Õppekava

Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood 70003840 Aadress Piiri 8, 44316 Rakvere Telefon/faks 329 5030 Faks: 329 5031 e-post info@rvss.ee Õppekavarühm Õppekava Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ISCED 97 liigituse järgi Automaaler nimetus eesti keeles Carpainter nimetus inglise keeles Kutseõppeliik kutsekeskharidusõpe Õppekava maht õppenädalates 120 Õppekeel eesti keel Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr dir. kk. nr. 1.1-1/62 10.03.2010 pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu protokoll nr 4 03.03.2010 koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu protokoll nr 1 10.03.2010 koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri õppedirektor amet anne.loos@rvss.ee tel. 329 5033 kontaktandmed (telefon, e- post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... kuupäev Õppekava kood...

Õppekava kinnitatud Direktori kk.nr 1.1-1/62 10.03.2010 Õppeasutus: Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood: 70003840 ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekavarühm Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava Õppekeel Kutseõppe liik Maht õppenädalates (õn) Automaaler Carpainter eesti keel kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil X kutsekeskharidusõpe kutseõpe keskhariduse baasil 120 õppenädalat Õppekava koostamise alus: Autoerialade riiklik õppekava kinnitatud Haridus- ja teadusministri poolt 12. jaanuaril 2007. a määrusega nr 8 Õppekava eesmärgid ja ülesanded: Eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekava eesmärgiks on koolitada automaalri oskustöölisi, kes on suutelised toime tulema automaalri töös vajaminevate tööülesannetega. Kutseõppe lõpetanu võib töötada autode remondiga tegelevas ettevõttes automaalrina. Nõuded õpingute alustamiseks: Automaalri erialale võetakse vastu põhihariduse baasil õpilasi, kes valdavad eesti keelt, kes soovivad erialal õppida ja kelle tervislik seisund vastab eriala iseärasustele. Vastuvõtt toimub ilma sisseastumiseksamiteta põhikooli lõputunnistuse ja vestluse alusel. Õppekava struktuur 1.Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) Üldõpingute moodulid: (sissejuhatus erialasse; autode hooldus- ja remondisüsteem; auto hooldamine; autokere sisustuse osandamine ja koostamine; kliendi nõustamine; erialane võõrkeel; arvutiõpe; keskkonnaohutus; materjaliõpe; majanduse ja ettevõtluse alused; tööõiguse alused; pneumaatika ja hüdraulika alused; tehniline joonestamine; tehniline mõõtmine; liiklusõpetus; turvaseadised) kogumaht 38 õn. Põhiõpingute moodulid: (maalritöömaterjalid; maalritööriistad ja seadmed; ettevalmistustööd värvimiseks; pindade värvimine; klaasitööd; plastdetailide töötlemine) kogumaht 36 õn. 2. Valikõpingute moodulid Valikõpingute moodulid: (autoremonttööde alused; autoplekksepatöö alused; autodiagnostika alused; tehnika uuendused; autovaruosade logistika; elektrotehnika alused; karjääriplaneerimine) kogumaht 10 (6) õn. 3. Üldharidusained Üldharidusainete moodulid: (eesti keel; kirjandus; võõrkeel; matemaatika; füüsika; keemia; geograafia; bioloogia; ajalugu; inimeseõpetus; ühiskonnnaõpetus; muusika; kunst ja kehaline kasvatus) kogumaht 40 õn. 2

Nõuded õpingute lõpetamiseks: Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Õppekava läbimisel omistatakse kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht. Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele.. 2010 a.... /ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist 3

Sisukord I ÜLDOSA... 6 1.1. Õppekava koostamise alus... 6 1.2. Õppekava eesmärgid ja ülesanded... 6 1.3. Nõuded õpingute alustamiseks... 6 1.4. Õppekava struktuur... 7 Praktikakorraldus... 11 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused... 12 1.5. Üldised hindamise põhimõtted ja kriteeriumid... 12 1.6. Nõuded õpingute lõpetamiseks... 13 1.7. Õppekava koostajad... 13 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED... 14 2.1. ÜLDÕPINGUTE MOODULID... 14 SISSEJUHATUS ERIALASSE... 14 AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM... 15 AUTO HOOLDAMINE... 16 AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE, KOOSTAMINE... 18 KLIENDI NÕUSTAMINE... 20 ERIALANE VÕÕRKEEL... 22 ARVUTIÕPE... 23 KESKKONNAOHUTUS... 25 MATERJALIÕPE... 27 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED... 28 TÖÖÕIGUSE ALUSED... 29 PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED... 30 TEHNILINE JOONESTAMINE... 31 TEHNILINE MÕÕTMINE... 32 LIIKLUSÕPETUS... 33 TURVASEADISED... 34 2.2. PÕHIÕPINGUTE MOODULID... 35 MAALRITÖÖMATERJALID... 35 MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED... 36 ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS... 37 PINDADE VÄRVIMINE... 39 4

KLAASITÖÖD... 41 PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE... 43 PRAKTIKA... 45 2.3. VALIKÕPINGUTE MOODULID... 47 AUTOPLEKKSEPATÖÖDE ALUSED... 47 AUTOREMONTTÖÖDE ALUSED... 49 AUTODIAGNOSTIKA ALUSED... 50 TEHNIKA UUENDUSED... 51 AUTOVARUOSADE LOGISTIKA... 52 ELEKTROTEHNIKA ALUSED... 54 KARJÄÄRI PLANEERIMINE... 55 ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPPEAINED... 57 1. EESTI KEEL... 57 2. KIRJANDUS... 59 3. VÕÕRKEEL... 61 4. MATEMAATIKA... 67 5. FÜÜSIKA... 69 6. KEEMIA... 71 7. GEOGRAAFIA... 74 8. BIOLOOGIA... 77 9. AJALUGU... 81 10. INIMESEÕPETUS... 84 11. ÜHISKONNAÕPETUS... 85 12. MUUSIKA... 87 13. KUNST... 88 14. KEHALINE KASVATUS... 91 LISA... 94 LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMISE JUHEND... 94 ÕPPEKAVAGA SEONDUVA ÕPPEBAASI KIRJELDUS... 95 5

