Eesti Pank EESTI PANGA 2012. AASTA ARUANNE 2013
SISUKORD EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS... 6 EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012... 10 MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012... 18 Maailma ja euroala majandus... 18 Eesti majandus ja finantssektor... 20 EESTI PANGA TEGEVUS JA SAAVUTUSED 2012... 24 1. OSALEMINE RAHA- JA MAJANDUSPOLIITIKA KUJUNDAMISEL... 24 Rahapoliitilised otsused... 24 Rahapoliitiliste otsuste elluviimine euroalal ja Eestis... 26 Seire ja majandusanalüüs Eesti Pangas... 31 2. OSALEMINE FINANTSSTABIILSUSE TAGAMISES... 36 Makrofinantsjärelevalve... 36 Finantsstabiilsuse hinnangud 2012. aastal... 37 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu... 38 TAUSTINFO. Ühtne pangajärelevalve mehhanism... 40 3. STATISTIKATEGEVUS... 42 Finantssektori statistika... 42 Välissektori statistika... 43 Üldmajandusstatistika... 44 4. ARVELDUSSÜSTEEMID... 46 Arveldused Eesti Panga hallatavates arveldussüsteemides... 46 Arvelduskeskkonna edendamine... 47 Arveldussüsteemide järelevaatamine... 49 5. SULARAHA... 51 Euroalal ja Eestis ringlusse lastud pangatähed ja nende struktuur... 51 Sularaha töötlemine ja ekspertiis... 52 Uute pangatähtede ja müntide ettevalmistamine... 53 6. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA SUHTLUS AVALIKKUSEGA... 55 Rahvusvaheline koostöö... 55 Keskpanga aruandekohustus... 58 7. JUHTIMINE, ORGANISATSIOON JA PERSONALIPOLIITIKA... 62 Eesti Panga järelevalve- ja juhtimisorganid... 62 Eesti Panga juhtimiskvaliteedi ja -süsteemi arendamine... 64 Riskijuhtimine... 64 Eesti Panga personal... 64 2
EESTI PANGA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 31. detsembril 2012 lõppenud majandusaasta kohta... 70 LISAD... 100 Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitilised otsused... 100 Euroopa Keskpanga nõukogu muud otsused... 102 Eesti Panga Presidendi määrused 2012. aastal... 118 Eesti Panga nõukogu otsused 2012. aastal... 121 Eesti Panga publikatsioonid 2012... 122 Eesti Panga 2012. aasta aruanne 3
4
EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS Eesti Panga 2012. aasta aruanne 5
EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS 2012 oli Eesti Panga jaoks teine aasta euroalasse kuuluva riigi keskpangana. Oleme nüüdseks uude toimimiskeskkonda kenasti sisse elanud ja koos teiste euroala riikide keskpankadega euroala arengusse aktiivselt panustanud. Keskpanga esmane ülesanne on hoida hinnatase stabiilsena. Euroala liikmesriigi keskpangana täidab Eesti Pank seda ülesannet ühiselt koos teiste eurosüsteemi kuuluvate keskpankadega (Euroopa Keskpangaga ja euroala riikide keskpankadega). Eesmärk on hoida tarbijahindade kasv euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas. Eestis on inflatsioon veidi kõrgem kui euroalal keskmiselt. See on ootuspärane ja tuleneb riigi kiiremast majanduskasvust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga. 2012. aasta alguses oli inflatsioon euroalal ajutiselt soovitust kiirem. Alusinflatsioon ja turuosaliste inflatsiooniootused olid siiski kinnistunud allapoole 2% taset. Aasta teises pooles hakkas hinnakasv aeglustuma ega ületanud 2013. aasta alguses 2% piiri. Arvestades, et mõne euroala majanduskasvu ohustava riski realiseerumine võib tuua kaasa kasvu aeglustumise koos inflatsioonisurve nõrgenemisega, langetasime 5. juulil rahapoliitilised intressimäärad rekordmadalale tasemele, kus need püsisid aasta lõpuni. Tavaolukorras oleks sellest hindade ja majandusaktiivsuse mõjutamiseks piisanud. Paraku valitsesid finantsturgudel aasta alguses suured pinged, mille leevendamiseks läks vaja täiendavaid erakordseid meetmeid. Selleks, et tagada pankadele vajalikku likviidsust olukorras, kus pankadevahelise turu toimimine oli häiritud, jätkasime pankadele kolmeaastase tähtajaga laenu pakkumist piiramatus mahus ja väga soodsatel tingimustel. Lisaks pikendasime veelgi likviidsuslaenude taotlemiseks sobivate tagatiste nimistut. Et leevendada 2012. aasta keskpaigas levima hakanud hirmu euro tuleviku pärast ja toetada rahapoliitika ülekandemehhanismi, andsime augustis teada valmidusest teha rahapoliitilisi otsetehinguid. On oluline, et otsetehinguid saab teha vaid juhul, kui on täidetud kindlad, asjaomase riigi majandusstabiilsust suurendavad tingimused. Kuigi otsetehinguid praeguseni tehtud ei ole, on sellel programmil olnud märkimisväärne positiivne mõju investorite kindlustundele. Finants-turgude olukord hakkas 2012. aasta teises pooles stabiliseeruma, suuresti tänu eurosüsteemi erakorraliste meetmetele ja jõulistele avaldustele. Need olid vajalikud sammud, millega eurosüsteem aitas märkimisväärselt kaasa stabiilsuse ja kindlustunde säilitamisele finantsturgudel. Paraku on nende meetmete tulemusel kasvanud ka riskid keskpankade bilanssides. Riskianalüüsi ja puhvrite suurendamisega tuleb praegu ja järgmistel aastatel tõsiselt tegeleda ka Eesti Pangal, mille finantspuhvrite suhe rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade võrdluses üks madalamaid. Eesti Panga üks olulisi ülesandeid on osaleda riigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamises. Eestis on finantsstabiilsust ohustavad riskid praegu väikesed. Finantssektori olukord on suhteliselt hea. Peamine oht on euroala võlaturgude killustatus, mis võib pärssida majanduskasvu terves Euroopa Liidus. Usaldus, mis turgudel eelmise aasta lõpus osaliselt taastus, võib jälle kiiresti mureneda, kui kõik liikmesriigid ei panusta piisavalt reformide jõustamisse. 2012. aastal tehti olulisi edusamme euroala finantsraamistiku tugevdamisel. Detsembris saavutatud kokkulepe luua EKP juures ühtne pangajärelevalve mehhanism oli tähtis sündmus Euroopa finantslõimumise ajaloos. Ent selle kõrval eeldab kavandatav Euroopa pangandusliit kindlasti ka ühtse kriisihaldusraamistiku ja hoiusekindlustuse edasiarendamist. Samal ajal on oluline arvestada, et väljumine finants- ja võlakriisist ei 6
sõltu ainuüksi keskpankadest, vaid eeldab Euroopa riikide valitsustelt otsustavat tegutsemist ja kokkulepete täitmist. Kriisijuhtimismeetmete kõrval tuleb pöörata tähelepanu stabiilse kasvupinnase loomisele pikemas vaates. Selleks on muu hulgas vaja tegelda struktuurireformidega, mis suurendavad liikmesriikide majanduse paindlikkust, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Lisaks tegevusvaldkondadele, milles üleeuroopalisel koostööl on märkimisväärne roll, on keskpangal ka terve rida muid tähtsaid ülesandeid. Näiteks on Eesti Pank statistikaameti kõrval teine riikliku statistika koostaja Eestis. Keskpanga ülesanne on aidata kaasa Eestis kasutatavate maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja osaleda Eesti maksesüsteemide arendamisel. Eesti Pank vastutab sularahanõudluse rahuldamise ja sularaharingluse toimimise eest Eestis. Kõik need ülesanded täitis Eesti Pank 2012. aastal sajaprotsendiliselt ja tõrgeteta. Eesti Panga töökorralduse vaatepunktist olid 2012. aasta märksõnad avatus ja tõhusus. Väikese ja avatud majandusega Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub üsnagi arvestataval määral sellest, mis toimub mujal Euroopas ja maailmas. Seetõttu peame tähtsaks tutvustada meie riigi majandusarengut nii kodu- kui ka välismaal. Eesti Panga juhatuse liikmed ja muud kõneisikud tunnetasid oma vastutust ja võtsid 2012. aastal aktiivselt sõna, selgitades keskpanga seisukohti. Olulisteks verstapostideks üldsusele suunatud teavituses võib pidada VEB-fondi auditi avalikustamist ja keskpanga veebilehe uue versiooni käikulaskmist. Suurendasime ka keskpanga sisemist avatust, näiteks töökorralduse muudatustest teavitamisel. Vaatasime üle Eesti Panga töökorralduse ja toimimiskeskkonna tõhususe. Rõhutasime endiselt kuluefektiivsust. 2012. aasta tegelikud kulud jäid plaanitust väiksemaks. 2012. aastal reformiti ka keskpanga hankekorraldust. 2013. aastaks oleme kinnitanud eelarve, kus kulud (välja arvatud sularahakulud) kasvavad umbes 3% aeglasemalt kui Eesti majandus tervikuna ja seda olukorras, kus meie ülesannete maht pole vähenenud. 2012. aasta oktoobris algas Eesti Pangas struktuurireform, mille eesmärk oli tõhustada juhtimist ja suurendada sünergiat erinevate töövaldkondade vahel. Selle tulemusena sai kolmeteistkümnest osakonnast üksteist. Kokkuvõtteks: 2012 oli Eesti Panga nagu ka Eesti majanduse jaoks edukas aasta ja saavutatu üle võib uhkust tunda. Ent senise edu hoidmiseks tuleb edaspidigi pingutada ja seejuures mõelda ka võimalikele riskidele. Lõpuks tahaksin rõhutada, et 2012. aasta keskel Eesti Pangas aset leidnud üleminek ühelt presidendilt teisele toimus väga sujuvalt. Olen siiralt tänulik Andres Lipstokile ja kõikidele kolleegidele, kes aitasid mul uude ametisse sisse elada. Ardo Hansson Eesti Panga president 7 Eesti Panga 2012. aasta aruanne
EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012
EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012 Eesti Pank on euroalasse kuuluva riigi keskpank. Eurosüsteemis 1 järgitakse põhimõtet, et euroala kui tervikut puudutavad olulised otsused tehakse ühiselt Euroopa Keskpanga nõukogus. Nende otsuste elluviimine toimub aga hajutatult euroala riikide keskpankade kaudu. Siit tuleneb kaks olulist põhimõtet. 1. Eesti Panga president võtab Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikide eurosüsteemi puudutavate oluliste otsuste langetamisest. 2. Eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne. Lisaks valdkondadele, mida eurosüsteemis juhitakse ühiselt, hõlmab keskpankade tegevus valdkondi, mille eest iga riik kannab ise vastutust. Eesti Panga president ja Eesti Pank on oma tegevuses iseseisvad. Nad ei tohi saada oma seadusjärgseid ülesandeid täites suuniseid valitsuselt ega teistelt pangavälistelt huvigruppidelt. Sõltumatus ja iseseisev analüüs annavad keskpangale parimad võimalused oma ülesannete täitmiseks. 2012. AASTAL KESKENDUS EESTI PANK JÄRGMISTELE VALDKONDADELE. 1. Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Eesti Panga kui euroalasse kuuluva riigi keskpanga peamine ülesanne on aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal. See tähendab tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas. 2012. aasta alguses oli inflatsioon euroalal soovitust kiirem. See ei toonud siiski kaasa inflatsiooniootuste tõusu. Aasta teises pooles hakkas hinnakasv aeglustuma ja ei ületanud uue aasta alguses 2% piiri. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga. Hinnastabiilsuse hoidmise ülesannet täidab Eesti Pank, kujundades koos teiste eurosüsteemi liikmetega euroala ühtset rahapoliitikat. Eesti Panga president osaleb rahapoliitiliste ja muude otsuste 2 tegemisel Euroopa Keskpanga nõukogus 3. Eesti Panga eksperdid on kaasatud otsuste tegemisel kasutatavate analüüside ja aruannete koostamisse. Kõik olulised otsused arutatakse eelnevalt omavahel läbi. Euroala ühtse rahapoliitika elluviimisel oli üks mahukamaid 2012. aasta rahapoliitilisi operatsioone veebruaris toimunud teine kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioon. Rahapoliitilistel eesmärkidel sooritati 2012. aastal ka väärtpaberioste tagatud võlakirjade teise ostuprogrammi (CBPP2) raames. Väärtpaberituruprogrammi (Securities Market Programme, SMP) viimased tehingud tehti aasta alguses. Augustis väljakuulutatud rahapoliitiliste otsetehingute (Outright Monetary Transactions, OMT) programmi raames tehinguid ei tehtud, kuid sellel programmil oli märkimisväärne positiivne mõju finantsturgudele, kuna eurosüsteem oli selle raames valmis tegema oste piiramatus mahus. Investorid said kindlustunde, et eurosüsteem 1 Eurosüsteem - Euroopa keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja nende ELi riikide keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. 2 Vt otsuste loendeid lisades Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitilised otsused ja Euroopa Keskpanga nõukogu muud otsused. 3 Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb euroala keskpankade presidentidest (17 keskpanka) ning Euroopa Keskpanga juhatusest (6 liiget). 10
sekkub vajaduse korral otsustavalt turule. Suuresti eurosüsteemi erakorraliste meetmete ja jõuliste avalduste mõjul hakkas usaldus 2012. aasta teisel poolel kasvama ja olukord finantsturgudel stabiliseeruma. Eestis tegutsevad pangad kasutasid 2012. aastal eurosüsteemi pakutavat rahapoliitiliste laenude võtmise võimalust tagasihoidlikult. Pangagruppide likviidsusjuhtimine on suuresti tsentraliseeritud ja kohalike pankade likviidsuspuhvrid piisavad. Pigem olid pangad jätkuvalt huvitatud raha hoiustamisest keskpangas, kasutades selleks nii hoiustamise püsivõimalust kui ka nädalasi hoiuseoksjoneid. Aastal 2012 olid Eesti Pangal rahapoliitika valdkonnas tähtsamad tegevused: Euroala majanduse ja finantsturgude seire ja analüüsi täiustamine Euroala analüüsides kasutatava andmehalduse taristu täiendamine Eesti Panga töötajate arendamine euroala majanduse analüüsimise ja rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamise valdkondades Euroala majandusprognoosis osalemise korra ja kasutatavate mudelite täiustamine ning Eesti prognoositsükli ühildamine eurosüsteemi omaga Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) uurimisvõrgustike (Macroprudential Research Network, Household Finances and Consumption Network ja Competitiveness Network) töös osalemine Rahapoliitiliste operatsioonide teostamine Eesti tehingupartneritega Eesti Panga ja kommertspankade vaheliste rahapoliitiliste operatsioonide juhiste ja korra täiendamine Rahapoliitiliste operatsioonide tagatisvara halduse süsteemi täiustamine Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonilise raamistiku arendamises osalemine Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükkides Osalemine raha- ja majanduspoliitika kujundamises ning Rahapoliitiliste otsuste elluviimine euroalal ja Eestis. Eesti Panga hallatavad välisreservid ja muud finantsvarad peavad toetama eurosüsteemi võimet rahapoliitikat tõhusalt ellu viia ning tagama Eesti Pangale oma ülesannete täitmiseks vajaliku finantsvõimekuse. Reservide olemasolu kindlustab usalduse euroala rahasüsteemi vastu ning toetab Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust. Reservide investeerimise eesmärk on teenida stabiilset mõõdukat tulu, tagades varade pikaajalise säilivuse. Peamiselt investeerib keskpank arenenud riikide likviidsetel raha- ja kapitaliturgudel. Et riske paremini hajutada, alustas keskpank 2012. aastal väga vähesel määral investeerimist ka üleilmsetel aktsiaturgudel. 2012. aasta lõpus oli Eesti Panga investeerimisvarade portfelli suurus 319 miljonit eurot. Investeeringutelt teeniti aasta kokkuvõttes 12,2 miljonit eurot 4 ehk investeerimisvarade tulusus oli 3,72%, seega kõrgem kui 2011. aastal ja tunduvalt kõrgem rahaturu tulususest. Aastal 2012 olid Eesti Pangal välisreservide haldamisel tähtsamad tegevused: Finantsvarade konservatiivne investeerimine, lähtudes varade säilimise ja piisava likviidsuse tagamise vajadusest Optimaalselt intressi-, valuuta- ja krediidiriski võttes piisava tulu teenimine, et katta Eesti Panga kulud 4 Kuld ja tulu kullalt välja arvatud. Eesti Panga 2012. aasta aruanne 11
Euroopa Keskpanga välisreservide halduses osalemine Investeeringute hajutamine, lähtudes turgude arengust Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis Rahapoliitiliste otsuste elluviimine euroalal ja Eestis ning Eesti Panga 2012. aasta raamatupidamise aastaaruandes. 2. Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Eesti Panga üks ülesandeid on osaleda riigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamises, mida keskpank teeb koostöös Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumiga. Selleks koostab keskpank finantssektori kohta analüüse ja prognoose, hindab kogu süsteemi toimimist ohustavaid riske ning astub nende ohjamiseks vajalikke samme. Lisaks koostatakse majanduse rahastamise analüüsi ehk hinnatakse ettevõtete ja majapidamiste laenamist ja laenusaamise võimalusi. Analüüsid avaldatakse Eesti Panga veebilehel, neid tutvustatakse erialaseminaridel ja trükistes. Eesti Pank kujundab finantssektori poliitikat. Muu hulgas tähendab see osalemist finantssektori õigusaktide väljatöötamisel ja kehtestamisel. Finantssektorit on viimastel aastatel üha enam reguleeritud Euroopa Liidu tasemel ning seetõttu on Eesti Pangal tulnud rohkem panustada Eesti riigi seisukohtade väljatöötamisse ning osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Eesti Panga ülesanne on pakkuda vajaduse korral pankadele erakorralist likviidsuslaenu. Selle kõrval tuleb tagada ka võimaliku kriisi kiire ja tõhus lahendamine. Aastal 2012 olid Eesti Panga tähtsamad tegevused finantsstabiilsuse tagamise valdkonnas: Makrofinantsjärelevalve analüüsimetoodika ja meetmete arendamine Tugevusanalüüsid ja finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringud Makrofinantsjärelevalve alane koostöö Euroopa Liidus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kaudu ja Põhja-Balti riikide vahel Euroopa Liidu finantssektori õigusaktide väljatöötamises ja juurutamises osalemine koos Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga Finantssektori poliitika kujundamine, lähtudes rahapoliitika ja makrofinantsjärelevalve ülesannete täitmisest Erakorralise likviidsuslaenu (ELA) andmise võimekuse katsetamine ja arendamine Kriisihaldusealase koostöö tugevdamine Põhja- ja Baltimaade keskpankadega Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis Osalemine finantsstabiilsuse tagamises. 3. Statistikategevus Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika koostaja Eestis. Keskpanga eesmärk on pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset, värsket ja erapooletut statistikat, mida kasutatakse nii oma ülesannete täitmisel kui ka avalikkuse teavitamisel. Keskpank täitis kõik 2012. aastaks riikliku statistikaprogrammi raames võetud statistikaülesanded: koostas ja avaldas maksebilansi kiirhinnangu, kvartali maksebilansi, rahvusvahelise investeerimis- 12
positsiooni, koguvälisvõla andmed, rahvusvaheliste reservide andmed ja kvartali rahvamajanduse finantskonto ning tegi Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga seotud tööd. Aastal 2012 olid Eesti Panga tähtsamad tegevused statistika valdkonnas: Uute rahvusvaheliste statistikastandardite (Balance of Payments Manual 6th Edition, System of National Accounts 2008, European System of Accounts 2010) rakendamine Euroopa Keskpanga statistikamääruste muutmises ja uute määruste väljatöötamises osalemine ning ettevalmistuste tegemine vastavate muudatuste rakendamiseks Eestis (väärtpaberihoidjate statistika, rahaloomeasutuste bilansi- ja intressimäärastatistika, investeerimisfondide statistika, kindlustusandjate statistika, maksestatistika) Uutele standarditele vastava kontode koostamise metoodika väljatöötamine Andmekogumise metoodika arendamine ja aruannete täiendamine Andmete töötlemisel ja kontrollimisel ning väljundite koostamisel kasutatavate rakenduste kohandamine ja arendamine Muudatuste sisu selgitamine statistikakasutajatele Välisveebi statistikarubriigi väljundite arendamine ja metaandmestiku täiustamine Graafilise andmevaate loomine Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis Statistikategevus. 4. Usaldusväärsete ja hästitoimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja osaleda maksesüsteemide arendamisel. Maksesüsteemide ladusast toimimisest sõltub riigi finantssektori tõhusus ja usaldusväärsus. Eesti Pank keskendub oma tegevuses eelkõige arveldussüsteemidele ja seda kolmes rollis: arveldussüsteemide operaatori, reguleerija ja järelevaatajana. Lisaks osaleb Eesti Pank maksekeskkonna edendajana Eesti ja Euroopa Liidu finantssektori taristu arendamises, poliitika ja õigusraamistiku kujundamises ning rakendamises. Aastal 2012 olid Eesti Panga tähtsamad tegevused makse- ja arveldussüsteemide valdkonnas: Arvelduste sujuv ja tõrgeteta teostamine kiirmaksete süsteemis TARGET2-Eesti ja jaemaksete süsteemis ESTA Arveldussüsteemide TARGET2-Eesti ja ESTA arendamine kooskõlas Eesti turu vajaduste ja eurosüsteemi kokkulepetega Eurosüsteemi keskse väärtpaberiarveldusplatvormi TARGET2-Securities arendamises osalemine Osalemine Eesti jaemaksete vastavusse viimises ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) nõuetega Osalemine arveldussüsteemide õigusraamistiku kujundamises ja rakendamises koos Eesti ja Euroopa Liidu koostööpartneritega Eesti maksekeskkonna foorumi loomine ja selle töö korraldamine koostöös Rahandusministeeriumi ja Eesti Pangaliiduga Eestis toimivate makse- ja arveldussüsteemide TARGET2-Eesti ja ESTA ning Eesti Väärtpaberikeskuse hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamine ning osalemine teiste eurosüsteemis toimivate makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamises Eesti Panga 2012. aasta aruanne 13
Finantssektori infrastruktuurile kohalduvate uute järelevaatamise nõuete ja metoodika ülevõtmine Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis Arveldussüsteemid. 5. Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Sularaha täidab ühiskonnas jätkuvalt olulist rolli maksevahendina ja väärtuse säilitajana, vaatamata elektrooniliste makseviiside osakaalu kasvule viimasel kümnendil. Sularaha on ühiskonna stabiilsuse ja kindlustunde üks sümboleid. Nõudlus sularaha järele ja muutused selle struktuuris peegeldavad ühiskonna- ja majanduselu arengut ning ka igapäevaseid tarbimisharjumusi. Euroala riigi keskpangana vastutab Eesti Pank europangatähtede ja -müntide nõudluse rahuldamise ja ringluseks vajalike sularahavarude turvalise säilitamise eest Eestis. Samuti tagab Eesti Pank sularaharingluse korraldajana pangatähtede ja müntide töötlemise euroalal kehtivate ühtsete kvaliteedistandardite ning taasringluse ja ehtsuse kontrollimise nõuete kohaselt. Aastal 2012 olid Eesti Pangal sularaharingluse valdkonnas olulised ülesanded: Eesti Vabariigi sularahavarude haldamine, arvestus ja planeerimine sularaharingluse varustamiseks käiberahaga; osalemine eurosüsteemi sularahavarude haldamises Sularahavarude turvaline hoidmine ja säilitamine Euro käibe- ja meenemüntide hankimine, osalemine keskpankade koostööprojekti Joint European Tender ühishankes europangatähtede tootmiseks Europangatähtede teise seeria viieeuroste ringlusse laskmise tehnilised ettevalmistused, sh pangatähtede sorterite täiustamine uue seeria pangatähtede töötlemiseks Sularaha töötlemine ja ekspertiis ning käibekõlbmatu sularaha kõrvaldamine ringlusest Europangatähtede ehtuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse nõuete rakendamine ja järelevalve Andmete kogumine raha käitlusseadmete ja töötlusmahu kohta sularaha teabesüsteemi (CIS2) aruandluse nõuetest tulenevalt Uue sularaha arvestus- ja logistikasüsteemi (Cash Single Shared Platform, CashSSP) juurutamine Numismaatilis-bonistiliste toodete müük ja Eesti kroonide vahetamine eurodeks Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis Sularaha. 6. Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades selleks valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste ja kodumaiste institutsioonidega Eesti Pank tutvustab riigi majandusarengut ja majanduspoliitikat Eestis, euroalal ja mujal maailmas. Väikese ja väga avatud majandusega Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub arvestataval määral rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide majanduspoliitikat, finantssektorit ja rahapoliitikat puudutavatest otsustest ning tegevusest. Kuigi stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamises on oluline roll valitsusel, osaleb Eesti Pank selles oma kompetentsist tulenevalt riikliku koostöö ning valitsuse 14
ja ka avalikkuse selgelt eesmärgistatud teavitamise kaudu, pöörates erilist tähelepanu eurosüsteemi toimimispõhimõtete selgitamisele. Eesti Pank jälgib ja analüüsib regulaarselt rahvusvahelist infot keskpanga tegevust puudutavates valdkondades, et kujundada panga seisukohti Euroopa Keskpankade Süsteemis ja ka laiemal rahvusvahelisel areenil. Aastal 2012 olid Eesti Panga olulised ülesanded kodumaises ja rahvusvahelises koostöös: Asjakohase info edastamine Eesti ja euroala majanduspoliitika ja -arengu kohta rahvusvahelistes organisatsioonides, sh Rahvusvahelises Valuutafondis, Euroopa Liidus ja euroalal Tõhus osalemine rahvusvahelistes otsustusprotsessides läbi koostöö teiste institutsioonidega Eesti ja euroala majandusarengu tutvustamine Eestis, euroalal ja mujal maailmas Asjakohase info edastamine euroala rahapoliitika ja arengu kohta riigisisestele institutsioonidele Poliitikasoovituste koostamine kodumaiste ja eurosüsteemi majanduspoliitiliste otsuste mõjutamiseks Valitsusasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide esindajatega kohtumiste korraldamine Koostöö Rahandusministeeriumiga makromajanduse ja finantsstabiilsuse küsimustes Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis Rahvusvaheline koostöö ja suhtlus avalikkusega. 7. Kuluefektiivse, jätkusuutliku organisatsiooni ning asjatundliku ja motiveeritud töötajaskonna arendamine Eesti väikese keskpanga puhul on läbimõeldud, tõhus ja asjatundliku töötajaskonnaga organisatsioon eriti oluline - põhimõtteliselt tuleb Eesti Pangal täita neidsamu ülesandeid, mida täidetakse ka Eestist märksa suuremate riikide keskpankades. Aastal 2012 olid Eesti Pangal olulised ülesanded selles valdkonnas: Eesti Panga andmeturbenõuete ühtlustamine Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) 5 nõuetega ja infosüsteemide korralduse täiustamine riskide vähendamiseks Struktuurireformiga alustamine Osakondade tööplaanide koostamise korralduse ühtlustamine Juhtide kompetentsimudeli uuendamine ja 360 kraadi tagasiside uuringu läbiviimine Eesti Panga protsessikirjelduste ajakohastamine Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis Juhtimine, organisatsioon ja personalipoliitika. 5 Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb Euroopa Keskpangast ja kõigi Euroopa Liidu riikide keskpankadest. Eesti Panga 2012. aasta aruanne 15
16
MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012 Eesti Panga 2012. aasta aruanne 17
MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012 2012. aasta alguses jätkunud maailmamajanduse elavnemine pidurdus teisel poolaastal. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esialgse hinnangu kohaselt aeglustus üleilmne majanduskasv 2012. aastal 3,2%ni. 6 Regiooniti oli SKP kasv ebaühtlane arenenud riikides hinnanguliselt 1,3% ning arenevates riikides 5,1%. Arenenud piirkondadest sattus langusse euroala, kus SKP vähenes aastaarvestuses esialgsete hinnangute järgi 0,6%. Euroala riikide arvestuses oli areng nii majanduse kasvutempo, tarbijahindade inflatsiooni, tööturunäitajate kui ka finantseerimistingimuste poolest väga ebaühtlane. Peamise riskina püsis euroala võlakriis, mis vähendas kindlustunnet majanduses ning põhjustas volatiilsust finantsturgudel. Samuti tekitas ebakindlust Ameerika Ühendriikide eelarvepoliitika. Aasta jooksul aga usk ettevõetud reformide ja kriisilahenduse meetmete tulemuslikkusse tugevnes ja ebakindlus hakkas vähenema. Aastaks 2013 ootab IMF maailmamajanduse kasvu kiirenemist 3,5%ni ning euroalal prognoositakse kasvu hoogustumist aasta teisel poolel. Eesti majandus on mõõnaperioodist hästi taastunud. Langusjärgne majanduskasv on vähendanud tasakaalustamatust ning kujunenud on pinnas kestlikuks kasvuks. 2012. aastal kuulus Eesti koos Slovakkiaga kõige kiiremini kasvanud majandusega liikmesriikide hulka. Eesti Panga prognoosi järgi jääb SKP aastakasv 3% lähedale ka 2013. aastal. MAAILMA JA EUROALA MAJANDUS Maailma majandus 2012. aasta alguses jätkus maailma majanduse elavnemine, kuid aasta keskmisena oli kasvutempo aeglasem kui 2011. aastal. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel kasvas maailmamajandus 2012. aastal 3,2% (2011. aastal oli kasvutempo märgatavalt kiirem: 3,9%). Majandusaktiivsus langes 2012. aasta teises pooles. Regiooniti oli kasv ebaühtlane arenenud riikides hinnanguliselt 1,3% ning arenevates riikides 5,1%. Arenevate riikide kasvunäitaja oli seejuures Maailmapanga andmetel viimase kümne aasta madalaim. Arenenud piirkondadest aeglustus euroala majanduslangus ( 0,4%), USA majandus kasvas kiiremini kui 2011. aastal (2,3%) ning ka Jaapani majanduskasv kiirenes (2,0%). Peamine risk oli endiselt euroala võlakriis, mis vähendas kindlustunnet ja põhjustas heitlikkust finantsturgudel. Ebakindlust tekitas ka Ameerika Ühendriikide eelarvepoliitika. Üha tõsisemaks probleemiks on saamas kõrge tööpuudus. Kui arenevates riikides on töötus langenud kriisieelsele tasemele, siis arenenud riikides ei ole see oluliselt vähenenud. Euroalal tõusis töötuse määr 2012. aasta lõpus rekordilise 11,8%ni. Keskpangad jätkasid majanduse elavdamiseks võetud rahapoliitiliste meetmete elluviimist ning baasintressimäärad olid aasta lõpus madalamad kui 2009. aasta kriisi ajal. Euroopa Keskpank langetas juulis baasintressimäära ning lubas osta finantsturgude toimimise tagamiseks piiramatus koguses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt ja Euroopa stabiilsusmehhanismilt abi küsinud riikide võlakirju. Võlakirjade ostu kava laiendasid ka USA, Jaapani ja Suurbritannia keskpangad. Inflatsioon jätkas aasta alguses toorme- ja naftahindade languse mõjul alanemist ning hiljem stabiliseerus. 6 Arvandmed: Rahvusvaheline Valuutafond, World Economic Outlook Update, jaanuar 2013. 18
Aktsiaturud olid 2012. aasta esimeses pooles euroala võlakriisi ja tagasihoidlike majandusnäitajate tõttu heitlikud. Aasta teises pooles usk kriisilahendusmeetmete edukusse tugevnes ning seetõttu tõusid tagasihoidlikele majandusnäitajatele vaatamata ka olulisemad aktsiaindeksid. Aasta kokkuvõttes tõusis euroala Euro Stoxx 50 indeks 15%, USA S&P 500 indeks 12% ja Jaapani Nikkei 225 indeks 23%. Toormehindade üldise taseme indikaatorina kasutatav 22 peamise toorme hinnaindeks 7 jäi samale tasemele, kulla- ja naftahind tõusid vastavalt 6% ja 3%. Kuigi 2012. aasta lõpus püsisid edasise majandusarenguga seotud riskid, eeldatakse 2013. aastalt 3,5% majanduskasvu. Seni võetud meetmed on üldist kindlustunnet taastanud ning nüüd oodatakse nende mõju kandumist ka reaalmajandusse. Enamik suuremaid keskpankasid peaksid tõenäoliselt jätkama senist rahapoliitikat ning rahapoliitiliste meetmete olulist täiendamist ei ole oodata. Euroala majandus Euroala majanduskasv aeglustus ootuspäraselt ka 2012. aastal. Esialgsete hinnangute järgi kahanes euroala SKP aasta kokkuvõttes 0,6%. Selle põhjustasid mõnedes riikides valitsenud ebasoodsad rahastamistingimused, võlakoormuse vähendamine mitmes majandussektoris ja ka üldine ebakindlus tuleviku suhtes. Ekspordi panus majandusse oli positiivne. Euroala majandust iseloomustavad endiselt suured erinevused riikide vahel. Eriti märgatavad olid need tööturul. Tööturunäitajate üldine paranemine, mis kestis 2011. aasta keskpaigani, jätkus 2012. aastal vaid vähestes riikides. Valdavam oli trendi muutus: euroala keskmine töötuse määr tõusis üle 11%. Riigiti kõikus töötuse määr aasta lõpus veidi enam kui 5%st Saksamaal rohkem kui 26%ni Kreekas ja Hispaanias. Erinevad olid ka rahastamistingimused. Tööturu- ja rahastamistingimuste suured erinevused on märk sellest, kui palju või vähe riigid on suutnud oma reaalmajanduse, riigirahanduse ja finantssektori tasakaalustamatust leevendada. Majanduse elavdamiseks võetud meetmetest tulenev kindlustunde ja konkurentsivõime paranemine ning turgude usalduse taastumine võtab aega. 2012. aasta teisel poolel hakkas üldine usaldus siiski kasvama. Euroopa Keskpanga erakorralised rahapoliitilised meetmed ning Kreeka rahvusvahelise abipaketi uute rahastamistingimuste kokkuleppimine stabiliseerisid olukorra finantsturgudel. Mitme raskustes oleva riigirahandusega riigi võlakirjade intressimäärad langesid aasta lõpus märgatavalt. Esimest korda viimase paari aasta jooksul võis olla alust loota, et majanduslanguse põhi on läbitud. Kasvu taastumist 2013. aasta teisel poolel lubab oodata välisnõudluse kiirenev kasv, aga ka euroala reformide tulemusena tugevnev konkurentsivõime ning soodus rahapoliitiline intressimäär. Aasta keskmisena kahaneb SKP euroalal Euroopa Komisjoni prognoosi järgi siiski 0,3%. 8 Euroala inflatsioon oli 2012. aastal 2,5% veidi kõrgem kui eurosüsteemis keskmises vaates eesmärgiks seatud 2% kuid alanes aasta lõpuks selle taseme lähedale. Inflatsiooni suurendasid energia- ja toormehinnad, mis püsisid kõrged eeldatust kauem, euro ajutine odavnemine aasta keskel ning kaudsete maksude ja reguleeritud hindade tõus mõnes euroala riigis. Kaudsete maksude tõstmine on osa mõne riigi eelarvepuudujäägi vähendamise paketist, ent seda tasakaalustab madalast majandusaktiivsusest tingitud vähene hinna- ja palgatõususurve. 7 USA toormeuuringute büroo (Commodity Research Bureau, CRB) arvutatav indeks. 8 http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-7_en.pdf. Eesti Panga 2012. aasta aruanne 19
EESTI MAJANDUS JA FINANTSSEKTOR Eesti majandus Eesti on 2008. ja 2009. aasta majanduslangusest hästi taastunud. Langusjärgne majanduskasv on vähendanud tasakaalustamatuse ilminguid ning loonud pinnase kestlikuks kasvuks. Võrreldes langusele eelnenud ajaga on alanenud majapidamiste võlakoormus ja suurenenud säästud. Palgadki on tootlikkusega paremini kooskõlas. Jooksevkonto puudujääk on väike, nagu ka valitsussektori võlg. Riigieelarve on tasakaalu lähedal. 2012. aasta esimeses pooles süvenes ebakindlus välisturgudel veelgi ning tagasihoidlik välisnõudlus pärssis Eesti ekspordisektori kasvu. Nõrka eksporti tasakaalustasid tarbimine ja investeeringud. Tarbimist toetasid majapidamiste kasvanud sissetulekud. Investeeringute jätkuvat kasvu soodustas valitsuse investeerimistegevus, sealhulgas eelmistel aastatel saastekvootide müügist saadud tulu kasutamine investeeringute rahastamiseks. 2012. aasta keskmine SKP kasv aeglustus 3,2%ni, kuid sellele vaatamata oli Eesti majanduskasv euroala kiireimaid. Eesti Panga prognoosi järgi jääb majanduse kasvukiirus samale tasemele ka 2013. aastal. Eesti kuulus 2012. aastal nende väheste euroala liikmesriikide hulka, kus tööturunäitajad jätkuvalt paranesid. Eesti tööpuudus oli sügiseks langenud majanduslangusejärgse tipptasemega võrreldes ligi poole võrra. Hõive määr saavutas 2006. aasta teise poole taseme. Kuigi tööpuudus vähenes kiiresti, teravnes tööjõupuudus, mis suurendas palgatõususurvet. Aasta lõpul küündis tööpuudus 9%ni, mis tähendab, et tegeleda tuleb aktiivsete tööturumeetmetega. Eesti inflatsioon oli 2012. aastal välistegurite tõttu suhteliselt kiire. Aasta lõpuks alanes Eurostati metoodika järgi arvutatud ühtlustatud tarbijahinnaindeks 3,6%ni. Hindu mõjutas kallinenud nafta. Suvekuudel tõusid maailmaturul järsult toidutoorme hinnad ja sügisel jõudis selle mõju ka Eesti tarbijahindadesse. Kodumaistest hinnateguritest mõjutasid tarbijahindu kinnisvaraturu taastumine, mis tõstis üüri hinda, ning elavnenud turismi tõttu kallinenud hotelli- ja restoraniteenused. Üldjoontes oli Eesti-sisene hinnatõususurve 2012. aastal tagasihoidlik. Eesti valitsussektori eelarve oli 2012. aastal väikeses defitsiidis ja võlg väikseim Euroopa Liidus. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks eelarve jõudma tasakaalu lähedale 2014. aastal. Eesti finantssektor Üle kolme aasta kestnud reaalsektori laenuportfelli kahanemine peatus 2012. aastal. Aasta lõpus oli laenuportfelli maht 1,6% võrra suurem kui 2011. aastal samal ajal. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas tänu sellele, et ettevõtted võtsid taas rohkem laenu. Nagu varemgi, võeti peamiselt lühiajalisi laene, kuid aasta jooksul suurenes ka ettevõtete investeeringute rahastamiseks võetavate pikaajaliste laenude maht. Majapidamiste sektoris elavnesid nii eluasemelaenuturg kui ka sõiduautode liisingu uusmüük, muude laenude maht kasvas mõõdukalt. Reaalsektori aktiivsemat laenamist soodustasid lisaks paranenud kindlustundele madalad laenuintressimäärad. Pankade laenupakkumist omakorda toetas võrdlemisi kiire hoiusekasv: Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 9%. Reaalsektori suuremad finantspuhvrid ja parem laenumaksevõime parandasid pankade laenuportfelli kvaliteeti. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenud vähenesid 2012. aastal 197 mln euro võrra ning nende osa kogu reaalsektori laenuportfellis kahanes ühe protsendipunkti võrra 3,2%ni. Suure osa sellest tingis lootusetute nõuete mahakandmine. 20
Figure 1. Annual growth in loans and deposits in the real sector in Estonia 60% loans deposits 50% 40% 30% 20% 10% 0% -10% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Krediidiriski vähenemine võimaldas pankadel tühistada varasemaid laenuallahindlusi ja võtta varem alla hinnatud laene kasumina arvele. Pankade kasumlikkust kärpis mõnevõrra vaid väga madal baasintressimäärade tase, mis mõjutas pankade intressitulu langust rohkem kui kahanenud intressikulu. Varade kasumlikkus oli aastaarvestuses siiski kõrgel 1,9% tasemel. Pangad teenisid 2012. aastal ühtekokku 350 miljonit eurot puhaskasumit. Möödunud aastatel teenitud kasumite toel paranes ka pangandussektori kapitaliseeritus. Kõik pangad suutsid aasta lõpus täita 10% miinimumnõude ka ainult kõrgema kvaliteediga esimese taseme omavahendeid arvestades. Praegune kapitalipuhver on piisavalt tugev, et tagada pankade maksevõimelisus ka juhul, kui peaks korduma 2009. aasta majanduslanguseni viinud sündmuste ahel. Joonis 2. Pangandussektori kasumlikkus 800 puhaskasum laenukahjumid varade tulukus (ROA) 3% mln eurot 600 400 200 0-200 - 400-600 2% 1% 0% -1% -2% -3% - 800-4% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 21 Eesti Panga 2012. aasta aruanne
22
EESTI PANGA TEGEVUS JA SAAVUTUSED 2012 Eesti Panga 2012. aasta aruanne 23
EESTI PANGA TEGEVUS JA SAAVUTUSED 2012 1. OSALEMINE RAHA- JA MAJANDUSPOLIITIKA KUJUNDAMISEL Rahapoliitika roll euroala majanduskeskkonna üldise ebakindluse ja määramatuse vähendajana joonistus 2012. aastal selgesti välja. Väheneva inflatsioonisurve ja nõrga nõudluse tingimustes püsis eurosüsteemi rahapoliitika toetav. Euroopa Keskpanga nõukogu alandas 5. juulil rahapoliitilisi intressimäärasid 25 baaspunkti võrra. Aasta lõpul oli põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäär 0,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 1,50% ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 0,00%. Nii madalad pole intressimäärad rahaliidu ajaloos varem olnud. Erakorralistest meetmetest pikendati jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiimi ning loodi valmisolek rahapoliitiliste otsetehingute 9 programmi (OMT) käivitamiseks. Suuresti eurosüsteemi erakorraliste meetmete ja jõuliste avalduste mõjul hakkas olukord finantsturgudel 2012. aasta teisel poolel stabiliseeruma. Eestis tegutsevad pangad kasutasid eurosüsteemi pakutavaid võimalusi tagasihoidlikult. Põhjuseks olid piisavad likviidsuspuhvrid ja pangagruppide tsentraliseeritud likviidsusjuhtimine. Erandiks oli veebruaris toimunud kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioon, milles osalesid kaks panka. Samal ajal olid pangad jätkuvalt huvitatud raha hoiustamisest keskpangas. Eesti Panga presidendi osalemist euroala rahapoliitika kujundamisel, rahapoliitiliste otsuste elluviimist ja Eesti Panga toimimist valitsuse nõustajana toetasid pangas kaks korda aastas koostatud majandusprognoos, pidev seiretegevus ja ühekordsed majandusuuringud. RAHAPOLIITILISED OTSUSED Aasta alguses oli euroala inflatsioon kasinusmeetmetest põhjustatud kaudsete maksude ja toormehindade tõusude tõttu eurosüsteemi eesmärgist 10 mõnevõrra kõrgem ja ületas 2%, kuid aasta teises pooles hakkas inflatsioon aeglustuma. See oli kooskõlas eurosüsteemi majandusprognoosiga, mille kohaselt jääb hinnakasv euroalal edaspidi alla 2%. Pidades silmas edaspidi vähenevat inflatsioonisurvet ning toetamaks euroala ettevõtteid ja majapidamisi ajal, kui majandusaktiivsus on nõrk, püsis eurosüsteemi rahapoliitika 2012. aastal toetav. Euroopa Keskpanga nõukogu langetas 5. juuli istungil rahapoliitilisi intressimäärasid 25 baaspunkti võrra. Ka aasta lõpul oli intressitase sama: põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäär oli 0,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 1,50% ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 0,00%. Nii madalad pole intressimäärad rahaliidu ajaloos varem olnud. 9 Vt rahapoliitiliste otsetehingute kohta lähemalt alapeatükis Euroala rahapoliitika rakendamise raamistik. 10 Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu rahapoliitikat käsitleva artikli 127 lõikes 1. Hinnastabiilsust määratletakse kui euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) aastakasvu alla 2%, kuid selle lähedal keskmise aja jooksul. 24
