Tegevuskava aastani 2025 ja teekond süsinikuneutraalsuseni

Väljavõte

1 Tegevuskava aastani 2025 ja teekond süsinikuneutraalsuseni aastaks 2045 Hando Sutter Heddy Klasen

2 Fossiilkütused moodustavad ka EL-is kogu energianõudlusest 71% %,

3 Elekter moodustab Euroopa Liidus energia lõpptarbimisest vaid 23%, kuid roll hakkab kasvama 2,10% 22,80% 5,90% 10,90% 21,30% Arenenud riikides (OECD) taastub elektrivajadus kriisieelsele tasemele aastaks 2023 ja tõuseb seejärel aastani 0,8% aastas, ajendatuna transpordi ja soojatootmise elektrifitseerimisest. 37% IEA, World Energy Outlook 2020 tahked fossiilkütused maagaas elekter Eurostat, 2019 biokütused ja taastuvenergia nafta ja naftatooted muu, sh soojus, prügi, turvas

4 Taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine on kiireim, odavaim ja kõige keskkonnasõbralikum tee süsinikuneutraalse majandusmudelini

5 Elektrifitseerimine loob võimaluse fossiilkütuseid välja vahetada ja CO 2 jalajälge vähendada Raudtee, parvlaevade, sõidukite elektrifitseerimine. Ca 25% CO 2 koguemissioonist Tööstuslike protsesside elektrifitseerimine, tarbimise juhtimine, salvestamine. Taastuvenergia tootmine. Energiatõhusus ja taastuvelekter kütmisel, jahutamisel, valgustusel. Tarbimise juhtimine, taastuvenergia tootmine.

6 AMBITSIOON Meie ambitsioon on pakkuda klientidele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toota ise energiat aina keskkonnasäästlikumalt, sest just nii anname oma panuse maailma puhtamaks muutmisse

7 Eesti Energia rohepööre tugineb kolmele sambale Eesti Energia tootmise ümberkujundamine CO 2 neutraalseks Kliendile kasulike ja keskkonnajalajälge vähendavate terviklike energialahenduste pakkumine Päikeseparkide, maismaa- ja meretuuleparkide rajamine koos salvestussüsteemide arendamisega Põlevkivist elektritootmise lõpetamine ja vedelkütuste tootmisest üleminek ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks Taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine ehk kliendi keskkonnajalajälje vähendamine

8 Meil on lahendused selleks, et klient saaks igapäevaelus minna üle rohelisele energiale Tänavavalgustus Elekter Soojuslahendused Kiire internet Elektriautode laadimisvõrk Päikeseenergia lahendused Salvestuslahendused Oleme energiapartneriks rohepöörde elluviimisel Roheplaani konsultatsioon Valgustusteenus Paindlik energiajuhtimine Taristulahendused E-mobiilsuse lahendused Kindlustus

9 2023 II kv 2022 II kv Näide ühe kliendi roheteekonnast: aastaks on teekaart 40% äriklientidest 2021 III kv 2021 IV kv 2022 I kv Loome tegevusplaani rohelahenduste kasutuselevõtuks Ostame 100% taastuvenergial põhinevat Uuendame tootmise sise- ja elektrilepingut välisvalgustuslahendusi Toodame ise 100% puhast elektrit Elektrifitseerime oma autopargi, et vähendada transpordiemissioone Juhime suuremahuliste seadmete energiakasutust paindlikult 2023 IV kv

10 Meil on piisavalt rohelist elektrit, et katta klientide vajadus arendame ise ja ostame partneritelt

11 Rajame koduturgudel uusi taastuvenergia võimsusi klientide kaasabil Samm 1 Samm 2 Samm 3 Samm 4 Valmib tuule- või päikesepargi arendusprojekt Klient 1 ostab 10 aasta jooksul 30% toodangust hinnaga x Klient 2 ostab 7 aasta jooksul 40% toodangust hinnaga x Klient 3 ostab 5 aasta jooksul 30% toodangust hinnaga x Oluline osa tulevikutoodangust on klientidele kokkulepitud hinnaga müüdud Arendaja investeerimisrisk on madalam Investeerimisotsust saab teha riiklike toetusskeemideta Arendaja ehitab tuuleja päikesepargi valmis Klient ostab elektrit kokkulepitud perioodil kokkulepitud hinnaga

12 Tööd alustavad uued tuulepargid Eestis, Leedus ja Soomes. Poolas investeerime päikeseelektri jaamadesse SOOME Tolpanvaara Purtse EESTI Silale II Tootsi Akmene Kelme LEEDU POLAND POOLA

