Present majandus PS 0

Väljavõte

1 PSÜHHOLOOGIA on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid MAJANDUSPSÜHHOLOOGIA Ajalooline taust PSÜHHOLOOGIA STRUKTUUR eelteaduslik psühholoogia PS W. Wundt 879 filosoofiline filosoofia teaduslik psühholoogia loodusteaduslik TEOREETILISED PSÜHHOLOOGIA HARUD a) üldpsühholoogia b) eksperimentaalpsühholoogia RAKENDUS PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia teoreetilised harud:. Üldpsühholoogia: terminoloogia teooriad kontseptsioonid teadmised 2. Eksperimentaalpsühholoogia: uurimismeetodid (sh testid) uuringute tulemused RAKENDUSPSÜHHOLOOGIA HARUD on kujunenud ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlustmingist nähtuste valdkonnast majandus exps üldps majandus PS

2 Töö ja organisatsioonipsühholoogia Tööpsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Personalipsühholoogia Juhtimispsühholoogia Majanduspsühholoogia Äripsühholoogia Inseneripsühholoogia Küberpsühholoogia Internetipsühholoogia Deklareerimine Mare Teichmann Professor HHP 95 (doktoriõpe) Majanduspsühholoogia (2, 5 AP) Auditoorne õppetöö (6 x 4 akad. tundi) LOENGUD. loeng (4 akadeemilist tundi): Sissejuhatus kursusesse. Psühholoogia aine, objekt. Majanduspsühholoogia. Kuidas töötajaid õnnelikuks teha (R. Veenhoven) Elukvaliteet (WHO kontseptsioon). Sotsiaalne taju. Staatussündroom 2. loeng: Sotsiaalne kapital. Sotsiaalne vahetus. Sotsiaalne toetus. 3. loeng: Raha ja finantspsühholoogia: raha ja sotsialiseerumine, individuaalne finantskäitumine 4. loeng: Tarbija psühholoogia kultuuri kontekstis: kultuurilise erinevused tarbija käitumises, väärtused, ostja otsustamisprotsess. Otsustamine kui protsess Auditoorne õppetöö (2 x 4 akad. tundi) SEMINARID. seminar (4 akadeemilist tundi): tarbijakäitumine ja psühholoogia 2. seminar: suhteturundus kui sotsiaalne protsess 3. seminar: kliendirahulolu, teenuse kvaliteet ja tuluahel 4. seminar: maksunduse psühholoogia 5. loeng: Valetamise psühholoogia. Kuidas valetamist ära tunda. Kuidas valetada. 6. loeng: Mõjustamise ja müügivõtted. (Inimeste mõjutamise psühhotehnika) Iseseisev töö või DIGIAABITSAD: Iseseisev töö. Teadmiste juhtimine 2. Muutuste juhtimine 3. Tööstress 4. Tööstressiga toimetulek 5. Juhi imago, organisatsiooni imago 6. Delegeerimine 7. Meeskonnatöö ja meeskonna juhtimine 8. Kliendikeskne teenindamine ja psühholoogia või Digiaabits nr. 7. Motivatsioon 2. Digiaabits nr. 8. Mõtlemine 3. Digiaabits nr. 9. Isiksus 4. Digiaabits nr.. Suhtlemine. Konfliktide lahendamine 5. Digiaabits nr.. Isiksuse kaitsemehhanismid ja enesehinnang 6. Digiaabits nr. 2. Sotsiaalsed suhted 2

3 Iseseisev töö KIRJANDUS. Business Psychology in Practice. Ed. P. Grant, London, A. Kidron. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo, Tallinn, 2 3. R.D. Lewis, Kultuuridevahelised erinevused, Tea, Tallinn, E. Kichler, E. Hölzl, Economic Psychology, pp 298. In:. Cooper, I.T. Robertson, International Review of Industrial and Organizational Psychology, vol. 8, W.F. Van Raaij, G.M. Van Veldhoven, K.E. W ärneryd, Handbook of Economic Psychology, Kluwer Academic Pub., 988 Kuidas töötajaid õnnelikuks teha? Mare Teichmann Tallinna Tehnika ülikool, professor Õnne, töörahulolu, elukvaliteedi uuringud ehk mida me teame?. Ruut Veenhoven World Database of Happiness 2. Eesti uuringud Õnnelikkuse faktorid Sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid Sissetulek Haridus Sotsioemotsionaalsed faktorid Abielu Lapsed Sotsiaalne staatus Tingimused: Töö ja õnn On töökoht On mulle meeldiv töö On head töötingimused On töö tulemus, ehk minu tööl on tulemus Õnnelikkus sõltub: Töötajad Töötud On töökoht Kodus töötavad Üliõpilased Pensionärid Puudega inimesed 3

