Gerda Alekand KOERTE KUIVTOIDUKOOSTISE ANALÜÜS JA MÕJU LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Keskkonnatehnoloogia ja juhtimise eriala Tallinn 2017
Mina, Gerda Alekand tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Gerda Alekand.. (allkiri ja allkirjastamise kuupäev) Üliõpilase kood 130820122 Õpperühm KT81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendaja Viiu Sillaste. (allkiri ja allkirjastamise kuupäev) Kaitsmisele lubatud.. mai 2017 a. Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler... (allkiri)
SISUKORD SISSEJUHATUS... 5 1. KOERTE TOITUMISE AJALOOLINE ÜLEVAADE... 7 1.1. Varasem ajalugu Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides... 7 1.2. Koerasööda tootmine alates 1940. aastatest... 9 2. KOERTE TOITUMISE FÜSIOLOOGILISED ALUSED... 13 2.1. Koera evolutsioon... 13 2.2. Söödanormid koerte toidus... 16 2.2.1. Koerale vajalikud vitamiinid... 19 2.3. Koerte kuivtoidu valmistamise tehnoloogiad... 19 2.3.1. Pressitud kuivgraanulid... 19 2.3.2. Ahjus küpsetatud krõbinad... 19 2.3.3. Dehüdreeritud koeratoit... 20 3. KOERTE KUIVTOIDU MÕJU KESKKONNALE... 21 3.1. Keskkonnamõjude analüüs... 21 3.2. Andmete analüüs... 21 3.2.1. Koerte kuivtoidu hindade võrdlus... 22 3.2.2. Lihasisaldus koerte kuivtoidus... 22 3.2.3. Teraviljade sisaldus koerte kuivtoidus... 23 3.2.4. Koerte kuivtoidu mõju keskkonnale... 24 3.3. Küsitlustestide vastuste analüüs... 26 3.4. Järeldused... 29 KOKKUVÕTE... 30 SUMMARY... 32 VIIDATUD ALLIKAD... 34 LISAD... 37 Lisa 1. Kuivtoitude võrdlustabel (suured koerad)... 38 3
Lisa 2. Kuivtoitude võrdlustabel (keskmised koerad)... 39 Lisa 3. Kuivtoitude võrdlustabel (väiksed koerad)... 40 Lisa 4. Kuivtoitude võrdlustabel (imetavad, ravitoidud, tavapoodide toidud)... 41 4
SISSEJUHATUS Lemmikloomade roll inimese meeleolu ja tasakaalu hoidmisel ning tagamisel tänapäeva närvilises keskkonnas on oluline. Vähemtähtis ei ole siis ka küsimuse teine pool. Kas ka lemmiklooma heaolu on tagatud? Enamlevinud lemmikloomad on koerad ja seda väga kaugetest aegadest. Koer oli abiline jahil, oli soojendaja koopas, koerast sai inimrühma kaitsja ja inimene andis talle vastutasuks toitu. Arenes vastastikune sõltuvus, kiindumus. Millist toitu saavad koerad - lemmikloomad tänapäeval? Kas toit on ohutu keskkonnale ja loomadele, milliseid lisaaineid toidud võivad sisaldada? Kas on ohtu, et need ained lähevad looduses ringlema? Lõputöö eesmärgiks on uurida koerte kuivtoitude koostist ja komponentide mõju ümbritsevale keskkonnale, kui need sinna satuvad. Teema valiti mitte ainult isikliku huvi tõttu vaid teema üldise aktuaalsuse tõttu. Aina enam on hakatud tähelepanu pöörama keskkonna säästmisele ja õigele toitumisele, inimesi eeskätt silmas pidades. Antud teemas on palju uurida, sest väga palju kasutatakse koeratoidu valmistamiseks ka inimesele sobivat materjali. Milliseid lisaaineid, vitamiine, hormoone koerte söötadele lisatakse ja kas seal võib olla keskkonnale ohtu nende ringlusse minemisel. Milliseid toiduainete töötlemise tehnoloogiaid kasutatakse, et säilitada komponentide väärtus. Sellest tulenevad lõputöö ülesanded. Antakse lühike ülevaade koeratoitude ajaloost. Analüüsitakse milline võiks olla koerte ideaalne toitumine, et rahuldada kõiki tema vajadusi. Kuidas liiguvad need lagunemata/nud komponendid looduses. Kuivtoidud on leidnud väga laialt kasutust, siis lubab nende koostise võrdlus selgitada, millisel määral erinevad tooted üksteisest eristuvad. Miks eelistatakse üht toodet teisele. Kas hinnavahe on alati põhjendatud. Kui suur erinevus on toitude jaotusel koera vanuse järgi, kas koer on steriliseeritud, millist mõju avaldab toidu valikule tõug. Kas steriliseeritud koerte toitudele lisatakse hormoone? Need ülesanded lahendatakse toitude koostise uurimisel ja nende tulemuste võrdlusel. Nende ülesannete lahendamisele on pühendatud teine peatükk. 5
Keskkonna säästmine on vajalik. Kuigi koerte kuivtoit peaks olema kõige odavam tarbijale, siis kas see on ka parim valik. Tootmine on odav ja säilitamine samuti, sest ei vaja külmkappe. Toite toodetakse suurtes tehastes ja transporditakse üle maailma, mis maksab palju. Samuti peavad toidud säilima kaua, sest poelettidelt ei osteta neid kohe ära. See kõik nõuab palju töötlemist, säilitusaineid ja juurde lisatavaid vitamiine/mineraale/hormoone, mis ei pruugi koerte organismile ja keskkonnale olla kergesti lagundatavad. Ülevaade antakse kolmandas peatükis. 6
1. KOERTE TOITUMISE AJALOOLINE ÜLEVAADE 19. sajandi keskel, töösturevolutsiooni järel, muutus keskklass jõukamaks ja tekkis rohkem vaba raha. Rohkem inimesi võttis lemmikloomi ja see viis tähelepanu ka lemmikloomade söötmise küsimustele. [1] 1.1. Varasem ajalugu Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides Enam kui 2000 aastat tagasi kirjutas Rooma luuletaja ja filosoof Marcus Terentius Varro esimese põllumajanduskäsiraamatu. Oma raamatus soovitas ta sööta farmikoeri piimas leotatud odraleivaga ja lisada sellele lambakonte. [1] Keskajal oli Euroopa aadlikel tihti koerakasvatajad, kes küpsetasid nende hurtadele süüa. Enamasti sisaldasid need teraviljasid, aedviljasid ja lisati veidi liha ning kariloomade töötlemise ülejääke (süda, kopsud, maks). Kodus elavate koerte dieet oli napp. Enamasti söödeti seda, mis üle jäi (leivakoorikud, luud, kartul, kapsas). [1] 18. sajandil söödeti jahikoeri, kes pidid küttimisel hea tervise juures olema, erinevate teraviljasegudega, millele oli lisatud searasva. Inimesed said linnas teenida lisaraha otsides tänavatelt surnuid hobuseid ja müües edasi nende liha jõukamatele koeraomanikele. Väga rikkad söötsid oma koeri palju paremate toitudega kui enamik rahvastikust endale lubada sai. 1800. aastal Hiina keisrinna Tzu Hsi söötis oma Pekingi paleekoera haiuimede, vuti rinnaliha ja antiloobi piimaga. Euroopa aadlikud toitsid oma koeri tihti pardiliha, kookide, kommide ja isegi likööriga. [1] 1802. aastal taasavati Tartu Ülikool ja Saksa koolide eeskujul hakati filosoofia kõrval õpetama ka põllumajandusspetsialiste. Tartu Ülikool oli esimene Venemaal, kes õpetas kõrgharidusega põllumajandusspetsiliste. [2] 1848. aastal avati Tartu Veterinaarkool, mis oli ainuke Venemaal, kus kooli professoritel oli veterinaariaalane ettevalmistus. Algselt oli koolis kaks järku - I järk ja II järk. Esimese järgu 7
