TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI"

Väljavõte

1 TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

2 KINNITATUD TKAK direktori a käskkirjaga nr 1-5/6 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-5/132 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI SISUKORD SISUKORD... 2 ÜLDSÄTTED TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI ÕPPEKORRALDUSE ÜLDISED ALUSED Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks Teise taseme kutseõpe Kolmanda taseme kutseõpe Neljanda taseme kutseõpe Viienda taseme kutseõpe Õppevormid Õppe mahu arvestamine Õppekavad Kooli õppekava Õppekava moodulid Kooli õppekava kohandamine Õpiväljundid ÕPPEKORRALDUS ÕPITULEMUSTE HINDAMINE JA REGISTREERIMINE ÕPPEINFOSÜSTEEMI TAHVEL TÄITMINE VALIKMOODULITE VALIMISE KORD VARASEMA ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD (VÕTA) Üldsätted VÕTA arvestamise taotlemine Taotluse hindamine ja otsuse tegemine Õppekorraldus varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamisel Otsuse vaidlustamise kord

3 8. INDIVIDUAALSE ÕPPETÖÖGRAAFIKU JA INDIVIDUAALSE ÕPPEKAVA KOOSTAMISE KORD ÕPILASTE MOTIVEERIMISE SÜSTEEM ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE NING MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD SÕIDUKOMPENSATSIOONI SAAMISE KORD ÕPILASTE TOITLUSTAMISE KORD ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÕPILASTE MÕJUTUSVAHENDID ÕPILASTE ÕPPETÖÖST PUUDUMINE VÄÄRITU KÄITUMINE ÕPILASTE VÄLJAARVAMINE LAHKUMINE KOOLIST AKADEEMILISELE PUHKUSELE JÄÄMISE KORD PRAKTIKAKORRALDUSE ALUSED Praktika ettevalmistus Praktikadokumendid Praktikale suunamine ja läbiviimine Praktika sooritamine ÕPINGUTE LÕPETAMINE ÜLEVIIMINE JÄRGMISELE KURSUSELE ÕPILASE ENNISTAMINE NIMEKIRJA ESF PROGRAMMI TÄISKASVANUHARIDUSE EDENDAMINE JA ÕPPIMISVÕIMALUSTE AVARDAMINE REGISTREERIMISE JA VASTUVÕTU KORD LISA LISA LISA LISA LISA LISA

4 ÜLDSÄTTED Õppekorralduse eeskiri on TKAK-s õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument. ÜLDINE INFO Õpilaskonna moodustavad kooli õpilased Õppetunnid algavad kell 8:30 Õppetunni pikkus on 45 minutit, õppetunnid toimuvad paaristundidena. Vahetund paaristundide vahel on 10 minutit. Söögivahetund on 11:40 12:25 TKAK õppekorralduse eeskiri tugineb: Kutseõppeasutuse seadusele Õppetoetuste ja õppelaenu seadusele Täiskasvanute koolituse seadusele Õpilaste sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatus ja kord Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord Töökohapõhise õppe rakendamise kord Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord Tallinna Kopli Ametikooli põhimäärus TKAK õppekavadele Ja muudele koolikorda puudutavatele dokumentidele Eeskiri ning selle muudatused kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja kooli nõukoguga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga. Õppekorralduse üldisi nõudeid ja reegleid võidakse täiendada õppenõukogu poolt vastu võetud ning direktori kinnitatud eeskirjade ja juhenditega. Õppekorralduseeskiri vaadatakse üle enne õppeaasta algust, juhul kui seadusest või määrustest ei tulene teisiti. Õppijaid teavitab õppekorralduseeskirja sisust ja tehtud muudatustest vastava õppegrupi kuraator iga õppeaasta algul suuliselt kuraatori tunnis. Õppekorralduseeskiri on avalikustatud kooli koduleheküljel 4

5 1. TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI Uute õpilaste vastuvõtt toimub kooskõlas Kutseõppeasutuse seaduse 25 lg 1-8 kohaselt ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt etteantud riikliku koolitustellimuse (RKT) kohtade arvu alusel. RKT koolituskohtade arvud on määratud ministri käskkirjaga Vastuvõtukomisjon kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga igaks õppeaastaks Õppima võetakse põhihariduseta, põhiharidusega ja keskharidusega isikuid Õigus esitada avaldus kooli astumiseks on kõigil Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavatel isikutel Õpilaskandidaat esitab vastuvõtukomisjonile: Avaldus (täidab kohapeal või elektroonselt) Haridust tõendava dokumendi originaal (kohapeal tehakse koopia originaalist) Passi või ID-kaardi originaal (kohapeal tehakse koopia originaalist) 1 foto 3x4cm Alla 18-aastatstel õpilaskandidaatidel lapsevanema nõusolek (vastav blankett) Eestis elava välismaalase dokument alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa või elamisõiguse kohta (kohapeal tehakse koopia originaalist) 1.5. Õpilaskandidaatide avaldused registreeritakse esitamise päeval vastuvõtuavalduste registreerimise registrisse Ehitus; energeetika ja automaatika; aiandus; turismi-,toitlustus ja majutusteenindus õppekavarühmade (ÕKR)õpilaskandidaadid läbivad kooli astumisel vestluse Disain ja käsitöö ÕKR õpilaskandidaadid läbivad erialase töökatse ja vestluse Komisjoni otsused protokollitakse ja tehakse teatavaks õpilaskandidaatidele Vastuvõetud õpilased arvatakse direktori käskkirjaga kooli õpilaste nimekirja alates uuest õppeaastast Täiendav vastuvõtt toimub vabade koolituskohtade olemasolul Täiendava vastuvõtu õpilaskandidaat esitab kooli astumiseks dokumendid vastavalt punktile Täiendava vastuvõtu komisjoni otsus tehakse teatavaks õpilaskandidaadile viie tööpäeva jooksul. 5

6 2. ÕPPEKORRALDUSE ÜLDISED ALUSED 2.1. Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks tasemeõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele; täiendusõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel Teise taseme kutseõpe Teise taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust Teise taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel. Õppe maht teise taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 70 protsenti Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks Lihttöölised ametites Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist Kolmanda taseme kutseõpe Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust Kolmanda taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel. Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ja nende osakaal on üldjuhul võrdne Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma Seadme- ja masinaoperaatorid või Oskustöötajad ja käsitöölised või Teenindus- ja müügitöötajad liigituvates lihtsamates ametites Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda omandama keskharidust kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. 6