Samuti jätkas eurosüsteem erakorraliste rahapoliitiliste meetmete komplekti laiendamist. Nii toimus veebruaris kolmeaastase tähtajaga pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon 11, mille käigus oli euroala krediidiasutustel võimalik võtta eurosüsteemist kolmeks aastaks laenu ülimadala intressimääraga 12. 26. juulil peetud rahvusvahelisel investeerimisteemalisel konverentsil Londonis kinnitas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi oma kõnes: Oma mandaadi piires teeb Euroopa Keskpank kõik mis võimalik euro säilitamiseks ja uskuge, sellest piisab. Erakorraliste meetmete eesmärk on tõhustada rahapoliitika ülekandemehhanismide toimimist euroalal ja need on oma olemuselt ajutised. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas oma 2. augusti istungil välja kuulutada uue rahapoliitiliste otsetehingute programmi, mille raames ostab eurosüsteem nende euroala riikide lühema tähtajaga võlakirju, kel on kokku lepitud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) programm. Sellised programmid võivad olla kas EFSFi ja ESMi täielikud makromajanduslikud kohandamisprogrammid või ennetavad programmid 13. Nõukogu kaalub rahapoliitiliste otsetehingute tegemist vaid juhul, kui need on rahapoliitika seisukohast õigustatud ja programmi tingimusi 14 täielikult täidetakse, ning lõpetab otsetehingud siis, kui need on saavutanud oma eesmärgi või kui makromajanduslikku kohandamisprogrammi või ennetavat programmi ei järgita. Lisaks soovitakse riigispetsiifiliste tingimuste kindlaksmääramisse ja programmi täitmise seiresse kaasata Rahvusvahelist Valuutafondi. Rahapoliitiliste otsetehingute programmi raames 2012. aastal ühtegi tehingut ei tehtud. Sellele vaatamata mõjus uue programmi väljakuulutamine rahustavalt finantsturgudele kogu maailmas, kuivõrd euroala probleemsete riikide laenukulud alanesid ja intressivahe Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja omaga vähenes märgatavalt. See näitas, et riskikartlikkus hakkas kahanema. Juunis ja septembris leevendati ka eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides aktsepteeritavate tagatisvarade reegleid 15, et lihtsustada euroala krediidiasustuste juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitilistele operatsioonidele ja seeläbi toetada krediidiasutuste laenamist euroala reaalsektorile. Kuigi rahaturu intressimäärad sõltuvad lisaks baaasintressimäärale ka turu ootustest tulevase intressitaseme suhtes, peegeldab kolme kuu euribor üsna hästi baasintressimäära ülekandumist rahaturu intressimääradesse. Veel juunis püsis see 0,66 0,65% juures, kuid hakkas pärast juulikuist baasintressimäära alandamist suhteliselt kiiresti langema, jõudes septembri alguseks 0,26%ni ja seejärel 0,18%ni. Aasta lõpu poole vähenes analüütikute hinnangul aga tõenäosus edasiseks intressimäära langetuseks euroalal ja kolme kuu euribor tõusis detsembri lõpunädalatel taas veidi kõrgemale tasemele. 11 Pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon võib olla lisaks kolmele kuule ka tähtajaga 6, 12, 13 kuud ja 3 aastat. Kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonid lisandusid 2011. aasta viimases kvartalis. 12 See tähendab intressimääraga, mis on võrdne peamiste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi määraga. 13 Täiendavate tingimustega seotud krediidiliin. 14 Vt http://www.eestipank.ee/press/rahapoliitiliste-otsetehingute-tehnilised-uksikasjad-06092012. 15 Vt http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120622.en.html ja http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120906_2. en.html. 25 Eesti Panga 2012. aasta aruanne
2012. aasta alguses püsis rahapakkumise kasvutempo euroalal mõõdukas. Laia rahaagregaadi ehk M3 16 kasvukiirus ulatus esimese kvartali lõpus 2,9%ni. Sealt edasi kasv küll korraks kiirenes, ulatudes juulis 3,6%ni, kuid alanes seejärel septembris isegi 2,6%ni seda peamiselt seetõttu, et likviidsuspuhvrid ja hoiused kahanesid ajutiselt. Kogu aasta jooksul mõjutaski rahapakkumist kõige enam kitsas rahaagregaat M1 ehk täpsemalt selle koosseisu kuuluvad üleööhoiused. Aasta lõpul hakkas aga rahapakkumine euroalal taas kiiremini suurenema ja M3 kasvukiirus ulatus novembri lõpus 3,8%ni. RAHAPOLIITILISTE OTSUSTE ELLUVIIMINE EUROALAL JA EESTIS Eurosüsteemi rahapoliitika raamistik Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide põhiraamistik, mis kujunes välja enne 2007. 2008. aasta majandus- ja finantskriisi, sarnaneb paljudes teisteski keskpankades rakendatavaga. Selle raamistiku põhielemendid on avaturuoperatsioonid, hoiustamise ja laenamise püsivõimalus ja kohustusliku reservi nõue (vt tabel 1). Avaturuoperatsioonid toimuvad kindla ajakava kohaselt. Vajadusel võib keskpank algatada ka täiendavaid operatsioone, et suurendada või vähendada krediidiasutuste käsutuses olevaid likviidseid vahendeid. Püsivõimaluste kasutamine (keskpangalt raha laenamine või keskpangas hoiustamine) toimub krediidiasutuste endi initsiatiivil. Kohustusliku reservi nõue pankadele on mõeldud peamiselt rahaturu intressimäärade stabiliseerimiseks ja likviidsuspuudujäägi loomiseks või suurendamiseks. Tabel 1. Eurosüsteemi rahapoliitika raamistik A. Põhielemendid 1. Avaturuoperatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid Peenhäälestusoperatsioonid Struktuurioperatsioonid 2. Püsivõimalused Hoiustamise püsivõimalus Laenamise püsivõimalus 3. Kohustusliku reservi nõue B. Erakorralised ehk mittestandardsed meetmed 1. Refinantseerimistingimuste leevendamine Jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiim Refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine Valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega Tagatisvarade kõlblikkuse kriteeriumide leevendamine ja kõlblike tagatisvarade ringi laiendamine Tagatud võlakirjade ostuprogrammid (CBPP, CBPP2) 2. Riigivõlakirjaturgude programmid Väärtpaberituruprogramm (SMP) Rahapoliitiliste otsetehingute programm (OMT) 16 M3 koosneb laiemast rahaagregaadist (M2), turukõlblikest instrumentidest, eelkõige tagasiostulepingutest, rahaturufondide osakutest ja rahaloomeasutuste emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võlaväärtpaberitest. 26
Peale põhielementide sisaldab rahapoliitika raamistik ka erakorralisi ehk nn mittestandardseid meetmeid, mis võeti kasutusele kriisi ajal ja järel, et seda leevendada ja krediidiasutuste likviidsustingimusi parandada. Erakorraliste meetmete peamine eesmärk on olnud tagada, et turuhäired ei takistaks rahapoliitika ülekandemehhanismide toimimist. Erakorralised meetmed hõlmavad üldisi laenutingimuste leevendamise meetmeid, nagu refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine, jaotamispiiranguta ja fikseeritud laenurežiimi kasutuselevõtt, valuutavahetuslepingud likviidsuse tagamiseks teatud valuutade korral (eeskätt USA dollar), tagatisvarade kõlblikkuse standardite leevendamine ja tagatud võlakirjade ostukavad 17. Lisaks on võetud meetmeid probleemsete riigivõlakirjaturgude toetamiseks, et tõhustada rahapoliitika ülekandemehhanismide toimimist. Neist esimene oli 2010. aastal käivitatud riiklike võlakirjade ostukava nimega väärtpaberituruprogramm ja teine 2012. aastal välja kuulutatud otsetehingute programm (OMT). Eurosüsteemi rahapoliitilised operatsioonid 2012. aastal Rahapoliitilistest operatsioonidest oli üks mahukamaid veebruaris toimunud teine kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioon, mille käigus võtsid euroala krediidiasutused eurosüsteemist kolmeks aastaks laenu ülimadala intressimääraga (1%) mahus 530 miljardit eurot. Selles osales 800 panka. Esimene samasugune operatsioon oli 2011. aasta detsembris mahus 489 miljardit eurot. Kokku laenati nende kahe operatsiooniga krediidiasutustele üle triljoni euro, mistõttu eurosüsteemi bilansimaht tõusis veebruari lõpuks 1,4 triljoni euroni. Suuremad laenajad nendel kahel kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonil olid Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa pangad. Tingituna nende operatsioonide tulemusel suurenenud likviidsusülejäägist vähenes nädalase tähtajaga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine maht 2012. aastal 98 miljardile eurole (2011. aastal oli nende operatsioonide keskmine maht 159 miljardit eurot). Kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonidel oli mõningane positiivne mõju turuosaliste kindlustundele, mis aitas kaasa ka euroala võlakriisi leevendamisele. Hoolimata likviidsuse ulatuslikust lisamisest ei suurendanud pangad siiski oluliselt laenupakkumist reaalsektorile, vaid hoiustasid enamiku laenatud rahast taas euroala keskpankades, kasutades selleks esialgu hoiustamise püsivõimalust. Pärast veebruaris toimunud kolmeaastast refinantseerimisoperatsiooni oli eurosüsteemi keskpankadesse hoiustatud rohkem kui 800 miljardit eurot (vahetult enne operatsiooni 477 miljardit eurot). 5. juulil alandas Euroopa Keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0%-le. Selle tulemusel hoiustamise püsivõimaluse kasutamine vähenes. 2012. aasta lõpus oli hoiustamise püsivõimaluse kaudu absorbeeritud likviidsust 262 miljardit eurot, samal ajal kui euroala pankade jooksevkontodel eurosüsteemis hoiti 456 miljardit eurot. 2012. aastal suurenes eurosüsteemi likviidsusülejääk 430 miljardilt eurolt 612 miljardi euroni. Rahapoliitilistel eesmärkidel sooritati 2012. aastal väärtpaberioste tagatud võlakirjade teise ostuprogrammi (CBPP2) raames, mistõttu vastava portfelli väärtus tõusis 3,1 miljardilt eurolt 16,4 miljardi euroni. Kahe tagatud võlakirjade ostuprogrammi tehingute väärtus kokku kasvas seega 68,5 miljardi euroni. Väärtpaberituruprogrammi (SMP) raames tehti viimased tehingud veebruaris ja märtsis, kuid selle portfelli väärtus langes aasta jooksul 3,6 miljardi euro võrra 208,3 miljardi euroni. SMP tehingutega turule lisatud 17 Ingl k Covered Bond Purchase Programme (CBPP). Esimene ostukava käivitati 2009. aasta juulis ja teine ostukava (CBPP2) 2011. aasta septembris. 27 Eesti Panga 2012. aasta aruanne
likviidsust absorbeeriti nädalaste hoiuseoksjonitega. Augusti alguses välja kuulutatud rahapoliitiliste otsetehingute ostuprogrammi (OMT) raames tehinguid ei tehtud, kuid sellel programmil oli märkimisväärne positiivne mõju finantsturgudele, kuna see andis investoritele kindlustunde, et eurosüsteem sekkub vajaduse korral otsustavalt turule. Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide arengust ja struktuurist annab ülevaate joonis 3. Joonis 3. Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide areng 2008 2012 miljard eurot 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0-200 -400-600 -800-1000 pikaajaline finantseerimine peenhäälestusoperatsioonid (+) 1 põhiline refinantseerimine laenamise püsivõimalus 2 peenhäälestusoperatsioonid (-) hoiustamise püsivõimalus SMP+CBPP -1200 01.2008 01.2009 01.2010 01.2011 01.2012 01.2013 1 Peenhäälestusoperatsioonid (+) neid operatsioone 2012. aastal ei toimunud 2 Laenamise püsivõimalus laenamise püsivõimalust kasutati küll igal nädalal, kuid keskmiselt vaid 1,7 mld euro ulatuses, maksimumsumma ulatus ligi 14 miljardi euroni. Eesti Panga rahapoliitilised operatsioonid 2012. aastal kasutasid Eestis tegutsevad pangad eurosüsteemi pakutavaid rahapoliitiliste laenude võimalusi tagasihoidlikult. Vähese kasutuse peapõhjus oli pangagruppide tsentraliseeritud likviidsusjuhtimine ja kohalike pankade piisavad likviidsuspuhvrid, mistõttu pangad ei sõltu väga keskpanga pakutavast likviidsusest. Erand oli veebruaris toimunud kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioon, milles osalesid ka Eestis tegutsevad pangad. Pigem olid pangad jätkuvalt huvitatud raha hoiustamisest keskpangas, kasutades selleks nii hoiustamise püsivõimalust kui ka nädalasi hoiuseoksjoneid, mis liigituvad peenhäälestusoperatsioonide kategooriasse. Hoiustamise püsivõimalust kasutati aasta esimesel poolel ja nädala keskmine hoiuste maht sel perioodil oli ligikaudu 300 miljonit eurot. Pärast seda, kui Euroopa Keskpanga nõukogu langetas 5. juulil hoiuseintressimäära nulli tasemele, kadus pankadel huvi hoiustamise püsivõimaluse edasise kasutamise vastu, nagu seda võiski oodata. Peenhäälestusoperatsioonidega igal nädalal pakutavat hoiustamisvõimalust kasutati aga aasta läbi, kuigi oksjoni tulemusel oli hoiuseintressimäära tase enamasti vaid 0,01%. Nende operatsioonidega hoiustatud summad jäid enamasti vahemikku 20 170 miljonit eurot, olles keskmiselt 95 miljonit eurot (vt joonis 4). Aasta lõpupäevadel kasvas keskpangas hoiustatud summa märgatavalt. 28