lõpetaja sai kooli lõpuks veterinaari kutsetunnistuse ja teise järgu lõpetaja sai veterinaari abi kutsetunnistuse. Talupoegadel oli võimalus osaleda II järgu loengutel. Kooli lõpetades said talupojad eraldi tunnistuse veterinaaria alal praktilise tegutsemise loa. Kuigi 1851. aastal valitsuse otsusega enam talupoegi koolitada ei tohtinud, jäid paljudel talupoegadel sidemed professoritega, kes vahel eestikeelseid veterinaariaalaseid teadmisi nendega jagasid. [2] Üha rohkem loomi ja raha tingis uue elukutse - veterinaarmeditsiini arengu. Ametlikult rajati kool Ameerika Ühendriikides 1895. aastal. Paljud eksperdid olid juba aastaid andnud soovitusi, mida linnakoertele sööta. Sellest ajast alates hakati inimestele rääkima, et linnakoeri tuleb tsiviliseerida ja enam ei tohi neile toorest liha sööta. [1] 1850. aasta lõpul läks noor elektrik James Spratt Londonisse, et müüa piksevardaid. Laeva oodates märkas ta suuri koerakarjasid koos temaga laeva ootamas. Laeva saabudes viskasid laevatöölised oma allesjäänud küpsiseid koertele, mida kõik koerad isukalt sõid. See andis Jamesile idee: küpsised olid toitnud laevamehi sajandeid. Jahu, vesi ja sool segati kokku, küpsetati ning lasti kuivada. Küpsiseid oli lihtne ladustada ja need olid väga pika säilivusajaga. See oli väga oluline põhjus nende kasutamiseks enne külmkappide leiutamist. Küpsised nägid välja väga sarnased tänapäeva koeramaiustega. Spratt avastas, et ta saab valmistada odavad ja kergesti ladustatavad küpsised ning pärast müüa need edasi koeraomanikele. Tema retsept oli segada kokku jahu, peedijuur, juurviljad koos looma verega. 1860. aastal tuli turule Spratt i patenteeritud Meal Fibrine Dog Cakes. Seda aega võib lugeda lemmikloomasööda tööstuse algaastaks. Tema toode oli hitt Inglismaal. 1870 aastal tõi Spratt oma tööstuse Ameerikasse ja algas Ameerikas koeraküpsiste Meal Fibrine Dog Cakes tootmine. [1] Paljud ettevõtted järgisid Spratti ideed ja hakkasid ise erinevaid maiuseid tootma. 1880. aastatel Bostoni veterinaar A. C. Daniel tutvustas oma toodet Medicated Dog Bread. [1] F. H. Benner i firma Biscuit turustas 1908. aastast kondikujulisi maiusi. Benner oli esimene, kes hakkas tootma kutsikatoitu ja erinevatele tõugudele valmistama erisuurusega krõbinaid. [1] 1920. ja 30. aastate vahel hakkasid lemmiklooma toidufirmad laienema. Ameeriklastel oli rohkem raha, et osta oma lemmikloomadele kuivatatud-, granuleeritud- või konservsööta, mis olid tehtud liha ja teravilja ülejääkidest. Kuid enamus koeri toideti ikka toore liha ja majapidamises üle jäävate toidujääkidega ning koerad sõid, mida vabalt õues jahtida suutsid. [1] 8
1922. aastal tutvustas Illinoisi osariigis firma Chappel Brothers of Rockford oma toodet Ken-L- Ration, mis oli esimene konservtoit Ameerikas. Ken-L-Ration oli tehtud hobuselihast ja 1930. aastal hakkas firma sponsoreerima raadiosaadet The Adventures of Rin Tin Tin. Ken-L-Ration konservtoitu saatis 30. keskel nii suur edu, et nad kasvatasid ja tapsid aastas 50 000 hobust ainult koeratoidu jaoks. [1] Suurel majanduslanguse perioodil 1930. keskel ja 1940. alguses oli suur mõju tööstusliku lemmikloomatoidu kasvule. Regulatsioonide vähesuse tõttu said kõik, kes tahtsid, valmistada konserv- või pakitoite lemmikloomadele. Sel ajal moodustasid kogu tööstuslikust lemmikloomatoidust 90% konservsöödad. [3] 1931. aastal ostis firma National Biscuit Company (Nabisco) ära Benneri firma ja nimetas maiused ümber Milkbones (Piimakondid). Nad palkasid 300 müügimeest, kes viisid Milkbones i toidupoodidesse ja äratasid rahva huvi antud toote vastu. See oli esimene kord, kui koeratoit sai koha tavatoidupoes. [1] 1.2. Koerasööda tootmine alates 1940. aastatest Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli lemmikloomasööt märgitud mitteoluliseks tooteks Ameerika valitsuse poolt ja metalli ning liha kasutus oli piiratud. Kuna inimestel oli vähem süüa, siis jäi koduses majapidamises vähem toidujääke alles. Sel ajal vähenes oluliselt konservtoitude valmistamine ja inimesed said lubada enamasti ainult kuiva lemmikloomatoitu ja maiuseid. [3] Ameeriklased harjusid kiiresti sõja ajal oma loomi toitma kuiva koeratoiduga. Sõja ajal levis väga kiirelt ka töödeldud toit. Tehastel, mis muutsid inimeste toidu inimestele meeldivamaks, oli ka suur mõju koeratoidu arengule. [3] Pärast Teise maailmasõja lõppu hakkas majandus elavnema. Tekkis uusi töökohti, inimesed asusid linnadesse ja kohalikud väikesed poed asendusid suurte supermarketitega. Ameeriklaste järsk suur nõudlus inimestele mõeldud töödeldud toidu järele tekitas palju põllumajandusjääke tapamajades, viljaveskites ja taimekasvatustes. [3] Koertele mõeldud söötade valmistamisel hakati inimeste toiduvalmistamisest tekkinud jääke taaskasutama ja seda lisama lemmikloomatoitudesse. Viljad, mis ei läbinud kontrolli, mereloomade 9
ülejäägid, restoranide ülejäägid, surnud kariloomad, maanteedel hukkunud loomad - tõlgendati kui inimeste toidulaua ülejääke ja kasutati lemmikloomatoidu toorainena. [3] 1950. aastate alguses tegi Ken-L-Ration raadiosaadetes reklaame kasutades lauset: See koeratoit kasutab ainult USDA, valitsuse kontrollitud hobuseliha. [1] 1950. aastal hakkas firma Ralston Purina kasutama uut ekstruuder toidupressi, et teha Chex hommikuhelbeid inimestele. [1] Sel hetkel hakkas firma saama kaebusi klientidelt koera kuivtoidu välimuse, tekstuuri ja seeduvuse kohta. Purina lemmikloomafirma osakond laenas pressi toiduosakonnast, millega tehti Chex hommikuhelbeid ja hakkas sellega salaja eksperimenteerima järgneval kolmel aastal. Nii sündis Purina Dog Chow toit. Koerad armastasid seda toodet. Toit seedus hästi ja lühikese ajaga sai olulisemaks lemmikloomatoiduks riigis ja on seda siiani. [1] Koeratoidu valmistamisel segatakse ekstruuderis kõik toorained kokku, neile lisatakse mineraale ja vitamiine. Kuumutatakse kõrge temperatuuri juures ja pressitakse krõbinateks. Kõrgetel temperatuuridel erinevate ainete koosmõjul tekivad reaktsioonid ja need võivad tekitada mürgiseid ühendeid: kõrge temperatuuri läbib iga lemmiklooma kuivtoit. [3] 1964. aastal alustas Lemmiklooma Toidu Institutsioon reklaami, et inimesed lõpetaksid loomade toitmise peale muu kui tööstusliku toiduga. Nad saatsid aruandeid ajakirjadesse tööstusliku toidu eelistest ja kasutasid raadioreklaame pealkirjaga ohud toidu ülejääkidega. [1] Lemmikloomade toidufirmad kulutasid 50 miljonit dollarit aastas reklaamidele. Reklaamid sisaldasid toorliha ohtusid ja suurfirmade lubadusi pakkuda kõige puhtamat liha. [1] 1960. ja 1970. aastate vahel kasvas koerte arv hüppeliselt, sest aretati uusi tõuge ja inimesed kartsid kuritegevust ning võtsid koduvalvureid. 1975. aastaks oli turul üle 1500 erineva koeratoidu. [1] Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus teatas 16. mail 2008, et aastal 2006-2007 oli mitmeid teateid üle USA osariikide salmonella nakkuse puhangust. Haiguse puhangut seostati koerte kuivtoitudega. Selleks ajaks oli haigusjuhtumeid kokku 70, 19 erinevast osariigist ja viimane registreeriti esimesel oktoobril 2007. Epidemioloogia ja keskkonnauuringud määrasid kindlaks, et haigusepuhang sai alguse ühest kuivtoidu firma tööstusest - Mars Petcare US. 2008 aastal tuli juurde kaheksa teadet haiguspuhangutest ja lõppkokkuvõttes tekkis 79 erinevat haigusepuhangut. 12. septembril 2008 10
