Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus Ain Satsi (Sats) kaebuses Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-94-08 Otsuse kuupäev 9. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Ain Satsi (Sats) kaebus Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1332 Menetluse alus Riigikohtus Ain Satsi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada kassatsioonkaebus. 2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1332 ning jätta jõusse Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2008. a otsus. 3.Jätta menetlusosaliste poolt apellatsiooni- ning kassatsiooniastmes kantud kulud nende endi kanda. 4.Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1.Ain Sats esitas 28. juunil 2007 halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud sellega, et talle ei ole tagatud tema elukohas Rakveres Roosi 7 öörahu elumaja vahetus läheduses asuva OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku «Kuur-saal» tegutsemise tõttu kuni kella kolmeni öösel. Rakvere Linnavalitsus andis 22. juunil 2005 OÜ-le Wesmo õiguse kaubandustegevuseks ja toitlustamiseks kohvikus «Kuur-saal» (Tööstuse 4) kuni kella kolmeni öösel. 10. aprillil 2008 muudeti kohviku lahtioleku aega kuni üheni öösel. Kaebajal on vastavalt Rakvere linna avaliku korra eeskirja punktile 3.7 õigus öörahule alates kella 23.00-st, kuid seda õigust ei saa ta kasutada juba aastaid, sest kohvik on ehitatud selliselt, et sealt kostuv lärm kandub kaebaja elukohani. KÜ Roosi 7 on esitanud alates 2005. a korduvalt linnavalitsusele taotlusi olukorra parandamiseks, kuid linnavalitsus ei ole probleemi lahendamiseks midagi teinud. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) -le 28 ja rahvatervise seaduse (RTerS) 4 lg 1 p-dele 1 ja 9, 6 lg-le 5 ja -le 10 on isikul õigus tervise kaitsele ning kohalik omavalitsus peab kontrollima ka tervisekaitse alaste õigusaktide täitmist (sh müratasemest kinnipidamist) oma pädevuse piires. Rakvere linna avaliku korra eeskirja kohaselt on keelatud tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud müra normtaseme, ning igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Kaebaja peab ebanormaalseks, et vahetult mitmekorterilise elumaja läheduses on antud lõbustusasutusele tegevusluba tegutsemiseks kuni kella kolmeni öösel ja kasumi saamist peetakse olulisemaks inimeste õigusest öörahule. 14. aprilli 2008. a kohtuistungil teatas kaebaja, et taotleb Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist seoses sooviga esitada hiljem tervisekahju hüvitamise nõue. 2.Rakvere Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et tegemist ei ole tegevusetusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) mõttes. Linnavalitsus on KÜ-d Roosi 7 informeerinud küsimuse 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus Ain Sat... Leht 1 / 6
lahendamise käigust ning teatanud tema poolt korraldatavate toimingute (mõõdistused) tähtaegu niivõrd, kuivõrd see oli olemasolevatel asjaoludel võimalik. Tegevusetusega oleks tegemist juhul, kui linnavalitsus oleks jätnud nii 20. juuni 2007. a kirjas kui ka teistes kaebusele lisatud dokumentides toodud asjaoludest KÜ Roosi 7 elanikud teavitamata või ei oleks midagi ette võtnud. 3.Kolmas isik OÜ Wesmoleidis, et müranorme pole ületatud. Tervisekaitsetalitus käis müra mõõtmas ja tegi ettekirjutuse ventilatsioonimüra kõrvaldamiseks. 4.Tartu Halduskohus rahuldas 30. aprilli 2008. a otsusega kaebuse, tunnistas Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku «Kuur-saal» põhjustatud müraprobleemi lahendamisel õigusvastaseks ja mõistis Rakvere Linnavalitsuselt välja menetluskulud Ain Satsi kasuks summas 1746,66 krooni. Otsuse kohaselt otsustavad ja korraldavad PS 154 kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kaebajal on põhjendatud ootus, et linnavalitsus täidab Rakvere linna avaliku korra eeskirja (kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 17. novembri 2004. a määrusega nr 36) p 5, mille kohaselt igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Nimetatud sätte eiramine