ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib elukvaliteeti kui inimese hinnangut oma positsioonile elus, oma kultuuri ja väärtussüsteemi kontekstis, paigas kus ta elab ning seoses tema eesmärkide, ootuste, elustandardite ning muredega
Minu elukvaliteet Elukvaliteet Valdkond I - Füüsiline heaolu Valdkond II- Psühholoogiline heaolu Valdkond III - Sõltumatuse aste Valdkond IV - Sotsiaalsed suhted Valdkond V - Keskkond Valdkond VI - Spiritism / religioon / isiklikud uskumused hinnang Elukvaliteet WHOQOL-100 indeks WHO (1998) EESTI (2000) Erinevus (WHO=0%) 13,30 12,41-6,69% JUHID (2004) INSENERID (2005) Erinevus (juhid=0%) 14,95 14,58-2,47% 1. füüsiline tervis ja heaolu valu ja ebameeldivad aistingud, töövõime ja väsimus, uni ja puhkus 2. psühholoogiline heaolu positiivsed elamused, mõtlemine, õppimine, mälu ja keskendumisvõime, enesehinnang, keha ja välimus, negatiivsed tunded
3. sõltumatuse aste liikuvus, igapäevased tegevused, sõltuvus ravimitest, töövõime 4. sotsiaalsed suhted isiklikud suhted, tegelik sotsiaalne toetus, seksuaalelu 5. keskkond füüsiline turvatunne, kodune elukeskkond, majanduslik olukord ja rahalised sissetulekud, tervishoid ja sotsiaalhooldus: kättesaadavus ja kvaliteet, informatsiooni kättesaadavus ja võimalused tööoskuste omandamiseks, võimalused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks, füüsiline keskkond, transport 6. spirituaalsus, isiklikud uskumused, religioon
23 000-22 000-21 000 - Keskmine üksikisiku 20 000 - sissetulek US$ 19 000 - (peale makse) 1995. a. vääringus 18 000-17 000-16 000-15 000-14 000-13 000-12 000-11 000-10 000-9 000-8 000-7 000 - Ennast vä ga 6 000 - õnnelikuks hindavate 5 000 - inimeste osakaal, % 4 000-1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Aasta 100% 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Kas raha teeb õnnelikuks? Ameeriklaste keskmine sissetulek on alates 1950. aastatest rohkem kui kahekordistunud, kuid õnnelikkuse tase on jäänud peaaegu muutumatuks. (Happiness data from National Opinion Research Center surveys; income data from Historical Statistics of the United States and Economic Indicators.) Miks sissetulekute kasvuga ei kaasne eluga rahulolu tõus: 1. Isikuse omaduste mõjuon tugevam kui sissetulekute mõju, 2. majanduskasvuga kaasnevad negatiivsed trendid, 3. õnnelikkus kui relatiivne, sotsiaalsest võrdlusest tulenev hinnang, 4. harjumine, 5. nõudluse kasv, 6. raha marginaalse kasulikkuse (marginal utility of money) vähenemine. Eluga rahulolu 1 Switzerland 8,2 2 Denmark 8,2 3 Iceland 7,8 4 Austria 7,8 5 Sweden 7,7 6 Finland 7,7 7 Bahamas 7,7 8 Canada 7,6 9 Luxembourg 7,6 10 Ireland 7,6 11 Brunei Darussalam 7,6 12 Bhutan 7,6 13 Malta 7,5 14 Netherlands 7,5 15 Costa Rica 7,5 16 Norway 7,4 17 New Zealand 7,4 18 United Arab Emirates 7,4 19 United States of America 7,4 20 Antigua and Barbuda 7,4 Happy Planet Index, 2006 26 Australia 7,3 27 Belgium 7,3 41 United Kingdom 7,1 42 Spain 7,0 48 Italy 6,9 62 France 6,6 63 Slovenia 6,6 77 Czech Republic 6,4 88 Japan 6,2 92 Portugal 6,1 105 Hungary 5,7 122 Slovakia 5,4 124 India 5,4 130 Turkey 5,3 134 Romania 5,2 140 Estonia 5,1 152 Lithuania 4,7 153 Latvia 4,7 164 Bulgaria 4,3 165 Russia 4,3 170 Belarus 4,0 173 Ukraine 3,6 175 Moldova 3,5 178 Burundi 3,0
Kuidas olla eluga rahul: 1. Ära räägi kunagi endast midagi halba. Otsi oma ebaõnnestumise põhjusi selles, mida saab tulevikus mingite tegude abil muuta. Kasuta enda ja teiste suhtes ainult konstruktiivset kriitikat mida tuleb järgmisel korral soovitu saavutamiseks teha? 1. Võrdle oma reaktsioone, mõtteid ja emotsioone sinu sõprade, tuttavate, pereliikmete ja töökaaslaste omadega. Nii on võimalik hinnata, kas sinu reaktsioonid on vastavad antud olukorrale ja/või kasulikud. Võrdle ennast sobiva ühiskondliku normiga. 2. Tugevda oma kontakte teiste inimestega. Sul peab olema paar lähedast sõpra, kellega saad jagada oma tundeid, rõõme ja muresid. Loo, hoia ja laienda oma sotsiaalse toetuse struktuuri. 4. Tööta endas välja tasakaalustatud ajatunnetus. See aitab paindlikult keskenduda: Tulevikule, siis kui on vaja midagi teha - praeguse eesmärgi poolt esitatud nõudmistele, situatsioonile ja sinu vajadustele. Olevikule, siis kui eesmärk on saavutatud või käega katsuda. Minevikule et mitte kaotada oma juuri. 5. Pea ennast alati oma saavutuste ja õnne põhjuseks (ja jaga oma positiivseid emotsioone teistega). Kirjelda ja pea meeles kõik oma omadused, mis teevad sind eriliseks ja kordumatuks need omadused, mida saab kasuga kasutada teiste inimestega suheldes. Näiteks häbelik inimene võib meeldida oma oskusega ära kuulata. Tee selgeks ja pea meeles oma tugevad küljed ja oma ressursid. 6. Kui sa tunned, et kaotad kontrolli oma emotsioonide üle, siis: mine füüsiliselt sellest situatsioonist ära, pane ennast teise inimese asemele, kes osales samas situatsioonis, kujuta ette tulevikku, et vaadata kõrvalt asjade seisule, mis praegu paistavad väljakannatamatud. Leia inimene, kes sind ära kuulab. Ela oma emotsioonid välja. 7. Pea meeles, et ebaõnnestumistes või lootuste mittetäitumises võib mõnikord peituda õnnestumine ja õnn. Võib ju olla nii, et seatud eesmärgid sinule ei sobi ja nii pääsed sa tulevikus suurest pettumusest. Tee järeldusi oma igast ebaõnnestumisest. Tunnista oma kaotust, öeldes: Ma eksisin! ja mine edasi. Ebaõnnestumistes võivad peituda suured võimalused.
8. Kui sa tunned, et ei suuda stressiga ise toime tulla või aidata teist tema rõhutud seisundis, pöördu kvalifitseeritud spetsialisti poole. Mõningatel juhtudel osutub see, mis tundub olevat psühholoogiline probleem, füüsiliseks probleemiks ja vastupidi. Ära häbene abi otsida! 8. Õpeta ennast tervetest eluviisidest ja tegevustest rõõmu tundma. Leia aega lõõgastumiseks, mõnusateks tegevusteks, mõtlemiseks jne. Tunne oma tegemistest mõnu. Õpi ennast tundma ja hindama.