teatas Mars firma, et võtab tagasi kõik koera ja kassi kuivtoidud, mida oli toodetud viis kuud Pennsylvania tööstuses. Ükski lemmikloom sellest söödast ei haigestunud. [4] Pärast kindlaks tegemist, et firma Mars oli seotud inimeste haiguste puhanguga, otsustas Mars Pennsylvanias tehase sulgeda. [5] 2008. aasta lõpus Itaalias, Treviso linnas samast kennelist pärit kaks noort koera surid neerupuudulikkuse tõttu. Mõlemad koerad lahati, tehti histopatoloogia ja toksilisuse uuringud. Mõlemal koeral olid samad kliinilised näitajad ja labori testid tegid kindlaks ureemia ehk kusiveresuse. Leitud kristallitüübid olid identsed 2004. ja 2007. aasta melamiiniga seostatud neerupuudulikkuse epideemiaga Aasias ja Ameerikas. See tõestab, et koerad jagavad sama haigusetekitajat, mis levis 2004. ja 2007. aastal. Suurtes kogustes melamiini tuvastati lemmikloomatoitudes, mida manustati koertele, samuti tuvastati melamiini neerukudedes ühelt surnud koeralt ja mõlema koera uriini proovidest. Selle diagnoosi tõttu tehti kindlaks melamiiniga seotud neerukahjustus. See oli ka esimesi teateid melamiini sisaldusest EU koeratoitudes. [6] Melamiin on tööstuskemikaal, mis sisaldab lämmastiku. Kuna toidud peavad läbima kvaliteedi kontrolli, kus kontrollitakse, et vajalike ainete normid oleksid täidetud. Melamiin aitas odavalt tõsta valgusisaldust tootes. [7] Maailma Terviseorganisatsioon on kehtestanud maksimummäära loomadesöödas melamiinile ja üle 2,5 mg/kg kohta ei tohi sööt melamiini sisaldada. [8] Paljude haiguspuhangute tõttu on inimesed hakanud kahtlema koeratoitude õiges koostises. Aina rohkem on omanikud huvitatud, mida koerad peaksid üldse sööma ja soovivad pakkuda enda koertele parimat toitu. Suurfirmad on aastaid öelnud, mida koerad vajavad, kuid nüüd on kliendid muutunud nõudlikumaks. Tabel 1 annab ülevaate nelja firma koerasöötadest. Inimesed ei soovi suure teraviljasisaldusega tooteid ja kindlasti on sellele kaasa aidanud ka koerte aina tihedamini esinevad allergiad, mis paneb inimesi lahendusi otsima selle vältimiseks. 11
Tabel 1 Suurimate koeratoidu tootjate brändid [9], [10], [11], [12] Big Heart Pet Brands, Mars Nestle 2015 ühines The J.M. Smucker Company Hill's Pet Nutrition, Inc ADVANCE (Austraalia ja Uus-Meremaa ainult) Alpo Kibbles 'n Bits Science Diet Buckeye Nutrition Purina Beggin Strips (maiused) Milk-Bone (küpsised) Natural Balance Pet Cesar Busy Bone (kondid) Foods Chappi Beneful Gravy Train Dreamies (maiused) Dog Chow Pup-Peroni (maiused) Eukanuba Friskies (maiused) Nature s Recipe Canine Carry Outs Exelpet (maiused, ravimid) Mighty Dog (konservid) (maiused) Frolic Purina ONE Milo s Kitchen (maiused) Good-o Purina Pro Plan Snausages (maiused) Greenies (maiused, hambapuhastuskondid) Bakers Complete Iams Bonnie James Wellbeloved Castor & Pollux Chef Michael's Canine My Dog Creations Natura Lucky Dog Nutro Products Merrick Pedigree Supercoat Optimum Whole Earth Farms Pill Pockets (maiused) Winalot Royal Canin Zukes Schmackos (maiused, hambapuhastuskondid) Techni-Cal Prescription Diet Ideal Balance Lemmikloomade kuivtoit on ameeriklaste seas väga populaarne oma mugavuse ja madala hinna tõttu. [3] 12
2. KOERTE TOITUMISE FÜSIOLOOGILISED ALUSED 2.1. Koera evolutsioon Koerad on arenenud hallhundist ning seetõttu on nad karnivoorid. Karnivoorid on loomad, kelle toidus on oluline osa lihal. Nad võivad süüa lisaks muid toite, kuid nende dieet peab kindlasti sisaldama liha. [13] Genotüüp on mõlemal liigil nii hallhundil kui koeral identne, aga muutunud on fenotüüp. See muudab ainult koerte välimust (pikakarvalised, suured, väikesed, lokkis karvadega, karvutud jne). Aretusega on muudetud koerte välimust hundist drastiliselt erinevaks, ei ole suudetud muuta aga nende DNA erinevaks hundi DNA-st. [14] 11 000-10 000 aastat tagasi on leitud esimesi koeraluid Eestis Pulli muinasasulast ja loode Venemaalt Popovist. [15] 9000 aastat tagasi Soome leid, Vantaa lähedalt Nissbackist. Esimesi koeri oli Soome püstkõrv, kes on väga truu omanikule ja külmas kliimas oli ka inimese soojendaja. [15] Hundid on ellu jäänud ilma tervisekontrollita: röntgenpiltideta, ultrahelita, vereanalüüsideta, ilma supertoitudeta tänu oma suurepärasele kohastumisvõimele. Neil ei ole iga toidukord täiuslik ja tasakaalustatud. Keegi ei kaitse neid, ei jälgi, et hundid ei sööks iial munavalget, konte või tagaks, et nad ei puutuks kokku salmonella ega E. coli bakteriga. Keegi ei uuri, et kutsikad saaksid õiges vahekorras kaltsiumit ja fosforit, et luud ilusasti kasvaksid. [16] Meil on koerte toitude valikul väga palju õppida huntidelt ja kõige rohkem sellest, mida nad söövad. Hundid ei söö kunagi korrapäraselt ja etteplaneeritult. Nad toituvad enamasti toorest lihast ja kontidest. Lisaks söövad nad soolikaid ja teiste loomade sisikondi. Nad söövad tooreid mune, putukaid, puukoort, mulda. Kõik nende toidud on toored ja mitte kunagi küpsetatud. Nad söövad köögivilju kaasa arvatud taimi, mida nad saavad tihti saakloomade sooltest. Sooltes on ained toored, purustatud ja osaliselt seeditud. Hundid ei söö kunagi küpsetatud teravilja. Kui söövad teravilja, siis enamasti seda, mis on täiesti roheline ja ebaküps. Ainus kokkupuude teraviljaga on herbivooride 13