I ÜLDOSA 1.1. Õppekava koostamise alus Autoerialade riiklik õppekava kinnitatud Haridus- ja teadusministri poolt 12. jaanuaril 2007. a määrusega nr 8 1.2. Õppekava eesmärgid ja ülesanded Eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekavaga kehtestatud kutsekeskharidusõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; töötab tervist ja keskkonda säästes; oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; omab suhtlemis-, analüüsi- ja informatsiooni hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks. 1.3. Nõuded õpingute alustamiseks Vastuvõtu üldine kord on määratud HM poolt välja antud vastuvõtu eeskirjadega (õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord HM määrus nr 33, 11.02.2002. a) ja Rakvere Ametikooli uute õpilaste vastuvõtueeskirjaga (dir.kk nr 3.1-7/11 kinnitatud 25.09.2008). Õppima võetakse põhihariduse baasil õpilasi, kelle tervislik seisund arstliku komisjoni (perearsti) otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist antud erialal. Õpilaste vastuvõtu korraldab kooli vastuvõtukomisjon vastavalt haridusministri poolt kinnitatud eeskirjale ja vastuvõtukvoodile. Sisseastumiseks nõutavad dokumendid 1. Avaldus kooli astumiseks (täidetakse elektrooniliselt); 2. Lapsevanema (hooldaja) kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine; 3. Haridust tõendav dokument (põhikooli lõputunnistus) või selle notariaalselt kinnitatud koopia; 4. Meditsiiniline tõend erialale sobivuse kohta; 5. Isikut tõendav dokument (pass/ ID kaart); 6. 4 fotot (3X4 cm). Vastuvõtu tingimused avalikustatakse kooli koduleheküljel ja stendidel. Vastuvõtukomisjon teeb otsuse kehtivaid nõudeid arvestades. Otsus protokollitakse ja avaldatakse vastavalt korrale. Puuetega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul 6

kooli vastuvõtukomisjon koos meediku(te) esindaja(te)ga. Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud EV valitsuse õigusaktidega. 1.4. Õppekava struktuur Õppekava kogumaht on 120 õn, millest 60 õn moodustab praktiline õpe. Üldõpingud 38 õppenädalat, millest 16 õn on auditoorset õpet, 15 õn on praktilist tööd õppekeskkonnas ja 7 õn on praktikat (töökeskkonnas). Põhiõpingud 36 õppenädalat, millest 6 õn auditoorset õpet, 17 õn praktilist tööd õppekeskkonnas ja 13 õn on praktikat (töökeskkonnas). Valikõpingud 10 (6) õppenädalat, millest 5 õn on auditoorset õpet ja 5 õn on praktilist tööd õppekeskkonnas. Üldharidusained 40 õppenädalat. Kutseõppeliik - kutsekeskharidusõpe. Moodulite nimetused, mahud, auditoorse töö, praktika õppekeskkonnas ja praktika jaotus. Maht õppenädalates Mooduli nimetus Kokku Auditoorne töö Praktika õppekeskk. Praktika Üldõpingud 38 16 15 7 1. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 0 2. Autode hooldus- ja remondisüsteem 2 1,5 0.5 0 3. Auto hooldamine 6 0,5 2,5 3 4. Autokere ja sisustuse osandamine, 6 0,5 2,5 3 koostamine 5. Kliendi nõustamine 4 1,5 1,5 1 6. Erialane võõrkeel 3 0,5 2,5 0 7. Arvutiõpe 2 0,5 1,5 0 8. Keskkonnaohutus 1 0,5 0,5 0 9. Materjaliõpe 2 2 0 0 10. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1 0 0 11. Tööõiguse alused 1 1 0 0 12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 0 13. Tehniline joonestamine 2 0,5 1,5 0 14. Tehniline mõõtmine 1 0,5 0,5 0 15. Liiklusõpetus 3 2 1 0 16. Turvaseadised 1 0,5 0,5 0 Põhiõpingud 36 6 17 13 17. Maalritöömaterjalid 1 1 0 0 18. Maalritööriistad ja -seadmed 1 1 0 0 19. Ettevalmistustööd värvimiseks 12 1 6 5 20. Pindade värvimine 12 1 7 4 21. Klaasitööd 3 1 1 1 22. Plastdetailide töötlemine 7 1 3 3 Valikõpingud * 10 (6) 1. Autoplekksepatöö alused 2 0,5 1,5 0 7

2. Autoremonttööde alused 2 0,5 1,5 0 3. Autodiagnostika alused 2 0,5 1,5 0 4. Tehnika uuendused 1 1 0 0 5. Autovaruosade logistika 1 1 0 0 6. Elektrotehnika alused 1 1 0 0 7. Karjääriplaneerimine 1 0,5 0,5 0 Üldharidusained 40 1. Eesti keel 4 4 0 0 2. Kirjandus 2 2 0 0 3. Võõrkeel A (ingl/saksa) 3 3 0 0 4. Võõrkeel (vene keel) 3 3 0 0 5. Matemaatika 5 5 0 0 6. Füüsika 4 4 0 0 7. Keemia 3 3 0 0 8. Geograafia 1 1 0 0 9. Bioloogia 3 3 0 0 10. Ajalugu 4 4 0 0 11. Inimeseõpetus 1 1 0 0 12. Ühiskonnaõpetus 1 1 0 0 13. Muusika 1 1 0 0 14. Kunst 2 2 0 0 15. Kehaline kasvatus 3 0 3 0 Õppekava maht kokku 120 *Valikõpingute moodul on õpilase poolt seda võimaldava õppekava valikõpingute hulgast (10 õn) kas iseseisvalt, kooli või tööandja volitatud esindaja poolt valitud moodulid (6õn). Valikõpingute moodul käivitub, kui selle valib vähemalt 15 õpilast (Rakvere Ametikooli ÕKE 2.2 punkt 8). 8

