Microsoft Word kevad-suvi-pronkss6duri-juhtum.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word kevad-suvi-pronkss6duri-juhtum.doc"

Väljavõte

1 Pronkssõduri problemaatika kajastamine Eesti ajakirjanduses. mai 3. juuli Andres Kõnno ETA Monitooring Sisukord Sissejuhatus... Graafik: lugude jaotumine kanalite tüüpides, eesti- ja vene keeles... Graafik: teemade jaotumine kanalite tüüpides... Graafik: teemade jaotumine eesti- ja venekeelses meedias... 3 Meediasündmuste kronoloogia... 4 Graafik: pronkssõduri-küsimuste kajastamine nädalate lõikes... 4 Graafik: pronkssõduri küsimusega seoses viidatud tegelased... 8 Sündmuste tõlgendamine... 9 Graafik: väideteblokkide suhestumine proportsionaalselt... 9 Graafik: väideteblokkide esindatus eesti- ja venekeelses meedias... 0 Graafik: väidete jagunemine eesti- ja venekeelses meedias ()... Graafik: väidete jagunemine eesti- ja venekeelses meedias ()... 4 Kokkuvõte... 5

2 Sissejuhatus Käesolev annab ülevaate 3 kuulisest perioodist eesti ajakirjanduses, mil olid päevakorral Tõnismäe pronkssõduriga seonduvad küsimused. Periood algab ettevalmistustega 9. mai tähistamiseks ning lõpeb tinglikult Tallinna linnapea Jüri Ratase monumendi teisaldamist puudutava vastusega peaminister Andrus Ansipile (.07). ETA Monitooringu poolt läbiviidud uuring katab enamikke Eesti meediakanaleid, sh trükimeedia, uudisteagentuurid ning olulisemad on-line väljaanded. Tele- ja raadiokanalitest olid vaatluse all Vikerraadio, Kuku, ETV, TV3 ja Kanal uudiste- ja arvamussaated. Raadio4 ei ole valimis esindatud, sest saadete salvestusi sellest perioodist ei saanud tehnilistel põhjustel jälgida. Regionaalsest trükimeediast oli vaatluse all maakonnatasand, vallalehed jäid uurimise alt välja. Kolme kuu jooksul kajastas Eesti ajakirjandus 9. maist alguse saanud meeleavaldusi Tõnismäel kokku 4 loos, mida on märkimisväärselt palju. Suurema osa lugudest edastasid seejuures üleriiklikud trükimeedia kanalid ja on-line kanalid (kokku pea 75%). Ülejäänud meediakajastused pärinevad maakondlikust meediast, televisioonist ja raadiost. Tähelepanuväärne on lugude jaotumine eesti- ja venekeelses meedias. Esmapilgul tundub jaotus ~75% eesti- ja 5% vene keeles päris tavapärane, kuid arvestades venekeelse meedia vägagi piiratud mahtu, on tegemist suure tähelepanuavaldusega. Graafik: lugude jaotumine kanalite tüüpides, eesti- ja vene keeles lugude jagunemine kanalite tüüpides lugude jagunemine eesti- ja venekeelses meedias % 5% 50% 75% 00% üleriiklikud on-line kanalid TV / raadio maakondlikud Uuringu lähteülesanne nägi ette keskendumist pronkssõduriga seoses esiletõusnud diskussioonile. Sestap eristasime töö esimeses etapis üksteisest kommentaarid, olemuslood, intervjuud jt nn arvamussfääri esinevad lood uudisele keskendunud lugudest. Selle töö tulemuse võib kokku võtta järgneva graafikuna: Graafik: teemade jaotumine kanalite tüüpides diskussioon: mida teha? politseivalve paigaldamisest pronkssõduri juurde teated meeleavaldustest js Liimi, Estami, Madissoni jt rahvuslaste tegevus Ansip vajadusest pronkssõdur teisaldada Tallinna linnavalitsuse otsustest Venemaa esindajate seisukohad pronkssõduri suhtes vene organisatsioonide tegevus monumendi kaitsel soovitusest moodustada komisjon / ümarlaud initsiatiivid Tõnismäe monumendi kõrvaldamiseks üleriiklikud maakondlikud nädalalehed on-line kanalid TV / raadio