7 2.4. Neljanda taseme kutseõpe Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele Neljanda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe või jätkuõppe õppekavade alusel. Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22- aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4.kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma Seadme- ja masinaoperaatorid või Oskustöötajad ja käsitöölised või Teenindus- ja müügitöötajad või Ametnikud liigituvates keerukamates ametites Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 15 kuni 150 arvestuspunkti. Õppe maht neljanda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne Neljanda taseme esmaõpe võib toimuda ka kutsekeskhariduse õppekava alusel, mille täitmisel täies mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsekeskharidus. Kutsekeskhariduse õppekava maht on 180 arvestuspunkti ning see sisaldab võtmepädevuste õpet vähemalt 60 arvestuspunkti mahus. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 35 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul kõrgharidusõppes Viienda taseme kutseõpe Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele Viienda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe või jätkuõppe õppekavade alusel. Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu. Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu Viienda taseme esmaõppe lõpetanul on kutse-, eri ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametiala pearühma Keskastme spetsialistid ja tehnikud või Ametnikud liigituvates ametites Viienda taseme jätkuõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametialade pearühmadesse Seadme- ja 7

8 masinaoperaatorid või Oskustöötajad ja käsitöölised või Teenindus- ja müügitöötajad või Ametnikud liigituvates keerukamates ametites Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 120 kuni 150 arvestuspunkti. Õppe maht viienda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ja nende osakaal on üldjuhul võrdne Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes või kõrgharidusõppes Õppevormid Õpe jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks õppevormiks: statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust. mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks. Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika osakaal ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Töökohapõhist õpet koolis reguleerib töökohapõhise õppe rakendamise kord Töökohapõhist õpet rakendatakse kutseõpet andva õppeasutuse (edaspidi kool), õpilase ja praktikakoha koostöös Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast ülejäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid Õppe mahu arvestamine Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt e EKAP). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Keskmine arvestuslik õppeaasta jooksul omandatava õppe maht on 60 arvestuspunkti Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga. 8

9 2.8. Õppekavad Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavas kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed Kooli õppekava Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks: esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu; jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu Kool koostab õppekava kindlale kvalifikatsioonitasemele iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Kooli õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt nõukoguga Kui õppekava alusel on võimalik omandada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel Õppekava moodulid Õppekavades esitatakse õppesisu moodulitena Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid Moodulile määratud arvestuspunktide arv sõltub mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks: Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud. Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid mahus ja valikus, mis on vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks. Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust, õppekavadel mahuga kuni 30 EKAP 0-15% ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Teistes õppeasutustes läbitud valikmoodulite arvestamise taotlus vaadatakse läbi VÕTA komisjonis. 9

10 Juhul, kui õpilane soovib valida valikõpingu teisest kooli õppekavast või teisest koolist, esitab ta taotluse valikõpingute arvestamiseks, märkides ära valikmoodul mahu ja valiku põhjenduse (vorm). Taotluse vaatab läbi VÕTA komisjon 30 tööpäeva jooksul sarnaselt VÕTA arvestamise protsessile Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid Kooli õppekava kohandamine Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtgrupile Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute ja praktika sisu, valikut ja osakaalu õppekavas Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppemetoodikas, hindamises, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor Õpiväljundid Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad elukestva õppe võtmepädevused (võtmekompetentsid) ning eri- ja kutsealased teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekavas Õpilase õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane, autentne ja erapooletu hinnang õpilase teadmiste ja oskuste taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele Mooduli õpiväljundite saavutatust kontrollitakse kokkuvõtva hindamisega. Kokkuvõttev hinne väljendab kogu mooduli õpiväljundite saavutatust. 10

11 3. ÕPPEKORRALDUS 3.1. TKAK õppekeel on lähtuvalt õppekavast kas eesti keel või vene keel Õppetöö toimub kinnitatud õppekavade alusel. Õppekava on kutseharidusstandardile vastavate õpingute alusdokument, mis määrab õppeaja kestvuse, õppemoodulite loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldusega, kooli lõpetamise nõuded ning lõputunnistuse või kvalifikatsiooni omistamise korra. Täiendõpe toimub kooli direktori poolt kinnitatud õppekavade alusel Õppetöö käigus kooli materjalidest valminud praktilised tööd kuuluvad koolile Õppekava sisaldab iseseisvaid koolituse sisu määratlevaid tervikosi, mida nimetatakse mooduliteks. Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks Õppetöö korralduse aluseks on õppetöögraafik, mis sätestab kontaktõppe, praktika ja eksamite toimumise ajad ning õppetöökalender, kus on ära toodud õppeaasta olulisemad tähtajad koos sündmustega Õppeaasta kestvus on 40 õppenädalat. esimene poolaasta 16 õppenädalat teine poolaasta 24 õppenädalat 3.7. Tööohutuse tagamine Praktika ja praktilise õppetöö ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid Kutseõpetaja viib õpilastega läbi töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise enne praktilise õppetöö algust Õpilane kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. 11

12 4. ÕPITULEMUSTE HINDAMINE JA REGISTREERIMINE Õpilaste hindamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr.24 Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused Õpilaste teadmisi hinnatakse vastavalt õppekava õpiväljunditele. Hinne märgitakse õppeinfosüsteemi TAHVEL. Kui õpiväljundid on saavutamata, siis õpilane läbib mooduli uuesti Iga poolaasta lõpul hindab õpetaja õpilaste teadmisi kokkuvõtva hindega, mille märgib õppetöö päevikusse Tähtajaliselt esitamata tööd märgitakse õppeinfosüsteemi TAHVEL hindega 1 või mittearvestatud MA Kui õpilane on parandanud mitterahuldava hinde, teeb mooduli eest vastutav õpetaja paranduse õppeinfosüsteemi TAHVEL. Õppeosakonna metoodik teeb parandused õpilase poolt esitatud järelarvestuslehe alusel Mitterahuldava hinde parandamine toimub kokkuleppel konkreetse mooduli õpetajaga Tunnikontrolli toimumise etteteatamine õpilastele ei ole kohustuslik. Kontrolltöö etteteatamine õpilasele peab toimuma hiljemalt eelnevas moodultunnis. 12