Auditoorne ja praktiline Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline Praktika Kokku Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/üldharidusainete nimetused Kogumaht (õn) Maht (õn)1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal I Üld- ja põhiõpingud 74 Üldõpingud 38 17 0 17 8 7 15 6 0 6 1. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 2 - - - - - - 2. Autode hooldus- ja remondisüsteem 2 2 0 2 - - - - - - 3. Auto hooldamine 6 1 0 1 2 3 5 - - - 4. Autokere ja sisustuse osandamine, 6 1 0 1 2 3 5 - - - koostamine 5. Kliendi nõustamine 4 1 0 1 2 1 3 - - - 6. Erialane võõrkeel 3 1 0 1 1 0 1 1 0 1 7. Arvutiõpe 2 2 0 2 - - - - - - 8. Keskkonnaohutus 1 1 0 1 - - - - - - 9. Materjaliõpe 2 2 0 2 - - - - - - 10. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 - - - - - - 1 0 1 11. Tööõiguse alused 1 - - - - - - 1 0 1 12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 1 - - - - - - 13. Tehniline joonestamine 2 2 0 2 - - - - - - 14. Tehniline mõõtmine 1 1 0 1 - - - - - - 15. Liiklusõpetus 3 - - - 1 0 1 2 0 2 16. Turvaseadised 1 - - - - - - 1 0 1 Põhiõpingud 36 3 0 3 9 3 12 11 10 21 17. Maalritöömaterjalid 1 1 0 1 - - - - - -

18. Maalritööriistad ja -seadmed 1 1 0 1 - - - - - - 19. Ettevalmistustööd värvimiseks 12 1 0 1 6 2 8 0 3 3 20. Pindade värvimine 12 - - - - - - 8 4 12 21. Klaasitööd 3 - - - 2 1 3 - - - 22. Plastdetailide töötlemine 7 - - - 1 0 1 3 3 6 II Valikõpingud 10 (6) 0 0 0 0 0 0 10(6) 0 10(6) 1. Autoplekksepatöö alused 2 2 0 2 2. Autoremonttööde alused 2 2 0 2 3. Autodiagnostika alused 2 2 0 2 4. Tehnika uuendused 1 1 0 1 5. Autovaruosade logistika 1 1 0 1 6. Elektrotehnika alused 1 1 0 1 7. Karjääri planeerimine 1 1 0 1 III Üldharidusained 40 20 0 20 13 0 13 7 0 7 1. Eesti keel 4 1 0 1 2 0 2 1 0 1 2. Kirjandus 2 2 0 2 - - - - - - 3. Võõrkeel A (ingl/saksa) 3 1 0 1 1 0 1 1 0 1 4. Võõrkeel (vene keel) 3 2 0 2 1 0 1 - - - 5. Matemaatika 5 2 0 2 2 0 2 1 0 1 6. Füüsika 4 1 0 1 2 0 2 1 0 1 7. Keemia 3 3 0 3 - - - - - - 8. Geograafia 1 1 0 1 - - - - - - 9. Bioloogia 3 2 0 2 1 0 1 - - - 10. Ajalugu 4 2 0 2 2 0 2 - - - 11. Inimeseõpetus 1 - - - - - - 1 0 1 12. Ühiskonnaõpetus 1 - - - - - - 1 0 1 13. Muusika 1 1 0 1 - - - - - - 14. Kunst 2 1 0 1 1 0 1 - - - 15. Kehaline kasvatus 3 1 0 1 1 0 1 1 0 1 KOKKU 120 40 0 40 30 10 40 30 10 40 10

Praktikakorraldus Praktika on sihipärane, juhendatud ja hinnatav õppimine. Praktika kavandatakse koos ettevõtte esindajatega ja selles on arvesse võetud kohapealseid ja piirkondlikke tööelu võimalusi ja vajadusi. Kogu praktikaga seonduv üldine informatsioon (praktika korraldamise juhendis) peab olema õpilastele, õpetajatele, juhendajatele, praktikaettevõtete esindajatele kättesaadav õppeaasta alguses. Hiljemalt 14 päeva enne praktika algust sõlmitakse kolmepoolne kirjalik praktikaleping, mis sisaldab täpset informatsiooni praktika tingimuste kohta. Õppeasutuses otsustatakse, kuidas praktika ja selle eesmärgid seostatakse õppuri isikliku õppeplaaniga kursuse tervikust lähtudes ning kuidas õpeasutuses ning töökohal toimuv õppimine täiendavad teineteist õppekavas seatud eesmärkide saavutamisel. Õppeasutus valmistab ette õppuri praktikaks. Töökohal pööratakse erilist tähelepanu juhendamisele ning jälgimisele, samuti tagasiside andmisele. Praktikat vaadeldakse nende professionaalsete üksuste osana, mida praktika sisaldab. Praktika korraldamise olulisteks osadeks on: Ettevõtte ja õppeasutuse läbirääkimised ootuste üle koostööle. Leping õppeasutusega praktikaülesannete kohta. Juhendajate määramine ja koolitamine töökohal. Koostöö koolipoolse praktikajuhendajaga õppimisvõimaluste selgitamiseks töökohal. Kokkulepe õppeasutuse esindajaga praktika kestvusest, tähtaegadest ja eesmärkidest (õppurikeskne kokkulepe). Ettevõtte personali teavitamine praktikandi tulekust töökohale. Õppuri juhendamine praktikaperioodi vältel ning praktika hindamine. Tagasiside, vestlus õppuri ja õpetajatega praktikaperioodi teostamisest. Praktikal viibides täidab õpilane praktikapäevikut ja tööpassi. Tööpass on koostatud praktikal omandatud oskuste tunnustamiseks, mille eesmärgiks on fikseerida omandatud oskused. Praktika lõppedes koostab õpilane praktika kohta kirjaliku praktikaaruande, mis sisaldab analüüsi ja enesehinnangut. Praktika koondhinne kujuneb praktikaaruande kaitsmisel, ettevõtte poolse juhendaja, koolipoolse juhendaja ja õpilase poolt koostatud enesehinnangu/analüüsi alusel. Praktika kestus antud õppekavas on 20 õppenädalat. Praktika toimumise aeg: II õppeaasta jooksul 10 õn, kui on läbitud praktika moodulite mahud positiivsele hindele ja III õppeaasta lõpus 10 õn, kui on läbitud antud eriala täies mahus ja sooritatud praktiline lõputöö positiivsele hindele. Praktika toimumise koht: juhendajaga (koolipoolse) kooskõlastatud, õpilase poolt valitud või juhendaja poolt soovitatud atesteeritud ettevõttes. Praktika teemade jaotumine: II õppeaastal autode hooldamine; autokere sisustuse osandamine ja koostamine; kliendi nõustamine; ettevalmistustööd värvimiseks ja klaasitööd. III õppeaastal ettevalmistustööd värvimiseks; pindade värvimine ja plastdetailide töötlemine. Praktika juhendajaks on ettevõttes vastava töölõigu juhtivtöötaja.

Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad teadmisi, kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikõpinguid on võimalik valida kogumahus 6 õn. 1.5. Üldised hindamise põhimõtted ja kriteeriumid Hindamise alusdokumendiks on Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006.a. määrusega nr.41 kinnitatud õpilaste hindamise kord. Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt õppeaine sisust erinevaid vorme: - suuline arvestus; - kirjalikud tööd; - iseseisvate tööde arutelu; - praktiliste oskuste kontrollimine; - eksam. Vastavalt moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii kirjalik test, praktiline katsetöö, iseseisev töö või komplekseksam eelpoolnimetatud komponentidest. Komplekseksam hõlmab reeglina kõiki moodulis sisaldavaid aineid. Mooduli hindamiseks kasutatakse hinnangut sooritatud (arvestatud), kui mooduli testimiseks kasutatud ülesannetest on täidetud vähemalt 70% ja sooritamata, kui tulemus on nõrgem. Õpilane, kes ei ole sooritanud mooduli lõputesti viiakse tingimisi üle järgmise mooduli õppele, mille kestel ta peab likvideerima võlgnevuse. Jooksvat hindamist kasutab õpetaja vastavalt vajadusele õpilaste motiveerimiseks ja tagasisideme saamiseks. Jooksev hindamine kasutab 5- astmelist hindamissüsteemi: hinne 5 (väga hea) - 90--100 % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 4 (hea) - 70 --89 % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 3 (rahuldav) - 45 --69 % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 2 (mitterahuldav) - 20 --44 % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 1 (nõrk) - 0 --19 % punktide arvust (õigesti sooritatud) (Skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu/ ülesannete keerukust / vigade arvu ja liiki). Õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldava". Õpilasel, kes ei ole õppeaines saanud vähemalt rahuldavat tulemust ning tema hinne oli "puudulik" või "nõrk", on õigus sooritada kordusarvestus või test (kuni kaks korda) kooli poolt määratud ajal. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted (1) Kokkuvõttev hinne on õppeveerandi-, kursuse-, aasta- ning kooliastemehinne. (2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 12

(3) Kui kool rakendab viiepallisüsteemist erinevat hindesüsteemi, pannakse aastahinded välja viiepallisüsteemis. 1.6. Nõuded õpingute lõpetamiseks Lõpetaja peab peale 120 nädalast õppeaega olema: läbinud õppekava täies mahus sooritanud kõik arvestuslikud kontrolltööd ja praktikad sooritanud lõpueksami automaalri erialal, mis koosneb: 1. kirjalikust tööst - praktilise töö tehnoloogiline kirjeldus, vastavalt lõputöö vormistamise nõuetele. 2. praktilisest tööst- mis peab olema rakendusliku iseloomuga. Praktilise töö valib iga õpilane ise, kooskõlastades erialaõpetajaga. valmistanud ja kaitsnud praktilise lõputöö antud erialal töö mahu ja sobivuse hindamiseks lõputööna esitab õpilane direktori käskkirjaga määratud ajaks töö teostamise graafiku, kirjelduse ning kavandi eksamikomisjonile hinnangu andmiseks. Õppekavajärgsed üldhariduslikud lõpueksamid : Eesti keel Matemaatika Õppeaja lõppedes ja õppekava läbimisel täies mahus ning koolieksami sooritamise järel väljastab Rakvere Ametikool õpilasele lõputunnistuse ja hinnetelehe kutsekeskhariduse omandamise kohta 1.7. Õppekava koostajad Õppekava koostamise töörühma kuulusid järgmised Rakvere Ametikooli pedagoogilised töötajad: Janek Pukka Rakvere Ametikooli autoerialade juhtivõpetaja Merike Jukka Rakvere Ametikooli üldainete osakonnajuhataja Anne Loos Rakvere Ametikooli õppedirektor 13

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 2.1. ÜLDÕPINGUTE MOODULID SISSEJUHATUS ERIALASSE 2 õn T2 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub valitud erialaga ja kutse-eetikaga, eriala õppekavaga, õppekorraldusega koolis, omandab teadmised autode arengust, autode ja haagiste üldehitusest, ülesannetest, tööpõhimõttest ja tehnilistest näitajatest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ERIALA TUTVUSTUS JA KUTSE-EETIKA. Eriala tutvustus, eriala kutseetika. 3.2. ERIALA ÕPPEKAVA. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud. Õppetöö ajaline jaotus aastate lõikes. Hindamine. 3.2. AUTOERIALA ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon. Tunniplaan. 3.3. AUTO AJALUGU. Tähtpäevad auto ajaloos. 3.4. AUTOD JA HAAGISED. Liigitus. Üldehitus. Tähtsamate süsteemide ja sõlmede üldtööpõhimõtted. Üldandmed ja tehnilised näitajad. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: kutse-eetika põhimõtteid õppekava eesmärki, sisu õpitulemuste hindamispõhimõtteid; õppekorraldust koolis; auto ajalugu; auto üldehitust; autode tähtsamate süsteemide ja sõlmede nimetusi ning üldtööpõhimõtteid; autode ja haagiste üldandmeid ning tehnilisi näitajaid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: kutse-eetika autode ajalugu autode liigitus ja üldehitus haagiste liigitus ja üldehitus autode tähtsamad süsteemid ja üldtööpõhimõtted autode ja haagiste üldandmed ja tehnilised näitajad Iseseisev töö: Uurida konkreetse automargi ajalugu.

AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM 2 õn T1,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode tehnohoolduse- ja remondisüsteemist ning garaažiseadmete kasutamisest, tutvub autode hooldus- ja remondiettevõtetega. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM. Auto hoolduse põhimõtted. Hoolduse regulaarsus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid. 3.2. TÖÖKOHAD. Kanalid. Garaažitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide montaažistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rattasuunangustend. Diagnostikaseadmed. Pesuseadmed. 3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppekäigud ettevõtetesse, firmadesse. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: auto hoolduse põhimõisteid; hoolduse regulaarsust; töökohtadel kasutatavaid garaažiseadmeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: auto hoolduse põhimõisted hoolsuse regulaarsus töökohtadel kasutatavad garažiseadmed pesuseadmed Iseseisev töö: Ohutustehnika nõuded erinevate garaažiseadmete paigaldamisel. (Vähemalt 3 erinevat) 15

AUTO HOOLDAMINE 6 õn T0,5/L2,5/P 3 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused hooldada auto värvkatet puhastada salongi, pesta mootoriruumi ja autopõhja, toimides keskkonnasäästlikult. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul keskkonnaohutus 3. Õppesisu 3.1. VÄRVKATTE HOOLDUS. Pesemine. Kuivatamine. Vahatamine. 3.2. AUTO SISERUUMI PUHASTUS. Tekstiil-, plast-, puit-, nahk-, kummi-ja klaasipindade puhastus. 3.3. MOOTORIRUUMI PESU. Kinnikatmine. Pindade leotus. Survepesu. Kuivatamine. Järeltöötlus. 3.4. PÕHJAPESU. Pesu. Kuivatamine. Järeltöötlus. 3.5. KESKKONDA SÄÄSTVATE MATERJALIDE KASUTAMINE. Keskkonna säästmise meetmed. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb värvkatte hooldustehnoloogiaid, materjale; salongi hooldustehnoloogiaid, materjale; mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale; põhjapesu hooldustehnoloogiaid, materjale; sõiduki puhastamisel rakenduvaid keskkonnaohutusnõudeid; keskkonnasõbralikke puhastus- ja hooldusmaterjale. Õppija oskab pesta värvkatet; kuivatada värvkatet; vahatada värvkatet; puhastada auto salongi tekstiil-, plastik-, puit-, nahk-, kummi-, klaaspindasid; kinni katta mootoriruumis seadiseid; pesta auto mootoriruumi; teostada pindade leotust; kasutada survepesu; kuivatada puhastatud pindasid; peale kanda niiskuskaitse materjale; teostada autokere põhjapesu. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: värvkatte pesemine värvkatte kuivatamine 16

värvkatte vahatamine salongi puhastus mootoriruuumi kinnikatmine ja pesemine survepesu põhjapesu keskkonda säästvad materjalid ja nende kasutamine Iseseisev töö: Ühe sõiduauto pesemine, kuivatamine ja vahatamine. 17

AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE, KOOSTAMINE 6 õn T0,5/L2,5/P 3 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepatööde tehnoloogiast ning autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtetest, omandab oskused osandada ja koostada autokere ja salongisisustust; puhastada, pakkida, markeerida ja hoiustada autodetaile. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LUKKSEPATÖÖRIISTAD. Momendimõõtevõtmed, -käepidemed. Elektritööriistad. Pneumotööriistad. Tõmmitsad. Rakised. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus. 3.2. LUKKSEPATÖÖD. Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine. Keermestamine. Painutamine. Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd. 3.2. AUTODE HOOLDUSEL JA REMONDIL KASUTATAVAD ERITÖÖRIISTAD. Eritööriistad. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus. 3.4. AUTOKERE JA SALONGISISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE. Autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtted. Autokere detailide ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Salongisisustus, selle ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Kinnitusvahendid, nende ehitus, tööpõhimõte, avamine, kinnitamine ja reguleerimine. 3.5. AUTOKERE DETAILIDE PUHASTAMINE JA HOIUSTAMINE. Autokere detailide puhastusmaterjalid ja -vahendid. Erinevate materjalide puhastamine. Pakkimine, markeerimine. Hoiustamine 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: lukksepatööriistu ja nende hooldust; autode hooldusel ja remondil kasutatavaid eritööriistu ja nende hooldust; lukksepatööde tehnoloogiaid; autokere ja salongisisustuse osandamise ning koostamise põhimõtteid; autokere detailide ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist; salongisisustuse ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist. autokere detailide puhastamise põhimõtteid; detailide pakkimist ja markeerimist; detailide hoiustamise tingimusi. Õppija oskab: osandada autokere detailideks; sobitada/reguleerida autokere detaile; osandada ja koostada salongisisustust; puhastada autokere detaile; pakkida, markeerida ja hoiustada detaile. 5. Hindamine 18

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: lukksepatööriistad märkimine, lõikamine ja viilimine puurimine ja keermestamine painutamine, õgvendamine ja rihtimine liidete kinnitustööd autode hooldusel ja remondil kasutatavad eritööriistad autokere ja salongisisustuse osandamine ja koostamine autokere detailide puhastamine ja hoiustamine Iseseisev töö: Ühe autokere täielik osandamine ja koostamine (teha ka kirjalik kokkuvõte) 19

KLIENDI NÕUSTAMINE 4 õn T1,5/L1,5/P 1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised klienditeeninduse olemusest, sisust ja kliendikeskse teeninduse põhimõtetest, omandab teadmised sõidukite tehnoseisundi hindamisest, kalkulatsioonide koostamisest, garantiitingimustest ja tehtud tööle esitatavatest kvaliteedinõuetest, omandab oskused lahendada edukalt erinevad teenindussituatsioonid, koostada eelkalkulatsioone ning hinnata tehtud töö kvaliteeti. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul arvutiõpe 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMINE KLIENDIGA. Teenuste ja teeninduse mõiste, olemus, kvaliteet. Teeninduskultuur. Suhtlemis tehnikate kasutamine teenindamisel. Toimetulek erinevate klientidega. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne lahendamine. Erinevate suhtlemis situatsioonide praktiline lahendamine. 3.2. TEHNOSEISUNDI HINDAMINE JA KALKULATSIOONIDE KOOSTAMINE. Auto tehnoseisundi hindamine. Tööde mahu hindamine ja arvestamine. Materjalide kulu ning tööde järjestuse kavandamine. CABAS-programmi kasutamine. 3.5. GARANTIITINGIMUSED JA KVALITEEDINÕUDED. Garantiinõuded sõidukitele ja töödele, garantiiaeg. Tööle esitatavad kvaliteedinõuded. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: klienditeeninduse olemust; kvaliteetse teenindamise põhimõtteid; eelkalkulatsiooni koostamist; materjalide kulu kindlakstegemist; tööde mahu hindamist ja arvestamist; tööde järjestuse kavandamist; CABAS-programmi; tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid; garantiinõudeid sõidukitele ja tehtavatele töödele. Õppija oskab: teadvustada kohusetunde, vastutuse tähtsust klienditeeninduses; suhelda klientidega; koostada eelkalkulatsiooni; teha kindlaks materjalide kulu; hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja põhitööde mahtu; kasutada CABAS-programmi; kavandada tööde järjestust; hinnata töö kvaliteeti. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. 20

Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: suhtlemine kliendiga eelkalkulatsiooni koostamine garantiitingimused ja kvaliteedi nõuded Iseseisev töö: Automaalritööle esitatavad kvaliteedinõuded. (kirjalik) 21

ERIALANE VÕÕRKEEL 3 õn T0,5/L2,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused suhtlemiseks klientidega võõrkeeles ning saab aru võõrkeelsest remondijuhendist. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ERIALATERMINOLOOGIA. Autoremondiettevõtted, seal pakutavad tooted ja teenused. Tööriistad ja seadmed. Autoosad. Autode tehnilised andmed. 3.2. REMONDIJUHENDID.Võõrkeelsete remondijuhendite kasutamine, arusaamine. 3.3. VÕÕRKEELNE ASJAAJAMINE. Ametikirjade koostamine. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: võõrkeelset erialaterminoloogiat. Õppija oskab: tutvustada võõrkeeles autoremondiettevõtet, seal pakutavaid tooteid ja teenuseid; koostada võõrkeelseid ametlikke kirju; leida vajalikku informatsiooni erinevatest remondijuhenditest. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: erialaterminoloogia remondijuhendid võõrkeelne asjaajamine Iseseisev töö: Võõrkeelse remondijuhendi koostamine. 22

ARVUTIÕPE 2 õn T0,5/L1,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused töötada tekstitöötlus- ja tabeltöötlus programmiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks töötlemiseks ja säilitamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õpppesisu 3.1. ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID. Arvuti kasutus, infotehnoloogia põhimõisted, terminid, failihaldussüsteemid. 3.2.TEKSTITÖÖTLUS. Töötamine tekstitöötlusprogrammidega. Dokumentide koostamine. 3.3. TABELTÖÖTLUS. Töötamine tabeltöötlusprogrammidega. Tabelite koostamine. 3.4. INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Tööalase informatsiooni hankimine, töötlemine, salvestus. Kirjavahetus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid. Õppija oskab: töötada tekstitöötlusprogrammiga, vormistada töös vajalikke dokumente; töötada tabeltöötlusprogrammiga; kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks; kasutada arvutit tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. 5. Hindamine Toimub praktiliste tööde hinnete alusel. Hindamine toetab õpilase arengut. Protsessihindamisel kujuneb õpilasel enesetunnetuslik hinnang ja valmisolek õppeainega tegelemiseks. Protsessihindamise aluseks on õppeprotsessis saadud vahetulemused. Hindajaks võivad olla õpikaaslased, õppija ise ja õpetaja. Arvestuslik hindamine on õpitulemuse hindamine tervikliku teema läbimise järel. Arvestuslikud kontrolltööd: I Faili moodustamine. Teksti sisestamine ja töötlemine. Tekstitöötlusprogrammi WORD käivitamine. Töölehe orientatsiooni seadmine. Töölehe trükivabade äärte (marginaalide) seadmine. Moodustatavale failile nime panemine. Faili salvestamine. Sellele teksti sisestamine ja sisestatud teksti töötlemine. Õigete ja otstarbekate töövõtete kasutamine. II Dokumendi blanketi ja tabeli koostamine ja printimine. Firma kirjablanketi koostamine. Sellele dokumendi koostamine (palgatõend). Vesimärgi paigaldamine. Väljatrükki saatmine. III Tabelitöötluse kompleksülesanne (Ülesanne 302 A). Tabelitöötluse Excel tabelifaili moodustamine. Töölehe orientatsiooni seadmine. Töölehe trükivabade äärte (marginaalide) seadmine. Moodustatavale failile nime panemine. Faili salvestamine. 23

Tabeli andmete sisestamine moodustatud faili töölehele. Salvestamine. Valemite sisestamine. Arvutuste tegemine. Absoluutse ja suhtelise aadressi määramine. Tabeli kujundamine. Diagrammi koostamine. Printimine Iseseisev töö: Laoarvestuse tabeli koostamine. 24

KESKKONNAOHUTUS 1 õn T0,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööohutusest, keskkonnahoiust ja jäätmekäitlusest ning oskused kasutada ohutust tagavaid vahendeid ja töövõtteid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale, seadmetele ja masinatele. Tööohutusjuhend. Tuleohutus. Elektriohutus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tervisekontroll. 3.2. TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid töökohal. 3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete esmane käitlus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: tööohutuse eesmärke ja ülesandeid; tööohutuse õigus- ja normatiivakte; töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi; töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid; tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; esmase jäätmekäitluse põhimõtteid. Õpilane oskab: tegutseda ohuolukorras; kasutada tulekustutus- ja esmaabivahendeid; oskab märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada ja vältida ning teavitada ohust. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Öppetöö tulemuslikkuse hindamine: Arvestuslik töö nr. 1 (Teemad töötervishoiualane tegevus ettevötteis, töötajate juhendamine ja väljaöpe,töökeskkonna ohutegurid, mura ja vibratsioon; nende vältimine; haigestumised) Arvestuslik töö nr. 2 (Teemad - ohtlikud kemikaalid; kemikaaliseadus; mikrokliima ( tolm; öhuniiskus; temperatuurid), töökeskkonna füüsilised ohutegurid; piirnormid; töövahendi ohutegurid; bioloogilised ained ja bioloogilised ohutegurid, esmaabi ja individuaalsed kaitsevahendid) Arvestuslik töö nr. 3 (Teemad - töö- ja puhkeaja seadus; selle rakendamine, puhkuseseadus; selle rakendamine, tuleohutusalased nöuded ettevötteis, 25

tegutsemine tulekahju korral, elektriohutusalased nöuded ettevötteis, elektriohutuse tagamise abinöud Iseseisev töö teemal: Tuleohutus ja elektriohutus kodus (essee) 26