3 Selgelt on kõige paremini esindatud nn diskussioonirubriik, milles keskenduti probleemi erinevate aspektide lahkamisele (küsimused probleemi olemuse, võimalike lahenduste ja sündmuste tähenduse kohta, kokku 55 lugu). Ülejäänud valdkondade kajastatus on oluline sündmuste aegrea rekonstrueerimisel. Reaalselt aset leidnud sündmusi kajastanud lugusid oli kokku 86, s.t vaid ~300 võrra rohkem kui neid tekste, mis arutlesid nende sündmuste tähenduse üle. Pronkssõduriga seonduv diskussioon vahendati suuremalt jaolt üleriikliku pressi poolt. Sündmusi kajastanud uudiste osas on näha, et nende edastamises on suurem roll teistel meediatüüpidel. Tähenduslik on näiteks, et 83 viidet Andrus Ansipi sõnavõtule vajaduse kohta pronkssõdur teisaldada pärinevad suures osas on-line kanalitest, telest ja raadiost. Proportsionaalselt on trükimeedia osakaal suurem (peale diskussiooniosa) vaid kahel juhul: teated meeleavalduste toimumisest (48 lugu) ja teated monumendi teisaldamise vastaste organiseerumisest (69 lugu). Graafik: teemade jaotumine eesti- ja venekeelses meedias diskussioon: mida teha? teated meeleavaldustest js vene organisatsioonide tegevus monumendi kaitsel politseivalve paigaldamisest pronkssõduri juurde Liimi, Estami, Madissoni jt rahvuslaste tegevus Venemaa esindajate seisukohad pronkssõduri suhtes Tallinna linnavalitsuse otsustest Ansip vajadusest pronkssõdur teisaldada soovitusest moodustada komisjon / ümarlaud initsiatiivid Tõnismäe monumendi kõrvaldamiseks okupatsioonisümboolika keelustamine js eesti keeles vene keeles Eelnevalt nentisime venekeelse meedia märkimisväärselt suurt aktiivsust Tõnismäesündmuste kajastamisel. Nagu eestikeelseski, olid venekeelses kontekstis ülekaalukalt hästi esindatud kommentaarid ja arvamuslood. Sündmusi kajastanud lugudes domineerisid teated meeleavalduste toimumistest, samas kui eestikeelse meedia valdkondade pingereas on teisel positsioonil hoopis viited politseivalve paigaldamisest Tõnismäe monumendi juurde. Oluline erinevus eesti- ja venekeelsetel meediatel on ka sellest aspektist lähtudes, mis puudutab vene organisatsioonide tegevuse kajastamist. Kui venekeelse meedia puhul on tegemist valdkonnaga nr 3, siis eestikeelsete uudiste vaatepunktist oli tegemist suhteliselt marginaalse küsimusega. Võrdselt vähe pööras venekeelne meedia tähelepanu kõikidele teistele teemadele. Eestikeelse meedia puhul saab rääkida teatud kõrgendatud huvist uudiste vastu, mis käsitlesid avalikku korda ja selle rikkumisi. Kahe erikeelse meedia võrdluses tuleb välja tuua venekeelsete originaallugude suur hulk. Seda ennekõike arvamuslugude osas. Kui näiteks 005. aasta integratsiooni meediamonitooringust selgus venekeelse meedia tava viidata integratsiooniteema käsitlemisel palju eestikeelsele arvamusruumile, siis pronkssõduri küsimuses päris nii 3

4 väita ei saa. Samuti tuleb esile tõsta nii venekeelse Postimehe kui ka Linnalehe päris suurt rolli. Nendes väljaannetes avaldatavad materjalid on reeglina tõlgitud eesti keelest. Siinkohal tuleb nentida, eeltoodud pingerida on mõeldud illustreerimaks meediakajastuste üldist laadi. Millised olid eesti- ja venekeelses meedias kasutatud argumendid ja rõhuasetused selgub diskussioonile pühendatud alajaotusest. Kuid kõigepealt vaatleme, millises järjekorras Tõnismäe sündmused ilmnesid ja kui suurt tähelepanu meedia nendele sündmustele nädalate lõikes pühendas. Meediasündmuste kronoloogia Graafik: pronkssõduri-küsimuste kajastamine nädalate lõikes pronkssõduri-teema lugude ilmumisdünaamika diskussioon: mida teha? Esmalt paar sõna lugude üldisest ilmumisdünaamikast. Graafikul kujutatud roheline kõver illustreerib pronkssõduri-teemaliste lugude ilmumist tervikuna (kokku nädalat). Punane kõver näitab sõdurile pühendatud foorumi intensiivsust. Kuni jaanipäevani (5. nädal) oli monumendi-teemaliste uudiste voog stabiilselt kõrge, pärast jaanipäeva muutus huvi Tõnismäe monumendi vastu märksa rahulikumaks. Seejuures on huvitav täheldada, et teemakohaseid kommentaare edastati uudistest märksa stabiilsemalt. Nagu sissejuhatuses tõdesime meie poolt vaadeldud periood lõpeb juuli viimase nädalaga, mil avalikkuse ette jõudis kommenteerimiseks Tallinna linnapea Jüri Ratase poolt peaministrile edastatud kiri, milles põhjendatakse monumendi operatiivse teisaldamise võimatust. Punktide kaupa tuleks viidata järgmistele aspektidele: ) Juba mai alguses teatati (8. nädal,.-7. mai), et politsei toob 9. mail Tallinnas tänavaile täiendavad jõud (BNS 04.05), edastati ka Isamaaliidu avaldus, milles kutsuti Ratase linnavalitsust viima pronkssõdur Tõnismäelt mujale (BNS 04.05) jõudis avalikkuseni Konstitutsioonipartei avaldus, milles deklareeriti vastuseisu pronkssõduri teisaldamisele. ) 9. nädalal (8.-4. mai) leidis aset n-ö põhisündmus: 9. mai tähistamine. Kõikide järgnevate sündmuste katalüsaatoriks kujunes teade sellest, et politsei viis Tõnismäelt minema Eesti lipuga lehvitanud mehe. Järgnenud diskussioonist on näha, et argument Eesti lipu rüvetamisest kujunes täiesti teisejärguliseks. Ennekõike sundis teadmine 4

