NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam. Nõo Reaalgümnaasiumis (edaspidi NRG-s) koosneb koolieksam järgmistest osadest: 1. Üleminekueksam loodusainetes 10. klassi kevadel 2. Üleminekueksam matemaatikas 11. klassi kevadel. 3. Tasemetöö sotsiaalainetes pärast 12. klassi õppeperioodi lõppu. 4. Kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevaid ainevaldkondi hõlmav suunaeksam pärast 12. klassi õppeperioodi lõppu. NRG koolieksamit hinnatakse nii kokkuvõtliku lõpueksami hindega lõputunnistusel kui ka osade ja alamosadena. II. KOOLIEKSAMI EESMÄRGID 1. Hinnata riiklikus õppekavas määratletud õpitulemusi sotsiaal- ja loodusainetes ning NRG õppekavaga määratud õppesuunast tulenevates ainetes. 2. Võimaldada õpilasel saada objektiivne ettekujutus oma õpitulemustest ja toetada õpilast edasistes valikutes. 3. Suunata õppeprotsessi koolis. 4. Võimaldada koolil hinnata oma töö tulemuslikkust. 5. Siduda võimalusel erinevaid haridusastmeid lepingulises koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. III. KOOLIEKSAMI KORRALDUS Üleminekueksamite ja tasemetöö sihtrühm on NRG vastavate klasside õpilased, kes on läbinud selleks ajaks NRG õppekavas ette nähtud kursused. Suunaeksami sihtrühmaks on NRG õpilased, kes on läbinud NRG õppekavas nõutud kursused ja kellel on NRG vastavate ainete kooliastmehinne vähemalt rahuldav ( 3 ). Suunaeksamist vabastamist võivad taotleda 12. klassi õpilased, kes on läbinud kõik kohustuslikud kursused ja kelle kõik kooliastme-, üleminekueksamite hinded ning sotsiaalainete tasemetöö hinne on vähemalt hea ( 4 ). Nende õpilaste suunaeksami hinne
on vastavate ainete kooliastmehinne. Lõpuhinde arvestuses suunaeksamihinne 5 annab 95% vastava aine maksimumpunktidest ja hinne 4 aga 85% vastava aine maksimumpunktidest. Õpilane peab 1. maiks esitama eksamist vabastamiseks kirjaliku taotluse ning kooli juhtkond langetab otsuse 5. maiks Üleminekueksam loodusainetes toimub 10. klassi õppeperioodi lõpus, matemaatikas 11. klassi õppeperioodi lõpus. Neile eelneb vähemalt üks õppetundidest vaba tööpäev. Tasemetöö sotsiaalainetes ja suunaeksam toimub eksamiperioodil, pärast 12. klassi õppeperioodi. Suunaeksami eel on õpilasel vähemalt kolm õppetundidest vaba tööpäeva. Üleminekueksam loodusainetes kestab 120 minutit. Üleminekueksam matemaatikas kestab 180 minutit. Tasemetöö sotsiaalainetes kestab 120 minutit. Suunaeksam kestab 240 minutit. Koolieksam on paberkandjal või arvutipõhine. Koolieksami aega arvestatakse hetkest, mil eksamikomisjoni liige on andnud korralduse eksami alguseks. Õpilased istuvad eksamil üldjuhul ühekaupa. Tervisega seotud erivajadustest tuleb õpilasel eksamikomisjoni teavitada enne koolieksami algust. Vastavalt vajadusele teeb eksamikomisjon otsuse võimalikest muutustest eksami korralduses. Eksamile hilinemisest peab eksaminand teavitama kooli sekretäri. Mõjuval põhjusel võib ka enam kui 15 minutit hilinenut eksamikomisjoni otsusel lubada koolieksamile. Eksamilt puudumine on võimalik ainult kooli juhtkonna eelneval loal või tervislikel põhjustel, vastasel korral on eksamitöö hinne nõrk 1. Tervislikel põhjustel puudumise korral peab õpilane esimesel võimalusel teavitama kooli ja esitama hiljem arsti tõendi ning vastava avalduse. Õpilastele, kes mõjuval põhjusel ei saanud eksamil osaleda, määrab direktor käskkirjaga lisaeksamiaja. Eksamil vajalikud vahendid: 1) pasta- või tindipliiats, 2) joonestusvahendid sh harilik pliiats, 3) mitteprogrammeeritav taskuarvuti. Eksamiruumis peavad olema kättesaadavad eksamikomisjoni poolt täiendavalt lubatud abivahendid (Eesti Vabariigi põhiseadus sotsiaalainete tasemetöö jaoks, keemiliste elementide tabelid loodusainete üleminekueksami ja suunaeksami jaoks jm). Eksaminandil on lubatud eksamile kaasa võtta hädavajalikke ravimeid, elementaarseid isikliku hügieeni tarbeid ja karastusjooki. Eksaminand lähtub eksamitöö sooritamisel järgmistest nõuetest: 1. Eksamitöö tuleb kirjutada musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga, pliiatsiga kirjutatud
või pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud vastused hinnatakse 0-ga. 2. Parandused kirjalikus eksamitöös tuleb teha selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli, numbri või arvu. 3. Kirjalik eksamitöö on loetava käekirjaga. 4. Ei tohi kasutada korrektuurivahendeid, mobiiltelefone ega muid elektroonilisi lisavahendeid. Eksaminand ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud vältimatu vajaduse korral. Eksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö eksamikomisjonile, kes märgib eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja tagasituleku kellaaja. Eksamikomisjoni liige kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata eksamilt, kui eksaminand kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa, või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid või eksaminandi käitumine häirib eksami läbiviimist või teisi õpilasi. Eksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ning tuleb sooritada järeleksami. IV. KOOLIEKSAMI VORM Loodusainete üleminekueksam on koostatud lähtuvalt klassi õppesuunast: reaalklassidele füüsikas ja loodusklassile keemiast ja bioloogiast. Koolieksamitöö osad ja alamosad ning hindamisjuhendid koostab kooli direktori käskkirjaga moodustatud eksamikomisjon. Kõik koolieksamiga seotud materjalid ja hindamisjuhendid kinnitatakse vähemalt kaks nädalat enne koolieksami osa toimumist kooli direktori poolt.. Eksamikomisjon esitab tulemused protsendina maksimumist ning märgib iga töö peale punktid, tulemuse protsentides maksimumist ja hinde. Kooli suunaeksam koosneb järgmistest alamosadest: 1. A- ja B-klassil (reaalklass): 50% arvutiõpetus 50% füüsika 2. C-klassil (loodusklass): 50% keemia 50% bioloogia Koolieksamil on ülesanded erineva raskusastmega ja hõlmavad erinevaid tasandeid: 1) teadmine, 2) teadmiste rakendamine, 3) mõistmine, 4) analüüs, 5) süntees, 6) hinnangu andmine.
V KOOLIEKSAMI TEEMAD Koolieksami osade koostamise aluseks on NRG õppekava ja vastavate õppeainete ainekavad. 1. Loodusainete üleminekueksami aineblokk koosneb reaalklassidele füüsika ning loodusklassile keemia ja bioloogia teemadest, mis on valitud järgnevate alateemade hulgast: füüsika: mehaanika, soojusõpetus, keemia: üldine keemia, anorgaaniline keemia, arvutusülesanded, bioloogia: bioloogia uurimisvaldkonnad, looduse riigid ja loodus meie ümber, organismide koostis ja ainevahetus. 2. Sotsiaalainete tasemetöö aineblokk koosneb järgnevatest alateemadest: Eesti ajaloo pöördepunktid ja Eesti areng tänapäeval; lähiajaloo pöördepunktid ja rahvusvahelised suhted 20. sajandil, globaalprobleemid tänapäeval; inimgeograafia, tänapäeva ühiskond ja majandus. 3. Matemaatika üleminekueksami aineblokk koosneb järgnevatest alateemadest: funktsiooni piirväärtus, tuletise leidmine, tuletise rakendused ja funktsiooni uurimine; eksponentvõrrandi ja võrratuse lahendamine; liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine; logaritmarvutuse ülesanded ja võrrandite lahendamine, trigonomeetria; aritmeetiline ja geomeetriline jada; jada liikmed ja piirväärtus, tõenäosus ja statistika. 4. Suunaeksami alamosade koostamisel lähtub komisjon järgmistest teemadest: 1. AB-klassil (reaalsuund): a) suunaeksami mahust 50% moodustab füüsika alamosa: mehaanika, soojusõpetus, elektriõpetus, optika, aine ehitus, aatomi- ja tuumafüüsika, b) suunaeksami mahust 50% arvutiõpetuse alamosa: programmeerimise rühm: programmeerimise alused ja põhistruktuurid, andmebaasisüsteem programmiga MS Access, arvuti töötamise põhimõte rakendusprogrammide rühm: programmeerimise alused ja põhistruktuurid, rakendusprogrammid MS Excel, MS Word, MS Access, graafiline kujundamine programmiga CorelDraw + fototöötlus programmiga CorelPhotoPaint. 2. C-klassil (loodussuund): a) suunaeksami mahust 50% moodustab bioloogia alamosa: bioloogia uurimisvaldkonnad, rakkude ehitus ja koostis ja nende kasutaminerakubioloogias, organismide energiavajadus, organismide areng, inimese talitlus ja regulatsioon, molekulaarbioloogia põhiprotsessid, pärilikkus, bioevolutsioon, ökoloogia ja keskkonnakaitse, b) suunaeksami mahust 50% moodustab keemia alamosa: üldine keemia,
