks välitööde andmetele kasutati metsakorralduse andmeid. Rohuneeme maastikukaitseala territooriumi ja loodusväärtuste lühi-iseloomustus Asukoht ja piirid Rohuneeme maastikukaitseala asukoha kirjeldus: perspektiivne Rohuneeme maastikukaitseala paikneb administratiivselt Viimsi vallas, Harjumaal. Kaitseala piirneb läänest Rohuneeme ja Püünsi küladega, lõunast Reinu teega, idast Kelvingi külaga ning kaitseala põhjapiir kulgeb piki Muuga lahe veepiiri. Maastikukaitseala piiride kirjeldus 1 : Rohuneeme küla poolne piir lõikub merega (veepiiriga) Kuusikneeme kohal, seejärel suundub kagusse, seejärel läände ja põhjasuunas ning läände, kus lõikub kalmistu kohal Kalmistu teega. Seejärel suundub piir edelasse Püünsi küla piirini. Piki Püünsi piiri suundub kaitseala piir lõunasse ja enne koolimaja suundub itta kuni metsasihini ning seejärel piki sihti kuni Reinu teeni. Kaitseala lõunapiir läheb piki Reinu teed Kelvingi küla piirini ja sealt suundub põhja lõikumiseni veepiiriga. Kaitseala kirde- ja põhjapiir kulgeb piki veepiiri Kuusikneemeni (asendiskeemid lisatud). Maastikukaitseala üldpindala on 326.8 ha. Looduslikult paikneb maastikukaitseala klindieelsel rannikumadalikul mille reljeefi on kujundanud liustikumoreenid ja rannavallid. Ala on mitmekesise taimkattega, kaetud mitut tüüpi metsadega ning põhjaosas mererannikukooslustega. Kaitsealal on kõige enam kuusikuid (61.2%). Valdavad on
karusambla-mustika kasvukohatüübi 3. boniteedi puistud. Üksikute kuusikute vanus ületab 150 aastat (näiteks kv.19). Pindala järgi järgnevad kuusikutele kaasikud (26.4%). Kaasikud on valdavalt latimetsa- ja keskealised. Kaasikute puhul on esindatud peaaegu kõik vanuseklassid. Männikute osatähtsus on kaitsealal suhteliselt väike (9.4%). Männikud on valdavalt keskealised. Vanu männikuid, üle 120 aasta, kasvab kvartalis 5. Haavikuid on vähe (1,5%). Nende seas on noorendikke, küpsevaid kui ka küpseid puistuid. Lisaks esineb kaitsealal veel musta lepa puistuid. Suurema vanusega on kv. 18 asuv üle 80 aasta vanune lepik. Puistute loodusväärtused Puistute loodusväärtusi hinnatakse nende vastavuse järgi EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kriteeriumitele. EL Loodusdirektiivi elupaikadest on antud alal esindatud elupaigatüüp 9010 Põhja- Euroopa vanad loodusmetsad. Need jagunevad põlismetsadeks ja loodusmetsadeks. Põlismetsade vanusekriteeriumitele vastab kaitseala piires puistuid kokku 7.3 ha. Loodusmetsi, millede hulka kuuluvad nii vanad kui ka liigirikkad puistud, on kokku 128.6 ha. Nende hulgas on puistuid, mille kooseisu esineb 4 või rohkem liiki (55.2 ha) ja kõrge vanusega puistuid 73.4 ha. Taimestiku mitmekesisuse iseloomustus Selles lõigus me ei piirdu ainult Rohuneeme maastikukaitsealaga. Viimsi poolsaare põhjaosas on registreeritud 460 soontaimeliiki. Liikide nimekiri on käesolevale dokumendile lisatud. Nendest on 274 liiki tavalised kogu Eestile, 28 on sagedased, 85 liiki paigutised (levinud enamasti rannikualadel), 47 liigi levik on hajus, haruldasi taimeliike on 18 ja kaitsealuseid liike on uuritud alal 9. Kaitsealused liigid on järgmised: karulauk (Allium ursinum), vööthuul käpp (Dactylorhiza fushii), aasnelk (Dianthus superbus),roomav öövilge (Goodyera repens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), rand-seahernes (Lathyrus japonicus), niitjas penikeel (Potamogeton filiformis), soomurakas (Rubus arcticus), rootsi kukits (Cornus suecica). Lisaks kaitsealustele taimeliikidele on uuritud alal ka neid, mida võib pidada harvaesinevateks või haruldasteks: Arctium lappa, Cardamine impatiens, Cirsium arvense, Draba nemorosa, Empetrum nigrum subsp. Hermaphroditum, Fallopia convolvolus, Festuca trachyphylla, Hieracium tridentatum?, Limosella aquatica, Myosotis sparsiflora, Myrrhis odorata, Rumex acetosella subsp. Tenuifolius, sedum delphinum, Sisymbrium altissimum. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rohuneeme maastikukaitseala ja sellega piirnevad alad on liigirikkad ja kaitstavaid ning haruldasi taimeliike on sellel alal palju 27. Kui nendele lisada veel hajusa levikuga ehk siis kohati haruldased liigid, on hoidmist väärivate taimeliikide arv 74 (24% kogu teadaolevate liikide arvust). Rohuneeme maastikukaitseala samblikefloora on omapärane seoses maastikuliste iseärasustega ning erivanuseliste puistutega. Rohuneeme maastikukaitsealalt on 2006 aastal uuringute käigus leitud 70 samblikuliiki, milledest 2 on uued liigid (esmasleiud) Eesti flooras, 3 samblikuliiki on väga haruldased, 4 üsna haruldased. Samblikuliikide nimekiri on käesolevale dokumendile lisatud. Bioindikatsiooniliste uuringute käigus on olnud võimalik hinnata atmosfääriõhu kvaliteeti suhteliselt heaks. Kaitsealal esineb mitmeid puhta õhu indikaatorliike.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ka samblikuliikide esinemise seisukohalt on Rohuneeme maastikukaitseala kaitsmist väärt just haruldaste liikide esinemise seisukohalt. Haruldasi on kokku 9 liiki ehk 16% liikide üldarvust. Muud loodusväärtused Maastikukaitseala piiridesse jääb eluta looduse objektina kaitse all olev Rohuneeme rahn. Kuna tegemist on moreenide ning rannavallidega, siis on paiguti metsas rändrahne ja väiksemaid rahnude kogumikke kivikülve. Peamiselt graniitidest rändrahnudel kasvab mitmeid haruldasi samblikuliike (näiteks petlik lapiksamblik Parmelia fraudans, mida on Tallinna ümbrusest leitud üle-eelmisel sajandil). Arvestades piirkonna hüdrogeoloogilisi iseärasusi, mida on põhjalikult kirjeldatud vastavas prognoosuuringus (Jalast, 2003), on metsakoosluste säilitamine uurimisalal oluline ka põhjavete formeerumise seisukohalt. Rohuneeme maastikukaitseala moodustamise (kaitse alla võtmise) eelduseks on selle väärtuslik looduskooslus, kõrge esteetiline, miljöö-, ja keskkonnakaitseline väärtus, mereranna kaitse ning potentsiaalne ohustatus ebaõige ehitus- ja maakasutuspoliitika rakendamisel. 1) Rohuneeme maastikukaitseala kaitse alla võtmise põhjendus (LKS 8 ): Viimsi poolsaare põhjaosas Rohuneeme, Püünsi ja Kelvingi külade vahele jääv põhjast merega ja lõunast Reinu teega piirnev enamasti metsaga kaetud maastik on märkimisväärse mitmekesisusega loodusväärtuslik ala. 2) Kiiresti laieneva elamuehituse ja suureneva elanike arvuga Viimsi vallas on otstarbekas kujundada looduse ja elukeskkonna säilitamiseks maastikukaitseala järgmistel eesmärkidel: a) keskkonnakaitseline eesmärk - säilitada loodus- ja poolloodusmaastikku (tuulekaitse, põhjavee formeerumisala ja põhjavee kaitse ala), b) looduskaitseline eesmärk - säilitada inimtegevusest suhteliselt vähe mõjustatud, mitmekesise metsataimestikuga, floora ja fauna suure liigirikkusega ala (lodumetsadest kuni männikuteni, rannataimestik- ja loomastik), c) loodus- ja keskkonnahariduslik eesmärk- looduse õpperadade loomise ja loodusteabe eksponeerimise kaudu süvendada loodus- ja keskkonnahoiu ning teadlikkuse mõistmist kaitseala külastajate, eriti kooliõpilaste hulgas, d) teaduslik eesmärk maastikukaitseala annab võimaluse uurida maastikul toimuvaid protsesse minimiseeritud inimmõju tingimustes, teostada bioindikatsioonilisi vaatlusi atmosfääriõhu seisundi hindamiseks suure linna vahetus läheduses, uurida bioloogilise mitmekesisuse dünaamikat; maastikukaitseala on heaks praktikakohaks loodusteadusi õppivatele üliõpilastele, e) puhke- ja spordiharrastuslik eesmärk (korraldatud puhkevõimalused, loodust mitte häirivad spordirajatised - suusa ja jalgrattarajad, palliplatsid koos vajalike ehitustega jm);
Kavandatavad piirangud Kaitseks kavandatavad piirangud sisaldavad LKS 14 määratud üldisi kitsendusi, so kaitsealal ei või 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. Kehtestatavad keelud ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele. Arvestades kohaliku tasandi kaitseala staatusega on kaitseala struktuuris võimalik tuginedes looduskoosluse struktuurile ette näha piiranguvööndi. Piiranguvöönd Kuna Rohuneeme maastikukaitseala põhjapiir kulgeb piki rannajoont, siis tuleb arvestada ka ranna ja kalda kaitset korraldavaid sätteid (LKS 34, 35) ja nendest lähtuvaid kitsendusi. Piiranguvöönd Rohuneeme mets hõlmab kogu perspektiivse kaitseala territooriumi ja on valdavalt erinevat tüüpi metsaga kaetud maastik. Vastavalt LKS 31 on lubatud majandustegevus ulatuses, mis ei ole vastuolus LKS sätestatud kitsendustega ning on fikseeritud kaitse-eeskirjas. Rohuneeme maastikukaitseala piiranguvööndis on keelatud 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 7) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine; 8) jahipidamine ; 9) sõidukiga, maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks; 10) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. KOKKUVÕTE 1. Arvestades perspektiivse maastikukaitseala Rohuneeme metsa kui väärtuslikku looduskooslust, tema looduskaitselist, keskkonnakaitselist, loodushariduslikku, puhkealast ning teaduslikku tähendust ning kaitse eeskirjas toodud piiranguid, teeme Viimsi Vallalavolikogule ettepaneku võtta kirjeldatud objekt kaitse alla ning perspektiivis taotleda sellele alale riikliku tähtsusega maastikukaitseala staatust. Kasutatud kirjandus: de Wit, T. 1983. Lichens as indicators of air quality. Environ. Monit. Assess., 3, 273-282. Forest Health Monitoring. Field Methods Guide. International-Baltics, 1997. Gilbert, O.L.1976. An alkaline dust effect on epiphytic lichens. Lichenologist, 8, 173-178. Looduskaitseseadus. Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 26. aprilli 2004. a otsusega nr 620.
Martin, J. (ed.).1996. Forest Ecological Monitoring in Baltic Countries. Tallinn, 105 pp. Martin, L., Martin, J. 2000. Epifüütsed samblikud Kirde-Eesti metsades. Metsanduslikud uurimused XXXIII, 186-198. McCune, B., Dey, J., Peck, J., Heiman, K., Will-Wolf, S. 1997. Regional gradients in lichen communities of the Southeast United States. Bryologist, 100, 2, 145-158. Nash, T., Wirth, V. (eds.).1988. Lichens, Bryophytes and Air Quality. Bibl. Licenologica., 30, 1-297. Richardson, D.H.S. 1992. Pollution Monitoring with Lichens. Slough, Richmond Publishing, 76 pp. Seaward, M.R.D. 1993. Lichens and sulphur dioxide air pollution: field studies. Environ. Rev., 1, 73-91. Skye, E. 1968. Lichens and Air Pollution. Acta Phytogeogr. Suec., 52, 1-123. Stolte, K., Mangis, D., Doty, R., Tonnessen, K. 1993. Lichens as Bioindicators of Air Quality. USDA Forest Service. General Technical Report RM-224, 131 pp. Tallent-Halsell, N.G. (ed.). 1994. Forest Health Monitoring 1994. Field Methods Guide. EPA/620/R-94/027. US Environmental Protection Agency, Washington D.C. Viimsi valla hüdrogeoloogiline prognoosuuring. Seletuskiri. 2003.