5 rüvetamisest ja sellele järgnenud 0. mai meeleavaldusest tegema peaministrit oma paljutsiteeritud avalduse vajadusest teisaldada pronkssõdur, mis omakorda andis tõuke diskussiooniks teemal mida teha sõduriga?. Fakt, et lipurüvetamine kujutas endast tegelikult politseiga kokkulepitud viisakat teisaldamist, ei saanud peaaegu üldse mingisuguse järelkaja osaliseks. Järgnenud päevade kangelasteks said pommipanijad Jüri Liim ja Tiit Madisson (vastavalt 98 ja 8 viidet tervest perioodist), vähemal määral kajastati Aavo Savitschi ja Ain Saare tegevust (viiteid vastavalt 35 ja 3). Muude avaldustega torkasid silma Jüri Estam, Kalev Rebane ja Jüri Böhm (nende tegevus leidis kajastamist vastavalt 48, 3 ja 33 korda). Nädala lõpuks oli internetis pronkssõduri vastu meelt avaldanud juba rohkem kui 600 inimest; üha rohkem räägiti vajadusest keelustada nn punasümboolika kasutamine. 3) 0. nädala (5.-. mai) esimeses pooles ei juhtunud midagi erilist. Nädala lõpul (8.05) edastati rahvuslaste üleskutse koguneda pronkssõduri juurde meelt avaldama. Laupäeval, 0. mail teatati Tõnismäel toimunud pingelisest miitingust, mida julgestasid tugevad politseiüksused. 4). nädala (.-8. mai) meediakajastused olid rekordilised, seda tänu 0. nädala lõpus aset leidnud sündmustele (97 lugu, neist 09 kommentaarid). Kohe nädala alguses esines peaminister Andrus Ansip oma kuulsa avaldusega vajadusest teisaldada Tõnismäe monument. 5. mail teatati, et viis päeva varem pronkssõduri juures registreerimata miitingu korraldanud Tiit Madissoni suhtes algatati väärteomenetlus. Samuti jõudis avalikkuse ette president Arnold Rüütli idee kutsuda kokku pronkssõduri teemaline ümarlaud, mille mõttekus kohe kriitika osaliseks sai. Tallinna SDE fraktsiooni esindajad tulid seevastu välja ideega korraldada monumendi suhtes rahvaküsitlus. Ka see mõte ei leidnud erilist kõlapinda (sh ka tänu Edgar Savisaare vastuseisu tõttu (kommentaar 6.05 TV3 uudistele)). 6. mail teatati Jüri Liimile esitatud kuriteokahtlusest, samal päeval keelas siseminister Kalle Laanet kõik meeleavaldused pronkssõduri juures. 7. mail teatati, et Tallinnas läbiviidud politseioperatsiooni käigus viidi jaoskonda 8 inimest, nende seas ka poliitik Jüri Estam.. nädalal hakati rääkima ka Notšnoi Dozori jt peamiselt vene keelt kõnelevate kodanike liikumiste organiseerumisest monumendi kaitseks. Nii näiteks esitas Konstitutsioonipartei Tallinna linnale küsimuse sellest, milline on ametlik seisukoht monumendi teisaldamise suhtes (BNS 8.05). 5). nädala (9. mai 4. juuni) meediakajastused olid jätkuvalt intensiivsed. Nädala alguses räägiti palju (ennekõike eestikeelses meedias) politsei jätkuvast kohalolekust Tõnismäel edastas BNS Isamaaliidu protesti, mille kohaselt kohtlevad Tallinna võimud monumente ebavõrdselt teatati Jüri Liimi süüasja peatsest lõpusirgele jõudmisest, samal päeval tegi Isamaaliit Kapole avalduse alustada uurimist viimase kolme nädala jooksul venekeelsetes internetiportaalides levinud rahvusliku vaenu õhutamise suhtes. Teatati pronkssõduri vastaste pikettide organiseerimisest Tõnismäel. 5

6 0.06 tegi peaminister Andrus Ansip avalduse, mille kohaselt võiks pronkssõduriga tegeleda Ühiskondliku Leppe SA, samal päeval avaldas rahvastikuminister P.-E. Rummo arvamust, et pronkssõduri juhtumi puhul ei ole tegemist kultuuride konfliktiga (BNS). 6) 3. nädalal (5.-. juuni) oli pronkssõdurile pööratud tähelepanu jätkuvalt intensiivne. Nädal algas teatega, et rahva toetus enamikule parteidele mais vähenes. Ennekõike spekuleeriti Kesk- ja Reformierakonna puhul pronkssõduri-seostega, kuid mingeid põhjapanevaid järeldusi nendest faktidest (loomulikult) ei sündinud teatas BNS sellest, et Tõnismäe monument jääb jätkuvalt rahvale suletuks edastati, et Tallinn palub riigilt avaliku korra huvides okupatsioonisümboolika keelustamist. Et n-ö suurte sündmuste aeg hakkas läbi saama, andsid meediamaastikul uudiste asemel tooni juba kommentaarid (ja nii juuli lõpuni). Suurema tähelepanu osaks saanud avaldustest 3. nädalal võib siinkohal viidata Edgar Savisaare seisukohale PM-ist: Pronkssõduri tüli õhutavad poliitilised äpud esitas oma arvamuse pronkssõduri isoleerimise kohta õiguskantsler Allar Jõks: tema arvates on siseministri korraldus Tõnismäe park avalikkusele sulgeda põhiseadusega kooskõlas (BNS, vastava järelpärimise oli teinud isamaaliitlane Andres Herkel) edastati veel teade venekeelsete MTÜ-de ümarlauast pronkssõduri küsimustes. Ümarlaua oli paar päeva varem (06.06) kokku kutsunud Dimitri Klenski poolt juhitud korralduskomitee. Selle põhisõnumiks kujunes üleskutse enne järgmisi riigikogu valimisi monumendi suhtes seisukohta mitte võtta teatati, et sõjaveteranide Pihkva ühendus korjab pronkssõduri asjas allkirju pöördumisele, mis kavatsetakse edastada peaminister Andrus Ansipile. Nädala lõpetas teade sellest, et sõduri valvamisele on kulutatud juba rohkem kui krooni. 7) 4. nädal (.-8. juuni) jäi viimaseks, mil teemale osutati veel suhteliselt intensiivset tähelepanu.. juuni uudiseks kujunes Ansipi hukkamõist okupatsioonivõimu sümbolite kasutamisele. Teatati, et Isamaaliit organiseerib järjekordseid pronkssõduri vastaseid pikette Tallinna linnavolikogu ette..06 uudiseks kujunes kriminaalsüüdistuse esitamine Jüri Liimile. Samal päeval esinesid vene ühendused uue nõudmisega kõrvaldada piirded Tõnismäel asuva monumendi ümbert, ühtlasi avaldasid vene ühendused soovi kohtuda president Arnold Rüütliga. Lisaks teatati veel nende Venemaale ja EL-ile adresseeritud palvest kaitsta pronksmeest teatati, et Isamaaliidu poolt organiseeritud piketil Tallinnas avaldab poolsada inimest meelt pronkssõduri vastu. Samal päeval eraldas valitsus monumendi valvamiseks politseile täiendavalt, mln krooni. Peatati Jüri Liimi kuulumine Kaitseliitu. Kurioosumina läheb 5. juunist ajalukku Keskerakonna käitumine Tallinna linnavolikogus, kus Isamaaliidu sõduri teisaldamist puudutav eelnõu muudeti sisult vastupidiseks, viitega ühele Liisa Pakosta varasemale seisukohavõtule aastast 000 (BNS). 6

