Present enesejuhtimine

Väljavõte

1 HHP 0020 SELF-MANAGEMENT 2007, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool EDU = võimed x motivatsioon x võimalus Õppekorraldus 1. TTÜ õppehoonetes orienteerumine 2. AP-de valimise ja deklareerimise süsteem on võõrasja arusaamatu sh internetis deklareerimine 3. Ülikooli programm pole kooskõlastatud kooli omaga - ülikooli tase on astme võrra kõrgem ja teadmistes on ühe astme võrraauk ehk õppejõud arvab, et üliõpilane seda teab juba, aga tegelikult on see talle uus 4. Väga palju mahukaid ja suhteliselt keerulisi aineid on kogutud esimesele ja teise semestrile 5. Kontrollitööd langevad kõik ühele ja samale nädalale (ajaliselt on samas intervallis) 6. Õppetegevust puudutav info on arusaamatu: mis on punane joon, mitu korda võib eksamit teha, kontrolltööde esitamine, mitu korda võib kontrolltöid ja eksameid uuesti teha jms 7. Suured voorud loengus istub esimesel semestril tudengeid nii põrandal kui laudadel 8. Harjutustundides on liiga palju üliõpilasi 1

2 Õppeprotsess 1. Ei ole harjunud kaks tundi (45+45 min) istuma ja tähelepanulikult kuulama 2. Lihtsa ja arusaadava õppematerjali puudus 3. Halvad või puudulikud konspektid 4. Iseseisva töö maht on oluliselt suurem kui keskkoolis 5. Kiire tempo - õppejõud kihutab loengus või harjutustunnis ees ja see on su oma mure, kuidas sa sammu pead 6. Olemas on konsultatsioonid, kuid rebaseid palju ja seega saab väga vähe eetriaega õppejõu juures 7. Auditooriumis puudub võimalus kasutada sülearvutit (puuduvad elektripistikud) Mõni õppeaine või õppejõud 1. Lineaaralgebra 2. Kujutav geomeetria 3. Matemaatiline analüüs 4. Füüsika 5. Igal õppejõul erinevad nõudmised 6. Õppejõudude konsultatsioone on liiga vähe Psühholoogilised probleemid: suhted a) kaasalastega b) õppejõuga, isiksus, motivatsioon, kohanemine, stress 1. Järsk keskkonna muutus ja kartus iseseisvumise pärast 2. Alkohol ja peod 3. Vanemad üliõpilased hirmutasid aine raskusega 4. Probleemid grupikaaslastega 5. Probleemid õppejõuga 6. Võimekus ja motivatsioon 7. Ebapiisav aktiivsus, ettevõtlikkus 8. Üleorganiseerimine 9. Armumine 10. Keskkooli ja põhikooli õpilaste seas leviv müüt, et ülikoolis ei pea üldse õppima 11. Puudulik läbirääkimisoskus 12. Ebakindlus, kas suudan toime tulla 2

3 ENESEJUHTIMISE KURSUS tuutorid, rebaseabi instituudi töötajad, sekretär dekanaadi töötajad õppeosakonna töötajad karjäärinõustajad psühholoog vastava aine õppejõud tasanduskursused matemaatikas ja füüsikas akadeemiline nõustaja üliõpilasesindus 0. loeng EELNÄDALAL: HHP ,0 AP Miks see kursus on kasulik? Kursuse tutvustamine Kuidas kursust õpitakse? Kursuse internetiaaderss Kuidas kursust deklareerida? Teie edukus TTÜ-s Seesmine ja väline kontrollkese Miks see kursus on kasulik? Enesejuhtimise kursusel omandatu on eelduseks teie edukaks toimetulekuks ülikoolis magistriõpe doktoriõpe 3. kursus 2. kursus bakalaureusõpe 1. kursus vundament on Enesejuhtimise kursus 3

4 Kuidas õpitakse? E-konsultatsioonid, E-tagasiside arvestustöödele Arvestustöö nr 1. e-juhendid Arvestustöö nr.1:eesm ärgid sh prioriteetsed eesmärgid japrobleemide audit Kepneri meetodil ja probleemide analüüs e-küsitlusele vastamine Arvestustöö nr 2. e-juhendid Arvestustöö nr.2: Aja kasutamise audit ja analüüs Arvestustöö nr 3. e-juhendid Arvestustöö nr.3: Isiklike finantsressursside audit ja analüüs E-õpe Enesejuhtimine:eesm ärgid, otsustamine, vastutus, probleemide lahendamine, eneseteostus ja isiksuse areng, enesemotivatsioon ja välised motivaatorid, emotsioonide juhtimine, konfliktid esmatähtsate probleemide määramise meetod (Kepneri meetod) Aja juhtimine:aja hind, aja juhtimise tehnikad ja tehnilised abivahendid, neli aja juhtimisetasat, ABC-tehnika, Pareto meetod Finantsressursside juhtimine: majanduslik kirjaoskus, otsustamine, Motivatsioonikonflikt, eesmärgid, kulu, tulu, laen, Intress (liitintress), vajadused, elukvaliteet, õnn Õpioskused: loeng, praktikum, harjutused, nägemismälu, kuulmism älu, unustamine, iseseisev töö, vaimne laiskus, õpimotivatsioon, edu (võimed, IQ, EQ, PQ, motivatsioon, võimalus), enne eksamit Arvestus HHP ,0 AP Stress: stressi dünaamika, stressorid, läbipõlemine, tunnused ja toimetulek, A-tüüpi isiksus Stressiga toimetulek: toimetuleku protsess, probleemi lahendamisele suunatud toimetulek, emotsioonidele suunatud toimetulek, hinnang situatsioonile Kursuse internetiaadress on: deepzone2.ttu.ee/hhp0020/ej.php Teie võimalused: 1. kasutada internetis digiõpet (loengu video + slaidid + mapp) 2. kasutada MP3 loengu kuulamiseks (maha saab laadida internetist) deepzone2.ttu.ee /hhp0020/ej.php 3. kasutada DVD-d DVD-d saate TTÜ raamatukogust (loengu video + slaidid) 4

