AJAKIRJANDUS KUI INTEGRATSIOONI AVALIK FOORUM KÜLLIKI KORTS RAGNE KÕUTS
|
|
- Margus Liblik
- 1 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 AJAKIRJANDUS KUI INTEGRATSIOONI AVALIK FOORUM KÜLLIKI KORTS RAGNE KÕUTS Kui küsida ühelt tavaliselt eestlaselt, mis on tema arvates integratsioon, saaksime suure tõenäosusega vastuseks, et see tähendab venelaste poolt eesti keele selgeks õppimist. Venekeelne elanik annaks aga hoopis teistlaadi vastuse. Integratsiooni tähendus pole ebaselge ainult tavakodaniku jaoks, vaid ka Eesti ajalehtedes toodetakse sellest protsessist vastuolulist pilti. Integratsiooni mõiste Nii eesti- kui venekeelses ajakirjanduses leidub üksikuid integratsiooniga seonduvaid aspekte, milles ollakse ühel meelel: mõlemas domineerivad väited, mis annavad põhimõttelise toetuse integratsiooniprotsessile, kasvanud on arusaam, et integratsioon toimub kogu ühiskonna huvides, see on kahepoolne protsess jne, samas aga antakse negatiivne hinnang olemasolevale integratsioonipoliitikale ja selle tõhususele (vt joonis 1). Integratsioon on vajalik, kuid see ei toimu eriti edukalt. Joonis 1. Integratsioonipoliitika eesti vene 101 Riiklik integratsioonipoliitika on efektiivne 102 Riiklik integratsioonipoliitika ei ole efektiivne 108 Eesti integratsioonipoliitika säilitab muulaste kultuurilise identiteedi ja ei ole suunatud assimileerimisele 109 Eesti integratsioonipoliitika on suunatud muulaste assimileerimisele 119 Integratsioon on mõlemapoolne protsess, selle eelduseks on ka eestlaste motiveeritus ja valmidus 120 Integratsioon on ühepoolne, nõuab eeskätt muulaste poolset tahet ja pingutust. Vaatamata sellele, et nii eesti- kui venekeelses trükimeedias on integratsiooni vajalikkust teadvustatud ja tunnistatakse selle kahepoolsust, ilmnevad kahe meedia vahel erinevused integratsiooni sisu lahtimõtestamisel ja sellega seostuvate probleemide rõhuasetuses. Esimene põhimõtteline lahknevus tuleneb integratsiooni defineerimisest, st millistes valdkondades toimuvad muutused tähendavad ajakirjanduse arvates integratsiooniprotsessi arenemist (vt joonis 2). Joonis 2. Integratsiooni definitsioonid eesti vene 001 Vastastikune sallivus suureneb, ületatakse vastastikuseid stereotüüpe. 002 Toimub naturalisatsiooniprotsess, muulaste enamus on lojaalsed Eesti riigile, hakkavad kuuluma kodanikkonda, muulased osalevad eestlaste partnerina Eesti poliitilises elus. 003 Tekkimas on uus koduvenelaste identiteet, muulased orienteeruvad Eestile kui oma kodumaale ja eristuvad Venemaa venelastest. 004 Muulased õpivad selgeks eesti keele, võtavad aktiivselt osa Eesti kultuurielust, venekeelne kool tagab vene noorte lülitumise eesti kultuuriruumi. 005 Väheneb sotsiaal-majanduslik lõhe eestlaste ja muulaste vahel, areneb äriline ja professionaalne koostöö.
2 Nagu jooniselt 2 näha, domineerib eestikeelses ajakirjanduses kaks integratsioonikäsitlust: poliitiline (mitte-eestlate lojaalsuse kasv, kodakondsusega mitte-eestlaste arvu suurenemine) ja kultuuriline (eeskätt eesti keele omandamine, kultuurielus osalemine). Venekeelses ajakirjanduses esineb samuti integratsiooni lahtimõtestamine läbi keele ja kultuuri, kuid olulisemana nähakse integratsiooni kui kahe kooskonna lähenemist ning vastastikuse sallivuse suurenemist. Samasugused integratsiooniootused on levinud ka eesti- ja venekeelse elanikkona seas, nagu näitas läbiviidud küsitlus (käesolevas kogumikus: Kruusvall Integratsioon rahva teadvuses). Eestikeelses meediaruumis esitatakse seega integratsiooni põhiteljena mitte-eestlaste ja Eesti riigi omavaheliste suhete normaliseerumist, samas kui venekeelse ajakirjanduse jaoks on olulisem telg mitte-eestlased eestlased. Ajakirjandustekstide sügavam sisuanalüüs näitas samuti, et eestikeelses trükimeedias on integratsioonimõistel varjatud normatiivne tähendus seda kujutatakse esmajoones riigi ja riigiinstitutsioonide tegevusena. Euroopa Liit on öelnud, et venekeelse vähemuse integratsiooni Eestis tuleks kiirendada. Lastele kodakondsuse andmine teenis seda eesmärki. Keeleseaduse muudatus teenib sama eesmärki, sest soodustab keelelist integratsiooni. (Eesti Päevaleht ) ümarlaud ei täida talle antud ülesandeid mitte-eestlaste integreerimisel Eesti ühiskonda. (Sõnumileht ) Ajakirjanduses prevaleeriv arvamus on, et integratsioon kuulub riigi kompetentsi ja keskmist eestlast see eriti ei puuduta. Eestikeelses pressis esineb üsna vähe väiteid, milles osutatakse ka eestlaste olulisele rollile kahe kooskonna lähenemisprotsessis, venekeelne meedia rõhutab seda aspekti rohkem. Kui tuleb eestlaste ja riigipoolne mõistmine, siis kulgeb ka integreerumine valutumalt. (Eesti Päevaleht ) integratsioon see on ka eestlaste probleem (Molodjož Estonii ) Integratsioon see pole ainult venelaste sisenemine eesti kultuuri. Kui venekeelsetes gümnaasiumides on õppeainena estika, siis peaks varsti eestikeelsetes olema ka russika. (Den za Dnjom ) Integratsiooni mõistet kasutatakse mõlemas meedias väga laial hinnanguskaalal äärmuslikult negatiivsest äärmuslikult positiivsesse. Lugejates tekitab integratsiooni suhtes umbusku asjaolu, et nii eesti- kui venekeelse pressi vastavasisulistest väidetest kannab umbes viiendik endas negatiivset alatooni. Näiteks Rootsis on sõnast integratsioon saanud assimilatsiooni sünonüüm (Sander 1996). Sama võib juhtuda ka Eestis, kus venekeelses trükimeedias juba sageli võrdsustatakse integratsiooni assimilatsiooniga ning eestikeelses omistatakse mitte-eestlastele negatiivseid omadusi ja väljendatakse protsessi suhtes skeptilist hoiakut. Meil aina vahutatakse integratsioonist. (Postimees ) venekeelsete integratsioon pole midagi muud, kui assimilatsioon, mille eesmärgiks on valada värsket verd eestlaste surevasse organismi. (Den za Dnjom ) Eesti rahvas sureb füüsiliselt välja. /.../ Aga see tähendab, et kõik Eestis elavad inimesed tuleb lõpuni ära integreerida. (Estonija ) Venekeelsetes ajalehtedes esineb kõrvuti negatiivsete integratsiooniväidetega ka väga positiivseid, mis näitab isegi suuremat varieeruvust mõiste kasutamisel. Kuna domineerivat positsiooni pole saavutanud ükski integratsiooniväidete komplekt, on raske väita, kas integratsioon on venekeelse lugeja jaoks midagi, mille poole püüelda või midagi taunimisväärset. Eesti- ja venekeelses trükimeedias kasutatakse integratsiooni mõistet mitmetähenduslikult. Lisaks sagedasti antavale negatiivsele sisule nähakse integratsiooni toimuvana erinevatel telgedel:
3 eestikeelse meedia poolt toodetud pildi järgi peavad lähenema Eesti riik ja mitte-eestlased, venekeelses kaks kooskonda. Integratsiooniprobleemid Mõlemas ajakirjandusruumis kirjeldatakse erinevalt ka tegelikku olukorda, st millised probleemid kerkivad esile integratsiooni eesmärgi saavutamisel. Nagu elanikkonna küsitlusest välja tuli, pole eestlaste seas usku mitte-eestlaste lojaalsusesse (käesolevas kogumikus: Kruusvall) ning ka ajakirjandus pole selles küsimuses ühisele seisukohale jõudnud (vt joonis 3). Venekeelses trükimeedias, vastupidi, ei väljendata umbusku Eesti riigi suhtes, vaid need, keda ei usaldata, on eesti poliitikud. Joonis 3. Mitte-eestlased ja Eesti riik. 10,0 5,0 0,0-5,0-10,0-15,0-20, eesti vene 123 Integratsioon on vabatahtlik, muulastel on integreerumistahet 124 Integratsioon on muulastele peale surutud, muulastel ei ole integreerumistahet Muulased on Eesti riigile lojaalsed, toetavad Eesti riiklikku arengut. Muulased ei ole Eesti riigile lojaalsed, ei toeta Eesti riiklikku arengut Muulased usaldavad Eesti poliitikuid. Muulased ei usalda Eesti poliitikuid. 503 Eesti poliitikud kaitsevad vähemuste huve. 504 Eesti poliitikud ei kaitse vähemuste huve. Venekeelse pressi arvamuse Eesti riigi juhtimise kohta võiks võtta kokku järgmiselt: riigijuhtide asjatundmatu tegevus ja nende poolt vastu võetud seadused ei aita kaasa integratsioonile ning soodustavad riigisisest ebastabiilsust. Teatud poliitikutele on omane rõhutada eesti rahva traagilist minevikku ja asetada poliitilises propagandas eesmärgiks rahvuslikud, kuid mitte riiklikud huvid. (Estonija ) Teine oluline probleemidering, mis integratsioonist rääkides jääb võtmeküsimuseks, seondub venekeelse kooliga haridussüsteem peaks looma eeldused edukaks toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Eestikeelne trükimeedia annab aga vene koolis toimuvale üpris kriitilise hinnangu, väites, et venekeelse kooli lõpetanud pole konkurentsivõimelised, nad ei ole saanud selgeks riigikeelt jms. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi viimased uuringud näitavad, et vaid neljandik mitte-eestlasi usub saavat hariduse, mis tagab karjääritegemise võimaluse. (Sõnumileht ) See mõjutab otseselt eesti lugeja hoiakuid, kellel enamasti isiklik kokkupuude vene kooliga puudub. Eesti keele хpetamise ja хppimise suhtes on aga pikaajalise diskussiooni tulemusena arvamused sarnanenud. Varasemaga võrreldes on just eestikeelses ajakirjanduses toimunud muutused mдrgatavamad, tunnistatakse mitte-eestlaste tahet keelt хppida ning oodatakse riigilt vastavate meetmete tхhustamist. Kogu keeleõppe korraldus (lasteaias, põhi- ja keskkoolis, kutseharidusasutustes, kõrgkoolides, täiskasvanute täiendkoolituses) on tänini lünklik ja süsteemitu. Puudub järjepidevus programmide ja õppematerjalide osas. Seda ajal, mil keeleõppeks laekunud välisabi on olnud tohutu. Nagu me kõik teame, puudub üldpilt selle raha kasutamise kohta. (Eesti Päevaleht ) Hoolimata sellest, et on jõutud konsensusele integratsiooni vajalikkuse suhtes ning on toimunud ka teatud vaatenurkade lähenemine, nagu eelpoolviidatud keeleküsimuses, erinevad kaks avalikku
4 foorumit teatud põhimõttelistes aspektides oluliselt. Kokkuleppele ei jõuta just õiguslik-poliitilist sfääri puudutavates küsimustes (vt joonis 4). Eredaimaks näiteks eestikeelses ajakirjanduses on mitte-eestlaste хiguslik staatus (kas mitte-eestlased on rahvusvähemus või on nad okupandid), samuti eelnevalt käsitletud küsimus mitte-eestlaste lojaalsusest, kus mõlema puhul ulatuvad arvamused ühest äärmusest teise. Samas, praktilise poliitika poolel on kasvamas veendumus, et kodanikkonna suurenemine on vajalik ning et selleks peaks kasutusele võtma ka protsessi kiirendavad meetmed. Joonis 4. Kodakondsuspoliitika ja mitte-eestlaste õigused eesti vene 201 Nõukogude ajal sisserännanuid saab käsitleda rahvusvähemusena koos kõigi sellest tulenevate õigustega 202 Nõukogude ajal sisserännanuid ei saa käsitleda rahvusvähemusena, vaid vägivaldse okupatsiooni pärandina 203 EV kodakondsuspoliitika on leebe, vastab rahvusvah normidele, ei ole diskrimineeriv 204 EV kodakondsuspoliitika on liiga karm, ei vasta rahvusvah nõuetele, tekitab diskrimineerimist, tuleks liberaliseerida. 207 Eesti riigi huvides on kodanike arvu suurenemine. 208 Kodanike arvu suurenemine on Eesti riigile ohtlik. 211 Muulased on huvitatud Eesti kodakondsusest. 212 Muulased ei ole huvitatud Eesti kodakondsusest. Eestikeelses trükimeedias pead tõstva pragmaatilise integratsioonidiskursuse ajel tunnistatakse kodakondsuspoliitika jäikust ning suure hulga määratlemata kodakondsusega isikute olemasolus nähakse ohtu Eesti julgeolekule. Et Eesti senine poliitika mitte-eestlaste suhtes on olnud kohati liialt jäik ja vajab muutmist, näitab ka asjaolu, et kodakondsus- ja migratsiooniameti enese hinnangu kohaselt on Eestis praegu ligikaudu venekeelset püsielanikku, kes pole end pärast Nõukogude Liidu lagunemist Eesti (ega ka Venemaa) elanikena ametlikult arvele võtnudki. (Eesti Päevaleht ) Kui eestikeelses trükimeedias on hakanud toimuma nihked muulaskonda puudutavates küsimustes ja teiste kõrval kostavad ka pragmaatilised hääled, mis suunavad fookuse keeleküsimustelt ka teistele valupunktidele, siis venekeelne ajakirjandus on oma probleemikäsitluses ühekülgsem ja tegeleb peamiselt õiguslik-poliitilise sfääri probleemidega (vt joonis 5). Võiks öelda, et mitmeid küsimusi peegeldab venekeelne ajakirjandus läbi nn diskrimineerimiseprisma, tootes niimoodi integratsiooniga seonduvaid hirme ja usaldamatust (näiteks kardetakse rahvuslaste võimuletulekut ja majanduskriisi, arvatakse planeeritavat mitte-eestlaste assimileerimist, õigeusu kiriku hävitamist). Joonis 5. Venekeelses pressis tõstatatud probleemide jagunemine integratsiooni põhieesmärkide järgi. sotsiaalmajandusl 14% venekeelne keeleliskommuni 25% õiguslikpoliitiline 61%
5 Teiselt poolt osutab nelja kõige sagedamini tõstatatud probleemi kuulumine just õiguslik-poliitilisse valdkonda vajadusele kohandada seadusandlus tegelike oludega nii, et see poleks mitte-eestlaste pingete ja rahulolematuse allikaks. Eestikeelses meedias on esikohal keele-, venekeelses õiguslik-poliitilised probleemid. Mõlemas meedias on jäänud sotsiaal-majandusliku integratsiooni kajastamine tagaplaanile. Ühest küljest võib selliseid põhimõttelisi erinevusi kahe trükimeedia vahel põhjustada käsitletav probleemistik, mis mitte-eestlastelt sageli nõuab paljude konkreetsete probleemide lahendamist samal ajal, kui eesti ajakirjandus arutleb abstraktsemal, põhimõttelisemal tasandil. Seda toetab ka tähelepanek, et pikka aega diskuteeritud või konkreetsema väljundi leidnud probleemide puhul, nagu mitte-eestlaste keeleõpe, on arvamused lähenenud. Teiselt poolt võib siin aga oma rolli mängida ka vene ajakirjanduse omapära, kus praktiliselt kogu ajalehte jõudev info ja arvamus vahendatakse ajakirjanike poolt, mis võimaldab ka ühesuunalisemat lähenemist. Eestikeelses ajakirjanduses on vastandlikke arvamusi enam, seega ka rohkem diskussiooni. Venekeelse trükimeedia ühesuunalisus ei piirdu vaid sellega, kes ja millist infot vahendab, vaid ka sellega, keda pressi arvates tõstatatud probleemid kahjustavad, kes on süüdi nende tekkes ja kes peaks need lahendama. Kui eestikeelses trükimeedias on kuulda eestikeelsete subjektide kõrval mitte-eestlaste hääli, siis venekeelses meediaruumis pole vastaspoole arvamuse esitamine eriti levinud. Teatav sarnasus kahe meedia vahel ilmneb probleemi süüdlaste ja lahendajate analüüsil. Nimelt projekteeritakse mõlemas integratsiooniprobleemid seadusandjale võimud on süüdi nende tekkes ja võimud peavad need ka lahendama. Kahe meedia rõhuasetus riigile kui valuküsimuste ainuvõimalikule lahendajale ei sobi kokku riigi seisukohtadega integratsioonist. Riiklikus programmis on öeldud, et integratsioon Eesti ühiskonnas on indiviidi enda vaba valiku tulemus, mitte n.ö ülaltpoolt indiviidile ettekirjutatud otsus. Nii riigikeele oskuse parandamine kui indiviidi hoiakute ja arusaamade muutumine toimub eeskätt indiviidi enda isiklikul initsiatiivil ning riigi ülesanne on luua seda soodustavad tingimused. (Integratsioon, 1999) Venekeelse trükimeedia probleemikäsitlus on ühekülgsem, esitades vaid ühesuunalisi arvamusi, eestikeelsetes päevalehtedes leidub vastakaid arvamusi rohkem ja on loodud eeldus pragmaatiliseks integratsiooni diskussiooniks. Eelnenud vaatlus püüdis välja tuua integratsioonitemaatika üldised trendid eesti- ja venekeelses ajakirjanduses. Detailsem väidete analüüs võimaldab aga eristada erinevaid vaateid (diskursuseid) ka erikeelsete ajakirjanduste siseselt. Selleks on kasutatud varjatud klassi analüüsi. 1 Antud analüüsi aluseks on võetud väited, mis iseloomustavad eesti- ja venekeelse meedia poolt avaldatud hinnanguid rahvussuhetele, hoiakuid teise rahvusgrupi suhtes, mitte-eestlaste hoiakuid Eesti riigi suhtes. 2 See 1 Varjatud klassi analüüsi (Latent Class Analysis ehk LCA) meetodiga püütakse tekstidest nähtavale tuua varjatud seoseid ja argumenteerimisstruktuure, mida tavaline kontentanalüüs ei haara. Meetod analüüsib mustreid, milles ühe temaatilise aspekti erinevad tunnused koos esinevad. Nn mustri puhul on tegemist erinevate kombinatsioonidega, milles väited ühe artikli sees kombineeruvad. Need kombinatsioonid pannakse kokku väikseks arvuks klassideks omavahelise sarnasuse alusel. Niimoodi saadud klasse võib tõlgendada kui erinevaid diskursuseid antud teema kohta. Analüüsi võeti ainult need artiklid, milles oli kodeeritud vähemalt üks analüüsi haaratud väidetest. Selle tulemusena kirjeldab eesti mudel ca 40% valimist (132 artiklit) ja vene mudel ca 30% (79 artiklit). Seega ei haara antud analüüs kogu integratsiooni diskursust, küll peaks see hõlmama kogu ajakirjanduse diskursust valitud aspekti raames. 2 Analüüsi on haaratud järgmised väited: Eestlaste ja mitte-eestlaste vahel arenevad normaalsed suhted ja koostöö
6 võimaldab teha oletusi eesti- ja venekeelses ajakirjanduses pakutava integratsioonivalmiduse suhtes. Eestikeelses ajakirjanduses võib eristada kolme erinevat diskursust (vt joonis 6). Esimene neist näeb mitte-eestlaste suhtumist Eesti riiki ja rahvusesse ambivalentsena. Eestlaste ja mitte-eestlaste vastastikust läbikäimist hinnatakse ainult positiivsena (väide ), ka mitte-eestlaste suhtumist Eesti riiki ja poliitikutesse peetakse pigem positiivseks, mida aga varjutavad tugevad kahtlevad toonid (väted ja ). Teist, väheesinevat diskursust võiks tinglikult nimetada muretsevaks integratsioonidiskursuseks. Selles hinnatakse kõrgelt mitte-eestlaste suhtumist eestlastesse ja Eesti riiki (väited, ja 128), murelikult suhtutakse aga üldisse valmidusse koostööks ja normaalseks arenguks (väide ). Kolmandas diskursuses on ülekaalus negatiivseid hoiakuid väljendavad tunnused. Eestlaste ja mitteeestlaste vahelisi suhteid hinnatakse halbadeks (väide ), samuti mitte-eestlaste suhtumist eestlastesse ja teistesse rahvustesse (väide 127). Hinnangutes mitte-eestlaste lojaalsusele Eesti riigi suhtes domineerivad negatiivsed hinnangud (väide ). Joonis 6. Eesti ajakirjanduse diskursused 1. diskursus 42,2% 2. diskursus 10,4% diskursus 47,4% Kokkuvõtvalt võib erinevate diskursuste sisu üles märkida järgmise skeemina: Vastastikune suhtumine 1. ambivalentne diskursus eestlased + Mitteeestlased Lojaalsus +/- riik Eestlaste ja mitte-eestlaste vahel välditakse suhteid ja pole normaalset koostööd. 125 Eestlaste seas esineb ksenofoobiat, vaenulikku hoiakut teiste rahvuste suhtes. 126 Eestlaste seas ei esine ksenofoobiat, vaenulikku hoiakut teiste rahvuste suhtes. 127 Mitte-eestlaste seas esineb ksenofoobiat, vaenulikku hoiakut teiste rahvuste suhtes. 128 Mitte-eestlaste seas ei esine ksenofoobiat, vaenulikku hoiakut teiste rahvuste suhtes. Mitte-eestlased on Eesti riigile lojaalsed, toetavad Eesti riiklikku arengut. Mitte-eestlased ei ole Eesti riigile lojaalsed, ei toeta Eesti riiklikku arengut. Mitte-eestlased usaldavad Eesti poliitikuid. Mitte-eestlased ei usalda Eesti poliitikuid.
7 2. muretsev diskursus eestlased - Mitteeestlased 3. negatiivne diskursus eestlased - mitteeestlased + riik - riik Integratsioonivalmiduse seisukohast haarab eestikeelses ajakirjanduses peaaegu poole enda alla kolmas diskursus, mis ei väljenda küll otsest vastuseisu integratsioonile, hindab aga väga madalalt mitte-eestlaste valmidust Eesti ühiskonna ja poliitilise korraga kohaneda. Üks kümnendik väljendab diskursust, mis näeb vastupidiselt just eestlaste hoiakus põhilist integratsiooni takistajat. Ülejäänu kannab endas integratsiooni võimalikkuse suhtes positiivset hoiakut, küsimus on pigem sellele poliitilise aluse leidmises. Vene ajakirjanduses (vt joonis 7) väljendab domineeriv diskursus suhteliselt negatiivset arvamust eestlaste integratsioonivalmiduse ja eestlaste ja mitte-eestlaste vahel valitsevate suhete kohta (väide 125). Negatiivne on ka suhtumine eestlastest poliitikutesse (väide ), samas aga Eesti riigi suhtes ilmutatakse pigem lojaalsust (väide ). Teine diskursus annab integratsiooniprotsessist palju positiivsema pildi. Kuigi eestlaste suhtumist teistesse rahvustesse peetakse nii mõnelgi korral vaenulikuks (väide 125), domineerivad positiivsed hinnangud (väide 126). Eestlaste ja mitte-eestlaste vahelisi suhteid hinnatakse ainult positiivseks (väide ), samuti kinnitatakse lojaalsust Eesti riigi suhtes (väide ). Joonis 7. Vene ajakirjanduse diskursused 1. klass 69% 2. klass 31% Nende diskursuste sisu alusel on võimalik joonistada sarnane skeem: Vastastikune Lojaalsus suhtumine 1. negatiivne diskursus Eestlased - mitte-eestlased + riik 2. positiivne diskursus Eestlased +/- mitte-eestlased + riik Esimene sobib hästi kokku eestikeelses ajakirjanduse teise, nn muretsevale integratsioonidiskursusega, ainult et vaatenurk on mitte-eestlaste poolne. Mitte-eestlaste integratsioonivalmidust hinnatakse kõrgelt, probleem seisneb eestlaste tõrjuvas suhtumises. Teine vene ajakirjanduse diskursus aga hindab kõrgelt mõlema poole integratsioonivalmidust. Kokkuvõtlikult võib öelda, et venekeelne press hindab mitte-eestlaste integratsioonivalmidust kõrgemalt kui eestikeelne. Vaated eristuvad põhiliselt selle alusel, milline hinnang antakse eestlaste integratsioonivalmidusele. Proportsionaalselt on suurem diskursus, mis näeb integratsiooni põhilise takistajana eestlastepoolset negatiivset hoiakut. Ühe kolmandiku on enese alla haaranud diskursus, mis näeb mõlemapoolset integratsioonivalmidust. Venekeelse ajakirjanduse jaoks olulises küsimuses:
8 sallivuse ja suhete paranemine kogukondade vahel on ka eestikeelses ajakirjanduses kujunemas diskursus, mis rõhutab integratsiooni kahepoolset olemust ja kutsub eestlasi üles oma hoiakuid muutma. Kokkuvõte Analüüsi põhjal võib teha järgmised järeldused: Kuigi integratsiooni vajalikkus on teadvustatud nii eesti- kui ka venekeelses ajakirjanduses, annavad need integratsiooni mõistele erineva sisu. Eestikeelne ajakirjandus näeb integratsiooni väljundina riigikeelt valdavate, poliitiliselt lojaalsete mitte-eestlaste arvu suurenemist, venekeelses peetakse esmatähtsaks vastastikuse sallivuse kasvu. Teatud põhimõttelistes küsimustes (nt keelenõuded, mitte-eestlaste ajaloolis-õiguslik staatus) tunduvad eesti- ja venekeelse ajakirjanduse positsioonid ületamatud ja muutumatud. Samas ei pruugi see takistada integratsiooni soodustavate praktiliste otsuste vastuvõtmise pooldamist (nt kodakondsuspoliitika, mille liberaliseerimist hoolimata õigusliku järjepidevuse printsiibist nõutakse). Erinevused ilmnevad eesti- ja venekeelses ajakirjanduses ka tegeliku olukorra kirjeldamisel. Võib oletada, et ühelt poolt on selle põhjuseks eesti ajakirjanduse suhteline kaugus teatud ainult mitteeestlasi puudutavatest probleemidest, millest võivad tuleneda valeinterpretatsioonid. Teiselt poolt võib seda põhjustada aga ka vene ajakirjanduse traditsioon, mis soodustab ühekülgsemat olukordade kirjeldamist. Võrreldes kahte ajakirjandusruumi e ka avalikku foorumit, võib täheldada, et eesti ajakirjanduses on paljudes küsimustes võrdselt esindatud vastandlikud diskursused, samal ajal kui venekeelses ajakirjanduses domineerib selgelt üks sõnum. Ühest küljest võib selle põhjustada käsitletav probleemistik, mis mitte-eestlastelt sageli nõuab paljude konkreetsete probleemide lahendamist, samal ajal kui eesti ajakirjandus diskuteerib abstraktsemal, põhimõttelisemal tasandil. Teiselt poolt võib ka siin oma rolli mängida vene ajakirjanduse omapära, kus praktiliselt kogu ajalehte jõudev info ja arvamus vahendatakse ajakirjanike poolt, mis võimaldab ka tugevamat kontrolli. Läbivat ühist alust integratsiooniks erinevate ajakirjanduste vahel ega ka sees ei ole tekkinud, diskussioon on alles avatud. Siiski tundub, et põhimõttelise küsimuse üle, kas integratsioon on vajalik, ei vaielda, pigem on eriarvamused selles, kui efektiivne on protsess siiani olnud ja kelle/mille tõttu on tekkinud takistused : kas selleks on eestlased, mitte-eestlased või Eesti riik. Venekeelne meedia kinnitab kõikide mitte-eestlaste integratsioonivalmidust, eriarvamused on eestlaste hoiakus. Eesti poole negatiivne hoiak integratsioonile põhineb arvamusel, et mitteeestlaste tahe selleks on nõrk. Probleem tundub olevat pigem põhjendamatutes vastastikustes eelarvamustes, mida aitaks vähendada kahe meediaruumi tihedam koostöö.
Monitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemInformeeritus ja meediakasutus.doc
Informeeritus ja meediakasutus Peeter Vihalemm 1. Hinnang enda informeeritusele eri tasanditel Integratsiooni monitooringu küsimustikus paluti vastajail hinnata enda informeeritust eri tasandeil kodukohast
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPäevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid
PÄEVAKAJALISED SÜNDMUSED JA ERINEVAD INFOKANALID Tellija: Avatud Eesti Fond TALLINN September www.saarpoll.ee SISUKORD UURINGU TAUST... Uuringu metoodika... UURINGU PÕHITULEMUSED... 7. Uudiste jälgimine
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemMISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Ta
MISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Tatjana Muravjova, olen Integratsiooni ja Migratsiooni
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemIBS-integratsiooni-monitooringute-analüüs
Lõimuv Eesti 2000-2011 Lõimuv Eesti 2000-2011 Integratsiooni monitooringute analüüs Kristina Kallas, Ingi Mihkelsoo, Kaarin Plaan 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...4 I OSA: LÕIMUMISE KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
Rohkem(Microsoft Word - Bakat\366\366_l\365pp_Supp.doc)
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND AJAKIRJANDUSE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT Eesti venekeelsed noored televaatajatena: nende vaatamiseelistused Eesti televisiooni kontekstis Bakalaureusetöö Anna-Liisa
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemKommunikatsioonisoovitused
Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemMicrosoft Word kevad-suvi-pronkss6duri-juhtum.doc
Pronkssõduri problemaatika kajastamine Eesti ajakirjanduses. mai 3. juuli 006 ------------------------------- Andres Kõnno ETA Monitooring 006 ------------------------------- Sisukord Sissejuhatus... Graafik:
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemMicrosoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx
Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemSlide 1
Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemHip Green1 Template
Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud
RohkemMicrosoft Word - Document1
KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.
RohkemPäevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,
Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
Rohkem1-69_.pdf
Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemEB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
Rohkem