4 On mulle meeldiv töö Õnnelikkus sõltub: Professionaalid Juhid Valgekraed Sinikraed, oskustöölised Ilma eriliste oskusteta töölised On head töötingimused Õnnelikkus sõltub: Psühhosotsiaalne kliima ehk töösuhted Enesehinnang Töötempo Informatsiooni liikumine Uuringud näitavad, et Näide: Juhul, kui töötajat edutatakse ja töötempo tõuseb, siis ei mõjuta see töötaja rahulolu Juhid on õnnelikumad keskmise suurusega ettevõtetes Eesti uuringud: Juhtide kõige suuremaks tööstressoriks on tagasiside ja tunnustuse puudumine Juhtide tööpäevad on pikad, töönädal on keskmiselt 46,7 tundi Juhid on rahul oma tööga, neile meeldib juhtida, kuid nad ei ole rahul töö organiseerimisega Rahulolu oma töö sisuga 26,4 26,4 26, , ,9 25,8 25,6 25,5 25,4 25,3 25,2 25, ,8 24,6 Faktor: rahulolu oma töö sisuga Eesti keskmine 24 Connecto 23 keskmine Lõuna teenistus 22 Virumaa teenistus 2 Tallinna teenistus 2 Põhja teenistus 9 Lääne teenistus Rahulolu oma töö organiseerimisega 24,3 23 2,42,5 23,6 25, 25,6 Faktor: rahulolu oma töö organiseerimisega Eesti keskmine Eesti keskmine Conecto keskmine Firma keskmine Lõuna teeistus Virumaa teenistus Tallinna teenistus Põhja teenistus Firma Lääne teenistus allüksused Erinevus Elukvaliteet WHOQOL Juhid (24) Insenerid (25) WHOQOL indeks p =. Füüsiline tervis Psühholoogiline heaolu Sõltumatus Sotsiaalsed suhted Keskkond p =. Isiklikud uskumused p =. TÖÖ JA ELU Töö ja elu tasakaal Aeg töö tuleb koju kaasa Stress nii töö kui tööst tingitud perestress TÖÖ ELU 4

5 Ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle Seesmine kontrollkese KONTROLL KONTROLL Väline kontrollkese Juhtide seesmine kontrollkese ida versus lääne Euroopas Seesmine/v äline kontrollkese Ida Euroopa Eesti Poola riigid Rumeenia Slove enia Ukraina Bulgaaria N ,3 47, 48, 49, 52,6 53,3 USA jalääne Euroopa riigid USA Saksamaa Rootsi Belgia Prantsusmaa Hispaania Suurbritannia N Seesmine/ väline kontrollkese 37,5 4,4 4,5 43,4 45, 46,6 46,8 Madalam number näitab enam seesmist kontrollkeset Seesmine kontrollkese Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu. Ma usun, et võin kontrollida suurt osa oma keskkonnast. Ma usun, et olen ise oma õnne sepp. Ma usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt minust endast, minu võimetest ja jõupingutustest. Ma usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust.. Kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus 2. Individualistlik maailmakäsitlus 3. Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis 4. Hea kohanemisvõime 5. Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest 6. Kõrgem enesehinnang 7. Nii lühi kui pikaajalised eesmärgid 8. Aktiivne eluhoiak Väline kontrollkese Inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega Ma usun, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui minust endast Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta midagi Välismaailm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub. Tunneb ennast välismõjude subjektina 2. Madalam sotsiaalmajanduslik staatus 3. Madalam stressitaluvus 4. Kergemini haavatav 5. Frustratsioon 6. Toimib juhusele vastavalt 7. Madalam enesehinnang 8. Lühiajalised eesmärgid 9. Passiivne. Madalam kohanemisvõime. Minakontseptsioon mitteadekvaatne 5