sooli süües. Seal on teravili maomahlade ja seedeensüümide poolt ette lagundatud ning segunenud rohu/heinaga. Täiesti erinev toit tänapäeva massiliselt küpsetatud ja töödeldud teraviljast, mida koeratoidud sisaldavad. [16] Saksamaa huntidel läbiviidud uuringus selgus, et Canis lupus toitub Saksamaal peamiselt sõralistest. Need moodustavad nende toitumisest 96%. Domineerivaim liik on metskits, talle järgneb punahirv ja viimasena metssiga. [17] Dr. Ian Billinghurst on õppinud põllumajandusteadust ja veterinaarmeditsiini Sydneys. Oma veterinaari töö alguses arvas ta, et tema põllumajanduskoolis veedetud aastad ja sellel alal õpetamine olid raisatud aastad. Hiljem mõistis ta, kui olulised on tema teadmised põllumajandusest ja söötmisest. Ta oli oma koeri söötnud kaks aastat tööstusliku toiduga ja arvas, et see on õige tasakaalustatud toit. Kuid tema koertel hakkasid esinema probleemid. Ta vahetas välja kuivtoidu lambaliha ja kodus üle jäävate toitudega. Tulemust ei pidanud ootama aastaid. Dr. Ian Billinghurst oli vaimustatud tulemustest ja avastas, et koerte söötmine on nii tunduvalt odavam. Ta hakkas oma kliente nõustama ja esimesed kellega ta katsetama hakkas, olid kutsikad ja koerad kellel olid väga tõsised haigused. Tulemused olid üllatavalt head, kutsikad kasvasid probleemideta ja paljud tõsiste muredega koerad vabanesid rohtudest. Kõige enam jäi silma nahahaiguste ja artriidivaevuste vähenemine. Ta nägi selliste haiguste paranemist, mida esineb muidu päevast päeva. Eriti jäi silma noorte suurte koerte puusa- ja küünarliigeste düsplaasia vähenemine. Ta mõistis, et paljude haiguste põhjuseks on vale loomade toitmine ja et koertel/kassidel tuleks söötmisel järgida samu reegleid, mis põllumajandusloomadel, kes toodavad liha, piima jne. Haigusi tuleks ennetada toitumise kaudu. Ta tahtis oma avastusi jagada ja saatis artikli Sydney Veterinaarmeditsiini Ülikooli. 1987. aastal sai ta artikli kohta mõnelt veterinaarilt kõne, kes temaga nõustusid, aga enamasti tema kirjutist ignoreeriti. Dr. Billinghurst mõtles korra veel proovida. 1988. aastal saatis ta koolis olevatele doktoritele artikli väikeloomade ja hobuslaste söötmisest. Ka seekord ei vastanud talle keegi ja tema kirjutist ignoreeriti. Ta otsustas enam mitte teisi veterinaare veenda, vaid otsustas, et tema klientide toitmise tulemused räägivad tema eest. Dr. Ian on andnud välja raamatuid, annab loenguid ning ravib loomi oma väikeloomakliinikus ning annab nõu ka hobuste söötmise alal. [18] Katse tehti kaheksa kolmeaastase keskmist kasvu koeraga, kellel esines hammastel hambakivi. Koerad jagati kahte rühma, esimestele anti 12 päeva jooksul närida toorest veise sääreluust lõigatud osasid. Teisele rühmale anti 20 päeva jooksul närida käsnluud, mis asub sääreluude otstes. Iga päev 14
anti üks uus kont ja koerad närisid pehmet ollust kondi ümbert ja seest. Esimese katse koertel olid hambad 42,0% ulatuses hambakiviga kaetud ja katse lõpuks vähenes hambakivi 12,3%-ni. Teise katse koertel olid hambad kaetud hambakiviga 38,6%, katse lõpuks oli hambakivi langenud 4,7%-ni (Foto 1). Katse jooksul ei täheldatud mingeid probleeme, hamba murdumisi, luu kinnijäämisi, sest toored kondid olid nii tugevad, et tükke nendest murda polnud võimalik. Toore kondi närimine aitab väga efektiivselt hambakivi eemaldada. [19] Foto 1. Toore kondi mõju hammastele [19] Periodontaalne haigus on kõige levinum hambahaigus koertel. See haigus esineb 50% üle kolmeaastastel koertel ja 88% üle viie aastastel koertel. Kui koer on vanem kui 12 aastat, kannatab haiguse käes 95% koertest. Uuring väidab, et inimesed ei suuda harjamise või dieediga hoida 15
täielikult ära koerte hambakivi teket. Kondid on looduslik toiduosa huntidel. Koertel on tugev soov närida konte, mis aitavad hoida hambakivi tekke madalal. [19] 2.2. Söödanormid koerte toidus Veterinaariaalases kirjanduses esitatakse teaduslikult välja töötatud koerte söötmisnormid. Iga koera korral tuleb arvestada koera kehamassi, füsioloogilist seisundit (iga, haige, terve, imetav), töökoormust, temperamenti ja muid aspekte. [20] Söödas olevad orgaanilised ja mineraalained tagavad kudede ja organite ehituse ning energiatarbe. Koera dieet peab sisaldama liha, aga ta sööb ka taimseid söötasid. [20] Kaltsiumit ja fosforit vajab koer luukoe moodustamiseks. Kutsikad, kellel on neist ainetest puudus, kasvavad halvasti ja tihti tekivad seedehäired. Kaltsiumi ja fosfori suhe peab olema nagu on luukoes ehk ligikaudu 2:1. Naatriumit on söögiisu säilitamiseks vaja ja kutsikatel ka kasvuks. Kloor on maomahla soolhappe koostises. Naatriumi ja kloori vajadus kaetakse keedusoolaga. [20] Mikroelementidest on olulised koobalt, raud, vask, jood. Kolm esimest vereringe normaalseks talituseks ja jood reguleerib kilpnäärme tööd. [20] Mikroelementide vähesus põhjustab kutsikatel kehvveresust. Oluline on toidu leeliseliste (kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, magneesiumi) ja happeliste (fosfor, väävel, kloor) elementide suhe. Kuna koera keha on kergelt leeliseline, peab söödas olema ka leeliselisi elemente veidi rohkem. [20] Kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega, sest valk kuulub keharakkude, kudede ja organite koostisse. Valkudes on 45%...55% süsinikku, 6%..8% vesinikku, 14%..20% lämmastikku, 19%...25% hapnikku. Mõnede valkude koostises on ka rauda, mangaani ja teisi elemente. [20] Toidu saab koertel jagada kolme gruppi: loomne toit, taimne toit, mineraalirikkad ained. Koer peab saama kõigist kolmest grupist toitu. Loomne peaks moodustama 1/3 kogu toidust ja ülejäänud taimne. [21] Toit peaks sisaldama mineraale: kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kloor, kaalium. Mikroelemente: raud, jood, vask, koobalt, tsink, mangaan, molübdeen, seleen. [21] 16