7 6.06 tõi teate sellest, et Ühiskondliku Leppe SA on valmis koostöös valitsusega arendama laiapõhjalist ühiskondlikku dialoogi, mis aitaks kaasa täitevvõimu organite tööle ja otsustusprotsessidele. 4. nädala olulisimaks uudiseks kujunes 7.06 EPL-i teade Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku pea metropoliit Korneliuse arvamusavaldusest, mille kohaselt tuleks Tõnismäele maetud surnud kõnnitee alt üles kaevata ja kristliku kombe kohaselt matta. Teade tekitas elevust ja suurt vastukaja peamiselt Keskerakonna poliitkute seas ( olulist muutust seoses Korneliuse avaldusega nägi Reformierakonna venepoliitikas Ain Seppik, vt BNS 30.06). 8) 5. nädala (9.-5. juuni) kaalukaimaks uudiseks kujunes Laskurkorpuse veteranide poolt edastatud seisukoht, mille kohaselt tuleks pronkssõdur viia Maarjamäele (BNS 9.06). Viidata tuleb ka uudisele 0. juunist, mis teatas väärteomenetluse alustamisest rahvusradikaal Kalev Rebase vastu. 9) 6. nädalaks (6. juuni 0. juuli) oli nn pronkssõduri küsimus oma aktuaalsuse kaotanud teatati peaministri seisukohavõtust, mille kohaselt tuleks sinna maetud surnukehade küsimust käsitleda eraldi monumendi teisaldamise küsimusest. Nädala olulisimaks uudiseks kujuneski peaministri vihje, et monumendi teisaldamise võib otsustada riigikogu. 0) 7. nädala ( juuli) alguseks olid pronkssõduri kaitsjad kogunud 500 allkirja monumendi teisaldamise vastu kutsus Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut parteid pronkssõduri teemalisele ümarlauale. Vitsut rõhutas oma üleskutses, et mõnede poliitikute avaldused Tõnismäe kaevamistööde või monumendi teisaldamise osas süvendavad ebastabiilsust, kõiki osalejaid kutsuti registreeruma. augustiks. Mõned päevad hiljem teatati, et muinsuskaitseamet on nõus Tõnismäe säilmete ümbermatmisega (BNS 06.07). ) 8. nädalaks (0.-6. juuli) oli ühiskondliku elu sõlmpunkt juba nihkunud presidendivalimistele. Ettevalmistamisel olev KeRa lepe köitis suurema osa meedia tähelepanust ja sellevõrra räägiti pronkssõdurist vähem. Nädala alguses teatati täiendusena eelmisest nädalast pärinevale muinsuskaitseameti otsusele, et väljakaevamiste alustamiseks Tõnismäel peab loa andma linna kultuuriväärtuste amet, mis on Jüri Ratase alluvuses. 0. juulil võttis järjekordselt sõna ühendus Klenski Nimekiri, mis tervitas Toomas Vitsuti algatatud ümarlaua ideed ja nõustus ka juba mõnda aega arutatud mõttega anda nõukogude sõdurite mälestusmärgile uus staatus (Klenski versioonis oli kõne all memoriaalkompleks igavese tulega, mille juurde välisdiplomaadid saaksid lilli viia). ) 9. nädala (7.-3. juuli) uudistest väärib esmalt esiletõstmist 9.07 edastatud teade sellest, et Kapo ei algatanud Isamaaliidu avalduse alusel kriminaalmenetlust internetiportaalides õhutatava rahvustevahelise vaenu suhtes..07 vastas linnapea Jüri Ratas lõpuks peaministri järelepärimisele pronkssõduri teisaldamise kohta. Ratas kirja avalikult ei tutvustanud, sõnas vaid kommentaariks, et pooldab küsimuse konsensuslikku lahendamist. Nagu arvata oligi, ei oldud vahepeal pronkssõduri teemat unustatud. Ratase vastus sai järgmisel nädalal suure tähelepanu osaliseks. Juuli eelviimase nädala oluliseks uudiseks kujunes Venemaa transpordiministri Igor Levitini visiit Eestisse ja tema kontekstiväline avaldus pronkssõduri toetuseks (.07). Huvitava kokkusattumusena tegi samal ajal pronkssõduri teemalise 7

8 avalduse ka Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov. Tema sõnu vahendanud gazeta.ru teatel oldi sõduri demonteerimistöödega Tallinnas juba alustatud..07 sai avalikkus teada Vene Kogukondade Nõukogu nimelise organisatsiooni olemasolust. BNS-i poolt edastatud uudis teatas selle organisatsiooni plaanist kaevata Euroopa Liidule peaminister Andrus Ansipi tegevuse peale. ) 30. nädal ( juuli) koos kommentaaridega Jüri Ratase kirjale lõpetab ühe etapi vaidluses pronkssõduri saatuse üle. Linnapea kiri koosmõjus Venemaa võimukandjate avaldustega (Levitin, Kossatšov) vallandas terve plejaadi süüdistusi alates majanduse politiseeritusest lõpetades rahvuslaste nõudmisega Jüri Ratasele end ametist taandada. Lisaks aktiveerusid (taaskord) sõdurit kaitsvad vene organisatsioonid, kes esinesid nõudmistega arutada asja Euroopa Liidus. * Graafik: pronkssõduri küsimusega seoses viidatud tegelased Andrus Ansip (peaminister) Kalle Laanet (siseminister) Edgar Savisaar (majandusminister) Jüri Ratas (Tallinna linnapea) Jüri Liim (kodanik) Arnold Rüütel (president) Tiit Madisson (kodanik) Villu Reiljan (põllumajandusminister) Kalev Rebane (kodanik) Dimitri Klenski (Klenski Nimekiri) Toomas Vitsut (Tallinna abilinnapea) Mart Laar (Isamaaliit) Aavo Savitsch (kodanik) Toomas-Hendrik Ilves (presidendikandidaat) Ain Seppik (Riigikogu liige) Jüri Böhm (Isamaaliit) Jüri Estam (kodanik) Rein Lang (justiitsminister) Igor Levitin (Venemaa transpordiminister) Ain Saar (kodanik) Tõnis Lukas (Isamaaliit) Andra Veidemann (Ühiskondliku Leppe SA) Konstantin Kossatšov (Riigiduuma välisjomisjoni esimees) Ene Ergma (presidendikandidaat) Juhan Parts (ResPublica) Arnold Meri (sõjaveteran) Allar Jõks (õiguskantsler)

9 Kokkuvõtteks: poliitilistest parteidest oli aktiivseim sõduri teisaldamise eest võitleja Isamaaliit (see avaldus ennekõike kriitikas Keskerakonna tegevusetuse suhtes Tallinna linnavolikogus). Pidevalt olid pildis valitsuse esindajad, nendest pöörati suuremat tähelepanu ennekõike peaminister Andrus Ansipile ja siseminister Kalle Laanetile. Keskerakonna poliitikutest tuleks esile tõsta veel Edgar Savisaare ja Toomas Vitsuti mõõdukusele kutsuvaid seisukohavõtte. Teiste poliitikute osakaal jäi mõnevõrra väiksemaks. Eelnevat nimekirja uurides ei ole ilmselt võimalik alahinnata peaministri sõnavõttude mõjukust. Paradoksaalsel kombel tekitasid peaministri sõnavõtud reaktsiooni, mille tulemusena suurenes venekeelsete, sõduri teisaldamist vastustanud organisatsioonide tuntus. Tõenäoliselt ei olnud selline tulemus ei peaministri ega ka opositsioonilise Isamaaliidu/Res Publica eesmärgiks. Sündmuste tõlgendamine Sissejuhatavas osas tegime ülevaate pronkssõduri teemat kajastanud lugude üldisest jaotuvusest. Selgitamaks milline oli pronkssõduri teisaldamise poolt ja vastu kasutatud argumentide sisuline struktuur, uurisime nn diskussiooniosa. Neid lood moodustasid avaldatust umbes kolmandiku (55). Tõnismäe sündmuste kohta esitatud väited jagasime viide gruppi: a)väited mis käsitlesid poliitikute tegevust, b) väited mis käsitlesid probleemi olemust, c) väited mis esitati võimalike lahenduste ja arengustsenaariumite kohta, d) väited millega selgitati 9. mail Tõnismäel toimunut ja e) väited mis sidusid Tõnismäe sündmused Venemaa huvidega. Eraldi tõime välja ka n-ö naljarubriigi, milles pakutud lahenduste puhul oli selge, et tegemist on irooniaga. Graafik: väideteblokkide suhestumine proportsionaalselt % 5% 50% 75% 00% poliitikute ja riigiesindajate tegevus võimalikud lahendused probleemi olemus sündmused Tõnismäel Eesti-Vene suhted "naljarubriik" Nagu näha, andsid diskussioonis tervikuna tooni need väited, mis esitati poliitikute ja riigiesindajate tegevuse, võimalike lahenduste ja probleemi olemuse kohta (kokku pea 80% kõikidest esitatud väidetest). Tunduvalt vähem pöörati tähelepanu Tõnismäe sündmuste kirjeldamisele, marginaalseks jäid ka tõlgendused mis seostasid Tõnismäe sündmusi Venemaa huvidega. 9