13 Oleme maailma juhtiva avamere tuuleenergia arendaja Ørstediga alla kirjutanud ühiste kavatsuste memorandumi Balti riikides meretuuleparkide arendamise võimaluste uurimiseks. Koostöö üheks fookuseks on Liivi lahe meretuulepark, mis võiks elektrit toota juba enne aastat. Strateegiaperioodi lõpuks plaanime lõpetada Liivi lahe meretuulepargis kõik olulised uuringud. KIHNU SAAR PÄRNU Eesti Energia alustas Liivi tuulepargi arendamist Koostöökokkulepe (MOU) Eesti Energia Tuule- ja jääolude, ja Ørstedi vahel linnustiku uuringud. Mereala planeeringu kinnitamine, hoonestusloa taotlus KMH Eestis ja Lätis Merepõhja ja tuule uuringud 183 km km 2 Ehitusfaas AINAZI Tuulepark on alustanud tootmist

14 10000 Strateegiaperioodil kasvab enim tuulest ja päikesest toodetud energia hulk GWh Muu Päike Jäätmed Tuul Jäätmepuit Maagaas Uttegaas Põlevkivi * Ei sisalda vedelkütuste tootmises kasutatud põlevkivi

15 t CO2/MWh Energiatootmise CO 2 intensiivsus väheneb taastuvate ja alternatiivsete allikate kasutamise suurenemise ning vanemate tootmisüksuste sulgemise tulemusel 1,20 1,14 1,11 1,00 0,80 0,79 0,75 0,86 0,70 0,60 0,40 0,20 0,00 0,50 Täidame omaniku ootuse aasta elektritootmise CO 2 intensiivsuse kohta aastal 0,37 0,55 0,35 0,45 0,30 0,40 0,38 0,28 0, ,26 0,37 0,09 0,05 EE kontserni energia tootmise CO2 intensiivsus EE kontserni elektri tootmise CO2 intensiivsus

16 Õhuheitmed tuh t/a CO2, /a Heitmete vähendamisega on Eesti täitnud aasta kliimaeesmärgi juba täna SO2, tuh t/a Nox tuh t/a Tolm tuh t/a CO2, /a Eesti kliimaeesmärk, -70% aastast 1990 EL-i uus kliimaeesmärk, -55% aastast 1990

17 Arendame välja töökindla elektrivõrgu, mis tuleb toime kasvava elektritarbimisega ja kuhu saavad liituda tuhanded uued elektritootjad

18 MW (tunni keskmine võimsus) Võrguga liitunud mikrotootjate arv on hüppeliselt tõusnud ja kasvab strateegiaperioodil veelgi Elektrilevi võrguga ühendatud elektritootjate võrku antud maksimaalne võimsus kuus, MW Elektritootjaid on aastal võrgus ca 5 korda rohkem kui aastal Uute tootjate liitumine toob kaasa uued väljakutsed, sh: Senine ühesuunaline liiklus asendub kahesuunalise liiklusega, mis tähendab keerukamat võrgujuhtimist Jaotusvõrgus toodetud ja tarbitud elekter vähendab kadusid ja alandab põhivõrgust elektri ostmist kuu Üha suurem hulk kliente hindab Elektrilevi teenuse kvaliteeti nii elektri tarbija- kui ka tootjana

19 Elektrivõrgust saab elektrifitseerimise selgroog Mikrotootjate liitumine 30-päevases ajaraamis Autonoomne võrguvaba lahendus klientidele Elektrivõrgu töökindlus paraneb 30% Paremad digitaalsed kliendikommunikatsiooni kanalid

20 Elektrikatkestuste kestus alaneb strateegiaperioodil kokku 30%, kliendirahulolu tõuseb 22% Rikkeline SAIDI Plaaniline SAIDI Kliendirahulolu TRI*m Ilmastiku ja looduskeskkonna ajel tekkivate võrgurikete vähendamiseks tõstame ilmastikukindla elektrivõrgu osakaalu 71%-lt 80%-ni Plaaniliste katkestuste kestuse vähendamiseks võtame kasutusele alternatiivseid lahendusi Loome kanaleid, mis aitavad tormide ajal parendada kahesuunalist kliendikommunikatsiooni, näiteks tormiäpp MARU

21 strateegiaperioodi olulisimad eesmärgid Pikaajaline elektrifitseerimise teekaart on elluviimisel 40% äriklientide juures Taastuvenergia tootmisvarade maht kasvab 2,5 korda 1100 MW-ni Kontserni energiatootmise intensiivsus väheneb 30% võrra 0,37 t/mwh-lt 0,26 t/mwh-ni Meil on välja töötatud plaan, kuidas jõuda süsinikuneutraalse tootmiseni aastaks 2045