anorgaaniline keemia, orgaaniline keemia, keemilised protsessid ja seaduspärasused, biokeemia, redoksprotsessid, arvutusülesanded. Konkreetse suunaeksami teemade üksikasjaline lahti kirjutus, ülesandetüübid ja soovitatav õppematerjal antakse õpilastele hiljemalt vastava õppeaasta 25. jaanuaril. VI EKSAMITÖÖ HINDAMINE Eksamitööd hindab eksamikomisjon, võttes aluseks vähemalt kaks nädalat enne koolieksami osa toimumist direktori poolt kinnitatud eksamitöö hindamisjuhendi. Eksamikomisjoni üks liige kontrollib enne eksamitöö lõpphinde panemist antud punktide arvestamise õigsust. Koolieksami tulemused protokollitakse osade kaupa, tuues välja ka alamosade tulemused.. Eksami osade tulemused ümardatakse täisprotsendi täpsusega ülespoole. Suunaeksami alamosade punktid arvutatakse täpsusega 0,1%, ümardamisega ülespoole. Koolieksami, selle osade ja alamosade hindamine toimub viie palli süsteemis (Gümnaasiumi RÕK 17 lõike 2; 06.01.2011): 1) hinne 5 ehk väga hea, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid; 2) hinne 4 ehk hea, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele ta õpitulemustele; 3) hinne 3 ehk rahuldav, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu; 4) hinne 2 ehk puudulik, kui õpilase õppe aluseks olevates õpitulemustes esineb olulisi puudusi; 5) hinne 1 ehk nõrk, kui õpilase õppe aluseks olevad õpitulemused puuduvad. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest: hindega 5 hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90 100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega 4 75 89%, hindega 3 50 74%, hindega 2 20 49%, hindega 1 0 19%. Koolieksam on sooritatud, kui eksaminand on saanud koolieksami kõikide osade, seal hulgas suunaeksami mõlema alamosa tulemuseks vähemalt rahuldava ( 3 ) hinde. Koolieksami koondhinde saamiseks arvestatakse osaeksamite punkte järgnevalt: 10. klassi üleminekueksami punktid moodustavad 10% koolieksami tulemusest
11. klassi üleminekueksamipunktid moodustavad 15% koolieksami tulemusest, 12. klassi sotsiaalainete tasemetöö punktid moodustavad 25% koolieksami tulemusest, 12. klassi suunaeksami punktid moodustavad 50% koolieksami tulemusest Koolieksami punktidest formeerub vastav lõputunnistuse hinne. Koolieksami, selle kõikide osade, seal hulgas suunaeksami alamosade hinded, tehakse eksaminandile teatavaks elektroonilisel teel e-päevikus. Eksami (s.h suunaeksami osade) hinded sisestatakse e-päevikusse eksami lõpp-protokolli alusel. Suunaeksamikomisjon määrab eksamiprotokolli koostaja ning korraldab hinnete kandmise e-päevikusse ning õpinguraamatusse (59., 60. lend). Õpilasel on oma hinnet võimalik teada saada ka kooli kantseleis sekretäri käest. Pärast hinnete teatavakstegemist on eksaminandil õigus tutvuda oma tööga ja vajadusel saada informatsiooni aineõpetaja käest. Hinde muutmise vajaduse otsustab eksamikomisjon aineõpetaja ettepanekul. VII EKSAMITÖÖGA TUTVUMINE Õpilasel on võimalik oma eksamitööga tutvuda kolme tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste sisestamist e-päevikusse. Tööga saab tutvuda koolimajas eelneval kokkuleppel aineõpetajaga. Eksamitööst koopiat ei tehta. VIII JÄRELEKSAMI KORRALDAMINE Õpilane, kelle eksami osa või suunaeksami ühe alamosa hinne oli puudulik ehk 2 või nõrk ehk 1, peab sooritab järeleksami. Suunaeksami ühe alamosa ebaõnnestumisel toimub järeleksam mõlemas alamosas. Järeleksam toimub kooli direktori poolt kinnitatud materjalide alusel ja kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Koolieksamil tervislikel põhjustel või juhtkonna eelneval loal mitte osalenud õpilane saab õiguse samadel tingimustel põhieksamiga sooritada korduseksami. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks. Samal õppeaastal saab järeleksamit sooritada ainult ühel korral. Järeleksami ebaõnnestumisel on eksaminandil koolieksami sooritamiseks uus võimalus järgmisel õppeaastal. IX KOOLIEKSAMI TULEMUSTE APELLEERIMINE Kui eksaminand ei ole oma koolieksami osa tulemusega nõus, on tal kolme tööpäeva jooksul tulemuse teatavakstegemisest alates võimalik esitada kirjalik apellatsioon kooli direktorile, mille arutamiseks määrab kooli direktor apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjon teeb viie päeva jooksul vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta ühe järgmistest otsustest:
1) jätta eksami tulemus muutmata; 2) tõsta eksami tulemust; 3) langetada eksami tulemust. Koolieksami tulemuste kohta võib esitada kaebuse Haridus-ja Teadusministeeriumile seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et eelnevalt on esitatud apellatsioon kooli apellatsioonikomisjonile, kes on apellatsiooni tagastanud, ei ole seda tähtaegselt lahendanud, on jätnud põhjendamatult eksamitulemuse muutmata või on seda põhjendamatult langetanud. X GÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMITÖÖDE SÄILITAMINE Koolieksami kõikide osade tööd säilitatakse kolm aastat alates õpilase kooli lõpetamisest.