13 5. ÕPPEINFOSÜSTEEMI TAHVEL TÄITMINE 5.1. Õpetaja täidab õppeinfosüsteemi TAHVEL vastavalt töökavale (tunni sisule) õppepäeva jooksul Õppeinfosüsteemi TAHVEL märgitakse tunni toimumise päev, tunni teema, kodused tööd, puudujad ja moodulis saadud hinded Mooduli lõppedes märgib õpetaja vastavasse lahtrisse mooduli lõpphinde ja mooduli eest vastutav õpetaja märgib mooduli koondhinde Praktika hinde märgib õppeinfosüsteemi TAHVEL õppegrupi kuraator Õppeaasta lõpus arhiveeritakse õppeinfosüsteemi TAHVEL päevikud õppeosakonna poolt ning säilitatakse seaduses sätestatud korras. 13

14 6. VALIKMOODULITE VALIMISE KORD 6.1. Valikõpingute moodulid määravad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seovad lisakvalifikatsiooniga Valikmoodulid võivad moodustada kuni 30% õppekava mahust Valikmoodulid jagunevad: Kooli poolt valitavad moodulid; Õpilase poolt valitavad moodulid Valikmoodulite maht ja sisu sätestatakse kooli õppekavas Kool teeb valikmoodulite valiku lähtudes: tööandjate / tööturu vajadusest; vastava tasemega õpilaste olemasolust Õppijal on võimalus teha koos kutseõpetajaga valikõpingute moodulite valikuid õppekavas ettenähtud moodulite nimistus ja mahus Õppija poolt valitud valikõpingute moodulid avatakse juhul kui moodulit on valinud üle 50% õppijatest Selgete eelistuste puudumisel valitakse kõige enam soovijaid kogunud valikmoodul Valitud moodulid loetakse kohustuslikuks kõigile õppegrupis õppijatele. 14

15 7. VARASEMA ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD (VÕTA) 7.1. Üldsätted TKAK-i varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kord reguleerib varasemate õpingute ja erialase töökogemuse hindamise ja arvestamise korda koolis õppekava täitmisel Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine (edaspidi VÕTA) on protsess, mille käigus kool arvestab varasemast õppimisest omandatud teadmisi ja/või töötamisest omandatud kogemusi õppekava täitmisel eesmärgiga lühendada taotleja õpingute aega ja võimaldab vältida juba õpitu taasõppimist Hindamise aluseks on haridustasemed ja kooli vastava eriala õppekava Hindajaks on kooli poolt määratud komisjon Hindaja hindab varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust õppekava täitmisel ja vajadusel konsulteerib valdkonna pedagoogidega Hindaja hindab taotleja kompetentsust, st tema teadmisi, oskuste ja hoiakute vastavust kooli õppekava või selle osa(de) õpiväljunditele individuaalse hindamise korras Varasema töökogemuse arvestamisel võetakse aluseks mitteeristav hindamine. Nõustamine 1. Õppeosakonna metoodik ja õppesuunajuhid nõustavad taotlejat VÕTA taotlemisel 2. Nõustaja tutvustab taotlejale Tallinna Kopli Ametikooli taotlusvorme ning aitab jõuda selgusele, millised on sobivad ja vajalikud tõendusmaterjalid. 3. Nõustaja annab taotlejale tagasisidet peale taotlemisele järgnevat hindamist nii negatiivse kui positiivse otsuse puhul VÕTA arvestamise taotlemine Taotleja esitab vormikohase taotluse (Lisa 7) varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamiseks. Taotlusvorm on saadaval Tallinna Kopli Ametikooli kodulehel, milles näitab, mille arvestamist õppekava täitmisel taotleb. Vajadusel pöördub taotleja kooli poolt määratud nõustaja poole, kes aitab vajaminevad dokumendid täita Taotleja lisab avaldusele varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (diplom, akadeemiline õiend või hinneteleht, täiendõppe tunnistus, töökogemust tõendavad dokumendid jms) Taotleja esitab vormikohase taotluse ja selle juurde käivad blanketid kooli õpilaste nimekirja vastuvõtmise päevast ühe kuu jooksul õppeosakonda, kus registreeritakse taotlus Taotluse hindamine ja otsuse tegemine Taotleja poolt esitatud taotluse vaatab üle VÕTA koolipoolne hindamiskomisjon. Hindamiskriteeriumid ja -põhimõtted Hindamise aluseks on haridustasemete ja õppekavas olevate õpitulemuste kirjeldused. Hinnatakse taotleja teadmiste ja oskuste vastavust õppemooduliga ning õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele. 15

16 Taotleja teadmisi ja oskusi hinnatakse terviklikult, arvestades nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õppimist. Hinnatakse teadmisi, oskusi, pädevusi, sh oskusi teadmisi üldistada ja rakendada ning vastaval tasemel toimetulekut. Töökogemuse arvestamine Töökogemuse arvestamisel on vajalik 0,25-1 aasta töökogemust ülekandmist taotletava õppemooduliga seotud alal. Töökogemusena võib arvestada ka vabatahtlikku ja ühiskondlikku tööd ning igapäevastest tegevustest õpitut. Töökogemust arvestatakse praktika täitmisel ja praktiliste oskustega seotud õppemoodulite omandamisel Töökogemuse arvestamisel hinnatakse omandatud oskusi ning nende rakendamist. Töökogemuse arvestamise aluseks võivad olla vastavad dokumendid või sooritatud praktiline töö. Mujal õpitu arvestamine Mujal õpitu hindamisel on oluline varem õpitu sisuline vastavus õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele. Samal õppetasemel teistes õppeasutustes sooritatud õpingute arvestamine toimub taotleja poolt esitatud dokumentide alusel vastava hinde ülekandmise kaudu. Erineval õppetasemel sooritatud õpingute arvestamine toimub sisulise hindamise (eksam, arvestuslik töö jne) tulemusena. Üldhariduslike moodulite ülekandmine toimub vastavalt õpitulemustele. Hindamiskomisjonil on õigus kutsuda taotleja vajadusel vestlusele ja/või lasta sooritada lisa ülesandeid Töökogemuse arvestamisel on vajalik vähemalt aasta erialast töökogemust ülekandmist taotleva praktikaga seotud alal Taotlused vaadatakse läbi jooksvalt vastavalt taotluse laekumistele Komisjon annab oma otsusest teada kuu aja jooksul alates taotluse laekumise päevast Õppekorraldus varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamisel VÕTA tunnustamisel kannab vastava aine õpetaja või praktika juhendaja direktori käskkirja alusel tulemused üle õppeinfosüsteemi TAHVEL Kuni komisjoni otsuseni peab õppija osalema õppetöös vastavalt kehtestatud kooli korrale Otsuse vaidlustamise kord Juhul kui taotleja soovib vaidlustada otsust, pöördub ta kirjalikult otsuse teinud komisjoni poole ning kirjutab sellekohase avalduse kooli direktori nimele Avaldus tuleb esitada hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja teatamist hindamiskomisjoni poolt Õppeosakond selgitab avalduse esitajale, kuidas avaldust menetletakse ja registreerib avalduse kooli dokumendihaldussüsteemis Avalduse esitajat teavitatakse kirjalikult 30 tööpäeva jooksul tehtud otsusest 16