22 Meie tootmine on süsinikuneutraalne aastaks

23 2018. aasta emssioonide tasemelt on CO 2 neutraalsuseni jäänud minna viimane kolmandik teekonnast ,3 5,9 3,8 CO 2 VÄHENDAMINE a Süsinikuneutraalsus

24 Meie rohepööre tugineb kolmele sambale Kliendile kasulike ja keskkonnajalajälge vähendavate terviklike energialahenduste pakkumine Päikeseparkide, maismaa- ja meretuuleparkide rajamine koos salvestussüsteemide arendamisega Põlevkivist elektritootmise lõpetamine ja vedelkütuste tootmisest üleminek ringmajandusel põhinevale keemiatööstuseks

25 Taastuvenergia Keemiatööstus

26 Elektritootmise teekond CO 2 neutraalsuseni Elektritootmise CO 2 heide on 0 hiljemalt 2035 Elektritootmisel põlevkivi osakaalu vähenemine Lõppeb põlevkivist elektri tootmine Lõppeb uttegaasist elektri tootmine 4,2 4,2 1,8 0, uut maismaa tuuleparki, päikesepargid Liivi lahe meretuulepark, päikesepargid Loode-Eesti meretuulepark, päikesepargid 2,8 TWh 4,5 TWh 13,4 TWh 18,9 TWh

27 GWh % Eesti Energia täidab taastuvenergia eesmärgi Taastuvenergia elektri ja soojuse tootmisel Omaniku ootus on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu vähemalt 40%ni aastaks Enefit Power taastuvenergia EE kontserni taastuvenergia Enefit Green taastuvenergia Taastuvenergia osakaal

28 Eesti Energia keemiatööstuse CO 2 neutraalsuse teekond 2045 Asendame Enefit tehastes põlevkivi järk-järgult teisese toormega (nt vanarehvid, jäätmeplast) rakendades ringmajanduse põhimõtteid 4,2 4,2 1, Enefit280 0, Põlevkiviõli kui keemiatööstus Lõpetame kütuste tootmise. Alustame keemiatööstuses uttegaasist kemikaalide tootmise ning CO 2 püüdmise ja sellest kemikaalide tootmisega

29 Vedelkütuste tootmisel väheneb põlevkivi osatähtsus vanarehvide pürolüüs koos põlevkiviga kemikaalide tootmine 4,2 4,2 1,8 0, Enefit põlevkivi asendamine teisese toorainega (nt jäätmeplast) kemikaalide, polümeeritööstuse tooraine tootmine

30 Naftakeemia meie igapäevaelus Kas kütusena või lähteainena: õli on meie igapäevaelu lahutamatu osa

31 Vedelkütuste tootmisest ringmajanduse põhimõtetel keemiatööstuseks Enefit 280 ja Enefit 140 uttegaasist kemikaalide tootmisega alustame perioodil ,2 4,2 1,8 0, Enefit CO 2 püüdmise/ kasutamise/ ladustamisega alustame perioodil

32 KEEMIATÖÖSTUS Kasvame keemiatööstuseks läbi ringmajanduse E140 E280 Iru EJ MTP* PK bensiin/õli Uttegaas CO 2 Jäätmeplast Vanarehvid Süngaas (CO + H 2 )** Vesinik Elekter Reformaat, benseen, ksüleenid, tolüeen (keemiatööstus) Etüleen ja propüleen (plastitööstus) Metanool (kütus, lahusti) Dimetüülkarbonaat (elektrolüüt akudes) Uurea (väetis) Polüoolid (polümeerid) Polükarbonaadid (meditsiin) Atsetaat (tekstiilitööstus) Atsetoon (lahusti, plastitööstus) *MTP = meretuulepark **Süngaas tekib jäätmete gaasistamisel

33 t CO2/MWh Täidame elektritootmise CO 2 intensiivsuse eesmärgi lähiaastail 1,200 1,138 1,111 Eesti Energia kontserni tootmise CO 2 intensiivsus 1,000 0,856 0,800 0,793 0,755 0,697 0,600 0,400 0,501 0,550 0,367 0,355 0,448 0,299 0,403 0,387 0,374 0,279 0,260 0,258 Omaniku ootus on vähendada elektritootmise CO 2 mahukust alla 0,4 t CO 2 /MWh aastaks ,200 0,000 0,080 0,021 0,041 0,000 0, EE kontserni energia CO2 intensiivsus EE kontserni elektri tootmise CO2 intensiivsus Elektritootmise CO2 intensiivsuse riiklik eesmärk 2030

34 tuhat t CO2 Elektritootmine saavutab süsinikuneutraalsuse hiljemalt 2030 ja kogu tootmine Eesti Energia kontserni CO 2 heide EE kontserni CO2 summaarne heide EE kontserni CO2 heide elektri tootmisest