MISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Ta
|
|
- Linda Vaino
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 MISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Tatjana Muravjova, olen Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja ja mul on suur rõõm täna siin teie ees seista ja rääkida sellest, millega tegeleb meie organisatsioon ning mis on meie nägemus lõimumisest, selle probleemidest ning meie poolt pakutavatest leevendustest neile probleemidele ja väljakutsetele. Ütlen juba etteruttavalt, et paljudest MISA jaoks huvitavatest teemadest libisen üle ning meie väga mitmekülgsetel tegevustel peatun pigem põgusalt ning üldistavalt. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ehk MISA on aastal loodud organisatsioon, mis on läbi nende 13 tegevusaasta mitu korda nime vahetanud ning ühinenud ka teise organisatsiooniga eelmisel aastal ühines Integratsiooni Sihtasutusega Eesti Migratsioonifond. Meie peamised toetajad on Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. Meie kandvaks ülesandeks on toetada Eesti ühiskonna lõimumisprotsesse teisisõnu aidata kaasa sellele, et Eestis oleks hea elada kõigil, olenemata rahvusest, usulisest taustast või muudest teguritest. Me töötame selle nimel, et Eesti elanikud mitte ei eksisteeriks üksteise kõrval, vaid toimiksid koos sidusa ühiskonnana, kus on turvaline elada, töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna täisväärtuslik liige ning kus elanikud aktsepteerivad ja austavad teineteist. Kuid enne kui ma nimetan probleeme ja tegevusi, mis toetavad lahendusi, ja veel enne kui räägin täpsemalt sellest, mida MISA teeb, et soodustada lõimumist Eesti ühiskonnas, tahaksin täpsustada, mida minu jaoks tähendab integratsioon. Minu jaoks on lõimumine kahesuunaline tee, kus liiklejad peavad üksteisest lugu ning kus lisaks kokkulepitud reeglitele ollakse üksteise suhtes heatahtlikud ka valdkondades, mis pole reeglitega piiritletud. Integratsioon on kahesuunaline protsess ja ma olen veendunud, et see protsess on lõputu. Integratsioon ei saa kunagi valmis ega saavuta ideaali, kuid selle nimel tuleb pidevalt tööd teha ja sellele peab kogu aeg tähelepanu pöörama. Vastasel juhul seisame silmitsi sotsiaalsete probleemidega, mille hind ja mõju on meile kõigile karmid. Head kuulajad, tooksin transporditeemadest inspireerituna veel ühe näite MISA rollist, sest kui me juba eelnevalt liikluskultuurist rääkisime, jagaksin teiega ka mõtet, kuidas ma olen enda jaoks mõtestanud MISA kui rongi vagunisaatja rolli. Kujutlege, et riik on vedur, mis veab vaguneid ning selle reisijad ehk riigi elanikud on teel erinevatesse sihtpaikadesse, puutudes aeg-ajalt kokku, istudes kõrvuti ühes vagunis ja ühes rongis. Reisijad oleme meie kõik ja reis sümboliseerigu siinkohal meie igapäevaelu ja toimetusi.
2 Reisijad on loomulikult erinevad. Kohtab neid, kes kuhugi lähevad ja ka neid, kes kuskilt tagasi jõudmas. Minnakse tööle, koju, külla, välisriiki või proovitakse niisama vanderselli elu. Iga hea vagunisaatja jaoks on tähtis vagunite korrashoid, rongi graafikusolemine ja eelkõige reisijate heaolu. Nii suhtun MISA töösse ka mina. MISA ei ole vedur, sest ainult meist ei sõltu miski, kuid meie sõltume sellest, kuivõrd heas korras on vedur, vagunid, kas reisijaid on jne. Küll aga on MISA abiline, kes aitab süsteemil töötada ja inimestel mugavalt jõuda sellesse sihtkohta, kuhu parasjagu vaja sõita on. MISA roll on olla abiks ja toeks ning omada reisist kompaktset ülevaadet. Edukas lõimumine peaks olema tihedalt läbipõimunud protsess. Naljatlevalt võiks ju rääkida ka põimumisest, sest ilma üksteise tundmaõppimise, kompamise ja läbipõimumiseta ei saa olla ka lõimumist. Nii väikesele riigile kui Eesti võib paralleelselt oma suletud ringkondades toimetamise tulemus saada saatuslikuks, sest iga inimese potentsiaal on väikeriigis vaja alati maksimaalselt realiseerida. Mida rohkem on meil inimesi, kelle oskused ja võimekus on õigesti rakendatud, seda suuremad on meie võimalused püsida rahvusvahelises konkurentsis. Erinevate uuringute põhjal on Eesti ühiskonna suurimaks lõimumisega seotud probleemiks just see üksteise kõrval, aga samas eraldi eksisteerimine. Elatakse erinevates inforuumides, omavahelist suhtlemist on vähe, ei vallata teineteise keelt jne aasta Eesti lõimumiskava monitooringu andmetel on meie venekeelse elanikkonna seas hinnang oma eesti keele oskusele paranenud ja kontaktid eesti- ja venekeelsete elanike vahel on samuti tihenenud. Kasvanud on ka kodanikeühendustes ja organisatsioonides osalemine ning varasemaga võrreldes usaldavad ja tunnustavad mõlemad keelerühmad üksteist rohkem. Enamus eesti- ja venekeelsetest vastajatest olid ka enesekriitilised tajuti vajadust oma keelegrupi poolt integratsiooniprotsessi enam panustada ja 84 % uuringu küsitletutest kinnitas, et oma rahvusliku eripära kadumist enam ei kardeta. Ka määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus elanikkonnas on järjepidevalt vähenenud ja jõudnud 7,5 %-ni. Siiski on venekeelse elanikkonna osalus kodanikuühendustes väiksem 43 %, samas kui eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas on see näitaja 60 %. Ka on usaldus mõningate riigiinstitutsioonide suhtes madalam kui eestikeelsel elanikkonnal. Määratlemata kodakondsusega isikute hulgas on vähenenud motivatsioon oma staatust muuta, mille põhjused on muidugi mitte pelgalt tõrjutuse või protestiga seotud, vaid ka pragmaatilised. Probleemiks on venekeelse elanikkonna jätkuvalt kõrge Venemaal toodetud meedia tarbimine, kuid Venemaal toodetud meedia ei saa paraku anda piisavalt tihti ja adekvaatselt infot sellest, mis toimub Tartus, Narvas, Pärnus või Tallinnas. See tähendab, et inimesed on vähem kursis sellega, mis Eestis toimub ja missugused teemad on päevakajalised. Kuigi omavahelise kontakti tihenemist uuring tõesti täheldas, ei suhtle üldse või suhtleb harva Eestis elevate erinevast rahvustest inimestega umbes 30 % eestlastest ja muukeelsetest elanikest
3 ei suhtle üldse või suhtleb harva eestlastega 25 %. Kahtlemata on see protsent liiga kõrge mõlema grupi puhul. Eesti ühiskond on mitmerahvuseline 31% Eesti elanikest ei ole etnilised eestlased. Neist omakorda üle 90% on kas venelased või endisest Nõukogude Liidust pärinevad teistest rahvustest inimesed, kelle põhiline suhtluskeel Eestis on vene keel. On selge, et me ei saa oma riiki demokraatlikult juhtida ning ühiskonna sidusust ja stabiilsust saavutada ilma neid fakte arvestamata. Hiljuti avaldatud uus Eesti Inimarengu Aruanne tõi lisaks välja ka kurvastava tendentsi, et vene keelt kõnelev elanikkond kardab eesti keeles suhelda, sest kardab eksida. Seda enam on oluline soodustada suhtlemis- ja koostööjulgust erinevate Eestis elavate rahvusgruppide vahel. Olen nimetanud mõningaid probleeme ja trende ning paljud neist on teile kindlasti juba teada, sest neist on avalikkuses juba juttu olnud, kuid liikudes tagasi MISA juurde, mille roll on püüda neid muresid leevendada ja soodustada lõimumist Eesti ühiskonnas, tutvustaksin teile meie nelja valdkonda, mille alategevustega püüame anda oma panuse eelnevalt nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Hariduslik ja kultuuriline lõimumine on üks meie tegevusvaldkondadest, mille raames me toetame keeleõpet koolis ja lasteaias näiteks õppe- ja infomaterjalide koostamist kui ka pedagoogide teadmiste ja oskuste täiendamist. Meie jaoks on oluline, et muu emakeelega lastel oleks võimalus saada osa oma emamaa kultuurist, kuid tunda ka Eesti tavasid. Seetõttu toetame ka kodanikukasvatusalaseid tegevusi ja projekte ning korraldame kodanikupäeva viktoriini. Meie selle valdkonna tegevused on suunatud nii lastele kui õpetajatele, sest vanemate kõrval mängivad ka õpetajad laste eluks ettevalmistamisel väga suurt rolli. Meie programmide raames saavad toetust pedagoogid, logopeedid ja koolijuhid nii eesti kui ka vene õppekeelega lasteaedades ja koolides, et olla ettevalmistatud tööks mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas ning erineva eesti keele tasemega õppuritega. MISA toetab ka Eestis elavate rahvusrühmade võimalusi oma emakeele ja kultuuri säilitamiseks, õppimiseks ning selle tutvustamiseks ka väljaspool klassiruume. Selleks panustame näiteks rahvusvähemuste pühapäevakoolide läbiviimisse ja emamaale õppereiside korraldamisse. Samuti toetame rahvuskultuuriseltside tegevusi jagame katusorganisatsioonide kaudu tegevustoetusi rahvuskultuuriseltsidele, mis saavad selle abil säilitada, arendada ja tutvustada oma emakeelt ning kultuuri. Mitmekultuurilises keskkonnas on suhtlemisel tähtis roll. Selleks toetame erinevate rahvuskultuuriseltside koostööd, kultuuridevahelist suhtlemist ja sealhulgas ka ühisürituste korraldamist. Meilt saavad tuge ka vabaühenduste koostööprojektid, kuhu on kaasatud Eestis elavad Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud. Lisaks koostöö toetamisele loome infomaterjale Eestis elavate rahvuste tutvustamiseks. Omaette grupiks, kellega töötame, on noored. Meie tegevuste eesmärk on toetada võrdseid võimalusi Eestis elavate noorte seas nii õppimisel kui ka koostöökogemuste kaudu positiivsete hoiakute kujundamisel üksteise suhtes. Selleks toetame noorte koolivälist eesti keele õpet
4 keelelaagrites ja pereõppes osalemist. Kuid mitte ainult viime läbi ka demokraatia-, osaluse- ja kodanikuühiskonnateemalisi ühistegevusi noortele eesti keele praktiseerimiseks. Enamjaolt on meie tegevused suunatud Eestis elavatele noortele, ent välja ei jää ka Eesti päritoluga noored inimesed mujal maailmas. Sihtasutus korraldab väljaspool Eestit elavatele Eesti päritoluga lastele laagreid eesti keele oskuste täiendamiseks ja eesti kultuuri tundmaõppimiseks. Kuid miks me seda teeme ja missugust mõju me nende tegevuste toetamises näeme? Loodame, et meie toetusel on kooli lõpetajad, sõltumata kooli õppekeelest, ühiskonnapädevad ja valdavad eesti keelt tasemel, mis on vajalik haridustee jätkamiseks ja tööturul konkureerimiseks. Seda enam, et praegu on venekeelne noor elanikkond oluliselt harvem hõivatud juhtivatel positsioonidel või keskastme spetsialisti tööga kui eestikeelsed noored. Vahe on loomulikult seda väiksem, mida parem on eesti keele oskus. Usume, et koostöötegevustesse kaasatud noored on sallivad, teadlikud oma võimalustest, osalevad aktiivselt noorsootöös ja on tegusad ühiskonnaliikmed. Siinkohal on oluline mõlema keelegrupi ja ka uusimmigrantide teadlikkuse tõstmine. Nagu eelnevalt ütlesin, lõimumine on läbipõimunud ja kahesuunaline protsess, kus ei saa öelda teie integreeruge meiega, vaid tuleb ka ise austavalt suhtuda teistesse kultuuri- ja rahvusgruppidesse aastal MISA poolt tellitud uurimuse tulemuste kohaselt selgus, et näiteks laagrid, kus noored õpivad eesti keelt eelkõige eakaaslastega suhtlemise kaudu ning mis põhinevad osalevate noorte ühisel huvil (näiteks spordilaagrid), soodustavad eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eesti keeles. Sama uuringu andmetel suurenes laagrites toimunud keeleõppe tulemusena osalenud noorte eesti keele kasutamise julgus. Sõltumata rahvusest paranes noortel vastastikune mõistmine ja suurenes sallivus, arusaam teise rahva kultuurist ning valmisolek suhelda teistest rahvustest lastega. Rahvusvähemuste keele- ja kultuurialastes tegevustes osalenud noored ja täiskasvanud väärtustavad oma identiteeti, hoiavad sidemeid enda ja oma vanemate etnilise kodumaaga ning tutvustavad oma rahvuskultuuri Eesti elanikele. Selle kaudu suureneb ka rahvusvähemuste esindajate endi teadlikkus Eesti mitmekultuurilisusest ja Eesti riigist kui oma teisest kodumaast. Meie teist tegevusvaldkonda, sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonda, iseloomustavaks eesmärgiks on toetada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsete võimaluste loomist. Selleks aitame valmistuda kutseeksamiks, toetame kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavade ja programmide väljatöötamist ja rakendamist. Samuti toetame kutsekoolide pedagoogide ja juhtide täienduskoolitusi, stažeerimist ning nõustamissüsteemi arendamist ning korraldame eesti keele kui teise keele täiendõpet kõrgharidustaseme ja kutseõppeasutuste õppuritele. Lisaks tegeleme täiskasvanute koolitajate täiendkoolitamise ja eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetuste korraldamisega.
5 Õiguslik ja poliitiline lõimumine on kolmas tegevusvaldkond, mille alategevustega toetame kõigile Eesti elanikele seadustest tulenevate võrdsete eneseteostusvõimaluste arendamist ühiskonnaelus ja poliitikas osalemiseks sõltumata inimese rahvusest või emakeelest. Toetame tasuta kursuste korraldamist, valmistamaks soovijaid ette põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise ning eesti keele eksamiteks. Anname teavet Eesti kodakondsuse saamise võimalustest. Lisaks toetame tasuta eesti keele õpet või eesti keele õppe kulude hüvitamist Eesti elanikele. Samuti toetame tegevusi, mille kaudu saavad eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega inimesed võimaluse osaleda Eesti kodanikuühiskonnas. Soovime suurendada Eesti elanike (sealhulgas ametnike ja tööandjate) teadlikkust võrdsest kohtlemisest. Korraldame teavitustegevusi nagu näiteks koolitusi ja infopäevi ning toetame lõimumise ja võrdse kohtlemise alase info levitamist ajakirjanduses. Selle konkreetse tegevuse toetamiseks lõppes meil hiljuti projektikonkurss Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine, mis võimaldab toota tele- ja raadiosaateid, anda välja erilehti ning arendada internetikeskkondi. Need tegevused kannavad eesmärki suurendada Eestis elavate inimeste informeeritust Eesti ühiskonnas toimuvast. Selle projektikonkursi raames saame toetada lisaks ka ajakirjanike täienduskursusi, et nad oskaksid pädevalt kajastada kolmandate riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikutega seonduvaid teemasid ning mõistaksid paremini võrdse kohtlemise põhimõtteid. Nende tegevuste toetamise eesmärgiks on inimeste sallivuse suurendamine eri kultuurigruppide suhtes ja ühiste põhiväärtuste ning riigiidentiteedi arendamine. Võrdse kohtlemise alastes tegevustes osalenud inimesed oskavad ära tunda ebavõrdset kohtlemist ja seda oma tegevustes vältida. Migratsioon, meie neljas teemavaldkond, on otsene integratsiooni vajaduse looja. Ilma migratsioonita ei olegi põhjust integratsioonist rääkida. Seetõttu on kõik migratsiooniga seonduv meile väga tähtis. Meie peamisteks ülesanneteks selles valdkonnas on nii sisse- kui väljarändajate nõustamine migratsiooniprotsessi erinevates küsimustes näiteks missugused dokumendid tuleb vormistada, kes ja kuidas saavad taotleda rändetoetusi, kuidas leida uues elukohas töö-, kooli- või lasteaiakoht jmt. Uusimmigrantidele oleme loonud spetsiaalse kohanemisprogrammi, mille raames pakutakse riiki sisseelamiseks esmavajalikku tugiteenust, korraldatakse baaskoolitusi, keelekoolitusi ning andes ettevalmistuse tööle rakendumiseks. Täpsemalt sisaldab tugiteenus näiteks abi teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes nagu panga-, ostu- jm toimingutes. Need meie neli valdkonda, millel ma põgusalt peatusin, sisaldasid eelmisel aastal kokku 40-t meie poolt elluviidud tegevust ning enam kui 30 erinevat hanget ja konkurssi. Tänavusel aastal oleme välja kuulutanud 26 hanget ja projektikonkurssi ning neid on selle aasta sees tulemas veelgi. Oleme plaani võtnud sellel aastal ligi 50 tegevust, mille viime läbi ise. Paraku pole võimalik kõigest detailselt rääkida, kuid loodan, et mul õnnestus teile anda ülevaade sellest, mis on minu hinnangul olulised probleemid meie lõimumisvaldkonnas ning mida teeb
6 MISA nende probleemide vähendamiseks. Julgustan teid kõiki hoidma silma peal meie kodulehel kus erinevate konkursside ja tegevuste info regulaarselt uueneb ning kus on täpsemalt infot ka erinevate alategevuste kohta. Tänan teid kuulamast ja loodan, et kõik siinviibijad on positiivseks eeskujuks ja teerajajaks sallivama ja parema Eesti arendamisel ning et te oma teotahte ja hoolimisega nakatate samade omadustega ka teisi enda ümber, sest integratsioon on valdkond, mis puudutab kõiki erinevaid riigiasutusi, erinevaid huvigruppe jne. Integratsiooniteemadest hoolimine ei saa olla kellegi teise asi, vaid see peab olema meie kõigi huvi ja mõistmine, sest koos on parem. Tänan tähelepanu eest ja meeldivat ürituse jätku! Teksti kasutamine ja levitamine ei ole lubatud ilma Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) loata! Soovi korral öeldut kasutada tuleb viidata teksti autorile ning paluda kasutamiseks luba MISA-lt, kirjutades oma soovist MISA kommunikatsioonijuhile Meelika Hirmole
Monitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemInformeeritus ja meediakasutus.doc
Informeeritus ja meediakasutus Peeter Vihalemm 1. Hinnang enda informeeritusele eri tasanditel Integratsiooni monitooringu küsimustikus paluti vastajail hinnata enda informeeritust eri tasandeil kodukohast
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie In
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 sihtasutuse nimi: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed registrikood: 90000788 tänava/talu nimi, Lõõtsa
RohkemIBS-integratsiooni-monitooringute-analüüs
Lõimuv Eesti 2000-2011 Lõimuv Eesti 2000-2011 Integratsiooni monitooringute analüüs Kristina Kallas, Ingi Mihkelsoo, Kaarin Plaan 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...4 I OSA: LÕIMUMISE KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemSlide 1
Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
Rohkem1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte 2018
1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte 2018 Uuring on valminud Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi tellimusel ning rahastatud Euroopa Regionaalarengu programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemPowerPoint Presentation
Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemTäiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R
Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemUve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine
Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc
Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
Rohkem