Koerte toidu põhikomponendid on proteiin, rasv, süsivesikud, mineraalid, vitamiinid ja vesi. Kõik need komponendid on vajalikud lihaste, luude ja närvide ülesehituseks. Lisaks toimuvad nende koosmõjul keemilised reaktsioonid, toitainete liikumine organismis, reguleeritakse kehatemperatuuri ja vabastatakse energiat. Vesi, mineraalid ja vitamiinid energiat ei anna, süsivesikud, rasv ja proteiin annavad koerale energiat. [21] Kiskjana vajab koer proteiini. Kõrgekvaliteetset proteiini leidub liha, kala, muna ja piimatoodetes. Taimeriigist leidub proteiini sojaoas. Proteiin koosneb aminohapetest. Koer vajab proteiinis olevast 20-st aminohappest 10, ülejäänud sünteesib tema organism ise. Koer omastab ehk seedib paremini lihas ja subproduktides leiduvat proteiini (90-95%), taimsest leiduvat omastab (60-80%). [21] Et koera tervis hea oleks, on vaja tal toidust ka rasva saada. Rasv annab koerale energiat, parandab naha ja karvastiku välimust, annab vajalikke rasvhappeid. Sobivad kõik taimeõlid ja kalaõli. Lisada tuleks linoolhapet. Seda leidub maisi- ja päevalilleõlis. Paljud teadlased arvavad, et tuleks lisaks anda kala ja kalaõli, et saaks linoolhapet. Rasva ülekülluses muutub loom paksuks, kuid rasva puuduses muutub koera nahk kuivaks ja sügelevaks. [21] Kui koer on oma vajaliku koguse proteiini ja rasva saanud, võib lisaks anda süsivesikuid. Paljudele koertele sobib süsivesikuterikas toit. Kuid need peavad olema kergesti seeditavad. Selleks sobib pasta, riis, nisu, kartul ja närimiskiud. Soolestikule mõjub hästi ka väike kogus nisukliidega segatud toit. Selles on tselluloos, mis turgutab soolestiku tegevust ka inimestel. [21] Kaheks tähtsamaks mineraaliks on kaltsium ja fosfor. Need teevad luud ja hambad terveks ning tugevaks. Liiga palju mineraale tekitavad luude hõrenemist ja kasvuhäireid. Ühe mineraali üledoseerimine võib pärssida teise mineraali imendumist. Kui koeral on tsingipuudus ja seda suurtes kogustes lisatakse, pärsib liigne tsink raua omastamist. Selle tõttu võib tekkida verevaegsus. Kaltsiumi ja fosforit leidub palju kondijahus. [21] Evolutsiooniga on nii inimesed kui ka kõik imetajad ümber kohandunud nii, et nende dieet ei sisaldaks palju suhkrut ja tärklist. Keskmine suhkrute ja tärklise sisaldus lihas, kalas, munades, putukates, taimedes, puuviljades, marjades ja köögiviljades on 4%. Muidugi mesi ja marjad sisaldavad palju suhkrut. Aga mesi oli kunagi harva esinev ja marjad koosnevad peamiselt veest. Vahe on selles, et tänapäeva koera kuivtoidud sisaldavad 40% süsivesikuid. See viib tasakaalust välja hormoonid. Organismis on kaheksa hormooni, mis aitavad tõsta veresuhkrutaset ja üks, mis 17
alandab. Loodus oli ette näinud, et vähese suhkru koguse juures aitab organism hoida veresuhkru taset kõrgel ja suhteliselt vähe on vaja veresuhkrut alandada. Veresuhkrut aitab alandada hormoon insuliin, mis on igale imetaja liigile iseloomulik ning täidab sama ülesannet. [22] Proteiin on viimasel ajal väga palju kõlapinda tekitanud. Aga proteiini koguse arvutamisega unustatakse, et olulisem on proteiini kvaliteet. Tundub uskumatu, et 17% proteiini sisaldav toit võiks olla toitvam kui 28% proteiini sisaldav. Koeraomanikud arvavad, et mida rohkem proteiini toit sisaldab, seda parem. See ei ole üldse nii ja teades koeratoidu arvulist proteiini sisaldust, ei ole see piisav. Peab pöörama tähelepanu ka aminohappelisele koostisele ehk valgu kvaliteedile. Proteiini koguse kõrval on ka väga oluline proteiini kvaliteet. [23] Proteiini kvaliteet on väga kõikuv. Proteiin koosneb pisikestest molekulidest, mida kutsutakse aminohapeteks. Looduses on 20 aminohapet, et sünteesida proteiini. Aminohapped on jagatud kahte rühma, asendamatud (peavad olema toidus) ja asendatavad (loom suudab neid ise sünteesida). Seetõttu ei ole hea mõte tõsta proteiini sisaldust toidus, kui see ei suurenda just puudu oleva aminohappe hulka. Põhimõte on selles, et loomsed proteiinid on kõrgema väärtusega kui taimedes sisalduv proteiin. Seetõttu ongi 17% munadest saadud proteiin toitvam, kui 28% taimedest omastatav proteiin koerale. [23] Ei ole kaugel aeg, kus soovitati või asemel süüa margariini (1960. aastad). Kuid praegune soovitus on hoopis vastupidine. Toores toit võib olla nii inimesele kui ka loomale haigustekitajate kandja. Samas võib see olla ka kasulike bakterite allikas, kahjustamata vitamiinide ja ensüümide, paremate maitseomadustega ja hea seeduvusega. Turul on ettevõtteid, kes on müünud aastakümneid toortoitu ja pole kunagi olnud probleemi salmonella või listeeriaga. Kõik nõustuvad sellega, et korralik toidu käitlemine on oluline, nii tööstusliku kui ka toore koeratoidu puhul. [24] Koerte kuivtoit on vastuvõetav toit, aga ta ei ole parim toit. Lemmikloomadel on oma omanikega lähedane suhe ja ettevõtted on hoolitsemise võtnud enda peale. Kindlasti on kuivtoit odavaim ja ei vaja külmkappe. Tihtilugu kuivtoidu firmad ei taha rääkida asjadest konkreetselt ja ei ole huvitatud debattidest kuivtoit versus toortoit loomadele. Tänu sellele on nad turule jäänud oma mugavuse ja säästlikkuse tõttu, aga kuivtoidus on liiga palju süsivesikuid ja see ei ole parim dieet. Mõned inimesed soovivad oma lemmikule parimat toitu ja on nõus ka selle eest rohkem maksma. [24] 18
2.2.1. Koerale vajalikud vitamiinid Vitamiinid on olulised, aga moodustavad väikese osa loomade toidus. A-, D-, E-, ja K-vitamiinid on rasvlahustuvad ning B- ja C-vitamiinid aga vesilahustuvad. Rasvlahustuvad vitamiinid kogunevad maksa ja liigdoseerimine võib tekitada mürgitust. Vesilahustuvad vitamiinid organismi ei kogune ja need väljutatakse uriiniga. Seetõttu on oluline, et toit sisaldaks B-vitamiini kuna C-vitamiini suudab koer ise toota. [21] 2.3. Koerte kuivtoidu valmistamise tehnoloogiad Allpool olevad tehnoloogiad on ainult mõned näited. Muidugi on lisaks kuivtoidule ja dehüdreeritud toidule olemas koertele konservtoidud, toortoidud, külmkuivatatud toidud, kodutoidud ja külmutatud toortoidud. [25] 2.3.1. Pressitud kuivgraanulid Krõbinad on pressitud kasutades kuuma auru ja rõhku 104-170 o C juures ja neid söötasid leiab palju poelettidelt. Kogu küpsetamine võtab aega 15-20 minutit. Enamasti sisaldavad need toidud lihajahu, mis on küpsetatud 270 o C kraadi juures tund aega. Kuna liha on enne kõrgel temperatuuril küpsetatud ja pärast lisaks uuesti küpsetatud, siis vähendab ja lõhub see tehnoloogia olulisi molekule toitainetes veelgi. [25] Lihana kasutatakse enamasti tapamajades üle jäävat, mis ei kõlba inimese toiduks. Liha käitlemine tähendab, et loomade skeletid ja ülejäägid pannakse suurtesse vaatidesse ja küpsetatakse. See lahutab rasva, eemaldab vee ja tapab bakterid, viirused, parasiidid ja teised nakkushaiguseid põhjustavad komponendid. Eemaldatud rasv saab nimeks loomarasv ja lisatakse loomatoitudesse (kanarasv, veiserasv jne). Ülejäänud kuivatatud tahke valk lisatakse loomatoidule nimega lihajahu või liha "kõrvalsaadused". [26] 2.3.2. Ahjus küpsetatud krõbinad Ahjus küpsetatud krõbinad tunduvad tervislikumad, aga tegelikult ei ole. Krõbinad on küpsetatud 230 o C kraadi juures vähemalt 45 minutit. See põhjustab toitainete kadu ja kahjustab aminohappeid ning enamasti on valmistatud lihajahust nagu ekstruuderis olevad krõbinad. [25] 19