MATERJALIÕPE 2 õn T2 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode juures kasutatavate materjalide omadustest, ladustamisest, kasutamisest ja jäätmekäitlusest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID. Omadused. Sulamid. Korrosioon ja korrosioonitõrje. 3.2. POLÜMEERMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus. 3.3. KÜTUSED. Liigitus. Märgistus. Kütustele esitatavad nõuded. Kütuste omadused. Kütuste hoidmine. Ohud kütuste kasutamisel. Jäätmekäitlus. 3.4. MÄÄRDEAINED. Liigitus. Märgistus. Määrdeainetele esitatavad nõuded. Omadused. Määrdeainete hoidmine. Jäätmekäitlus. 3.5. HOOLDUSMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus. 3.6. ABRASIIVID JA GRAFIITMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: mustade ja värviliste metallide omadusi; sulamite omadusi; korrosiooni olemust ja korrosioonitõrje viise; plastide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust. kütuste liigitust, märgistust, hoidmisnõudeid, omadusi, ohtusid kütuste kasutamisel, jäätmekäitlust; määrdeainete liigitust, märgistust, määrdeainetele esitatavaid nõudeid, omadusi, hoidmisnõudeid, jäätmekäitlust; hooldusmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust; abrasiiv- ja grafiitmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: mustad ja värvilised metallid, korrosioon ja korrosioonitõrje polümeermaterjalid (liigitus, märgistus, omadused, jäätmekäitlusa) kütused määrdeained hooldusmaterjalid abrasiiv ja grafiitmaterjalid Iseseisev töö: Terase liigi määramine sädemeprooviga. 27

MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusalastest põhimõistetest ja seaduspärasustest ning turumajanduses toimivaid majanduslikke protsessidest ja toimemehhanismidest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem. 3.2. RIIGI ROLL MAJANDUSES. Riigieelarve. Maksud ja nende olemus. Raha- ja eelarvepoliitika. 3.3. MAJANDUSLIK STABIILSUS. Sisemajanduse ja rahvuslik koguprodukt. Tööturg. 3.4. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. 4. Hinnatavad õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: majandusalaseid põhimõisteid; majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid; riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi; turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi; ettevõtluse aluseid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Arvestuslikud tööd on: 1. Arvestuslik töö nr. 1 Ettevõtte asutamine ja likvideerimine, äriühingud. 2. Arvestuslik töö nr. 2 Inimvajaduste rahuldamine, SWOT analüüs. 3. Arvestuslik töö nr. 3 Turu segmentimine 4. Arvestuslik töö nr. 4 Iseseisev töö: Äriplaan. 28

TÖÖÕIGUSE ALUSED 1õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja töötasustamise alustest, oma õigustest ja kohustustest töökollektiivis ning oskused seista oma õiguste eest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid, sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töölepingupooled, nende õigused ja kohustused. Tööleping. Kollektiivleping. 3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Puhkuse liigid. Puhkuse tasustamine, katkestamine. 3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, lisatasu, juurdemaksud. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: töösuhteid reguleerivaid õigusakte; tööga seotud kohustusi. Õpilane oskab: iseseisvalt orienteeruda seadusandlikes aktides; seista töökollektiivis oma õiguste eest. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: 1. Kontrolltöö nr. 1 - Õigussüsteem ( mõiste, milles väljendub ) õigusaktid, õigussuhe; füüsiline isik, juriidiline isik; omand. 2. Kontrolltöö nr. 2 - Tsiviilõigus; tsiviilõiguslikud kohustused; tööleping; töö- ja puhkeaeg, töölepingu lõpetamine. 3. Kontrolltöö nr. 3 - Haldusõigus; halduskaristus; kriminaalõigus; kriminaalkaristus Iseseisva tööna tutvuvad Riigi Teatajatega paberkandjal või internetis. 29

PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED 1õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised pneumaatika ja hüdraulika alustest, mis on eelduseks automootori, automaatkäigukastide, hüdro- ja õhkpidurite ehituse ning tööpõhimõtete õppimisel. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. FÜÜSIKALISED SUURUSED. Pneumaatika ja hüdraulika füüsikalised suurused. 3.2. ÕHU JA VEDELIKU FÜÜSIKALISED OMADUSED. 3.3. PNEUMAATIKA. Suruõhu ettevalmistamine. Pneumokomponendid Elektro-pneumaatika komponendid. Pneumosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Pneumaatika kasutamine sõidukites. 3.4. HÜDRAULIKA. Pumbad. Töövedelikud. Hüdraulikakomponendid. Hüdrosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Hüdraulika kasutamine sõidukites. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: füüsikalisi suurusi, nende tähistusi ja ühikuid; õhu ja vedelike füüsikalisi omadusi; pneumaatika ja hüdraulika tingmärke ning skeeme. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: füüsikalised suurused õhu ja vedeliku füüsikalised omadused pneumaatika hüdraulika Iseseisev töö: Erinevaid pneumaatika kasutusalasid. 30

TEHNILINE JOONESTAMINE 2 õn T0,5/L1,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tehniliste jooniste lugemiseks ja eskiiside visandamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA KEHA PROJEKTSIOONID. 3.2. MÕÕTMESTAMINE. 3.3. KUJUTISED MASINAEHITUSES. 3.4. VAATED. 3.5. LÕIKED, RISTLÕIKED. 3.6. LIITED. 3.7. TINGMÄRGID. 3.8. SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE, ESKIISIDE JA EHITUSJOONISTE LUGEMINE. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioone; kujutisi masinaehituses. Õppija oskab: lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise; visandada skeeme ja eskiise. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: normkiri kolmvaade lõikede ühe tasapinnaga keermed mõõtmete kandmine joonisele koostejoonis Iseseisev töö: Auto joonis (omal valikul) 31

TEHNILINE MÕÕTMINE 1 õn T0,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised mõõteriistadest, nende ehitusest, tööpõhimõttest, algseadistusest, hooldusest ja säilitamisest ning tehnilise mõõtmise tehnoloogiatest, et tulla toime erinevate mõõtmistega autode juures. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. TOLERANTSID JA ISTUD. 3.2. MÕÕTEVEAD JA MÕÕTETÄPSUS. Mõõtmistehnoloogia põhimõtted, mõõtmisel tekkivad vead. 3.3. MÕÕTERIISTAD. Pikkuse- ja nurgamõõdikud. Autodele kohandatud pikkuste mõõteriistad. Kaalud. Rõhumõõteriistad (manomeeter, kompressomeeter). Tihedusemõõteriistad. Erimõõteriistad (vedeliku keemispunkti määraja, vedeliku niiskusesisalduse määraja jms). Momendimõõtevõtmed ja käepidemed. Mõõteriistade hooldus ja säilitus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: mõõteriistade ja rakiste ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja säilitust; mõõtmistehnoloogia põhimõtteid; mõõtmistel tekkivaid vigu. Õppija oskab: käsitleda auto hooldus- ja remondiettevõtetes kasutatavaid mõõteriistu. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: tolerantsid jai stud mõõtevead ja mõõtetäpsus mõõteriistad Iseseisev töö: Praktiliselt erinevate mõõteriistade kasutamine. 32