17 8. INDIVIDUAALSE ÕPPETÖÖGRAAFIKU JA INDIVIDUAALSE ÕPPEKAVA KOOSTAMISE KORD 8.1. Individuaalse õppetöögraafiku koostamiseks esitab õpilane, alaealise õpilase puhul tema seaduslik esindaja vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse õppedirektorile Kõigile töökohapõhisele õppele asunutele koostatakse vajadusel individuaalne õppetöögraafik, lähtudes ettevõtte ja õppija võimalustest Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalse õppekava rakendamise otsus, kus on arvestatud õppija erinevaid vajadusi, sh õppija erilist andekust või võimekust antud eriala omandamisel ja rehabilitatsioonis esitatud soovitusi Õppeosakond vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast Individuaalse õppetöögraafiku rakendamise otsus tehakse õpilasele (esindajale) teatavaks 10 päeva jooksul selle kinnitamisest Individuaalse õppetöögraafiku koostamise keeldumisest teavitab õppeosakond õpilast kirjalikult, tuues välja keeldumise põhjused Individuaalse õppetöögraafiku koostamise algatamise kooli poolt otsustab õppeosakond Õppeosakonna metoodik vormistab individuaalne õppetöögraafiku vastavalt käesoleva eeskirja lisale 5. 17

18 9. ÕPILASTE MOTIVEERIMISE SÜSTEEM Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste õppetööle motiveerimisele aitavad kaasa järgmised tegurid 9.1. Õpilasi tunnustatakse heade tulemuste eest Õppetoetuse määramine; Kiitmine direktori käskkirjaga; Kuraatoritel, õpetajatel ja kooli juhtkonna liikmetel on õigus esitada õpilast diplomi, tänu- või aukirja saamiseks, reisist või üritusest osavõtuks; Õppenõukogul on õigus anda õpilastele kiituskirju pikema perioodi saavutuste eest; Korraldatakse aasta õpilase valimine üks kord õppeaasta jooksul. Aasta õpilase valimise statuut, hääletamine toimub märtsis, tunnustamine juunis. Kandideerida saavad kõik TKAK nimekirjas olevad õpilased. Õpperühm koos kuraatoriga valib välja kuni kolm (3) õpilast. Hääletada saab kogu kool. Hääletamine toimub kindlaks määratud nädalate jooksul. Tunnustamise vorm on aukiri ja preemia, vastavalt juhtkonna otsusele. Tallinna Kopli Ametikooli aasta õpilane on: Eeskujuliku käitumisega Hea õppeedukusega Aktiivne koolielus Arukas ja kaaslastest hooliva suhtumisega 9.2. Korraldatud on huvitegevus Võimalus kasutada jõusaali; 9.3. Toimiv tugisüsteem Sõltuvalt vajadusest osutab kool õpilase toetamiseks psühholoogi või meditsiiniõe abi; läbi õppe- ja kasvatustöö komisjoni hinnete parandamise kontroll. Õppe- ja kasvatustöö komisjoni töös osalevad vastavalt direktori käskkirjaga määratud töötajad Motiveerimine läbi kutsemoodulite õpetamise Tulevase eriala tutvustamine ettevõttes; turvalise töökeskkonna loomine ja eriala huvitav õpetamine koolis; erialaste edasiõppimisvõimaluste tutvustamine; ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitus Koostöö lastevanematega Regulaarne lastevanemate koosolekute läbiviimine; vajadusel õpilaste vanemate nõustamine; pidev lastevanemate teavitamine õpilase õppeedukusest ja õppetöö osavõtust. 18

19 10. ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE NING MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD Tallinna Kopli Ametikoolis makstavad õppetoetused on põhitoetus (Lisa 4) ja eritoetus (Lisa 3) Õppetoetuste määramise ja maksmise aluseks on Õppetoetuste ja õppelaenu seadus Põhitoetuse suurus kehtestatakse igaks kalendriaastaks riigieelarvega Lähtuvalt Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse 5 lg 5, moodustab kool eritoetuse fondi, millesse suunatakse kuni 50 protsenti põhitoetuse fondi vahenditest Põhitoetust on õigus taotleda õpilasel, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; omandab haridust Tallinna Kopli Ametikoolis põhihariduse-, kutsekeskhariduse- või kutseõppe keskhariduse baasil olevatel õppekavadel, kus on riigi finantseeritavad koolituskohad. õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust Eritoetust on õigus taotleda õpilastel, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. on olukorras, kus majanduslikud asjaolud takistavad tema õpingute jätkamist. Eritoetuse fondist on võimalik õpilasele määrata toetusi õpingute jätkamiseks Tallinna Kopli Ametikoolis, mida ei võimalda Õppetoetuste ja õppelaenu seadusest tulenevalt põhitoetuse ja täiendava toetuse määramisel Eritoetuse taotlemiseks tuleb õpilasel esitada õppeosakonnale vormikohane taotlus koos vajalike dokumentidega: elektroonsel teel õppeinfosüsteemi TAHVEL kaudu, milles õpilane märgib ära nime, isikukoodi, elukoha, andmed vanemate, perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning toetuse taotlemise põhjuse. Taotluses esitatakse andmed kõikide pereliikmete sissetulekute kohta, sh töötasud, vanemahüvitised, peretoetused, riiklik toimetulekutoetus, töötutoetused, erinevat liiki pensionid (sh ka toitjakaotuspension), puudega inimeste toetused, elatis jt sissetulekud; kui õpilase perekond on eritoetuse taotlemise ajal riikliku toimetulekutoetuse saaja, esitab õpilane koos taotlusega tõendi kohalikust omavalitsusest pere toimetulekutoetuse saamise kohta ning ei pea esitama pereliikmete sissetulekuid tõendavaid muid dokumente; kui õpilase perekond on vähekindlustatud, kuid ei saa riiklikku toimetulekutoetust, esitab õpilane koos avaldusega tõendid perekonna liikmete sissetulekute kohta (palgatõendid viimase 6 kuu kohta, tõend Töötukassast väljamakstavate hüvitiste ja toetuste suuruse või nende puudumise kohta ning soovitavalt perekonna vähese majandusliku kindlustatuse kohta tõendi kohalikust omavalitsusest); 19

20 komisjoni nõudmisel tõend õpilase elukohajärgsest omavalitsusest õpilase perekonna (leibkonna) koosseisu kohta (väljavõte rahvastikuregistrist); taotluse lisadokumendid esitatakse paberkandjal Eritoetuse fondist tulenevate finantsvahendite kasutamise ja määramise õigus eritoetuse maksmiseks on kooli õppetoetuste komisjonil Toetuse saamiseks peab õpilane täitma eritoetuse avalduse õppeinfosüsteemi TAHVEL kaudu ning esitama selle õppetoetuste komisjonile hiljemalt kalendrikuu viiendaks (5) kuupäevaks Õppetoetus määratakse õpilastele lähtudes Õppetoetuse ja õppelaenu seaduse 7 lg 2-5 sätestatud tingimustest taotleja pingerea moodustamisel Pingerea moodustamise kord: paremusjärjestus koostatakse õppekavarühmade ja haridustaseme kaupa ja lähtutakse poolaasta tulemustest õppenõukogu seisuga; õpilasel ei tohi olla õppevõlgnevusi, õppevõlgnevuseks loetakse olukorda, kus õppeosakonnale ei ole esitatud õpilase mooduli omandamise või praktika sooritamise kohta informatsiooni hindamiseperioodi lõpuks akadeemilisel puhkusel olnud taotlejal arvestatakse akadeemilise puhkuse algusele eelnenud semestri keskmist tulemust; võrdsete õpitulemuste korral eelistatakse taotlejat, kelle kogu eelneva õpingute aja keskmine tulemus on kõrgem; võrdsete õpitulemuste korral eelistatakse taotlejat, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel ja konkurssidel; koolil on õigus täiendavalt nõuda taotlejalt pingerea moodustamiseks toodud asjaolude hindamiseks dokumente ja andmeid, mille esitamiseks antakse vajadusel vähemalt kolme (3) tööpäevane tähtaeg. Tähtajast mittekinnipidamisel kaotab taotleja nimetatud asjaoludel õppetoetuse taotlemise õiguse antud taotlemisperioodil Õppetoetust ei ole õigus saada: akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel; õpilasel, kes on ületanud õppekava nominaalkestuse; õpilasel, kelle puhul on kohaldatud vähemalt käskkirjalist hoiatust Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust Õppetoetust on võimalik taotleda kaks (2) korda õppeaastas, v.a esimese aasta õpilastel, kellel on võimalik õppetoetust taotleda üks kord õppeaastas. Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel üks kord aastas veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks) Õppetoetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus õppeinfosüsteemi TAHVEL kaudu: hiljemalt 15. septembriks esitada taotlus esimese poolaasta jaoks; hiljemalt 15. jaanuariks esitada taotlus teise poolaasta jaoks Õppetoetuste taotluste läbivaatamiseks moodustatakse direktori käskkirjaga komisjon Komisjon vaatab läbi: iga kalendriaasta 15. septembriks esitatud vormikohased taotlused ja neile lisatud dokumendid ning teeb oma otsuse õpilasele teatavaks hiljemalt sama aasta 25. septembriks; 20

21 iga kalendriaasta 15. jaanuariks esitatud vormikohased taotlused ja neile lisatud dokumendid ning teeb oma otsuse õpilasele teatavaks hiljemalt sama aasta 25. jaanuariks Õppetoetust makstakse õpilase arveldusarvele igal õppekuul vastava õppekuu eest, v.a septembrikuu toetused, mida makstakse oktoobrikuus Õpilase poolt taotluses esitatud valeandmete või lisatud valedokumentide tuvastamisel: lõpetab kool viivitamatult õppetoetuse maksmise; on õpilane kohustatud koheselt tagasi maksma alusetult saadud õppetoetuse summad; määrab kool õppetoetuse uuele õpilasele vastavalt nende paremusjärjestusele Õppetoetuse fondid jagatakse õppekavade vahel proportsionaalselt riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadega. Õppetoetuse määramiseks teeb ettepanekud direktorile kooli õppetoetuse komisjon. Õppetoetused kinnitatakse direktori käskkirjaga Komisjoni otsusest õppetoetuste määramise kohta teavitatakse õpilasi ja rühmajuhendajaid kooli õppeinfosüsteemi kaudu Käesolevas juhendis reguleerimata küsimustes juhindutakse Õppetoetuste ja õppelaenu seadusest. 21

22 11. SÕIDUKOMPENSATSIOONI SAAMISE KORD Sõidukompensatsiooni avaldus (paberkandjal Lisa 1) esitatakse õppeinfosüsteemi TAHVEL kaudu üks kord õppeaasta jooksul Eelneva kuu sõidupiletid koos aruandega (Lisa 2) tuleb esitada õppesekretärile hiljemalt viiendaks (5) kuupäevaks Sõidupiletil on loetav: kuupäev; sõidu suund; maksumus; sõidu algusaeg Kool kompenseerib ainult need sõidupiletid, mille kohaselt kooli ja koju sõit vastab õppetöögraafikule Käesolevatele nõuetele mittevastavaid pileteid on komisjonil õigus jätta tasumata. 22

23 12. ÕPILASTE TOITLUSTAMISE KORD Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamine toimub Kutseõppeasutuse seaduse 48 p 1 alusel Statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivatele kuni 20-aastastele ilma keskhariduseta õpilastele on koolilõuna tagatud. Pärast õpilase 20-aastaseks saamist nähakse toetus ette jooksva õppeaasta lõpuni. Õpilasi toitlustatakse ettenähtud söögivahetunni ajal. Nädalamenüü on kättesaadav söökla stendil ja kooli kodulehel. 23

24 13. ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI Tallinna Kopli Ametikooli õpilased on kohustatud täitma kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi. Tallinna Kopli Ametikooli õpilane esindab kõikjal väärikalt ennast, oma kooli ja oma riiki Tallinna Kopli Ametikooli õpilane: käitub igas olukorras viisakalt; kõrge käitumiskultuur on osa tema haridusest; teab, et sõnaga võib haavata ja solvata; tunnistab eksimuse korral oma viga ja vabandab; võtab osa kõigist õppekavaga määratletud tundidest; suhtub õppetöösse kohusetundlikult; järgib tervislikke eluviise ja ohutusreegleid, ei suitseta (sh ka e-sigar), ei tarvita alkohoolseid jooke ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid Õpilasel on õigus: saada koolist seadustes kehtestatud materiaalset ja sotsiaalset abi vastavalt selleks kehtestatud korrale; saada õpetajatelt täiendavat õpiabi vastavalt õpetajaga kokkulepitud konsultatsiooniaegadel; õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on õigus pöörduda riikliku järelevalve ametniku poole otsuse läbivaatamiseks viie (5) tööpäeva jooksul, alates otsuse teadasaamisest Õpilasel on kohustus: käituda igas olukorras viisakalt; tervitab kooli töötajaid, külalisi ja kaasõpilasi; hoiab puhtust ja korda koolis ning kooli territooriumil; hoiab isiklikku, ühiskondlikku ja kooli vara (tahtliku rikkumise või hooletu hoidmise korral tuleb hüvitada lõhutud vara maksumus); märkab ja toetab abivajavaid kaasõpilasi; paneb üleriided klassides ettenähtud kohtadesse (kool ei vastuta valveta jäetud raha ja väärisesemete eest); tundides ja kooli üritustel on mobiiltelefonid ja isiklikud IT-vahendid välja lülitatud, kui need pole vajalikud tunni või ürituse läbiviimisel; osaleda õppetöös, täites õppekava ja õppeülesandeid; õpilane saabub kooli vähemalt 10 minutit enne esimese tunni algust (kool on avatud kella 07:45-19:00); õpilane ei hiline ega puudu põhjuseta; puudumise korral teavitab õpilane, lapsevanem või hooldaja koheselt kuraatorit; õpilane suhtub õppetöösse kohusetundlikult; võtab kaasa kõik koolipäevaks vajalikud õppevahendid; ei häiri grupikaaslasi ega õpetajate tööd; osaleb tunnis aktiivselt, mõtestatult ja loovalt; osaleb aktiivselt erinevatel kooli üritustel; järgib ohutusnõudeid ja täidab tuleohutusreegleid; osaleb ettenähtud tervise-, kultuuri- ja spordiüritustel; 24

25 ei kasuta füüsilist ega vaimset vägivalda; informeerib vägivallajuhtumitest koheselt õpetajaid või direktsiooni esindajat; käitub õpetajate ja teiste kooli töötajatega lugupidavalt ja viisakalt; praktikal, õppekäikudel, väljaspool kooli toimuvatel ühisüritustel täidab õpetajate ja/või juhendajate korraldusi. TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPILANE TÄIDAB TOODUD REEGLEID KÕIKJAL JA ALATI! 25

26 14. ÕPILASTE MÕJUTUSVAHENDID Õpilaste tunnustamiseks on: õigus avaldada tänu, õigus esitada õpilast diplomi, tänu- või aukirja saamiseks, reisist või üritusest osavõtuks, direktorile käskkirjalise tänu avaldamiseks või muul viisil tunnustamiseks Eeskirjade vastu tõsiselt eksinud õpilaste küsimusi käsitletakse õppeosakonnas õppedirektori ja õppegrupi kuraatoriga Õpilaste karistamiseks kasutatakse: moraalseid mõjutusvahendeid: kuraatori märkus; õppedirektori märkus; direktori käskkirjaline hoiatus (esimene eksimus), noomitus (teine eksimus) ja vali noomitus (kolmas eksimus). Peale kolmandat käskkirja arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja. Materiaalsed mõjutusvahendid: kahju hüvitamine; soodustustest ilmajätmine; üritustest osavõtu ajutine keelustamine; lõhutud või rikutud asjade parandamine Käskkirjaga fikseeritud mõjutusvahendite rakendamisest ning õppenõukogu otsustest informeeritakse alaealise õpilase puhul ka vanemaid või hooldajaid Distsipliinirikkumiste eest väljakutsutud õpilase mitteilmumist mõjuva põhjuseta arvestatakse karistuse määramisel raskendava asjaoluna. 26

27 15. ÕPILASTE ÕPPETÖÖST PUUDUMINE Puudumise loa saamiseks peab õpilane kuraatorile kirjutama avalduse, kus märgib ära puudumise põhjuse ja aja. Haigestumise vms juhul teavitab kuraatorit esimesel võimalusel Erakorraliste juhtumite puhul (matused, õnnetusjuhtumid kodus jne) on kuraatoril õigus ilma eelneva avalduseta lubada õpilasel puududa. Kooli saabudes peab alaealine õpilane esitama vanema või esindaja/hooldaja teatise puudumise kohta Kooli esindustesse ja võistkondadesse kuuluvate õpilaste nimekirja kooskõlastab juhendaja õppedirektoriga Kuraator analüüsib puudumiste põhjusi igapäevaselt ja koostab igakuised kokkuvõtted ning kokkuvõtted poolaasta lõpus Peale igapäevast kokkuvõtte tegemist teatab vajadusel kuraator õpilase vanematele põhjuseta puudumisest Põhjuseta puudumisi omavaid õpilasi võib kuraatori ja direktori ettepanekul jätta ilma koolipoolsetest soodustustest või võtta vastutusele ettenähtud korras. 27

28 16. VÄÄRITU KÄITUMINE Õpilase kustutamine kooli õpilaste nimekirjast seoses vääritu käitumisega on võimalik järgmistel juhtudel: Eksimine üldtunnustatud käitumisnormide vastu ning üleastumine akadeemilistest tavadest; Tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, dokumentide võltsimisel; Praktika ajal toimepandud tõendatud süütegude eest praktika ettevõtte juhtkonna kirjaliku vormikohase esildise alusel; Eriala kutse-eetika normide rikkumise eest; Õpilasreeglite, sh õpilase käitumisreeglite korduva rikkumise eest Õpilasreeglite vastu eksimise juhud registreeritakse õppe-kasvatustöö komisjonis ning sanktsioonide rakendamise algatab õppegrupi kuraator Õpilase kustutamine kooli õpilaste nimekirjast seoses vääritu käitumisega vormistatakse direktori käskkirjaga. 28

29 17. ÕPILASTE VÄLJAARVAMINE Õpilase väljaarvamine on tema kustutamine kooli õpilaste nimekirjast. Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast vormistatakse kooli direktori käskkirjaga Õpilase väljaarvamine toimub kooli algatusel järgmistel põhjustel: Edasijõudmatuse tõttu (kui õpilane omab kursuse poolaasta hinnetes või kursuse lõppedes õppemoodulites ilma mõjuva põhjuseta 7 või enamat õppevõlga); Vääritu käitumise tõttu koolis või avalikus kohas. 29

30 18. LAHKUMINE KOOLIST Koolist lahkumiseks peab õpilane: esitama direktorile avalduse, milles on märgitud lahkumise põhjus ja alla 18 aastastel õpilastel peab avaldusel olema lapsevanema või hooldaja kirjalik nõusolek; tagastama õppeosakonnale õpilaspileti Eelpool nimetatud tingimuste täitmise järel on õpilasel õigus saada vormikohane akadeemiline õiend, mille kinnitab õppedirektor ja varasemat haridustaset tõendava dokumendi originaal Õpilase TKAK õpilaste nimekirjast väljaarvamine vormistatakse direktori käskkirjaga Õppeosakonna metoodik kustutab õpilase Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) kooli õpilaste nimekirjast. 30

31 19. AKADEEMILISELE PUHKUSELE JÄÄMISE KORD Õppeajal võivad õpilased taotleda akadeemilist puhkust järgmistel juhtudel: tervislikel põhjustel; lapsehoolduspuhkusele jäämisel; kaitseväeteenistusse asumisel; majanduslikel põhjustel Akadeemilise puhkuse taotlemisel esitatakse avaldus kooli direktori nimele koos arstitõendiga või teiste taotlust põhjendavate dokumentidega. Alla 18.aastasel õpilasel peab lisaks avaldusele olema lapsevanema või hooldaja kirjalik nõusolek Õpilase akadeemilisele puhkusele jäämine vormistatakse direktori käskkirjaga Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda ühel korral õppeaja jooksul Akadeemilise puhkuse ajal ei maksta õpilastele õppetoetust ning neile ei laiene muud õppeajaks õpilastele kehtestatud soodustused Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad kooli õpilaste nimekirja. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid Kui õpilane ei ole ilmunud õppetööle ühe nädala jooksul peale akadeemilise puhkuse lõppemist, kustutatakse ta õpilaste nimekirjast. 31

32 20. PRAKTIKAKORRALDUSE ALUSED 20.1 Praktika ettevalmistus Õppeosakond koostab igaks õppeaastaks praktikakorralduse kava, milles määratletakse kindlaks praktikaperioodid Õppeaasta alguseks kinnitab kooli direktor õppetöögraafiku, kus on määratud praktikaperioodid õppegrupiti Õppekavast tuleneva praktikakoha leidmine toimub õppesuunajuhi eestvedamisel õpilase ja praktikakohaga koostöös. Õpilaste ettepanekud praktikaettevõtete osas peavad olema esitatud koos kinnituskirjaga (lisa 6) õppesuunajuhile hiljemalt üks (1) kuu enne praktika algust Praktikakoha vastavuse tingimustele (juhul kui ettevõte ei ole kooli lepinguline koostööpartner), mis võimaldavad täita praktikale seatud õpieesmärke ja saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundid otsustavad ühiselt õppesuunajuht ja ettevõte Igale õppegrupile on määratud kuraator (koolipoolne juhendaja), kelle ülesandeks on praktikale suunamine, praktika kontrollimine ja praktika lõppedes praktika dokumentide vastuvõtmine ja edastamine õppesuunajuhile Kool viib läbi ettevõttepoolsetele juhendajatele praktikajuhendajate koolituse Ettevõtte informeerimine ja juhendamine seoses õpilase õpistiilist ja puudest tingitud erivajadusest.abistamine sobivate tööülesannete leidmisel Praktikadokumendid Praktikajuhendi koostab õppesuunajuht koostöös kutseõpetajaga. Praktika eesmärke, ülesandeid, juhendamist, hindamist ja tagasisidestamist käsitlev juhend õpilasele ning kooli- ja ettevõttepoolsele praktikajuhendajale Praktika läbiviimiseks sõlmitakse kooli, õppija või tema seadusliku esindaja ja praktikat korraldava asutuse või ettevõtte vahel praktikaleping. Praktikalepingud vormistatakse reeglina üks nädal enne praktika algust. Kooli poolt allkirjastab lepingud õppesuunajuht Õpilase individuaalne praktikakava on praktikalepingu lisa, milles kutseõpetaja püstitab koostöös õpilase ja praktikapoolse juhendajaga õppekavast tuleneva individuaalse praktikaülesande, kus on kirjas õpilase praktika eesmärk, õpiväljundid ning ülesanded Õpilase praktikapäevik sisaldab praktikal igapäevaseid tööülesandeid, õpikogemuse analüüsi ja praktikakohapoolse juhendaja igapäevast hinnangut õppeprotsessile ja praktika kokkuvõtvat hinnangut Õpilase praktikaaruanne on õppeprotsessi analüüsiks ja hindamiseks koostatud aruanne, mille õpilane esitab praktika kokkuvõtvaks hindamiseks Peale praktikat toimub praktika kaitsmine, millest võtavad osa õppegrupi õpilased, erialaõpetajad, õppesuunajuht, õppedirektor ja võimaluse korral ettevõtte esindaja. Praktika kaitsmine tingimused määrab õppesuunajuht Praktika koondaruande koostab õppesuunajuht iga aasta praktikakorralduse kava täitmise praktika tulemuste analüüsiks. 32

33 20.3 Praktikale suunamine ja läbiviimine Vähemalt üks (1) päev enne praktikaperioodi algust kutsub õppesuunajuht kokku praktikale suunduva õpperühma koos kuraatoriga, kus selgitatakse õpilastele praktikandi õigusi ja kohustusi ning teisi praktikaga seotud küsimusi ning viiakse läbi ohutusalalane instrueerimine. Jagatakse kätte praktika dokumendid ja selgitatakse nende täitmist Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ning vajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni täitmisel Koolipoolne praktikajuhendaja külastab õpiprotsessi jälgimiseks ning praktika õpiväljundite saavutamise tagamiseks praktikakohta vähemalt ühel korral praktika perioodi vältel Õpilane tagastab ühe eksemplari praktikalepingu ettevõtte poolt allkirjastatult kuraatorile hiljemalt ühe nädala jooksul.. Kogu õpperühma allkirjastatud praktikalepingud tagastab õppesekretärile õpperühma kuraator Praktikalepingute laekumiste arvestust peab õppesekretär Praktika sooritamine Praktika loetakse sooritatuks kui õpilane: nn töötanud praktikaettevõttes ettenähtud aja vastavalt praktikajuhendile; praktika tunni pikkuseks on akadeemiline tund; praktika sooritamise eelduseks on kõigi õpiväljundite saavutamine. Sooritamata praktika on õppevõlgnevus, mille likvideerimiseks peab õpilane leidma aja väljaspool õppetööd koostöös koolipoolse ja praktikakohapoolse juhendajaga peale praktika lõppu peab õpilane koheselt esitama kuraatorile nõuetekohaselt täidetud praktikapäeviku, õpilase iseloomustuse praktikaettevõttest ja õpilasepoolse analüüsi Praktikalepingu ennetähtaegne lõpetamine võib toimuda õpilase või praktikaettevõtte algatusel. Õppesuunajuht või kuraator tutvub tekkinud olukorraga ja lahendab probleemi. Kui lahendust ei leita, lõpetatakse leping ennetähtaegselt poolte kokkuleppel. 33

34 21. ÕPINGUTE LÕPETAMINE 21.1 Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus koos hinnetelehega Õpilaste kooli lõpetamise kohta vormistatakse kooli direktori käskkiri Kooli poolt väljaantud lõputunnistused kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga. Kui erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud lõpueksamiga Kutsekeskhariduse õppekava õpilased, kelle õppekeel ei ole eesti keel, peavad õpingute lõpetamiseks sooritama eesti keele teise keelena riigieksami. Nimetatud riigieksami võib asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik Kutsekeskhariduse õppekaval on võimalik õpingud kiitusega lõpetada õpilasel, kelle: keskmine kaalutud hinne hinnetelehel on vähemalt 4,6; eriala lõpueksam on sooritatud hindele 5 või on sooritatud kutseeksam Kaalutud keskmine hinne arvutatakse järgmiselt: mooduli lõpphindele annab kaalu mooduli maht kutsehariduse arvestuspunktides suhtena õppekava kogumahtu; õpilasel on eristava hindamisega hinnatud vähemalt 50% üldõpingute moodulite mahust; õpilasel on eristava hindamisega hinnatud vähemalt 50% põhiõpingute ja valikõpingute moodulite mahust; arvesse lähevad kõik moodulid ja nende lõpphinded on kas väga hea ( 5 ) või hea ( 4 ) Õpingute kiitusega lõpetamise otsuse kinnitab direktor oma käskkirjaga. 34

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1 Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokolli nr 26 otsusega nr 2.1. TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokolli nr 26 otsusega nr 2.1. TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA KINNITATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 28.08.2017 protokolli nr 26 otsusega nr 2.1. TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA REGULEERIMISALA 1. Üldsätted 1. Õppekorralduseeskiri

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet

LISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet LISA 1 KINNITATUD direktori 02.05.19.a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimetus (nimetus eesti keeles) Sisetööde elektrik (nimetus

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова

Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-повар Õppekava kood EHIS-es 134899 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika

KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

KURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/ KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/

KURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/ KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/ KURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/60 09.06.2014 KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/8 09.06.2014 KOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus PAGAR BAKER, LEVEL 4 ПЕКАРЬ

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

PROJEKT 5

PROJEKT 5 Lisa 4. Vastuvõtueeskiri 2019/2020. õppeaastal TALLINNA MAJANDUSKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI 2019/2020. ÕPPEAASTAL 1. Üldsätted Tallinna Majanduskooli (edaspidi kool) vastuvõtueeskiri reguleerib õpilaskandidaatide

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjag

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjag KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjaga nr 1-2/50 TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPILASKODU SISEKORRAEESKIRI

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

EESTI HOTELLI- JA TURISMIMAJANDUSE ERAKOOL

EESTI  HOTELLI- JA TURISMIMAJANDUSE ERAKOOL KINNITAN Valvo Paat EHTE rektor EHTE ÕPPEKORRALDUSEESKIRI SISUKORD 1 ÜLDSÄTTED... 3 1.1 Õppekorralduseeskirja reguleerimisala... 3 1.2 Õpetatavad kutse- ja erialad, haridustasemed... 3 2 ÕPPEKORRALDUSE

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGARI- JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA Esmaõppe 4. taseme õppekava KINNITATUD kooli direktori käskkirjaga n

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGARI- JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA Esmaõppe 4. taseme õppekava KINNITATUD kooli direktori käskkirjaga n IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGARI- JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA Esmaõppe 4. taseme õppekava KINNITATUD kooli direktori 01.12.2014 käskkirjaga nr 1-2/125 KOOSKÕLASTATUD kooli nõukogu 26.11.2014 koosoleku

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es

Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es 133517 Водитель грузовика ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR

Rohkem

Tallinna Majanduskooli õppekorralduseeskiri ( ) LISA 4 1. Üldsätted TALLINNA MAJANDUSKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI 2018/2019. ÕPPEAASTAL Tallinna Ma

Tallinna Majanduskooli õppekorralduseeskiri ( ) LISA 4 1. Üldsätted TALLINNA MAJANDUSKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI 2018/2019. ÕPPEAASTAL Tallinna Ma Tallinna Majanduskooli õppekorralduseeskiri (27.04.2018) LISA 4 1. Üldsätted TALLINNA MAJANDUSKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI 2018/2019. ÕPPEAASTAL Tallinna Majanduskooli (edaspidi kool) vastuvõtueeskiri reguleerib

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility ser

Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility ser Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility serviceman Lisa 1 KINNITATUD Õppekava kood EHISes ESMAÕPPE

Rohkem

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator операто

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator операто HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator оператор машины CNC Õppekava kood Ehises ESMAÕPPE ÕPPEKAVA

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1. KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib

Rohkem

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtestatakse lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 22,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ KA1 ÜKT Avaseminar 09.06.2015 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 09.06.2015 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti kirjeldus (taotlus) Lisa II, Projekti eelarve Lisa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem