Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
|
|
- Jüri Mark
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele: Inimese sobitamine tööga Töö sobitamine inimesega Tänapäeval lahendavad neid küsimusi elukutsevalik ja tööpsühholoogia, juhtimispsühholoogia ja ergonoomika. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 1 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 2 Organisatsioonipsühholoogia otsib vastuseid küsimustele: Kuidas inimesi värvatakse, valitakse ja sotsialiseeritakse organisatsiooni Kuidas töötajaid motiveeritakse ja tasustatakse Kuidas organisatsioonid on formaalselt ja mitteformaalselt struktureeritud gruppideks, üksusteks ja meeskondadeks Kuidas tekivad liidrid ja kuidas nad toimivad Kuidas organisatsioonid mõjutavad inimeste mõtlemist, tundeid ja käitumist Organisatsioonipsühholoogia uurib nii indiviidi kui grupi käitumist Organisatsioonipsühholoogia on noor teadusharu ning oma olemuselt hübriid distsipliin, mis ületab ja lõhub erinevate distsipliinide piire. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 3 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 4 Psühholoogia Sotsioloogia Õppimine Motivatsioon Isiksus Juhtimine, liider Stress Töö kujundamine Tööga rahulolu Hoiak jne Grupi dünaamika Kommunikatsioon Võim Konflikt Organisatsiooni teooria muutused kultuur jne Indiviidi Grupi Käitumise muutus Hoiakud Sotsiaalpsühh. Kommunikatsioon Grupi protsessid Otsustamine jne Organisatsioo Kultuuride võrdlus n kui süsteem Antropoloogia Väärtused Organisatsiooni kultuur Org. keskkond jne Konflikt Politoloogia Võim Liina Randmann MSc Org.poliitika TTÜ Sotsiaalteaduskond jne Tööstuspsühholoogia instituut 5 Organisatsioonipsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia distsipliinid Juhtimine Interpersonaalne kommunikatsioon Otsustamine Probleemide lahendamine Motiveerimine Meeskond Eetika Kultuur Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 6 1
2 Organisatsioonipsühholoogia valdkonnad Organisatsioonipsühholoogial on kuus suuremat valdkonda 1. Personali psühholoogia 2. Organisatsiooni käitumine 3. Organisatsiooni areng 4. Töösuhted 5. Kutsevalik ja karjäärinõustamine 6. Inseneripsühholoogia Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 7 Millega tegeleb organisatsiooni psühholoog? Personali valiku ja hindamisega Õppe vajaduste väljaselgitamisega Tegevuse hindamisega Organisatsiooni muutustega Ergonoomikaga Elukutsevaliku ja nõustamisega Suhtlemisoskuste arendamisega Võrdsete võimaluste loomisega Töö turvalisuse ja tervisega Töö kujundamisega Hoiakute mõõtmise ja kujundamisega Heaolu, töö- ja elukvaliteediga Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 8 Mis on organisatsioon? Organisatsioonid on inimeste loodud. Organisatsioonid on üksused, kus üksteisega suhtlevad ja üksteisest sõltuvad inimesed töötades koos taotlevad ühiseid eesmärke. Organisatsioonidel on erinevaid vorme ning erinevaid eesmärke, mis ei ole kõigi organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt omaks võetud. Inimesed on sotsiaalsed olendid Inimese sotsiaalsus Me kõik otsime kontakti teiste inimestega teadmises, et see rikastab meie elu väga mitmel moel Enamus meie suhtest on struktureeritud suhted on reguleeritud, koordineeritud ja juhitud. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 9 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 10 Inimesed on psühholoogiliste gruppide liikmed, kes tegutsevad jagatud/ühiste sotsiaalsete identiteetide alusel, aga samavõrd on nad ka indiviidid, kes tegutsevad individuaalsete erisuste ja identiteetide alusel. Sotsiaalne identiteeti protsess leiab alati aset mingis sotsiaalses kontekstis ja on kujundatud sotsiaalse reaalsuse poolt. Organisatsioonid on sotsiaalsed struktuurid ning see, kuidas inimesed orienteeruvad ja määratlevad end psühhologiliselt neis struktuurides ja suhtes nende struktuuridega, on määravad mõistmaks seda, kuidas inimesed tunnevad, mõtlevad ja toimivad. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 11 Organisatsioonid ei ole pelgalt stiimulite kogumid, mis piiravad või soodustavad inimese tegevust, seda selliselt muutes, vaid nad vormivad ka inimese kognitiivset ettekujutust endast, muutes meie subjektiivseid kogemusi enda olemusest ja keskkonna psühholoogilist tähendust. Organisatsioonid muudavad inimese tundeid, eesmärke, väärtusi, motiive, hoiakuid ja veendumusi, ka kognitiivseid tõlgendusi ja ressursse, mis määratlevad inimest kui psühholoogilist ja sotsiaalset tegelast. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 12 2
3 Organisatsiooni tunnused Organisatsiooni erinevatele definitsioonidele on omased kolm joont: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab, et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. (Statt, 1994) Organisatsioon on sisemiselt diferentseeritud eesmärki omav grupp, millel on psühholoogiline mõju oma liikmetele. (Haslam, 2005) Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 13 Organisatsioon kui sotsiaalne süsteem Organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis koordineerib inimeste käitumist rollide normide ja väärtuste kaudu (Katz and Kahn, 1966). Rollid on seotud inimese koha ja funktsiooniga. Rollid määratletakse süsteemi siseselt ja vastavad süsteemi operatsioonidele. Normid on hoiakulised või käitumuslikud ettekirjutused, mis seotud rollidega. Nad loovad ootused selle kohta, kuidas inimesed organisatsioonis peaksid mõtlema, tundma ja tegutsema. Väärtused on kõrgema taseme põhimõtted, mille eesmärgiks on juhtida inimese käitumist ja organisatsiooni tegevust tervikuna. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 14 Rollide, normide ja väärtuste eesmärgiks on luua ühtseid arusaamu ja tähendusi, mis n iga organisatsiooni unikaalse kultuuri aluseks. Inimese võime töötada tulemuslikult sõltub olulisel määral organisatsiooni kultuuri mõistmisest. Formaalne organisatsioon On teadlikult loodud ja planeeritud Toimib sihikindlalt kindlate eesmärkide saavutamiseks Struktureeritud ja koordineeritud on tegevused ja ülesanded On hierarhilise struktuuriga ja määratletud eesmärkidega Suhted on määratletud Määratletud on pädevus ja vastutuse piirid On toimunud ülesannete jaotus Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 15 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 16 Formaalne organisatsioon Formaalne struktuur näitab ära spetsialiseerumise, tsentraliseerituse, standardiseerituse, formaliseerituse. Organisatsiooni struktuuri (kõrge/madal, tsentraliseeritud/detsentraliseeritud) kujunemine on organisatsiooni ajaloo, tehnoloogia ja keskkonna mõjude tulemus. Mitteformaalne organisatsioon Kujuneb spontaanselt, inimeste sotsiaalsetest ja psühholoogilistest vajadustest lähtuvalt On paindlik ja nõrgalt struktureeritud Suhteid ei määratleta Grupp kujundab ise oma normid Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 17 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 18 3
4 Mitteformaalne organisatsioon Mitteformaalse grupi funktsiooniks on: Rahuldada liikmete sotsiaalseid vajadusi Võimaldab lisa kommunikatsiooni kanaleid Pakub motivatsiooni võimalusi ja mitteformaalseid töö meetodeid Pakub turvalisuse ja stabiilsuse tunnet ning läbi normide võimaldab kontrolli teiste inimeste käitumise üle Näitab välja formaalse organisatsiooni nõrgad küljed Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 19 Struktuur Organisatsioonide võrdlus Formaalne organisatsioon Planeeritud, ratsionaalne stabiilne Mitteformaalne organisatsioon Spontaanne, emotsionaalne, dünaamiline Positsioonid Töö, juht määratud Roll, juht tõstetakse staatusesse Eesmärgid Kasumlikkus või ühiskonna teenimine Liikmete vajaduste rahuldamine Mõju Positsioon, ametivõim, ülalt alla Isiksus, mõju, alt üles Kontrolli mehhanism Vallandamise hirm, ametialandus Kommunikatsioon Formaalsed kanalid, selgelt määratletud, aeglane, täpne ja korrektne, suhted positsioonide alusel Füüsilised või sotsiaalsed sanktsioonid, normid Kaardistamine Organisatsiooni skeem Sotsiogramm Mitteametlik infovõrk, halvasti määratletud, kiire, ei ole täpne, kordumatu, suhted sobivuse alusel Kuuluvus Kõik töögrupi liikmed, lojaalsus Sobivuse alusel, kohessiivsus Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 20 Organisatsiooni uurimise d Majanduslik - F.Taylori teaduslik juhtimine Individuaalsete erinevuste - H.Münsterberg, J.McKeen Cattell, Inimsuhete Elton Mayo Kognitiivne peale II MS Sotsiaalse identiteedi Ashford ja Mael (1989) sidusid organisatsiooni käitumise ja sotsiaalse identiteedi teooriad Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 21 suur Org-i elu sotsiaal-kontekstiliste dimensioonide analüüs Organisatsiooni uurimise d Inimsuhete Majanduslik Individ-te erinevuste Sotsiaalse identiteedi Kognitiivne väike Psühholoogiliste protsesside analüüs suur Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 22 Organisatsiooni käitumine Inimkäitumise seaduspärasuste mõju organisatsioonis uurib ja kirjeldab organisatsioonikäitumine. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 23 Mis on organisatsiooni käitumine? Organisatsiooni käitumine on käitumine, mis ilmneb organisatsiooni füüsilistes ja psühholoogilistes piirides. Organisatsiooni käitumine uurib inimese käitumist organisatsioonis, kus ta töötab. Ning kus tema käitumine on kujundatud, mõjutatud ja kinnitatud organisatsiooni nähtavate ja varjatud vajaduste poolt. Mõju on alati kahepoolne inimese võimed ja isiksuse omadused määravad tema valikud ning selle kuidas ta käitub organsatsioonis. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 24 4
5 Organisatsiooni käitumise teoreetikud rõhutavad organisatsiooni mõju inimese käitumisele. Neid huvitab, kuidas organisatsiooni kultuur, kliima, normid või struktuur kujundavad inimese käitumist. Kuid peale selle, et inimesed valivad endale organisatsiooni saavad nad seda ka muuta oma vajadustest tulenevat et organisatsioon sobiks enam nende vajaduste ja püüdlustega. Organisatsioonid saavad inimese käitumist kujundada vaid siis kui inimene toimib antud organisatsioonis. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 25 Organisatsioonikäitumine Organisatsiooni Organisatsiooni- Teoreetiline teooria käitumine Organisatsiooni Inimressursside Praktiline arendamine juhtimine Makro Mikro Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 26 Inimesed kontrollivad oma käitumist sel määral, kui võimaldab nende koge- muste pagas ning seda- kaudu kontrollivad ka keskkonda ja tagajärgi. Reaalsuse tõlgendamine ja ettekujutuse loomine juhivad organisatsioonikäitumist Organisatsioonikäitumise teoreetiline taust ORGANISATSIOONI LIIKMED Kõige keerukamad käitumismudelid ORGANISATSIOONI- omandatakse ORGANISATSIOONI KÄITUMINE vahetu jälgimise KESKKOND ja teiste imiteerimise kaudu organisatsioonis Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 27 Töö olemuse ja omaduste muutumine Keskkonna muutuste mõju Üha suurenev mitmekesisus Töö ja pereelu integreerumine Tööjõu muutumine ja ümber formeerumine Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine Sotsiaalsete normide ja tarve-te muutumine Vajadus uue Vajadus uue juhtimispraktika organisatsiooni järele struktuuri järele Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 28 Organisatsiooni efektiivsus Materiaalsed ressursid Organisatsiooni efektiivsus Ressursid Inimesed Eesmärgid Inimressurss Mittemateriaalsed ressursid Struktuur Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 29 Organisatsiooni jäämägi Üks huvitavamaid lähenemisi organisatsioonilisele käitumisele on nn. jäämäe idee. Miks laevad upuvad. Tavaliselt mitte sellepärast, mida meremehed näevad, vaid pigem nendel põhjustel, mida nad ei näe. Arvatakse, et üheks võimaluseks selgitamaks inimeste käitumist tööl on organisatsiooni vaatlemine jäämäena. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 30 5
6 Formaalsed aspekti (nähtavad) Formaalsed eesmärgid Finantsallikad Organisatsiooni jäämägi Tehnoloogia Kliendid Materiaalsed soodustused Väline kompetentsus ja vilumused Käitumislikud aspektid (varjatud) Eesmärgid Kommunikatsiooni mudel Organisatsiooni ülesehitus Mitteformaalsed protsessid organisatsioonis Personal Konfliktid Poliitiline käitumine Reeglid ja regulatsioon Varjatud kompetentsus ja vilumus Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 31 6
Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemPresent majandus PS 0
PSÜHHOLOOGIA on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid MAJANDUSPSÜHHOLOOGIA Ajalooline taust PSÜHHOLOOGIA STRUKTUUR
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemPresent enesejuhtimine
HHP 0020 SELF-MANAGEMENT 2007, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool EDU = võimed x motivatsioon x võimalus Õppekorraldus 1. TTÜ õppehoonetes orienteerumine 2. AP-de valimise ja deklareerimise süsteem
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemPowerPoint Presentation
KIKERIKII VÕI KUKKURUKUU? KULTUURILISED ERINEVUSED JA KOHANEMINE VÄLISRIIGIS Kristina Lukk HIRMUL ON SUURED SILMAD Hirm võib olla nii tunne kui ka emotsioon oht, mis on seotud välise stiimuliga Ärevus
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemMuutuste juhtimine ühiskonnas_Õppekava kavand
ÕPPEKAVA VORM 1 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI KEELES ÕPPEKAVA NIMETUS 2 INGLISE KEELES 3 ÕPPEKAVA KOOD 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool Muutuste juhtimine ühiskonnas Change Management in Society 5 VALDKON(NA)D
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemMuutused ja muudatuste juhtimine
KUIDAS KONFLIKTE ETTEVÕTTES JA SELLE ALLÜKSUSTES ENNETADA? Anu Virovere, PhD Selleks,et võita võidujooksu, tuleb joosta teises suunas Selleks, et reegleid rikkuda tuleb need enne selgeks õppida 2 Millest
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
Rohkem(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)
Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMicrosoft Word - VV191_lisa.doc
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemVaba aja sisustamise ümbermõtestamine?
Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemJuhtimine III.ppt
JUHTIMISPSÜHHOLOOGIA MUUTUSTE JUHTIMINE; KONFLIKTIDE LAHENDAMINE 2012, Mare Teichmann MUUTUSTE JUHTIMINE Kolm faasi muutuste juhtimisel: Külmutamine status quo säilitada püüdvate jõudude mõjutamine Tegevus
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee
ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemTOYOTA KATA Mike Rother
Kuidas saavutada paremaid tulemusi ja õnnestuda ettevõtmistes? Anu Virovere, Phd ELU KOLMANDAL AASTATUHANDEL (PATRICK DIXON) See aastatuhat annab meile teaduse ja tehnoloogia, milleni ei küüni meie julgeimadki
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemEESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär
EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...
RohkemPowerPoint Presentation
Võimuintelligentsus ja selle arendamine juhtidel Viktoria Saat 15.03.2018 Linnade-Valdade Päevad Võim on Inimese oskus veenda teisi tema tahet järgima. Saksa sotsioloog Max Weber määratles võimu kui inimese
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee
MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemTARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Katrina Koha PAINDLIKUD TÖÖVORMID JA PSÜHHOLOOGILINE LEPE SA ARCHIMEDES NÄITEL Magistrit
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Katrina Koha PAINDLIKUD TÖÖVORMID JA PSÜHHOLOOGILINE LEPE SA ARCHIMEDES NÄITEL Magistritöö Juhendajad: teadur Krista Jaakson doktorant Elar
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemLEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.
LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemMicrosoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc
ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemEesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu
Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Turu 2, Tartu 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
Rohkem