6 ÕPITUD ABITUS on käitumine, kui inimene jääb lootma ainult teiste abile, kuid tegelikult tuleks ka ise toime On töö tulemus, ehk minu tööl on tulemus Individuaalne tulemuslikkus: Enda tunnetatud tõhusus Töölt puudutud päevad Puuduvad uuringud reaalse tulemuslikkuse seosest rahuloluga Elukvaliteet Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) defineerib elukvaliteeti kui: inimese hinnangut oma positsioonile elus oma kultuuri ja väärtussüsteemi kontekstis, paigas kus ta elab ning seoses tema eesmärkide, ootuste, elustandardite ning muredega Minu elukvaliteet Elukvaliteet Valdkond I Füüsiline heaolu Valdkond II Psühholoogiline heaolu Valdkond III Sõltumatuse aste Valdkond IV Sotsiaalsed suhted Valdkond V Keskkond Valdkond VI Spiritism / religioon / isiklikud uskumused hinnang Elukvaliteedi valdkondade võrdlus % Eesti keskmine 2.42 WHO keskmine I Füüsiline heaolu II Psühholoogiline heaolu III Sõltumatuse aste IV Sotsiaalsed suhted V Keskkond VI Spiritism /religioon /isiklikud uskumused 5% % 6% 3% 3% 2% WHO keskmine Eesti keskmine 6

7 Sissetulek pereliikme kohta Näide: Juhid 8 954,34 EEK Insenerid 8 438,3 EEK Sissetulekud kuni üle 3 Juhid, N= Insenerid, N= Juhid, % Insenerid, %,6% 2,2% 2,6% 4,8% 7,8% 5,3% 7,5% 8,8% 35,9% 32,8% 5,2% 3,9%,3% 2,6% 4,5% 4,8%,3%,4%,3% 2,6%,%,%,%,%,%,4%,%,4%,6%,%,3%,9%,%,% Elukvaliteet WHOQOL Juhid (24) Insenerid (25) Erinevus Erinevus Eesti (2) WHO (998) WHOQOL Indeks Füüsiline tervis Psychological heaolu Isesisvus Sotsiaalsed suhted Keskkond Spirituaalsus/ Religioon/ Isiklikud uskumused suurem number on parem elukvaliteet Elukvaliteedi domeen keskkond kõige erinevam inseneride ja juhtide võrdlusel Põhjused: Transport (p <.) Kodu keskkond (p <.) Finantsressursid (p <.) Tervishoiu kättesaadavus ja kvaliteet (p <.5) ELUKVALITEET. füüsiline tervis ja heaolu valu ja ebameeldivad aistingud, tõõv öime ja väsimus, uni ja puhkus WHO 3.25 Eesti 2.3 erinvus 9.2% Juhid 4,77 Insenerid 4,74 erinevus,2% 2. psühholoogiline heaolu positiivsed elamused, mõtlemine, õppimine, mälu ja keskendumisvõime, enesehinnang, keha ja välimus, negatiivsed tunded WHO 3.85 Eesti 2.82 erinevus 7.47% Juhid 5,5 Insenerid 4,74 erinevus 2% 7

8 3. sõltumatuse aste liikuvus, igapäevased tegevused, sõltuvus ravimitest, töövõime WHO 4.35 Eesti 4.2 erinevus 2.33% Juhid 6,74 Insenerid 6,65 erinevus,5% 4. sotsiaalsed suhted isiklikud suhted, tegelik sotsiaalne toetus, seksuaalelu WHO 4.2 Eesti 3.8 erinevus 2.85% Juhid 5,43 Insenerid 5,5 erinevus 2,5% 5. keskkond füüsiline turvatunne, kodune elukeskkond, majanduslik olukord ja rahalised sissetulekud, tervishoid ja sotsiaalhooldus: kättesaadavus ja kvaliteet, informatsiooni kättesaadavus ja võimalused tööoskuste omandamiseks, võimalused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks, füüsiline keskkond, transport WHO 3.55 Eesti 2.35 erinevus 8.89% Juhid 4,6 Insenerid 4,2 erinevus 4,% 6. spirituaalsus, isiklikud uskumused, religioon WHO 3.7 Eesti 2.36 erinevus 9.78% Juhid 3,3 Insenerid 2,26 erinevus 6,6% ELU KUTSE ESIN DAJAD Sotsiaalne taju SOTSIAALNE TOETUS NAAB RID KAUGEMAD SUGULASED LAPSED SÕBRAD PEREKOND ISIKSUS VANEMAD SÕBRAD ABIKAASA TÖÖ KAAS LASED SUGULASED KOLLEEGID Enesehinnang Staatussündroom Saare naise kompleks MINA VÕRDLUS ehk REFERENTGRUPP 8