2.3.3. Dehüdreeritud koeratoit Kas dehüdreeritud toit on parem? Jah on küll. On avastatud, et parim viis toitu säilitada on niiskuse eemaldamine toidust. Toored või kergelt küpsetatud toidud on õhu, päikese või tuulega kuivatatud. Madalal temperatuuril pikema perioodi jooksul alla 40 kraadi, mis eemaldab kuni 93% veesisalduse. Toitained jäävad sel temperatuuril alles. See tehnoloogia on parem, kuid toit on ka kallim. [25] 20
3. KOERTE KUIVTOIDU MÕJU KESKKONNALE Lemmikloomade söötade mõju keskkonnale on raske hinnata, aga lõpuks on omanik see, kes mõjutab lemmiklooma jalajälge. Milline on tema kasvatamis- ja söötmisviis. [27] Lemmiklooma ökoloogilise jalajälje kindlaks määramisel on analüüsitud peamisi komponente kuivtoitudes. Päevas tarbib keskmise suurusega koer umbes 300 g kuivtoitu. Selle toidu tegemiseks on vaja 260 g teravilja ja 450 g värsket liha. Aastas kuluv tooraine oleks vastavalt 95 kg teravilja ja 164 kg liha. Põllumees vajab kilo teravilja kasvatamiseks 13,4 ruutmeetrit maad. Kui toit on tehtud kanalihast, siis kilogrammi kanaliha tootmiseks on vaja 43,3 ruutmeetrit maad. Suuremate loomade liha kasvatamise jaoks on vaja veel enam maad. Kokku teeb see ühe koerale aastas 0,84 hektarit. Suuremal koeral võib see jõuda kuni 1,1 hektarini. [27] 3.1. Keskkonnamõjude analüüs Töös analüüsiti erinevaid kuivtoite ja koostati küsimustik, mille vastuste tulemustest räägitakse 3.3. alapeatükis. 3.2. Andmete analüüs Koerte kuivtoitude analüüside tulemused on tabelites (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4). Analüüsiti kaheksat erinevat brändi ja viie erineva firma tooteid. Pro Plan, Royal Canin ja Hill s on ühed kõige enam esindatud brändid, kellel on pikk ajalugu ja omal alal kogemusi palju. Lisaks analüüsiti imetavate koerte kuivtoite (Royal Canin, Josera), ravitoite (Specific) ja tavapoodides olevaid odavamaid koeratoite (Chappi, Darling, Pedigree) (Lisa 4). Iga toidu puhul on välja toodud seitse esimest komponenti, mida sööt sisaldab. Ära on märgitud iga toidu kilohind (hinnad võivad varieeruda, sest igal poel on oma hind). Andmed on saadud Petcity, Koeramaailm ja Specific kodulehtedelt. 21
Kuna kuivtoit on enimkasutatav sööt koertele, siis töös on analüüsitud ainult kuivtoite. Lisades on toodud neli erinevat võrdlustabelit. Esimesel on võrreldud suurte koerte söötasid (Lisa 1). Järgnevalt vastavalt keskmised koerad (Lisa 2) ja väikesed koerad (Lisa 3). Kolmes tabelis on eraldi esitatud erinevale eale mõeldud toidud (kutsikad, täiskasvanud koerad, eakad koerad). Viimases on võrreldud imetavate koerte ja nende kutsikatele valmistatud toite, ravitoite, mida saab ainult veterinaari käest ja poodides olevaid odavamaid toite (Lisa 4). 3.2.1. Koerte kuivtoidu hindade võrdlus Keskmiselt maksavad kuivtoidud 4-5 EUR/kg. Kõige kallima kilohinnaga oli ravitoit CED (Lisa 4), mille hinnaks tuli 12,76 EUR/kg. Kõige odavam koeratoit on tavapoodides Darling, mille kilohind on 1,55 EUR/kg (Lisa 4). Hinda mõjutab ka pakendi suurus. Mida väiksem pakend seda kõrgem on kilohind. Väikeste koerte kuivtoidud on oluliselt kallimad kui suurte või keskmiste koerte toit. Väikestele koertele valmistatud toidud on väiksemate graanulitega ja neile valmistatud toidud pakendatakse väiksematesse kottidesse. Väikeste koerte toitude keskmine kilohind on 7,48 eurot. Vastavalt keskmiste koerte sööda kilohind 4,96 EUR ja suurte koerte 4,82 EUR. Imetavate koerte toit maksab keskmiselt 4,74 EUR/kg, ravitoitude keskmine hind 9,42 EUR/kg ja tavapoodide toidud 1,84 EUR/kg. Hinna muutus sõltub pakendi suurusest ja eritoidud on üldiselt kallimad. Väikestele koertele valmistatakse väiksemaid kuivtoidu pakke 1,5-7 kg kui suurte ja keskmiste koerte kuivtoidu pakid on 7,5-18 kg. Ravitoidud on kõige kallimad, aga nende koostis on välja töötatud täpselt koerte haigusi arvestades. Odavad poetoidud on saanud oma odava hinna säilitada, kuna toidu sisaldusest palju teada pole (mis teraviljasid kasutatakse, liha sisaldus väike). 3.2.2. Lihasisaldus koerte kuivtoidus Kuivtoitude lihasisaldus on väga erinev. Kvaliteetsete kuivtoitude lihasisaldus jääb 14-50% vahele. Tihti on lihasisaldus arvestatud koos loomsete kõrvalsaadustega, mis tavaliselt kannab nime lihajahu. Kõrvalsaadustes pole midagi halba, aga nad on madalama toiteväärtusega kui värske liha. Oluline on jälgida toidu valimisel, et toote lihasisalduses oleks kasutatud värsket liha. Tavapoodides olevate toitutel on lihasisaldus väga väike 4-18%. Lisaks on see protsent koos loomsete kõrvalsaadustega, s.t. värsket liha sisaldavad need toidud väga vähe või üldse mitte. Kuigi pakendid reklaamivad neid täisväärtusliku ja tasakaalustatud koeratoiduna, siis tegelikult sisaldavad odavad 22
toidud peamiselt teravilja. Koerte dieet võib sisaldada teravilja, aga nende toidusedelis on väga oluline liha sisaldus. Ajas on arusaamad muutunud ja kui varem soovitati, et koerte söödas võiks lihasisaldus olla 30% siis nüüd tänapäeval on loomsete saaduste soovituslik osakaal tõstetud kuni 80%. Kuna iga koer on erinev, siis toidu valimisel tuleb arvestada eripärasid. Kuivtoitude tehnoloogiaga kaasneb liha kuumtöötlemine, mis vähendab liha kasulikke omadusi. Lisaks kasutatakse odavate koeratoitude valmistamisel värvaineid, mis on mõeldud rohkem inimestele kauba reklaamimiseks kui koera tervist arvestades. 3.2.3. Teraviljade sisaldus koerte kuivtoidus Teraviljal on oluline osa koerte kuivtoidus. Tärklis ja teraviljad aitavad krõbinatel hoida kindlat kuju. Kuna kliendid on hakanud söötades aina enam tähelepanu pöörama lihasisaldusele, on tihti liha pandud esimesele kohale. Selle põhjal arvab klient, et liha on toidus kõige enam. Kahjuks tihti ei pruugi see nii olla, sest tootjad paigutavad teravilja erinevate nimetuste alla pakendil (mais, maisigluteen, maisigluteenijahu, maisitangud, maisitärklis, maisivalk) (Lisa 2 - Hill s Sciene Plan Puppy Healthy Development lambaliha ja riisiga). Keskmiselt esineb maisi kuivtoitudes kahel erineval kujul, kuid mõnikord võib olla isegi kolme või nelja erineva nimetuse all (Lisa 3 - Royal Canin Mini Ageing +12). Toidud on üldjuhul töödeldud ühtemoodi, siis erinevad maisivormid ei mõju organismis teisiti. Sama tehakse ka nisu ja soja saadustega (soja, sojaoajahu, sojaõli; nisu, jahvatatud nisu, nisugluteen) (Lisa 1 - Royal Canin MAXI Dermacomfort). Odavatel poetoitudel on märge ainult teraviljast ja ei ole märgitud protsente ega milliseid teraviljasid sööt sisaldab. Kuna koerad ei ole harjunud rohke teraviljaga, siis tekitavad