10 Graafik: väideteblokkide esindatus eesti- ja venekeelses meedias poliitikute ja riigiesindajate kohta esitatud väited võimalike lahenduste kohta esitatud väited probleemi olemust puudutanud väited Tõnismäe 9. mai sündmuste kohta esitatud väited Venemaa rolli käsitlenud väited eesti keeles vene keeles Siinkohal on ilmselt vajalik lisada täpsustus 9. mai sündmuste kohta esitatud väidetele. Siia liigitusid väited mis esitati Eesti lipu rüvetamise kohta, Jüri Liimi jt käitumise provokatiivsuse, punasümboolika kasutamise, juurdepääsuteede blokeerimise õigustatuse ja meedia pädevuse kohta. Alljärgnevalt kirjeldame toimunud diskussiooni lähtudes väidete populaarsusest eesti- ja venekeelses meedias. Kõige suurem tähelepanu sai osaks olemuslikule väitele mis tõdes, et pronkssõdur on mälestusmärk okupatsioonile ja ei sobi sellisena Tallinna kesklinna (kokku 4 väidet, vastavalt 98 eesti ja 36 vene keeles). Siin tuleb ilmselt lisada, et kui eestikeelses meedias kujutas see väide tavaliselt arvamusloo keskset argumenti, siis venekeelsetes tekstides oli tegemist pigem probleemse ja diskuteeritava seisukohaga. Venekeelses meedias leidis kõige suuremat kajastust väide eestlaste ja venelaste vastandlikust suhtumisest monumendi teisaldamisesse (kokku väidet, suhtes 6/50). Eesti- ja venekeelne meedia levitasid seda väidet enam-vähem võrdselt. See fakt viitab asjaolule, et mõlemas meediaruumis on monumendi teisaldamise poolt- ja vastu argumentatsioonis vägagi oluline roll rahvustunnusel. Samas suurusjärgus kajastati väidet, milles tõdeti poliitikute taotlust lõigata monumendi arvelt poliitilist profiiti (96, 6/35). Huvitaval kombel esines seda väidet pea poole rohkem just eestikeelses meedias. Samas tuleb esile tõsta venekeelses meedias levinud veendumust, et eestlaste soov monument teisaldada on natsionalistlik (teinekord nimetati seda isegi fašismiks) 43 lugu, suhtes 4/9. Üheltpoolt seega arusaamine vastutustundetutest poliitikutest ja teisalt lihtsustatud tõlgendus eestlaste natsionalismist. Siin tuleb välja oluline erisus eesti- ja venekeelse meedia arusaamises poliitikast. Eestikeelne meedia kultiveerib poliitikuid kui ühte konkreetset huvigruppi paljude teiste seas. Venkeelse meedia jaoks tundub pilt olevat märksa lihtsam: eesti poliitkud = eesti natsionalism. (Paljudel juhtudel see üldistus kindlasti ei päde, kuid teatava lähtekohana aruteluks on siiski viitamiseks sobilik.) Rääkides väidete arvust, on esmalt ära toodud nende koguarv, sellele järgnevas suhtes _/_ viitab esimene arv alati väljendi levikule eesti- ja teine venekeelses meedias. 0

11 Enam-vähem võrdselt olid eesti- ja venekeelses meedias esindatud väiteid, mis tõdesid vajadust austada Suures Isamaasõjas langenute mälestust (94, 49/45). Täiesti ilmselt valitseb langenute austamise küsimuses konsensus, küsimus on vaid selles kuidas mil viisil seda teha. Väidet selle kohta, et probleemi lahendamist tuleks alustada ümarlaua kokkukutsumisest esitati arvamuslugudes 6 korral (suhtes 4/). Mõnevõrra suurema tähelepanu osaliseks sai väide, milles nähti võimaliku lahendusena kuju teisaldamist (75 lugu, suhtes 53/). Suhteliselt ebapopulaarseks kujunes idee sellest, et monumendile tuleks anda uus tähendus selle praeguses kohas (3 lugu, suhtes 4/7). Kommentaariks saab vaid lisada, et teisaldamise osas esitasid konstruktiivseima ettepaneku Laskurkorpuse veteranid, kelle nägemuses peaks kuju paiknema Maarjamäel. Nad põhjendasid oma ideed faktiga, et algselt toimuski 9. mai tähistamine just seal, Tõnismägi muudeti kultusekohaks alles stagnatsiooniperioodil 70-te lõpus. See ettepanek erilist kõlapinda ei leidnud, kokku viidati sellele 6 korda, suhtes 5/. Teisaldamise vastaste argument oli ka väide, et nii tekiks ühe kultusekoha asemele tervelt kaks (kokku 40 väidet, suhtes 4/6). Selle kohta polegi suurt muud lisada, kui et väite emotsionaalsust arvestades sai see üllatavalt suure tähelepanu osaliseks. Väide, et riik ei ole oma nõudmistes olnud piisavalt järjekindel leidis kajastamist 70 korda (suhtes 54/6). See tõdemus puudutas tihti Tallinna linnavalitsuse tegemisi linnapea Jüri Mõisa ajal, kuid ka riigi integratsioonipoliitikat üldiselt. Selle väitega esines tihti koos väide sellest, et Venemaa üritab monumendi abil koondada siinseid venelasi (4 väidet, suhtes 33/9). Samuti said selles kontekstis piisavalt suure tähelepanu osaliseks väited, et eesti poliitikud üritavad ajalugu näidata mustvalgena (8, /5) ja väited selle kohta, et noor vene põlvkond otsib aktiivselt sümboleid millega samastuda (jällegi: 8 väidet, suhtes /5). Väidet et riigi osa ajaloolise tõe selgitamisel on olnud väike edastati 34 korda (suhtes 0/4). Nagu näha, on eelmises lõigus viidatud väited olnud populaarsed just eestikeelses meedias. Need kõik kannavad endas etteheidet riigi ja avalikkuse senise suhtumise kohta, mis on venekeelse elanikkonna eksistentsiaalsed mured unarusse jätnud. Suurte ja üldsõnaliste probleemiasetuste kõrval olid analüütilised küsimused riigi nõudmiste järjepidevusest ja vene noore põlvkonna otsingutest meeldivaks erandiks. Tuleb nentida, et järeldusi mis kirjeldavad riigi edasist käitumist nendes valdkondades avalikkusele veel esitletud ei ole. Huvitavaks kujunes 9. mai sündmuste kohta esitatud väidete levik. Sissejuhatuses nentisime, et nende kohta esitatud väited olid ülejäänud diskussiooni suhtes marginaalsed. Ja nii see tõesti oli: kõige rohkem viidati võimalikule provokatsioonile 9. mail, kokku 33 väidet, suhtes 0/ ( reeglina jäeti seejuures täpsustamata, kes siis ikkagi keda provotseeris). Üldine väide punalippude provokatiivsusest leidis kajastamist 3 korral (suhtes 7/4), seevastu väide Eesti lipu rüvetamisest leidis argumendina kasutamist vaid korral (suhtes /) (uudisena oli teade loomulikult menukas). Meedia väidetavale ebapädevusele viidati 9 korda (suhtes /7). Kommentaariks: Tõnismäe sündmusi kirjeldavad väited esinesid ennekõike koos riigi ja poliitika rolli ning probleemi olemust kirjeldnud väidetega. See on ka loogiline:

12 probleemi kirjeldamiseks tuleb paratamatult uurida selle ilmnemise konteksti. Seda aga ei tehtud piisava põhjalikkusega enamikes kommentaarides see mõõde lihtsalt puudub. Faktide asemel eelistati tugineda pigem emotsioonidele, kirjeldades pronkssõduri-probleemi erinevate kontrastide abil (levinumateks neist: meie <-> nemad, eestlased <-> venelased). Eelnevalt viitasime rahvuslikule eristusele argumentatsioonis, mis käsitles probleemi võimalikke lahendeid. Teine aspekt millest siinkohal rääkida, on eristus Toompea <- > Tallinn. Et de facto on monumendi teisaldamise küsimuses jäme ots ikkagi linnavalitsuse käes, ei ole üllatav et seda institutsiooni määratleti ka kõige rohkem probleemi potentsiaalse lahendajana (seda nii eesti- kui venekeelses meedias; 55 viidet, suhtes 8/7). Väide, et initsiatiivi peaks enda kätte haarama valitsus ja riigikogu esines kokku 30 korral (suhtes /9). Viimatinimetatud argument oli kõige rohkem esindatud probleemi olemust lahkavates lugudes, mis keskendusid probleemile riigi kui terviku arenguperspektiivist lähtudes. *

13 Graafik: väidete jagunemine eesti- ja venekeelses meedias () eestlased pooldavad teisaldamist samas kui venelased on vastu Suures Isamaasõjas langenute mälestust tuleb austada mälestusmärk okupatsioonile ei sobi Tallinna kesklinna poliitikud üritavad monumendi arvelt poliitilist kasu lõigata 35 6 soov monumenti teisaldada on natsionalistlik 4 9 probleemi lahendamine on linnavalitsuse pädevuses 7 8 lahendus on kuju teisaldamine uude kohta 53 lahendus algab ümarlaua kokkukutsumisest 4 probleem on näiline, monument jäägu sinna kus on 8 riik ei ole olnud nõudmistes piisavalt järjekindel 6 54 teisaldamine tekitaks kaks "kultusekohta" ühe asemel 6 4 riigi osa ajaloolise tõe selgitamisel on olnud väike mai rahutused Tõnismäel olid provotseeritud 0 Venemaa üritab monumendi abil koondada siinseid venelasi 9 33 probleemi lahendamine on valitsuse ja riigikogu ülesanne 9 juurdepääsu sulgemine monumendi juurde ei olnud õige monumendile tuleks anda uus tähendus selle praeguses kohas meedia ei olnud sündmuste kajastamisel oma ülesannete kõrgusel 7 eesti poliitikud üritavad näidata ajalugu must-valgena 5 noor vene põlvkond otsib sümboleid millega samastuda punalippude lehvitamine Tõnismäel jm on provokatiivne ja lubamatu eesti keeles vene keeles

14 Graafik: väidete jagunemine eesti- ja venekeelses meedias () monumendi teisaldamine rikuks Eesti-Vene suhteid 7 Venemaa teeb kõik, et venelased elaksid Venemaa infoväljas 4 teisaldamine oleks venelaste suhtes diskrimineeriv 3 4 alternatiivsed (nalja)pakkumised probleemi lahendamiseks 4 lahenduseks on sõjamonumentide statuudi väljatöötamine 3 4 rääkimine vajadusest monument teisaldada on fašišm 3 Venemaa õhutab rahvustevahelist vaenu Eestis vägivaldsete sündmuste ärahoidmiseks tuleb tegutseda ruttu lahenduseks on kuju likvideerimine 6 riiklik poliitika õhutab rahvustevahelist vaenu nõukogude sõduritele püstitatud mälestusmärke ei tohi teisaldada 4 monument on minetanud oma algse tähenduse 4 Eesti lippu rüvetati monument tuleks teisaldada Maarjamäele 5 lipurüvetamine väljendab muukeelse elanikkonna riigivastasust Eesti fašišm väljendub soovis teisaldada noukogude monumente kuju tuleks rahule jätta järgmiste valimisteni 3 riik ignoreerib probleemi olemasolu 3 riik on teinud kõik vältimaks rahvustevahelist vaenu eestlaste rahvustunnet on solvatud jutt Eesti lipu rüvetamisest on meelevaldne probleemi lahendaks punasümboolika keelustamine eesti keeles vene keeles 4

15 Kokkuvõte Kokku fikseerisime uurigus 4 lugu, millest arvamussfääri esindavaks lugesime 55. Nendele tuginedes viidi läbi tekstides kasutatud argumentide analüüs. Olulisemad järeldused võib välja tuua järgnevate punktidena. I. Diskussioonis tervikuna andsid tooni need väited, mis esitati poliitikute ja riigiesindajate tegevuse, võimalike lahenduste ja probleemi olemuse kohta (kokku pea 80% kõikidest esitatud väidetest). Tunduvalt vähem pöörati tähelepanu Tõnismäe sündmuste kirjeldamisele, marginaalseks jäid ka tõlgendused mis seostasid Tõnismäe sündmusi Venemaa huvidega. II. Kõikide 9. maile järgnenud sündmuste katalüsaatoriks kujunes teade sellest, et politsei viis 9. mai miitingult Tõnismäel minema Eesti lipuga lehvitanud mehe. Järgnenud diskussioonist on näha, et argument Eesti lipu rüvetamisest kujunes täiesti teisejärguliseks. Ennekõike sundis teadmine rüvetamisest ja sellele järgnenud 0. mai meeleavaldusest tegema peaministrit oma paljutsiteeritud avalduse vajadusest teisaldada pronkssõdur, mis omakorda andis tõuke diskussiooniks teemal mida teha sõduriga?. Fakt, et lipurüvetamine kujutas endast tegelikult politseiga kokkulepitud viisakat teisaldamist, ei saanud peaaegu üldse mingisuguse järelkaja osaliseks. III. Väidetest domineerisid üldsõnalised tõdemused sellest, et eestlaste ja venelaste suhtumine monumendi teisaldamisesse on vastandlik () ning et pronkssõdur kui mälestusmärk okupatsioonile ei sobi sellisena kesklinna (4). Samuti oli venekeelses meedias vägagi hästi esindatud seisukoht, et eestlaste soov monument teisaldada on loomult natsionalistlik (et mitte öelda fašistlik). Siit tuleneb ka järeldus, et nii eesti- kui ka venekeelses meediaruumis on monumendi teisaldamise poolt- ja vastu argumentatsioonis oluline koht rahvustunnusel. IV. Väited mis panid toimunud rahutused süüks riigi tegematajätmistele esinesid tihti koos tõdemusega, et noor vene põlvkond otsib aktiivselt sümboleid millega samastuda ja seetõttu peaks riik suurendama panust ajaloolise tõe selgitamisesse elanikkonnale. Samuti leidis rõhutamist asjaolu, et venekeelse elanikkonna n-ö positiivse hõlmamise poliitikat ei ole riik selles kontekstis veel tutvustanud. V. Kahe erikeelse meedia võrdluses tuleb välja tuua venekeelsete originaallugude suur hulk. Seda ennekõike arvamuslugude osas. Kui näiteks 005. aasta integratsiooni meediamonitooringust selgus venekeelse meedia tava viidata integratsiooniteema käsitlemisel palju eestikeelsele arvamusruumile, siis pronkssõduri küsimuses päris nii väita ei saa. VI. Poliitilistest parteidest oli aktiivseim sõduri teisaldamise eest võitleja Isamaaliit (seda avaldus ennekõike kriitikas Keskerakonna tegevusetuse suhtes Tallinna linnavolikogus). Pidevalt olid pildis valitsuse esindajad, nendest pöörati suuremat tähelepanu ennekõike peaminister Andrus Ansipile ja siseminister Kalle Laanetile. Teiste poliitikute osakaal jäi mõnevõrra väiksemaks. Peaministri sõnavõttude mõjukust ei ole võimalik alahinnata. Paradoksaalsel kombel tekitasid peaministri sõnavõtud reaktsiooni, mille tulemusena suurenes venekeelsete, sõduri teisaldamist vastustanud organisatsioonide tuntus. Tõenäoliselt ei olnud selline tulemus ei peaministri ega ka opositsioonilise Isamaaliidu/Res Publica poolt taotletud eesmärgiks. 5

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Informeeritus ja meediakasutus.doc

Informeeritus ja meediakasutus.doc Informeeritus ja meediakasutus Peeter Vihalemm 1. Hinnang enda informeeritusele eri tasanditel Integratsiooni monitooringu küsimustikus paluti vastajail hinnata enda informeeritust eri tasandeil kodukohast

Rohkem

Analüüs online'i

Analüüs online'i Protestihääletamise riskid Valimisliitude hääled võisid Tallinnas anda Keskerakonnale 3 lisamandaati Mihkel Solvak 1 Kristjan Vassil Abstrakt Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid PÄEVAKAJALISED SÜNDMUSED JA ERINEVAD INFOKANALID Tellija: Avatud Eesti Fond TALLINN September www.saarpoll.ee SISUKORD UURINGU TAUST... Uuringu metoodika... UURINGU PÕHITULEMUSED... 7. Uudiste jälgimine

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Sotsiaalministeerium ja seotud institutsioonid Eesti ajakirjanduses,

Sotsiaalministeerium ja seotud institutsioonid Eesti ajakirjanduses, SISUKORD Saateks.... osa: Riigikogu retseptsioon Eesti meedias.0. 00... 4 Sissejuhatavalt...4 Põhifaktid...5 Teemakontekstid ja hinnangud...6 Üldiselt...6 Graafik: hinnangud kommentaarides kuude lõikes...7

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

MK17.indd

MK17.indd Kammeransambel Lõke sai tunda professionaali kätt! Eestist pärit noor muusik ja dirigent Merit Lust koolitas Sydneys Lõkke lauljaid Noor energiline dirigent Merit Lust Lõkke lauluproovis dirigeerimas.

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

MK15.indd

MK15.indd Aukonsuli vahetus Austraalias Välisminister Paet avas Eesti uue aukonsulaadi Perthis Laupäeva, 18. aprilli õhtul avas välisminister Urmas Paet Eesti uue aukonsulaadi Austraalias Sydneys ja andis volitused

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

(Microsoft Word - Bakat\366\366_l\365pp_Supp.doc)

(Microsoft Word - Bakat\366\366_l\365pp_Supp.doc) TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND AJAKIRJANDUSE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT Eesti venekeelsed noored televaatajatena: nende vaatamiseelistused Eesti televisiooni kontekstis Bakalaureusetöö Anna-Liisa

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem