TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu
Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Kuidas saavad ettevõtete juhid tootlikkust tõsta? Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud?
Merkantilistid mõõtsid rahva rikkust kulla- ja hõbedakogusega. Adam Smith mõõtis rahva rikkust tootmisega. Riigi tootmismahtu mõõdetakse sisemajanduse koguproduktiga (SKP). SKP on kindla perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. SKP = K + I + V + PE K - kodumajandite kulutused I - ettevõtete investeeringud V - valitsuse kulutused PE - puhas eksport (ekspordi ja impordi vahe)
SKP-sse arvestatakse ainult lõpptarbimise kaubad. SKP puudused: 1. SKP näitab toodangu suurust, kuid ei mõõda rahva heaolu, sest: a) kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks - kodumajapidamistes toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise (lapsehoidmine, autohooldus); b) ei arvestata vaba aja väärtust - kulutused, mis tehakse inimese taastumiseks (nt puhkusereisid); c) ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtust - SKP-sse ei arvestata tulu, mida saadakse salakaupade müügist.
d) ei mõõdeta kajulike kaupade osakaalu - SKP-sse arvestatakse sigarettide müügitulu, kuid ei lahutata kulutusi, mis on vajalikud kopsuvähi raviks. 2. Inflatsioon võib moonutada SKP andmeid. Inflatsioon on hindade üldine tõus, mille tagajärjel raha kaotab oma väärtust. 2000. aasta SKP oli 92,7 miljardit krooni. 2003. aasta SKP oli 125,8 miljardit krooni. Ligikaudu 1,4 kordne kasv ei tähenda veel seda, et 2003. aastal toodeti kaupu ja teenuseid 1,4 korda rohkem. Osa tõusust on tingitud inflatsioonist.
Vältimaks inflatsioonist tulenevaid moonutusi arvestavad majandusteadlased SKP jooksvates hindades ümber reaalseks SKP-ks (SKP, millest inflatsiooni % on maha arvestatud). Jagades reaalse SKP riigi rahvaarvuga, saame SKP ühe inimese kohta, mis näitab riigi elatustaset. Riigi elatustase = reaalne SKP : rahvaarv 1996. aastal oli SKP ühe inimese kohta 66 435 kr 2002. aastal oli SKP ühe inimese kohta 77 849 kr
SKP jooksevhindades 2000. a. 96 380,5 mln kr 2001. a. 109 070,4 mln kr 2002. a 121 672,7 mln kr 2003. a 136 421,1 mln kr 2004. a. 151 541,6 mln kr 2005. a. 174 956,2 mln kr 2006. a. 206 995,9 mln kr 2007. a. 244 503,7 mln kr 2008. a. 251 492,8 mln kr
SKP ühe elaniku kohta 2000. a. 70 243,0 kr 70 243,0 kr 2001. a. 79 788,1 kr 75 804,3 kr 2002. a. 89 386,4 kr 82 107,4 kr 2003. a. 100 605,5 kr 88 721,8 kr 2004. a. 112 161,7 kr 95 480,4 kr 2005. a. 129 837,6 kr 104 764,4 kr 2006. a. 153 934,6 kr 115 434,3 kr 2007. a. 182 139,2 kr 123 961,9 kr 2008. a. 187 555,2 kr 119 662,4 kr
TOOTLIKKUS Tööviljakus ehk tootlikkus on töö maht, mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. Kui tootlikkus tõuseb, toodavad inimesed sama aja jooksul rohkem ja paremaid kaupu. Kui suureneb tootlikkus, suureneb ka reaalne SKP. Tootlikkus suureneb aastate jooksul, sest muutub: 1. tööjõu kvaliteet - haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada; 2. põhivarade hulk ja kvaliteet - uute seadmete, tööriistade, transpordivahenditega saavad töölised tootlikumalt töötada;
3. tootmistehnoloogia - võetakse kasutusele uued tootmismeetodid, uued sidepidamismeetodid. Näiteks Henry Fordi konveierliin. Generaatori valmistamine - 9 tunnise tööpäeva jooksul valmistati 25-30 generaatorit (20 min). Ford jagas generaatori valmistamise 29-ks erinevaks operatsiooniks - generaator valmis 13 minutiga. Ford jagas generaatori valmistamise 84-ks erinevaks operatsiooniks - generaator valmis 5 minutiga. Konveierliini kasutamine suurendas tootlikkust ja alandas autode hindu. 1912. aastal oli ametlikult registreeritud 944 000 autot.
1915. aastal oli 2,5 miljonit autot. 1925. aastal oli 20 miljonit autot. Auto muutus luksusesemest tarbeesemeks. Need kolm tegurit, mis mõjutavad tootlikkust, on omavahel tihedasti seotud. Näiteks arvutitööstus. Ettevõtted saavad tootlikkust suurendada uute juhtimisideede rakendamisega. Üks selline on terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM). Selle mõiste tõi tootmisse ameerika insener Deming Tervikliku kvaliteedijuhtimise tähelepanu on suunatud: 1. kliendile - uuritakse igakülgselt kliendi soove.
2. Kvaliteedile: a) esitatakse selged kvaliteedistandardid; b) töölised kaasatakse kvaliteedikontrolli protsessi; c) töölistele antakse võimalus teha ettepanekuid tootmisprotsessi täiendamiseks
KIIBID JA TOOTLIKKUS Kiipe ehk pooljuhte kasutatakse arvutite, autode, televiisorite, raadiote, pesumasinate, külmkappide jne valmistamisel. Neid kasutatakse peaaegu kõikides eluvaldkondades Ühes laulvas õnnitluskaardis on rohkem arvutienergiat, kui 1950. aastal kõikides maailma arvutites kokku. Kiipide väga lai kasutamine tootmises sai võimalikuks tänu kiibitootjate tootlikkuse suurenemisele.
1940. aastal töötati välja transistor, mille elektroonilised lülitid kinnitati tahkele alusele. Pooljuhid muutusid väiksemaks, odavamaks ja võimsamaks. Hiljem tuldi mõttele panna palju erinevaid transistoreid ühele ränialusele. Kiip koosneb transistoritest, mis töötavad koos nagu lülitite meeskonnad (mikroskeem). Väike kiip võib asendada suuremat skeemi, mis koosneb erinevatest kokkujoodetud transistoritest. Kiipe saab väga suurtes kogustes ja odavalt toota. Üks tuntumaid kiibitootjaid on Intel Corporation.
Intel Corporation loodi 1968. aastal. Tänapäeval kuulub see firma maailma 40 edukama ettevõtte hulka, milles töötab üle 64 500 töötaja. Intel kasvas ja muutus üha edukamaks tänu oma võimele tootlikkust suurendada. Täna on arvutikiibid 100 oktiljon korda võimsamad, kui parimad arvutid enne Teist maailmasõda. Oktiljon = 1+33 nulli. Kiipide tootmise areng on kõigi aegade suurim inimtootlikkuse kasvu näide.
Tootmise taseme või kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Püsikulud on niisugused kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule (amortisatsioon, ruumide küte, juhtide palgad, laenuintressid ). Muutuvkulud on niisugused kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega (tööliste palgaraha, elektri hind, tooraine hind ) Püsikulud + muutuvkulud = KOGUKULUD
Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad. Kui aga tootmine veelgi suureneb, tõuseb ka iga tooteühiku maksumus. Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele. Kahaneva tootlikkuse seadus - kui püsivatele tootmisressurssidele (hooned, seadmed ) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (töölised, tooraine ), siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema. Selle põhjuseks on asjaolu, et muutuvate tootmisressursside lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama.
MASTAABISÄÄST Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel. Mastaabisääst tekib järgmistel põhjustel: 1. tööjaotusest - on võimalik jaotada töö rohkemateks etappideks; 2. tooraine ja varustuse ostmisest suurtes kogustes - madalam hind; 3. omahinna alandamiseks on võimalik osta spetsiaalseid masinaid ja seadmeid. 4. omahinna alandamiseks on võimalik investeerida uurimis- ja arendustöösse.