Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti bjektidel Rambll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014

Versin 02 Kuupäev Detsember 2014 Kstatud: Kersti Ritsberg, Ain Kendra, Kntrllitud: Peeter Škepast, Eike Riis (keelekrrektuur) Kskõlastatud: Rein Kallas Prjekti nr 2014-0038 Rambll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.rambll.ee 2 / 29

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 2. MAAVARADE OLEMASOLEV INFORMATSIOON... 5 2.1. Olemaslevate maavara kaevandamislubade ülevaade... 5 2.2. Prbleemid kaevanduste avamisel Maanteeameti vaatevinklist... 6 3. EHITUSMATERJALIDE VAJADUS MAANTEEAMETI OBJEKTIDEL JA REFERENTSPROJEKTIDE ANDMED... 8 3.1. Ülevaade nrmdkumentatsinist... 8 3.1.1. Remndi liigid... 8 3.1.2. Nõuded materjalidele... 9 3.2. I klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine... 10 3.3. III klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine... 13 3.4. Kõrvalmaantee ehitus ja reknstrueerimine... 14 3.5. Kkkuvõte teedeehituse ja reknstrueerimise materjalivajadusest... 15 3.6. Rajatiste ehitusmahud... 16 4. KAVANDATUD TEEPROJEKTID JA NENDE VARUSTUSKINDLUS... 17 4.1. Ülevaade kavandatud teeprjektidest... 17 4.2. Ehitusmaterjalide mahud... 17 4.3. Ehitusmaavarade vajalikud mahud maanteebjektidele lähiaastatel... 21 4.3.1. Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusbjektid... 21 4.3.2. Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede reknstrueerimisbjektid. 21 4.3.3. Kattega riigimaanteede bjektide ehitusmaavarade materjalikulu... 23 4.4. Rail Balticu raudteetrassi ehitusmahud... 24 5. EHITUSMATERJALI KVALITEET... 26 5.1. Nõuded killustikule... 26 5.2. Nõuded liivadele... 26 5.2.1. GOST-i ja EVS-EN ühitamise võimalikkus ja prbleemid... 26 5.2.2. Maa-ameti andmete kasutusvõimalus... 27 6. UURINGU KÄIGUS TEHTUD JÄRELDUSED JA SOOVITUSED... 28 7. KASUTATUD KIRJANDUS... 29 LISAD Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. Lisa 4. Ülevaade maanteede ehitusbjektidest ja maavaradest Aruvalla-Kse bjektipass Kaevanduste/karjääride andmebaas ning maardlate registri andmed (Exceli frmaadis) Maanteeameti bjektide ja maavarade andmebaas (MapInf frmaadis ja väljavõte Exceli frmaadis) 3 / 29

1. SISSEJUHATUS Käesleva töö eesmärgiks n prgnsida ja tagada Maanteeameti plt testatavate tee-ehituse ja remndi bjektide varustuskindlus ehitusmaavarade sas. Selleks selgitatakse välja keskmine materjalikulu kvaliteedinäitajate lõikes ning antakse prgns materjali vajadustele ks võimalike ehitusmaavara maardlate levikuga. Uuringuga analüüsitakse aastatel 2010 2013 ehitatud ja remnditud tee-ehitusbjektidel (üks põhimaantee, üks tugimaantee ja üks kõrvalmaantee lõik tellija ettepanekul) kasutatud ehitusmaterjali kgust kvaliteedist lähtuvalt. Võrdluseks n kasutatud prjekteerimisnrmidele ja nõuetele vastavaid I, III ja V klassi maanteede knstruktsine, et hinnata ühe kilmeetri ehituse ja reknstrueerimise materjalivajadust kvaliteedikategriate lõikes. Uuringuga antakse ülevaade lemaslevatest ehitusmaavarade avatud karjääridest, nende varude mahust ja kvaliteediandmetest. Nende andmete põhjal kujundatakse svitused edaspidiseks tegevuseks. 4 / 29

2. MAAVARADE OLEMASOLEV INFORMATSIOON Maavarade khta n võimalik saada infrmatsini Maa-ametilt, kes haldab Eesti maavarade andmebaase. Osaliselt n andmed avalikult kättesaadavad Maa-ameti geprtaalist http://geprtaal.maaamet.ee/. Käesleva uuringu kstamise käigus esitati Maa-ametile mitu päringut maavarade andmete khta. Saadud andmeid n töös kasutatud põhilise sisendina. Andmete töötlemise tulemusena n kstatud aruande lisad, mis võimaldavad Maanteeametil saada paremat ülevaadet Maanteeameti ehitusbjektide jaks vajalike ehitusmaavarade khta. 2.1. Olemaslevate maavara kaevandamislubade ülevaade Olemaslevaid liiva/kruusa ja lubjakivi/dlmiidi kaevandusi tuleb vaadelda eraldi, sest nende maavarade lemaslevad andmed ja kaevandamislubade saamise prtsess n sisuliselt väga erinevad. Liiva ja kruusa sas n võimalik täheldada, et kaevandamiseks leitakse uusi maardlaalasid, mida ei le Maa-ameti andmebaasis (isegi mitte leiukhana), ja nendele maavaradele n võimalik saada kaevandamislubasid suhteliselt lihtsamalt (juhul, kui piirknnas ei le kaitsealasid või tiheasustusalasid). Seega juhul, kui Maanteeameti bjekti lähedal ei le käesleva uuringu andmetel liiva ja kruusa kaevandust, ei pruugi see tähendada, et piisava aja lemaslul ei leita võimalusi kaevandamiseks selles piirknnas. Sellegiplest n uute kaevandamislubade tatlemine ks ala gelgiliste uuringutega ning tihti ka keskknnamõju hinnanguga mitmeaastane prtsess, mistõttu lähiaastate ehitustegevuse jaks n turvalisem arvestada lemaslevate kaevandamislubadega. Lubjakivi ja dlmiit. Suure tõenäsusega väga palju uusi lubjakivi ja dlmiidi kaevandamisalasid Maa-ameti andmebaasi ei lisandu, sest kergemini ligipääsetavad (mitte liiga sügaval maapõues) kaevandamiseks sbivad varud n juba arvele võetud või vähemalt leiukhana määratud. Lubjakivi ja dlmiidi kaevandamislubade tatlemine n väga pikk prtsess (tavaliselt 10 aastat), kui svitakse täiesti uues asukhas karjääri rajada. Tihti n khalike elanike plt nendele karjääridele ka väga suur vastuseis ja latatluse prtsessi käigus võidakse ala ka lduskaitse alla võtta (nt Nabala). Seega n turvaline arvestada üksnes nende lubjakivikarjääridega, kus n kaevandamisluba juba lemas, ja suhtuda ettevaatlikult latatluse staadiumis levatesse täiesti uutesse kaevandusaladesse. Suurema tõenäsusega n võimalik saada kaevandamisluba lemasleva karjääri kõrvale ehk laiendada kaevandusala. Lubjakivi ja dlmiidi kaevandusi ei le gelgiliste tingimuste tõttu Lõuna-Eestis (va Võru maaknnas Läti ning Vene piiri lähedal), kuna Ordviitsiumi ja Siluri lubjakivi kihte katab seal paks Devni liivakivide kiht ning Kvaternaari pinnakate. Peatatud menetlused. 19. septembril 2014 peatas Keskknnaministeerium neli lubjakivikarjääri lamenetlust Nabala lduskaitseala piirknnas. Keskknnaameti reginid n peatanud veel neli (kaks dlkivi- ja kaks liiva/kruusakarjääri) lamenetlust lisauuringute tegemise või planeeringute menetlemise tõttu. Keskknnaministeerium n võtnud seisukha, et enne uute karjääride avamist tuleb lemaslevate karjääride varud ära kasutada täies ulatuses. Vaatamata asjalule, et nimetatud põhimõte n õige, võib see khati põhjustada prbleeme. Näiteks võib Vasalemma karjääri veealuste varude kasutuselevõtt põhjustada täiendava veetaseme languse Vasalemma aedlinnas, mille tõttu n ette näha khaliku mavalitsuse põhjendatud vastuseisu, mida n võimalik ületada vaid suurte investeeringute hinnaga. 5 / 29

Kaevandamislaga mäeeraldiste ja kaevandamisla tatluste arv maakndade kaupa seisuga 9. september 2014 n esitatud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Ehitusmaavarade kaevandamislad ja tatlused seisuga 09.09.2014. Allikas: Maa-amet Maaknd Harjumaa 60 (lisaks 1 Järvamaa piiril) Liiva ja kruusa mäeeraldised Lubjakivi ja dlmiidi mäeeraldised Luba lemas Tatlused Luba lemas Tatlused 25 18 14 Hiiumaa 14 4-1 Ida-Virumaa 17 1 3 1 Jõgevamaal 27 3 7 2 Järvamaal 12 (lisaks 1 Harjumaa piiril) 3 5 2 Läänemaa 14 4 5 2 Lääne-Virumaa 34 2 4 6 Põlvamaa 21 5 - - Pärnumaa 26 8 4 4 Raplamaa 17 3 8 3 Saaremaa 25 3 10 1 Tartumaa 50 6 - - Valgamaa 35 5 - - Viljandimaa 33 5 - - Võrumaa 46 5 1 3 Ehitusmaavarade mahtude ülevaade n esitatud peatükis 4.2. 2.2. Prbleemid kaevanduste avamisel Maanteeameti vaatevinklist Kaevanduste avamine iseenesest ei saa lla eesmärk, sest tegu n keskknnale paratamatult negatiivselt mõjuva tegevusega ning kõik ehitusmaavarad n taastumatud, mistõttu peab arvestama ka nende ammendumisega. Kuna käesleval juhul n tegemist tööga, mis käsitleb ehitusmaavarade varustuskindlust Maanteeameti bjektidele, jätame kõrvale keskknnakaitselised aspektid ja keskendume üksnes Maanteeameti huvile, milleks n piisava ehitusmaavara varu lemaslu Maanteeameti ehitusbjektidele mõistlikus kauguses. Riigil puudub tegevuskava, mis sdustaks karjääride avamist piirkndades, kus n liiga vähe kaevandamislubadega varusid, ning takistaks karjääride avamist piirkndades, kus n juba khalikuks tarbeks piisavalt kaevandamislube väljastatud. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 (http://www.envir.ee/et/ehitusmaavarade-kasutamise-riiklik-arengukava- 2011-2020) tegeleb pigem maavarade varude väljatmisega ning annab inft, kus ja kui palju varusid esineb. Arengukava rakendusplaanis n antud ka hinnangud materjalide vajadusele (ilma kvalitatiivsete näitajate analüüsita). Otsest tegevusplaani ehitusmaavara vähese varuga piirkndade jaks ei le. Hästi illustreerib kaevanduste avamise võimalusi Lõuna-Eesti lubjakivimaardlat puudutav artikkel ja pliitikute suhtumine sellesse (piirknnas, kus n vähe lubjakivi) vt http://www.vrumaateataja.ee/ee/63-viimased-uudised/9874-riigikgulane-vastab-maavaradekaevandamise-khta. Omaette teema n Nabala piirknd ja sealsed lubjakivivarud, mille sas n raske seisukhta võtta. Kuna teema n keeruline ja asjalikke sõnavõtte n mõlemal plel, siis 6 / 29

käeslevas uuringus selle teema khta knkreetseid viiteid artiklitele ei esitata ja detailsemalt antud teemat ei käsitleta. Kaevandustele n khalike elanike tugev vastuseis ja mavalitsustel puudub huvi nende avamiseks. Kuni 2005. aastani said khalikud mavalitsused kaevandamistasudest märkimisväärseid summasid (70% maavarade kaevandamisõiguse tasust) khalikesse eelarvetesse, millega hüvitati kaevandamisest paratamatult tulenevad kulud (nt khalike teede krrashiuks). Pärast seda n vastavat krda mitmel krral muudetud ja mavalitsused saavad kaevandamistasudest üha vähem raha. Krra muutust alates 2006. aastast saab jälgida Riigi Teatajast, võrreldes keskknnatasude seaduse redaktsine https://www.riigiteataja.ee/redaktsinide_vrdlus.html?grupiid= 159154&vasakAktId=969301&paremAktId=113032014039. Võrrelda tuleb paragrahvi 13 (tseselt setud kaevandamisega) ja 14 (käsitleb kaevandamise käigus välja pumbatud vett). Selle tõttu ei le ka mavalitsused huvitatud kaevanduste avamisest, sest see n paratamatult vastumeelne kaevandusala lähedal elavatele inimestele ja tb mavalitsusele kaasa kulusid (nt raskeliiklus teedel või veega setud teemad). Selle asemel, et taastada varasem kaevetasust tulenev prtsent mavalitustele, n valitsus maksnud neile ühekrdset hüvitist vt: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valitsus-eraldas-mavalitsustele-311-miljniteurt?id=68183671. Lõpuks tuleb esitada ka küsimused, kui palju peaks kaevandamislube lema ja kellele ning millisesse piirknda neid välja anda. Juhul, kui kaevandamisla saab endale ettevõte, mis tegeleb ehitusega või teedeehitusega, n ettevõttel selles piirknnas selge knkurentsieelis hangete võitmiseks. Suurbjektide jaks, nagu Kse-Mä (E263 Tallinn Tartu Võru Luhamaa) teelõik või Rail Baltic, tagaks knsultandi arvates õiglasema knkurentsi riigi/tellija plt tagatud kaevandamislaga khalik materjal. Eraldi võiks tähelepanu pöörata ka Lõuna-Eestile, kus lduslikult n väga vähe lubjakivi kaevandamisvõimalusi. 7 / 29

3. EHITUSMATERJALIDE VAJADUS MAANTEEAMETI OBJEK- TIDEL JA REFERENTSPROJEKTIDE ANDMED 3.1. Ülevaade nrmdkumentatsinist Teede prjekteerimisel tuleb juhinduda maanteede prjekteerimisnrmidest (viimane redaktsin jõustus 15.08.2014). Käeslevas töös hinnatakse eraldi tingimusi tee ehitamise ja tee remndi krral. Tee remndi sas n analüüsi aluseks ainult reknstrueerimine. Taastusremndil piirdutakse kulumiskihi asendamise või ülekattega ning materjalivajadus ei hõlma lulisel määral Eesti ehitusmaavarasid, sest reeglina ksneb kulumiskiht imprditud tardkivikillustikuga tdetud asfaltbetnist. 3.1.1. Remndi liigid Prjekteerimisnrmides (PN) n eristatud nõuded tee remndi krral (P1.3.3[1]) ja tee ehituse krral. Remnt jaguneb säilitusremndiks (pindamine), taastusremndiks (kulumiskihi uuendamine, asendamine, ülekate) ja reknstrueerimiseks. Reknstrueerimise krral kehtivad vastavalt P1.3.3 (3) kõik P3 (muldkeha) ja P4 (katend) esitatud asjakhased nõuded. Sellest lähtuvalt tuleb ka lemaslevate teede reknstrueerimisel tagada töökihi (1,5 m katte pinnast) materjalide suhtes esitatavate nõuete täitmine. Tulenevalt Teede- ja Sideministri määruse nr 55 1 sõnastusest, n võimalik säilitada lemaslevad aluskihid (mille sas näiteks filtratsinimduli nõue 0,2 m/ööp ei le täidetud) vaid juhul, kui selleks n Sme või Rtsi nrmides/juhendites vastav säte ja sellele n viidatud. Järgnevas eeldame, et juhul, kui reknstrueerimisel ei le täheldatud defekte, mis viitavad võimaliku põhjusena alusknstruktsini mittevastavusele (f, LA, K f ), ei le tstarbekas töökihi materjalide asendamine ka juhul, kui need ei vasta uue tee ehitamisele esitatud nõuetele. Vastavasisuline parandus prjekteerimisnrmides tuleb siiski teha. Maanteeameti peadirektr n 14.02.2013.a andnud välja käskkirja nr 0069, mille punkt 4 n sõnastatud järgmiselt: Olemasleva muldkeha materjali väljavahetamise ja dreenkihi lisamise vajalikkuse üle tsustavad kstöös tellija ja prjekteerija lähtudes majanduslikust tstarbekusest. Paraku n määruse juriidiline staatus kõrgem ning seda n võimalik eirata vaid viitega Sme või Rtsi nrmidele, mitte peadirektri käskkirjaga. Käskkirjadega reguleerimise võimalikkus esines juriidiliselt kuni 14.06.2012.a, kui määruse nr 55 sõnastuses li paragrahv 2 1. Maanteeamet ja teised tee manikud Maanteeameti nõuslekul võivad kehtestada punktides 1 ja 2 viidatud nrmides sätestatud nõuetest erinevaid nõudeid. Antud määruse punkt asendati 2012. aastal sõnastusega: 2 1.Teede prjekteerimisel võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Eurpa riikide prjekteerimise nrme ning muid juhendmaterjale, kui sellega luuakse tingimused hutuks liiklemiseks. Teiste riikide nrmide ja juhendmaterjalide kasutamiseks peab tee manik prjekti seletuskirjas põhjendama nende kasutamise vajadust ja sbivust ning saama nõusleku Maanteeametilt. Reknstrueerimisel n käeslevas uuringus eeldatud põhilise võttena lemasleva asfaltkatte baasil kmpleksstabiliseeritud (KS) aluse kstamist (üldjuhul 15 cm, võimalik vahemik 12 20 cm). Et reeglina ei vasta ka lemaslev killustikalus killustikalusele esitatud nõuetele (peensise sisaldus, aluse lagunemine), siis n kavandatud täiendava killustikukihi kasutamine (ks KSksseisu kavandatava killustikuga 50% KS-kihi paksusest kuni 25 cm). 1 RT I, 23.07.2014, 5 8 / 29

3.1.2. Nõuded materjalidele Materjali kasutussbivuse aspektist tuleb eristada esinevaid kihte, mille khta kehtivad erinevad nõuded. Alljärgnevalt n tdud kihid ülalt alla liikudes. - Asfaltkatte alakiht: - Alus: AC 32 base, nõuded n määratletud asfaltkatte ehitamise juhises J 2014-15: AKÖL20<900: LA35; AKÖL20>900: LA30; külmakindlusnõuded F2, F4 ja F NaCl 4 sõltuvalt liikluskrmusest AKÖL>12 000 n nõutav tardkivikillustik ka klmekihilisel asfaldil. J 2012-2 P5.1.3 MUK 12/32 killustik LA30; J 2005-2 P6.4 KS32 killustik LA35; PN T4.13 killustikalus. Tabel 2. Killustiku kvaliteedinõuded AKÖL >8000 2500-8000 <2500 E vaj >275 275 ülakiht ja ühekihiline LA25 (tardkivi) LA30 LA30 LA35 alakiht LA30 LA30 LA35 LA35 - Dreenkiht: PN 4.4 (8) Kf 1 m/ööp I NP (20 cm); Kf 2 m/ööp II, III NP (30 cm); J 2001-52 liiv, sõelmed, kruus, killustik NP II: Kf 2 m/ööp; NP III: Kf 3 m/ööp (nõue muutub Kf sas vastavalt PN-des sätestatuga). Arvestame reeglina kruusliivaga, Kf 1 m/ööp. Tegelikult tuleb tõenäliselt materjali pesta/sõeluda (karjäärimaterjalil n peensise sisaldus liiga kõrge). - Täitematerjal töökihi ülemises meetris katte pinnalt lugedes: PN 3.3 (3) Kf 0,5 m/ööp (dreenkihti ple vaja); PN 3.3 (3) Kf 0,2 m/ööp (dreenkiht khustuslik); PN 3.3 (3) asfaltkatte puhul materjal/pinnas külmakindel (sõelkõver); J 2014-3 p5.1 NP I; II - aheraine LA40 segus 50/50 liivaga (Kf 0,5 m/ööp): n alust arvata, et kui segatava liiva filtratsin n piisav, n ka segatud materjali filtratsin vastav nõuetele ka juhul, kui seda tänaste nõuete valguses ei le võimalik mõõta. Seetõttu võib letada, et antud variandi krral ple dreenkihi prjekteerimine ja ehitamine nõutav; J 2014-3 p6.3 WA 24 1; Kf 2 m/ööp ja <50% karbnaatset täitematerjali: saline kattuvus eelnenud punktiga, karbnaatse täitematerjali all n tõenäliselt mõeldud paekiviliiva. Arvestame peenliiva kasutusega, Kf 0,2 m/ööp sellisel juhul n dreenkihi kasutus khustuslik, kuid materjali saadavus põhimõtteliselt lemas. - Täitematerjal töökihis 0,75-1,5 m: J 2014-3 p6.3 AKÖL20<1500; Kf 1 m/ööp; WA 24 2. 9 / 29

- Täitematerjal töökihi tsnis 100-150 cm katte pinnalt lugedes: PN 3.3 (3) Kf 0,2 m/ööp; J 2014-3 p5.1 NP I, II - aheraine segus 50/50 liivaga (Kf 0,5 m/ööp); J 2014-3 p6.3 WA 24 2; Kf 1 m/ööp ja <50% karbnaatset täitematerjali. Arvestame peenliiva kasutusega, Kf 0,2 m/ööp teisiti ei le võimalik tagada nõudeid. Põhimõtteline prbleem n ka reknstrueerimisel, sest reeglite järgi ei le võimalik jätta vana materjali alla ka siis, kui selleks n käskkiri. - Muldkeha materjal väljaspl töökihti: sügavamal kui 150 cm katte pinnalt erinõuded praktiliselt puuduvad. Võimalik n pinnaste ja khalike materjalide kasutus. 3.2. I klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine I klassi maantee puhul tuleks näidismahu arvutustes arvestada teede prjekteerimisnrmides tdud tüüpristlõikega (Jnis 1). Jnis 1. I klassi maantee tüüpristlõige vastavalt teede prjekteerimisnrmidele Muldkeha nõlvuseks svitatakse nrmides 1:3 või 1:4, reaalselt piiratud maakasutuse tingimustes piirdutakse tavaliselt 1:1,5 nõlvusega. Sellise vähendatud nõlvusega kaasnevad prbleemid uhtumistega valdavalt ehituse käigus või esimesel aastal enne nõlvakindlustuse juurdumist. Tuisuhutu mulde tagamiseks tuleb prjektkõrgus ette näha arvutuslikust lumekihi tasemest 120 cm kõrgemale. Võttes arvutusliku lumekihi tasemeks 50 cm, n mulde prjektkõrgus 170 cm. Sellisel juhul n tagatud ka vajalik niiskusrežiim (veetase jääb sügavamale kui 125 cm katte pinnast). Kasvupinnase paksuseks n arvestatud keskmiselt 30 cm, mis tuleb muldkeha alt ära krida. Prjektkõrguse määramise punktiks n võetud sisemise (vasakplse) sõiduraja vasak äär. 10 / 29

Sõidutee kalle n 2,5% (sealhulgas ka kindlustatud peenar), tugipeenra kalle 4% ning eraldusriba kalle 5%. Tee kgu ristlõike maht n 59,75 m 2. Katendiknstruktsiniks n valitud Aruvalla-Kse teelõigule prjekteeritud katend: - SMA 16 4 cm (graniit LA 15); - AC 16 bin 5 cm (graniit LA 25); - AC 32 base 6 cm (paekillustik LA 30); - graniitkillustik 12 cm (LA 25); - paekillustik 16 cm (LA 30); - kruusliiv dreenkihina 25 cm (Kf>2); - peenliivast vahekiht 25 cm ning täitematerjal ülemises meetris kkku 32 cm (Kf>0,5); - töökihi alumine sa 50 cm (Kf>0,2). Võrdluseks n esitatud Tallinna ringtee Põrguvälja-Jüri lõigu knstruktsin (kavand): - 3,5 cm SMA 16; - 6 cm AC 20 bin; - 9 cm AC 32 base; - 15 cm KS32; - 20 cm paekillustik; - 30 cm kruusliiv/jämeliiv (Kf>1); - 32 cm peenliiv (Kf>0,5); - 35 cm täitematerjal (Kf>0,2). Kuna peale Kse-Aruvalla teelõigu prjekteerimist n muutunud nõuded filtratsinimduli väärtuste sas, siis n tstarbekas arvestada viimasega. Arvestuslikuks knstruktsiniks n võetud: - 9 cm asfalti ülakihis tardkivikillustikuga (4 SMA 16 +5 AC 20 bin); - 9 cm asfalti alakihis paekillustikuga (AC 32 base); - 30 cm paekillustikku (16/64); - 30 cm kruusliiva dreenkihis (Kf>1); - 72 cm peenliiva vahe- ja alakihis (Kf>0,2); - täitepinnas n kavandatud mulde alakihile (kuni 1,5 m katte pinnast) asfaltkattest ja väljaspl surveknuse (1:1) ulatust arvestusega, et dreenkiht ulatub tee teljest mulde nõlvani. Arvutuslik aluspinnas n lähedane peenliivale, sest teiste materjalidega ei le võimalik tagada filtratsininõudeid. 11 / 29

Jnis 2. I klassi maantee ristlõige (üks pl) Kõike eelnevat arvestades n saadud alljärgnevad I klass tee töömahud (vt Tabel 3). Tabel 3. I klassi tee töömahud (m 2 jksvale meetrile) I klass reknstrueerimine I klass - ehitus mulde nõlv 1:1,5 1:4 1:1,5 1:4 killustik 3,800+0,387 3,800+0,811 7,600 7,600 dreenkiht (kruusliiv) 9,280 10,36 vahekiht (peenliiv) 24,36 24,36 mulde alakiht 18,000 18,000 nõlva täidis 4,176 12,236 peenra täidis 0,201 0,421 0,588 1,232 Reknstrueerimisel n arvesse võetud lemasleva asfaltkatte freesimine ja täiendava killustikukihi paigaldus (25 cm, LA35), millest 7 cm n ette nähtud KS32 ksseisus stabiliseerimiseks (KS32 15 cm). Killustikukiht viiakse mulde nõlvani välja, et tagada nõutav niiskusrežiim (dreenkihti ei asendata, lemaslev dreenkiht ei vasta enam nõuetele). 12 / 29

3.3. III klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine III klassi maantee näidiseks n kkkuleppel Maanteeametiga võetud T60 Pärnu-Lihula maantee remndi Pärnust väljuv suund 1 km enne sõidusuundade ühinemist. Klmanda klassi maantee puhul tuleks arvestada alljärgnevate ristlõigetega (Jnis 3; Jnis 4). Jnis 3. III klassi maantee tüüpskeem Jnis 4. III klassi maantee ristlõige T60 Pärnu-Lihula maantee sõidusuunad ühinevad kilmeetril 6,26. Valitud lõik paikneb vahemikus km 4,5-7,9. 2013.a liikluslenduse andmed n järgmised: SAPA 5616; VAAB 137; AR 224. Tänane AKÖL n 5977 ning perspektiivne AKÖL ulatub igal juhul II klassi alasse ja seetõttu ei vasta eeldusele. III klassi maantee (perspektiivne) liiklussagedus n 3000 6000 autt ööpäevas. Eesti riigimaanteede seast n valitud teed, mille liiklussagedus täna n nimetatud vahemikus, ning n võetud nende teede keskmine liikluse struktuur, käsitledes seda +20 aasta liiklusena hüpteetilisel III klassi maanteel. Selliseid teid n kkku 590,1 km ning nende keskmine liikluse struktuur n alljärgnev: SAPA 3818; VAAB 157; AR 343. Arvestusliku krmuse leidmisel n kasutatud lihtsustatud lähenemist; VAAB siirdeteguriks n võetud 1,2, AR siirdeteguriks 2,0 ning krmuseks 874 nrmtelge, rajateguriga taandatult enamkrmatud sõidurajale 481 telge. On eeldatud, et 20 aasta jksul tõuseb krmus 1,4 krda ja tänane (+0) krmus n seega 343 telge. Summaarne krmus n (20*365,25*(343+481))/2=3,01 miljnit nrmtelge ehk 20 aasta krmus taandatuna 15. aastale n Q15=614 nrmtelge. Arvutuslik knstruktsin ksneb järgmistest kihtidest: - 4 cm AC 16 surf; - 7 cm AC 32 base; - 24 cm paekillustik 16/32; - 30 cm dreenliiv (Kf>1); - 74 cm peenliiv (Kf>0,2); - 11 cm täitepinnas (Kf>0,2). Tuisuhutu mulde kõrguseks n arvestatud 0,6 (III klass) + 0,5 (lume paksus) = 1,1 meetrit. Kraavi põhi peab lema vähemalt 145 cm asfaltkatte äärest. Kasvupinnase paksus n 30 cm. 13 / 29

Seega, katte serva kõrgus kritud kasvupinnasest n 150 cm ehk maapinnast 120 cm. Tee telje kõrgus maapinnast n 141,25 cm. Veetaseme kõrgus n tagatud, kui kraavi sügavus n vähemalt 8,75 cm maapinnast (tegelikult n kraavi sügavus vähemalt kasvupinnase alumise piirini ehk vähemalt 150 cm). Kahekihilisel killustikalusel n võimalik kasutada ülakihis killustikku LA30 ja alakihis killustikku LA35 (40/60%). Remndi puhul n arvesse võetud lemasleva asfaltkatte freesimist ja freespuru baasil kmpleksstabiliseeritud aluse (KS32 15 cm) ehitamist. Olemaslev killustikalus ei vasta tänastele nõuetele, lisatakse 20 cm killustikku (LA35), millest 7 cm stabiliseeritakse. Ristlõikest tulenevad alljärgnevad materjalide mahud (Tabel 4). Tabel 4. III klassi tee töömahud (m 2 jksvale meetrile) III klass ehitus III klass remnt mulde nõlv 1:1,5 1:4 1:1,5 1:4 killustik 2,274 2,274 1,895+0,231 1,895+0,424 dreenkiht (kruusliiv) 3,462 4,316 vahekiht (peenliiv) 9,970 9,970 mulde alakiht 3,690 3,690 nõlva täidis 2,446 9,174 peenra täidis 0,404 0,742 0,173 0,318 3.4. Kõrvalmaantee ehitus ja reknstrueerimine Kõrvalmaantee näidiseks võeti Igavere-Saadjärve teed (V klass). Liikluskrmus 2013.a andmetel n järgmine: SAPA 85; VAAB 1; AR 1. Dimensineerimiseks n kasutatud V klassi maantee miinimumkrmust. Kõrvalmaantee tüüpristlõige ja knstruktsin n esitatud alljärgnevatel jnistel (Jnis 5, Jnis 6). Jnis 5. V klassi maantee tüüpristlõige Jnis 6. V klassi maantee knstruktsin Tuisuhutu mulde kõrgus V klassi maanteel n 0,4 m + lumekihi paksus (letame 0,5 m), seega 0,9 m. 14 / 29

Tuginedes filtratsinimdulile esitatud nõuetele n tstarbekas kavandada ka madala klassi knstruktsin maksimaalses paksuses. Eeldades, et aluspinnaseks võetakse D-grupi pinnased (raske, tlmne), n valitud knstruktsin järgmine: - AC 16 surf 5 cm; - AC 32 base 7 cm; - killustik 20 cm; - dreenkiht keskliivast 21 cm; - vahekiht peenliivast 45 cm. Reknstrueerimisel freesitakse asfalt, paigaldatakse 15 cm killustikku, millest 7 cm läheb kmpleksstabiliseeritud aluse (KS) ksseisus stabiliseerimisele, ja lisatakse üks asfaldikiht (AC 12 surf 4 cm) vt Tabel 5. Tabel 5. Kõrvalmaantee töömahud (m 2 jksvale meetrile) Materjal V klass ehitus V klass remnt mulde nõlv 1:1,5 1:4 1:1,5 1:4 killustik 1,490 1,490 1,300 1,441 dreenkiht (kruusliiv) 1,953 2,460 vahekiht (peenliiv) 9,056 9,056 nõlva täidis 1,862 6,550 peenra täidis 0,364 0,646 0,182 0,323 3.5. Kkkuvõte teedeehituse ja reknstrueerimise materjalivajadusest Materjalivajadus sõltub luliselt mulde nõlva kaldest. Üldistuses n arvestatud, et 50% sas n kasutatud nõlvust 1:1,5 ja 50% sas nõlvust 1:4. Lisaks sõltuvad kihipaksused aluspinnasest käeslevas töös n arvestatud nõrgema aluspinnasega (D1 grupp, valdavalt tlmsed saviliivad). Knkreetsete bjektide puhul sõltub aluspinnasest eelkõige vahekihi vajadus ja ulatus. Samas n uue tee ehitusel sätestatud nõuded töökihi ulatuses materjali filtratsinile, mis eeldab siiski dreenivate pinnaste ja materjalide kasutamist. Tee-ehituse ja remndi materjalivajadused n tdud alljärgnevas tabelis (Tabel 6). Tabel 6. Tee ehituse (E) ja remndi (R) materjalivajadused vastavalt maantee klassile Materjal Maantee klass I III V E killustik 7,600 (LA30) 2,274 (LA30/LA35) 1,490 (LA35) E kruusliiv (Kf 1) 9,820 3,889 2,253 E peenliiv (Kf 0,2) 24,36 9,970 9,056 E täitepinnas 26,201 15,780 4,206 E täidis 0,910 0,573 0,500 R killustik 4,399 (LA30) 2,217 (LA30) 1,370 (LA35) R täidis 0,311 0,247 0,252 Juhul, kui svitakse siiski I klassi maanteede aluse ülakihis kasutada tardkivikillustikku, võib lihtsustatult hinnata 1/3 killustiku mahust tardkivikillustiku ja 2/3 mahust paekivikillustiku kasutust. 15 / 29

3.6. Rajatiste ehitusmahud Püüdes selgust saada materjalimahtude vajaduse sas rajatiste (sildade) sas, tuleb nentida, et ühest vastust arvestuseks anda n raske. Sillad n erinevad nii pikkuse, laiuse kui ka gelgiliste tingimuste plest. Samuti võib ühel juhul lla tegemist raudbetnsillaga, teisel juhul kmpsiitsillaga, kus peakandjaks n terastala ning tekiplaat n raudbetnist. Seega keskmist silda n raske määratleda. Ka ei ska anda head vastust sellele küsimusele ehitaja, sest ehitajad tellivad betni tehasest ega ma ülevaadet, kui palju mingit materjali betni ttmiseks kulus. Tehas tdab ühe päeva jksul mitmete erinevate bjektide tarbeks ning lisaks sellele läheb erinev betn vaiadesse, vundamenti, taladesse jne. Üldistuse tarbeks sai kkku lepitud betni kvaliteedinäitajates raudbetnsillale, mille põhjal n täpsustatud sellise betni materjalikulud. Kindlasti tuleb aga rõhutada, et tegemist n nö keskmise raudbetnsillaga. Käeslevas töös keskmiseks raudbetnsilla ehituseks kasutatava betni nõuded n järgmised: - betni tugevus (tekiplaat) C40/50 - keskknnaklass (tekiplaat) XC4; XF4; XD3 - külmakindlusklass (tekiplaat) KK4 - knstruktsiniklass (tekiplaat) S4 - klriidikindluse klass Cl 0,20 Sellise betni 1 m 3 valmistamiseks kulub khalikest materjalidest liiva ca 1 t ja tsementi ca 0,4 t. Kasutatav liiv peab lema terakstisega 0,14 4 mm ega thi sisaldada huumust ja muid betni või armatuuri kahjustavaid aineid. Lihtsustatult võib võtta liiva kuupmeetrite vahekrraks, et 1,5 t = 1 m 3. Killustikuna n kasutusel 100% tardkivikillustik. Keskmise raudbetnist ristesilla betni maht klme viadukti näitel n esitatud alllevas tabelis (Tabel 7). Tabel 7. Raudbetnsilla mahud Betni maht m 3 Liiva kulu betnis m 3 Näidisviadukt põhimaanteel 800 533 Kurena viadukt (E263 Aruvalla-Kse teelõik) ja Põrguvälja viadukt (Tallinna ümbersõit) 1100 733 E263 Aruvalla-Kse teelõigu Metsise viadukt 16 / 29

4. KAVANDATUD TEEPROJEKTID JA NENDE VARUSTUS- KINDLUS 4.1. Ülevaade kavandatud teeprjektidest Teehiukava aastateks 2014-2020 n kstatud teeseaduse 15 lõike 3 alusel ja kinnitatud Vabariigi Valitsuse plt 2013.a. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprgrammile (kinnitatud 24.04.2014) muudeti teeseadust (muudatus jõustub 01.01.2015) ja sellega seses krrigeeriti Vabariigi Valitsuse 03.07.2014 tsusel teehiukava. Kavas n eraldi käsitletud TEN-T võrgustiku teed (bjektide lõikes) ning ülejäänud teede sas n eristatud reknstrueerimised ja ehitamised. Kattega riigimaantee reknstrueerimisbjektid aastateks 2015-2017 n kinnitatud MNT-i peadirektri 28.11.2013.a käskkirjaga nr 13-0387 ning sisaldavad 41 bjekti, mille kgupikkus n 215,1 kilmeetrit. Uuringuperidi 2015-2020 (millele viidi läbi mahuarvutused vastavalt eelkirjeldatud põhimõtetele) jäi 13 TEN-T võrgustiku tee-ehitusprjekti, 11 TEN-T võrgustiku reknstrueerimisbjekti ja 41 kattega riigimaantee reknstrueerimisbjekti. Praegu veel teadmata ajal läheb suure tõenäsusega ehitusse ka Rail Balticu raudteetrass (kgupikkusega ca 700 kilmeetrit, sellest Eestis ca 200 kilmeetrit), mis n Eesti ja Eurpa mõistes väga suur prjekt. 4.2. Ehitusmaterjalide mahud Selleks, et analüüsida lemaslevate ehitusmaavarade materjalide mahtusid, tehti järelpärimine Maa-ametile, kust saadi andmed kehtivat kaevandamisluba mavate mäeeraldiste khta. Nende andmete ksseisus lid ka viimase 5 aasta kaevemahud mäeeraldiste kaupa. Et saada paremat ülevaadet maavarade varustuskindlusest, testati käesleva töö raames maakndade kaupa liiva/kruusa- ning lubjakivi/dlkivikarjääride inf statistiline andmetöötlus. Töötluse tulemusel kstati alljärgnevad tulpdiagrammid. Jnis 7 ja Jnis 8 annavad ülevaate viimase 5 aasta ehitusmaavarade kaevandamismahtudest vastavalt 09.09.2014.a seisuga kehtivatele kaevandamislubadele. 17 / 29

Jnis 7. Seisuga 09.09.2014 kaevandamisluba mavate lubjakivi- ja dlkivikarjääride kaevandamismahud aastatel 2009-2013 Jnis 8. Seisuga 09.09.2014 kaevandamisluba mavate liiva- ja kruusakarjääride kaevandamismahud aastatel 2009-2013 Eeltdud kaevandamismahtude alusel arvutati välja aasta keskmine kaevandamismaht, mida võrreldi kaevandatava jääkvaruga (Maa-ameti andmed 09.09.2014.a seisuga). Odatav ehitusmaavarade ammendumisperid lemaslevates karjäärides eelnimetatud andmete järgi n esitatud alljärgneval jnisel (Jnis 9). 18 / 29

Jnis 9. Olemaslevate kaevandamislubadega karjääride ammendumine, kui kaevandamine jätkub samas mahus (ei le arvestatud kaevandustegevuse lõpetanud kaevandusi kavandatud bjekte) Eeltdud statistilisi jniseid vaadates tundub seis lema hea, kuid välja tuleb tuua kaks põhilist asjalu, mida need statistiliste andmete alusel kstatud graafikud arvesse ei võta: Kõikides karjäärides ei le sbilikku materjali tee-ehituse iga kihi jaks. Samuti, kuna tegu n ldusliku materjaliga, n ka karjääri (mäeeraldise) siseselt khati väga suuri materjali kvaliteedierinevusi. EETL-i 2 andmetel leiab 70-80% kaevandatud liivast ja kruusast ning üle ple lubjakivikillustikust kasutust teedeehituses. Materjalikasutus teedeehituses ei le aga ühtlane, nagu n kirjeldatud järgmises peatükis (ptk 4.3). Piirkndlikku materjalikulu mõjutab väga palju suurehitusbjektide töösseminek. Seda n eriti näha liiva ja kruusa puhul. Näiteks tõusis aastatel 2012-2013 Harjumaal suurtee-ehitusprjektide mõjul (Aruvalla-Kse ning Ülemiste sõlm) liiva/kruusa kasutus 55%. Ka kõik ülejäänud liiva ja kruusa luliselt suuremad kaevandamismahud viie aasta lõikes n sestatavad tee-ehituse suurprjektidega. Kuna lubjakivi ja dlkivi maht põhimaantee suurbjektidel ei le suur, n selle kasutus stabiilsem ning seda mõjutab rhkem väiksemate teede remnt ja muu ehitus/tööstus. Selleks, et prgnsida trende karjääridele tulevikus seses Maanteeameti plt kavandatavate töödega, kstati ülevaatekaart (Lisa 1) planeeritud bjektide ja ehitusmaavarade asukhtadega. Kaardil n näidatud ka suuremate (TEN-T võrgustiku) ehitusprjektide mõjuala. Nende bjektide ehitusse minnes tõuseb luliselt sealse piirknna ehitusmaavarade vajadus. Aastateks 2015-2020 n planeeritud mitmeid suurtee-ehitusbjekte Harjumaal, kusjuures khati asuvad need lähedal Rapla- ja Järvamaale. Suurim, Kse-Mä teelõik, paikneb 45% ulatuses Järvamaal. Tõenäliselt alustatakse ehitust siiski Harjumaalt ja võimalik n ka, et selle peridi rahastus ei le piisav ehituse laienemiseks Järvamaale. Seega võib eeldada, et just liiva ja kruusa sas võib Harju- ja Järvamaal lla datav ammendumisperid (vt Jnis 9) lühem. Jõgeva- ja Tartumaal n plaanis Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitus, mis n Tartu ümbruses alanud (Tartu Idaring ja lääneplne möödasõit). Selle tõttu n näha lulist maavarade kaevandusmahtude tõusu viimasel kahel aastal (2012-2013). Seega võib ka neis kahes maaknnas maava- 2 Eesti Ehitusmaterjalide Ttjate Liit 19 / 29

rade ammendumisperid sutuda lühemaks. Väiksemamahulisi põhimaantee ehitusbjekte n planeeritud ka Pärnumaale ning Ida-Virumaale. 20 / 29

4.3. Ehitusmaavarade vajalikud mahud maanteebjektidele lähiaastatel Alljärgnevalt n hinnatud ehitusmaterjalide vajadust Riigimaanteede teehiukava aastateks 2014-2020 2015.-2020.a bjektidel (2014. aastal muudetud teehiukava nimekiri) ja kattega riigimaantee reknstrueerimisbjektidel aastatel 2015-2017 (MKM 28.11.2013.a käskkiri nr 13-0387). 4.3.1. Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusbjektid Kui vaadata riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusbjekte, n raske ilma prjektita hinnata ehitusmaterjalide vajalikke mahte. Objektide khta n ehitusmaterjalide mahud antud knsultandi hinnangu khaselt ning piisava täpsusega, hindamaks ümbrusknna maavarade lemaslu bjektide tarbeks (täpsemad andmed vt Lisa 4). Võimaluse krral n mahuarvutustes kasutatud prjekti või planeeringu parameetreid. Kõikide bjektide jaks n kasutatud sarnaseid tüüpknstruktsine (põhimõtted n esitatud peatükis 3). Mahuarvutuste tulemused maakndade kaupa n tdud alljärgnevas tabelis (Tabel 8). Kuna Harjumaal n plaanides üks väga suur bjekt Kse Mä teelõik (E263 Tallinn Tartu Võru Luhamaa maanteel) ja selle bjekti jaks vajaliku ehitusmaavara mahu mõju kgumahule n väga suur, n nimetatud prjektile kstatud eraldi mahupass eelprjekti parameetrite järgi (Lisa 2). Tabel 8. Põhimaanteede ehitusbjektide ehitusmaterjali mahud maakndade kaupa erineva nõlvakalde nõuete krral (2015-2020) Maaknd Killustik (tuh m 3 ) Dreenkiht (kruusliiv) (tuh m 3 ) Vahekiht (peenliiv) (tuh m 3 ) Mulde alakiht (tuh m 3 ) Nõlva täidis (tuh m 3 ) Peenra täidis (tuh m 3 ) 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 Harju 392 392 507 584 1 366 1 366 860 860 264 855 40 79 I-Viru 7 7 10 13 30 30 11 11 7 28 1 2 Järva 167 167 214 245 573 573 374 374 108 344 16 32 Pärnu 4 4 7 8 19 19 7 7 5 17 1 1 Tartu 47 47 68 82 191 191 89 89 43 155 7 13 Kkku 656 656 856 990 2 314 2 314 1 429 1 429 453 1 481 68 135 4.3.2. Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede reknstrueerimisbjektid Alljärgnevalt (Jnis 10, Jnis 11) n tdud riigimaanteede teehiukava TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede reknstrueerimisbjektide indikatiivsed ehitusmaterjalide mahud bjektidel, mis ei le veel ehitusse läinud ja n 2014. aasta seisuga teehiukavas. 21 / 29

Jnis 10. Killustikukihi mahuarvutuse tulemused 2015-2017 kavandatud bjektidel (heledam sinine 1:4 nõlva krral, tumedam sinine 1:1,15 nõlva krral) 22 / 29

Jnis 11. Peenra täidiseks kuluva materjali mahuarvutuse tulemused 2015-2017 kavandatud bjektidel (heledam rheline 1:4 nõlva krral, tumedam rheline 1:1,15 nõlva krral) 4.3.3. Kattega riigimaanteede bjektide ehitusmaavarade materjalikulu Kattega riigimaatee bjektide materjalikulu n võrreldes põhimaanteedele vajamineva ehitusmaterjaliga tunduvalt väiksem, vaatamata bjektide suuremale arvule. Alljärgnevalt n esitatud nende teede materjalikulu ülevaated maakndade kaupa (Jnis 11, Jnis 12). Jnis 12. Killustikukihi mahuarvutuse tulemused 2015-2017 kavandatud bjektidel (heledam sinine 1:4 nõlva krral, tumedam sinine 1:1,15 nõlva krral) 23 / 29

Jnis 13. Peenra täidiseks kuluva materjali mahuarvutuse tulemused 2015-2017 kavandatud bjektidel (heledam rheline 1:4 nõlva krral, tumedam rheline 1:1,15 nõlva krral) 4.4. Rail Balticu raudteetrassi ehitusmahud Silmas tuleb pidada ka Rail Balticu raudteetrassi ehitusmahtusid. Suure tõenäsusega ei jää see küll eelnevalt analüüsitud maanteebjektide ehitusega (vt ptk 4.3) samasse peridi, kuid kuna tegu n väga suure ehitusbjektiga, vajavad need mahud väljatmist. Käesleva aruande kstamise ajal n teada esialgsed vajaminevad maavadade mahud vastavalt Rail Balticu KSH vahearuandele (20.10.2014.a versin) 3. Eelnimetatud KMH vahearuandes tdud materjalikulude tabel maakndade kaupa n esitatud alljärgnevalt (Tabel 9). Tabel 9. Hinnangulised vaja minevad ehitusmaterjali kgused maakndade lõikes (ühik tuh m 3 ) Harjumaa Pärnumaa Raplamaa Killustik 105 175 105 Liiv/Kruus 5 8 5 Graniitkillustik 270 520 255 Kui võrrelda neid mahte viimase viie aasta (2009-2013) aastaste kaevandamismahtudega, siis Harjumaal leks tegemist umbes 10%-ga lubjakivi aastamahust, Pärnumaal umbes 1+ aasta lubjakivi mahuga ja Raplamaal ka umbes ühe aasta lubjakivi mahuga. Vajaminevad liiva/kruusa kgused ei le väga suured ja graniiti ei le, vähemalt praeguse seisuga, võimalik Eestis kaevandada. Kuna Rail Balticu ehitus jääb hilisemasse aega, kui praegu kinnitatud riigimaateede teehiukava, tuleks välja tuua ka Rail Balticu KSH vahearuandes mainitud teise selle piirknna suurbjekti mahud, mille ehitus võib lla kavas peale kehtiva teehiukava peridi. Nimelt kulgeb Rail Balticu 3 http://www.railbaltic.inf/et/materjalid/materjalid-1/ksh-1/ksh-vahearuanne/286-ksh-vahearuanne- 23102014/file 24 / 29

raudteega samas piirknnas Via Baltica (E67) planeeritud maanteekridr. E67 n kavandatud 2+2 maanteena, mille hinnanguline materjalikulu vastavalt maantee teemaplaneeringu KSH aruandes 4 tdud andmetele n: - lubjakivikillustik 160 400 m 3 ; - kruusliiv 611 700 m 3 ; - liiv 1 504 000 m 3. Kuna Rail Baltica trassikridr ei le kindlalt paigas n lisatud selle KSH vahearudes svitatud trasside jnis käesleva uuringu Lisa 1 juurde. Seega võib ütelda, et Rail Balticu ja Via Baltica piirknnas võib pärast 2020. aastat lla suurem surve ehitusmaterjalide kaevandamisele. 4 Harju maaknnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukha täpsustamine km 12,0-44,0" ja Raplamaa maaknnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4(E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0" KSH aruanne/tulemuslikkuse analüüs, Hendriksn&K, 2012 Tartu 25 / 29

5. EHITUSMATERJALI KVALITEET 5.1. Nõuded killustikule Teedeehituses kasutatavad killustikud võib jagada tugevuse järgi Ls Angelese testi tulemuse alusel järgmiselt: - LA35 (enamlevinud varud): AC base sisuliselt V klassi teedel (AKÖL20<900); remnditöödel kmpleksstabiliseeritavas kihis ja selle all killustikaluses; V klassi teedel ühekihilises killustikaluses; III klassi teedel killustikaluse alakihis; - LA30 (vähemlevinud varud): AC base kuni II klassini lisatingimustega; III klassi teedel kahekihilise killustikaluse ülakihis, ühekihilises killustikaluses; I klassi teedel kahekihilise killustikaluse alakihis; I klassi, kuid madalama krmussageduse krral ühekihilises killustikaluses. 5.2. Nõuded liivadele 5.2.1. GOST-i ja EVS-EN ühitamise võimalikkus ja prbleemid Otseselt liivade ja kruusade sas seni, kuni kasutusel n KAP, pinnasestandardist tulenevaid prbleeme ei le. Samuti ei le prbleeme aluspinnaste liigitusest tulenevalt. Liivadel n üldjuhul lnud määravaks filtratsin, selles sas ei sätesta EVS-EN erisusi. Prbleemid tulenevad materjali tera kujust ja lõimisetegurist, mistõttu tuleb kasutada madalamaid elastsusmduli väärtusi ka juhul, kui sõelkõvera alusel n materjal määratletud kesk- või jämeliivaks (ehk isegi kruusliivaks). Kumbki nendest faktritest ei le setud ega sõltuvuses GOST-ilt EVS-EN-le üleminekust. Põhja-Eestis enamlevinud liivade (Männiku, Kuusalu Kiiu) puhul n lõimisetegur madal ja sellest lähtuvalt tuleb liiva arvutuslikku elastsusmdulit kahandada. Alternatiivid n: 1) liivpinnaste (kruus, kruusliiv, liiv) pesemine, et eraldada peensis, mis takistab filtratsini; 2) dreenkihis killustiku kasutamine (ilma filtratsini hindamata, killustikus puudub 0/4 sis); 3) vastavalt Sme või Rtsi nrmidele kasutada materjali dreenkihis kasutamiseks sbivuse hindamiseks ainult sõelkõverat; 4) võtta kasutusele Inglise nrmides sätestatud seade permeameeter, millega n võimalik prve katsetada välitingimustes (bjektil, karjääris), prvi kgus ca 500 kg ja lubatud terasuurus kuni 100 mm. Permeameetri katses n tingimused (tihendustegur, vee liikumise suund materjali kihis) lähedased materjali töötingimustele knstruktsinis ning katse tehakse kgu materjali suhtes, mitte ainult materjalist eraldatud peenfraktsinile. Maa-ametilt saadavad andmed n liiva kvaliteedi hindamiseks ebapiisavad ja need ei võimalda tsustada materjali sbivuse üle. 26 / 29

5.2.2. Maa-ameti andmete kasutusvõimalus Alljärgnevalt kirjeldatud Maa-ameti andmed n esitatud elektrniliselt Lisas 3. Liiv Maavarade registri fail Maardlad liiv.xls ksneb erinevatest töölehtedest. Töölehel Plkid n võtmeväljadeks Registrikaart (ehk maardla kd) ja Nimetus (ehk Plkk). Andmeväljalt Jksev kgus saame teada vastava plki materjali mahu ning Varu liik määratleb, kas tegemist n aktiivse või passiivse varuga ja kas tarbe- või reservvaruga. Töölehel Lõimis n leitavad sõelkõvera andmed vastava maardla ja plki khta. Selle alusel saab leida materjali liigilise jatuse (kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv) ning arvutada välja lõimiseteguri. Täisautmaatse rakenduse kstamine võib lla prbleemsem, kuid insenerile töövahenina n see sbilik. Prbleemiks võib kujuneda asjalu, et detailsed andmed (lõimis) n antud vaid sade maardlate khta. Süsteem võimaldab seega sõeluda välja materjali liigilise jatuse. Juhul, kui lõimisetegur n suurem kui 3, ei le tõenäliselt prbleeme liiva ühetalise terastikulise kstisega, samuti n risk väike, et liivaterad leksid ümardunud. Kui lõimisetegur jääb vahemikku 2 3, n kindlalt tegemist ühtlase terastikulise kstisega ja tõenäliselt võib lla tegemist ümardunud teradega. Materjal võib lla kasutuseks sbilik, kui terade ümarus ei le liiga suur igal juhul n kasutusvõimalused piiratud. Kui lõimisetegur n alla 2, n materjal suure tõenäsusega sellisel kujul vähemalt dreenkihis kasutamiseks kõlbmatu (filtratsin võib lla piisav, kuid kandevõime n ebapiisav ja tihendamine prbleemne), aktiivtsnis kasutamine võib lla võimalik. Andmebaasi täiendamine leks tstarbekas, kui saaks lisada terade kuju näitaja. Ks lõimisega täieneks sel juhul luliselt võimalus materjali kasutuskõlblikkuse üle tsustamiseks. Lubjakivi Registri fail Maardlad lubjakivi.xls ksneb analgiliselt liivamaardlate failiga (vt eespl) erinevatest töölehtedest. Töölehel Tehnilised näitajad n tdud survetugevus, kuluvus, külmakindlus ja veeimavus. Survetugevusel ja kuluvusel n ses kulumiskindluse (Ls Angelese testi) näitajaga, kuid selles sas n tstarbekas uurida Teede Tehnkeskuses katsetatud materjalide näitajaid seses päritlukarjääri registri näitajatega. Andmete kasutamiskõlblikkuse ulatuse sas saab järeldusi teha alles pärast nimetatud uuringut. 27 / 29

6. UURINGU KÄIGUS TEHTUD JÄRELDUSED JA SOOVITU- SED Üleminek GOST-i põhiselt pinnaste ja materjalide liigituselt EVS-EN põhisele ei t kaasa prbleeme kruusade-liivade määratluses ja sbivuses teedeehituse tarbeks. Maa-ameti andmestik ei anna liiva puhul adekvaatset hinnangut materjali sbivusele tee knstruktsini töökihis (1,5 m kattest) kasutamiseks. Vajalik n täpsustada kruusa/liiva varude terakuju (lõimis võimaldab määrata ühtlaseterise liiva, kuid kandevõime sõltub ka tera kujust) ja filtratsinitegurid. Kvalitatiivsed nõuded liivadele n sätestatud teede prjekteerimisnrmides ning krratud juhendites. Võrreldes praegu kehtivaid nõudeid varasematega, n näha, et saliselt tuleneb materjalide defitsiit karmistunud nõuetest. Võrreldes nõudeid teedeehituses kasutatavatele liivadele lääneriikide nõuetega, selgub et filtratsinimdulit nõutakse vaid Eestis. Seega tuleks täpsustada, kas kehtivad nõuded töökihi materjalile n adekvaatsed ja vajalikud. Maa-ameti andmestikus n tdud lubjakivi khta mitmeid näitajaid, kuid andmestiku parema kasutamise huvides tuleks uurida seseid lemaslevate näitajate (sh survetugevus) ja teedeehitusliku killustiku nõutavate näitajate (LA) vahel. Kahtlemata tasuks ka LA näitaja andmestikku lisada. Karjäärid n reeglina eramanduses. Selline mandisuhe ei taga materjalide võrdseid kasutusvõimalusi kõigi pakkumisel salevate ettevõtjate jaks. Maavarade varustuskindlust mõjutavad kõige rhkem suurbjektid. Eriti liiva sas võib suurbjekti maht ületada mitmeaastaseid keskmisi näitajaid krdades. Seetõttu n suurbjektide sas mõistlik kaaluda varustuskindluse tagamiseks sbivate karjääride reserveerimist. Sellisel juhul tuleks testada riigi plt vastavad gelgilised uuringud, avada karjäärid ja anda need kasutusse hanke võitjale. 28 / 29

7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Maanteede prjekteerimisnrmid, RT I, 23.07.2014, 5 5 (kehtiv alates 15.08.2014) 2. Elastsete teekatete prjekteerimise juhend 2001-52, Maanteeamet 3. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2014-15, Maanteeamet 4. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2012-2, Maanteeamet 5. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2, Maanteeamet 6. Riigimaanteede teehiukava aastateks 2014-2020 6, MKM 7. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 (kehtiv alates 10.03.2011) 7 8. Maapõueseadus, RT I 2004, 84, 572 8 9. Keskknnatasude seadus, RT I 2005, 67, 512 9 10. Maa-ameti Gelgilised andmed 10 5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/7201/4005/prjekteerimisnrmid2.pdf# 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigimaanteede_teehiukava_aastateks_2014-2020_muutmine.pdf 7 http://www.envir.ee/et/ehitusmaavarade-kasutamise-riiklik-arengukava-2011-2020 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014076?leiakehtiv 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122014022?leiakehtiv 10 http://geprtaal.maaamet.ee/est/andmed-ja-kaardid/gelgilised-andmed-p115.html 29 / 29