probleeme toitudes olevad mitmed erinevad teraviljasaadused, mis tihti ületavad liha sisalduse. Ülekaalulistele koertele on tihti dieettoiduks teraviljarikkad toidud, mis tekitavad küll täiskõhutunde, aga tekitavad ka rasvumist. Näiteks Hill's Science Plan Adult Perfect Weight Mini, mis on mõeldud ülekaalulistele ja steriliseeritud koertele. Kolm esimest komponenti on teraviljad (nisu, maisigluteenijahu, mais) ja lisaks on toidule lisatud väherasvast tomatipastat. Kariloomi söödetakse teraviljadega paksuks (Ameerikas kasutatakse rohkelt maisi) ja inimeste toitudes on jõutud järeldusele, et väherasvane toit ei aita kaalu alandada. Kuigi teravili tekitab täiskõhutunde, siis süsivesikud tõstavad veresuhkru taseme kõrgele ja mõne aja möödudes see langeb järsult, mis tekitab veel suurema näljatunde. Insuliin aitab langetada kehas veresuhkrutaset ja kuna kuivtoitudes on teraviljasisaldus kõrge, ei suuda insuliin alati üksi toime tulla. Sellest võivad tekkida tervisehädad. Koeratoitudes on tihti kasutusel soja ja mais, mis võib olla geneetiliselt muundatud ja selle kahjulikku mõju pole lõpuni välja uuritud. 23
Palju on pakenditel mainitud ka erinevaid sahhariidide vorme, mis organismis muutuvad tavaliseks suhkruks. Rootsi arst A. Eenfeldt on oma raamatus Toidurevolutsioon selgitanud väga positiivseid tulemusi inimeste diabeedi ravimisel, kui nad on oma menüüst välja jätnud teraviljad, suhkru, puuviljad ja toitunud enamasti lihast, köögiviljadest ning värskest salatist koos rohke rasvaga. Teadmised muutuvad ajas, aga kui selline toitumine on andnud positiivseid tulemusi inimestele, siis miks peaks olema teisiti koertel, kes on veel rohkem kohastunud sööma liha ja vähemal määral teravilja. Kaheksa erinevat brändi on väga väike osa kogu pakutavatest koeratoitudest. Antud töös ei väideta, et kõik kuivtoidud on halvad, aga nii paljude erinevate toitude seas on väga raske valikut teha. Turul on häid kuivtoite, aga neid on kliendil üles leida keeruline. Eesti kaubanduses on enamasti valikus ainult kuivtoidud või konservid. Teistes riikides on saadaval palju eri liiki koeratoite (dehüdreeritud, külmkuivatatud, toortoit jne), mis annavad inimestele suuremaid valikuid. Antud töös jõuti järeldusele, et koerte kuivtoidud on koostiselt üsna sarnased. Igal firmal on oma väljatöötatud dieet ja sama firma eritooted on sisult sarnased. Erinevate tõugude toidud ei erine üksteisest väga. Vanuse poolest eelistatakse kutsikatele anda rohkem loomseid saadusi ja eakatel koertel on lihasisaldus toidus minimaalne. Imetavate koerte toitudes ja ravitoitudes ei ole sojat kasutatud. Kuna soja võib tekitada palju probleeme, siis imetavale ja terviseprobleemidega koertele oleks see lisakoormuseks. Eestis võiks eesmärgiks olla pakkuda erinevaid toite ja tõesti selliseid, mis erinevad üksteisest. See lihtsustaks valikuid ja inimesed saaksid oma lemmikute toidust tekkinud probleemidele kiirema lahenduse. Valikus võiksid olla kvaliteetsed koerte kuivtoidud, odavad kuivtoidud (kes kallimaid lubada ei saa), dehüdreeritud toidud (mis võib olla müsli kujul, mida segatakse veega), külmutatud toortoit, kuivkülmutatud toidud, konservtoidud. Mida rohkem on erinevaid võimalusi toiduvalikul, seda kergem on tulevikus kindlaks teha, mis sobib suuremale enamusele koertele ja keskenduda rohkem selle tootmisele. Nii, et oleksid rahul koeraomanikud kui ka nende koerad. 3.2.4. Koerte kuivtoidu mõju keskkonnale Kuivtoidud vajavad teraviljakasvatuseks suuri maa-alasid. Ka lihakasvatus nõuab seda, aga tihti on kasutusel inimeste toidu ülejäägid. See vähendab eraldi lihakasvatust koeratoidule. Kuivtoidu tootmine vajab kõrgeid temperatuure ja on energiamahukas. Kuigi kuivtoidu turustamine ja ladustamine on lihtne, siis enne peab toiduaineid töötlema, et anda neile vajalik kuju. Eesti kliima ja 24
põllumajandus ning loomakasvatus soosiksid toortoidu brändi väljatöötamist ja selle turustamist. See vajaks korraliku arendust ja paljude erinevate spetsialistide koostööd. Eestis kasvatatud toodetel on kindlasti eeliseid välismaa omadega. Eesti on suutnud veel säilitada keskkonnasõbralikuma loomakasvatuse ja liha kvaliteet on parem. Kuigi kuivtoit peaks aitama hambakivi eemaldada, sest koer peab krõbinaid närima, siis nagu antud töös selgus, on hambakivi üks väga suur probleem koertel. Selline oht on ka konserv- ja müslitoidul, sest süljega kokku puutudes muutub toit pehmeks ja nakkub hammaste külge. Seetõttu on oluline erinevate toitudega katsetamine, et leida parim söötmis viis koertele. Suured tööstused asuvad meist kaugel, aga mõju keskkonnale nad avaldavad. Esiteks vajavad tööstused suures koguses toorainet, millega kaasnevad transpordikulud. Tihti on toorained kohale toodud erinevatest riikidest. Kohapeal töödeldakse toorained suurtel kuumustel ja pakendatakse, millega kaasnevad kulutused energiale ja jääkide teke. Valmistooted transporditakse üle maailma ja selle pika protsessi juures peavad toidud säilima pikka aega. Kõige odavam ja kergem viis oleks, et iga riik kasutaks ära oma maal olevad ülejäägid ja toorained. See tagaks, et kõik toorained on kvaliteetsed, transportimine on minimaalne ja kohapeal on tarbitud ära kõik võimalik. Üheski toidus hormoonide kasutust ei leitud. Ainuke toit, mis pakendile välja kirjutas säilitusained, oli ravitoidud (E320, E321, E310). Kuna kuivtoidud vajavad säilitusaineid, siis antud bränd oli ainuke, mis esitas pakendil ka säilitusained. E320 on butüülhüdroksüanisool lühendina BHA ja E321 on butüülhüdroksütoleen lühendina BHT. Mõlemad on antioksüdandid ja sünteetilised ained, mis on võimalikud allergiatekitajad. E310 on gallushappe ester, mis on antioksüdant ja võib olla nii sünteetiline aine või poolsünteetiline aine (looduslik aine on keemiliselt töödeldud). [28] Kuigi hormoonide kasutust toidus ei olnud märgitud, siis hormoone võivad sisaldada ka toidus kasutatavad lihad. Eriti kui on koeratoidus kasutatud tapamajades ülejäävat loomset komponenti ja kariloomad on kasvatatud suurtes kasvandustes. Mõned osad, eriti näärmekoed, võivad sisaldada suurel hulgal hormoone, mida antakse kariloomadele loomakasvatuses. Seetõttu võivad kõrvalsaadused lemmikloomatoitudes sisaldada erinevaid hormoone, mis tekitavad lemmikloomadele terviseprobleeme. Erinevalt viirustest ja bakteritest, hormoonid üldjuhul ei ole lagunevad kõrgetel temperatuuridel või kuuma rõhu all küpsetamisega, mida kasutavad toidutööstused. [29] 25
3.3. Küsitlustestide vastuste analüüs Küsimustele vastas 14 inimest, kellest kaks olid mehed ja 12 naised. Vastajate seas oli kaheksa koeraomanikku, kolm koerakasvatajat, üks veterinaar, üks veterinaari assistent ja üks koertega töötav isik (Joonis 1). Joonis 1. Vastanute seos koertega Kolmeks kõige olulisemaks teguriks pidasid vastajad koera toidu valikul hinda, kvaliteeti ja sobivust koerale. Lisaks mainiti krõbinate suurust, koostise sisaldust, vitamiinide/mineraalide sisaldust ja seeduvust. Igal vastajal oli erinev brändi eelistus: Almo Nature, Eukanuba, Pro Plan, Enova, Biomill, Acana, Royal Canin, Virbac, Pedigree, Eminent, 1st Choice. Brändi eelistuses toodi välja hinna ja kvaliteedi hea suhe, kergesti kättesaadav, sobib koerale, toit on allergia kontrolli all hoidnud, suur loomse valgu sisaldus. Lisaks oli vastajate seas üks toortoitja ja üks isik, kes toidab koera nii kuivja toortoiduga (Joonis 2). 26
Joonis 2. Vastanute eelistatumad söötmise viisid Küsimusele, kas ainult kuivtoidust piisab koerale, et tema tervis oleks tagatud vastati võrdselt. Pooled uskusid, et kuivtoit on piisav ja pooled arvasid, et ei ole piisav. Inimesed, kes olid nõus, et kuivtoit on piisav, selgitasid, et kui toit on kvaliteetne siis on piisav, kuivtoit sisaldab kõike vajalikku, allergia on hoitud kontrolli all. Vastu öeldi, et koer on ikkagi kiskja, vajab värsket liha, kont ja liha annavad tegevust, koer vajab närimist, toorest toitu ei asenda ükski töödeldud toit. Enamus vastajaid arvasid, et pakendil olev lihasisaldus võiks olla 45%. Üks inimene arvas, et 30% on piisav ja neli inimest vastasid muu (Joonis 3). Joonis 3. Vastajate arvamus, milline võiks olla lihasisalduse märge pakendil 27
Kuus inimest ei eelista ühegi looma liha, kolm inimest eelistavad koerte toidus veiseliha, kolm lambaliha, üks kanaliha ja üks kalaliha. Põhjendati, et kalaga esineb kõige vähem tundlikkust. Ei ole oluline kuna inimene annab liha vaheldumisi, veiseliha on kvaliteetne, oluline on ainult liha päritolu ja kvaliteet. 92% vastajatest annavad koerale lisaks toorest liha ja 8% kasutavad ainult kuivtoitu (Joonis 4). Põhjendati, et koerale meeldib, on kasulik, oleneb ka sellest palju koer liigub, toidulaud oleks rikkalikum, puhas liha on oluline toiduosa, preemiaks koerale, koera loomulik toit, koer on kiskja. Joonis 4. Toore liha andmine koerale (sinine - jah, punane - ei) Olulisemaid lisa- ja säilitusaineid, mida peaks vältima koeratoidus, enamus inimesi ei osanud sellele vastata. Pakuti E-aineid, maisi ja teravilja, värvaineid, lõhnaineid, taimseid rasvasid, sünteetilisi lisandeid, kõiki looduses mitte eksisteerivaid aineid. Kaheksa inimest usuvad, et koeratoit ei peaks sisaldama teravilja, kuus inimest usuvad, et peaks sisaldama. Põhjendati, et teravili pole koerale vajalik, koer pole taimetoitlane, pole loodud sööma teravilja, kiskja looduses teravilja ei söö. Need, kes vastasid, et toit peaks sisaldama teravilja selgitasid, et loom peab kõike saama, puhtalt lihast kõhtu täis ei saa, sööb meelsasti taimset toitu aga osakaal oluline, vajalik ainete omastamiseks, teraviljad halvad, köögiviljad head. 64% vastajatest usuvad, et kallim toode ei tähenda, et tegu oleks alati kvaliteetsema koeratoiduga. 36% vastajaid usub, et kallim toode on kvaliteetsem. 28
3.4. Järeldused Kokkuvõtvalt pakendil olevast infost ja küsimuste vastuste põhjal võib tõdeda: pakenditele lihasisaldust protsentides peale märkida ei taheta; hinda mõjutab pakendi suurus ja kallimad on ka spetsiaalsed haigetele koetele mõeldud toidud; odavatel poetoitudel on lihasisaldus väike (4-18% koos kõrvalsaadustega); ravitoitudes ei kasutata sojat, need sisaldavad rohkem eri teraviljasid ja riisi; hormoonid enamasti ei lagune töötlemisel ja lähevad loodusesse; odavates toitudes kasutatakse värvaineid; teravilja sisaldus on toitudes suur; tehased kasutavad kõrgeid temperatuure, mis nõuab palju energiat, toitudes on säilitusained, mis võivad tekitada probleeme koerale, koertele eelistatakse anda kuivtoitu, kuivtoitude brändide eelistus on väga erinev, enamus vastajaid usub, et kallim toode ei tähenda alati kvaliteetsemat toitu, 92% vastajatest annavad koertele ka värsket liha. 29
KOKKUVÕTE Koerad on inimeste elus väga olulisel kohal. Hea omanik soovib oma lemmikule pakkuda parimat elu. Tihti parimate valikute tegemiseks külluslikus keskkonnas nõuab aega ja süvenemist. Kiire elutempo juures pole inimestel seda aega võtta ja valikud tehakse tihti reklaami põhjal ning pinnapealselt. Töö eesmärgist tulenevalt ja püstitatud ülesannete lahendamise põhjal selgus järgmist. Enim kasutavad omanikud oma koerte söötmiseks kuivtoite. Kuigi kuivtoitude ajalugu pole pikk, siis kasutamise mugavuse tõttu on nad jäänud turule püsima. Kuivtoidud on oma koostiselt sarnased ja pakenditel olev info on minimaalne. Tihti on teravilja sisaldus toidus suur ja selle peitmiseks nimetatakse teraviljasid erinevate nimede all. Kuivtoidud on väga tugevalt töödeldud, mis tapab küll viiruseid/baktereid kuid samuti ka toorainete kasulikke omadusi. Lisaks ei suuda kõrged temperatuurid lagundada alati hormoone, kui toit neid sisaldama peaks ja satuvad tagasi loodusesse. Kuivtoidud vajavad säilitusaineid, sest neid transporditakse üle maailma. Säilitusained peavad tagama, et toit oleks ohutu ka pika aja möödudes. Säilitusaineid tootjad pakenditele eraldi välja kirjutada ei soovi, ainukesena oli üks toidubränd eraldi välja kirjutanud E-ained. Need E-ained on sünteetilised või pool sünteetilised ning võimalike kõrvaltoimetega. Paljud küsitlustes osalenud annavad lisaks värsket liha koertele, aga enamasti söödetakse kuivtoiduga. Inimestele on oluline, et toit sobiks koerale, hind oleks taskukohane ja toidu kvaliteet sobiv. Enamus vastajatest usub, et kõrge hind ei tähenda alati kvaliteetset koeratoitu. Andmete võrdlusest selgus, et hinnas mängib rolli koera suurus (väikeste koerte toit kallim) ja eritoidud on hinnalt kõrgemad kuna on välja töötatud spetsiaalselt tervisehädadega koertele. Koerte toidus on kasutusel palju teravilja, mis ei ole koerale kergesti seeditav. Noortele koertele eelistatakse anda rohkem lihasaadusi ja vanematele rohkem teravilja. Keskkonna seisukohast on kuivtoitude transportimine ja säilitamine kõige soodsam variant. Kuid toidu valmistamine nõuab palju energiat ja kõrgetel kuumustel kahjustatakse tooraine häid omadusi. 30