5 Mida õpitakse? 1. loeng: Eesmärgid Frustratsioon Otsustamine ja vastutus Probleemide lahendamine Edu Prioriteetide määramine (Kepneri meetod) Motivatsioon Isiksus ja enesehinnang Emotsioonide juhtimine Konfliktide lahendamine 2. loeng: AJA JUHTIMINE (time-management) Aja juhtimine Aja hind Neli aja juhtimise taset (Stephen R. Covey) Esmatähtsate tegevuste määramise tehnikad 3. loeng: ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE JUHTIMINE (Students Personal Finance Management) Otsustamine Motivatsioonikonflikt Eesmärgid Kulu Tulu Laen Krediit Intress (liitintress) Vajadused Elukvaliteet Õnn 5

6 4. loeng: ÕPIOSKUSED Akadeemiline loeng Praktikum Harjutustund Iseseisev töö Enne eksamit 5. loeng: STRESS Stressi dünaamika Tööstress elukutsete järgi Stressorite tüübid Läbipõlemine Läbipõlemise staadiumid Potentsiaalsed stressorid tööl A-tüüpi isiksus Stressiga toimetulek Isiksuse balanss Sotsiaalne toetus Õpilase stressorid koolis STRESSIGA TOIMETULEK 6. loeng: STRESSIGA Stressiga toimetulek Toimetuleku protsess Toimetuleku eesmärgid Toimetuleku funktsioonid Probleemi lahendamisele suunatud toimetulek Emotsioonidele suunatud toimetulek Hinnang situatsioonile Situatsiooni hindamisviisid: kaotus, ähvardus, väljakutse Stressiga toimetuleku erinevad strateegiad 6

7 Kuidas deklareerida? Internetis avage TTÜ kodulehekülg Seejärel all servas asub SISEVEEB, seejärel logige sisse ja leidke vasakul asuvast loetelust E-deklareerimine Ning deklareerige õppeaine Ainekood: HHP 0020 Õppejõud: professor Mare Teichmann Kontroll oma tööt / õpingute ja elu üle Seesmine kontrollkese Väline kontrollkese Seesmine kontrollkese Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu Ma usun, et võin kontrollida suurt osa oma keskkonnast Ma usun, et olen ise oma õnne sepp Ma usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt minust endast, minu võimetest ja jõupingutustest Ma usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust 7

8 1. Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus 2. Individualistlik maailmakäsitlus 3. Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis 4. Hea kohanemisvõime 5. Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest 6. Kõrgem enesehinnang 7. Nii lühi- kui pikaajalised eesmärgid 8. Aktiivne eluhoiak Väline kontrollkese Inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega Ma usun, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui minust endast Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta midagi Välismaailm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub 1. Tunneb ennast välismõjude subjektina 2. Madalam sotsiaal-majanduslik staatus 3. Madalam stressitaluvus 4. Kergemini haavatav 5. Frustratsioon 6. Toimib juhusele vastavalt 7. Madalam enesehinnang 8. Lühiajalised eesmärgid 9. Passiivne 10.Madalam kohanemisvõime 11.Mina-kontseptsioon mitteadekvaatne 8

9 ÕPITUD ABITUS on käitumine, kui inimene jääb lootma ainult teiste abile, kuid tegelikult tuleks ka ise toime Juhtide seesmine kontrollkese ida- versus lääne Euroopas Ida- Euroopa riigid N Seesmine/väline kontrollkese USA ja Lääne- Euroopa riigid USA N 119 Seesmine/väline kontrollkese 37,5 Rumeenia ,3 Saksamaa 85 40,4 Eesti ,1 Rootsi ,5 Poola Sloveenia ,0 49,1 Belgia Prantsusmaa ,4 45,1 Ukraina ,6 Hispaania ,6 Bulgaaria ,3 Suurbritannia ,8 Madalam number näitab enam seesmist kontrollkeset Tänan tähelepanu t eest! 9