võib olla aluseks tegutsemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumisel, lahtioleku aja piiramisel, samuti tegutsemisloa kehtetuks tunnistamisel. Linnavalitsuse esindaja sõnul toimus müra mõõtmine 30. augustil 2007. Tervisekaitsetalitus mõõtis hoone seinte välismüra, mille tulemusena tuvastati, et mürataseme normi on ületatud. Pärast viimast mõõtmist tehti OÜ-le Wesmo ettepanekud müra vältimiseks, milleks tuleb ehitada tambur ja suitsetamisruum ning sulgeda Roosi 7 poolsed aknad. Ettevõtja on lubanud ehitada müra piirava ekraani. Kaebajal on võrdselt teiste Rakvere linna elanikega õigus öörahule kell 23.00 06.00. Selle õiguse tagamata jätmine linnavalitsuse poolt on kaebaja poolt käesoleva kaebuse esitamise ajend ning moodustab põhjendatud huvi linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhiseaduse kohaselt on kaebajal õigus tervise kaitsele. RTerS 10 p 1 järgi on kohaliku omavalitsuse ülesandeks tervisekaitse alaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine, sama sätte p 2 kohaselt elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Sagedane öörahu puudumine, mille tagajärjel inimene ei saa end välja puhata, toob kaasa halva enesetunde ja võimalikud tervisehäired ning töövõime kaotuse. Seetõttu ei ole kohane väita, et vastustaja ei ole kaebaja isiklikke õigusi rikkunud. Nii kaebaja abikaasa kui ka tütar on pöördunud arstide poole seoses naabermajast kostvast mürast tulenevate tervisehäiretega. Tervisekaitseinspektsioon on tuvastanud lubatust kõrgema mürataseme kohvikus ning ka asjaolu, et kohvik töötas kontrollimise ajal kuni kella neljani öösel. Puuduvad andmed, et linnavalitsus oleks sellele rikkumisele reageerinud. Kuigi linnavalitsus on vastanud kõigile kaebaja kirjadele, ei sisalda vastused lahendust probleemile. Linnavalitsuse väitel tuleb arvestada nii elanike kui ka ettevõtja huvidega, mis on küll iseenesest õige, kuid inimese tervis ja heaolu ning ärist saadava kasumi suurus ei ole võrreldavad väärtused. Kohalikul omavalitsusel on võimalus valida vahendid öörahu ja avaliku korra tagamiseks. Olukorda olnuks võimalik ennetada, ehitades kohviku mürakindlaks; kui seda ei tehtud, siis ei saa lugeda õigusega kooskõlas olevaks OÜ-le Wesmo loa andmist tegutsemiseks kuni kella kolmeni öösel (hiljem kella üheni öösel). Linnavalitsus on eiranud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 3 p 2, mille kohaselt on omavalitsuse ülesandeks igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas ja linnas. 5.Rakvere Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud HKMS 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust kontrollida kaebuse vastavust HKMS -s 10 sätestatud nõuetele. Kaebus ei vasta HKMS -le 10. Tegevusetus HKMS 4 lg 2 mõttes on konkreetne piiritletud toiming, kuid kaebusest ei selgu selle täpne ese konkreetne toiming, mida kaebaja soovib vaidlustada. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega HKMS 11 lg 3 p 5 mõttes, mis tulnuks kaebajale tagastada. Ebaselge kaebuse läbivaatamine tekitas olukorra, kus vastustaja ei saanud kasutada HKMS 15 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õigusi ei ole võimalik anda seletusi, esitada tõendeid ja vastuväiteid, kui kaebus on nii üldsõnaline. Kohus on rikkunud ka HKMS 25 lg-t 2, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsus ei ole seaduslik, kui see on tehtud asjas, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS 4, 6 lg 2 ja 3 alusel ei ole halduskohtu pädevuses kohaliku elu küsimuste lahendamine ja kohaliku omavalitsuse tegevusele üldise hinnangu andmine. Otsuse resolutsioon ei vasta TsMS 442 lg 5 nõuetele, kuna sellest ei selgu konkreetne toiming, mis on õigusvastane, ja resolutsioon ei ole täidetav otsuse tekstita ega ka koos sellega. 6.Kolmas isik OÜ Wesmoleidis, et apellatsioonkaebus on õige ja põhjendatud. OÜ Wesmo on koostöös linnavalitsusega pidevalt probleemiga tegelenud. Pärast esmaseid tervisekaitselabori mõõtmisi, mis toimusid õhtusel ajal, kui kohvikus mängis ka ansambel, tehti koheselt uus projekt ja paigaldati täiendavad mürasummutid. Et suitsetajad ei käiks õues suitsetamas, ehitati korralik suitsetamisruum. Roosi 7 maja poolsesse külge paigaldati täiendavad müratõkestavad klaasid ja ehitati tuulekoda, et vältida muusika väljumist hoonest välisukse avamisel. Piiratud on ansamblite poolt tekitatava heli tugevust siseruumis pärast kella 23.00. Koostöös linnaarhitektiga on projekteerimisel täiendava müra tõkestava seina ehitamine ja linnavalitsusega Leht 2 / 6 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus Ain Sat...
koostöös muutis OÜ Wesmo kohviku lahtioleku aega kella 23.00-ni. Viimased mõõtmised on näidanud, et öisel ajal ei ületata enam mürataseme normi. 7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. septembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebusening tegi asjas uue otsuse, millega jättis A. Satsi kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et Rakvere Linnavalitsus on olnud müraprobleemi lahendamisel tegevusetu. 18. mai 2005. a kirjas nr 16-3/05/2224 kinnitas linnavalitsus KÜ-le Roosi 7, et Rakvere linna avaliku korra eeskirja kohaselt on keelatud tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtaseme, ning et igasugune ettevõtlus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Linnavalitsus lubas pöörduda M. Otsa poole tekkinud probleemile kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmiseks. Samuti soovitati avalduse esitajal pöörduda Virumaa Tervisekaitsetalituse Lääne-Virumaa osakonna poole, selgitamaks välja, kas elanikke häiriv müra jääb kehtestatud müra normtaseme piiridesse või mitte. 8. märtsi 2007. a kirjaga nr 16-3/07/2828 informeeris Rakvere Linnavalitsus KÜ-d Roosi 7, et linnavalitsus tegeleb müraprobleemidega. Linnavalitsus selgitas, et müra ja sellega seotud probleemide üle teostab järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon oma kohalike asutuste kaudu. Kinnitati ka, et on toimunud erinevad müra taseme mõõtmised, kuid et lõplikud tulemused linnal puuduvad. Linnavalitsuse 12. märtsi 2007. a istungil otsustati korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku «Kuur-saal» ekspertiis, et kontrollida ehitise vastavust ehitusseaduse (EhS) 3 lg-s 4 1 sätestatud nõuetele. 20. juuni 2007. a kirjaga nr 16-3/07/2828 informeeris linnavalitsus taas kord KÜ-d Roosi 7 oma toimingutest seoses vaidlusaluse probleemiga. 27. septembri 2007. a kirjaga nr 16-3/07/2828 teavitas Rakvere Linnavalitsus KÜ-d Roosi 7 sellest, et 16. juulil 2007 teostatud mõõdistamiste tulemusel selgus, et kehtestatud müranormidega vastavusse viimiseks on kohvikus «Kuur-saal» vajalik alandada muusika helirõhutaset ja suurendada elamu Roosi 7 poolsete akende heliisolatsiooni. 26. septembril 2007 andis OÜ Wesmo ülevaate kavandatavatest abinõudest müra leviku piiramiseks. Esmaseid abinõusid lubati tarvitusele võtta 1. novembriks 2007. Eeltoodud tõendite alusel leidis ringkonnakohus, et ei ole tõendatud Rakvere Linnavalitsuse tegevusetus kohviku «Kuur-saal» põhjustatud müraprobleemide lahendamisel. Linnavalitsus on ka selgitanud, et viivitus müraprobleemi lahendamisel oli tingitud sellest, et tal puudusid andmed mürataseme mõõtmise kohta. Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus oleks pidanud kaebuse esitajale tagastama, kuna tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega. Kaebuse esitaja leidis, et Rakvere Linnavalitsuse tegevusetusega müraprobleemi lahendamisel on rikutud tema õigust öörahule. Seega ei ole tegemist kaebusega, mis kuulunuks kohesele tagastamisele. Ringkonnakohus mõistis Ain Satsilt välja Rakvere Linnavalitsuse poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 80 krooni. Menetlusosaliste põhjendused 8.Ain Sats esitastartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a otsusele kassatsioonkaebuse. Kassaator juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Rakvere Linnavalitsuse 27. septembri 2007. a kirja ajaks oli kaebus juba halduskohtule esitatud ning linnavalitsuse 20. juuni 2007. a kiri, mis saabus vahetult enne kaebuse esitamist, näitas, et linnavalitsus ei soovi probleemi kiiret lahendust ja on püüdnud probleemi lükata teiste ametkondade kaela. Ringkonnakohus tegi otsuse, tuginedes tõenditele, mis on tekkinud pärast kaebuse esitamist. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsuse. 9.Rakvere Linnavalitsus vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu, kuna puuduvad viited rikutud menetlusnormidele ja materiaalõigusnormidele. Kassatsioonkaebusele lisatud kronoloogia sündmustest seoses müraprobleemiga tuleb jätta tähelepanuta tabelis on toodud loetelu erinevatest toimingutest ja haldusaktidest, mis on toimunud või antud pikema perioodi vältel, kuid kohtus menetlemiseks oleks tulnud juba kaebuses selgelt piiritleda konkreetsed toimingud või haldusaktid, mida sooviti vaidlustada. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kaebus tulnuks tagastada või jätta läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd kaebuses ei olnud määratletud konkreetselt piiritletud toimingut, mille õigusvastasuse tuvastamist sooviti. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral palub Rakvere Linnavalitsus jätta HKMS 72 lg 1 p 3 alusel kassatsioonkaebus rahuldamata, tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetada asja menetlus. 10.Kolmas isik OÜ Wesmo vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. OÜ Wesmo märgib, et kassaator ei ole välja toonud, millist materiaal- või protsessiõiguse normi ringkonnakohus rikkus sellega, et tugines tõenditele, mis tekkisid pärast kaebuse esitamist. Ükski seadus ei keela menetlusosalistel kohtumenetluses pärast kohtule kaebuse esitamist uute asjakohaste tõendite esitamist. Kolleegiumi seisukoht 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus Ain Sat... Leht 3 / 6
11.Vastustaja on kogu kohtumenetluse vältel olnud seisukohal, et kaebus tulnuks tagastada või jätta läbi vaatamata, sest kaebuses ei olnud täpselt määratletud toimingut, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovis. Kolleegium nõustub esimese ja teise astme kohtute seisukohaga, et puudub alus kaebuse tagastamiseks või läbi vaatamata jätmiseks. HKMS 6 lg 3 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS 4 lg 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Käesoleval juhul leiab Ain Sats, et Rakvere Linnavalitsus on olnud tegevusetu müraprobleemi lahendamisel. 12.Kaebaja soovib saavutada eesmärki, et tema elumaja läheduses asuva kohviku «Kuur-saal» tegevus ei häiriks tema öörahu. Ta on seisukohal, et nimetatud eesmärgi saavutamise peaks tagama linnavalitsus. Algselt esitatud kaebuses taotles A. Sats kolmandat isikut OÜ-d Wesmo puudutava majandustegevuse registrikande tühistamist, alternatiivina kohviku «Kuur-saal» lahtioleku aja muutmist vastavas kandes, kuid kohtumenetluse kestel on välja toodud ka muid vastustaja tegevusviise, mis võimaldanuksid saavutada kaebaja taotletud eesmärki. Tegevusviisi valik on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustus ning isik ei pea seda valikut tegema seega ei pidanud A. Sats kohtusse pöördumisel välja tooma konkreetset toimingut või akti, mida vastustaja pole sooritanud või andnud. Kaebaja nimetas probleemi, mille vastustaja pidanuks lahendama, kuid ei ole lahendanud, ning sellega on ta vaidlustatava tegevusetuse piisava täpsusega määratlenud. 13.Kaebaja soovib vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, tema põhjendatud huviks on kavatsus esitada kahju hüvitamise kaebus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse -des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Ain Sats on taotlenud vastustajalt haldusakti andmist või toimingu sooritamist müraprobleemi lahendamiseks, kuid kaebuse esitamise ajaks see lahendatud ei olnud. Kohtule on ta esitanud üksnes õigusvastasuse tuvastamise kaebuse kavatsusega esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Riigikohtu üldkogu leidis otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-46-03 (p 33): «Halduskohtumenetluse seadustiku - d 6 ja 7 ei välista haldusakti õigusvastaseks tunnistamise kaebuse (tuvastamiskaebuse) läbivaatamist ühes halduskohtumenetluses ja kahjunõude esitamist riigi vastu teises halduskohtumenetluses. Sama seadustiku 7 lg 1 teise lause järgi võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb tuvastamiskaebuse rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kahjuhüvitise suuruse saab seejärel kindlaks teha kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel.» Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasja nr 3-3-1-35-04 otsuse p-s 15 märkinud: «Kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus. Nimetatud vabaduse kasutamisel on aga oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Juhul kui õiguste kaitse on saavutatav mitme õiguskaitsevahendiga, saab kohus juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile. Kuigi kaebaja oleks saanud oma õigusi kaitsta ka muude, võimalik, et efektiivsemate vahenditega, ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse näol tegemist sobimatu õiguskaitsevahendiga. AS TTP on kaebuses põhjendanud õiguskaitsevahendi valikut asjaoluga, et kompenseerimisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamisel soovib ta esitada kahjunõuet. [ ] Tuvastamiskaebuse esitamine eraldiseisvana kahjunõudest ei ole vastuolus menetlusseadusega.» Eeltoodud seisukohtadest lähtudes leiab kolleegium, et kaebaja ei olnud kohustatud esitama lisaks haldusorgani poole pöördumisele kõigepealt kohtule kohustamiskaebust ning alles juhul, kui see ei viiks sihile, taotlema kahju hüvitamist. Õigusvastasuse tuvastamise kaebus kavatsusega esitada hiljem kahjunõue on sobiv vahend kaebaja õiguste kaitseks, eriti arvestades, et ajaks, kui selgus kaebaja lõplik taotlus (3. aprillil 2008 loobus kaebaja nõudest tühistada majandustegevuse registrikanne ning teatas, et jääb nõude juurde tunnistada õigusvastaseks Rakvere Linnavalitsuse tegevusetus), oli vastustaja koostöös kolmanda isikuga juba võtnud tarvitusele esmased abinõud probleemi lahendamiseks. 14.Selleks, et kindlaks teha, kas Rakvere Linnavalitsus on olnud õigusvastaselt tegevusetu, tuleb kõigepealt tuvastada, kas tal oli kohustus ning võimalus tegutseda. KOKS 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOKS 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kassaator heidab vastustajale ette Rakvere linna avaliku korra eeskirja p 3.7 ja p 5 järgimise mittetagamist. Eeskirja p 3.7 kohaselt on keelatud häirida öörahu (kella 23.00 kuni 06.00). Eeskirja p 5 sätestab, et igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Eelnimetatu eiramine kaubandustegevuse käigus võib olla aluseks kauplemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumisel, lahtiolekuaja piiramisel, samuti kauplemisloa kehtetuks tunnistamisel. KOKS 24 alusel kontrollivad seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. 15.Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et Rakvere Linnavalitsus peab tagama linna avaliku korra eeskirja p 5 täitmise. Kohtumenetluse kestel on eeskirja rikkumisena käsitatud eelkõige müranormide rikkumist öörahu ajal. Müraga seonduvad piirangud sätestab peamiselt välisõhu kaitse seadus (VKS) ning Leht 4 / 6 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus Ain Sat...
müra normtasemed ning mürataseme määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud sotsiaalministri määrusega VKS 129 lg 1 alusel. VKS 135 lg 1 kohaselt teostab välisõhus leviva müra üle järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon, kusjuures järelevalveametnikul on vastavalt VKS 136 lg-le 2 õigus teha ettekirjutus ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunniraha (VKS 136 lg 3). Riiklik järelevalve müranormide rikkumise üle Tervisekaitseinspektsiooni poolt ei välista siiski kohaliku omavalitsuse õigust ja kohustust tagada ettevõtlusalase tegevuse vastavus seadustele ja linna avaliku korra eeskirjale, seda ka juhul, kui rikkumine seisnebki müranormide ületamises. Kohalikul omavalitsusel on eelkõige kaubandustegevuse seadusest (KaubTS) tulenevalt mitmeid võimalusi ettevõtete käitumist mõjutada. Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaupleja kohustatud looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama nende nõuete täitmise. Selliste tingimustena võib muu hulgas käsitada Rakvere linna avaliku korra eeskirja p-s 5 sätestatut. KaubTS 21 p 4 järgi teostab kaubandustegevuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle järelevalvet valla- või linnavalitsus. KaubTS 22 lg 1 p 7 kohaselt on järelevalvet teostaval ametiisikul vastavalt oma pädevusele õigus teha ettekirjutus. KaubTS 23 lg 1 p-dest 1 ja 3 tuleneb, et järelevalvet teostav ametiisik võib teha ettekirjutuse, kui kaupleja, müüja või käesoleva seaduse 5 lg-s 2 nimetatud isik ei täida kauba või teenuse müügi nõudeid või kui tegevuskoht ei vasta nõuetele. KaubTS 23 lg 2 kohaselt ettekirjutuses järelevalvet teostav ametiisik 1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele ja esitab nõude kauba või teenuse müügi osaliseks või täielikuks peatamiseks, lõpetamiseks või kauba või teenuse müügilt kõrvaldamiseks või 2) kohustab tegema kauba või teenuse edasise müügi õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. KaubTS 16 lg 6 p 3 kohaselt võib lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. KaubTS 16 lg 6 p-st 3 ja eeskirja p-st 5 tuleneb linnavalitsuse võimalus juhul, kui kaubandustegevus häirib tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste rahu või kahjustab muul viisil nende huve, piirata ettevõtte lahtiolekuaega, kustutada registreering majandustegevuse registrist või muuta registreeringut. 16.Kui kohalikule omavalitsusele on esitatud taotlus, mille lahendamine on tema pädevuses, siis peab kohalik omavalitsus kõigepealt kindlaks tegema, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele. Antud juhul võis vastustaja selleks, et tuvastada, kas ettevõte rikub avaliku korra eeskirja ning välisõhu kaitse seaduse nõudeid, tellida ekspertiisi. Pärast asjaolude väljaselgitamist ning menetlusosaliste ärakuulamist saanuks vastustaja langetada kaalutlusotsuse, milliste vahendite abil õigusrikkumine kõrvaldada. Kõige efektiivsem võib olla lahenduse leidmine koostöös ettevõttega, kuid koostöö ebaõnnestumise korral võinuks vastustaja kas teha ettekirjutuse vastavalt KaubTS 23 lg 1 p-dele 1 ja 3 ning 23 lg-le 2 või muuta ettevõtte registreeringut majandustegevuse registris näiteks lahtiolekuaegade osas (KaubTS 16 lg 6 p 3). Äärmisel juhul võib kohalik omavalitsus kaaluda ka ettevõtte kustutamist majandustegevuse registrist (KaubTS 16 lg 6 p 3), kuid viimane kui eriti intensiivselt ettevõtte õigusi riivav tegevus nõuab erinevate isikute huvide eriti põhjalikku kaalumist. 17.Halduskohus märkis oma otsuses, et haldusasja materjalidest nähtuvalt tuvastas Tervisekaitseinspektsioon 2006. a suvel korraldatud mõõtmise tulemusena lubatust kõrgema mürataseme kohvikus ja asjaolu, et kohvik töötas kontrollimise ajal kuni kella neljani öösel. Samas puuduvad andmed selle kohta, et linnavalitsus oleks sellele rikkumisele kuidagi reageerinud. Õige on vastustaja väide, et Rakvere Linnavalitsus vastas kõigile kaebaja kirjadele. Vastustes ei sisaldu aga lahendust probleemile ning konkreetseid meetmeid olukorra kiireks parandamiseks ei rakendatud. Ringkonnakohus viitas oma otsuses mitmetele Rakvere Linnavalitsuse kirjadele, kus lubati probleemiga tegeleda ning osundati KÜ Roosi 7 võimalusele pöörduda Tervisekaitseinspektsiooni poole (18. mai 2005. a kiri, 8. märtsi 2007. a kiri, 20. juuni 2007. a kiri); samuti viitas kohus linnavalitsuse 12. märtsi 2007. a istungil vastu võetud otsusele korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku «Kuur-saal» ekspertiis. Veel viitas ringkonnakohus Rakvere Linnavalitsuse 27. septembri 2007. a kirjale, 16. juulil 2007 teostatud müra mõõdistamisele ja kolmanda isiku OÜ Wesmo ülevaatele kavandatavatest abinõudest müra leviku piiramiseks, mille kohaselt võetakse esmased abinõud tarvitusele 1. novembriks 2007. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Ain Sats esitas halduskohtule kaebuse juba 28. juunil 2007. Pärast seda toimunud sündmused ei tohiks olla aluseks kaebuse rahuldamata jätmisele, sest kaebusega taotletakse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist kaebuse esitamise aja seisuga. 18.Kolleegium on seisukohal, et üksnes kõikidele kirjadele vastamine ei ole piisav välistamaks hinnangut, et vastustaja oli kaebaja taotlus(t)e lahendamisel tegevusetu. KÜ Roosi 7 liikmed pöördusid kohvikuga «Kuursaal» seonduva müraprobleemi lahendamiseks Rakvere Linnavalitsuse poole esimest korda 9. mail 2005. Sellest alates peaaegu kahe aasta osas (kuni 12. märtsini 2007) ei ole kohtud tuvastanud linnavalitsuse muud tegevust peale kirjadele vastamise. Kuigi linnavalitsuse 12. märtsi 2007. a istungil otsustati korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku «Kuur-saal» ekspertiis, ei olnud kaebuse esitamise ajaks ekspertiisi toimunud. 19.HMS 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kirjadele vastamist ei saa pidada müraprobleemi lahendamisel sobivaks (asjakohaseks) tegevuseks. HMS 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Kohtud ei ole perioodil 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus Ain Sat... Leht 5 / 6
9. maist 2005 kaebuse esitamiseni 28. juunil 2007 tuvastanud linnavalitsuse toiminguid, mis oleksid olulisel määral aidanud kaasa müraprobleemi lahendamisele. Linnavalitsuse kirjadest nähtuvalt pidas vastustaja küll läbirääkimisi kolmanda isiku OÜ-ga Wesmo, kuid sellest hoolimata tuvastati ka pärast kaebuse esitamist toimunud mürataseme mõõtmistel lubatud mürataseme ületamine. 20.Ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud tegevusetuse mõistet (kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust) ning lisaks võtnud arvesse sündmusi, mis on toimunud pärast kaebuse esitamist kohtule (rikkunud oluliselt menetlusõigust). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse. 21.Halduskohtus kantud menetluskulude jaotus on lahendatud halduskohtu otsusega, millega mõisteti Rakvere Linnavalitsuselt välja Ain Satsi kantud menetluskulud summas 1746,66 krooni. Ringkonnakohtus on Ain Satsi esindaja märkinud vastuses apellatsioonkaebusele, et palub jätta kohtukulud apellandi kanda ning et Ain Sats on korteriühistu kaudu tasunud vastuse koostamise eest 200 krooni. Nimetatud dokumendile on lisatud 18. juunil 2008 koostatud arve, mille kohaselt KÜ Roosi 7 pidi 1. juuliks 2008 tasuma FIE-le Monica Meristo kokku 1400 krooni (seitsme apellatsioonkaebuse vastuse eest, iga vastuse eest 200 krooni). Muid dokumente menetluskulude kohta ei ole Ain Sats ringkonnakohtule esitanud. HKMS 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS 93 lg 2 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud. Kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-08 märkis kohus (p 28): «Õige on MTA kassatsioonkaebuse väide, et menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Sellele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud korduvalt (viimati näiteks 25. märtsi 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-08, 17. septembri 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-08, 30. septembri 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-08 ja 12. novembri 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-48-08) ning ei näe põhjust oma seisukohta muuta.» Kolleegium on endiselt samal seisukohal. Seega ei saa välja mõista apellatsiooniastme õigusabikulusid, mille kohta on esitatud üksnes esindaja arve see ei tõenda, et kulud oleks reaalselt kantud. Riigikohtule esitas Ain Sats FIE Monica Meristo esitatud arve, mille kohaselt on kassaator tasunud sularahas õigusabi eest kassatsioonkaebuse koostamisel 1000 krooni. Kolleegium on seisukohal, et sularahaarve ei tõenda summa tasumist. Kulude tasumist oleks saanud ja pidanud tõendama kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Seega jätab kohus tõendite puudumise tõttu vastustajalt välja mõistmata Ain Satsi apellatsioonining kassatsioonimenetluses väidetavalt kantud kulud. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Harri SALMANN Leht 6 / 6 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus Ain Sat...