LIIKLUSÕPETUS 3 õn T2/L1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused B-kategooria autojuhi kvalifikatsiooni taotlemiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LIIKLUSÕIGUSAKTID. Liikluse ja sõitjatega seotud õigusaktid. 3.2. LIIKLUSOHUTUS. Ohutu, sujuv ja ökonoomne sõiduki juhtimine. Õiged juhtimisvõtted. 3.4. ESMAABI. Tegutsemine ohu- ja eriolukorras. Esmaabi andmine. 3.5. ÕPPESÕIT. Õppesõidu praktika. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: liiklusõigusakte; liiklusohutust; esmaabivõtteid. Õppija oskab: anda esmaabi; ohutult juhtida autot liikluses. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: üldsätted liikluseeskiri liiklusmärgid ristmikud ja foorid ristmikud ja liikluseeskiri liiklusohutus esmaabi Iseseisev töö: Liiklusseadus 33

TURVASEADISED 1 õn T0,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused passiivsete turvaseadiste, tehnohooldest, diagnoosimisest ja käsitlemisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AKTIIVSED JA PASSIIVSED TURVASEADISED. Turvatalad sõiduki kere konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused. 3.2. TURVAPADJAD JA -KARDINAD. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad. Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad. Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad. 3.3. PÜROTEHNILISED TURVAVÖÖDE EELPINGUTID. Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil. 3.4. SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. Passiivsete turvaseadiste diagnoosimine. 3.5. OHUTUSNÕUDED. Ohutusnõuded passiivsete turvaseadiste käsitlemisel. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet; turvapatjade -ja kardinate ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet; pürotehniliste turvavööde eelpingutite ehitust ja tööpõhimõtet; diagnoosimist; ohutusnõudeid. Õppija oskab: lugeda rikkekoode; käsitleda passiivseid turvaseadmeid lahtiühendatult. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: aktiivsed ja passiivsed turvaseadmed turvapadjad ja kardinad süsteemide diagnoosimine ohutusnõuded Iseseisev töö: Uurida ühe automargi (omal valikula) turvaseadmeid. Teha kirjalik kokkuvõte. 34

2.2. PÕHIÕPINGUTE MOODULID MAALRITÖÖMATERJALID 1 õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritööks vajaminevatest materjalidest. Õppija tunneb maalritöömaterjalidele kehtivaid Euroopa standardeid ja normatiive. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul materjaliõpe. 3. Õppesisu 3.1. EELTÖÖDE MATERJALID. Täiteained. Pahtlid. Pritspahtlid. Krundid. 3.2. LIHVIMISMATERJALID. Liivapaber. Karukeel (scotch-brite). Lihvimiskäsnad. Kärgkettad. Fiiberkettad. 3.3. PUHASTUSAINED JA MATERJALID. Pesuained. Pesulapid. Lahustid. Vahalapid. 3.4. KINNIKATMISMATERJALID. Kiled. Paberid. Teibid. 3.5. VIIMISTLUSMATERJALID. Värvid. Lakid. Lahustid. Kinnitid. Sideained. Poleerimispastad. 3.6. EUROOPA STANDARDID JA NORMATIIVID. Ohutussertifikaadid. 3.6. MATERJALIDE LADUSTAMINE. Ladustamisel nõuded kinnisel ja avatud tootel. 3.7. JÄÄTMEKÄITLUS. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb maalritöö materjale ja nende kasutamise ning valimise põhimõtteid; materjalide Euroopa standardeid ja normatiive; materjalide ladustamise nõudeid; jäätmekäitluse nõudeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste koondhindega. Arvestuslikud hindelised teemad: eeltööde ja lihvimismaterjalid puhastusained ja materjalid kinnikatmismaterjalid viimistlusmaterjalid jäätmekäitlus Iseseisev töö: Keskkonnasõbralikud maalritöömaterjalid. 35

MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED 1 õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritöös vajaminevate maalritööriistade ja seadmete kohta. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ISIKUKAITSEVAHENDID. Riietus. Kindad. Kaitsemaskid. 3.2. MATERJALIDE PEALEKANDMISE VAHENDID. Pahtlilabidad. Krundipüstolid. Värvipüstolid. Lakipüstolid. Kivikaitsepüstolid. Hermeetikute püstolid. Pintslid. 3.3. LIHVIMISVAHENDID. Käsiklotsid. Lihvimishöövlid. Ekstsentriline lihvmasin. Nurgalihvmasin. Vibratsioonlihvmasin. Lihvmasin korrosiooni eemaldamiseks. 3.4. PUURIMISSEADMED. 3.4. LÕIKERIISTAD. Paberi-, šablooni- ja puhastusnoad. 3.5. SURUÕHUSEADMED. Suruõhu püstolid. Suruõhu kuivatusseadmed. Kompressorid. Vee- ja õlieemaldid. 3.6. KUIVATUSSEADMED. Kuivatamisele esitatavad nõuded. Kuumaõhu puhurid. UVja IR- kiirgurid. 3.7. MUSTUSE- JA TOLMUIMURID. 3.8. LAHUSTI DESTILLEERIMISSEADMED. Hooldus ja kasutus. 3.9. PÜSTOLI PESUSEADMED. Hooldus ja kasutus. 3.10. VÄRVIKAMBRID. Üldehitus, tööpõhimõte, hooldus ja kasutus. 3.11. VÄRVILABORID. Värvi segamise seadmed. Elektroonilised kaalud. Värvikaardid. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: maalritöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid; erinevaid maalritööriistu ja seadmeid, nende hooldust; kuivatusseadmeid ja kuivatamisele esitatavaid nõudeid; värvikambri üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja kasutust; värvilabori seadmeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste koondhindega. Arvestuslikud hindelised teemad: isikukaitsevahendid materjalide pealekandmise ja lihvimise vahendid kuivatuseadmed püstoli pesuseadmed värvikambrid ja värvilaborid Iseseisev töö: Erinevad värvikambrid ja nende tööpõhimõte. 36